Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töötaja ikka peab kasutama järjest 14 kalendripäeva puhkust?22.03.2017

Töötaja ei soovi kasutada võimalust puhata vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Puhkab 2 või 7 päeva kaupa kõik 28 päeva. Tööandja on sellega nõus. Kas pooled rikuvad sellega TLS § 68 lg 5?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Põhipuhkuse osadeks jagamisel tuleb silmas pidada, et üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. See tuleneb töölepingu seaduse § 68 lg-st 5. Sätte eesmärk on see, et töötajal oleks piisavalt töövaba aega töövõime taastamiseks. Väsinud töötajal võib esineda terviseprobleeme, välistatud pole ka tööõnnetused ja kutsehaigus.

Seega poolte kokkulepe, mille kohaselt töötaja puhkab kuni 7-päevaste osadena on töölepingu seadusega vastuolus ning tühine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel?21.03.2017

Kui olen olnud neli kuud palgata puhkusel ja tööle naastes olen teist kuud lapseootel, kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. See tähendab, et töötaja rasedus ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks/põhjuseks. Lisaks ei saa lapseootel naisega töösuhet üles öelda majanduslikul põhjusel ehk koondamise tõttu (välja arvatud likvideerimine või pankrot) ega töövõime vähenemise tõttu.

Küll aga ei ole rasedus piiranguks töösuhte ülesütlemiseks katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu või töötaja isikust tulenevatel põhjustel (eelkõige käitumine). Ehk olenemata sellest, kas töötaja on rase või mitte, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda näiteks juhul, kui töötaja ei tule katseajal tööga toime (puudulikud oskused, teadmised, võimed vm) või kui töötaja rikub hoiatusest hoolimata töökohustusi. Igal juhul peab töösuhte ülesütlemine olema põhjendatud ning tööandjal on vaidluse korral kohustus tõendada, milliste oluliste põhjuste tõttu ei saa töösuhet jätkata.

Kui tööandja ütleb töösuhte üles ning töötaja leiab, et see on olnud seadusega vastuolus, saab töötaja pöörduda ülesütlemise vaidlustamise nõudega töövaidlusorgani poole. Seda tuleb teha 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kui töövaidlusorgan leiab, et raseda töötajaga töösuhte ülesütlemine on olnud ebaseaduslik, on töötajal õigus tööle jääda sõltumata sellest, kas tööandja seda soovib või mitte.

Lisaks on oluline märkida, et kui tööandja ütleb töösuhte üles põhjusel, et töötaja on rase, võib tegemist olla diskrimineerimisega. Sel juhul võib töötaja pöörduda hinnangu ja abi saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda kompensatsiooni aja eest kus ma pidin istuma töötuna kodus saamata töötasu?17.03.2017

Kas mul on õigus nõuda kompensatsiooni aja eest kus ma pidin istuma töötuna kodus saamata töötasu? Tööd tegin novembris ja osaliselt detsembris (väidetavalt lepinguga, mida ma näinud ei ole). Süü on selles osas ainuisikuliselt tööandjal. Avalduse olen ära saatnud töövaidluskomisjonile.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Kui tööandja pole andnud kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale, siis tuleb töölepingu seaduse § 35 alusel töötajale maksta keskmist töötasu selle aja eest.

Seega kui Teil oli kehtiv töösuhe, olite töö tegemiseks valmis, kuid tööandja tööd ei andnud, on Teil õigus nõuda selle aja eest keskmist töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas puhkusepäevad on võimalik ära kasutada enne dekreeti jäämist ja mis saab siis teisest põhipuhkuse poolest?16.03.2017

Soovin saada teavet puhkuste kohta.
Olen töötanud praeguse tööandja juures alates 24.04.14.
2016 aasta lõpus sain teada, et olen lapseootel. Dekreeti mineku ajaks määrati 20.04.17 (70 päeva enne eeldatavat tähtaega). Eelmine aasta sai paika pandud ka 2017 aasta põhipuhkused, mis said kinnitatud jaanuaris. Esimene osa (14 päeva) on 27.02-13.03.17 ja teine osa (14 päeva) jääb septembrisse. Saan aru, et ka dekreedis olles koguneb puhkusepäevi. Sealt ka minu küsimus. Kas need puhkusepäevad on võimalik ära kasutada enne dekreeti jäämist ja mis saab teisest põhipuhkuse poolest?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui puhkused pandi puhkuste ajakavaga paika, siis tuleb puhkust kasutada vastavalt puhkuste ajakavale. Üksnes juhul, kui töötaja ei olnud puhkuste ajakava koostamisel ja kinnitamisel oma rasedusest teadlik, tekib töötajal õigus nõuda puhkust vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust.

Põhipuhkust võib lapseootel töötaja nõuda täies mahus (s.o vähemalt 28 kalendripäeva). Oluline on aga mõista, et töötaja lapsehoolduspuhkuse aja eest puhkust ei teeni, mis tähendab sisuliselt seda, et kui töötaja kasutab ära puhkuse täies mahus, jääb ta puhkusega n-ö miinusesse ning peab töösuhte lõppemisel tööandjale enamkasutatud puhkuse eest tasu tagasi maksma. Teie näite puhul kui jääte umbkaudu juuni lõpus lapsehoolduspuhkusele, teenite selle kalendriaasta eest üksnes ~14 kalendripäeva puhkust, mis tähendab, et kui puhkate enne rasedus- ja sünnituspuhkust kogu põhipuhkuse ära, peate tööandjale 14 päeva puhkusetasu töösuhte lõppemisel tagasi maksma.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas saab vormistada töötaja algatusel töölepingu lõpetamise, kui ta on haiguslehel?16.03.2017

Tere!
Töötaja on olnud haiguslehel alates novembrist 2016 ning on siiamaani. Tuli aga tööandja juurde avalusega, et soovib töölepingu lõpetada. Kas TL lõpetamisel töötaja poolt jätkub töötaja haigusleht? Või peaks ta haiguslehe lõpetama ja siis saab ka TL lõpetada?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kehtiv töölepingu seadus ei keela töösuhte lõpetamist ega ülesütlemist haiguslehe ajal. Kui töötaja teeb haiguslehe ajal ülesütlemisavalduse, lõppeb töösuhe avalduses märgitud kuupäeval.

Töösuhte lõpp haiguslehte ei katkesta. Kui töösuhe on läbi ja mingi hetk pärast seda lõppeb ka haigusleht, peab töötaja (selleks ajaks endist) tööandjat haiguslehe lõppemisest teavitama. Kuigi töösuhe on lõppenud, peab tööandja sellegipoolest lõppenud haiguslehe Haigekassale edastama.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis saab töölt lahkudes töötatud alatundidest, kas need tasustatakse?16.03.2017

Tere
Olen graafiku alusel tööl ja mul on tekkinud 4 kuu arvestusega alatunde. Soovin 1 aprillist töölt lahkuda, kuid mis saab minu alatundidest?
Kas need makstakse välja või jäävad õhku?

Tänan

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töösuhte lõpuga lõppeb ka arvestusperiood. See tähendab, et kui töösuhte lõpu seisuga selgub, et töötajal on n-ö alatunde, tuleb need vastavalt töölepingu seaduse §-le 35 keskmise töötasuga hüvitada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ületunnitasu makstakse ainult põhipalgalt või ka lisatasudelt (nt.preemia jne.)?14.03.2017

Tere. Kuidas seadus näeb ette. Kas ületunnitasu makstakse ainult põhipalgalt või ka lisatasudelt (nt.preemia jne.)?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdelises ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu. Ületunnitöö eest tasu arvutamisel tuleb töötasu korrutada 1,5-ga.

Selgitan, et töötasu on igasugune tasu, mida töötaja töötamise eest saab. See tähendab, et kui töötasu koosneb osadest (nt põhitasu + lisatasu), siis tuleb ületunnitasu arvestada kogu töötasust, mitte ainult näiteks n-ö põhitasust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas mõjutab see töötaja puhkuse arvestust, kui ta naaseb haiguslehelt alles aprillis?14.03.2017

Tere !
Töötaja jäi haiguslehele 2016 aasta novembri lõpust ning on veel siiamaani haiguslehel. Töötaja teavitas, et naaseb tööle alates aprillist 2017. Kuidas on töötaja puhkamisega 2017. aastal, kuidas peaks seda arvestama? Kas saab põhipuhkust välja võtta ikkagi 28 kalendripäeva?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 68 lg 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), töötajate esindamise aeg ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

See tähendab, et töötaja teenib põhipuhkust ka haiguslehel viibides. 2017. aastal on tal õigus puhkusele täies mahus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas puhkust arvestatakse tööaasta või kalendriaasta järgi?10.03.2017

Tere

Kas puhkust arvestatakse tööaasta või kalendriaasta järgi.
Kui asusin tööle 01.03.2008, siis kas minu puhkusearvestus käib märtsist märtsini järgi, või siiski jaanuarist detsembrini järgi. Nimelt tekkis sel aastal arusaamatus seoses puhkustega. Raamarupidaja väidab, et arvestus käib tööaasta järgi ehk siis selle järgi millal kellelgi aasta täis saab. Minu puhkust arvestatakse siis 1. märtsist kuni 1. märtsini. Palun selgitage ja paremaks arusaamiseks tooge näiteid.

Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Põhipuhkust antakse kalendriaasta eest. See tähendab, et põhipuhkust arvestatakse 1. jaanuarist 31. detsembrini. Iga kalendriaasta eest on töötajal õigus põhipuhkusele vähemalt 28 kalendripäeva ulatuses.

Näiteks kui töötaja asub tööle aasta keskel, arvestatakse tema tööle asumise aasta põhipuhkust tööle asumise ajast aasta lõpuni. Sellele järgneval aastal algab puhkuse arvestus 1. jaanuarist ja lõppeb 31. detsembrini. Ja nii ka igal järgneval aastal.

Seega tööle asumise aastal arvestatakse tõepoolest puhkust tööle asumise hetkest aasta lõpuni, aga edaspidi hakkab arvestus aasta algusest ja lõppeb aasta lõpus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus?10.03.2017

Tere!
Mul on kõrgem haridus, kuid otsustasin minna õppima uut ametit kutsehariduskeskusesse (4. taseme kutseõpe, tsükliõpe 2 korda kuus 2 päeva). Ise arvan, et see on tasemeõpe.
Tööandjal on aga seisukoht, et kuna see ei ole tööga seotud õppimine, saan võtta kuni 30 päeva palgata õppepuhkust. Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus, mulle on jäänud seadust lugedes mulje, et sellest hakkab asi hargnema.
Ja mulle kohaldub Täiskasvanuseaduses selline punkt-13 (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Täiskasvanute koolituse seadus sätestab, et töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul, kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.

Täiskasvanute tasemeõpet võimaldavad üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid. Täienduskoolitus on aga väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (nt keelekursused, arvuti kasutamise kursused jne).

Töötajal on võimalik õppepuhkust võtta 30 kalendripäeva ulatuses, kuid tööandjal on tasu maksmise kohustus ainult 20 kalendripäeva eest ning seda juhul, kui õppija osaleb tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel. See tähendab, et tööandjal on kohustus õppepuhkus hüvitada igal juhul kui tegemist on tasemeõppega (olenemata erialast), kuid täiendõppes osalemise puhul on tööandjal kaalutlusõigus – kas maksta või mitte. Kõik oleneb sellest, kas täiendkoolitusel osalemine on tööandja huvides või mitte.

Seega kui õpite tasemeõppes, peab tööandja Teile õppepuhkust võimaldama. Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).