Meditsiiniõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kiiresti võib arst peale operatsiooni tööle saata?17.03.2016

Mul oli kõrvaoperatsioon, mille käigus pandi mulle uus kuulmekile. Sellest on möödas kuu aega. Kas perearstil on mind õigus tööle saata kui mul esinevad ikka veel kõrvas valud, kuigi tema väidab, et olen terve. Tegelen füüsilise tööga.

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere
Antud juhul on tegemist meditsiinilise hinnanguga, mille annab arst. Haiguslehte on võimalik pärast 30 päeva möödumist pikendada, kui see on vajalik.
 

Küsimus: Kas saan nõuda kahjutasu, kuna mitu kuud olen põlvega hädas ja nüüd tuleb välja, et arst ei märganud luumurdu?07.12.2015

Probleemi kirjeldus: kukkusin maikuus. Haiglas öeldi, et luumurdu pole. Anti lahas, mitte kips, kirjutati tabletid, võeti põlvest verd, süstiti. Juunis käisin magnetuuringul, vaadati, öeldi, et kõhre väike murd, sellepärast teeb liiga veel. Põhimõtteliselt käisin terve suve pidevalt põlvest verd välja võtmas, ja mingeid süste saamas. Nüüd, novembrikuu lõpus, käisin teise arsti juures, kuna valu oli jätkuvalt teatud liigutuste puhul üsna terav. Teine arst ütles koheselt magnetuuringut vaadates, et teil on luumurd olnud, ja et perearsti poolt kirjutatud tabletid lõpuni võtaks ning kui valu veebruariks pole kadunud, siis tuleb eeldatavasti põlve lõigata ja vaadata mis seal sees valu teeb.
Ehk siis esimene arst pani vale diagnoosi, jättis märkamata luumurru, kulutasin suve jooksul oma aega ja raha, et arsti juurde sõita, lootes, et asi ikkagi paraneb ning lõpuks teine arst ütleb niimoodi. Kas mul oleks mõtet kuhugi pöörduda mingi kahjutasu asjus, sest kui asjale oleks kohe jaole saadud, oleks ma ehk juba terve?

Tänan

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere
Selleks, et kindlaks teha, kas esimene arst eksis pannes vale diagnoosi, tuleb pöörduda Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni poole, kes annab hinnangu arsti tegevusele ehk tuvastab ravivea olemasolu. Kui vastus on jaatav, siis on võimalik nõuda kahju hüvitamist.
 

Küsimus: Kui visiiditasu võeti alusetult, siis kuidas on seda võimalik tagasi taotleda?26.10.2015

Eriarst lõpetas töötamise ja suunas mind teise polikliiniku sama eriala arsti juurde, olin kuu ootejärjekorras ravi jätkamiseks. Registratuuris nõuti uuesti visiiditasu 5.- maksmist põhjendusega, et esimesest tasumisest on möödas veidi üle 3 kuu ja alati peab maksma iga kolme kuu tagant, isegi siis, kui käia pidevalt ravil. Kui see raha võeti alusetult, siis kuidas on seda võimalik tagasi taotleda?

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere
Visiiditasu ei saa nõuda, kui inimese suunas eriarsti juurde teise raviasutuse sama eriala arst ja kui tegemist on kroonilise haigusega. Praegusel juhul on võimalik pöörduda Haigekassa piirkondliku osakonna poole ja esitada neile visiiditasu maksmise kohta tšekk ja asjaolude kirjeldus.
 

Küsimus: Kas hotelli välisukse ees komistamisel saadud trauma korral on õigus hotellilt kahjutasu nõuda?16.10.2015

Hotellist väljudes komistasin hotelli ukse vahetus läheduses (mõned sammud välisuksest) olevale põndakule ja sain hüppeliigese nihestuse koos sidemete rebendiga. Hotellis anti esmaabiks jääd, pöördusin seejärel koheselt traumapunkti. Koheselt ei esitanud pretensioone hotellile, kuna ei osanud hinnata trauma tõsidust ning lootsin kiiresti taastuda. Tänaseks olen töövõimetus lehel olnud 4 nädalat ja haiguslehele ei paista lõppu. Kas mul on õigus nõuda hotelli omanikult kahjutasu saamata töötasu ja ravikulude eest (käin taastumiseks laserravis, mille iga seanss maksab). Palka sain kõigest 300.-, haigusraha pole niipea saada. Olen õpetaja ja karkude najal tunde anda ei saa. Kaaslased ütlesid, et seal, kus jalga väänasin, oli kividest laotud kõnniteel kõrgendik, millelt maha astudes õnnetust juhtuski. Kuna üks kaaslane peatas kukkumise hoo, ei saanud ma veel suuremaid vigastusi. Mind toimetati tagasi hotelli. Kas sellisel juhul on võimalik kahjutasu õnnetuse korvamiseks tee omanikult/hotelli omanikult? Tean, et löökaukudest põhjustatud auto vigastused korvatakse, kui suudetakse põhjus tõestada. Kuidas on inimese katkiminekul?

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere
Hetkel antud küsimus ei ole niivõrd seotud meditsiiniõigusega kuivõrd võlaõigusega. Täpsemalt on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Seda kas konkreetsel juhul on olemas alus kahju hüvitamise nõudeks, on esitatud asjaolude pinnalt raske öelda. Tõendada tuleb, et hotellil esines süü. See tähendab, et hotell peab vastutama. On võimalik, et komistamise põhjus oli isiku enda hooletus, tähelepanematus. Ei ole teada, kas aste oli tähistatud või mitte.
 

Küsimus: Mida teha, kui vigastuse põhjustanud hoone omanik ei hüvita erakliiniku arvet, haigekassa järjekord on aga aastaid?29.05.2015

Tere. Ühiskondlikus hoones rikuti ohutusnõuded, mis põhjustas klientidele kehavigastusi. Haigekassa kulul ravile järjekorras olemine kestab aastaid. Samas, süü omaks võtnud hooneomanik ei soovi hüvitada ravikulu erakliinikus, sest see oleks mõnevõrra kallim, kuigi oluliselt kiirem, võrreldes riikliku kliinikuga. Kellel on õigus ja kuidas saab asja lahendada, kui kompromiss pole saavutatav? Kas kohtu poole pöördumiseks on aega kuni 3a alates õnnetusjuhtumi päevast või alates kahjunõudearve esitamise aastale järgneva 3a jooksul? Juhul, kui kannatajal on õigust valida ravivõimalusi erakliinikus Eestis või välismaal, kas süüdlasel tuleb teha ettemaksu otse kannataja või kliiniku arvele, vastavalt olemasolevale hinnapakkumisele? Millised õigusaktid võivad reguleerida arsti-patsiendi suhet Eesti, Euroopa ja Jaapani erakliinikus? Tänud

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest § 153 lg 1 aegub kehavigastusest tekitatud kahju nõue kolme aasta jooksul. Aegumine algab ajast, mil kahjunõude esitamiseks õigustatud isiku kahjust teada sai või kahju tekitanud isikust teada sai.
Ettemaks tuleks teha ikka kannatanu arvele, sest tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitakse kannatanu ja kliiniku vahel. Eestis reguleeritakse tervishoiuteenuse osutamist arsti-patsiendi suhtes eelkõige võlaõigusseadusega, ka tervihoiuteenuste korraldamise seadus.
Kahju hüvitamise põhimõte eeldab, et hüvitama peab mõistlikud kulud. Võlgnik asetatakse olukorda, milles oleks ta olnud, kui kahju tekitamist ei oleks aset leidnud.
Võlaõigusseaduse § 130 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitamisel hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. § 140 annab kohtule võimaluse kahju suurust vähendada, kui see on teise poole suhtes ebamõistlikult suur. Praegusel juhul ravile minek erakliinikusse tundub olevat olnud õige. Seega saab öelda, et süüdlane peab hüvitama erakliinikus tehtud ravikulud. Kui summa ei ole ülemäära suur võrreldes tavakliinikuga, siis tuleb hüvitis välja maksta täies ulatuses. Välismaale ravile minek on õigustatud ainult siis, kui Eestis ravi ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
 

Küsimus: Kas autojuhi tervisetõendit võib välja anda suvaliselt valitud perearst?04.05.2015

Tere
Kas autojuhi tervisetõendit võib välja anda suvaliselt valitud perearst?
tänan

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perearstil on oma kindel nimistu, kellega ta tegeleb. Tulenevalt tervisetõendi väljastamise määrusest on tervisekontrolli teostajaks perearst. Seega peate pöörduma selle perearsti poole, kelle nimistusse te kuulute.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
 

Küsimus: Kuidas peab käituma tööandja, kui kahtleb, et töötaja vaimne tervis pole päris korras ja võib kujutada ohtu teistele?28.04.2015

Tere!
Olen tööandja ja mul on kahtlus, et mu töötajal on tekkinud probleemid vaimse tervisega. Tema jutt ja käitumine on muutunud kummaliseks ning kardan, et kui tal nö krõks ära käib, siis ta võib kliente ohustada. Samas hetkel tema tööle midagi ette heita pole ehk töölepingu lõpetamiseks otseselt alus puudub. Klientide (ja kaastöötajate) turvalisuse tagamiseks soovin aga kuskilt töötaja tervislikku seisundit kontrollida. Kas see on võimalik? Või peaks ma politsei poole pöörduma? See pole ju ka normaalne kui pean ootama ära aja, mil ta reaalselt kellelegi kallale läheb. Palun abi.

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Praegusel juhul, kui inimene ei ole ohtlik endale ega teistele, siis tahtevastasele ravile teda saata ei saa. Politsei kutsumine ei aita seni, kuni isik reaalselt kedagi ei ohusta.
Tööandja ei saa kohustada kedagi ravile minema.
Esmalt tuleks töötaja endaga rääkida. Küsida, kas arst on talle mingi diagnoosi pannud. Kas on alust arvata, et tema tervis võib hakata töö tegemist segama. Kui pikema aja jooksul on töö tegemine häiritud, töövõime oluliselt väheneb, siis saab töölepingu lõpetada (TLS § 88 lg 1 p 1). Enne aga tuleks võimaluse korral pakkuda muud tööd.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
 

Küsimus: Kas arst võib patsiendi nõusolekuta pöörduda telefoni teel valvepsühhiaatri poole?09.04.2015

Kas arst võib patsiendi nõusolekuta pöörduda telefoni teel valvepsühhiaatri poole ning valvepsühhiaater võib telefoni teel diagnoosida patsiendil psüühilise häire patsienti nägemata ja temaga isiklikult kohtumata? Ravidokumentides on anonüümne valvepsühhiaater ja psühhiaatriline diagnoos, kuigi patsient pöördus EMO-sse tugevnenud peavalu ja silmade valgustundlikkuse tõttu ning talle teostati valuvaigistavat ravi (patsiendil anamneesis migreen), mingit psüühilise seisundi häiret EMO dokumendil ei ole dokumenteeritud.

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui tekib kahtlus, et patsiendil võib olla vaja teise arsti abi, siis tuleb tema poole ka pöörduda. Samas tuleb sellest enne patsiendiga rääkida. Kui tegemist ei ole erakorralise juhtumiga, see tähendab, et kui on võimalik nõu pidada, siis tuleb seda ka teha. Teise arsti juurde saab suunata patsiendi sellisel juhul tema nõusolekul. Valvearsti puhul on ilmselt teatud juhtudel täiesti õigustatud, et nad suhtlevad telefonitsi. Pigem siiski tuleks eeldada, et diagnoosimine toimub ikka vahetu kontakti teel.
Dokumenteerimiskohustus on tervishoiuteenuse osutajal siiski olemas. Seda enam, et psüühiline häire diagnoositi. Kuigi EMO arst seda ei teinud, peaks märge suunamisest olemas olema. Ravidokumentidest see ka tuleneb. EMO dokumentides eraldi ilmselt ei pea seda sellisel juhul kajastuma. Küll on aga oluline, et suunamine ei toimuks patsiendi teadmata. Dokumenteerimiskohustuse vajalikkus seisneb selles, et üks arst teaks, mida teine arst on patsiendiga varem teinud ning milline on olnud patsiendi varasem tervislik seisund. Arsti nimi peab olema dokumentides kajastatud.
Ei oska öelda, kas migreeni puhul võib olla tegemist veel ka mingite psüühiliste häiretega. See puudutab meditsiini. Sellisel juhul on normaalne, kui EMO paberites seisab põhjus, et pöörduti migreeni probleemidega, kuid kuna ravi käigus diagnoositi ka psüühiline häire, siis kajastati ka see seal. See ei sõltu sellisel juhul asjaolust, kas pöörduti EMO-se psühhiaatrilise probleemiga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
 

Küsimus: Kes tasub isiku eest kommunaalkulu arved, kui isik on kohtuotsusega sundravil?01.04.2015

Tere,
Kes tasub isiku eest kommunaalkulu arved, kui isik on kohtuotsusega sundravil? Isik elas üksinda ja sai pensioni. Ravil olles pensioni ei saa.
Kuidas säilitada elamispind ravi lõppemisel?

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Eelduslikult on siiski tegemist tahtevastase raviga. Sundravi kohaldatakse, kui isik mõistetakse kriminaalkorras süüdi, kuid talle on vaja kohaldada sundravi, sest ta ei ole süüvõimeline.
Tahtevastase ravi kohaldamise taotluse teeb kohtule kohalik omavalitsus. Seega eelduslikult on kohalik omavalitsus isiku eestkostja, kuna asjaoludest ei nähtu, et isikul oleks lähedasi. Eestkostjal on õigus ja kohustus hooldada isiku vara. Seega maksab kommunaalid KOV isiku enda vara arvel. Eelduslikult on korter isiku korter. Kui vara ei jagu, peab KOV tagama, et isikul oleks elukoht, kuhu pärast tervenemist elama asuda. Tavaliselt võimaldatakse sotsiaalpind KOV-i poolt. Kui tegemist on üürikorteriga, siis maksab kommunaalid vastaval ajal üürileandja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
 

Küsimus: Kas ja kuhu pöörduda, kui leian, et arst tegi operatsiooni lohakalt ja mind eelnevalt riskidest teavitamata?20.03.2015

Tere! Olin hiljuti operatsioonil, kus lõikuse käigus kahjustati ka närvi. Möödas juba 2 kuud ja muutunud pole midagi. Eelnevalt tuikas vaid sealt, kus oli neurofibroom. Seega oli teada, et selles moodustises on ka närv sees. Kui anti saatekiri lõikusele ja enne narkoosi ei informeerinud kumbki arst, et see on seotud mingigi riskiga. Puudub ka allkiri minu teavitamise kohta. Peale lõikust saadud paberitel kirjutab aga opereerinud arst, et närv vabastati ja säilitati. Samas tuli ta aga peale ärkamist kohe minu jalga näpistama ja küsis, kas ma tunnen seda. Ei tundnud aga midagi. Hetkel jalalaba tuim, pidevalt kõrvetamise tunne, vahel teravad torked ja oluliselt halvenenud elukvaliteet. Ka neuroloogi juures on kinnitatud, et kahjustati närvi. Taastusravis öeldi otse välja, et olge õnnelik, et motoorne närv viga ei saanud, siis juba kõndimisel loobiksin jalga. Kästi opereerinud arsti poole tagasi pöörduda. Mida aga peaksin tegema, kas selline arstipoolne apsakas on loomulik. Olen hetkel olulisi lisakulutusi kandnud (juba 5 korda Tartu vahet sõitnud - a 120 km, ravimid jm). Arst on teinud oma tööd lohakalt. Soovin teada kas ja kuhu pöörduda.
Tänan

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleb mainida, et tervishoiuteenuse osutajal on kaks olulist kohustust, mida tuleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel täita: kvaliteetse ravi osutamise kohustus ja teavitatud nõusoleku saamise kohustus.
Nõusolek. Oluline on mainida, et iga meditsiinilise toiminguga kaasnevad riskid. Enne ravitoimingu tegemist tuleb arstil veenduda, et patsienti oleks teavitatud temale osutatava teenuse olemusest, vajalikkusest, kaasnevatest riskidest ja tagajärgedest. Nõusolek tuleb saada piisava aja jooksul enne protseduuri, et patsiendil oleks aega kaaluda, mida teha. Nõusoleku vorm ei pea olema kirjalik. Küll aga on see tõendamise poolelt tugevalt soovitatav. Oluline on, et teavitamine oleks tõesti aset leidnud.
Hoolsuskohustus kui kvaliteetne ravi. Sellele kas osutatud teenus on olnud kvaliteetne, annavad hinnangu meditsiinitöötajad. Tervishoiuteenus peab vastama teenuse osutamise ajal arstiteaduse üldisele tasemele ja see peab olema osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et hinnatakse, kas arst on täitnud hoolsuskohustust. Kui on tuvastatud, et toime on pandud raviviga, siis ei saa kohe öelda, et arst on hoolsuskohustust rikkunud. Tagajärje näol võib olla tegemist niinimetatud loomuliku või kaasneva komplikatsiooniga ehk see jääb niinimetatud lubatud riski piiresse.
Hinnangu annab Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon. Kui otsusega ei nõustuta, on võimalik pöörduda kohtusse. Esmane kaebus tuleks aga esitada vastava haigla juhtkonnale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.