Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis dokument on rendi maksmise aluseks, et eraisik saaks ettevõttega sõlmitud maa kasutamise rendilepingu eest raha?11.11.2014

Eraisik (Rendileandja) ja ettevõte (Rentnik) on sõlminud põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Lepingus on kirjas, et Rentnik tasub renti Rendileandja poolt esitatud arve alusel.
Kas eraisikust Rendileandja võib esitada arvet?
Ja kui ei või, siis millise dokumendi alusel saab eraisik küsida ettevõttelt renti?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei tea, et kusagil oleks sätestatud eraisikule keeld arve esitamise kohta, kuid tasumise kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe. Seega renti tuleb maksta ja saab nõuda lepingu alusel.
 

Küsimus: Kas käsundisaaja peaks saama kuu tasu ka sõltumata töötatud päevade arvust?08.11.2014

Olen sõlminud käsunduslepingu perioodiks 15.09.2014-31.03.2015. Käsundiandja kohustusena on lepingus märgitud: maksta käsundisaajale 15.09.2014-31.03.2015 täidetud käsundi eest tasu 1000 eurot kuus täidetud käsundi akti alusel.
Perioodi 15.09-30.09.2014 on esitatud käsundisaajale akt (summas 1000 eurot). Samas keeldub käsundiandja akti vastu võtmast, kuna väidetavalt on käsunduslepingut alustatud 15. kuupäevast ning lepingutasu septembrikuu eest tuleks vähendada poole võrra (st 500 eurot).
Kas see on korrektne?
Minu seisukoht: Käsunduslepingu korral ei dikteeri käsundiandja kui suures mahus ma tööd teen ning kui pikad on tööpäevad. See, et leping sõlmiti septembrikuu keskel, ei tähenda, et ma oleksin sellel kuul vähem tööd teinud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata, kuid tundub, et lepingus on fikseeritud tasu arvestuse aluseks periood. Kui lepingu järgi tuleb maksta 1000 eurot ühe kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest, siis on loogiline, et poole kalendrikuu jooksul teostatud tööde eest tuleb tasuda 500 eurot. Küsimuses esitatud info põhjal ei näi tööde tegelik maht tähtsust omavat.
 

Küsimus: Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega toimub võlaõigusseaduse üldnormi või erinormi järgi?08.11.2014

Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega Päästeameti poolt toimub üldnormi § 112 lg 1 või erinormi § 296 lg 2 järgi (kasutamine on piiratud ebaolulisel määral).
Tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kumbki norm ei ole eksklusiivne.
 

Küsimus: Kuidas saab äriruumi tähtajalist üürilepingut lõpetada enne tähteaga?01.11.2014

Tere!
Olen sõlminud äripinna üürilepingu klausliga:
Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning on sõlmitud tähtajaga 3 (kolm) aastat. Alates teisest aastast on Pooltel õigus leping lõpetada 4 (nelja) kuulise etteteatamistähtajaga.

Kas mul on õigus üürileping lõpetada enne kahte/kolme aastat ilma minule tekkivate kuludeta (millised on õigusaktide punktid sel juhul)? Milline peaks olema ette teatamise aeg üürileandjale?

Aitäh!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimuses on vastus olemas. Kui on sõlmitud tähtajaline üürileping, siis selle saab lõpetada tähtaja saabumisel või nii, nagu lepingus kirjas. Varem saate lepingu lõpetada üksnes erakorralistel asjaoludel - näiteks üürnik ei maksa üüri, kahjustab teie ruume vms. Ei välista, et lepinguga tutvudes leiaks seal muidki aluseid.
 

Küsimus: Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda?30.10.2014

Tere!
Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda? Tean, et tegelikult on vist ette nähtud mingi kolm kuud?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Nii ongi jah, et seaduse järgi on tähtajatu üürilepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaeg kolm kuud. Tähtajalist lepingut ei või üldse korraliselt üles öelda. Samas ei keela seadus otsesõnu lepingusse mistahes tingimusi panna - seaduses sätestatud juhtudel on sellised tingimused lihtsalt tühised, need ei muuda aga automaatselt ülejäänud lepigu kehtivust.
Seega vastuseks teie küsimusele tuleb märkida, et iseenesest võite sellise punkti ju lepingusse panna, kui väga soovite, kuid see on algusest peale kehtetu ja lepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda ikkagi kolme kuulisest etteteatamise tähtajast.
 

Küsimus: Kas inkassofirma peaks nõustuma maksegraafiku koostamisega, kui summa on nüüd mõistlik ja selle ma maksaks ära?27.10.2014

Kirjutasin eelmine kord siin Teile inkassost, kes nõudis suuri intresse. Nimelt asi on siis nüüd nii kaugel, et see sama inkassofirma andis minu kohtusee. Inkasso esindaja on nüüd naine mitte see sama mees, kes nõudis hiigelsummasid.
Ja üle 3000 euro nõutud summa on kukkunud 1077 peale. Võtsin koheselt selle inkassoga ühendust ja kirjutasin, et sellise summaga olen nõus ja nüüd soovin maksegraafikut sõlmida. Seletasin sellele prouale, et eelmised nõuded olid ülemõistuse suured ja sellepärast ei soovinud ma ka maksegraafikut. Vastuseks sain väga ebaviisaka kirja. Sisu oli umbes nii, et mulle on 3 korda pakutud teha maksegraafik, aga just mina olen see, kes on keeldunud.
Tõsi jah on pakutud 3 korda aga milliste summadega? Summad mis on üle mõistuse suured. Et see laenufirma ei soovi minu peale enam oma aega raisata ja ei sõlmi minuga mingit maksegraafikut. Ja et ootavad kohtult otsuse ära ja annavad asja üle kohtutäiturile. Ja et mina võin edaspidi suhelda kohtutäituriga. Ja siis oli veel selline asi kirjas, et kui mina peaksin kohtule vastuväite esitama, siis asi läheb tavamenetlusse ja summa veelgi suureneb.
Ma olen meeleheitel. Antud hetkel ma küll aru ei saa, mis ma nüüd siis valesti tegin.
Ma ei suutnud ju eelnevalt leppida selliste summadega, selle tõttu ka ei teinud maksegraafikut, aga nüüd ma ju olen nõus, praegune nõutav summa on täiesti õiglane.
Kas ma peaksin tegema kohtule vastuväite, mul on kõik inkasso eelnevalt saadetud meeldetuletused alles, kus nõutakse meeletuid summasid?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Nagu aru saan, on kohtusse esitatud avaldus maksekäsu kiirmenetluses, mis tähendab, et saate varsti kohtust makseettepaneku. Kui te sellele vastuväidet ei esita, muutub seal märgitud summa kohtutäituri poolt sissenõutavaks.
Oluline on see, et see summa, mis makseettepanekus kirjas, ei ole kohtu poolt hinnatud ega kontrollitud, vaid lihtsalt avaldaja poolt sellisena nimetatud. Selleks, et kohus asja sisuliselt vaataks, peate seega päris kindlasti esitama makseettepanekule vastuväite - alles siis läheb asi üldmenetlusse (nagu teile ka selgitati). Viimane tähendabki seda, et siis hakkab kohus teie asja sisuliselt vaatama ja hindab, kas summa on ikka mõistlik või mitte. Kohtukulude suurus sõltub ka väljamõistetava summa suurusest, st. ka kohtukulude suurus peab olema mõistlik.
 

Küsimus: Mida veel ette võtta kui korteriomanik pole tagastanud tagatisraha?17.10.2014

Mul oli üürileping, mille lõpetasime varem. Jäi kindel jutt, et kui varem lepingu lõpetame (et omanik saaks korteri maha müüa), siis ei pea maksma jooksva poole kuu eest mingeid kommunaaltasusid. Tegime ka uue lepingu, kus on kirjas, et eelmine leping on lõpetatud ja omanik peab tagastama eelmise kuu üüri ja tagatisraha. Tagatisrahast rääkides saime alguses lubadusi, et paari päeva pärast laekub. Kui raha ei olnud tulnud, helistasime, siis hakati rääkima, et võetakse ikkagi poole kuu eest kommunaalmaksed maha, kuigi kokkulepe oli hoopis teistsugune. Kuidas antud olukorras tegutseda? Ka maakler oli kõrval, kui jäi jutt, et see pool kuud ei arvata kuskilt maha, et leping saaks varem lõpetatud. Kas on mõistlik sellega kohtusse pöörduda või kuidas oleks mõistlik sellises olukorras olles käituda?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma lepingutega tutvumata on raske hinnangut anda. Kui esimene leping sai lõpetatud ja seal on märgitud kohustus tagatisraha tagastamise kohta, siis näib, et tasumisest keeldumiseks ei ole alust. Kui teil uues lepingus ei ole kommunaalkulude tasumise kohta eraldi kokkulepet, siis ei saa neid nõuda.
 

Küsimus: Kuidas vormistada eraisikute vahelist laenu?17.10.2014

Kuidas vormistada laenu eraisikult teisele eraisikule, mis tehakse pangakonto kaudu?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Soovitav oleks vormistada kirjalikult või digiallkirjadega.
 

Küsimus: Kas saan kohtusse pöörduda, kui andsin laenu suusõnalise lepingu alusel ja maksekorraldusel on selgituseks "laen"?17.10.2014

Kas on võimalik kohtusse pöörduda, kui andsin inimesele laenu suusõnalise lepingu alusel kuid pangaväljavõttes on näha, et olen talle selle summa üle kandnud märksõnaga "laen" ja tagasi pole ma seda muidugi saanud. Möödas on sellest laenamisest 1,4 aastat.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seadus annab õiguse kohtusse pöörduda oma eeldatava õiguse kaitseks. See tähendab, et kohtusse saab pöörduda iga nõudega, mille suhtes teil on tunne, et teil on õigus. Selle, kummal, tegelikult õigus on, otsustab päeva lõpuks kohus. Seega vastus teie küsimusele on, et jah, saate küll oma nõudega kohtusse pöörduda.
 

Küsimus: Kas osaline võla tasumine muudab käenduslepingu kehtivaks isegi, kui seal puudub käendaja rahalise vastutuse summa?17.10.2014

Osaühing A andis kirjaliku laenulepingu alusel osaühingule B laenu. Laenu käendasid osaühing B osanikud (2 füüsilist isikut), kuid käenduslepingutesse jäi märkimata käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Tulenevalt VÕS § 143 (2) on käenduslepingud tühised.
Osaühing B ei ole laenulepingust tulenevaid graafikujärgseid tagasimakseid ja intresse osaühingule A tasunud, kuid üks käenduse andnud füüsiline isik tasus pangaülekandega osaühingule A osaliselt põhivõlgniku võla ja intressid ning märkis ülekandel ka selge viite osaühing B võla osalise tasumise kohta.
Kas VÕS § 144 (3) tulenevalt muutus nüüd tema poolt põhivõlgniku kohustuse osalise tasumisega ka temaga sõlmitud kirjalik käendusleping kehtivaks ja ka ülejäänud võla tasumist koos intresside ja viivistega võib temalt nõuda näiteks kiirmaksekäsu esitamisega, sest põhivõlgnik ei ole tagasimakseid teostanud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu käenduslepingu sõlmimise täpne aeg, mis võib antud hetkel määravaks saada. Kui osa kohustusest on täidetud, siis võiks väita, et leping on 144 lg 3 alusel erandkorras kehtiv, sest tühise tehingu täitmine reeglina tehingut kehtivaks ei muuda.