Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas jagada osaühingu lõpetamisel vara kui ettevõtte nimel olevat korterit müüa ei soovi?26.01.2023

Soovime vabatahtlikult lõpetada osaühingu tegevuse. Omanikuks abielupaar. Võlgnevusi ei ole. Firmal on jaotamata kasum ja kinnisvarana arvel korter. Kasum ei kata korteri hinda. Rahalisi vahendeid märkimisväärselt ei ole. Kuidas jagada lõpetamisel vara kui korterit müüa ei soovi? Kas nn. pereettevõtte lõpetamisel on likvideerimisprotsess lihtsam?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaühingu saab lõpetada osanike otsusel (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 201 p 1). Selleks tuleb osanike poolt vastu võtta lõpetamisotsus (ÄS § 202 lg 1) ning esitada avaldus äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 204 lg 1). Avaldusele tuleb lisada hääletamisprotokoll (ÄS § 204 lg 1 teine lause). Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (ÄS § 205). Osaühingu lõpetamisel määratakse likvideerijad, kelleks üldjuhul on juhatuse liikmed (ÄS § 207 lg 1). Likvideerimise eesmärgiks on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 216 lg 1). Likvideerijad ei pea vara maha müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku (ÄS § 216 lg 5).

Seega olukorras, kus Teie osaühingul puuduvad võlgnevused või piisab võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jaotamata kasumist või muust osaühingu varast, ei pea korterit osanike nõusolekul maha müüma ning see on võimalik jaotada osanike vahel ära. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). ) Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve (ÄS § 216 lg 3). Olukorras, kus osaühingul oleksid võlgnevused ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisaks muust varast, tuleb korter likvideerimismenetluse käigus maha müüa. Alternatiivselt oleks sellisel juhul võimalik korter ka turuhinnaga osaühingult ära osta ning pärast likvideerimismenetluse läbiviimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud raha jaotusplaani kohaselt tagasi saada eelnevalt viidatud ÄS §-s 216 sätestatud viisil. Arvestama peab, et nii allesjäänud raha kui ka muu vara (sh korter), mis pärast osaühingu likvideerimist osanike vahel jaotatakse, kuulub tulumaksustamisele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas korraldati nii, et ma venna osa ei pärinudki, kuigi tal olevat väidetavalt nii mulle vormistatud?30.11.2022

Tere!

Lahkus vend. Vennal oli osaühingus osalus mille väärtus oli 265 000 eurot.
Tema surmale järgnenud ajal ei tulnud kohe meelde venna sõnad mõned kuud enne surma, et kui temaga midagi juhtub jääb kõik sulle, et firmas on nii asjad kirjas ja selle eest hoolitsetud (vennal ehk mulle) hiljem tekkis kahtlus, et kuidagi on midagi ära peidetud, varjatud. Teine juhatuse liige oli õe abikaasa. Õde algul ütles, et vaatame ka juhatuse dokumentidest tuleb pärija välja jne aga lõpuks läks pärimine vanematele. Õde hiljem tunnistas, et osalus ei läinud mulle sellepärast, et polevat pädev jne.
Notariaalselt polnud testament tehtud.

Millise valemiga sellist trikki tehti kui oli põhikirjas pärija kirjas? Asutamis dokumendis?
Elus olevad osanikud võtsid oma kätte kadunud venna naise käest venna id kaardi, arvuti, telefon jne.

Äkki oskate mõelda suurelt ja seletada kuidas oli neil võimalik sellist asja teha?

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisseadus (edaspidi: Pärs) § 9 lg 1 kohaselt on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Pärimisseadus ei nimeta pärimise alusena ettevõtte põhikirja. Olukorras, kus pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut, päritakse seaduse järgi (PärS § 10 lg 1).

Sugulased pärivad kolmes järjekorras (PärS § 12 lg 1). Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1), st pärandaja lapsed ja lapselapsed. Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, pärivad teise järjekorra pärijad (PärS § 12 lg 2). Teise järjekorras pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1). Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades (PärS § 14 lg 2). Seega kui Teie vennal pole lapsi ning Teie mõlemad vanemad on elus, pididki vastavalt pärimisseadusele olema pärijateks Teie vanemad. Pärandaja õed/vennad pärivad juhul, kui pärandi avanemise hetkel kumbki vanem või mõlemad pärandaja vanemad elus ei ole (PärS § 14 lg-d 3 ja 4).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas peaks ettevõte käituma olukorras, kui ettevõtte ainukese juhatuse liige sureb ja ametlikke pärijaid veel ei ole?19.10.2022

Kuidas peaks ettevõte käituma olukorras, kui ettevõtte ainukese juhatuse liige sureb ja ametlikke pärijaid veel ei ole?

Näiteks on ettevõttel telefoninumbrid Telias või mõned teenused kuskil mujal. Ainuke juhatuse liige sureb, volitust ei ole ja ametlikke pärijaid ka mitte. Ettevõte kui selline on ikkagi veel "elus" ning peab arveid maksma. Kes saaks näiteks Telia poole pöörduda, et ettevõtte arveid maksta, teha ümberkorraldusi jne? Milliseid dokumente oleks vaja? Kas kohtu kaudu saab ka taotleda ajutist ettevõtte esindamist? Mida selleks oleks vaja? Kui kaua see aega võtaks, sest näiteks ümberkorraldustega ja arvete maksmistega on kiire.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 168 lg 1 p 4. Selleks, et kustutada äriregistrist surnud juhatuse liikme nimi, tuleb esitada maakohtu registriosakonnale sellekohane avaldus, millele lisada tõend juhatuse liikme surma kohta. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Uue juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 184 lg 1).

Teine variant on uue juhatuse liikme määramiseks pöörduda kohtu poole. ÄS § 184 lg-st 6 tulenevalt võib mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Kohtule esitatud avaldusse tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse (tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 604 lg 1).

Kolmas variant on pärandvara hoiumeetmete rakendamine. Pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas juhul, kui pärija ei ole teada (pärimisseadus (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 1) või kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud (PärS § 110 lg 1 p 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik tehing, et ostjal on õigus ainult planeeritava projekti varadele ja seonduvatele otsustele?08.06.2022

Tere,

Üks ettevõte kellel olemas nii kinnisvara, kui ka muud põhivara soovib müüa osalust teisele ettevõttele, et kaasata uue projekti jaoks lisarahastust.
Kas on see tehing sellisel kujul võimalik, et ostjal on õigus ainult planeeritava projekti käigus soetatud varadele ja nendega seonduvatele otsustele?

Tänud

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Võimalusi on eelkõige kolm:
1. Eraldada uue projektiga seotud varad eraldi äriühingusse ja kaasata investor sellesse äriühingusse.
2. Sõlmida osanike leping, kuhu lisada kokkulepped eri tulude põhjal dividendide tasumise kohta.
3. Lisada kasumi jaotamisega seotud erikokkulepped äriühingu põhikirja, kuid sellisel juhul on kokkulepped läbi põhikirja avalikkusele teada, mida osanikud üldjuhul ei soovi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas osaühing võib rentida oma juhatuse liikmelt korterit?08.06.2022

Tere,
Kas osaühing võib rentida eraisikult korteri ja maksta eraisikule üüri kui korteri omanik on selle sama osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Sellise tehingu tegemine on lubatud, kui tehing on tehtud turutingimustel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas lõpetada ettevõtte tegevus, kui võlgnevusi hankijatele ei ole, maksuvõlgasid samuti mitte, on ainult laen omanikele?07.06.2022

Tere! Osaühing loodi eesti disainerite toodangu tutvustamiseks välismaal (müügid, pop-up poed laatadel jne) olemas ka internetipood. Ettevõte on asutatud Eestis, 3 osanikku, kes on aja jooksul Eestist ära kolinud, elavad erinevates Euroopa riikides. Kahjuks on selgunud, et tegevus pole enam jätkusuutlik. Osanikud on andnud ettevõttele laenu ca 6000 eurot.
Samas on olemas kaubavaru ca 5000 euro ulatuses, mida praeguses keerulises olukorras pole võimalik realiseerida. Kuidas lõpetada ettevõtte tegevus? Võlgnevusi hankijatele ei ole, maksuvõlgasid samuti mitte. On ainult laen omanikele. Kas on võimalik tasaarveldada laos oleva kauba varu antud laenudega? Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Enne osaühingu tegevuse lõpetamist on soovitatav sõlmida laenuandja (osaniku) ja laenusaaja (osaühingu) vahel kokkulepe, mille sisuks on laenu tagastamine varas. Osaühingu tegevust on võimalik lõpetada osanike otsusel (ÄS § 201 p 1), milleks on vajalik 2/3 häälteenamus (ÄS § 202 lg 1). Äriregistrisse lõpetamisotsuse kandmiseks tuleb juhatusel esitada avaldus registriosakonnale, millele tuleb lisada osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või hääletamisprotokoll, kui otsus on ÄS § 173 tähenduses vastu võetud koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 204 lg 1). Osaühingu lõpetamisel toimub likvideerimine, mille eesmärk on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kui ettevõttel varad ja kohustused puuduvad, on ka likvideerimine lihtne.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas eemaldada juhatuse liige kui ta on kaua töölt eemal ja juhtimine pole olnud kõige edukam?07.06.2022

Olen ettevõtte osanik, kuid mitte juhatuse liige. Selleks on minu isa. Ettevõtte juhtimine on olnud, aga kahjulik ettevõtte heaolule. Lisaks on ta hetkel 40 päevasel psühhiaatriakliiniku sundravil, mille määrast talle kohus. Kuidas peaksin edasi käituma. Kas on võimalik mul määrata ise uus juhatuse liige ja ta eemaldada? Või on ta töö peatamine ajutiselt võimalik? Või on selleks eraldi väljatoodud nõuded mida peaksin järgima? Igasugune abi oleks teretulnud. Tänud ette.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liike valimiseks on vajalik tema nõusolek. (ÄS § 184 lg 1). Osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule (ÄS § 184 lg 3). Praeguse juhatuse liikme tagasikutsumiseks on seega vaja osanike otsust ning uue juhatuse liikme valimiseks osanike otsust ja isiku nõusolekut. Äriregistri andmete muutmiseks tuleb esitada avaldus registriosakonnale, millele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ühistu liikmel on õigus näha ühistu pangakonto seisu?27.01.2022

Tere, kas ühistu liikmel on õigus näha ühistu pangakonto seisu ja kas on õigus maksudest keelduda kui ei näidata seda?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Korteriomaniku õigust saada teavet reguleerib KrtS § 45. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seadus ei näe ette, millises vormis või millise sisuga teabe/dokumentide väljastamisest KÜ võib keelduda. Õigust tutvuda KÜ arvelduskontol toimuvaga võib eeldada.

Õiguskaitsevahendina võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg 3).

Kuivõrd tegemist ei ole vastastikuse kohustusega, ei anna teabe mitteväljastamine KÜ poolt Teile korteriomanikuna õigust arvete tasumisest keelduda. Arvete tasumisest keeldumine toob kaasa viiviste lisandumise. Pikema makseviivituse korral ei saa välistada ka kohtumenetlust.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu saab vabatahtlikult likvideerida kui aastaaruanne on tegemata?16.12.2021

Osaühingu vabatahtlik likvideerimine. Aastaaruanded on tegemata. Kas likvideerimine on võimalik või tuleb aastaaruanded enne ära teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaühingut on võimalik lõpetada osanike otsusel (äriseadustik – edaspidi ÄS § 201 p 1). ÄS § 202 reguleerib osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmist. Sama sätte lg 2 kohaselt peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. ÄS § 211 lg 3 esimene lause sätestab, et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus aasta. Sama sätte teise lause kohaselt koostavad likvideerijad (kelleks reeglina on juhatuse liikmed) majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Seega ei ole osaühingu likvideerimine võimalik majandusaasta aruandeid koostamata.
 

Küsimus: Kas kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks võiks luua MTÜ?06.12.2021

Kas kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks võiks luua MTÜ?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1 kohaselt mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Kinnisvara valdkonnas MTÜ loomine ei ole küll keelatud, kuid otsustamaks, kas luua MTÜ või näiteks OÜ, tuleks lähtuda organisatsiooni eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest. Olukorras, kus põhitegevusalaks on ettevõtlus ning tulu saamine, siis tegutsemist MTÜ vormis ei saa pidada korrektseks. Kui tegutsete kinnisvara valdkonnas, kuid eesmärgiks on näiteks mõne ühiskondliku eesmärgi täitmine, mitte tulu saamine, oleks kohane MTÜ asutamine.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee