Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui hävinud auto eest pakutakse vähem hüvitist ja lisaks on meil kõigil tervisekahjustused?17.02.2021

9.01.2021 sattusime autoga, väljalaske aasta 2015 läbisõit 51 000 km liiklusõnnetusse, süüdlane tagant sissetulija rekka, olime autos kolmekesi, meie auto mahakandmisele, kindlustusselts pakkus hüvitist 10 500 selle raha eest ei saa samas seisukorras ja aastaarvuga uut auto, turul ligilähedane 13 000 euroga. Lisadena oli meiel tehase toonklaas, pärlmuttervärv, kas need peab kindlustus korvama eraldi, mis kahjusid veel peab süüdlane korvama. Olen ise 2 nädalat haiguslehel, kõva põrutus, selg kael põlved teevad valu, kuna töötan Soomes asbestilammutajana ei saa ka tööle tagasi. Lapsel ja naisel ka selja- ja peavalud. Kuna elame maal ja naine töötab linnas ja ise käin pidevalt linnas füsioteraapias, kas ja kuidas need sõidud... kui palju maksab spetsialisti (Teie) palkamine meid esindama.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hävinenud sõiduki väärtuse hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses sätestatust. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega sätestab VÕS, et hüvitada tuleb samaväärse asja soetamise mõistlik kulu e. mõistlik turuhind. Turuhind nähtub kõige täpsemal kujul siis, kui sõiduk müüakse vabal pakkumisel e. oksjonil. Kuna sõiduk on hävinenud, siis ei ole seda juhtumieelses seisukorras võimalik oksjonil müüa ning hinnang tema juhtumieelse väärtuse kohta on eelkõige olemasolevatele andmetele tuginev prognooshinnang. Olukord, kus kindlustusselts ja sõiduki omanik hindavad sõiduki väärtust erinevalt, on küllaltki sage, kuna teoreetiliselt vähemalt on esimene huvitatud võimalikult madalast hinnast ja teine võimalikult kõrgest hinnast. Samas üksnes tuginemine automüügiportaalides avaldatud pakkumishindadele ei ole õige, kuna pakkumishinnad ei kajasta iseenesest tehinguhindasid. Vaidluse korral sõiduki väärtuse üle, tuleb kummalgi poolel oma väiteid tõendada. Üldlevinud tõendamisviis on tellida eksperdilt või asjatundjalt hinnang või eksperdiarvamus sõiduki turuväärtuse kohta. Iseenda arvamus sõiduki õige turuväärtuse kohta ei maksa kuigi palju ja see ei ole ka asjakohaseks tõendiks vaidluse kandumisel kohtusse või lepitusmenetlusse.

Tervise ravimisega seotud mõistlikud kulud, sh vähenenud või saamata jäänud sissetulek, samuti sõidukulud raviasutusse, peab hüvitama kindlustus. Sõidukulud hüvitab kindlustus kuludokumentide alusel. Kulude hüvitamiseks tuleb kindlustusele esitada nõue. Kulu peab olema kantud seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega või selle näidustatud raviga ning kulu tekkimist ja selle suurust peab tõendama isik, kes kulude hüvitamist nõuab. Ka nende kulude hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttest.

Õigusteenuse hindade ja tingimuste teadasaamiseks tuleks pöörduda otse büroosse või minu e-postile. E-post on nähtav kodulehel www.sirk.ee
 

Küsimus: Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda?15.01.2021

Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda? Kergliiklustee ise ehitatud sõidutee tugevusega raskeveosega liikumiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus ei tunne mõistet "kergliiklustee". On kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõiduki peatamine laadimiseks on lubatud üksnes kõnniteel tingimusel, et see ei toimu lähemal, kui 15 meetrit ühissõiduki peatusele ja kui jalakäijale jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba (LS § 20 lg 6).
 

Küsimus: Kuidas mulle sõitnud juhilt hüvitist taotleda, kas peab ootama uurimise lõppu, kas pöörduma kindlustusseltsi või kohtusse?05.01.2021

Tere
Sattusin pool aastat tagasi ülekäigurajal liiklusõnnetusse, kus mulle sõitis otsa mootorratas. Kohal käis politsei ja mind viidi intensiivravi osakonda. Sain raskeid kehavigastusi ja töövõime hindamisel määrati mulle puuduv töövõime (varasemalt olin töötukassas töötuna arvel).
Ise ei mäleta juhtunust midagi, uurija väitel sõidukijuht ütleb, et ületasin teed punase tulega ja pole tunnistajaid, kes oleks näinud, mis värvi foorituli põles. Uurimine kestab ja ise pean ennast küll korralikuks liiklejaks. Olen sattunud lugema artikleid, et ka sellisel juhul kui jalakäija, kui nõrgem pool on õnnetuses süüdi, on tal õigus hüvitisele. Mulle jääb selgusetuks, kuidas see asjaajamine sellisel juhul käib, kas peab ootama uurimise lõppu, kes peaks pöörduma sõidukijuhi kindlusseltsi poole või sellisel juhul käib asi läbi kohtu. Kui õnnetuses süüdiolevaks jääb sõidukijuht, kas sellisel juhul kindlustusseltsiga suhtlus käib uurija kaudu või tuleb seda endal teha? Tean, et kui sain puuduva töövõime alustati kriminaalmenetlus ja kui pöördusin uurija poole sõidukijuhi andmete saamiseks, et kas või ise hakata oma õigusi kindlustusseltsi kaudu uurima, siis paluti mul oodata, et ehk leitakse tunnistajaid. Sellest on mitmeid kuid möödas aga peale õnnetust on vaja ravikulusid katta ja ei oska seisukohta võtta kas ja kui suures osas on see võimalik. Olen tänulik igasuguse info eest antud teemal.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan kindlasti võtta kindlustusega ühendust ja esitada nõue kahju hüvitamiseks (saamata jäänud töötasu, ravikulud ja mittevaraline kahju). Printsiibis asub kindlustus kahju käsitlemisele. Küll võib kindlustus otsuse tegemisega oodata kuni uurimise ja süüteomenetluses lahendi tegemiseni, kui süüteomenetluses välja selgitamist vajavad asjaolud omavad tähtsust ka kindlustusandja otsuse tegemisel (LKindlS § 34 lg 4).
Kuna tervishoiuteenuse osutaja, kes Teid haiglas ravis, on oma raviarved tõenäoliselt juba kindlustusele esitanud, siis leiab kindlustusandja Teiega seotud juhtumi tõenäoliselt oma andmebaasidest üles ka Teie isikukoodi järgi. Seega sõiduki registreerimisnumbri saamine pole tõenäoliselt vältimatult vajalik.
Mootorratturi kindlustusandja kohta teabe saamiseks võite esitada päringu Eesti Liikluskindlustuse Fondile (www.lkf.ee).
Kui menetluse lõpuks leiab tuvastamist, et ületasite sõiduteed tõepoolest punase tulega, siis peate arvestama ka võimalusega, et Teile väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist võidakse vähendada Teist endast lähtunud riski võrra niivõrd, kuivõrd selle riski realiseerumine mõjutas kahju saabumist või selle suurust (VÕS § 139 lg 1).
 

Küsimus: Kas on alust nõude esitamiseks kauba saatjale, kui ülekaalus puidukoormaga veoauto sõitis teelt välja?22.12.2020

Maanteel sõitis teelt välja puidukoormaga veoauto. Teeolud olid lumised ning antud lõigul kiirusega 55-65km/h liikudes, hakkas haagis autot tee pealt välja lükkama ning auto lõpetas kraavis külili. Koorma ümberlaadimisel teisele autole selgus, et ilmselt on laaditud koorem ülekaalus – 3,5-4 t lubatust rohkem. Juht koorma kaalu ei teadnud – seda polnud kirjas ka saatelehel. Milline on selliste asjaolude puhul kauba saatja vastutus - kas logistikateenuse pakkujal tekib võimalus nõude esitamiseks õnnetusega kaasnenud kulude osas? Kuna tegemist vanema masina ja haagisega, siis neil enam kaskot ei olnud. Auto kahjudele lisaks veel ka puksiiri ja koorma ümberlaadimise kulud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmalt tuleks selgeks saada, kas haagise ülekoormus oli liiklusõnnetuse vältimatuks põhjuseks või võis liiklusõnnetuseni viia ka muu asjaolu (näiteks ebaõige sõidukiirus, ebaõiged juhtimisvõtted vms).

Kui liiklusõnnetuseni viis siiski haagise ülekoormus, tuleb vastutuse välja selgitamisel hinnata kõiki asjaolusid ning kõikide isikute rolli kogumis. Ühelt poolt tuleb hinnata sõiduki juhi tegevust olukorras, kus talle anti laaditud sõiduk, mille kohta veosedokumentidel veose kaal puudus. Võib küsida, et kuidas ja mille alusel veendus juht, et autorong vastab kehtestatud massinõuetele? Teiselt poolt tuleb hinnata veose saatja tegevust veose komplekteerimisel ja laadimisel, kuivõrd veose õige paigutuse, sh selle vastavuse eest veosedokumentidele ning saatjale sõiduki parameetrite kohta edastatud infole, vastutab veose saatja. Kui saatja on rikkunud oma kohustusi ja rikkumised on mõjutanud kahju saabumist, siis ei saa saatja vastutust tekkinud kahju eest välistada.

Juhi, vedaja ja saatja kohustusi ja vastutust puudutavad üksikasjalikumad sätted sisalduvad mitmes erinevas õigusaktis - nii liiklusseaduses, autoveoseaduses, võlaõigusseaduses kui ka nende alusel antud määrustes. Vastutava(te) isiku(te) leidmisel ja vastutuse suuruse määramisel tuleb seega hinnata kõikide sündmusesse puutuvate isikute rolli kahju tekkimisel.
 

Küsimus: Kas mehe töökohta ka teatatakse, kui kasutasin loata mehe tööautot ja jäin lubadeta sõitmisega vahele?08.12.2020

Tere!
Võtsin mehe teadmata poes käimiseks mehe firma auto ning jäin politseile lubadeta sõitmise eest vahele. Kas politsei võtab ühendust auto omanikuga? Auto on liisingus. Või on rõhk ikka minu teol, ehk lubadeta sõitmisel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seda, kellega politsei kontakteerub, ma politsei eest öelda ei oska. Pole välistatud, et menetleja võib tunda huvi ka selle vastu, kuidas sattus juhtimisõiguseta juht sõiduki rooli ja milline oli sõiduki vastutava kasutaja või omaniku roll selles. Nimelt on juhtimisõiguseta isiku lubamine mootorsõidukit juhtima samuti väärtegu ja karistatav. Kas menetleja sellega sügavamalt tegeleb, otsustab menetleja ise. Üldjuhul siiski piirdutakse eelkõige konkreetse rikkumisega e. antud juhul mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoga. Kui sõiduk toimetati valvega hoiukohta, saab selle sealt kätte sõiduki omanik, vastutav kasutaja või viimaste poolt volitatud isik.
 

Küsimus: Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?17.11.2020

Olen Eesti riigi kodanik, abielus Saksamaal ning elan vaheldumisi siin ja seal. Elukoht on kantud mõlema riigi rahvastikuregistrisse. Olen oma Eestis saadud juhiload vahetanud pärast kehtivusaja lõppu Saksa lubade vastu. Väärteomenetluse korras karistati mind trahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. Karistus lõppes septembris. ARKis keelduti minu taotlust juhtimisõiguse kohta menetlema, käskides kolida Saksamaale ning teha oma elukoht korda. Saksamaalt olen saanud vastuseks, et mul on õigus taastada juhtimisõigus ka Eestis. Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.
 

Küsimus: Kuidas sõiduki omanikuvahetust läbi viia kui leping hävinenud?17.11.2020

Tere.

Sõiduki ostu-müügi tehing sai teostatud, kuid omanikuvahetus jäi tegemata, sest ostja ei täitnud oma lubadust. Nüüd sai ka leping hävitatud, kuid kindlustus ning eeldatavad muud juhtumid on võimalikud. Kuidas on võimalik olukord reaalsusega kooskõlla viia?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan sõiduki registrijärgse omanikuna registrist kustutada. Tavaliselt ilmub seepeale uus omanik välja ja on valmis registrimuudatused ära tegema. Viisakas on uut omaniku sõiduki registrist kustutamisest ka teavitada.
 

Küsimus: Kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud, jalgrattur sai väärteo eest trahvi kuid keeldub kahju hüvitamast?10.11.2020

Tere! Augustis toimus liiklusjuhtum, kus jalgrattur sõitis autole vasakpoolselt küljelt sisse, vigastades auto kapotti, vasakut esitiiba ja stanget. Kohapeal käis politsei, fikseerides juhtumi. Alustati menetlust, mis kestis mitu kuud. Abiks oli tänavakaamera lindistus, mis näitas, et juhtumi põhjustajaks oli jalgrattur. Jalgrattur sai väärteo eest trahvi, kuid kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud? Kuidas käituda, kui kahju tekitaja keeldub kahju hüvitamisest?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kahju tekitaja keeldub tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamast, on kahjustatud isikul õigus oma nõue kahju tekitaja vastu maksma panna kohtu kaudu, esitades kohtusse kahju tekitaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilprotsessile omaselt peab kahju hüvitamist nõudev hageja tõendama kahju tekitamise ning põhjusliku seose kahju tekkimise ja kahju tekitaja teo vahel. Abiks eelnimetatud asjaolude tõendamisel on ka politsei poolt väärteomenetluse raames kogutud dokumendid ja andmed. Nende andmete kättesaamine politseist ei ole siiski igakord garanteeritud. Küll on kahjustatud isikul õigus saada politseist väärteomenetluses tehtud otsus, millega kahju tekitanud isikut on karistatud. Ülejäänud tõendite välja nõudmisel saab paluda kohtu abi.

Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.
 

Küsimus: Kas nii ongi, et autot ei saa politsei parklast enne kätte kui otsus olemas ja kogu aja eest vaja parkimistasu maksta?02.11.2020

Tere.
Sõber jäi esimesel korral juhtimisõiguseta ja kiiruseületamisega vahele, sai väärteo protokolli ja määrati rahaline trahv mille ta koheselt ka tasus. Mõni aeg hiljem (alla aasta) jäi ta taaskord juhtimisõiguseta autot juhtides vahele (ei ületanud kiirust ega olnud joobes), aga paanika hoos ütles enda nimeks teise isiku, kohapeal aga tunnistas üles, et sattus paanikasse ja et ei oma juhtimisõigust.
Kohapeal tehti väärteoprotokoll kuhu siis märgiti teo koht ja aeg ja see kuna menetleja otsust oodata võib.
Kuna see liigitub süstemaatilise alla siis kindlasti tuleb kriminaalkaristus.
Kohapeal konfiskeeriti auto ja viidi tasulisse parklasse kuna auto oli kolmanda isiku nimel. Politsei autos aga küsis sõber, et kas selle peab ikka tasulisse viima või mitte, kuna auto omanik oleks saanud sellele treileriga ise kohe järele tulla ja oligi teel sündmuskohale.
Ühtki teisaldamisakti sõbrale ei antud ja auto omanikku politsei sellest ei teavitanud. Tasulisse parklasse helistades öeldi talle, et saab selle alles menetleja otsusega kätte. Kuna aga menetleja otsuse välja kuulutamiseni on kuu aega siis kas tõesti auto omanik peabki maksma selle kuu aja eest mil auto parklas vedeleb ja ei saa seda sealt enne kätte.

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise alla läheb juhtimisõiguseta juhtimine alates kolmandast episoodist. Seega ei ole küsimuses esitatud algandmetele tuginedes tegemist kuriteoga, vaid väärteoga.

Asjaolu, mis alusel on sõiduk ära võetud ning miks seda peetakse kinni, peaks selguma väärteoasja toimikust. Peale väärteoprotokolli koostamist on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Soovitan toimikuga tutvumise õigust kasutada, et aru saada, mida ja miks menetleja on teinud. Kui sõidukit peetakse kinni õigusvastaselt, on võimalik menetleja tegevusele esitada kaebus. Kaebuse vajadus ja selle sisu saab selgemaks peale toimiku materjalidega tutvumist.

Üldjuhul on sõiduki hoidmine politsei parklas tasuta, kuid see võib ka erineda tulenevalt sellest, millise politseijaoskonna või prefektuuri territooriumil on tegu toime pandud. Mitte kõigil üksustel ei pruugi olla tasuta hoiuvõimalust. Igal juhul tuleb tasuda puksiirteenuse eest, kuid see summa ei sõltu sõiduki parklas hoidmise ajast.
 

Küsimus: Kas on õige, kui esmane juhiluba on olnud aegunud üle aasta ja saan trahvi "juhtimisõiguseta sõitmise eest"?30.10.2020

Tere.
Esmane juhiluba on aegunud üle aasta. Politsei pidas mu kinni ja tegid trahvi (otsuse saan kuu aja pärast) juhtimisõiguseta sõidu eest. Just kui mul poleks üldse lube olnud.
Kas antud karistus on õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusest ei nähtu karistust, mistõttu karistuse kohasuse osas arvamust avaldada ma ei saa. Kui juhiluba on aegunud, siis juhtimisõigust ei ole. Seega karistuse määramine juhtimisõiguseta sõidu eest on iseenesest õige ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.