Lepinguõigus
Küsimus: Kas rendileandjal on õigus nõuda lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?05.03.2019
Tere!
On soov sõlmida rendileping (ruumi kasutamiseks). Rendileandja pakkus mulle sõlmimiseks lepingu, kus ei ole kirjas, et tegemist on Rendilepinguga.
Kas rendileandjal on õigus nõuda minult lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?
Kas rendileandjal on õigus lepingusse sisse viia lepingupunkt, millega tal on õigus nõuda minult trahvi, mis ületab pea 5 korda renditasu?
Ette tänades!
On soov sõlmida rendileping (ruumi kasutamiseks). Rendileandja pakkus mulle sõlmimiseks lepingu, kus ei ole kirjas, et tegemist on Rendilepinguga.
Kas rendileandjal on õigus nõuda minult lepingu allkirjastamist, kui ei ole selget ja ühemõttelist viidet lepingu liigile?
Kas rendileandjal on õigus lepingusse sisse viia lepingupunkt, millega tal on õigus nõuda minult trahvi, mis ületab pea 5 korda renditasu?
Ette tänades!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Lepingu nimetuse puudumine ei too endaga kaasa lepingu tühisust. Rendileandjal on küll õigus sellise punkti lisamiseks, aga tuleb silmas pidada, et leppetrahv peab olema mõistlik. Ebamõistlikku leppetrahvi saab vähendada. Ei oska praegu öelda, kas antud juhul see on mõistlik või mitte, kuna renditasu ei ole teada. Kui renditasu on näiteks 500 eurot kuus, siis 2 500 eurot leppetrahvi saab küll lugeda ebamõistlikult suureks leppetrahviks.
Küsimus: Kas nimevahetuse korral on vaja esitama avalduse ka nime muutmiseks kinnisturaamatus, et tulevikus müügil probleeme ei oleks?05.03.2019
Tere
Nüüdseks eksabikaasaga sai võetud ühine korterilaen ja soetatud korter Tallinnas. Eelmise nädala lõpus jõustus meie lahutus, võtsin tema perekonnanime enda omast maha (varem oli sidekriipsuga lisatud minu perekonnanimele). Küsimus järgmine - kas muude dokumentide vahetuse hulgas peaksin ka esitama avalduse nime muutmiseks kinnisturaamatus? Kas korteri müügi korral võib tekkida probleeme kui kinnisturaamatus on minu perekonnanimi jäänud peale lahutust muutmata? Kas pank võib teha laenu sissenõude kohe kui selgub nimevahetuse tagamaa?
Millised on minu võimalused kui eksabikaasa keeldub lahusvara müümisest (abiellumisel sai tehtud lahusvara leping? Ent korterilaen on ühiselt võetud ning ma olen kinnisturaamatusse kantud.)?
Nüüdseks eksabikaasaga sai võetud ühine korterilaen ja soetatud korter Tallinnas. Eelmise nädala lõpus jõustus meie lahutus, võtsin tema perekonnanime enda omast maha (varem oli sidekriipsuga lisatud minu perekonnanimele). Küsimus järgmine - kas muude dokumentide vahetuse hulgas peaksin ka esitama avalduse nime muutmiseks kinnisturaamatus? Kas korteri müügi korral võib tekkida probleeme kui kinnisturaamatus on minu perekonnanimi jäänud peale lahutust muutmata? Kas pank võib teha laenu sissenõude kohe kui selgub nimevahetuse tagamaa?
Millised on minu võimalused kui eksabikaasa keeldub lahusvara müümisest (abiellumisel sai tehtud lahusvara leping? Ent korterilaen on ühiselt võetud ning ma olen kinnisturaamatusse kantud.)?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Ei ole vaja muuta. Isikukood, mille järgi tuvastatakse isikusamasust on ju samaks jäänud. See asjaolu, et Teie perekonnanimele oli varem sidekriipsuga lisatud veel üks perekonnanimi ei mängi suurt rolli.
Küsimus: Kas laenuleping on õiguspärane, kui antakse laen kinnisvara tagatisel aga inimesel ei ole sissetulekut ega küsita kontoväljavõtet?05.03.2019
Tere!
Kas on õiguspõhine laenuleping, kui inimesele antakse laen kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaen, kui inimesel ei ole laenu saamise hetkel kindlat sissetulekut ja ei küsita kontoväljavõtet?
Lugupidamisega
Kas on õiguspõhine laenuleping, kui inimesele antakse laen kinnisvara tagatisel ehk hüpoteeklaen, kui inimesel ei ole laenu saamise hetkel kindlat sissetulekut ja ei küsita kontoväljavõtet?
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Sõltub sellest, kust ja kellelt laenu võetakse. Pangad reeglina sellistel tingimustel laenu ei anna. Kui laenuandjaks on keegi teine, siis saab kokku leppida ükskõik millistes tingimustes ja laenu tagastamise võimalus on juba laenuvõtja asi. Peamine on, et kokkulepe on saavutatud, kirjalikult fikseeritud ning ei esine muid asjaolusid, mis võiksid viidata lepingu tühisusele (ülekoormavad tingimused tarbija suhtes jne).
Küsimus: Kas väikelaen on võimalik teise isiku nõusolekul tema nimele ümber kirjutada?05.03.2019
Tere!
Vend võtab enda nimele pangast õele laenu, kokkuleppel, et laenu tegelik tagasimaksja on õde. Õde aga hiilib kohustusest kõrvale jättes kogu laenukoorma venna õlule. Kas notari juures on võimalik antud väikelaen õe nõus- ja juuresolekul tema nimele kirjutada (hoolimata sellest, et ta pole võimeline oma laenu kohusetundlikult tasuma)?
Kas vennal on võimalus pääseda laenust ja võtta vastutusele laenu tegelik saaja?
Vend võtab enda nimele pangast õele laenu, kokkuleppel, et laenu tegelik tagasimaksja on õde. Õde aga hiilib kohustusest kõrvale jättes kogu laenukoorma venna õlule. Kas notari juures on võimalik antud väikelaen õe nõus- ja juuresolekul tema nimele kirjutada (hoolimata sellest, et ta pole võimeline oma laenu kohusetundlikult tasuma)?
Kas vennal on võimalus pääseda laenust ja võtta vastutusele laenu tegelik saaja?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Laenulepingu muutmiseks peate eelkõige Teie pangaga konsulteerima. Tuleb arvestada sellega, et pank vaatab üle kliendi riskitaseme, mis võib kaasa tuua intressi suurenemise ja laenu kallinemise. Kuna nagu Te ütlete õde ei ole võimeline oma laenu tasuma, siis on tõenäoline et pank keeldub laenu ümbervormistamisest või intress suureneb. Üldjuhul laenu ümbervormistamine on võimalik, v.a kui laenuleping seda välistab.
Küsimus: Kas KÜ võib nõuda projekteerijalt sisse summa, mis kulub omanikujärelvalvele, et ta õpetab projekteerijat projekteerima?28.11.2018
Tere
Plaanime korterelamu soojustamist ja KOV ehitusnõunik soovitas projekteerijat. Projekteerija käis korra kortermaja vaatamas, sõlmisime tööettevõtulepingu, mille alusel pidi projekteerija koostama ehitusprojekti elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks (elamu soojustamine).
Mõne päeva pärast oligi projekt valmis, kuid projekt oli väga puudulik, suurem osa projektist oli copy paste, sisaldas vastuolulist juttu ning joonised ei olnud üldse meie majast, projektis olid viited vananenud juhenditele, puudusid või olid mittetoimivad sõlmlahendused. Peame tasuma nüüd veel eraldi projekti ülevaatamise eest omanikujärelvalvele, mis samuti on korteriühistule suur kulu. Nüüd asus projekteerija vastavalt omanikujärelvalve juhistele projekti parandama.
Kui seotud on korteriühistu lepinguga, mis sai sõlmitud projekteerijaga, mille alusel tuleb tasuda 1500+km? Kas kü võib nõuda projekteerijalt sisse summa, mis kulub omanikujärelvalvele, et ta õpetab projekteerijat projekteerima? (Projekteerija on MTRi registreeringuga).
Plaanime korterelamu soojustamist ja KOV ehitusnõunik soovitas projekteerijat. Projekteerija käis korra kortermaja vaatamas, sõlmisime tööettevõtulepingu, mille alusel pidi projekteerija koostama ehitusprojekti elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks (elamu soojustamine).
Mõne päeva pärast oligi projekt valmis, kuid projekt oli väga puudulik, suurem osa projektist oli copy paste, sisaldas vastuolulist juttu ning joonised ei olnud üldse meie majast, projektis olid viited vananenud juhenditele, puudusid või olid mittetoimivad sõlmlahendused. Peame tasuma nüüd veel eraldi projekti ülevaatamise eest omanikujärelvalvele, mis samuti on korteriühistule suur kulu. Nüüd asus projekteerija vastavalt omanikujärelvalve juhistele projekti parandama.
Kui seotud on korteriühistu lepinguga, mis sai sõlmitud projekteerijaga, mille alusel tuleb tasuda 1500+km? Kas kü võib nõuda projekteerijalt sisse summa, mis kulub omanikujärelvalvele, et ta õpetab projekteerijat projekteerima? (Projekteerija on MTRi registreeringuga).
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Võlaõigusseaduse § 641 lõige 1 kohaselt tellijale (antud juhul KÜ) üleantav töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid (antud juhul projekt) peab vastama lepingutingimustele. Lõige 2 punkti 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks punkti 6 järgi töö ei vasta lepingutingimustele kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi. Käesoleval juhul projekteerija kohta oli MTR-is kanne ja teda soovitas ka KOV ehitusnõunik. See tähendab, et Teie KÜ-l oli õiguslik alus eeldada, et projekteerija on antud küsimuses pädev ja et ehitusprojekt ei ole puudulik. Seega töö ei vasta lepingutingimustele § 641 mõttes ja Võlaõigusseaduse § 646 lg 1 järgi KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt töö parandamist võiuue töö tegemist. Lõige 4 järgi töövõtja ehk projekteerija kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Omanikujärelvalve tegija kaasamine asjasse on käsitletav töö puuduse kõrvaldamisena ja KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt projekti parandamisega kaasnevad kulud.
Küsimus: Kas üürileandjaga pärast üürilepingu lõppemist 1,5 kuuks veel korterisse jäämine kehtib, isegi raha maksin ette?28.11.2018
Tere!
Üürileping sai läbi oktoober 2018. Kuna leping oli sõlmitud sellise ajaga, mida ma arvasin, et mul töö kestab (hooaja töö). Selgus aga, et töö kestab detsembri keskpaigani ja korteri omanikuga sai sotsiaalmeedias ja ka suusõnaliselt kokku lepitud, et võin elada korteris nii kaua kuni mul töö läbi saab ja peale seda vabastan korteri. Novembri alguses maksin omaniku palvel ka poole detsembri kuu üürist ette, et kindel olla selles, et saaksin seal nii kaua edasi elada kui vaja. Lepingut me selleks 1,5 kuuks pikendama ei hakanud, kuna tundus mõistlik asi inimlikult lahendada. Nüüd aga soovib korteri omanik, et ma 25. novembril juba välja koliks, põhjuseks sõber kes tuleb välismaalt ja soovib tema korteris 3 kuud elada. Kuidas ma saaksin end kaitsta, kui lepingu järgi on mu üürileping juba läbi ja üür on ette makstud panga ülekandega. Inimlikust vaatenurgast ma ei saa tööandjale öelda, et mind visatakse sisuliselt tänavale ja ma tööle tulla ei saa. See seaks mind ülemuste silmis halba valgusesse ja kes sellist töölist enam soovib.
Kas mul on mingeid variante korteri omanikku siiski mõjutada või on mul mingid õigused? Vestlused, kus ta lubab mul korteris olla detsembri keskpaigani ja palub poole detsembri üüri ette on mul kõik olemas.
Lugupidamisega
Üürileping sai läbi oktoober 2018. Kuna leping oli sõlmitud sellise ajaga, mida ma arvasin, et mul töö kestab (hooaja töö). Selgus aga, et töö kestab detsembri keskpaigani ja korteri omanikuga sai sotsiaalmeedias ja ka suusõnaliselt kokku lepitud, et võin elada korteris nii kaua kuni mul töö läbi saab ja peale seda vabastan korteri. Novembri alguses maksin omaniku palvel ka poole detsembri kuu üürist ette, et kindel olla selles, et saaksin seal nii kaua edasi elada kui vaja. Lepingut me selleks 1,5 kuuks pikendama ei hakanud, kuna tundus mõistlik asi inimlikult lahendada. Nüüd aga soovib korteri omanik, et ma 25. novembril juba välja koliks, põhjuseks sõber kes tuleb välismaalt ja soovib tema korteris 3 kuud elada. Kuidas ma saaksin end kaitsta, kui lepingu järgi on mu üürileping juba läbi ja üür on ette makstud panga ülekandega. Inimlikust vaatenurgast ma ei saa tööandjale öelda, et mind visatakse sisuliselt tänavale ja ma tööle tulla ei saa. See seaks mind ülemuste silmis halba valgusesse ja kes sellist töölist enam soovib.
Kas mul on mingeid variante korteri omanikku siiski mõjutada või on mul mingid õigused? Vestlused, kus ta lubab mul korteris olla detsembri keskpaigani ja palub poole detsembri üüri ette on mul kõik olemas.
Lugupidamisega
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Kui üürilepingut pikendatud ei ole, siis seaduse alusel paraku ei jää Teil muud võimalust kui ettemakstud raha tagasi nõuda ja korterist välja kolida.
Küsimus: Kas ettevõte võib ette hoiatades 6 kuu möödudes remonditud seadme endale jätta, kui klient sellele järgi pole tulnud?28.11.2018
Tere.
Kirjutan Teile ettevõttest. Klient (eraisik) toob meile seadme remonti ja saab endale paberi mille alusel pärast remonti saab seadme kätte. Paberi peal on ka järgmine kiri "Kui remondi järel klient ei tule kauba järele, 6 kuu möödumisel pärast kauba toomise kuupäeva on firmal õigus kaupa mitte alles hoida."
Kas see kiri ei ole seadusele vastav?
Aitäh!
Kirjutan Teile ettevõttest. Klient (eraisik) toob meile seadme remonti ja saab endale paberi mille alusel pärast remonti saab seadme kätte. Paberi peal on ka järgmine kiri "Kui remondi järel klient ei tule kauba järele, 6 kuu möödumisel pärast kauba toomise kuupäeva on firmal õigus kaupa mitte alles hoida."
Kas see kiri ei ole seadusele vastav?
Aitäh!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Jah, see on seaduslik. Erasuhetes ettevõtjal on võimalus kehtestada oma tingimusi. Kui klient hakkab Teie teenuseid kasutama ja on tingimusest teadlik (antud juhul on), siis see on käsitletav tingimustega nõustumisena ja klient ei saa pärast esitada vastuväiteid.
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda koondamist, kuna kontor kaob, samas on töölepingus ka kodukontoris töötamise säte?28.11.2018
Tere!
Töötan müügiesindajana. Kontor suletakse, minul on alaline tööleping. Eelmisel aastal kirjutasin alla töölepingule, kus oli ka lisa, et olen nõus töötama kodukontoris, kuid seda ei saanud rakendada, kuna olen esinduses ainuke töötaja. Nüüd, kus kontor suletakse, soovin koondamist, kuid tööandja keeldub viidates minu võimalusele töötada kodukontoris. Kuid minu töötingimused muutuvad, ma ei saa kasutada teistega võrdsetel alustel üldtelefoni ja kliendid ei jõua minuni. Ka olen tööandjat informeerinud, et ei saa kasutada kodukontorit, kuna mul puuduvad selleks tingimused.
Kas mul on õigus nõuda koondamist?
Töötan müügiesindajana. Kontor suletakse, minul on alaline tööleping. Eelmisel aastal kirjutasin alla töölepingule, kus oli ka lisa, et olen nõus töötama kodukontoris, kuid seda ei saanud rakendada, kuna olen esinduses ainuke töötaja. Nüüd, kus kontor suletakse, soovin koondamist, kuid tööandja keeldub viidates minu võimalusele töötada kodukontoris. Kuid minu töötingimused muutuvad, ma ei saa kasutada teistega võrdsetel alustel üldtelefoni ja kliendid ei jõua minuni. Ka olen tööandjat informeerinud, et ei saa kasutada kodukontorit, kuna mul puuduvad selleks tingimused.
Kas mul on õigus nõuda koondamist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Kui kontor suletakse, siis kindlasti on tegemist koondamisega. Töölepinguseaduse § 89 lõige 3 ütleb, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a juhtudel, kui tegemist on tööandja tegevuse lõppemisega ja tööandja pankroti väljakuulutamisega. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega antud juhul tööandja peaks kas tegema võimalikuks Teie töötamist kodukontoris ehk pakkuma teist tööd või siis koondada Teid makstes Teile välja koondamishüvitist.
Küsimus: Kas rendileandja saab esitada ilma kokkuleppeta arve koristuse eest lihtsalt kaamerapildi alusel, et koristaja sisenes meie ruumidesse?28.11.2018
Tere. Oleme rentnikud ühes firmas ja eelmine kuu esitas rendileandja meile koristusarve ja neilt küsides mille alusel, saime vastuseks, et ta kaamerast vaatas, et nende koristaja käis meie ruumides paar korda kuus. Nende koristaja koristab koridore ja fuajeed ning need mõned korrad tõesti käinud meie ruumides kui meil koristaja tööl, nad lihtsalt sõbrad. Kas niiviisi kaamerast vaadates võib esitada arve nagu oleks tööd tehtud. Mingit sellist kokkulepet ega lepingut pole, et neile lisaks rendile veel koristust maksta, meil omal inimene tööl.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Rendileandja ei saa esitada arvet koristuse eest ainult Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel. Selleks, et tal oleks vähemalt mingi võimalus raha nõudmiseks, koristaja peaks tegelikult koristama Teie ruume.
Küsimus: Kuidas vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest, kusjuures laenujääk on juba oluliselt väiksem maja väärtusest?28.11.2018
Tervist
Kuidas peaksin toimima, et vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest?
Osamakseid on tasutud regulaarselt juba kümme aastat ja see moodustab juba üle poole lepingusummast. Maja on viidud sellisesse seisu, et tema väärtus ületab juba tunduvalt veel tasutavat summat.
Kas selles küsimuses saab laenuandja poole pöörduda ainult laenuandja või võib seda ka käendaja?
Millised toimingud selleks on vaja teha ja kas on vajalik uus leping koos kulutustega sellele?
Tänud!
Kuidas peaksin toimima, et vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest?
Osamakseid on tasutud regulaarselt juba kümme aastat ja see moodustab juba üle poole lepingusummast. Maja on viidud sellisesse seisu, et tema väärtus ületab juba tunduvalt veel tasutavat summat.
Kas selles küsimuses saab laenuandja poole pöörduda ainult laenuandja või võib seda ka käendaja?
Millised toimingud selleks on vaja teha ja kas on vajalik uus leping koos kulutustega sellele?
Tänud!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Käendusleping on võimalik ennetähtaegselt lõpetada. Selleks tuleb Teil ühendust võtta oma laenuhalduriga. Seejärel juba pank otsustab, kas ta on nõus antud tagatisest loobuma või mitte. Reeglina käendusest loobumine on võimalik vaid siis kui leitakse uus käendaja. Sellisel juhul sõlmitakse lihtsalt vastav kokkulepe, millega käendusleping ennetähtaegselt lõpetatakse. Kui ei, siis käendus kehtib, nagu kokku lepitud.