Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte? 23.05.2018

Tere,
Hiljuti ehitatud / kasutusloa saanud maja asendiplaanil näitas arhitekt ära eeldatavad autode parkimiskohad kiviparketil. Maja kasutusse võtu käigus selgus, et on mugavam parkida sõidukeid nendest kohtadest teises kohas (aga siiski omal krundil). Ühele kiuslikule naabrile see asukoht ei meeldi ja esitas selle kohta kaebuse.
Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte?
Kas asendiplaanile joonistatud autode asukohad omavad mingisugust kohustuslikust?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui puudub kaasomanike kokkulepe (kasutuskord) või kaasomanike enamuse otsus, siis võib iga kaasomanik parkida kinnistu piires temale sobilikus kohas. Arhitekti poolt näidatud võimalikud parkimiskohad ei oma tähtsust.
 

Küsimus: Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada?21.05.2018

Ebaselge on korteriomanditele kuuluva mõttelise osa kinnistust (maatükist) kasutamise ja jagamise kord. Olen kuulnud, et see, mida keegi tohib kinnistule rajada/ehitada sõltub ikka kinnistul kehtivast kasutuskorrast? Aga kui kasutuskord puudub ja notariaalselt ei ole kindlaks tehtud, milline maatükk kinnistust millise korteri juurde kuulub, siis ei saa omanike enamuse otsuse alusel niisama lihtsalt hõivata endale meeldivat osa kinnistust, sest see piirab teiste kaasomanike õigusi asja vabalt kasutada? Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada? Milline peab olema otsus, et see kehtiks?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.
 

Küsimus: Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala?15.05.2018

Tere,
Meil on 7 korteriga maja koos aiaga Nõmmel. Praegu kasutavad kõik aeda nii nagu vaja - kas grillid või teed pikniku. Nüüd üks korteriomanik tahab ehitada mänguväljakut ja just sellel osale krundist, kus on kõige mõnusm istuda (no meil on palju puid krundil, mis varjutavad päikest ja puujuurte peal pole tore teki või lauaga viibida). Kinnistu kasutuskorda pole. Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala ja kuidas reguleeritakse, kes millist osa kinnistust kasutab (varjus, päikese käes). Kas majas allkirjade kogumisega saab 1 korter enda tahtmise läbi suruda?
Lugupidamisega,

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Asjaõigusseaduse 72 lg 1: Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
 

Küsimus: Kuidas saada selgus, kas naaber tohib minu kilemaja ära keelata?15.05.2018

tere. Elan maleruudukujulises ridamajas. Kahe maja vaheline kaugus on 8.5 m. Minul on tema maja lähedal (1\2 kilemaja kõrgusest) kerge kilemaja 3*4 m. Vinkelrauast alus, millele on ühendatud kaared ja kile peal. Ilma küttekoldeta. Naaber kirjutab, et meie kilemaja ei tohi olla seal, sest tema ei luba. Toob ette ehitusseaduse ja tema meile luba ei anna. Käisin ehitus- ja arhitektuuri osak.(TARTUS) ja sealt öeldi, et tal pole õigust seda keelata.
Küsisin ka päästeametist ja vastati samuti, et nende poolt pole keeldu. Olin rõõmus aga võta näpust. Helistasin ja püüdsin selgitada, aga algul ignoreeriti ja siis hakati sõimama (mitte eesti keeles) millist pole oma 72-eluaasta jooksul veel kuulnud. Meil on väga korralikult tehtud kilemaja ja puhas aed. Naabrikrunt on näide milline aed ei tohiks olla. Palun Teie poolset vastust, kas pean kilemaja likvideerima? Muide ta nõuab igal kevadel meie aias ümberkorraldusi. Tänan

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui kohalik omavalitsus ja Päästeamet selle ajutise ehitise olemasolus mingit probleemi ei näe, siis pole ka teil vaja muretseda. Naabril puudub õigus seda keelata.
 

Küsimus: Millisele seadusesättele tugineda oma õiguste kaitseks, kui naabri ehitis on 1,5 m minu kinnistul?14.05.2018

Tere.
Naaber ei hoidnud kinni ehitise püstitamisel kinnistu piiridest, mille tulemusena ehitas oma hoone, mille üks osa ulatub 1,5 m kaugusele minu kinnistule.
Seadusandluses ei ole konkreetselt viidatud mitte ühelegi punktile, mis keelab teise kinnistule ehitise püstitamist.
AÕS § 128 loeb välja mis on piir jne, samas konkreetsus puudub.
Ilmselge, et tegemist on rikkumisega millele tugineda seadusandlusest lähtudes? Vallal ehitusmäärustik puudub ja valla üldplaneeringust välja ei loe.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Asjaõigusseaduse § 148 lg 3 ütleb, et kui üle piiri ehitamine toimus pahauskselt (ilma naaberkinnisasja omaniku nõusolekuta), siis võib naaberkinnisasja omanik nõuda üle piiri ulatuva ehitise osa kõrvaldamist.
 

Küsimus: Kas kaevu vee saastatus on põhjuseks korteriostu tühistamiseks?10.05.2018

Tere! Ostsin korteri 9 kuud tagasi ja kus tuleb vesi oma kaevust. Naaber ütles, et on võimalik kolibakteri reostus alguses kui sisse kolisin, aga seal tuli teisi asju ka ja see jäi kuidagi unustusse. Nüüd lasen teha kontrolli veel, et tead saada kas on. Kui on kas see on piisav põhjus korteri ostu tühistamiseks.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Teil on võimalik nõuda kahju hüvitamist (uue kaevu ehitamise kulu), alandada hinda (nõuda osa müügihinnast tagasi, põhjuseks samuti uue kaevu rajamise kulu) või taganeda lepingust.

Lepingust taganemine on lubatud vaid juhul, kui tegemist on väga olulise puudusega, mida pole võimalik mõistlikul moel ja mõistlike kuludega kõrvaldada. Kui tõendate ära, et kaevu vesi on tarvitamiskõlbmatu ja et uue kaevu rajamine on võimatu või ebamõistlikult kallis, siis oleks taganemine lubatav.

Soovitan lugeda Riigikohtu 14.juuni 2017 lahendit asjas nr. 3-2-1-53-17.
 

Küsimus: Kas seaduse mõistes on kortermaja katusele paigaldatud päikesepaneelid koos ülejäänud süsteemiga tehnovõrgud või -rajatised?08.05.2018

Tere
Kas seaduse mõistes on kortermaja katusele paigaldatud päikesepaneelid koos ülejäänud süsteemiga tehnovõrgud või -rajatised?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Tehnovõrk on ühendusvahend (toru, kaabel vms.) teenuse osutaja võrgust kuni liitumispunktini. Kui korteriühistu on omatarbeks paigaldanud maja katusele päikesepaneelid, siis on tegemist rajatisega.
 

Küsimus: Kas saan nõuda vee-ettevõtjalt, et nad taastaksid olukorra, kus mu maja kelder ei uputaks enam?07.05.2018

Tere.
4 aastat tagasi teostati tänaval sademeveetorustiku ehitus, mistõttu suleti maja ümbruses varem toiminud pinnasevee äravool. Selle tulemusena on maja kelder, mis varem oli täiesti kuiv, vett täis. Vesi ulatub juba 1,3 meetrini ja vee iseeneslikku äravoolu ei toimu, tuleb ise kas nädalate viisi pumbata või kutsuda paakauto vett välja pumpama. Selle tulemusena on vesi aastaringselt minu maja all ja maja on hävimisohus. Pöördusin ka Pärnu Vesi poole, nemad soovitavad ehitada krundile kalli sademeveetorustiku ja ühendada see linnavõrku. Kuna olen ise veespetsialist, siis tean, et tegu on pinnaseveega, mis ei sõltu sademetest. Veetase keldris tõuseb näiteks pikemal põuaperioodil.
Minu küsimus: kas saan pöörduda vee-ettevõtja vastu kohtusse kuna minu vara on hävimas, põrandad on hallitanud ja maja kopitab. Mida pean tegema ja kust alustama.
Lugupidavat,

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

See küsimus kuulub tegelikult mitte asjaõiguse, vaid haldusõiguse valdkonda.
Kui kohalik omavalitsus on aastaid tagasi kehtestanud detailplaneeringu ja andnud ehitusloa elamu ehitamiseks, siis pidi arvesse võtma mh. pinnavee taset nendel kruntidel. Et pinnavee tavapärane tase oli kõrge, oli selle ärajuhtimiseks paigaldatud pinnavee äravoolu süsteem. Normaalse elukeskkonna tagamiseks vajalikku süsteemi ei oleks tohtinud sulgeda.
Igas piirkonnas on omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja, kes korraldab vee ja kanalisatsiooniga seotut. Teil on õigus ja võimalus nõuda kohalikult omavalitsuselt, et ta kohustaks vee-ettevõtjat taastama pinnasevee ärajuhtimise süsteem. Vajaduse korral saate seda nõuda halduskohtu kaudu.
 

Küsimus: Kui suur protsent korteriomanikke peab olema renoveerimise poolt, et juhatusel oleks õigus alustada renoveerimist?26.04.2018

Kui suur protsent korteriomanikke peab olema renoveerimise poolt, et juhatusel oleks õigus alustada renoveerimist?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

KÜ üldkoosolek peab vastu võtma majanduskava, milles nähakse mh ette renoveerimine.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Koosolekul osalevatest liikmetest omakorda peab otsuse poolt hääletama enam kui pool osalejatest.

Kui koosolekule ei tule kohale piisaval arvul liikmeid, siis võib juhatus korraldada sama päevakorraga korduskoosoleku. Korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Osalejatest enam kui pool peab olema otsuse poolt.
 

Küsimus: Kuidas hallata kaasomandis maja, millele ei saa korteriomandeid moodustaja ja kõik kulud on ühe inimese vastutada?20.04.2018

Tere! Kuidas toimida, kui majal on 4 kaasomanikku, kuid korteriomandeid ei saa moodustada, sest pole piisavalt parkimisruumi. Hetkel on maja gaasiküttel 1 näidik, küttekulud jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurustele. Elektrinäidikud on igal kaasomandil eraldi, veemõõtjad samuti, kuid kõik lepingud on ühe kaasomaniku nimel ja arved tulevad ühele kaasomanikule, kes need ka tasub. Seega nagu teostab edasimüügiteenust ülejäänud 3 kaasomanikule.
3 kaasomanikku tasuvad oma makseid esitatud arvete alusel sageli hilinemisega, osasid makseid arvetel ei aktsepteeri (hooldus, mille alla käib lume ajamine, lehtede koristus, muru niitmine jne), raamatupidamisteenus v. edasimüügiteenus, kus tuleb tasuda kõigi kaasomanike eest esitatud arvete alusel, vaatamata sellele, kas nad maksavad õigeaegselt või mitte, nn. raamatupidamisteenus, mis on kulude arvestamise, arvete koostamise, pangaülekannete jne eest.
Kuidas sellisel puhul toimida, kui osa ostu puhul 1 lepingul on kirjas, et kaasomanik sõlmib ise vee, elektri ja gaasilepingud, 2 lepingul seda kirjas pole ja kas on võimalik sundida kaasomanikke ise oma teenuste eest tasuma, et saada välja vahendaja rollist. Mida teha juhul, kui keegi jätab tasumata ja kas siis on võimalik võlgnik süsteemist välja lülitada. Sellise ekstreemsuseni ei sooviks muidugi minna.
Kuna olukord on täiesti absurdne, mingit kokkulepet pole võimalik saavutada, siis kuidas edasi toimida?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Ma saan küsimusest nii aru, et tegemist on elamuga, milles sisuliselt on 4 korterit, kuid pole moodustatud korteriomandeid. Kogu maja on kaasomandis.

Sellisel juhul on võimalik taotleda kohtult kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamise viisid sätestab Asjaõigusseaduse § 77 lg 2. Antud juhul oleks ilmselt kõige mõistlikum viis reaalosadeks (korteriomanditeks) jagamine. Parkimisruumi vähesus ei saa küll takistuseks olla.