Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ma pean osaühingu likvideerijale esitama uuesti oma maksmata palga võlanõude?06.11.2014

Tere
Üks osaühing on mulle võlgu palgaraha juba mitu aastat. Sai käidud ka TVK-s ning firma kaotas vaidluse. Esitasin avalduse ka kohtutäiturile aga ei midagi. Nüüd on asi jõudnud niikaugele, et firmajuht on läbi kohtu sunnitud firma likvideerima, kuna tegevus puudub paar aastat, ollakse töölistele võlgu, aastaaruanded esitamata, omakapital väiksem kui minu palganõue, varasid ei ole (kohtutäitur pangakontod arestinud). Küsimus selline, et kas ma pean likvideerijale (firma omanikule) esitama uuesti mingis formaadis oma võlanõude või ei? Kui ma ei esita, siis kas ta võib firma lihtsalt likvideerida ilma pankroti väljakuulutamata? Ilma pankroti väljakuulutamata kaotaksin ma õiguse töötukassa hüvitisele.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Olukorras, kus kohustused ületavad vara, pole likvideerimine võimalik ja tuleb alustada pankrotimenetlust. Kui likvideerimismenetlust on alustatud, siis tuleb selle kohta avaldada ka teade https://www.ametlikudteadaanded.ee ning võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded 4 kuu jooksul alates teate avaldamisest.

Asjaolusid arvestades on Teil aga kõige mõistlikum esitada ise kohtusse tööandaja vastu pankrotiavaldus. Töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu kõigest 10 eurot ning see võimaldab Teil ilmselt kõige kiiremini hüvitise kätte saada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on juriidiliselt õige iseendaga leping teha - olen osaühingu omanik ja juhatuse liige?09.10.2014

Tere,
olen oma firmas juhatuse ainuliige. Juhatuse liikmele ühekordse tasu maksmiseks peaksin tegema juhatuse liikme lepingu. Kuidas on juriidiliselt õige iseendaga leping teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui lepingu allkirjastab üks isik, tuleb lepingusse märkida ikkagi kaks poolt:
1) Äriühing, mida esindab füüsiline isik; ja
2) Füüsiline isik ise.

Kui leping allkirjastatakse digitaalselt, on vaja vaid 1 allkirja. Kui aga paberil, siis võiks sinna lisada 2 allkirja: nii juriidilise isiku esindajana kui ka füüsilise isikuna.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas endine rentnik (endine tööandja) saab rendilepingu jätkamise/ülevõtmise eest minult tasu küsida?03.10.2014

Tere
Olin eelnevalt alluvana tööl autopesulas. Siis pool aastat hiljem öeldi mulle, et firma lõpetab tegevuse. Pakkusin siis ise, et soovin selle rendilepingu endale võtta ja tegin oma OÜ, kuna asukoht ja ruumid on korralikud. Küsimus siis selline, kas endine rentnik saab minu käest raha küsida selle eest, et ta rendilepingu mulle üle annab, mitte selle firma nime all, mis ta eelnevalt oli, vaid tegin uue firma. Ta ju ei müünud mulle firmat. Loodan et ma asja nüüd väga keeruliselt ei kirjutanud.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Soovitan Teil võtta ühendust rendileandjaga ja uurida rendilepingu ülevõtmise (uue rendilepingu sõlmimise) võimaluste käest otse temalt. Kui aga rendileping kehtib ning lähiajal ei lõppe, siis saab rendilepingu ülevõtmine toimuda üksnes kõigi osapoolte nõusolekul. Ehk kui praegune rentnik nõuab selle eest Teilt tasu, siis põhimõtteliselt on see võimalik - praegusel rentnikul puudub kohustus leping Teile üle anda ja ta võib selle eest nõuda tasu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osa võõrandamise ja osaniku vahetuse saab ise registreerida või peab notari juurde minema?03.10.2014

Tere!
Eelmisel aastal oli registreeritud OÜ kahe osanikuga. Nüüd üks osanik soovib võõrandada oma osa kolmandale isikule ja lõpetada oma volitused OÜ-s. Äriregistrisse vaja lisada muu isik, kellele võõrandatud osa vaja lisada. Kuidas seda vaja vormistada notari juures või saab seda teha digitaalselt? OÜ-s on oma põhikiri.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui OÜ osad pole registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, peab OÜ osa võõrandamine toimuma notari juures.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui FIE tegevus on aastaks peatatud, kas siis on võimalik selle aasta jooksul muuta FIE ümber OÜ-ks?29.09.2014

Tere!
Kui FIE tegevus on peatatud aastaks, kas sel perioodil on võimalik muuta FIE ümber OÜ-ks ja alustada tegevust OÜ-na?

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

FIE-t ei saa ümber kujundada OÜ-ks. Juhul, kui soovite edaspidi tegutsemiseks kasutada OÜ-d, tuleb asutada uus OÜ. Soovi korral saab OÜ omandada FIE-lt kogu vajaliku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas asutamisel oleva ühistu juhatuse liikmest tagasi astuda?28.09.2014

Olen juhatuse liige asutamisel olevas tulundusühistus. Asutamine võtab väga kaua aega ja on selge, et sellest ei tule asja. Asutamisleping on notari käes (pole veel kantud registrisse). Tegemist on ühistuga, kus kõik liikmed on osanikud ning nõukogu kontrollib juhatust. Kas asutamislepingul on juriidiline jõud? Kuidas tagasi astumine käib ja kas juhatuse liikmena juba vastutan asutava ühistu tegevuse eest? Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Hetkel puudub mul info asutamislepingu staatuse kohta - kas see on allkirjastatud või on hetkel koostatud alles kavand. Tulundusühistuseaduse § 7 lg 3 kohaselt ei kanta ühistut äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.

Tulundusühistuseaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutavad ühistu asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt ühistu asutamisel valeandmete või ebatäielike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või muude kohustuste rikkumisega ühistule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.

Mis puudutab aga enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud, siis enne ühistu äriregistrisse kandmist asutatava ühistu nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt (tulundusühistuseaduse § 10 lg 1). Seega kui Teie tehinguid ei tee, siis Te nende eest ka ei vastuta.

Kui Te käesoleval ajal ei soovi enam juhatuse liige olla, siis tuleks Teil võtta ühendust notariga, kelle käes on registrisse mittekantud asutamisleping.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas usaldusühing võib jääda nn riiulile ootama, et leida uus täisosanik, kuna usaldusühingust soovib lahkuda täisosanik?17.09.2014

Usaldusühingust soovib lahkuda täisosanik. Kas usaldusühing võib jääda nn riiulile seisma ja ootama, et leida uus täisosanik? Ei soovi edasi tegutseda FIE-na ega ümberkujundada teiseks äriühinguvormiks.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ühelgi äriühingul pole kohustust aktiivselt tegutseda ning tegevuse faktiline peatamine ei too kaasa äriühingu äriregistrist kustutamise kohustust. Seega võite jätta enda äriühingu registrisse alles ka olukorras, mil ettevõttel igasugune majandustegevus puudub.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas ma kõige lihtsamalt kaks ühemehe osaühingut üheks võiks liita?17.09.2014

Varem oli tegutsemine aktiivsem ja praegu ühemehefirmana kaks osaühingut, lisaks on jäänud üles FIE. Üks OÜ on vanem ja käibemaksukohustuslane. Varasid on mõlemal, nii tehnikat kui kinnisvara. Käibemaksuga firma pidamisel pole enam mõtet. Kuidas neid kõige optimaalsemal viisil ühendada, nii et ei tekiks liigseid maksuriske?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui Te ei soovi enam FIE-na tegutseda, siis Te saate lasta end FIE-na äriregistrist kustutada (äriseadustiku § 59 lg 3). Osaühingute puhul on kõige lihtsam teha osaühingute ühinemine, mida reguleerivad äriseadustiku §-d 391-405 (üldine regulatsioon) ja 411-417 (osaühingute eriregulatsioon). Lühidalt kokku võttes tuleb võtta vastu ühinemisotsused, sõlmida notari juures ühinemisleping, teavitada ühinemisest Ametlikes Teadaannestes ja esitada need dokumendid äriregistrile.

Samas juhul, kui Teie ainus soov on edaspidi käibemaksu mitte maksta, siis võite ka mõlemad OÜ-d alles jätta, kuid lihtsalt paluda Maksu-ja Tolliametil käibemaksukohuslasest OÜ käibemaksukohuslaste registrist kustutada. Käibemaksuseaduse § 22 lg 1 kohaselt, kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.

Kui Te soovite aga maksuriskide analüüsi, siis selleks on vajalik tutvuda põhjalikult ettevõtte tegevuste ning varadega. Nii vähese info põhjal pole võimalik maksuriske kaardistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milline on kiireim ja mugavaim viis OÜ-st lahkumiseks, kuna üks osanik läks välismaale elama?03.09.2014

Tere,
osaühingul on kaks osanikku, kellest üks on Eestist välismaale elama lahkunud ning soovime poolte kokkuleppel selle ka vormistada. Uurides äriseadustikku, tundus kõige mõistlikum variant vormistada 1 eurone osakute müügitehing ja seejärel teha kanne äriregistris. Kas see tehing peab olema tingimata notariaalne ja kas sel juhul jääb OÜ-le ainult üks osanik ning see on äriseadustiku mõistes adekvaatne? Mõned foorumid räägivad, et sel juhul tuleks ühingu tegevus lõpetada ja teine osapool asuks tegutsema FIEna näiteks.
Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Nagu Te ka ise välja pakkusite, on kõige lihtsam müüa osaühingu osad sümboolse tasu eest teisele osanikule. Juhul, kui osaühingu osad pole registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, tuleb ostu-müügitehing sõlmida notari juures. Osaühingul võib olla ka 1 osanik. OÜ tegevust kindlasti lõpetama ei pea.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas tagandada osaühingu juhatuse liige, kui ülejäänud kaks liiget on sellega nõus?02.09.2014

Kuidas on juriidiliselt võimalik tagandada üks juhatuse liige juhatusest, kui kokku on juhatuse liikmeid kolm ja kaks on kolmanda liikme tagandamise poolt?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 184 lg 1 kohaselt kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu.

Seega juhatuse liikme tagasikutsumiseks tuleb kutsuda kokku osanike koosolek (kui OÜ-l pole nõukogu). Teised juhatuse liikmed üht juhatuse liiget tagasi kutsuda ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee