Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingu müümisel on vajalik abikaasa nõusolek?09.01.2017

Tere!
Olen osaühingu ainuke omanik, plaanin selle maha müüa, kas tehingu teostamisel on nõutud abikaasa nõusolek?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui olete abielus, Teil on ühisvara ja olete saanud osanikuks abielu ajal, siis on üldjuhul tegemist ühisvaraga ning seda sõltumata äriregistris nimetatud osanike andmetest. Sellisel juhul on tehingu tegemiseks vajalik ka abikaasa nõusolek. Kui teete tehingu notari juures, siis nõusoleku vajalikkust kontrollib alati ka notar, kes informeerib Teid sellest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?09.01.2017

Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Täis- ja usaldusühing majandusaruannet registriosakonda esitama ei pea, v.a juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 125 lg 2 ja § 97.1 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas ennast juhatuse liikme staatusest tagandada, kui teine osanik ei ole nõus ja registrikannet ei tehta?28.11.2016

Tere
Oman 50 % osalusega osaühingut, kus olen ka juhatuse liige. Soovisin ennast juhatuse liikmest taandada, kuid teine osapool ei anna selleks nõusolekut mille tõttu äriregister ei muuda kannet. Teine osapool on minule, kui juhatuse liikmele, piiranud ettevõtte vahenditele (side, transport, kontor, elusvahendid jne). Sisuliselt ei saa ma kanda juhatuse liikme kohuseid, kuid sellegi poolest kinnitab maakohus, et keeldub mind juhatuse liikmest muuta kuna teine OÜ omanik on selle vastu.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui Te olete 50% osalusega osanik ja juhatuse liige, siis teine juhatuse liige Teie ligipääsu ettevõttele piirata ei tohi.

Kui Te aga soovite juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, siis soovitan esitada OÜ osanikele teate selle kohta, et olete juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Sellisel juhul lõpevad Teie volitused juhatuse liikmena avalduses märgitud ajast ning pärast avalduse esitamist tuleks Teil esitada äriregistri pidajale ka ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena lõppevad avalduses märgitud ajast. Pärast osanikele avalduse esitamist seisneb peamine probleem selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas alustada, kui sain lahutusega 1/4 firma omanikuks, kuid soovin selle ära müüa?28.11.2016

Tere! Lahutusega sain 1/4 firma omanikuks, mis hetkel 1/2 osas kuulub ühele omanikule ja 1/4 osas minu eksabikaasale. Nemad kuuluvad ka juhatusse. Tahan oma osa ära müüa. Kuna ma ei ole kursis firma tegemistega, siis millest peaksin alustama ja kas on mõttekas tellida audit (kas on mul selleks ainuisikuliselt õigus)? Kuidas saada õiglane müügihind?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osa võõrandamist reguleerib äriseadustiku § 149. Selle järgi võib osanik võõrandada oma osa teisele osanikule vabalt. Samuti tuleb arvestada, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.

Oluline, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti ning selle tingimuseta tehtud tehing on tühine.
Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (välja arvatud olukorras, mil osaühingu osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris). Ehk siis eelkõige tuleks Teil tutvuda äriühingu põhikirjaga, et kontrollida, kas seal esineb täiendavaid osa müümise tingimusi.

Osa väärtuse hindamiseks on võimalik pöörduda näiteks osaühingu raamatupidaja või tema ülesannet täitva isiku poole. Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega äriseadustiku § 166 lg 1 alusel. Osa väärtuse hindamine on praktikas siiski mõistlik tellida sõltumatult eksperdilt.

Audiitori valimine äriseadustiku § 168 lg 1 p 1 tähenduses on küll osanike pädevuses, kuid vastavalt äriseadustiku § 170 toimub see koosolekul või äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil ühiselt ja kooskõlastatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas käib usaldusühingu täisosaniku vahetus, uueks täisosanikuks saab juriidilise isiku asemel nüüd füüsiline isik?24.10.2016

Palun selgitage kuidas käib (mis protseduure ja dokumente endas hõlmab) usaldusühingu täisosaniku vahetus. Hetkel on täisosanikuks juriidiline isik, uueks täisosanikuks saaks eraisik.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku (ÄS) 125 lg 2 sätestab, et usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid.

ÄS § 80 lg 3 sätestab, et uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.

ÄS § 107 kohaselt võib osanik lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

ÄS § 83 lg 4 tuleneb, et uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.

Kokkuvõttes tuleb täisosaniku vahetamise korral lähtuda põhikirjas sätestatud regulatsioonist, kuid täisosaniku vahetamiseks tuleb äriregistrile esitada vastav avaldus, mis on kõigi osanike poolt allkirjastatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ühe osakonna teise ettevõttesse üle viimisel saab töötajate tööstaaž säilitada ja siis ka hangetel osaleda?24.10.2016

Tere,
Ühele omanikule kuuluvad kaks ettevõtet ja tekkis vajadus ühe ettevõtte üks osakond üle viia teise ettevõttese. Kas seda on võimalik vormistada nii, et töötajate tööstaaž ei katkeks ja ettevõte, kuhu osakond üle viiakse, saaks hangetel osaledes kasutada teise ettevõtte referentse?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 alusel lähevad töölepingud (koos tööstaažiga) muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ülemineku korral läheb ettevõte üle, mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ja ettevõttega seotud lepingud. Seega olemasolevaid lepinguid ei lõpetata ja uusi ei sõlmita. Ettevõtte üleminekul, peab sellele eelnema töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine (TLS § 113). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema töölepingud ja töö läheb samamoodi edasi. Ettevõtte üleandja ja omandaja ei tohi töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.

Kui osakonna üleviimise puhul ei ole tegemist ettevõtte ülemineku regulatsiooniga, siis on ainuke võimalus töötajaga leping lõpetada ja teises ettevõttes sõlmida uus tööleping. Töösuhte kestust ehk tööstaaži arvestatakse üldjuhul töötaja tööle asumise päevast töölepingu lõppemiseni.

Riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg 6 kohaselt võib pakkuja või taotleja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal või taotlejal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida raamatupidamise osas osaühingu võõrandamisel silmas pidada?24.10.2016

Mida peaks müüja silmas pidama osaühingu võõrandamisel? Kuidas antakse üle raamatupidamine? Tehing vormistatakse notari juures, kui võtta allkirjad osaühingu bilansile ja kasumiaruandele hetke seisuga, kas siis on müüja kindlustatud, et hiljem ei saa ostja muuta nt tagantjärgi arveid? Kui EMTA on esitanud osaühingule soovi kontrollida dokumente aga vahepeal muutub ettevõtte juhatus ja osanikud (toimub võõrandamine), kas siis on kohustatud uus juhatus esitama dokumendid või eelneva perioodi eest siiski vanad osanikud ja juhatus?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule (ÄS §149 lg-d 1,2). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepinguesitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut (ÄS §149 lg 2).

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peab esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest, kusjuures seadus ei sätesta nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Mõjuval põhjusel võib vastava nõusoleku saamiseks esitada kohtusse hagi. 


Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2).

Ettevõtte võõrandamine võib toimuda tavapärase majandustegevuse raames, kuid tuleb ette olukordi, kus ettevõte võõrandatakse eesmärgiga vabaneda senistest võlgadest, üritades ettevõtte üleminekut võlausaldajate eest varjata ning tinglikult võib viimast ettevõtte ülemineku viisi nimetada ettevõtte varjatud üleminekuks. Võlaõigusseaduse § 183 lg 1 sätestab ettevõtja üleandja vastutuse üldaluse: „Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.“

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 31 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvalkohustus hõlmab ka deklareerimiskohustust. MKS § 31 lg 2 kohaselt tekivad nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet (MKS §60 lg 1) ning vajadusel võib teavet nõuda ka pöörduda ka kolmandatelt isikutelt (MKS §61 lg 1).

Dokumentidele säilitustähtaja määrab äriühing ise, arvestades õigusaktidega sätestatud säilitamistähtaegu. Raamatupidamise algdokumente ja muid tehingute mõistmiseks vajalikke dokumente (lepingud, saatelehed, kirjavahetus jmt) ning raamatupidamisregistreid, samuti kõiki tollidokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat; töölepingu dokumenti ja lõppenud juriidilise isiku dokumente tuleb säilitada kümme aastat (vastavalt raamatupidamise seadusele ja töölepingu seadusele).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jagada osaühing, millel on kolm osanikku ja kolm kauplust?24.10.2016

Tere, omame perefirmat kus on kolm liiget. Ühe osa on 34 ja kahel 33,5 %. Kaupluseid on kolm, Tallinnas kaks ja Tartus üks. Oleks soov jätta endale st. kahele osanikule Tartu kauplus. Kuidas on võimalik seda teha. Olen ette võtnud lahutusetee läbi kohtu. Oleme ühiselt pangalt laenu võtnud. OÜ-s pole ühtegi korda tehtud koosolekuid. Piirdub kõik ühe osaniku arvamusest. Meil on kõikidel õigus teha lepinguid ja muid toiminguid.

Ette tänades,

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida olete täpsemalt silmas pidanud. Antud info põhja pole võimalik Teile konkreetselt vastata.

Oluline oleks teada, kas osaühingu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga (Teie info kohaselt on osanikke kolm) ning kuidas jaotub osaühing osanike vahel, sest Teie poolt edastatud info põhjal on osaühingu suuruseks 101%, mis aga ei saa võimalik olla. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus.

Esitatud informatsiooni alusel saab märkida järgmist. Osaühingu osa (nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara) kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Vara, mis on omandatud ühisvarasuhte kestel, jääb edasi ühisvaraks, kuni seda ei jagata. See tähendab, et jagamata esemeid saavad abikaasad endiselt koos müüa, pantida jne. Kui abikaasad vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, saab nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kinnisasjade ja osaühingute osaluste jagamise leping tuleb notariaalselt tõestada. Abikaasad võivad ise kokku leppida, kuidas nad oma ühisvara jagavad. Nad võivad jagada osaühingu neile kuuluvad osakud pooleks ja jääda ühiselt äris tegutsema. Samuti võib üks maksta teisele tema osa eest kompensatsiooni ning saada seeläbi kogu vara omanikuks või kingib üks oma osa teisele. Nad võivad ka ühiselt oma vara müüa kellelegi kolmandale ning jagada omavahel müügist saadud vara. Abikaasad võivad vara jagada võrdselt või võivad võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda kui üks või teine abikaasa tunnistab, et teisel oli ühe või teise ühisvara hulka kuuluva asjaga rohkem seotud. Kui abikaasad omavahel suheldes ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei suuda jõuda, tuleb huvitatud poolel pöörduda kohtusse esitades hagi ühisvara jagamise nõudes. Sellisel juhul otsustab juba kohus, kuidas ühisvara jagamine toimub.

Äriühingul on alati enda vara ning äriühingule kuuluv vara ei kuulu äriühingu omanikele. Osanike varaks on üksnes osaühingu osad. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. See tähendab, et äriühingu vara kasutamist korraldab äriühingu juhatus. Kui üks osanik soovib, et osaühingu vara oleks tema kasutuses, peab selle võimaldamise ja tingimused määrama juhatus.

Kui osaühing soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena, saab osaühingu lõpetada osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kellelt peaksin võlga sisse nõudma, kas tagandatud juhatuse liikmelt või kliendilt, kes tasus väidetavalt tema kätte sularahas?26.09.2016

Tere!
Minu firma esitas arve teisele firmale osutatud teenuste eest. Arvel oli rekvisiitidena minu firma arveldusarve, kuhu arve tasuda. Arve esitamise hetkel oli mu firmas üks juhatuse liige (nimetagem Imreks).
Arve tasumise tähtajaks oli 5. september.
2. septembril lõppes mu firmal koostöö Imrega ja 2. septembri ainuosaniku otsusega tagandati ta juhatuse liikme kohalt. Äriregistrisse anti kande muutmis avaldus 12. septembril ja kanne jõustus 14. septembril.
Firmalt, kellele arve esitati, tuli vastus, et nad tasusid arve 12. septembril sularahas Imre kätte ja koostasid selle kohta ka dokumendi, kus Imre allkiri on all.
Kuidas peaksin edasi tegutsema? Kellelt võla sisse nõudma? Kas Imrelt või siiski firmalt, kes maksis arve valesse kohta. Valesse kohta maksmise põhjendasid nad sellega, et nad polnud teadlikud, et Imre pole enam minu firmaga seotud ja andsid raha oma arust minu firma juhatuse liikmele. Imre töötab nüüd antud firmas ja minu kõnedele ja meilidele ei vasta.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1-2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS §76 lg 3). Kohustuse täitmise koht on sätestatud VÕS § 85. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Äriühing pidi raha maksma ära 5. septembril lepinguga või seadusega kindlaksmääratud viisil ja kohas õigustatud isikule, seda aga ei tehtud ning nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks. Äriühingu juhatuse liiget loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1 ja ÄS § 181). Kohustuse täitmise kviitungi üleandjat ei loeta õigustatuks kohustuse täitmist vastu võtma, kui võlgnik teadis või pidi teadma, et üleandja ei olnud õigustatud kohustuse täitmist vastu võtma (VÕS § 95 lg 4).

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register, mis tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ametiaja lõppemise tõttu, tagasikutsumise või tagasiastumiseni. Juhatuse liikme kanne äriregistris, mis tehakse paratamatult ajalise nihkega, peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige ning kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma (ÄS §34 lg-d 2, 3).

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui arve tasuja teadis, et Imre pole enam juhatuse liige, siis suure tõenäosusega ei ole arvet korrektselt tasutud ja selle tasumist saab neilt uuesti nõuda. Kui aga arve tasuja polnud teadlik, et Imre pole enam juhatuse liige, siis tuleks nõue esitada hoopis Imre vastu.

Imre puhul märgin lisaks, et tema tegevus juhatuse liikmena võib olla käsitletav äriühingu vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud raha enda valdusesse KarS §201 tähenduses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada elukoha muutuse tõttu ettevõtte aadressi?12.09.2016

Tere,

Soovime seoses elukoha muutusega registreerida ümber ettevõtete aadressi, kuid kogu aeg saame RIKist pikad määrused, mis kõik on valesti. Osaühingu juriidilise aadressi muutmisel koostasime juhatuse koosoleku protokolli, digiallkirjastasime. Samuti muutsime aadressi põhikirjas ja lisasime uue digiallkirjastatud põhikirja.
Saime jälle uue määruse tekstiga: kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud põhikirja kinnitamise kannet, sest avaldusele ei ole lisatud osaniku põhikirja muutmise otsust. Kandeavalduses on põhikirja kinnitamise ajana märgitud 30.08.2016. Kandeavaldusele on lisatud juhatuse 15.08.2016 otsus muuta asukohta ja põhikirja. Põhikirja muutmine on osanike pädevus.

Kui meil on olemas juhatuse koosoleku protokoll koos otsusega, kus on päevakorra punkt: 1. Osaühingu põhikirja, asukoha ja aadressi muutmine, siis millist osaniku põhikirja muutmise otsust veel vaja on?

Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku kohaselt on OÜ põhikirja muutmine osanike, mitte juhatuse pädevuses. Seega saab OÜ põhikirja muuta osanike koosoleku otsusega, mitte juhatuse koosoleku otsusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee