Äriõigus
Küsimus: Kas osaühingu ühinemiseks füüsilise isiku varaga piisab lõpetamise otsusest või on vajalik ka notariaalne ühinemisleping?20.05.2019
Tere, ühe omanikuga osaühing (mikroettevõte) soovib tegevuse lõpetamiseks ühineda füüsilise isiku varaga (likvideerimismenetluseta). Kas ühinemiseks piisab lõpetamise otsuse vastuvõtmisest või on lisaks vajalik ka notariaalne ühinemisleping? Osaühingul puuduvad kohustised (sh võlad).
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?20.05.2019
Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kui tootmine moodustatakse tütarettevõtteks, kas lepingud peab uued sõlmima või piisab nime muutmise teatest?27.11.2018
Tere,
Kui ettevõtte tootmisega tegelev osa lüüakse ettevõttest lahku ning hakkab tegutsema ettevõtte tütarettevõttena, siis kas tootmisega seotud lepingud tuleb ümber vormistada uue ettevõtte nimele või piisab ärinime muudatusest teavitavast infokirjast ja lepingud jäävad senisel kujul emaettevõtte nimele kehtima?
Tänades,
Kui ettevõtte tootmisega tegelev osa lüüakse ettevõttest lahku ning hakkab tegutsema ettevõtte tütarettevõttena, siis kas tootmisega seotud lepingud tuleb ümber vormistada uue ettevõtte nimele või piisab ärinime muudatusest teavitavast infokirjast ja lepingud jäävad senisel kujul emaettevõtte nimele kehtima?
Tänades,
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Saan Teie küsimusest aru, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja.
Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Seega tuleb lepingupartneritele saata vastav teade, kuid lepingute muutmine pole vajalik.
Lisaks märgin, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga, kuid eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine?23.11.2018
Oman kinnisvara kasutatud eluruumi näol, mille soetasin umbes aasta tagasi eraisikuna. Vahepeal on korteris teostatud kapitaalremont. Nüüd sooviksin kinnisasja kasutada ettevõtte mitterahaliseks sissemakseks ja seejärel korteri juriidilise isikuna müüa. Kas mitterahalise sissemakse tegemiseks on vajalik teostada korterile esmalt hindamine? Kas ja kuidas toimub sellise jada puhul tulumaksuga maksustamine eraisikuna ning ettevõtte tehingu maksustamine käibemaksuga?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui mitterahaline sissemakse ese ehk kinnisvara antakse notariaalse üleandmise lepinguga üle ettevõttele, ei teki füüsilise isiku maksustamise küsimust - ta ei saa sellest tehingust tulu. Küsimused tekivad kui omakapitalist tehakse omanikule väljamakseid.
Käibemaksu käsitluse jaoks on vaja teada oluliselt rohkem asjaolusid, mistõttu selle maksukäsitlus väljub kahjuks portaali formaadist, kuna eeldab liigmahukat analüüsi.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kuidas vormistada oma 50% osa kinkimine abikaasale, nii et talle kuuluks siis 100%?01.11.2018
Tere!
Oleme abikaasaga OÜ-s 50/50 osanikud. Nüüd on minul soov oma osa abikaasale kinkida, kuna tegemist on mikroettevõttega, kus tema üksi majandab. Kuidas seda toimingut vormistada, et vastav muutmiskanne saaks äriregistris korrektselt tehtud? Tänud!
Oleme abikaasaga OÜ-s 50/50 osanikud. Nüüd on minul soov oma osa abikaasale kinkida, kuna tegemist on mikroettevõttega, kus tema üksi majandab. Kuidas seda toimingut vormistada, et vastav muutmiskanne saaks äriregistris korrektselt tehtud? Tänud!
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millised on karistused firmale, milles on üks juhatuse liige, kes ei maksa palka, vaid võtab kogu tulu sularahas?01.11.2018
Tere!
Millised on võimalikud karistused firmale, milles on 1 juhatuse liige, kes ei maksa aastaid palka, vaid võtab kogu tulu sularahana välja? Käibemaksu maksab ausalt, kuid kõik, mis üle jääb, võtab sularahana isiklikuks tarbeks.
Kui suured on sellise käitumise puhul trahvid? Kas sellise teo eest võib ka vanglasse sattuda? Kas vahele võtmise puhul võib minna ka juhatuse liikme isikliku vara kallale või on ohus vaid firma tulevik?
Millised on võimalikud karistused firmale, milles on 1 juhatuse liige, kes ei maksa aastaid palka, vaid võtab kogu tulu sularahana välja? Käibemaksu maksab ausalt, kuid kõik, mis üle jääb, võtab sularahana isiklikuks tarbeks.
Kui suured on sellise käitumise puhul trahvid? Kas sellise teo eest võib ka vanglasse sattuda? Kas vahele võtmise puhul võib minna ka juhatuse liikme isikliku vara kallale või on ohus vaid firma tulevik?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Maksukorralduse seaduse kohaselt, kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust korraldada esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Samuti vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
Karistusseadustikust tulenevalt, maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule (ehk üle 40 000 euro) vastava summa võrra või enam, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Lisaks olukorras, kus äriühing müüakse või pankrotistub, saab uus omanik või pankrotihaldur nõuda juhatuse liikmelt „kassas“ oleva summa üleandmist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa tahab firma müümiseks minu allkirja, mis see mulle kaasa võib tuua?02.10.2018
Tere!
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Minu lapse isa ehk eksabikaasa kellega lahutasime üle kolme aasta tagasi, soovib müüa oma ettevõtet, mille tegi 6a tagasi (abielu ajal) põhimõtteliselt minu tagaselja. Siis ei olnud minu allkirja vaja, ma pole osanik, ei juhatuses, pole ka 6a jooksul mingit kasu sealt saanud, nüüd aga tal suured jamad firmaga ja soovib kiirelt maha müüa. Selgus, et ta ei saa müüa kuna vajab notaris minu nõusolekut. Ta on korduvalt mind ähvardanud, et ma ruttu allkirja annaksin. Samas on see firma olnud siiani tagatiseks lapsele elatisraha maksmisel (mida ta kuidagi ei soovi teha).
Ma ei olnud firma loomise juures aga miks pean olema firma müümise juures? Millised on allkirja andmise ja mitte andmise puhul plussid ja miinused minu jaoks?
Millised on minu õigused siin ja kuidas tegutseda?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimusest loen välja, et esineb probleeme lapse isa poolt lapsele elatisraha maksmisega. Lapse isal lasub kohustus maksta oma alaealisele lapsele elatist ning kui lapse isa keeldub lapsele elatise maksmisest, siis saab esitada kohtule hagiavalduse elatise nõudes. Samuti võite eksabikaasale öelda, et olete nõus andma osaühingu osa võõrandamiseks nõusoleku eeldusel, et eelnevalt on sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise tasumise kohta.
Ehk õiguslikult on eksabikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist ja Teil (lapsel) on õigus nõuda elatist. Kõik muud võimalused on võimalikud üksnes kokkuleppel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas peame teadma ka teiste riikide seaduseid, kui müüme kaupu internetis üle maailma?26.06.2018
Firma on asutatud Eestis, asutajad on Eesti kodanikud. Kogu tegevus toimub online´is, internetis müüakse tooteid ja teenuseid kodulehe kaudu. Kodulehe majutus on serverites, mis paiknevad USAs, USA teenusepakkuja kaudu.
Klientuur on peamiselt USAst aga ka Europast ja Aasiast, sõnaga, üle terve maailma.
Ja nüüd küsimus - millise riigi seadused sellisele ettevõttele kehtivad? Selge et Eestis maksame makse jne, aga kas kuidagi peame olema kursis ja arvestama ka nt USA seadustega?
Klientuur on peamiselt USAst aga ka Europast ja Aasiast, sõnaga, üle terve maailma.
Ja nüüd küsimus - millise riigi seadused sellisele ettevõttele kehtivad? Selge et Eestis maksame makse jne, aga kas kuidagi peame olema kursis ja arvestama ka nt USA seadustega?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas juhul, kui juhatuse liikmele on antud laenu, tuleb see aruandes kajastada kui "seotud osapooled"?05.06.2018
Tere,
Mul on küsimused seotud Juhatuse liikmega asutustes A ja B, kes ei ole asutuste omanik.
1. Asutuses A Juhatuse liige saab nii töötasu (tööleping), kui juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping). Väljaantud laen nagu töötajale. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?
2. Asutuses B Juhatuse liige saab ainult juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping).
Asutus A annab asutusele B laenu, kus on sama Juhatuse liige. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?
Mul on küsimused seotud Juhatuse liikmega asutustes A ja B, kes ei ole asutuste omanik.
1. Asutuses A Juhatuse liige saab nii töötasu (tööleping), kui juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping). Väljaantud laen nagu töötajale. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?
2. Asutuses B Juhatuse liige saab ainult juhatuse liikme tasu (Juhatuse liikme leping).
Asutus A annab asutusele B laenu, kus on sama Juhatuse liige. Intress 0% (2017.a. Keskpank). Kas tuleb avalikustada aastaaruandes ja deklareerida "Seotud osapooled"?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kolm nõukogu liiget saavad otsuseid vastu võtta, kui vähemalt kaks liiget hääletavad otsuse poolt?05.06.2018
Vastavalt osaühingu põhikirjale on osaühingul neljaks aastaks valitav 6-liikmeline nõukogu, nõukogu koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab nõukogu koosseisu enamus (50% + 1). Praeguseks hetkeks on kolme nõukogu liikme volituste tähtajad möödunud. Kas ülejäänud kolm nõukogu liiget saavad nõukogu nimel otsuseid vastu võtta, kui vähemalt kaks liiget hääletavad otsuse poolt?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal