Kassid

Tere,
Palun nõu - kass on aasta ja viie kuune, isane, kastreeritud (kui oli 6-kuune). Nüüd umbes 2 nädalat tagasi avastasin, et sätib end kenasti oma mängukiisule selga teatud asendisse ja teeb ka vastavaid liigutusi. Kas peaksin millegipärast muret tundma? Tegu ju kastreeritud kassiga. Käib kenasti liivakastis ja on tubane aktiivne kiisu, mänguhimuline. Vahel ka jutukas. Kassil on üks perenaine. Toiduks põhiliselt Specific kuivtoit ja Felixi pakitoit.

Tere,
võtsin poolteist nädalat tagasi 5-kuuse kassipoja, kes on metsik. On varem elanud küll inimestega koos aga ei lase endale pai teha ja tahab väga peidus olla. Nüüdseks oleme saanud ta nii kaugele, et mängimise ja söömise ajaks tuleb ta välja ning öösiti tahab voodisse tulla. Niisama ta endale pai teha ei lase. Aga ilmselt on see harjumise asi. Küll aga on probleemiks see, et ta ei taha üldse oma liivakastis käia. Oleme pannud talle kaks liivakasti erinevate liivadega sinna kuhu ta on põrandale teinud aga aina jälle ta otsib endale uue koha ja laseb põrandale. Kusjuures need kohad kuhu ta laseb, ei ole üldse varjulised. Olen proovinud mänguhoos teda liivakasti juurde viia, aga ta keerab kohe otsa ringi. Mida teha?

Tere!
Kas on kuidagi võimalik õpetada kassi õues asjal käima? Me nimelt võtsime varjupaigast 7-kuuse (isase) kassi. Käib ilusti kastil. Kuna meil on suur aed ja võimalus kass välja lasta, siis võiks kass ju vahel ka õues oma asjad ära ajada. Hetkel aga olukord selline, et kass küsib tuppa selleks, et oma potile saada. Ta nagu ei oskaks seal õues oma asjadega hakkama saada. (Me ei taibanud varjupaigas ka küsida, et kas selline probleem võiks kerkida. Me ei plaaninud võtta kassi, kes ainult toas on). Hetkel olen proovinud varianti, kus tal pole muud võimalust, kui oma asjad õues ära ajada. Ega muud varianti vist polegi?
Ette tänades

Minu 7-8 kuune kiisutüdruk kraabib iga kord natuke minu kotti ja mõnikord ka pükse kui koju tulen ja kodust lahkuma hakkan. Ta on seda teinud juba väiksest kassipojast peale. Olen mõelnud, et kas see on sellepärast, et ta soovib oma inimest ja tema asju oma lõhnaga märgistada. Vahel ta teeb seda ka teistega (mees, külalised), aga põhiliselt ikkagi minuga.
Mõistan, et selle taga on ilmselt miski kiisule omane vajadus ja ei taha teda selle eest karistada, olen lihtsalt leebelt kiisu koti juurest eemale tõstnud. Aga pikemas perspektiivis oleks muidugi tore, kui kotid ja püksid terveks jääksid :). Kas on olemas mingit head lahendust sellele teemale?

Tere!
Korra juba kirjutasin Teile. Ka mina võtsin oma koju külmunud ja näljase kodutu kassi. Algul oli probleem tema liivakastile harjutamisega. Eraldi väikeses toas harjus sellega ruttu - enam probleemi pole. Käisime ka arstil ja pesime narkoosis. Läks napilt, pesija ei kuivatanud kiisut täielikult. Magas ka kuidagi imelikult ja soojast kohast teki alt pani plehku, kui leidsin, oli loomake eluohtlikult maha jahtunud, terve öö soojendasin pudelitega. Täna virk ja kraps, nõuab end lasta meie elamist vaatama. Koera ta nii väga ei kardagi, vahivad lihtsalt teineteisele otsa. Mure on meie kiisus. Käib aeg-ajalt teist kiisut uksevahelt vaatamas, on tige ja ise ka närvis. Mure selles, et stressab nii, et ei söö. Öösel sööb paar tera oma lemmikkrõbinaid aga oma lemmik kiisuvorstist keeldub. Kas aeg parandab või on see väga paha, et ta peaaegu üldse ei söö. Panin tulnuka kassi kandepuuri ja lasin oma kiisu nuuskima. Turritas end minuti ja jooksis oma tuppa peitu. Uus kiisu aga solvus mu peale, istub voodi all ja ei tule enam minu juurde nagu varem. Oleks meie sõpruses nagu tagasilöök. Kuidas kiisusid rutem teineteisega harjutada
Ette tänades

2-aastane kiisu hüppas töötavale gaasipliidile ja kõrvetas kaenla alt karvu ning vurrud. Tundub, et suuremat häda siiski ei juhtunud, aga allesjäänud vurrud on ka kõik ikkagi otstest krussis. Lugesin erinevaid arvamusi, et vurrud ei kasvagi/kasvavad tagasi, aga selleks tuleb ikkagi ka need krussis otsad ära lõigata/ei tohi lõigata. Kas keegi teab anda professionaalset nõu ja kas seis ongi lootusetu?

Umbes nädal aega tagasi liitus meie perekonnaga kiisutüdruk, kel vanust ca 3 kuud. Preili on steriliseerimata. Mure seisneb selles, et kiisu pelgab inimesi ja pelgab kohe väga. Kardab niipalju, et pigem veedab suurema osa ööpäevast diivani all. Diivani alt väljas käib vaid siis, kui on vaja liivakastis tolmutada, või siis, kui kõht tühjaks kipub minema. Ka neid toiminguid teeb ta äärmise ettevaatlikkusega. Jälgib meid alati ning kui me peaks mõnd oma jäset sel ajal liigutama, siis üldiselt kihutab otsemaid tagasi diivani alla.
Aeg-ajalt liigub ringi ka diivani vahetus läheduses. Kui oleme kaua ja liikumatult ühel kohal olnud (nt tv-d vaadanud). Kui ta on liikumas ja üritada teadlikult temale läheneda, siis ta põgeneb samuti diivani alla ning vahest susiseb, et näidata iseloomu. Teisisisõnu ei ole nädala jooksul me saanud ühtki füüsilist kontakti temaga loodud.
Oleme üritanud mänguasjadega teda mängima meelitada, kuid ka see ei too vedu. Käib ja luusib ringi peamiselt õhtuhämaruses ning mängimist on kuulda siis, kui ise teises toas magama heitnud.
Eelmine omanik ütles ka, et tegemist on väga ara kassipojaga. Ei osanud arvata, et kiisu nii arg võib olla. Kahju on ka sellest, et ununes sealt midagi kaasa võtta, nt mõni mänguasi, mis talle ehk seal armsaks olla saanud. Mida sellistes tingimustes teha? Kas varuda vaid aega ja kannatust, hoida liivakastis liiv puhtana ja toit alati ees või peaks ikkagi üritama luua füüsilist kontakti? Mitte teda nüüd diivani alt ära hirmutada, aga kui ta sealt ära tuleb, siis ehk teda enam mitte sinna lasta? Toas on veel teisigi peidukohti, kuhu ta saab varjuda, aga kus ta meid samal ajal võiks näha ning sedasi saaks teda üritada mängima meelitada, näha tema reaktsiooni...
Ette tänades, igasugu väärt mõtted on teretulnud :-)

Tere!
Rookisin väljas maja ees lund. Minu juurde tuli nuttes nooruke emane kass, kes oli külmast kange. Andsin süüa ja juua - loom lausa õgis. Siis kadus kuhugi. Eile juhtus sama lugu, lisaks loomakesel kõrvad ja käpad külmunud. Loom lipsas minu jalge vahelt keldrisse ja sealt enam ära ei läinudki. Hirmus hale temast, tundub, et juba kaua hulkunud, kasukas tolmu ja tuhka täis. Tegime talle sooja pesa ja anname süüa ja juua. Loomake otsib hellust, hõõrub käte vastu, kuid kui teda valesti silitan, kargab küüntega kätte, ise kohe ehmatab ja tahab hea olla. Näitab ennast vaid mulle ja mu mehele.
Saadab meid iga kord trepini, kuid edasi ei tule - kardab jälle tänavale sattuda. Meil on hea meel, et ta meil on ja kui talle keldris meeldib, las olla.
Probleem selles, et panime liivakasti, aga ta pole seal käinud. Kui teeb suvalisse kohta, siis varsti kelder ju kassi WC. Mida teha ja kuidas harjutada. Pealegi ehk õnnestub ta varsti viia arstile ülevaatusse vast narkoosis, sest metsik ikka. Ma aga tahaks, et loomake elaks meil toas - ta väärib seda. Meil aga emane kiisu ja väike koer. Kas on võimalus, et õuekass harjub teise kassi ja veel koeraga. Eraldi ruumi võimalust pole. Keldris nagu hale hoida. Käime seal päris mitu korda päevas aga siiski loomake vajab hellust ja kaminapaistet.
Ette tänades

Tere
Saime nädal tagasi briti tõugu kiisu, paberiteta ja vene perest, kus oli täielik loomaaed. Mure on selline, pai tahab kiisu väga, siis ei hammusta, aga kui magama läheme, siis mõne hetke pärast, kui ta pikali visanud, teeb hoiatavat häält ja näksab. Isegi siis kui enam ei paita.

Tere. Meie hoovi on tulnud või toodud noor kass. On näha, et tal on olnud kodu, sest ta on inimestega harjunud ja kasukas on ilus puhas. Oleme talle süüa andnud. Meie maja juurest ta pole eriti kaugemale läinud ja käib igal õhtul toitu otsimas. Endale me teda võtta ei saa, sest on juba kaks kassi, kes on tubased, kuid tema on harjunud õues olema. Käisime ka vallavalitsuses rääkimas, kuid sealt öeldi kui toitma hakkasite, on kass teie oma, lõpetage toitmine läheb teise kohta. Kuidas käituda edasi, loomast on kahju?