Tööõigus
Küsimus: Milline võimalus on kurtidele võtta invapuhkust?17.06.2013
Soovin teada, et kas minul, kui kurdil inimesel, on õigus saada invapuhkust vaatamata sellele, et ma pole veel võtnud põhipuhkust või ei ole mul seda õigust?
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töövõimetuspensionäri põhipuhkus on seaduse järgi seitsme päeva võrra pikem ning puhkusetasu maksmine teisest allikast. Omavahel ei ole need kaks puhkust seotud, küll aga võib neid järjestikku rakendada. Seega ei pea selleks tingimata kasutama põhipuhkust, et oma seitset lisapäeva kätte saada.
Töövõimetuspensionäri puhkusest saate lugeda samast portaalist vastatud küsimusest allolevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/5263/kas-peale-lisapuhkuse-veel.html
Muretut puhkuse kasutamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mind saab, minult nõusolekut küsimata, panna puhkuse ajaks teist asendama?16.06.2013
Tere!
Tööl tekkimas selline olukord, kus mind, poole kohaga töötajat (max 90 h kuus), tahetakse panna asendama täistöökohaga töötaja puhkust. Puhkus kestab 2 nädalat ja algab 1. juulil. Mulle ülemused midagi teavitanud veel ei ole, ainult jutu käigus sain teada teise töötaja käest tema puhkusest. Sooviksin teada, kas tööandjal on õigus mult nõuda selle puhkuse asendamist ja muud kasulikku infot. Tööleping on lihtsalt koostatud, mõningates asjadest on lähemalt räägitud ning muidu on kirjas, et tööõiguslikes suhetes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigi töölepingu seadustest.
Aitäh Teie aja ja vastuse eest.
Tööl tekkimas selline olukord, kus mind, poole kohaga töötajat (max 90 h kuus), tahetakse panna asendama täistöökohaga töötaja puhkust. Puhkus kestab 2 nädalat ja algab 1. juulil. Mulle ülemused midagi teavitanud veel ei ole, ainult jutu käigus sain teada teise töötaja käest tema puhkusest. Sooviksin teada, kas tööandjal on õigus mult nõuda selle puhkuse asendamist ja muud kasulikku infot. Tööleping on lihtsalt koostatud, mõningates asjadest on lähemalt räägitud ning muidu on kirjas, et tööõiguslikes suhetes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigi töölepingu seadustest.
Aitäh Teie aja ja vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööaja muutmine tähendab ühtlasi töölepingu tingimuste muutmist, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Selleks tuleks sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas töökoormuse muutmise kestvus ja töötasu sellel perioodil.
Kas Te sellega nõustute või mitte, on juba Teie enda otsustada.
Ilusat suve jätku soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ma kaks päeva ei käinud tööl ja ei saanud ka teavitada, kas nüüd peangi siis selle 1450 eurot kinni maksma?16.06.2013
Tervist!
Sooviks teada, mis võimalused mul on. Ma ei teavitanud tööandjat kaks päeva järjest (ei saanud helistada), et ei tule tööle, saadeti mulle kahjunõue meili peale summaga 1450 eurot. Tahaksin teada, kustkohast selline summa välja võlutakse. Käisin siis tööandjaga vestlemas, sunniti mind kirjutama alla ülesütlemise paberile, kus siis oli kirjas see summa. Esiteks oli sinna vale kuupäev pandud, sealt lugedes oli, et ma pole kuu aega teavitanud, ütlesin tööandjale, et küsin juristilt nõu enne ei kirjuta alla kuskile, nii kui mainisin juristi, siis pakkus mulle variandi, et kirjutan valge paberi peale, luban, et töötan 30 kalendripäeva ning siis saan töölt lahkuda ning pääsen sellest 1450 eurost. Kui mu tervis ei luba seda kuu aega seal töötada, mida ma siis tegema peaksin? Selles suhtes, et kui ma kaks päeva ei teavitanud neid, et ma ei tule tööle, kas tõesti saab nii suure summa nõuda ning kui kirjutasin valge paberi peale, et töötan kuu aega, kas peangi oma haige tervisega seal tõesti olema see kuu aega? Mida peaksin tegema?
Sooviks teada, mis võimalused mul on. Ma ei teavitanud tööandjat kaks päeva järjest (ei saanud helistada), et ei tule tööle, saadeti mulle kahjunõue meili peale summaga 1450 eurot. Tahaksin teada, kustkohast selline summa välja võlutakse. Käisin siis tööandjaga vestlemas, sunniti mind kirjutama alla ülesütlemise paberile, kus siis oli kirjas see summa. Esiteks oli sinna vale kuupäev pandud, sealt lugedes oli, et ma pole kuu aega teavitanud, ütlesin tööandjale, et küsin juristilt nõu enne ei kirjuta alla kuskile, nii kui mainisin juristi, siis pakkus mulle variandi, et kirjutan valge paberi peale, luban, et töötan 30 kalendripäeva ning siis saan töölt lahkuda ning pääsen sellest 1450 eurost. Kui mu tervis ei luba seda kuu aega seal töötada, mida ma siis tegema peaksin? Selles suhtes, et kui ma kaks päeva ei teavitanud neid, et ma ei tule tööle, kas tõesti saab nii suure summa nõuda ning kui kirjutasin valge paberi peale, et töötan kuu aega, kas peangi oma haige tervisega seal tõesti olema see kuu aega? Mida peaksin tegema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10 teatab töötaja tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
TLS § 74: Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
Võimalik, et tööandja soovib oma nõudmistes tugineda nendele sätetele. Juhul, kui Teie töölt puudumine oleks põhjendamata, siis võiks ehk tööandja nõudmistele tekkida alus. Sealjuures kahjusumma, mis ületab Teie kuupalka, tuleks tööandjal kindlasti ära põhjendada. Teie küsimusest saan aru, et töölt eemaloleku põhjuseks olid terviseprobleemid, mis on kahtlemata oluline põhjus, mida lihtne tõendada ja seetõttu ei peaks Te mingile väljapressimisele alluma.
Kui tervis ei võimalda tööd teha, siis tuleks võtta töövõimetusleht või arsti ettekirjutus teatud tööde vastunäidustuse kohta ja keegi ei saa sundida Teid haigest peast tööl käima.
Juhin tähelepanu asjaolule, et lahkudes töölt omal soovil (töölepingu korraline ülesütlemine) või poolte kokkuleppel, jääte ilma Töötukassa poolt makstavast töötuskindlustushüvitisest.
Probleemide lahenemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus haiguspäevad ja ületunnid nö tasaarveldada?12.06.2013
Olin kolm päeva haige, suuliselt teavitatud. Kas tööandjal on õigus ületundide arvelt need kolm päeva ära nullida? Oli 42 ületunnitööd ja siis sellest miinus 24?
Aitäh vastuse eest.
Aitäh vastuse eest.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui esitasite töövõimetuslehe oma haiguspäevade kohta, siis tööandjal ei ole õigust ületunde selle võrra vähendada. Kui tööandja andis lihtsalt võimaluse end kodus ravida, ilma töövõimetuslehte võtmata, võib seda tõlgendada ületundide kompenseerimist vaba ajaga, mida seadus ette näebki, kui ei ole kokkulepitud ületundide kompenseerimist rahas.
Õiglast tööajaarvestust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööleping pikeneb, kui juhtus tööõnnetus, aga olen lahkumisavalduse juba esitanud?12.06.2013
Tere!
Kas tööleping pikeneb, kui juhtus tööõnnetus, aga olen lahkumisavalduse juba esitanud?
Kas tööleping pikeneb, kui juhtus tööõnnetus, aga olen lahkumisavalduse juba esitanud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu lõpetamise aega ja tööõnnetuse toimumist ei saa omavahel siduda. Tööleping lõpeb ikka lahkumisavalduses märgitud kuupäeval.
Juhul, kui olite osaline toimunud tööõnnetuses, peaksite aga osutama ka peale töösuhte lõppemist kaasabi õnnetuse uurimisel nii tööandjale kui tööinspektorile.
Korrektset töösuhte lõppu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib eelmise perioodi alatunnid omavoliliselt järgmisel kuul maha arvestada?12.06.2013
Tere.
Käin täiskohaga tööl, aga eelmises kvartalis tuli mul 13 alatundi. Kuna töökoht (ettekandja restoranis) on minu jaoks suhteliselt uus ning samuti ka täiskohaga tööl käimine, ei teadnud ma üldse, et tööandja peab need mulle kinni maksma. Mulle öeldi küll, et mul on alatunnid, aga siis oleks võinud ka paluda või mainida, et ma tuleksin mõnel päeval tööle ja teeksin need tunnid täis. Igatahes tööandja teavitas mind alles uue kvartali alguses, et mul on eelmisest kvartalist alatunnid, mille tema mulle seaduse järgi kinni maksis, et mina pean nüüd käima mõnel kuul ühe tööpäeva (13 h) tasuta tööl. Nüüd nägingi, et mai kuu palgalehel oli 188 tehtud töötunni asemel pandud kirja 175 töötundi, ehk oldi omavoliliselt minu tehtud tunnid maha võetud. Selline asi tundub minu jaoks absurdne ja ebaõiglane. Kas siin on õigus tööandjal või minul?
Ette tänades,
Käin täiskohaga tööl, aga eelmises kvartalis tuli mul 13 alatundi. Kuna töökoht (ettekandja restoranis) on minu jaoks suhteliselt uus ning samuti ka täiskohaga tööl käimine, ei teadnud ma üldse, et tööandja peab need mulle kinni maksma. Mulle öeldi küll, et mul on alatunnid, aga siis oleks võinud ka paluda või mainida, et ma tuleksin mõnel päeval tööle ja teeksin need tunnid täis. Igatahes tööandja teavitas mind alles uue kvartali alguses, et mul on eelmisest kvartalist alatunnid, mille tema mulle seaduse järgi kinni maksis, et mina pean nüüd käima mõnel kuul ühe tööpäeva (13 h) tasuta tööl. Nüüd nägingi, et mai kuu palgalehel oli 188 tehtud töötunni asemel pandud kirja 175 töötundi, ehk oldi omavoliliselt minu tehtud tunnid maha võetud. Selline asi tundub minu jaoks absurdne ja ebaõiglane. Kas siin on õigus tööandjal või minul?
Ette tänades,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimusest loen ridade vahelt välja, et töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel? Võtan selle vastamisel eelduseks.
Kui selline tegevus toimus arvestusperioodi keskel, siis on selline tasaarveldamine kooskõlas summeeritud tööaja arvestamise korraga.
Juhul, kui toimus eelmise arvestusperioodi alatundide ülekandmine järgmisse perioodi, siis on tööandja teinud vea. Uut arvestusperioodi alustatakse puhtalt lehelt.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas väljaspool tööaega tehtud tunnid on ületunnid, kuigi normtunnid ei ole täis?12.06.2013
Tere,
kuidas arvestada töötunde, kui normtunnid ei tule täis, aga tööd peab tegema väljaspool tööaega, mis on lepingus kirjas. Kas need tunnid lähevad kirja kui ületunnid või kui normtunnid, nagu tööandja ütleb.
kuidas arvestada töötunde, kui normtunnid ei tule täis, aga tööd peab tegema väljaspool tööaega, mis on lepingus kirjas. Kas need tunnid lähevad kirja kui ületunnid või kui normtunnid, nagu tööandja ütleb.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui hommikul tegemata töö päeva lõpuks ära teha, siis ööpäev ei muutu sellest ju kuidagi pikemaks. Seetõttu ei saa ka ületunde tekkida.
Kas peaksite tõesti põhjendatuks, et tööandja maksaks keskmise tasuga kinni tegemata töö (alatundide ja normtundide vahe) ja kui töö enne päeva lõppu siiski ära teete, siis tasuks selle eest veelkord, aga nüüd juba 1,5-kordselt?
Kuna Teie küsimusest ei selgu põhjused, miks normtunnid täis ei tule, töö tegemise aeg töövälisel ajal ja tööandja tegevus töö andmisel/mitteandmisel, siis paremat vastust ma Teile anda ei saa.
Soovides tasakaalu oma ootuste ja tööpanuse vahel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töölepingus peab olema kirjas bruto- või netopalk?11.06.2013
Tere,
Kas Töölepingus peab olema kirjas bruto-või netopalk?
Hetkel pakutakse lepingut kus on kirjas:
" Igakuine töötasu netosumma on ... €. Töötaja on kindlustatud Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi raames vastavalt kehtivale Eesti seadusandlusele. Tööandja peab vastavalt seadusele töötasu brutosummast kinni ja maksab sellelt kõik sellele kohalduvad maksud. Käesoleva Lepingu allkirjastamise hetkel on need maksud järgmised: sotsiaalmaks (kuulub maksmisele Tööandja poolt, ei ole hõlmatud brutotöötasus), tulumaks (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus), töötuskindlustusmakse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus) ja kogumispensioni makse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus)."
Kas Töölepingus peab olema kirjas bruto-või netopalk?
Hetkel pakutakse lepingut kus on kirjas:
" Igakuine töötasu netosumma on ... €. Töötaja on kindlustatud Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi raames vastavalt kehtivale Eesti seadusandlusele. Tööandja peab vastavalt seadusele töötasu brutosummast kinni ja maksab sellelt kõik sellele kohalduvad maksud. Käesoleva Lepingu allkirjastamise hetkel on need maksud järgmised: sotsiaalmaks (kuulub maksmisele Tööandja poolt, ei ole hõlmatud brutotöötasus), tulumaks (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus), töötuskindlustusmakse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus) ja kogumispensioni makse (kuulub kinni pidamisele Tööandja poolt, on hõlmatud brutotöötasus)."
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie kirjast on näha, et tööandja soovib töötasu osa väga põhjalikult ja läbipaistvalt lahti kirjutada ja loomulikult huvitab ka töötajat mitte virtuaalne brutosumma vaid see, mida ta palgapäeval konkreetselt oma pangakontol näeb. Paraku määrab TLS § 29 lg 3, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Seetõttu tuleks hoolimata tööandja headest soovidest, töölepingusse märkida ikkagi kokkulepitud brutotöötasu.
Edukat töölepingu sõlmimist ja kindlat töösuhet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab tööandja maksma mulle brutosummad või maksud juba ise maha arvestama?10.06.2013
Tere,
Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab endine tööandja kandma mulle brutosummad, mis otsuse järgi on, või peab ta ise minu tasult maksud maksma?
Kas tööinspektsiooni otsuse järgi peab endine tööandja kandma mulle brutosummad, mis otsuse järgi on, või peab ta ise minu tasult maksud maksma?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui on tegemist sotsiaalmaksuga maksustatavate summadega (töötasu, puhkusetasu, lõpparve, poolte kokkuleppel makstav hüvitis jne), siis töövaidluskomisjon mõistab töötajale välja brutosumma, mille pealt tööandja ise maksab sotsiaalmaksu ja peab enne töötajale väljamaksmist kinni seadusega ettenähtud maksud.
Rahade õiglast laekumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus muuta mu graafikut 2 päeva ette ja mind tööle kutsuda?10.06.2013
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 7. mai 2013 ja viimane tööpäev graafiku alusel on 4. juuni 2013. Avaldusse märkisin viimaseks tööpäevaks 8. juuni, kuna mul on graafiku järgselt 5-8.06 vabad päevad ja nüüd nõuab tööandja, et ma tuleks tööle 6 ja 7 juuni, kuigi need on mul vabad ning graafikud on meil 3 kuud ette teada. Kas tal on õigus muuta mu graafik 2 päeva enne ja öelda, et pean tööle tulema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Praegu kehtiv Töölepingu seadus ei määra tööaja graafikust etteteatamise aega. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning vastastikusest lojaalsuskohustusest, tuleks kõiki asjaolusid arvestades kaaluda, kas niisugune graafiku muudatus oli põhjendatud ja hädavajalik. Reeglina (aga mitte alati) võib kahepäevast etteteatamist lugeda liiga lühikeseks etteteatamisajaks, sest see võtab töötajalt võimaluse planeerida oma isiklikku elu.
Valutut töökoha vahetust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu