Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriühistu tohib osa elektriarvest tasuda olemasolevate varude arvelt?21.01.2022

Tere. Detsembrikuu elektriarve ühistule kütte eest on kosmiline. Kas ühistul on õigus osaliselt see arve jätta liikmetele edastamata. Et näiteks küttearve EE-lt oli 3350.- Makseteks edastatakse sellest ainult näiteks 1500.- Ülejäänud summa kaetakse ühistu arvele kogutud rahast.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, ainult selle alusel, et arve on suur, korteriühistu juhtkond muutuseid teha ei saa. Selle küsimuste üle otsustab korteriomanike üldkoosolek, mis võib mh otsustada, et korteriomanike igakuiste maksete suurus ei lähtu tegelikust korteriühistu kuludest antud perioodil, vaid majanduskavas sätestatud summadest.

Korteriühistu maksevõimelisuse eest vastutab juhatus, mis peab juhul, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist ja korteriühistu püsivat maksevõimelisust, kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu ja kaasomaniku vahel sõlmitud kaasomandis oleva ruumi kasutusleping on kehtiv?20.12.2021

Kortermaja kaasomanike kaasomandisse kuuluvad majapidamisruumid, mis on aastaid tagasi antud KÜ ja osade kaasomanike vahel sõlmitud lepingu alusel lepingu sõlminud kaasomanike ainukasutusse. Sellise lepingu sõlmimise otsustati korduval üldkoosolekul, kus osalesidki sisuliselt üksnes samad isikud, kes said kaasomandis olevad ruumid lepinguga hiljem enda kasutusse. Kõikide korteriomanike nõusolekut kaasomandis olevate ruumide ainukasutusse andmiseks ei ole. Majapidamisruumid muudeti eluruumideks ja täna rendivad ruumide kasutajad neid välja, saades tasu. Täna on korteriühistul uus juhatus, kes tahab sellise olukorra lõpetada ja kaasomandis olevate ruumide kasutamisega koguda raha korteriühistu hüvanguks (remondifondi).

Milline on õiguslik olukord ja korteriühistu õiguskaitsevahendid?
Kas KÜ ja ruume kasutavate korteriomanike vahel sõlmitud kasutuslepingud on kehtivad, vaatamata sellele, et puudus kõigi korteriomanike nõusolek ruumide ainukasutusse andmiseks?
Kas tuleb järgida lepingust tulenevaid lepingu lõpetamise norme või saab ruumid kasutajate valdusest välja nõuda ka lepingut järgimata - näiteks üldkoosoleku otsusega või lihtsalt juhatuse otsusega, kuna kunagi lepinguid sõlminud juhatusel puudus kõigi korteriomanike nõusolek selliste kasutuslepingute sõlmimiseks?
kuidas toimida ruumides elavate üürnikega? Kas KÜ saab üürilepingud üle võtta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, asjaõigusseaduse § 64 primm kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Eeltoodud normist tulenevalt on kaasomandi eseme korteriomaniku ainukasutusse andmiseks sõlmitud leping kehtiv üksnes siis, kui see on notariaalselt tõestatud, allkirjastatud kõigi korteriomanike poolt ning vastav asjaõigus on kantud kõigi lepingus osalenud korteriomandite kinnistusraamatu III jakku.

Kaasomandi eseme ebaseaduslikust valdusest vabastamist saab nõuda nii korteriühistu juhatus, korteriomanike üldkoosolek, kui ka üksik korteriomanik, kelle omandiõigust ebaseaduslik valdus rikub.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha kui ei kirjutata alla üleandmise akti ja nüüd ilmnevad ka korteril niiskusprobleemid?15.12.2021

Tere
Soetasime hiljuti osaliselt renoveeritud korteri, ainult köök vajas veel remonti ning olime sellega nõus. Korterit vaatasime sügise alguse poole kui õues oli veel soe. Oktoobri keskpaigas tegime notaris tehingu ning üleandmise tähtaeg oli oktoobri viimane päev. Kolisime sisse, kuid üleandmise akt jäi tegemata. Köögiremondi tegemisele keskendudes ununes see sootuks, akti palusin neil täita nüüd siis pea kuu aega hiljem, neil endil selle vastu eelnevalt polnud. Aga eelmiselt omanikult sain vastuseks, et täidavad kui aega on, ehk järgmine aasta.

Kas mul on õigus neile seada mingi tähtaeg akti vormistamiseks? Sest lepingus on see punktina kirjas, et üleandmisel tuleb koostada akt, mida ei ole veel tehtud.

Niisamuti ilmnes korteril puudulik ventilatsioon, millest enne juttu ei olnud. Vent korsten kinni vajunud ja sodi täis. Tean, et see on KÜ probleem, nad sellest teadlikud, aga nemad ei ole sellega tegelenud, sest loodavad Kredexi renoveerimisele ja hoiavad seni raha kokku. Mul aga aknad higistavad, aknalaud märg ning hallitus hakanud vohama. Enne seda akende probleemi ei näinud, alles põhjalikumal vaatamisel on näha kahjustuse jäljed, sest hallitus oli maha pestud. Samuti paistab, et hallitus on eelnevalt kahjustanud ka tihendeid. Aknad on selles mõttes rikutud. Hallituse ja õhu ekspertiisi ei ole veel tellinud. Neid vigu hakkab järjest enam välja tulema, mis esmasel vaatusel polnud näha ning ei räägitud. Aga käed on ka seotud, sest üleandmise akti korteri seisukorrast reaalselt üleandmise kohta pole koostatud.
Kelle poole ma pöörduma peaks? Kas korteri eelmine omanik peab selle rikutud aknad ja ventilatsiooni taastamise hüvitama? Ja ekspertiisi? Või on see kõik KÜ kanda?
Aitäh

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteri üleandmise akti saate koostada ka ise. Ükski õigusakt selle tagantjärgi allkirjastamist ei keela. Kui korteri müüja keeldub akti allkirjastamast, siis mõjutab see Teie õiguseid niivõrd, kui müügihetkel esinenud puuduste tõendamiskoormus lasub Teil. Eeldatavalt on seda kõige lihtsam tõendada ekspertiisi kaudu.

Kui eelmine korteriomanik ei ole kaasomandi rikkumises süüdi, siis vastutab kaasomandist (ventilatsioon, aken) tulenevate kahjude eest müüja kõrval ka korteriühistu, ning seda sõltumata sellest, kas ta on kahju tekkimises süüdi.
Korteriühistu vastutuse küsimuses soovitan tutvuda Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 2-18-13649, mille punktis 18 ütleb kohus: "korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu".

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha kui küttesüsteemi renoveerimise järel on meie korteri põrand vibreerima hakanud?15.12.2021

Peale küttesüsteemi renoveerimist ja radiaatorite vahetust olen sel sügisel märganud, et meie I korruselt asuva korteri põrand vibreerib, nii et isegi mööblil istudes ja voodis magades on see tunda. Eriti hull on see öösel, sest segab magama jäämist. Ühistule kirjutasin ja sain vastuseks, et kellegi teisel sellist probleemi ei olevat. Vibratsiooni taset keegi kontrollimas ega mõõtmas ei ole käinud. Sel aastal on esimene sügis peale maja renoveerimist, kui süsteem töötab täiskoormusel.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, (kahju)nõue korteri põranda vibratsioonis tuleneva kahju hüvitamiseks ja/või vibratsiooni kõrvaldamiseks tuleb esitada korteriühistule.
Riigikohus on näiteks leidnud kohtuasjas nr 2-18-13649, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik või üks korteriomanikest. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda, kui kortermajas inimesed korterites suitsetavad ja suits levib teistesse korteritesse?30.11.2021

Tere. Üks või mitu kortermaja elanikku suitsetab oma korteris ja suits levib pidevalt ka trepikojas. Ka on tunda olnud levikut ventilatsioonikanalite ja konstruktsioonide kaudu teistesse korteritesse. Võib aimata, aga täpselt pole teada, millis(t)es korteri(te)s suitsetatakse. Kelle juurde oleks elanikul kõige õigustatum selle murega pöörduda, kas pigem majahalduri või korteriühistu poole? Kas majahalduril või korteriühistul on kohustus selle probleemiga tegelda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, suitsetamisest tuleneva probleemiga tuleb pöörduda korteriomanike üldkoosoleku või korteriühistu juhatuse poole, mis on tulenevalt korteriomandi- ja korteriomandiseaduse §-st 31 ja §-st 34 kohustatud sellega tegelema.
Kui korteriühistu juhtorganid vabatahtlikult probleemi lahendamisega ei tegele, siis annab korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 30 lg 2 õiguse pöörduda suitsetava korteriomaniku ja/või korteriühistu tegevusetuse vastu kohtusse.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas keskkütte radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?23.11.2021

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küttesüsteem on tervikuna kaasomandis vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõikele 3, mille kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

Reaalosa sees olev küttesüsteem on vajalik nii hoone püsimuseks (konstruktsioonide kaitsmine), kui ühiseks kasutamiseks (stabiilne ruumitemperatuuri tagamine kogu korterelamus) ning seda ei saa (ka kokkuleppega) muuta. Seetõttu on korteriühistu sellekohased regulatsioonid tühised.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes vastutab kui eelmise omaniku ajal on muudetud KÜ kuuluvat veetrassi asukohta­ korteriomandis?04.11.2021

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, antud juhtumi puhul langeb vastutus ebaseadusliku (so hoone algse projektiga mittekooskõlas oleva) veepüstiku ehitamise eest isikule, kes töö tellis. Kui ümberehitus telliti korteriomaniku poolt, siis vastutab tänane korteriomanik ka eelnevate korteriomanike tegevuse eest (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvi 43). Sealjuures ei oma tähtsust, millal korteriomand moodustati või korteriühistu asutati. Vastasel korral kannab õigusvastaselt ehitatud veepüstiku eest vastutust korteriühistu.

Kui korteriomandi võõrandamisel ei ole eelmine korteriomanik uut korteriomanikku korteri puudusest informeerinud, siis on uuel korteriomanikul õigus nõuda temalt tekkinud kahju hüvitamist.

Korteriomanikul õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõikest 1.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas käituda kui naabri visatud suitsukoni süütas aknaraami, aga ta ei tunnista seda?26.10.2021

Rõdu on kinnine. Aknaraamid puidust, ülevalt visatud koni süütas raamid.
Kindlustust korteril ei ole aga ühistul on terve maja kindlustus. Arvatav koni viskaja on teada aga ta ei tunnista et tema seda tegi.
Ekspertiis toimub 08.10. Kuidas peab korteri omanik edasi tegutsema.
Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui korterelamu projekt näeb rõdu kinniehitamise puidust aknaraamidega ette, siis peab korteriühistu esialgse olukorra taastama, sõltumata sellest, kes oli kahju tekkimises süüdi. Kui aga rõdu on kinni ehitatud omavoliliselt, siis jaotub vastutus põlengu tagajärgede eest korteriomaniku, kelle rõdu on kinni ehitatud, korteriühistu ja põlengu tekitaja vahel.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriomaniku poolt sama kuupäeva ajalehega koos tehtud foto veenäidust on piisav tõendus?08.10.2021

Tere.
Küsimus veemõõtjate kontrolli õiguse osas.
Korterelamu igas korteris on 2 veepüstakut, kokku 4 (nelja) veemõõtjaga.
Korteriomanikud esitavad ühistule elektroonsel teel veenäidud, piltide lisamine ei ole kohustuslik.
Ühistule said paar kuud tagasi igakuiselt esitatud 4 veemõõtja näidud, neist kaks näitu (ühe püstaku sooja ja külma vee näidu) fikseeris nädal aega peale näitude esitamist korteriühistu palgaline raamatupidaja kommunaalarvel valesti, kusjuures kahju oli ühistu suunaline, ehk siis minu esitatud numbrid olid näidatud väiksemad (Kokku oli vahe 6m3). Saatsin nii raamatupidajale, kui ühistule e-kirja, kus palusin näidud korrektseks teha, kahju saab eelkõige ühistu ise. Kirju edastasin korduvalt, kuid raamatupidaja väitis, et arvet ringi teha ei ole võimalik ning ühel hetkel liitus temaga ühistu, kes väitis, et ma olen esitanud väiksemad numbrid kui eelmisel kuul. Kontrollisin, selle konkreetse püstaku kahes näidu osas valesid näite esitanud varasemalt ma ei olnud. Ühistul puudub kummastaval põhjusel oskus lugeda e-kirjade tausta, päiseid (väljastatud aeg). Mis seal ikka, pakkusin juurde maksmise võimalust, kuid mind kuulda ei ole võetud.
Täiendav probleem kerkis üles nüüd teise püstaku (teised kaks veemõõtjat) näitude osas - olen viimased paar kuud edastanud neid muutumatuna, kuna varasemalt on tekkinud sisse viga ning makstud on pikalt ette (tegelikud näidud väiksemad). Selgitasin ühistuile, et tarbimist ei ole nii kaua, kui näidud jõuavad järele reaalse tarbimise tagajärjel nende näituteni, mis on ekslikult veel varasemalt ühistule edastatud ning et raamatupidaja ei peaks tegema tasaarveldust, jätan need numbrid muutmata niikaua, kui tegelik tarbimine järele jõuab, edastasin ka piltide näol väljavõtte sellest konkreetsest püstakust. Nii piltide pealt kui ka fotode metaandmete põhjal on võimalik tuvastada, et need pildid ei ole tehtud mingil muul ajahetkel, kui konkreetselt vaidluse tekkimise järgselt need tegelikkuses tehtud said. Piltidelt on võimalik tuvastada, et tegelikult on kahe veemõõtja näidud kokku ca 10m3 väiksemad, kui juba arvel olevad numbrid ning mida ma ei soovinud muuta eelpool toodud põhjusel, mida ka ühistule selgitasin.
Peale nädalast mõtlemist soovib ühistu siiski veemõõtjate näitudega isiklikult kohapeal tutvuda. Lisan juurde, et ühistu on nimetatud korteris ca paar kuud varem isiklikult viibinud veetoru vahetuse juures kogu protsessi käigus, on seega kursis korteri planeeringuga, mööbli paigutusega vms. ning ei ole alust väita, et puudub võimalus tuvastada pildistatud veemõõtjate tegelik asukoht.
Tekib kaks küsimust, esiteks, olen piltide saatmise tõestanud veemõõtjate kulu ning loen solvavaks, et minu saadetut ei usuta (kahe veemõõtja puhul, teise kahe puhul pildimaterjali ei lisanud, kuna seal oli minu poolne soov, et ühistu fikseeriks suuremad numbrid, kui nad ekslikult arvele olid väljatoonud hoolimata asjaolust, et olin õigeaegselt need näidud edastanud). Kas tegemist võib olla mõne põhiõiguse või hea tava riivega?
Teiseks, kas korteriomaniku poolt fotomaterjalina või videona (konkreetne korter tõestatav, nt sama päeva ajaleht kõrval) fikseeritud veenäitude edastamise saab lugeda piisavaks ning ei anna alust ühistule siseneda täiendavaks kontrolliks korteriomaniku korterisse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteri veenäidu esitamise näol on tegu korterelamu tavapärase majandustegevusega, millega seotud küsimusi lahendavad korteriomanikud lihthäälteenamusega. Kui korteriomanikud, ei ole veenäiduga seotud küsimust eraldi otsusega (sh põhikirjaga) reguleerinud, siis vastutab veenäidu kogumise eest korteriühistu, sh annab seadus talle õiguse siseneda veenäidu kontrollimiseks korterisse. Selle õiguse annab korteriühistule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 4 korteriga maja küttesüsteem koos ahjudega kuuluvad kaasomandisse?08.10.2021

Tere. Kortermaja nelja korteriga. Kas maja küttesüsteem koos ahjudega kuuluvad kaasomandisse? Probleemiks majas iga aastane korstnapühkimise teenuse jagamine, kuna üks korteriomanikest eemaldas oma korterist registri järgse kütteelemendi, ning paigaldas kooskõlastamata KOV ja majaelanikega õhksoojuspumba.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõige 4 kohaselt on kaasomand maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Sama seaduseparagrahvi lõige 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
Eeltoodust lähtudes kuulub küttesüsteem koos ahjudega korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, kuna tegu on nii ühiseks kasutamiseks vajaliku hoone osaga ning see on oluline ka ohutuse tagamise seisukohast.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ