Kahju- ja elukindlustus


Küsimus: Kui kindel saan olla LKF-i juures asuva lepitusorgani erapooletuses?01.06.2017

Meie kahju liiklusõnnetuses käsitleb LKF kuna süüdlase autol puudus liikluskindlustus. Kuna ei saanud kokkuleppele auto turuväärtuses, siis pöördume lepitusorgani poole. Kui kindel saan olla LKF-i juures asuva lepitusorgani erapooletuses? Kas kindlustus peab hüvitama samaväärse auto (enne avariid) turuväärtuse, pidades silmas ka lisasid, mis olid meie purunenud autol olemas? navigatsioon, võtmeta käivitus, käed vabaks, püsikiiruse hoidja jne. Need olid meile auto ostmisel olulised.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Lepitaja on sõltumatu erialaasjatundja. Lepitusorgani menetluskorras on karmid reeglid, mis lepitajale kehtivad ja tagavad lepitaja sõltumatuse. Asjaolu, et LKF lepitusorgani korraldajana on vaidluse üks osapool võib tekitada kahtluse lepitaja erapooletuses, kuid kinnitan, et kahju hüvitamise funktsioon ja lepituse korralduse funktsioon ei ole omavahel seotud. Lepitaja on erapooletu.

Kui vaidlus käib sõiduki väärtuse üle, siis on tavaline, et väärtuse määrab lepituse protsessi käigus sõltumatu asjatundja. See sõltumatu asjatundja ei ole lepitaja ise.

Kindlustus peab hüvitama tekkinud kahju. Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Hindamisel, kas sõiduk on samaväärne tuleb hinnata kõiki asjaolusid, sh sõiduki varustust. Kas antud vaidluses sõiduki lisavarutus sõiduki väärtust mõjutab ei saa ega oska ma öelda, sest ma ei tea kõiki asjaolusid. Kui ma teaks kõiki asjaolusid, siis ei saaks ma samuti LKF-i juhatuse liikmena nõu anda.