Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis karistus ootab alaealist, kellel on esmased juhiload, aga kes läheb ilma lubadega kõrvalistujata sõitma?22.03.2019

Mis karistuse võib saada juht, kui ta on alaealine ning omab esmaseid juhilubasid, kuid jääb vahele ilma kõrvalistujata kelle vähemalt kaks aastat load olnud. Ehk siis läheb üksi sõitma, omades esmaseid juhilubasid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kooskõlas Riigikohtu 28. veebruari 2013. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole tegu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises piiratud juhtimisõigust omava isiku poolt, kui juhi kõrval ei viibi ettenähtud tingimustele vastavat isikut, karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13.
 

Küsimus: Kas "autoturu" ulatus on Eesti või võib aluseks võtta ka hinnad üle Euroopa?21.03.2019

1. Kas Eesti autoturg on Euroopa autoturu osa? Kui jah, kas siis auto turuväärtuse määramisel on õigustatud hindajalt nõuda võrdlusautode laiemat valikut kui seda on suhteliselt piiratud valikuga Eesti autoturg?
2. Avarii järgselt kindlustuse pakutud hüvitise summa ei ole peamiselt just seetõttu kahjukannataja meelest õiglaselt arvutatud. Hinnaerinevused on väga suured (vahemikus 25-40%) ja seda Eesti turu kahjuks. Kuna sarnase väljalaske aasta, läbisõidu ja lisavarustusega autot Eestist ei leia, otsisin võimalikult sarnast autot Euroopa turult ja ka leidsingi. Kindlustus aga ei võta Euroopa, sh Soome autoturu pakkumisi arvesse (EU/ EL riikide poolt turuhindasi mõjutavaid maksuprotsendid on vastavate kalkulaatorite abil kergesti leitavad). Kas see on Liikluskindlustuse seaduse mõistes korrektne?
Meie diilerid igapäevaselt hangivad autosid erinevate Euroopa riikide turgudelt, kas siis ei ole mõistlik arvestada nende samade EU turgudega ka autode müümisel? Alles hiljuti müüsin abikaasa auto Soome, just seetõttu, et sealne vahendaja pakkus Eesti ostjatega võrreldes kõrgemat hinda.

Vastuse eest ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ja eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega üldjuhul püütakse eseme väärtuse leidmisel välja selgitada selle kohalikku hinda. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-14 (p 13).
 

Küsimus: Kas on seaduslik, et töölt lahkudes peeti minult (autojuht) kinni avarii omavastutuse summa, sellist kokkulepet ei ole olnud?13.03.2019

Tere! Töötasin firmas aastaid autojuhina. Selle aja jooksul juhtusid ka mõned liiklusõnnetused, milledes enamjaolt oli süüdi vastaspool, aga paaril korral jäin süüdi ka mina. Seal töötamise ajal ei olnud mingit juttu ei omavastutusest ega ka kompenseerimisest (ühel minu süülisel juhul ei saanud auto kannatada ja teisel juhul olid kahjud väikesed), aga kui töölt lahkusin, siis pidas tööandja kinni lõpparvest omavastutussumma. Kas tal oli õigus seda teha, sest olen lugenud ja kuulnud, et omavastutussumma maksab kindlustusele kinni auto omanik, mitte palgatöötajast autojuht?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on pigem tööõigusalase küsimusega, kui liiklusõiguse alase teemaga ning soovitan ehk küsimuse ka tööõiguse spetsialistidelt üle küsida.

Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).

Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.
 

Küsimus: Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus?01.03.2019

Tere
Parkisin eraparklas väljaspool tähistatud parkimiskohta ning mulle määrati leppetrahv parkimisnõuete eiramise eest. Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus, just tähistatud parkimiskohtade osas või tuleb lähtuda ainult parkimistingimustest?
Parkimistasu oli makstud.
Parkimistingimustes on sätestatud: Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
Antud parklas ei ole parkimiskorraldust reguleerivaid märke ega viitasid, v.a. teekattemärgistus. Kas teekattemärgistus langeb mõne tingimustes nimetatud tingimuse alla ja kas oleks alust vaide esitamiseks?
Loomulikult saan ma aru et väljaspool tähistatud parkimiskohti ei ole ilus parkida, kuid maksan parkimise eest selles parklas kuutasu alusel ja vabasid parkimiskohti ei olnud, ei ole ka mõistlikul kaugusel asuvat teist parklat mida saaks sama kuutasu alusel kasutada ning sõiduk ei takistanud kuidagi parklas liiklust ega parkimiskohtadele sõitmist ega sealt väljumist, seega leian et määratud leppetrahv on ülekohtune.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandubki sellele, kuidas sisustada tingimustes kasutatud mõisteid "viit, märk ja Operaatori juhis". Kui märk ja Operaatori juhis võiksid olla mõisted, mille üle vaidlust ehk ei teki, siis "viida" puhul vaidlus välistatud ei ole. VÕS § 29 lg 7 kohaselt tuleb lepingus sõnale antud tähenduse osas lähtuda tähendusest, mis on enam kooskõlas lepingu eesmärgi ja olemusega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse üldjuhul sõnale antud tavalisest üldlevinud tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamat selgitab sõna "viit" tähendust järgmiselt: viit on
(teed, suunda) osutav, juhatav tähis. ▷ Liitsõnad: suuna|viit, tee|viit, ülekäiguviit; koha|viit, siirdeviit; raamatuviit. Võimalik, et vaidlusaluse küsimuse kontekstis võidakse teekattele märgitud parkimiskohti käsitleda kohaviidana.

Samuti on tingimustes viidatud vajadusele järgida sõidukijuhi hoolsuskohustust. Sõidukijuhi hoolsuskohustused (käitumisjuhised) tulenevad muuhulgas ka liiklusseadusest. LS § 21 log 4 p 4 kohaselt ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Seega tuleb hinnata, kas väljaspool teekattemärgistust parkimine on ette heidetav, kui hoolsuskohustuse rikkumine.

Küll võib leppetrahvi nõue olla vastuolus VÕS § 6 ja 7 kohase hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui sõiduk väljapool parkimiskohti parkides ei ohustanud ega takistanud liiklust ja parkimistasu oli makstud. See on faktiliste asjaolude hindamise küsimus.
 

Küsimus: Kas 3-aastast lubade keeldu saaks kuidagi lühendada?28.02.2019

Mure on selles, et mul oli 2016 aastal rikkumine. Rolleriga 50 cc joobes juhtimine maal. Sellel pole juhilube vaja. Minu viga oli selles, et olin joobes. Asi läks kohtusse ja määrati 1000 eurot trahv. Võeti ära ka roller. Nüüdseks olen teinud läbi autokooli. Kuid arki ei saa 3 aastat selle rikkumise pärast. Kas võiks olla mingi kergendav asjaolu millega saaksin pöörduda kohtu poole paludes see nõue ennetähtaegselt viia arhiivi. Ka tean seda, et põhiseadusega läheb see vastuollu kuna kahte karistust ei tohi ühe kuriteo eest määrata. Tehti trahv võeti roller ära 3ndaks ei lasta lube teha. Kuna see polnud võimas mootorsõiduk, mis läheb mopeedi valdkonda ja ma olen oma tegudest aru saanud, siis kas kohus võtaks seda menetlusse. Kasvõi sellel määral, et lühendada seda aega aastani. Aitäh.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiv seadus paraku ei näe ette võimalust lühendada karistusandmete arhiivi kandmise tähtaegasid. Küsimus on pigem LS § 106 lg 1 p 4 kohase piirangu põhiseaduspärasuses. Olen selle kohta esitanud äsja päringu õiguskantslerile ja peale sealt vastuse saamist on mõeldav ka kohtumenetluse läbimine mõne konkreetse kaebuse pinnalt. Seega võite ca 30 päeva pärast minuga ühendust võtta, kui õiguskantsleri seisukoht huvitab ja on huvi asjaga edasi tegeleda. Kontaktandmed asuvad kodulehel www.sirk.ee
 

Küsimus: Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit eramaalt teisaldamast?28.02.2019

Tere!
Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit teisaldamast, vastates, et nemad eramaalt sõidukite teisaldamisega ei tegele? Sõiduk on mitmeks kuuks pargitud parklasse, mille sissesõidule on paigaldatud sissesõidukeelu märk koos teisaldamist tähistava liiklusmärgiga.

Ette tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 5' kohaselt on eratee omanikul õigus nõuda sõiduki teisaldamist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ning lõikes 2' sätestatud juhtudel politseiasutuselt. LS § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud teisaldamist tähistava märgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Seega on eratee omanikul õigus teisaldamist nõuda. Kui politsei keeldub teisaldamisest, tuleb neilt nõuda kirjalikku ja põhjendatud vastust. Seda saab siis teha eraldi teabenõudega või saates kirjaliku avalduse õigusvastaselt pargitud sõiudki kohta koos taotlusega selle teisaldamiseks.
 

Küsimus: Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?28.02.2019

Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vanglakaristuses seisneva otsuse täitmine aegub a) viie aasta möödumisel esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest või b) kolme aasta möödumisel teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest.

Samas tuleb silmas pidada, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine peab üldjuhul olema teadlik ja aktiivne tegevus karistuse täitmisele asumise vältimises. Näiteks, kui kohtuotsuses ei ole vangistuse kandmisele asumise aega märgitud ja ka vangla ei saada kutseid karistuse täitmisele asumiseks, ei saa vangistuse kandmisele mitteilmumist pidada selle kandmisest kõrvalehoidumiseks. Kui aga kohtuotsuses on määratud vangistuse kandmisele ilmumise aeg ja isik ei ilmu vangistust kandma, siis saab põhimõtteliselt rääkida ka kõrvalehoidmisest.
 

Küsimus: Kas peale ÜKT tundide tegemist saan Maanteametisse minna eksamile?20.02.2019

Tere
mulle määrati liitkaristusena ÜKT tunnid mille saan tehtud 2019 juulis. Kas peale seda saan Maanteametisse minna eksamile? Kriminaalhooldaja ütles, et ei tohiks üldse probleeme tekkida lubade tegemisel. Ja maanteameti infotelefonile helistades öeldi, et saan eksamile minna kui ÜKT tunnid on tehtud. Mida nüüd uskuda?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastuse andmiseks on vaja teada, milliste süütegude eest liitkaristust kohaldati. Karistatus teatud liiklusalaste süütegude eest võib olla takistuseks juhiloa saamisele karistuse kehtivuse ajal. Kuritegude puhul kehtib karistus 3 aastat peale ÜKT tundide ärategemist. Väärtegude puhul 1 aasta.
 

Küsimus: Kas venna autoga sõitmiseks peab mul olema volitus?19.02.2019

Tere. Kui ma sõidan vanema venna autoga ja pole tehnilisse passi kasutajaks märgitud ja ka elukoht on meil sama, kas siis peab olema ka volitus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui registreerimistunnistus on kaasas, ei ole Eesti piires sõitmiseks volikirja vaja. Sõltumata sellest, et Te ei ole registreerimistunnistusele kasutajana märgitud.
 

Küsimus: Kas kaks korda purjus ja lubadeta sõidu eest saadud krim karistuse järel on järgmine selline tegu väärtegu?15.02.2019

Tere
Jäin kaks korda purjus peaga autoroolis vahele ja puudusid juhiload. Esimesel korral sain tingimisi vanglakaristuse ja teist korda pandi mind vangi. Nüüdseks olen ennetähtaegselt vabanenud ja olen kriminaalhoolduse all. Kas praegusel juhul kui sõidan ilma juhilubadeta kaine peaga, kas esimene kord väärtegu? Kas need kaks korda millest oli krim asi, neid ei arvestata? Muidu seaduse järgi 3 kord ilma lubadeta sõit on automaatselt krim asi! Aga kui praegu jään vahele, kas siis pole krim asi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS § 423' koosseisu täitumise osas ei ole põhimõtteliselt vahet, kas eelnevad karistused on määratud/mõistetud väärtegude eest või kuriteo eest. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt neeldub väärtegu kuriteo eest mõistetavas karistuses.

Seega, kui varasemad karistused mõisteti KarS § 424 eest ning teoga kaasnes juhtimisõiguseta sõit, mis on väärtegu, siis ülalkirjeldatud printsiipe silmas pidades on õiguslikult karistus määratud üksnes KarS § 424 kohaste kuritegude eest ning karistatus juhiloata sõidu eest puudub. Seda, millised karistusandmed on konkreetsete tegude kohta fikseeritud, saab kontrollida karistusregistrist.

Samas ei julge ma garanteerida, et norme on võimalik tõlgendada ka viisil, mile kohaselt hõlmab kuriteo eest mõistetud karistus ka väärteos sisalduva etteheite ja on võimalik väite, et karistus hõlmab nii kuriteo kui ka väärteo. Minule teadaolevalt asjakohast praktikat käsoleval ajal ei ole ning seega ei saa välistada ka ülaltoodud arvamusest erinevaid lahendeid, kui sarnane vaidlus peaks kohtusse jõudma. Seega ei julge ma välistada täielikult riski, et vaidluse tekkides võivad reaalsed lahendused olla ka sellised, mille kohaselt järgnev juhtimisõiguseta sõit toob kaasa juba ka kriminaalvastutuse. Rahulikuma elu huvides ei soovita riskida ega sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida.