Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda, kui minu üüritava korteri omanik suri ja nüüd tuli keegi kes soovib üüriraha oma kontole?19.06.2018

Tere. Elan üürikorteris mille omanik hiljuti suri. Nüüd ilmus välja keegi korteri volitatud valdaja ja soovib üürirahasid oma kontole. Kas see on õige või kuidas peaks edasi käituma?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Pärast korteri omaniku surma läheb korter üle tema pärijatele. Ainult pärijad saavas Teilt üürimakseid vastu võtta. Seda ka alles siis, kui nad on senise omaniku asemel kantud korteri omanikena kinnistusraamatusse.

Et mitte jääda üürimaksete tasumisega võlgnevusse, selleks on Teil võimalik avada ükskõik millise notari juures deposiitkonto. Maksate igakuiseid üürimakseid sellele kontole. Konto avamise lepingus märgite, et sellelt kontolt saab raha ülekandmist iseendale nõuda isik, kes kantakse konkreetse korteri omanikuna surnud isiku asemel kinnistusraamatusse.
 

Küsimus: Kuidas käib kaasomandis maja korteriomanditeks vormistamine?14.06.2018

Plaanime majaelanikega kaasomandis oleva kortermajaga (7 korterit) vormistada ümber korteriomanditeks aga ei tea täpselt, mida selleks teha. Eeldada võib, et esmalt on vajalik kõigi korteriomanike 100% nõusolek (mis on olemas) ja siis peaksime koos minema notarisse vormistama aga millega veel peaks arvestama, millised protsessid läbi tegema, millises järjekorras?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Peate pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. Maja ehitusprojektile tuleb kanda korteriomandite piirid ja see projekt tuleb kohalikus omavalitsuse kinnitada. Seejärel saate kõik koos minna notaribüroosse ja allkirjastada korteriomanditeks jagamise kokkuleppe. Notar edastab dokumendid kinnisturegistrile ja seal tehakse vajalikud kanded.
 

Küsimus: Kas naaberkinnistu poolt meie pumpla kasutamiseks peab olema kõigi või enamuse korteriomanike nõusolek?14.06.2018

Tere,
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Arusaamatuks jääb, et mis "notariaalne paber" tal on. Kui tegemist on naaberkinnistu kasuks seatud servituudiga või kaasomanike kokkuleppega, siis on tal kindlasti õigus teie pumplat kasutada.
 

Küsimus: Kuidas muuta olukorda, kus mulle kuulub maja, kus on majasse hoolimatult suhtuval isal õigus sees elada?14.06.2018

Tere!
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Isiku kasuks seatud kasutusvalduse lõpetamist on võimalik kinnisasja omanikul nõuda mh siis, kui omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (Asjaõigusseaduse § 212 lg 2 p 2). Ehk siis peaksite tõendama, et kahju, mis isa Teile tekitab, on suurem kui samaväärse elamispinna keskmine üür, mis isal tuleks maksa, kui kasutusvaldust ei oleks seatud.
 

Küsimus: Kas ma tohin enda varale võõrale territooriumile järele minna?06.06.2018

Tere!
Olen mures enda endise elukaaslase pärast. Nimelt jäi pärast lahkuminekut auto(ka. tehniline pass) tema vanavanemate taluhoovi. Avaldades soovi enda autole järele minna, ütles isik, et ma ei saa seda tagasi (telefonikõne).
Auto on pangalaenu abil välja ostetud ning minu nimel. Kirjalik tõestus mul omastamise kohta puudub, kuid telefoni kõnes sõnas, et ma enda autot enam tagasi ei saa. Koos autoga ei ole ta nõus veel tagastama kahte jooksu auto rattaid, mille kohta isik väidab, et on varastatud ning olevat ka politseisse avalduse varguse kohta teinud (tõestust ei ole).
Velgedesse puutuv jutt on mul ka kirjalikult olemas. Olen püüdnud Temaga viisakalt kontakti hoida, et enda asjad tagasi saaksin, kuid tulutult.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Teil on õigus nõuda, et kinnisasja omanik lubaks Teid oma kinnistule, lubaks auto ja rehvid ära viia (Asjaõigusseadus § 42 lg 1).

Kui kinnistu omanik ei luba Teil autot ära viia, siis saate seda nõuda kohtu kaudu (Asjaõigusseaduse § 45 lg 1).
 

Küsimus: Kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada?06.06.2018

Minu vanaema pärandas pool oma majast minule ja teise poole minu isale (vanaema poeg). Peale oma isa surma pärin ma ka teise poole majast. Isa on nüüd hooldekodus ja mina sinna majja elama minna ei soovi. Maja seisab tühjana. Kuna olen isale ainus laps ja hooldekodu arved on minu kanda, siis sooviksin maja maha müüa. Isa tervis on väga kiiresti kehvaks läinud ja viimati ei tundnud ta mind äragi. Kui isa veel täie mõistuse juures oli, arvas temagi, et maja tuleks maha müüa. Nüüd mul ongi küsimus- kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool sellest aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada? Aitäh.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Te saate esitada kohtusse avalduse taotlusega määrata Teid isa eestkostjaks. Enne otsustamist küsib kohus isa raviarstide arvamust, veendumaks, et ta vajab eestkostet.

Seejärel saate esitada kohtusse uue avalduse, milles taotlete, et kohus lubaks Teil müüja eestkostetava vara. Peate selgitama ja tõendama, et müügist saadav tulu läheb isa ravi- ja hoolduskulude tarbeks.
 

Küsimus: Kas on võimalik saada kompensatsiooni ruutmeetrite eest, mille võrra on korter väiksem kui lepingus?30.05.2018

Tere,
Ostsin kinnisvara, kuid tuli välja, et selle pindala on väiksem kui lepingus lubatud. Lepingus oli kirjas, et tegelik pindala võib erineda lepingus kokku lepitust +-5%, kuid erines rohkem. Arendaja lubas tagasi maksta nende ruutmeetrite hinna, mille võrra erines pindala üle selle 5%, kuid mitte kõiki ruutmeetreid, mille võrra kinnisvara väiksem oli. Kas on võimalik saada kompensatsiooni ka nende 5% ruutmeetrite pealt ja muude kulude kompenseerimist (nt. kinnisturaamatu muutused, lisakulud laenule)?

Ette tänades

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Saan vastata ainult nii, et nõuda saate seda, milles lepingus kokku olete leppinud.
 

Küsimus: Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte? 23.05.2018

Tere,
Hiljuti ehitatud / kasutusloa saanud maja asendiplaanil näitas arhitekt ära eeldatavad autode parkimiskohad kiviparketil. Maja kasutusse võtu käigus selgus, et on mugavam parkida sõidukeid nendest kohtadest teises kohas (aga siiski omal krundil). Ühele kiuslikule naabrile see asukoht ei meeldi ja esitas selle kohta kaebuse.
Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte?
Kas asendiplaanile joonistatud autode asukohad omavad mingisugust kohustuslikust?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui puudub kaasomanike kokkulepe (kasutuskord) või kaasomanike enamuse otsus, siis võib iga kaasomanik parkida kinnistu piires temale sobilikus kohas. Arhitekti poolt näidatud võimalikud parkimiskohad ei oma tähtsust.
 

Küsimus: Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada?21.05.2018

Ebaselge on korteriomanditele kuuluva mõttelise osa kinnistust (maatükist) kasutamise ja jagamise kord. Olen kuulnud, et see, mida keegi tohib kinnistule rajada/ehitada sõltub ikka kinnistul kehtivast kasutuskorrast? Aga kui kasutuskord puudub ja notariaalselt ei ole kindlaks tehtud, milline maatükk kinnistust millise korteri juurde kuulub, siis ei saa omanike enamuse otsuse alusel niisama lihtsalt hõivata endale meeldivat osa kinnistust, sest see piirab teiste kaasomanike õigusi asja vabalt kasutada? Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada? Milline peab olema otsus, et see kehtiks?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.
 

Küsimus: Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala?15.05.2018

Tere,
Meil on 7 korteriga maja koos aiaga Nõmmel. Praegu kasutavad kõik aeda nii nagu vaja - kas grillid või teed pikniku. Nüüd üks korteriomanik tahab ehitada mänguväljakut ja just sellel osale krundist, kus on kõige mõnusm istuda (no meil on palju puid krundil, mis varjutavad päikest ja puujuurte peal pole tore teki või lauaga viibida). Kinnistu kasutuskorda pole. Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala ja kuidas reguleeritakse, kes millist osa kinnistust kasutab (varjus, päikese käes). Kas majas allkirjade kogumisega saab 1 korter enda tahtmise läbi suruda?
Lugupidamisega,

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Asjaõigusseaduse 72 lg 1: Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.