Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas siis ikkagi on, kas teises riigis saadud karistus võtab mult load või mitte?18.03.2024

Praegu jäävad paljud Euroopa Liidus mitteresidentidest liiklusrikkujad karistuseta, kuna neid kas ei suudetud tuvastada või nad ei täitnud neile määratud karistust. 2019. aastal jäi karistamata ligikaudu 40 protsenti rikkujatest.

Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.

Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.

Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.
 

Küsimus: Kuidas on lood ikkagi Poolas saadud liikluskaristusega, kas võin seal sõita või mitte?27.02.2024

Nii, eelmine kord vastasite, et Poolas ära võetud juhtimisõige karistus kehtib kogu euroopa liidus. Poola karistus pole siiani jõudnud, jäin vahele suvel.
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain

Tere

Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.

Kumb siis õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Transpordiametil on õigus selles osas, et kui Teil on õnnestunud saada uus juhiluba Eestis ning Poola karistust ei ole Eesti liiklusregistrisse kantud, siis väljapool Poolat on Teil õigus mootorsõidukit juhtida. Poolas kehtib Teile määratud karistus karistusotsuses märgitud tähtajani.

Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Seega on Teil ilmselt vedanud selles mõttes, et Poola ei ole oma karistusotsust saatnud teadmiseks Eestisse ning Eesti ise ei ole teinud vastavaid päringuid ja taotlusi Poolasse.
 

Küsimus: Kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile?14.02.2024

Tere, kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile? Karistused on kantud, ühel on umbes 2 aastat jäänud kustumiseni ja teisel aasta.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistri andmed kustutatakse karistusregistri seadusest tulenevate tähtaegade möödumisel peale karistuse ära kandmist. Ennetähtaegset kustutamist kehtiv seadus ette ei näe, mistõttu võib sellekohast katset pidada paraku mitteperspektiivseks. Küll saab taotleda karistusregistri andmete kustutamist juhul, kui karistuse täitmine on aegunud, kuid karistusandmed ei ole kantud arhiivi. Samas, kui seadusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei ole karistus ka aegunud.
 

Küsimus: Kus peab seisma jääma tee andmiseks kui mõlemas suunas on trammitee?11.01.2024

Tere. Asukoht: Tallinn, Pärnu mnt suunaga kesklinna, enne viadukti on vasakpööre Magdaleena tänavale. Olukord: ees ja taga tramme pole näha, kesklinnast sõiduteel on liiklusvoog. Mina soovin sooritada vasakpööret ja pean vastassuunas sõiduteel sõivatele liiklejatele tee andmiseks seisma jääma. Küsimus: kus mina pean seisma jääma tee andmiseks,
(1) kas enne pärisuuna trammi liini,
(2) kas enne vastassuuna trammi liini või
(3) trammiliinidel enne lõikuvat vastassuuna sõiduteed? (sarnased kohad on kino Kosmose juures suunaga Tõnismäele ja Pärnu mnt x Alevi tn ristmikul suunaga Alevi tänavale). Tänan vastuse eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 56 lg 2 kohaselt ei tohi juht sõiduteede lõikumisalale sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama. Trammitee on sõidutee osa ning mitterööbassõidukitele mõeldud tee lõikumine trammiteega mahub LS § 56 lg 2 regulatsiooni alla. Seega ei tohiks trammiteel seisma jääda juhul, kui liiklusoludest tulenevalt võib trammiteel seisma jäämine hakata takistama trammiliiklust. Muud takistust küsimuses kirjeldatud situatsioonis liiklusvoos trammiteel seisma jäämiseks ei ole. Kui liiklusvoog Pärnu mnt-l on tihe ja pöörde lõpetamine võtab eeldatavasti aega, siis selleks, et vältida LS § 56 lg 2 kirjeldatud olukorda, tuleks seisma jääda viisil, mis ei takista ei pärisuunalist ega ka vastassuunalist trammiliiklust. Seega kas enne trammiteed või peale trammiteed.
 

Küsimus: Kas ma tohin kasutada autos Waze rakendust, kuna see näitab liiklusjärelevalve mõõteseadmete asukohti, seadus keelab autos kasutada selliseid seadmeid?09.10.2023

Tere
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 73 lg-t 8 nö "sõna-sõnalt" tõlgendada, siis võiks tõepoolest jõuda järeldusele, et Waze vms rakenduse kasutamine võiks olla keelatud. Teiselt poolt aga tuleb seaduse tõlgendamisel lähtuda ka normi eesmärgist e. sellest, millise olukorra reguleerimiseks norm loodi. Tänase õiguspraktika kohaselt on normi reguleerimisalas siiski need seadmed, mis võimaldavad kiirusemõõteseadme avastamist või segavad nende tööd. Waze iseenesest ei avasta ise midagi, vaid sinna sisestatakse info juba nö avastatud kiirusemõõtja asukoha kohta. Info jagamine politseipatrullide asukohtade osas ei ole aga keelatud.
 

Küsimus: Kui ma keeran ühesuunalisele teele vastassuunda, siis mis alusel ma liiklusseadust rikun?03.10.2023

Kui ma sõidan ühesuunalisele teele ja liiklusmärk 523 osutab suuna paremale, aga mina keeran vasakule ehk ühesuunalisel teel vastassuunas, siis mille eest saab karistuse määrata? Kas sõit vastassuunavööndis ehk LS § 231 lg 1 järgi või 523 märgi rikkumise ja LS § 242 lg 1 järgi? LS § 45 lg 3 räägib aga kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Kas ühesuunalisel teel on vastassuunavöönd?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul ei ole vastassuund ja vastassuunavöönd samatähenduslikud mõisted. Vastassuund saab eksisteerida ka ühesuunalisel teel (selle kohta vt ka Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-05). Vastassuunavöönd saab eksisteerida siiski üksnes seal, kus esineb kaks suunavööndit e. tegemist on kahesuunalise liiklusega teega. Seega kui juht sõidab ühesuunalisel sõiduteel vastassuunda, saaks teda karistada vastava liiklusmärgi nõude rikkumise eest LS § 242 lg 1 järgi. Iseküsimus on, kas LM 523 nõuet saab üldse rikkuda, kuna tegemist ei ole kohustusmärgiga, vaid osutusmärgiga. Siiski võib vastassuunda keeranud juhi tegevuse kvalifitseerida ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumisena ja LS § 242 lg 1 kohase väärteona.
 

Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui laevalt maha sõites oli autol teises EU riigis kehtiv ülevaatus ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis?25.09.2023

Tere
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.

Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.

Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.

Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".

Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?

Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?

Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

1) Teises EL liikmesriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus, kui selle on teinud vastavat pädevust omav isik ja sellise kontrolli tulemus on kantud liiklusregistrisse (LS § 73 lg 4'). Seega, kui Teie sõiduki suhtes välisriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ei olnud Eesti liiklusregistrisse kantud, ei kehti välisriigis tehtud kontroll Eestis. Samas kontrolli läbimise faktiga saab kohaldatavate meetmete valikul ilmselt arvestada - sellest ehk ka mõjutustrahvi valik.
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.
 

Küsimus: Mida teha, kui sain maanteel trimmerdaja trimmeri alt kivi esiklaasi ja nad nüüd keelduvad kompenseerimast?25.09.2023

Tere,
Maanteel sõites möödusin niitjatest ja kivi lendas trimmeri alt esiklaasi. Klaasi tuli täke ja 10 cm pragu. Kaskot pole. Algul lubati kompenseerida, aga nüüd keelduvad, väites, et klaas oli juba varem katki. Videoregistraatorit ka polnud. Sõna sõna vastu.
Kas on mingi võimalus kompensatsiooni saamiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõna-sõna vastu olukord ei ole kiita. Samas tuleb oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada mõlemal vaidlusosalisel. Teie peate tõendama, et vastaspoole tegu on Teile põhjustanud kahju, kahju tekitajal tuleb tõendada, et ta ei ole kahju tekitanud või et ta ei ole kahju tekitamise süüdi. Kui kahju tekitaja väide on, et klaas oli katki juba varasemalt, tuleb tal ka sellekohast väidet tõendada. Sageli pole sellise asjaolu tõendamine sõiduki omanikuks mitteolevale isikul võimalik, mistõttu võib tekkida olukord, kus Teil tuleb mõistlikkuse piires tõendada, et klaas ei olnud kahjustatud enne vaidlusalust sündmust. Seda asjaolu saab tõendada ka näiteks tunnistaja ütlustega. Kuidas kohus selliseid tõendeid hindab, pole muidugi ette teada ning võib juhtuda, et vaidluse kohtus menetlemine läheb lõppkokkuvõttes maksma kordades rohkem, kui kahju tegelik suurus on. Mõnikord tasub kuluriskide minimeerimiseks kaaluda kompromissi leidmist vastaspoolega. Kompromiss on oma seisukohtades järeleandmiste tegemine selleks, et vältida vaidluse eskaleerumist ja sellega seotud riskide kasvu.
 

Küsimus: Kas Poolas joobes juhtimise karistus tuleb Eesti karistusregistrisse?13.06.2023

Tere, jäin Poolas vahele joobes juhtimisega 12 juuni, võeti load 3 aastaks ära, aga praegu e-teeninduses näha, et load alles Eestis vähemalt, et kui kiiresti info Eestisse liigub? Et kas võin näiteks Eestis sõita? Ja kas Poola karistus tuleb ka Eesti karistusregistrisse?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 125 lg 2 kohaselt loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Kuivõrd sellise kohtuotsuse täitmise alguseks loetakse vastava otsuse liiklusregistrisse kandmist, ei ole mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse äravõtmise kandmiseni liiklusregistrisse minu hinnangul käsitletav juhtimisõiguseta juhtimisena. Eelöeldu ei välista siiski, et mõni ametkond või näiteks kindlustusandja ei või seaduse tõlgendamisel asuda teistsugusele seisukohale.
 

Küsimus: Kas pean politsei uuele koostatavale väärteoprotokollile allkirja andma, kui eelmisel oli kuupäev vale?06.06.2023

Tere. Koostati väärteoprotokoll millele kirjutasin alla. Hiljem selgus, et kellaaeg on vale. Politsei tahab nüüd teha uut protokolli, kas pean tegema või kui keeldun mis siis saab?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus annab menetlejale sellise võimaluse. VTMS § 68 lg 2 - Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seadus räägib küll muutmisest väärteoprotokolli koostamise ajal, kuid kohtupraktika on läinud seda teed, et ka väärteoprotokolli muu sisu parandamine või täpsustamine on enne otsuse tegemist lubatav. Oluline on, et peale väärteoprotokolli muutmist või täiendamist tutvustatakse menetlusalusele isikule uuesti väärteoprotokolli, antakse sellest uuesti talle koopia ja määratakse uus otsuse tegemise tähtaeg. ühtlasi pikeneb ka vastulause esitamise tähtaeg.