Äriõigus

Kohus on nõude rahuldanud OÜ vastu, seega on OÜ kohustatud nõude tasuma, olenemata kes on selle äriühingu juhatuse liige või omanikud.

Kui äriühingut hakatakse likvideerima, siis vabatahtliku likvideerimise käigus tuleb rahuldada ka võlausaldajate nõuded. Kui ettevõte jääb lihtsalt varjusurma ja ühel hetkel kustutatakse registrist, on väljavaade kõige kehvem.

Kui likvideerimine peaks minema üle pankrotimenetluseks ja keegi otsustab (üldreeglina võlausaldajad) seda finantseerida (pankrotimenetlus eeldab ettemaksu kohtule pankrotihalduri kulude katteks), alles siis saab pankrotihaldur asuda analüüsima, kas on aluseid minna juhatuse liikme vastu isiklikult (raske juhtimisviga, hooletus, pahatahtlikkus, kuritegu, vms). Muudel juhtudel juhatuse liikme vastu isiklikult oma nõude esitamine on meie õigusruumis keeruline ja problemaatiline. Kui just juhatuse liikmega ei olnud sõlmitud isiklikku käenduslepingut.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Mis on see "isikust mittetulenev põhjus" ja "mõistlik aeg" on ettevõtte sisekorra küsimus ja poolte arusaam asjast. Sisuliselt taandub veenmisoskusele.

Nt kas 3 nädalat USA-s lähisugulase pulmas käia on tööandja arvates piisav põhjendus ja mõistlik aeg (kui juba USA-sse minna, siis juba pikemalt), võib peaks seal käima ära maksimaalselt 3 päevaga või võtma hoopis puhkuse? Kokkuleppe küsimus.

Iga nädal 5 tundi töölt puududa, teeb see kuus juba 20 tundi, mistõttu julgen arvata, et see väljub sätte eesmärgist ja ka tööandja ootustest töötajale.

Kui olete abielus, Teil on ühisvara ja olete saanud osanikuks abielu ajal, siis on üldjuhul tegemist ühisvaraga ning seda sõltumata äriregistris nimetatud osanike andmetest. Sellisel juhul on tehingu tegemiseks vajalik ka abikaasa nõusolek. Kui teete tehingu notari juures, siis nõusoleku vajalikkust kontrollib alati ka notar, kes informeerib Teid sellest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Täis- ja usaldusühing majandusaruannet registriosakonda esitama ei pea, v.a juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 125 lg 2 ja § 97.1 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui Te olete 50% osalusega osanik ja juhatuse liige, siis teine juhatuse liige Teie ligipääsu ettevõttele piirata ei tohi.

Kui Te aga soovite juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, siis soovitan esitada OÜ osanikele teate selle kohta, et olete juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Sellisel juhul lõpevad Teie volitused juhatuse liikmena avalduses märgitud ajast ning pärast avalduse esitamist tuleks Teil esitada äriregistri pidajale ka ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena lõppevad avalduses märgitud ajast. Pärast osanikele avalduse esitamist seisneb peamine probleem selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Osa võõrandamist reguleerib äriseadustiku § 149. Selle järgi võib osanik võõrandada oma osa teisele osanikule vabalt. Samuti tuleb arvestada, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.

Oluline, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti ning selle tingimuseta tehtud tehing on tühine.
Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (välja arvatud olukorras, mil osaühingu osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris). Ehk siis eelkõige tuleks Teil tutvuda äriühingu põhikirjaga, et kontrollida, kas seal esineb täiendavaid osa müümise tingimusi.

Osa väärtuse hindamiseks on võimalik pöörduda näiteks osaühingu raamatupidaja või tema ülesannet täitva isiku poole. Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega äriseadustiku § 166 lg 1 alusel. Osa väärtuse hindamine on praktikas siiski mõistlik tellida sõltumatult eksperdilt.

Audiitori valimine äriseadustiku § 168 lg 1 p 1 tähenduses on küll osanike pädevuses, kuid vastavalt äriseadustiku § 170 toimub see koosolekul või äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil ühiselt ja kooskõlastatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriseadustiku (ÄS) 125 lg 2 sätestab, et usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid.

ÄS § 80 lg 3 sätestab, et uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.

ÄS § 107 kohaselt võib osanik lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

ÄS § 83 lg 4 tuleneb, et uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.

Kokkuvõttes tuleb täisosaniku vahetamise korral lähtuda põhikirjas sätestatud regulatsioonist, kuid täisosaniku vahetamiseks tuleb äriregistrile esitada vastav avaldus, mis on kõigi osanike poolt allkirjastatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 alusel lähevad töölepingud (koos tööstaažiga) muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ülemineku korral läheb ettevõte üle, mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ja ettevõttega seotud lepingud. Seega olemasolevaid lepinguid ei lõpetata ja uusi ei sõlmita. Ettevõtte üleminekul, peab sellele eelnema töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine (TLS § 113). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema töölepingud ja töö läheb samamoodi edasi. Ettevõtte üleandja ja omandaja ei tohi töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.

Kui osakonna üleviimise puhul ei ole tegemist ettevõtte ülemineku regulatsiooniga, siis on ainuke võimalus töötajaga leping lõpetada ja teises ettevõttes sõlmida uus tööleping. Töösuhte kestust ehk tööstaaži arvestatakse üldjuhul töötaja tööle asumise päevast töölepingu lõppemiseni.

Riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg 6 kohaselt võib pakkuja või taotleja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal või taotlejal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule (ÄS §149 lg-d 1,2). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepinguesitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut (ÄS §149 lg 2).

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peab esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest, kusjuures seadus ei sätesta nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Mõjuval põhjusel võib vastava nõusoleku saamiseks esitada kohtusse hagi. 


Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2).

Ettevõtte võõrandamine võib toimuda tavapärase majandustegevuse raames, kuid tuleb ette olukordi, kus ettevõte võõrandatakse eesmärgiga vabaneda senistest võlgadest, üritades ettevõtte üleminekut võlausaldajate eest varjata ning tinglikult võib viimast ettevõtte ülemineku viisi nimetada ettevõtte varjatud üleminekuks. Võlaõigusseaduse § 183 lg 1 sätestab ettevõtja üleandja vastutuse üldaluse: „Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.“

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 31 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvalkohustus hõlmab ka deklareerimiskohustust. MKS § 31 lg 2 kohaselt tekivad nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet (MKS §60 lg 1) ning vajadusel võib teavet nõuda ka pöörduda ka kolmandatelt isikutelt (MKS §61 lg 1).

Dokumentidele säilitustähtaja määrab äriühing ise, arvestades õigusaktidega sätestatud säilitamistähtaegu. Raamatupidamise algdokumente ja muid tehingute mõistmiseks vajalikke dokumente (lepingud, saatelehed, kirjavahetus jmt) ning raamatupidamisregistreid, samuti kõiki tollidokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat; töölepingu dokumenti ja lõppenud juriidilise isiku dokumente tuleb säilitada kümme aastat (vastavalt raamatupidamise seadusele ja töölepingu seadusele).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida olete täpsemalt silmas pidanud. Antud info põhja pole võimalik Teile konkreetselt vastata.

Oluline oleks teada, kas osaühingu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga (Teie info kohaselt on osanikke kolm) ning kuidas jaotub osaühing osanike vahel, sest Teie poolt edastatud info põhjal on osaühingu suuruseks 101%, mis aga ei saa võimalik olla. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus.

Esitatud informatsiooni alusel saab märkida järgmist. Osaühingu osa (nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara) kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Vara, mis on omandatud ühisvarasuhte kestel, jääb edasi ühisvaraks, kuni seda ei jagata. See tähendab, et jagamata esemeid saavad abikaasad endiselt koos müüa, pantida jne. Kui abikaasad vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, saab nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kinnisasjade ja osaühingute osaluste jagamise leping tuleb notariaalselt tõestada. Abikaasad võivad ise kokku leppida, kuidas nad oma ühisvara jagavad. Nad võivad jagada osaühingu neile kuuluvad osakud pooleks ja jääda ühiselt äris tegutsema. Samuti võib üks maksta teisele tema osa eest kompensatsiooni ning saada seeläbi kogu vara omanikuks või kingib üks oma osa teisele. Nad võivad ka ühiselt oma vara müüa kellelegi kolmandale ning jagada omavahel müügist saadud vara. Abikaasad võivad vara jagada võrdselt või võivad võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda kui üks või teine abikaasa tunnistab, et teisel oli ühe või teise ühisvara hulka kuuluva asjaga rohkem seotud. Kui abikaasad omavahel suheldes ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei suuda jõuda, tuleb huvitatud poolel pöörduda kohtusse esitades hagi ühisvara jagamise nõudes. Sellisel juhul otsustab juba kohus, kuidas ühisvara jagamine toimub.

Äriühingul on alati enda vara ning äriühingule kuuluv vara ei kuulu äriühingu omanikele. Osanike varaks on üksnes osaühingu osad. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. See tähendab, et äriühingu vara kasutamist korraldab äriühingu juhatus. Kui üks osanik soovib, et osaühingu vara oleks tema kasutuses, peab selle võimaldamise ja tingimused määrama juhatus.

Kui osaühing soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena, saab osaühingu lõpetada osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee