Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis karistus võib kaasneda kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga ilma väikelaeva juhitunnistuseta?04.05.2021

Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?

Võimalusel paluksin viidet seadusele.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

6-meetrine merekaater kvalifitseerub väikelaevana Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 3 tähenduses ning sellise meresõiduki juhtimiseks on vajalik omada väikelaeva juhtimise õigust ning vastavat õiguse olemasolu tõendavat dokumenti (erand puudutab juhtumeid, kui väikelaeva juhtimisõigus on antud Eestis - sellisel juhul piisab juhtimisõiguse tõendamiseks isikut tõendava dokumendi kaasaolust).

Veesõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole veesõiduki juhtimise õigust, võidakse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahvi minimaalmääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baasmäär ja selle suuruseks on 4 eurot. Seega on rahatrahvi minimaalmääraks 12 eurot.

Veesõiduki juhtimise eest veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku poolt ei ole ette nähtud lisakaristusi ega ka piirangut veesõiduki juhtimise õiguse saamisele.
 

Küsimus: Kas EMO juures parkides tõsise terviserikkega on leppetrahv ikkagi õiglane?27.04.2021

16.05.2019 tabas mind Tartu EMO lähedal ootamatu terviserike-südame rütmihäire, otsustasin koheselt EMO-sse siirduda. EMO parklasse jõudes märkasin, et ainuke vaba koht oli varustatud tahvlikesega MÄÄRATUD EESMÄRGIGA PARKIMISKOHT. Otsustasin sellele kohale auto parkida kuna tervislik seisund oli selline, et sõitu ei olnud võimalik jätkata. Märgistasin parkimise parkimiskellaga ja suundusin EMO-SSE. EMO seisukohast on selline tervise seisund nn. punases tsoonis mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist, nii minuga juhtus ja selle kohta väljastas EMO ka EPIKRIISI.
Pärast südame rütmi taastamist auto juurde naastes mingeid teateid auto juures ei avastanud.
Nüüd 20.04.2021 sain oma meilile teate et olen jätnud tasumata leppetrahvi, kuna olen parkinud selleks mitte ettenähtud
kohale. Kirjutasin neile, selgitasin olukorda ja palusin leppetrahv tühistada. Mulle vastati eitavalt.
Kas minuga on käitutud seaduspärasel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetrahvinõue on lepingulise suhte rikkumisest tulenev nõue. Antud juhul võib öelda, et teie ja parklaoperaatori vahel oli sõlmitud parkimisleping vastavalt kehtestatud parkimistingimustele. Parkimistingimused peavad olema eksponeeritud juhile nähtaval kohal parklasse sissesõidul või muul nähtaval kohal. Asjaolu, kas Te rikkusite või ei rikkunud parkimistingimusi, tulebki nende parkimistingimuste najal välja selgitada. Antud juhul võib tähtsust omada vabal parkimiskohal olnud sildi "määratud eesmärgiga parkimiskoht" tähendus.

Teine küsimus kaasneb leppetrahvi nõude testavaks tegemisega. Eesti õiguspraktikas on peetud mõistlikuks leppetrahvi kättetoimetamise viisiks parkimislepingust tulenevate leppetrahvinõuete puhul trahvinõude jätmist sõiduki tuuleklaasile. Kui leppetrahvi väljastaja tõendab, et on leppetrahvinõude sõiduki tuuleklaasile jätnud, siis üldjuhul on sellega loetud tõendatuks, et lepptrahvinõue on esitatud.

Edasi menetluslikult on Teil võimalus kas leppetrahv tasuda või jätta tasumata. Viimasel juhul tuleb arvestada, et parklaoperaator võib esitada Teie vastu leppetrahvi nõudes hagi kohtusse. Kohtuperspektiiv sõltub siis parkimistingimuste sisust ja selles osas ma siinkohal andmete puudumise tõttu hinnangut anda ei saa.
 

Küsimus: Kas olin kohustatud autole tehtud kahju korvama, kui see oli pargitud tee äärde, aga polnud liikluskindlustust?27.04.2021

Tere
Linnas tänava äärde peatudes riivasin pargitud auto põrkerauda ja vigastasin oma auto külge. Koheselt teatasin politseisse, kes kohale ei tulnud. Tuli omanik ja nõudis oma auto põrkeraua vigastuse eest märkimisväärse summa, mille tasusin (tunnistajad olemas). Edasi KASKO ja jälle omavastutus.
Hiljem selgus, et autol, mida riivasin, polnud liikluskindlustust. Auto oli pargitud sõidutee serva vastassuunda. Kuna kõnniteed puudusid ja vastu tuli isa lapsega, liikusin pargitud sõidukile liiga lähedale.
Palun, kas selle juhtumi lahendus on õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule kahju tekitamine on üldjuhul õigusvastane ja kahju tekitaja peab tekitatud kahju hüvitama. Liikuva sõidukiga parkivale sõidukile kahjustuste tekitamise korral vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul liikuva sõiduki juht, isegi, kui teine sõiduk oli pargitud liiklusnõuete vastaselt. Selles osas olete õigesti aru saanud, et vastutate tekitatud liikluskahju eest. Kahju kohene hüvitamine ei ole kindlasti keelatud. Samas, kui kahju põhjustanud sõiduk oli liikluskindlustusega kindlustatud, oleks kahju põhjustaja eest kannatanule kahju hüvitanud kindlustusselts. Võite kaaluda võimalust nõuda kannatanule tasutud rahasumma oma kindlustusseltsilt tagasi.
 

Küsimus: Kas jalgratturil võib olla mingi süü otsasõidul kuigi seadus kohustab parklast väljuval autol anda igal juhul teed?14.04.2021

Tere,

Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.

Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?

Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

2019.a kehtinud LS § 31 lg 9 kohaselt sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Mina mõistan eeltoodut selliselt, et jalgratturil on küll sõidueesõigus (§ 31 lg-d 5 ja 6), kuid see ei vabasta neid kohustusest järgida LS § 31 lg-s 9 sätestatud kiirusenõudest. Kui menetleja tuvastab, et jalgratturi kiirus oli suurem, kui jalakäija tavakiirus ja kiirus on mõjutanud tervisekahjustuse või varakahju tekkimist, võib tegemist olla ka jagatud vastutusega.
 

Küsimus: Kas kindlustusele 7 aastat makstud hüvitis aegub ka või pean lõpuni tasuma?08.04.2021

Tere

Umbes 7 aastat tagasi tekitasin alkoholijoobes avarii. Teisele isikule tekitatud varalise kahju hinnaks öeldi kindlustuse poolt 13 000 eurot. Olen maksnud seda maksegraafiku alusel sellest ajast saadik. 65 eurot kuus.
Kas selline karistus/võlg aegub? Või pean maksma kuni kogu summa on tasutud kindlustusele.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Joobes juhi poolt põhjustatud kahju on kindlustusel õigus juhilt regressi (tagasinõude) korras tagasi küsida. Nagu küsimusest aru saan, on kahju tagasimaksmine kindlustusele ajatatud ja maksategi seda osade kaupa. Kui Te olete sõlminud kokkuleppe võla osade kaupa tasumiseks, kehtib iga osamakse osas eraldi aegumistähtaeg, mis üldjuhul algab osamakse sissenõutavaks muutumisest ja kehtib 3 aastat. Teadmata täpsemalt ja üksikasjalikutl kokkuleppe sisu, on keeruline midagi täpsemalt öelda.

Mingil juhul ei ole tegemist karistusega (millele kehtivad teised aegumistähtajad), vaid võlakohustuse täitmisega.
 

Küsimus: Mida teha, kui õppesõidu veoautod ja bussid sõidavad päevas kümneid kordi maja eest läbi nagu elaks karjääri ääres?08.04.2021

Palun nõuannet, elan väikelinnas. Juba paar aastat on ühe suurema linna autokool veoauto- ja bussijuhtide väljaõppeks kasutanud meie linna õppesõiduväljakuna. Sõiduõpetajad ei viitsi õpilastega erinevaid marsruute sõita ja sõidavad pidevalt ühtesid ja samu tänavaid mööda. Mis tähendab, et päevas möödub ca 5 meetri kauguselt elumajast umbes 50 korda suured autod ja bussid. Maja väriseb, liikluskoormus on selline nagu elaks karjääri kõrval. Ei oska midagi teha, autokooliga olen püüdnud rääkida, aga tulutult. Kuidas peaksin asja edasi ajama, kas linnaelanikku ka mingid seadused kaitsevad. Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on murega, millega peaksite pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes on eeldatavasti kõnealuse tee omanikuks. Tee omaniku pädevusse kuulub muuhulgas ka teel liikluse piiramine või muul viisil korraldamine. Näiteks on võimalik piirata teatud sõidukiliigi liiklust. Alustage vastava pöördumise esitamisega kohalikule omavalitsusele, kes siis peaks otsustama vastava haldusmenetluse läbiviimise.
 

Küsimus: Kas on rikkumine kui parkida osaliselt sõidu-, osaliselt kõnniteel, kuigi märgiga on näidatud et parkida üksnes kõnniteel?06.04.2021

Tere!
Tänavale on paigaldatud parkimisala märk 575a koos lisatahvliga 861c, mis lubab parkimist täielikult kõnniteel. Kas selle märgi mõjupiirkonnas on LS rikkumine kui parkida osaliselt kõnniteel - osaliselt sõiduteel (vastaks siis lisatahvlile 861b)? Osaliselt sõiduteel parkimise põhjus on see, et kõnnitee laius antud kohas on 285cm ja kui auto parkida täielikult kõnniteel, siis jääks jalakäijatele liiklemiseks vähe ruumi.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisatahvel 86 näitab parkimiskorda kõnniteeäärses parklas. Lisatahvel 861c kohaselt tuleb parkida täielikult kõnniteel. Osaliselt kõnniteel parkimisele viitab lisatahvel 861b. Seega, kui lisatahvli 861c olemasolul pargitaks üksnes osaliselt kõnniteel, siis on tegemist parkimiskorra rikkumisega. Põhjus, miks liikluse korraldaja on sõidukite parkimise korraldanud kõnniteele, võib olla näiteks selles, et sõiduteel parkiv sõiduk võib oluliselt takistada või ohustada liiklust sõiduteel. LS § 16 lg 2 kohaselt peab iga liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Lisatahvel on liikluskorraldusvahend. Seega, kui lisatahvel kohustab parkima kõnniteel, siis selle korralduse vastane parkimine on käsitletav liikluskorraldusvahendi nõude rikkumisena.
 

Küsimus: Kui norra residendina võeti mul norras juhiluba ära, kas siis nüüd eestisse kolides saan siin lube teha?26.03.2021

Tere. Olen Norra resident ja omasin Norra juhilube. Norras tunnistati mind ebaausalt süüdi ja võeti juhtimisõigus ära 2 aastaks. Nüüd soovin tulla tagasi Eestisse elama ja makse maksma, sest tänu juhtimisõiguse kaotamise tõttu olen Norras töötu ja keelt ei valda, et muu töökoht seal leida. Küsimus, kas mul on võimalik Eestis taotleda varem juhtimisõiguse taastamist ja Eesti juhiload tagasi saada? Või vähemalt kas on õigus teha eksamid Eestis, kui Norras karistus kantud? Maanteeamet väitis et pean eksamid Norras tegema, juhiloa kätte saama ja alles siis saan Eestis ära vahetada Eesti juhilubade vastu?
Parimate soovidega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esitatud küsimusest jääb selgusetuks, kas tegemist on Norras saadud juhtimisõigusega või Eestis saadud juhtimisõigusega, kuna küsimuse alguses räägitakse Norra juhiloast, kuid lõpus jällegi Eesti juhiloa tagasisaamisest. Tagasi on võimalik saada midagi, mis on varem olemas olnud, kuid ära võetud, kaotatud vms.

See, kus ja kuidas toimub juhtimisõiguse taastamine, sõltub sellest, millises riigis on isiku elukoht ja millise riigi antud juhtimisõigusest ja juhiloast jutt käib. Kui olete Norra resident ja ära on võetud Norras omandatud juhtimisõigus, siis tulebki juhtimisõigus taastada Norras. Muudel juhtudel puudub Eesti kehtivas õiguses spetsiifiline regulatsioon selle kohta, kas ja kuidas saab Eestis elav isik taastada välisriigis ära võetud juhtimisõigust. Tõenäoliselt just seepärast soovitas Transpordiamet Teil juhtimisõigus taastada Norras ja tulla siis Eestisse juhiluba vahetama.

Võimalus Eestis lühendada Norras määratud karistust, puudub.

Kui Teil ei ole Eestis varem juhtimisõigust olnud, võite asuda seda siin taotlema. Kui Norra on saatnud Eestisse andmed Teie karistuse kohta, siis võib see info takistada Teil ka esmase juhiloa taotlemist ja saamist. Siiski on vähetõenäoline, et Norra seda teinud on, kui tegemist on Norra elanikuga karistuse kohaldamise ajal ja ka Norra juhiloaga.
 

Küsimus: Kas see on seaduslik, et ajalehes olnud foto alusel nõutakse invakaardi tõendamist või alustatakse menetlus?23.03.2021

Isale helistati munitsipaalpolitseist ja öeldi, et nendele laekus avaldus, et keegi nägi Õhtulehes fotot invakohal pargitud autost. Foto oli kaugelt tehtud, numbrimärki on näha. Mupo pakkus kaks varianti: nad alustavad väärteomenetlust või isa peab nendele esitama tõendi, et tal oli invakaart (saata nendele foto), siis menetlust ei alustata. Kas see on üldse seaduslik?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusest ei selgu, et millise asjaolu seaduslikkus täpselt huvitab. Kas see, et sõidukist on tehtud kaugelt foto ja et seda menetleb MUPO või see, et MUPO tegi isale ettepaneku esitada invakaart või alustavad menetlust. Vastan siis mõlema aspekti suhtes.

Väärteomenetluse võib alustada, kui on olemas piisavalt teavet, et toime on pandud väärtegu. Parkimiskorra rikkumine mootorsõiduki juhi poolt on iseenesest väärtegu. Seega, kui väärteomenetlejani (seekord siis MUPO) on jõudnud teave, et isik võib olla toime pannud väärteo, siis on MUPO õigustatud alustama väärteomenetlust. Väärteomenetlus alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Kaaludes väärteomenetluse alustamist, on menetleja õigustatud küsima teavet asjaolude kohta, mis võivad väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise seisukohalt tähtsust omada. Näiteks, kui invakohal parkinud sõiduki juhil oli selleks olemas parkimisõigust andev parkimiskaart, puuduvad tema teos väärteo tunnused ja väärteomenetluse alustamiseks ei ole alust. Seda infot siis MUPO praegusel juhul küsibki. Kui teie isal on invakohal parkimiseks õigust andev parkimiskaart olemas, väärteomenetlust ei alustata. Kui invakohal parkimise õigust andvat parkimiskaarti ei ole, võidakse alustada väärteo asjaolude uurimiseks ja välja selgitamiseks väärteomenetlus.

Väärteo tunnustega teo ja isiku poolt väärteo toimepanemise saab tõendatuks lugeda tõendite alusel. Väärteomenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mis tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kui menetlejani on jõudnud fotod või muud salvestised võimalikust väärteost, siis on menetleja õigustatud neid hindama. Asjaolu, et fotod on tehtud kellegi teise, kui menetleja poolt, ei muuda fotosid iseenesest tõendikõlbmatuks, vaid menetlejal tuleb igakordselt hinnata, kas kogutud tõend tõendab vajalikke asjaolusid või mitte.
 

Küsimus: Kuidas jaguneb kauba vedaja ja kauba lähetaja vaheline vastutus veose turvanõuete täitmise ja saate-dokumentatsiooni osas?22.03.2021

Tere

Pidin (kauba vedaja) EU siseselt välisriigist A riiki B toimetama ADR (ohtlike ainete) gaasibaloone. Kauba lähetaja (ehk klient) andis mulle Eestist kaasa saate-dokumendid. Sihtkohas laaditi kaup peale ning küsisin kauba laadijalt kinnitust, kas koorem on korrektselt kinnitatud. Laadija kinnitas, et iga balloon on kinnitatud 2 rihmaga ning sellest piisab.
Avasin autol ja haagisel ADR-märgid ning hakkasin sihtkoha poole liikuma. Lähteriigis peatas politsei auto kontrollimiseks kinni ning selgus, et kauba saatja on vormistanud puudulikud veodokumendid, millel puudus ÜRO-number ja ka kaup oli nõuetekohaselt märgistamata. Leiti ka puuduseid kauba kinnitamise osas.

Määrati rahatrahv ning kauba saatjaga seotud küsimusi uuriti täiendavalt tolli ja politsei poolt. Masin otsustati eskortida tasulisse parklasse, kus auto seisis (trahvi tasumiseni) mitu päeva.

Nüüd nõuab kauba lähetaja (ehk veo tellija) kauba vedajalt trahvi summa ning lähteriigis kasutatud õigusabi teenuse hüvitamist. Kauba vedaja näeb enda (kaas)vastutust koorma kinnitusvigade osas, kuid teiste puuduste osas ei näe.

Milline on osapoolte vastutus saatedokumentatsiooni ja turvanõuete täitmise osas?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Veoselepingust tulenevaid vedaja ja saatja vahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.

VÕS § 779 lg 1 kohaselt peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine).
VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.
VÕS § 781. Saatja vastutus
(1) Saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid:
1) veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;
2) ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas;
3) ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest;
4) veose mittenõuetekohasest laadimisest;
5) käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.

Need on üldised reeglid. Et konkreetse juhtumi kohta midagi täpsemalt arvata, oleks vaja tutvuda nii veosedokumentide, politsei raportitega kui ka saatja nõuete põhjendustega, mis ta on vedajale esitanud.