Loomaarst

Tere pr. Malle
Kahjuks ei ole koerte nahahaigused alati teps mitte üheselt mõistetavad ja kiiresti ning kaugelt diagnoositavad. Karvavabade laikudega puutume kokku nii seen- kui ka bakteriaalsete infektsioonide korral, nii ainevahetuslike kui ka endokrinoloogiliste häirete korral, loom võib ise lakkuda endale karvavabad laigud valu ja stressi tagajärjel jne jne. Sageli on ka nii, et koer lakub ja näkitseb ühte kohta, probleem on aga hoopis mujal ja sealt, kas ta ei ulata hästi või on raske ja nii ta lakub sealt, kust on mugavam. Suurtel koertel soliidsemas eas võivad teatud aegadel valutada liigesed, sageli puusaliigesed ning koer arvab, et ta "lakub selle probleemi ära". Tegelikult tuleks Teiega pikalt ja põhjalikult vestelda, et välja selgitada kõik koera söötmise-pidamisega seotud asjaolud ning koera varasemad tervisehädad ja ka igapäevane elu-olu. Super oleks muidugi ka see, kui samal ajal jutu sees saaks ka koera vaadata-katsuda-jälgida-nuusutada ja ka maitsta kui vaja. Võibolla on sellest abi, kui Te mulle kliinikusse helistate ja saan Teid ristküsitleda ja kui meil hästi läheb ja me probleemile jälile saame, kirjutame teistele ka.
Ain Erkmaa

Tere,
Kõigepealt tuleks kindlaks teha, kas halb lõhn tuleb suust selletõttu, et koeral on tekkinud hambakivi ja/või igemete põletik. See võib põhjustada ka seda, et koer sööb halvasti, sest see on talle valulik ja ebamugav. Kui suu on korras, tuleb edasi otsida halva lõhna allikat - neel, tonsillid, söögitoru, magu. Vajadusel tuleks teha ka röntgenülesvõtted ja gastroskoopia arvestades teie koera kõrget vanust.
Mao mikrofloora parandamiseks on mitmeid võimalusi. Anda saab nii laktobatsille kui ka pre- ja probiootikume, mis aitavad kaasa seedeprotsessidele. Oma loomaarsti käest saate osta või tellida. Neid on graanulitena, pastana ja ka osade kuivtoitude koostises. Krõbuskid peaksid tal olema kindlasti seenioride omad.
Kindlasti tuleb aga esmalt suu üle kontrollida ja hambakivi lasta kindlasti eemaldada, sest see probleem ei kao ise, vaid ajaga ainult süveneb.

Tere,
Kodus sageli kass ei lasegi endaga suurt midagi teha, sest see on tema territoorium ja ta arvab, et tema on endale inimesed võtnud, mitte vastupidi. Inimesed saavad lihtsalt kiiremini selle külmkapi ukse lahti ja pipstükid kiisule nina ette tõsta. Kui te aga ühel hetkel proovite tal hakata küüsi lõikama, on tüli majas, sest ta ei saa aru, miks te seda teete. Nüüd on kaks varianti, õigemini kolm.
Esimene on see, et tunnistada kass võitjaks ja jätta need küüned alles.
Teine variant on see, et te kasutate kassi kinnihoidmiseks jõudu ning riskite tema pahameele ja rabelemise ja küünistamise-hammustamisega.
Kolmas variant on lõigata need küüned kliinikus ja las siis arstid-abilised olla "pahad" ja teie justkui "päästate ta" peale küüntelõikust ning kodurahu on ka alles.

Tere,
Koer võib oma küüsi närida mitmel põhjusel. Mõned koerad närivadki oma küüned ise parajaks ja nendega pole küünte lõikamise muret. Vahest võib ka tunduda, et koer närib küüsi, aga tegelikult nakitseb ja lakub ta hoopis varvaste vahelt, sest talvel võivad sinna tekkida jäätükikesed, mis koera häirivad. Sageli võib selle piirkonna nahk sügeleda pärmseente ülekasvu tõttu. Teie kirjast ei selgu, kas ta närib oma küüsi juba ammusest ajast, kui tihti, kas selle piirkonna käpakarvad on muutnud värvi, kas nahk punetab, esineb karvakadu, turset. Kui koera ninaesine ei sisalda piisavalt kõiki toitaineid, on küüned pigem lõhenenud ja rabedad ning muutused on täheldatavad ka naha ja karvkatte juures.

Tere,
Halb harjumus. Võõrutada kindlasti tuleb, sest vastasel juhul võib ajapikku tekkida probleem piimanäärmega. Kõigepealt võiks proovida määrida see imeti kokku mingi kassi jaoks jälgi maitsega ainega, näiteks sinepiga. Kui see ei aita, pange talle plastkrae kaela. Selle saate oma loomaarsti juurest. Hoidke kaelas umbes paar nädalat.

Tere,
Kuna Teie koeral on peale steriliseerimislõikust säilinud innatsükkel, on alust arvata, et osaliselt või ka täielikult on jäänud eemaldamata munasarjad, kus toimub emassuguhormoonide produktsioon. Kui östrogeenide tase tõuseb looma veres juba teatavale tasemele, algab munasarjades folliikulite areng, mis viibki östruse ehk innani, mis omakorda tipneb ovulatsiooniga. Sellel perioodil ongi emane koer nö. kõigeks valmis ja otsib kontakti isaste koertega.

Kõik kolm varianti, mis te ise lahendusena välja pakkusite, võivad kõne alla tulla. Peaksite koos oma loomaarstiga neid riske kaaluma ning kõigist nüanssidest rääkima (neid on palju). Uus lõikus oleks pikas perspektiivis kõige tõhusam. Süst on selline hea võimalus operatsiooni edasi lükata 4-5 kuu jagu, olgu see siis mõttega harjumiseks või raha kogumiseks. Paraku on koera tervise seisukohalt mõttekas süsti teha anöstruses ehk soikefaasis ja see eeldab vaginaaltsütoloogilist uuringut. Tabletid on koera puhul liiga tülikad.

Tere,
Kui nahk on ilus, ei ketenda ega puneta, pole koorikuid ega kärnasid, on tegu tõenäoliselt mittepõletikulise alopeetsiaga. Kõigepealt peaks olema kindel, et kassil ei esine puudulik karvakasv, vaid ta tõesti lakub oma karvad ära. Kuna Teie kirjast loen ma välja, et ta seda tõesti teeb, siis kõige tõenäolisemad põhjused selleks on kirbuallergia ja/või toidutalumatus.

Isegi kui Te kirbu(d) täiesti kindlalt välistate, oleks mõistlik talle kirburohi manustada ja vaadata, mis juhtub.

Toiduga võiks teha nii, et jätate talle ainult kuivtoidu ja puhta vee ning piim-kohvikoor-tuunikalakonserv jäävad esialgu ära, umbes kuuks ajaks. Kui siis kass lõpetab lakkumise, hakkate ükshaaval andma talle varasemast menüüst toite ja kui ta uuesti ennast lakkuma hakkab, on see toit tabu. Võib ka olla, et see kuivtoit ei sobi. Royalil on olemas ka kasside hüpoallergilist toitu, millega saab toidutalumatust välja selgitada.

Mina uuriksin kindlasti ka kassi uriini, palpeeriks tema piimanäärmeid ja teeks ka röntgenipildi, et välistada/kinnitada silmale mittenähtavaid probleeme. Kuna kass on Teil kartlik, saan ma aru, et kliinikusse temaga minna on problemaatiline. Soovitan seda siiski teha, et me midagi olulist maha ei magaks. Aeg-ajalt esineb kartlikel kassidel ka psühhogeenset tüüpi alopeetsiat ehk siis mingi stressiolukord kutsub esile tungi ennast lakkuda rohkem kui tarvis. Probleem on kindlasti tõsine ja süvenev ning kõigi nüansside väljaselgitamine eeldab päris pikka vestlust Teie ja Teie loomaarsti vahel.

Tere,
Teie rotveileri probleemi lahendamine oleks kindlasti tunduvalt hõlpsam, kui saaks uurida tema nahka ja karvkatet ja kindlasti vaadata ka suhu - rotveilerile! ;)

Peaks kontrollima igemete olukorda - kas on punetust, haavandeid, turseid, uudismoodustisi, samuti ka hambaid - katu ja/või kivi olemasolu. Kas koeral eritub piisavalt sülge (süljenäärme ummistus). Võib-olla peitub põhjus pikas antibiootikumikuuris, pool aastat nagu ma välja loen. Hetkel ma ei tea millise antibiootikumiga ja millises doosis ning ravimvormis teda raviti. Kas antibiootikumikuur kestis pool aastat jutti (mis ei ole just tavaline) või tehti erineva pikkusega ravikuure, erinevate preparaatidega, poole aasta jooksul. Igal juhul võis selline pikk antibiootikumikuur mõjuda kuidagi naha ja ka seedesüsteemi normaalsele mikrofloorale. Seega võiks proovida probiootikume suu kaudu ja pesta looma 2-3 korda kord nädalas ravišampooniga (näiteks Sebomild või selle analoogid). Kuna ka immuunsüsteem on teie sõnul nõrk, ei teeks paha ka asendamatute rasvhapete kuur 2-4 nädalat õli või ka kapslite kujul. Kindlasti nii omega 3 kui omega 6 ja hea kui oleks koos tsingiga.

Teine mõte, mis pähe tuleb, on toidutalumatus. Võiks proovida ka teisi kuivtoite ja kui võimalik, siis miks mitte ka spetsiaalseid toiduallergiatoite. Kui ta mõne teise toidu peale lakub oma koonu vähem või üldse mitte, on süüdlane käes.

Praegu rohkem versioone välja ei pakukski. Proovige midagi väljapakututest, nii saab hakata võimalikke põhjuseid välistama.

Tere,
Kahte isast kassi ongi raske koos pidada, kui nad just maast-madalast koos ei kasva. Isane näeb sageli teises isases rivaali ja ohtu oma positsioonile.

Kastreerimine võib seda probleemi leevendada, kui seda teha suhteliselt varases eas, s.t. 6-7 elukuust kuni aastaseks saamiseni. Hilisem lõikus ei pruugi anda soovitud resultaati, sest kassil on tekkinud harjumused (märgistada, kraapida, kakelda, hulkuda).
Teie kirjast ei selgu kahjuks, kas kastreerimisjärgselt mingeidki rahunemise märke ilmnes või mitte ja ka seda, kui vanad need kassid on.

Tavaliselt aeg silub kõik teravad nurgad ja võib-olla ka teie kassid hakkavad läbi saama, kui nad saavad aru, et neil teineteisest pääsu ei ole. Üks variant on lasta neil omavahel suhted selgeks kakelda ja n.ö. tugevam võidab, aga samas, olles näinud neid haavu, mida kassid on võimelised üksteisele tekitama, ma arstina seda soovitada ei saa.

Kõige tõenäolisem on siiski neid tasa ja targu hakata teineteise olemasoluga harjutama, perenaise valvsa pilgu all. Muidugi, alati on võimalus, et nad ei lepigi ja siis tuleb ühele teine kodu leida või näiteks üks toas teine õues. Abi võib olla Feliway nimelisest preparaadist, mida saab pihustada ruumidesse ja mis imiteerib kasside rahuloluferomooni ja annab kõutsidele signaali, et siin on kõik korras ja ohtu pole. Kust seda preparaati saada ja millisel kujul, saate konsulteerida oma loomakliinikuga.

Tere,
Kui Teie koeral mingeid terviseprobleeme ei ole, siis ilmselt on õige suunata see küsimus pr. Astrid Lundavale.