Paari- ja peresuhted


Küsimus: Millest see võib olla tingitud ja mida teha, kui 2,5 aastane poiss ei küsi enam potile vaid kakab püksi?15.01.2013

Tere

Palun nõu. Mure meil selline, et 2,6 aastane poiss hakkas meil püksi kakama. Enne seda oli meil tihti tilgad püksis, kui küsin, et kas potile, siis ei taha. Enne tegi kõik hädad ilusti potti. Mida ma pean tegema, olen püüdnud meelitada, rahulikuks jääda, pean tunnistama, et varsti on käes see hetk, kus ma ei suuda enam. Kodus kui näen, et tahab kakale, küsin - ei taha, siis hakkan teda sülle võtma, et lähme emmega koos kakale, ei taha ja saab tigedaks. Siis olen saanud ikka nõusse ta ja teeb ilusti potti, aga muidugi meeldib kui emme ukse kinni paneb. Kutsun emme kui kõik, ütleb ta mulle. Kõht kinni pole. Kuigi on kurtnud paar korda, et kõht valutab. Võib-olla hoiab kakat kinni ja siis lihtsalt ei jõua enam kinni hoida ja tuleb püksi. Ega ta meil kõigiga ei taha potil käia, enamasti ainult emme (vahest saame ikka issiga ka, aga vanaemad ja vanaised no need ka harv juhus). Ta nagu kardab küsida. Kuidas ma peaks käituma või mida tegema?
Võib-olla on see ka mingi põhjustaja, et issi läks meil Soome tööle, käib küll tihti kodus. Ja vahepeal olid meil lapse isaga peretülid, püüdsime neid lapse ees mitte arutada aga võib-olla laps tunnetab, et emme kuidagi närvis?
Tänan ette

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,

Selles vanuses on ajutised tagasilangused potitreeningus normaalsed.
Oluline on, et Teie lapsevanemana säilitaksite rahu ja kindlameelselt potiga seotud rutiini järgiksite. Võite proovida ka väikese vahe tegemist kakamiseks potile panemises. Selles vanuses tunneb laps juba selgelt ebamugavust, kui püksi kakab, nii et lootust on, et ta ise potile tahtma hakkab.
Kirjutate, et pererutiin on muutunud seoses isa Soome tööle asumisega. Sellised suured peremuutused mõjutavad kahtlemata ka last, põhjustades temas ärevust. Sellest võib ka potilkäimise häirumine põhjustatud olla. Kui olete uue, pere igapäevarutiiniga kohanenud, küllap ka lapse funktsioneerimine normaliseerub.
Eelkõige on Teil vaja oma emotsionaalse tasakaalu eest hoolitseda. Kui Teil on hea olla, siis on hea ka lapsel.

parimatega,
Siiri Tõniste