Korteriomandiõigus

Tere päevast

Tekkinud on järgmine olukord:

Kortermaja ühe korteri renoveerimise käigus sai kahjustada sissepääs - esimesel korrusel olid seinad kriimustatud. Enne remonti oli sissepääs juba väga halvas seisukorras. KÜ andis omanikule veidi aega ise remontida ja öeldi, et sissepääsu remont lõpetatakse siis, kui korteris on remont tehtud (kuna selle käigus võivad tekkida uued kriimud jms). Seltsingu otsus oli mitte oodata lõpuni ja tellida enda poolelt remondimeeskond kogu esimese korruse remondiks, samuti otsustati eelpool mainitud korteriomanikule väljastada sissepääsu remondi arve täismahus.

Kommunaalmaksetele lisandus sissepääsu remondi arve ning üldkoosolekul otsustati kogu üsna suur arve (1500€) renoveeritava korteri külge “riputada”. Pakuti välja kompromiss - maksta pool arvest ja mitte lisada seda arvet kommunaalmaksetele, vaid esitada see eraldi -, millele järgnes ebaviisakas keeldumine.

Palun öelge, kas seltsingu tegevus on seaduslik? Kas sellist otsust on võimalik vaidlustada? Kuidas saab korteriomanik end sellisel juhul kaitsta

Täpsustus:

1. Remont kestis kokku 5 kuud.
2. Leping sõlmiti kirjalikult seltsinguga renoveerimise ajal. Sõnumis oli märgitud tööde orienteeruv valmimise kuupäev ja lubadus probleemid parandada, paraku oli viga - SMS sõnumite arutamise kanal, osa suhtlusest toimus telefoni teel mitme seltsingu liikmega. Avastamisel (või remondi esimesel kuul) leppis seltsing kokku, et omanik teeb remondi lõppedes parandused.
3. Korteriomanik ei olnud kohal, kui seltsing teatas remondifirma palkamise otsusest. Otsus tehti viimasel remondikuul, kaks nädalat enne lõppu. Seltsing teatas oma otsusest, siis meie poolt tuli palve saata remondifirma pakkumine ja kompromissi pakkumine - tasuda arve pooleks. Nad ei andnud aega ettepanekuga tutvumiseks, kompromiss lükati kohe tagasi. Paar päeva hiljem olid tööd lõpetatud ja saime kõigi remonditööde eest arve.

Elan 9-korruselises paneelmajas. Minu korteri kohal elava puudega isiku korteris teostatakse sotsiaalabi (tõenäoliselt siis puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse) korras vannitoa ja WC remonti. Minu korteri uksele kleebiti paberilipik, milles paluti teada anda millal olen kodus, et remontija saaks tulla püstiku kanalisatsioonitoru vahetama minu korteris. Kui palusin korteriühistult selgitust kuidas see naaberkorteri remont minu korterit peaks puudutama, sain korteriühistu asemel venekeelse vastuse mulle tundmatult e-maililt. Suudan sealt ainult tuvastada, mis haldusfirma on remonditööde tegemist korraldanud ja et kanalisatsiooni malmtoru on, seoses naaberkorteri WC poti paigaldamisega, vaja välja vahetada minu korteri poolt. Maja püstaku kanalisatsioonitoru on kaasomand ja korteriühistu ei ole korteriomanikke teavitanud, et selle seisukord oleks avariiline ja vajaks väljavahetamist. Kas puudega inimese eluruumi kohandamise toetus annab remondifirmale õiguse teha kortermajas, kus puudega inimene elab, remonti piiramatus ulatuses? Minu arusaamise järgi peaks seda tegema mõistlikult olemasolevate võimaluste piires puudega isiku eluruumides teiste korteriomanike õigusi riivamata. Kas korteriühistul on õigus antud olukorras sundida mind oma korteris kanalisatsioonitoru vahetama? Kuidas peaksin antud olukorras toimima, et oma õigusi ja vara (toru vahetus kahjustab minu korteri tualettruumi) kaitsta? Ette tänades vastuse eest

Tere. Kas kortermaja lahtisele rõdule kassivõrgu panemiseks on vaja korteriühistu luba? Kui luba on vajalik, siis kas piisab korteriühistu juhatuse nõusolekust või peab selleks olema korteriühistu koosoleku otsus?

Tere
Meie korterelamus tegelesime uue hoone projektiga, et renoveerida maja fassaadi, lisada katuseaknad jne ning otsustasime ühtlasi ka kaasomandis oleva pööningu eraldada kõikide omanike vahel. Pööningule on omanikud laiendanud enda korterit. Üks omanikest otsustas juba kohe alguses, et tema ei soovi pööningule ehitada ning on nõus kompensatsiooni eest loovutama selle enda naabrile. Vastavalt kokkuleppetele ja kooskõlastustele oli käesoleval aastal kinnitatud koos ehitisteatisega hoone projekt ning notarile esitamiseks hoonejaotusplaan. Tegime koosoleku, et kooskõlastada kokkulepped notarile esitamiseks, et vormistada ka eriomandite kasutusõigused jms. Pidime kõik vajalikud andmed ja hoonejaotusplaani saatma notarile, kui see omanik kes loobus enda pööningu osast, nüüd loobus enda kokkuleppest ning soovib pööningu osa endale. Selle tõttu on vaja muuta hoone projekti ja hoonejaotusplaani. Ehk siis kokkuleppest taganenud omanik ja tema naaber soovivad nüüd teha projekti muudatused. Kes tasub projektide muudatused? Kas need kaks omanikku hüvitavad ja millistes proportsioonides ning seaduse alus.
Kuidas sel juhul käituda, kui omanik loobub üldse kaasomandis pööningu eraldamisega ega tule notari juurde. Kas sel juhul jääb vormistata ja pööning on edasi kaasomandis?

Soovin keldriruumi, mis on minu korteriomandi osa, kuid millele on seatud tehnorajatise kasutamise ja juurdepääsu servituut (kuna ruumis asub naabritega ühine gaasikatel) ehitada sauna. Servituut nagu ma aru saan kohustab mind vaid selleks, et tagada naabritele vajadusel ligipääs tehnosüsteemidele, muud õigust neil selle ruumi osas ei ole.

Sauna ehituse jaoks pean esitama linnale ehitusteatise ümberehitamiseks, sest seal on tuleohutusküsimused ja päästeamet tahab selle läbi vaadata. Kas menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituse jaoks, st. kas naabritel on õigus tõmmata vesi peale projektile?

Tere. Kas KÜ juhatusel on õigus ehitada parkla elumaja esimese korruse akende alla? Maja on 5-korruseline ja parkla planeeritakse maja ette. Kas selline otsus peaks tulema üldkoosoleku poolt või on vajalik kõikide omanike nõusolek? Majas on palju autosid mitteomavaid pensionäre.

Elame 4. korrusel. Ülemiste naabrite põrandad kriuksuvad nii hullusti, et normaalse unegraafikuga magamine on välistatud. Naabritega olen nii mina kui ka juhatuse esinaine rääkinud. Korterisse sisse ei lasta. Naabritel pole huvi, tahtmist ega raha, et oma põrandaid korda teha. Ukse vahelt oli näha, et põrandal ilmselt veel maja originaal vana laudispõrand. Kuna meil puudub võimalus seda probleemi lahendada, siis kas ja milline oleks korteriühistu õigus/kohustus probleem lahendad.

Kui tähtajalises üürilepingus on kirjas:

"Kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole teatanud soovist lepingut lõpetada, loetakse see automaatselt pikenenud veel 6 kuuks."

Kas see tähendab, et üürileping jääbki iga 6 kuu tagant pikenema (kui osapooled lõpetamise soovi ei avalda) ehk on alati tegemist tähtajalise üürilepinguga, või muutub see ühel hetkel tähtajatuks?

Ehk kui näiteks kehtivas lepingus algne lõppkuupäev on 01.01.2023, siis kas hetkel (aprill 2024) on tegemist tähtajalise lepinguga, mille lõppkuupäev on 01.06.2024, või on tegemist tähtajatu üürilepinguga?

Tere
Korteriomanik tellis oma korteri köögis asuva kraanikausi segisti puhastamise. Omanik soovib, et arve tasub ühistu, sest "tema korteris asuva köögikraani ummistus on otseselt seotud üldtorustiku seisundiga, siis sel juhul olukorra eest vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt ja tuleb lähtuda KrtS § 34 lg3, mille kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu." Antud juhul omanik väidab, et segisti ummistus tekkis üldtorustikust tulnud settest ja lubjakivist. See võibki nii olla, kuid siiani on segistite eest hoolitsenud korteriomanikud ise.
Kelle vastutusalasse jääb korterite köögi- ja vannitubade segistite hooldus ja vahetus ning sellega seonduvad kulud?

Tere,
Meil on 24 korteriga korteriühistu ja juhataja. KÜ haldajaks on haldusfirma ja nad keelduvad meile näitamast kindlustuspoliisi. Tahame teada, mida on üldse majal kindlustatud. Haldus väidab, et on olemas konfidentsiaalsusleping ja ühistul ei ole õigus kindlustuspoliisist teda.

Ette tänades