Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas FIE-ks registreerimine on õiguspärane, kui on lõpetatud tema pankrotimenetlus ning alustatud võlgadest vabastamist?19.04.2018

Eraisik on registreerinud ennast FIE-ks, tema vastu on lõpetatud pankrotimenetlus ning on alustatud võlgadest vabastamise menetlus, mis kestab kuni aastani 2020.
Kas FIE-ks registreerimine on õiguspärane?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse käigus on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seejuures tuleb loovutada ettevõtlusest saadud tulu kohtu nimetatud usaldusisikule. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Seega on ettevõtlusega (sh FIE-na) tegutsemine õiguspärane, kuid teenitud tulust 75% tuleb loovutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas arvutada ettevõtte väärtust?13.04.2018

Teine osanik survestab mind enda osa ära müüma. Mulle aga tundub, et tema poolt pakutav hind on liiga madal. Kuidas arvutada ettevõtte tegelik väärtus?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ettevõtte väärtuse arvutamiseks on mitmeid võimalusi. Ettevõtte minimaalne väärtus on selle likvideerimisväärtus ehk kõigi varade ja kohustuste summa. Samas ei ole tegutseva ettevõtte väärtuse hindamisel üldjuhul mõistlik lähtuda ettevõtte likvideerimisväärtusest, vaid hinnata tuleb ka ettevõtte suutlikkust teenida tulu tulevikus.

Ettevõtte väärtuse hindamise kohta on oma arvamuse öelnud ka Riigikohus, kes märkis lahendis järgmist: „Praktikas kasutatakse erinevaid ettevõtte väärtuse hindamise meetodeid. Audiitorite Instituut (IDW) on kehtestanud standardi ettevõtete hindamiseks (IDW Standard - sks "Grundsätze zur Durchführung von Unternehmensbewertungen" vom 28. Juni 2000), mille järgi kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamiseks kas nn tulukusväärtuse meetodit (Ertragswertmethode) või diskonteeritud rahavoogude (discounted cash flow, DCF) meetodit. Praktikas juhinduvad sellest aktsiate väärtuse hindamisel üldjuhul nii audiitorid kui kohtud. Kohtupraktikas on valdav tulukusväärtuse meetod, mille järgi sõltub ettevõtte väärtus selle võimest tulevikus tulu teenida. See metoodika on sisult sarnane DCF-meetodiga, mis arvestab diskonteeritult aktsiaseltsi poolt eeldatavasti tulevikus tekitatavaid rahavooge ja mille osatähtsus kasvab.“

Kokkuvõttes tuleb ettevõtte väärtuse tuvastamiseks hinnata nii ettevõtte varade väärtust, kohustusi kui ka ettevõtte suutlikkust teenida tulevikus tulu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas täituril on õigus arestida ka osaühingu varad ja kontod kui ainuomanikul on võlad?11.04.2018

Kui eraisik teeb omale osaühingu, on selle ainuomanik aga eraisikuna on ta maksevõlglane ja kohtutäitur on arestinud tema kontod ja vara. Kas täituril on sellisel juhul õigus arestida ka osaühingu varad ja kontod?
Lugupidamisega

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Täitemenetluse seadustiku § 125 kohaselt on võimalik arestida võlgnikule kuuluva osaühingu osa ning pöörata sissenõue osa vastu ehk müüa osanikule kuuluv osa avalikul enampakkumisel. Osa müük toimub vallasasjade müügi sätete kohaselt, seega siis enampakkumisel, muul viisil või kohtutäituri kontrolli all.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas osa ostueesõigus tähendab, et partner saab müügitehingu rikkuda soovides 50%-st vaid 1%?05.04.2018

Firmas on osalus jagunenud 50/50. Senine partnerlus ei toimi ja ostja minu osale on olemas. Samas soovib teine pool lisaks endale 1%, mis tähendaks, et senine ostuhuviline ei ole 49%-lisest osast huvitatud. Kas ostueesõigus tähendab, et partner saab müügitehingu rikkuda soovides 50%-st vaid 1%? või tähendaks see siiski kogu osa ostmist?
Lisaks: firmal on võlg eraisikule (st osanikule, kes müüa soovib). Kas seda võlga on võimalik oma osa võõrandamisel ka uuele osanikule üle anda? Kas see läheks ühe ja sama müügilepingu lisasse või on hoopis eraldi notariaalne protsess?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ostueesõigust saab teine osanik kasutada alles juhul, kui kolmanda isikuga on sõlmitud müügileping. Seega ei saa teine osanik mõjutada tehingu sisu, vaid ainult seda, kas tehing sõlmitakse tema või kolmanda isikuga. Niisiis, kui Teie olete sõlminud müügilepingu 50% osaluse müügiks, siis ei saa teine osanik rakendada ostueesõigust 1% osaluse ostmiseks. Lisaks märgin, et seaduses ette nähtud ostueesõigus võib olla põhikirjaga ka välistatud, piiratud või vastupidi, laiendatud. Seega tuleks ammendava vastuse andmiseks tutvuda ka osaühingu põhikirjaga.

Osaühingu laenukohustusi osanike muutumine ei mõjuta. Kui soovite loovutada (müüa) enda nõuded osaühingu vastu uuele osanikule, siis on Teil võimalik seda igal ajal teha. See võib toimuda nii eraldi lepingu alusel, aga võib olla ka osaühingu osa ostu-müügilepingu üks peatükk.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Millisel moel osaühing äriregistrist kustutada, kui osa omanikke surnud, osa ei ole huvitatud, aga tegevus ikkagi toimub?28.03.2018

Tere.
Osaühingul on registri andmetel 10 osaniku. Neist 4 surnud, kuid registri andmetel omavad osalust. Ühe osaniku osale on kohtutäituri poolt lisatud piirang. Viimased 20 aastat töötas osaühingus 1 töötaja, kes oli ka juhatuse liige. Juhatuse liige suri, osaühingul majandustegevust enam ei toimu, elus olevaid osanike ei huvita enam osaühing. Uut juhatuse liiget osaühingule valida ei ole võimalik, sest keegi osanikest ei soovi seda. Osaühingul ei ole võlgu ning 2017 aastaaruanne tehtud ning ootab allkirjastamist äriregistris. Allkirjaõigusliku isiku puudumisel jääb ilmselt allkirjastamata.
Kuidas, millisel moel on võimalik osaühingu kustutamine äriregistrist?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui kellelgi enam huvi ettevõttega jätkamise vastu ei ole, tuleb alustada likvideerimismenetlust ja määrata likvideerija. Likvideerija võib olla ükskõik kes (ka palgatud jurist). Likvideerija viib läbi likvideerimismenetluse.

Kui äriühingul on võlausaldajaid, võivad ka nemad taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kohtu kaudu.

Teine versioon on, et kui aruanded on mitu aastat esitamata, kustutab registripidaja äriühingu registrist ise (andes eelnevad sellekohased hoiatused).

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas ühendada osaühingu vara ainuosaniku eraisiku varaga?26.03.2018

Tekkisid mõningad küsimused osaühingu ühendamisel füüsilise isiku varaga.
Ehk siis kas asi peaks toimima nii:
1. Esimeseks ajaks tuleb teha teadaanne portaalis Ametlikud Teadaanded?
2. Kuu peale teadaande esitamist esitan äriregistrisse (ettevõtjaportaalis) likvideerimiskande, ning lisan sinna maksu-ja tolliameti tõendi, et füüsilisel isikul puuduvad võlad, juhatuse (ainuosaniku) tagasikutsumise otsuse ning see on kõik? Või peaks lisama ka majandusaasta aruande, bilanssi või midagi muud?
3. Lõpetamise otsus tekstina:
"Osaühingu ainuosanik võttis vastu otsuse ühendada osaühing füüsilise isiku (ainuosaniku) varaga." on õige, või peaks lisama veel midagi?
4. Peale äriregistrisse kande esitamist on õigus osaühingu pangakontol olev raha enda kontole saata ning sellega on asi lõppenud? Või tuleb ühinemiseks veel midagi teha?

Lisaks:
Osaühingul on tasumata veel ainuosanikule asutamiskulud 190€ (seega ainuke nõue). Tuleks selles osas üldse midagi teha? Või tasungi kogu summa lihtsalt hiljem enda pangakontole?

Tänades.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Küsimuse käsitlus väljub kahjuks portaali formaadist, sellele vastamine eeldab liigmahukat analüüsi.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas jätkub osaühingu igapäevane juhtimine, kui ainuke juhatuse liige sureb?26.03.2018

Kuidas jätkub osaühingu igapäevane juhtimine, kui ainuke juhatuse liige sureb? Äriregistris on omanikuks surnud juhatuse liikme abikaasa. Osaühing on asutatud abielu jooksul. Pärijaid lisaks abikaasale veel 3. Tehinguid on vaja teha kohe, et vältida osaühingule tekkivaid finantskohustusi.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. ÄS § 168 lg 1 p 4.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mida ette võtta osanikul, kellel on 49% ja teine osanik takistab äritegevust ja arendab oma konkureerivat äriühingut?26.03.2018

Äriühingul on kaks osanikku osalustega 51% ja 49%. Samuti on mõlemad osanikud ka juhatuse liikmed. Seni on äriühingu juhtimisega tegelenud juhatuse liige, kellel osanikuna osalust 49%. Teine osanik (51%) ja juhatuse liige ei ole äriühingu juhtimises osalenud ega ka huvi üles näidanud, vaid asutas omale teise sama tegevusalaga äriühingu, ilma teise osaniku nõusolekuta. Siinkohal peaks ilmselt lähtuma ÄS §-st 185. Samuti ei anna juhatuse liige (osanik 51%) nõusolekut uue seadme ostuks. Uue seadme ost on hädavajalik, sest on vana ja ohtlik klientidele. Nüüd on osanik, kellel 51%, otsustanud tagasi kutsuda juhatuse liikme, kes äriühingu asutamisest alates on korraldanud äriühingu juhtimist ja kellel osanikuna 49%. Kuidas peaks sellises olukorras toimima osanik, kellel osalust 49%? Tunne on abitu, sest teine pool naudib oma häälteenamust. Põhikiri on asutamisel võetud äriregistri lehelt, mis on väga nn pinnapealne.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Häälteõigus tähendab seda, et isikul on otsuste vastuvõtmisel suurem osakaal. Püüdke läbirääkimiste käigus leida lahendus, viidates just asjaolule, et vana seade on klientidele eluohtlik ja see toob kaasa juhatuse vastutuse. Samas ei saa pahaks panna seda kui ühel ei ole täiendavaks finantseerimiseks vahendeid. Ka see mureküsimus tuleks siis lahendada koos.

Kas on olemas osanikevaheline leping, mis sätestaks konkurentsipakkumise jm kahju tekitamise äriühingule?

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Milline ettevõtlusvorm valida juhul kui muusik osutab meelelahutusteenust, kuid samas arvestatavat kasumit ei teki?26.03.2018

Tere! Missugune ettevõtlusvorm on mõistlik/võimalik kui muusik osutab meelelahutusteenust (käib üritustel mängimas), et võimalikult palju raha kätte jääks? Kasumit ilmselt ei teki, sest teeb seda teise töö kõrvalt nö hobi korras ja tegevusega seotud kulusid (pillitarvikud, sõidukulud jms) on piisavalt või isegi ülemäära palju. Kas selleks sobib MTÜ? Ühingu eesmärgiks oleks näiteks inimeste vaba aja sisustamine muusikalise tegevusega. Või on ainsaks võimaluseks OÜ? Kui mõlemad variandid võimalikud, siis milliseid nüansse tuleks arvesse võtta ühel või teisel juhul? Kui seaduslik on selline variant: OÜ on asutatud rahalise sissemakseta (ei tee ka hiljem sissemakset), ainus osanik osutab teenust, kuid ei saa selle eest palka ega ka juhatuse liikme tasu. Teenuse eest esitab arveid, saadud rahaga katab tehtud kulutused, kasumit ei teki.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut.

Seevastu OÜ võib kasumit teenida ja saab seda jagada oma osanike vahel. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.

Maksustamisel lähtutakse tehingu majanduslikust sisust, mitte ettevõtlusvormist.

Pakutud variant on seaduslik, kuna isik osutab teenust mitmetele teenuse ostjatele. Kui ta osutaks teenust ainult ühele teenuse ostjale, tekiksid maksuriskid.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Mina isiklikult valiks OÜ-vormis tegevuse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas osaühingut saab müüa 0 euro eest?26.03.2018

Kahe eraisiku vahel toimus ostu-müügi tehing, mille käigus osaühing vahetas omanikku. Osakapitali sissemakse 2500 eur oli eelnevalt tehtud, müügihind oli 0 eur. Osaühingu uus omanik on samal ajal osaühingu töötaja. Kas selle tehinguga kaasnevad osaühingule mingid maksukohustused (erisoodustusmaks vmt)?
Tänan

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui müügihind peaks olema tegelikkuses kõrgem (nt kas mittetöötajale oleks ka osa müüdud 0-euroga?), siis ei ole tehingu täiendavate maksudega maksustamine välistatud. Selleks peaks tutvuma täiendavate asjaoludega, et anda konkreetsem hinnang.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee