Äriõigus

Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek (äriseadustiku § 149 lg 3).

Kui põhikirja muutmisel on järgitud selleks ettenähtud korda (osanike koosoleku kokkukutsumise kord, põhikirja muutmise poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet), siis oma osasid müüa soovivad osanikud peavad tõepoolest oma osa müümiseks saama ülejäänud osanike nõusoleku. Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada.

Äriseadustiku § 149 lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms. Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa.

Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
www.melk.ee

Juhul, kui Te soovite äriühingu juhatust täiendada veel ühe allkirjaõigusliku liikmega, siis tuleb Äriregistrile esitada vastavasisuline avaldus juhatuse liikme poolt ning ühtlasi lisada üldkoosoleku otsus täiendava juhatuse liikme valimise kohta. Avalduse Äriregistrile saab esitada ID-kaardiga Äriregistri online süsteemis või notariaalses vormis notari juures.

Antud juhul tuleks kahjunõue esitada avarii põhjustanud isiku ehk kahju tekitaja vastu olenemata sellest, kas ta on äriühingu juhatuse liige või mitte.

Osa võõrandamine Teie poolt soovitud tingimustel teisele osanikule saab toimuda vaid vastava kokkuleppe saavutamisel. Sundkorras ei ole võimalik kaasosanikku Teie osalust ostma sundida. Soovitan kaaluda osaluse müümist mõnele kolmandale isikule, mille teostamisel on kaasosanikul ostueesõigus samadel tingimustel. Kui kaasosanik ei soovi enda kõrvale uut võõrast osanikku, siis on tal võimalik kasutada ostueesõigust ning Teie osalus siiski soovi korral omandada.

Soovitatav on suhelda nii Äriregistriga kui ka kohtutäituriga ning situatsiooni täpsed asjaolud välja selgitada. Juhul, kui trahvinõue ei ole põhjendatud, siis on võimalik see vaidlustada.

Kui osanikud on üksmeelselt otsustanud äriühingu likvideerida ning määranud selleks likvideerija, siis on üldjuhul likvideerija ülesandeks äriühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, varade müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seega on likvideerijal eelduslikult olemas kõik volitused selleks, et äriühingu varad võõrandada. Mistahes erimeelsuste vältimiseks võib kokku kutsuda ka üldkoosoleku ning kahe enamust omavate osanike häältega otsustada veelkord kinnisvara võõrandamine ja selle tingimused.

1) Põhimõtteliselt on jah raha kassas võimalik maksta omanikele välja dividendidena, kuid sellisel juhul lisandub dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks 21/79. Kasulikum oleks kassas olev raha maksta likvideerimise käigus omanikele jaotisena välja ning tasuda füüsilise isiku tulumaks 21%.

2) Väärtust või kasutust omava vara maha kandmine ei ole äriühingule majanduslikult põhjendatud ega kooskõlas hea raamatupidamistavaga, põhjustades äriühingule kahju. Vara võib võõrandada nii omanikele kui ka juhatuse liikmetele, kuid vastavad tehingud peavad vastama üldistele turutingimustele. Vara saab omanikele välja maksta ka likvideerimisjaotisena.

3) Osaühing ei või laenu anda oma osanikule (kui osalus ületab 5%), juhatuse liikmele, nõukogu liikmele ega prokuristile.

4) Äriühingu registrist kustutamisega ei kaasne eraldi täiendavaid maksukohustusi, kuid majandusaasta aruande tähtaegselt mitte esitamisel võidakse juhatuse liiget trahvida või äriühing registrist kustutada. Äriühingu registrist kustutamisega kaob äriühingu õigusvõime ning seega ei saa äriühing enam edaspidi tehinguid teha.

Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku poolt tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Osa võõrandamise tehing peab üldjuhul toimuma notariaalses vormis, va juhul, kui osa on kantud Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Juhul, kui osa alles märgitakse osakapitali suurendamise käigus, siis tuleb Äriregistrile esitada avaldus osakapitali suurendamiseks ja ära näidata, kellele mingi konkreetne osa märgiti või kelle osa suurendati. Ka osakapitali suurendamise avaldus tehakse notariaalses vormis, va juhul, kui see esitada digitaalselt läbi ettevõtjaportaali.

Iga ettevõtja võib tegutseda kõikidel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud ning mõned tegevusalad võivad eeldada vastavate tegevuslubade olemasolu. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel enda poolt kavandatud põhitegevusala, samuti teatab edaspidi oma tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes. Ettevõtte poolt kavandatud või teavitatud tegevusalad on vaid informatiivse tähendusega ega piira kuidagi ettevõtte õigust tegeleda teiste tegevusaladega. Oluline on lihtsalt informatiivsuse mõttes oma peamisestest tegevusalades äriregistrit näiteks majandusaasta aruandega teavitada ning jooksvalt võib ettevõte alati oma tegevusalasid valida vastavalt oma soovile ega pea piirduma enda poolt äriregistrile juba esitatud tegevusaladega.

Kohtutäitur ei saa füüsilisest isikust võlgnikule kuuluva äriühingu tegevusse sekkuda. Kohtutäituri nõue on sellisel juhul suunatud siiski ainult nimetatud füüsilise isiku vastu ning sellest tulenevalt saab kohtutäitur sissenõudja soovil pöörata nõude kogu füüsilise isiku vara vastu. Kui füüsilisele isikule kuulub osalus mõnes äriühingus, siis saab kohtutäitur arestida vastava osaluse ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustada selle võõrandamist. Kohtutäituri poolt arestitud vara võõrandamine toimub üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu. Seega esineb antud juhul risk, et kohtutäitur arestib äriühingu osaniku võlgade sissenõudmiseks osanikule kuuluva osa ning võõrandab selle osaniku võlgade katteks.