Liiklusõigus
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui kontrolöri hinnangul parkisin äärekivist kaugemal kui 20 cm?21.04.2025
Tere. Mulle väljastati parkimistrahv 18 märts. Kuupäevaks oli pandud 2024 aasta. Parkisin mina tasuta parkimis alal. Trahv tehti mulle aga selle eest, et äärekivist kaugemal, kui 20 cm mille mõõtis kontrolör nö silmaga. Auto asus mul parkimist tähistavas kastis. Palusin esitada ka mõõtmis tulemusest pilti, kuid kahjuks on varsti kuu möödas ja seda pole saadetud. Vaidlustasin trahvi, kuid kohe on kuu aega möödas ja vastust pole, mis trahvist saab. Kas selliselt trahvi tegemine on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin ise toimetama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
On võimalik, et Te ei ole ülalkirjeldatud vaidlustamise korda järginud ja menetleja on jätnud kaebuse käiguta või läbi vaatamata. Sellekohane määrus tuleks edastada ka kaebuse esitajale ning kui Te ei ole vastavat määrust või muud menetlusse selgust toovat vastust menetleja käest saanud, siis tuleb selle küsimusega Teil põhjalikumalt tegeleda ning vajadusel minna ka menetleja juurde olukorda selgitama.
Iseenesest näeb liiklusseaduse § 20 lg 3 ette, et asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest. Sealt siis ka see 20 sentimeetrit. Menetleja juures asuvad tõenäoliselt ka väärteo toimepanemise kohta kogutud materjalid, millest peaks näha olema, mis andmetele tuginedes menetleja LS § 20 lg 3 nõude rikkumise tuvastas (näiteks fotod). Et neid materjale näha, tuleb menetlejale esitada vastav taotlus.
Küsimus: Kas üheks kuuks ära võetud juhtimisõiguse tagasisaamiseks peab sooritama teooriaeksami?02.02.2025
Tere!
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada, kuna ma tagurdasin sisse paremalt poolt ja mulle oleks pidanud teed andma?29.01.2025
Toimus avarii võrdse ristmiku peal, kus mõlemad autod tagurdasid ja põrkasid kokku. Ma tagurdasin teisele sõidukile sisse paremalt poolt. Kindlustus tahab kahju hüvitada võrdselt (50%-50%), viidates liiklusseaduse §17 lg 5 p 6-le, mis ütleb, et tagurdaja peab alati teed andma teistele liiklejatele. Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kuna selles olukorras on ainus vaieldamatu norm LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt tagurdamisel tuleb teed anda kõigile liiklejatele (ja teiste liiklejate nimekirja kuuluvad põhimõtteliselt ka teised tagurdajad, kuna nende suhtes pole kehtestatud erandit), siis tuleks vastastikkusel tagurdamisel mõlemal juhul jääda seisma ning edasi liikumise küsimus lahendada vastastikkusel kokkuleppel tuginedes LS § 16 lg-s 1 sätestatud üldreeglile, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada ja kahjustada inimesi või teiste vara. Kokkuvõtvalt võib kindlustuse hinnangut vastastikkusel tagurdamisel vastutuse jagunemist suhtes 50-50 pidada laias plaanis põhjendatuks.
Selline otsus võib aga siiski olla ebaõige juhul, kui üks tagurdavatest juhtidest küll peatus tee andmiseks teisele tagurdajale, kuid viimane jätkas liikumist ja sõitis peatunud sõidukile otsa ja põhjustas kahju. Sellisel juhul võib vastutus jaguneda muus suhtes.
Küsimus: Kas peab tegema teooriaeksami kui juhtimisõigus on ära võetud 6 kuuks?13.01.2025
Liiklusseadus ütleb, et teooria eksam tuleb sooritada, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem kui 6 kuuks. Jääb arusaamatuks, et kui juhtimisõigus on aga ära võetud täpselt 6 kuuks, kas siis eksamit tegema ei pea?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.
Küsimus: Mida teha kui politsei väidab, et kriimustasin parklas teist autot, aga ise ma seda ei tundunud ja esitatud tõendid ei veena?12.01.2025
Tere
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Analoogsete vaidluste parktikas, kui süüdistataval ei ole kindlat alibit, et tema ei ole kahju põhjustanud, siis küllalt sageli loetakse tunnistaja ütlus või eksperdiarvamus kokkupõrge võimalikkuse kohta kokkupõrget tõendavaks. Mõningatel juhtudel on aga tõendid sedavõrd hüpoteetilised et nende pinnalt tõsikindlate järelduste tegemine siiski võimalik ei ole. Lõppkokkuvõttes taandubki lõppotsus tõenditele ja nendele antavale hinnangule. Lõpliku hinnangu andjaks on siis kohus. St juhul, kui te ei nõustu politsei poolt tõenditele antud hinnangule ja karistusega, siis on teil võimalik politsei otsus kohtus vaidlustada ja anda asjaolude hindamine kohtule.
Millised oleksid kaebuse väljavaated ja millised võiks olla näiteks minu hinnang politsei poolt kogutud tõenditele, on konkreetsete tõenditega tutvumata raske hinnata. Kui on soov, võime kokku leppida konsultatsiooni ja väärteotoimiku materjalid üle vaadata ja prognoosida, milline võiks olla parim kaitsetaktika.
Küsimus: Kas mul on mingeid võimalusi kahju korvamisele, kui andsin segaduses allkirja dokumendile, kus mind oli süüdlaseks märgitud?09.01.2025
Tere,
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Lepitusmenetlus iseenesest on järeleandmiste menetlus, kus 100%-list hüvitist üldjuhul ei saavutata. Seega peaksite ka ise olema valmis oma nõudest mõnevõrra vähemalt järele andma.
Et liiklusõnnetuses vastutava juhi osas midagi täpsemalt hinnata, tuleb tutvuda olemasoleva tõendusteabega. Selline tõendite ja asjaolude sisuline analüüs väljub aga vastused.ee vastuste kontseptsioonist, mistõttu täpsema õigusnõu saamiseks tuleks pigem tulla konsultatsioonile.
Küsimus: Kas hoiatustrahv on õigustatud, kui see tehti enne kohustusmärgi paigaldust?16.12.2024
Kortermajade sisekvartalis teostati teede remont. Kohustusmärgid LM 435 paigaldati alles aasta hiljem, et aidata õuealal liikluses orienteeruda. Enne seda kasutasid autojuhid samad teed heauskselt ja harjumuspäraselt, nagu on olnud aastakümneid, kuna ehitusjärgselt polnud täielikku selgust kõnniteede, sõiduteede ja parkimisalade erinevuse osas (nende segafunktsiooni tõttu). Parkimistrahvide põhjenduseks oli oletuslikku laadi väite, et parkijad pidid aru saama, et tee, mis viib parkimiskohta, on kõnnitee, et parkimiskoht on kõnnitee laiendus, aga mitte parkla. See on teega külgnev plats (ebamäärase kasutusotstarbega, mis ei ole trepikoja esine). Kas LM 435 hilisem paigaldus võis olla tunnistus, et see oli vajalik ka varem, sest platsile sõita ei tohi? Seega, kas varem tehtud trahvid võivad olla mitteõiguspärased?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?28.11.2024
Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on õigustatud, et inkassofirma saadab avalikult ümbrikus kirja, millel on suures kirjas "VÕLATEATIS" koos isikuandmetega?28.11.2024
Tere!
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.
- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?
-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?
- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.
- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.
- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?
-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?
- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.
- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2. Ühisteenused AS on eraettevõte ning kujundab laias pildis oma käitumisstiili ise. Kui kirja saajat huvitab, kes oli kirja saatnud konkreetne isik, siis saab selle kohta esitada ilmselt täiendava päringu. Samas tuleb eeldada, et ettevõtte nimel välja läinud kirjad väljendavad üldjuhul ettevõtte seisukohti. Seega pole tehniliselt surt vahet, kes oli kirja koostanud isikuks. Nõuetele ja kirjadele, mis tunduvad ebapädevad või ebaõiged, saab vastata või neid vaidlustada.
3. Õiglus ja õigus on kaks erinevat kategooriat. Seadus ei keela võlanõudeid koostada isikul, kellel endal on võlg. Mail.ru lõpuga e-posti aadress ei puutu ilmselt üldse asjasse.
4. Postiteenus on postiteenus, traditsiooniliselt liigubki see kirja teel. Küsimusega, kas kirjal olev märge "võlateatis" kahjustab saaja isiklikke õigusi, soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
5. Ei oska öelda. Olen ilmselt samuti vale adressaat sellele küsimusele vastamiseks.
Küsimus: Kas see on õiguspärane, et parkimiskorraldaja teeb trahvi, ma ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus maksta või vaidlustada?17.10.2024
Tere! Juhtum järgmine - sisenesin parklasse, alustasin äpi kaudu parkimist, siis märkasin liiklusmärki - läksin uurima - see oli parkimiskeeld antud teepoolel. Kõik eelnev toimus väga lühikese aja välte jooksul. Samal hetkel kui auto juurde tagasi jõudsin, oli auto juures kontrolör. Selgitasin, et just jõudsin ja käisin märki vaatamas ning nägin, et siin ei tohi parkida, ja parkisin auto kohe ümber heas usus, et trahvi ei saanud samasse parklasse, ning lahkusin omi asju ajama. Nüüd selgus, et kontrolör tegi tagaselja siiski leppetrahviotsuse, mida mulle ei ole kunagi edastatud (trahviotsust ei pandud auto klaasi vahele ega ka saadetud postiaadressile).
Küll aga edastas Ühisteenused trahvi inkassofirmale kui "tähtajaks tasumata", kes siis 4 kuud trahviotsuse tegemisest hiljem edastas trahvi koos inkasso- ja viivistasudega minu postiaadressile. Sain ka meili fotodega, kus on näha, et auto pargib, et auto sõidab ära ning kontrolöri tehtud fotost tema oma käes olevast trahviotsusest.
Minu kirjalikult esitatud küsimustele, 1. kuidas ma pidin teada saama, et olen trahvi saanud (palusin trahviotsuse saatmist tõendada) ning tähelepanu juhtimisele, et olen ka ilma jäetud vaide esitamise õigusest kuna pole esialgset otsust kätte saanud, Ühisteenused ei vasta ning suunavad kogu edasise kommunikatsiooni inkassofirmale.
Küsimus ongi, kas selline käitumine on õiguspärane - parkimiskorraldaja poolt trahvi kirjutatakse välja, saaja ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus valida kas trahvi kohene tasumine või vaide esitamine?
Mida soovitate, sest olukord ei ole õigusnormidel vastav minu hinnangul.
Küll aga edastas Ühisteenused trahvi inkassofirmale kui "tähtajaks tasumata", kes siis 4 kuud trahviotsuse tegemisest hiljem edastas trahvi koos inkasso- ja viivistasudega minu postiaadressile. Sain ka meili fotodega, kus on näha, et auto pargib, et auto sõidab ära ning kontrolöri tehtud fotost tema oma käes olevast trahviotsusest.
Minu kirjalikult esitatud küsimustele, 1. kuidas ma pidin teada saama, et olen trahvi saanud (palusin trahviotsuse saatmist tõendada) ning tähelepanu juhtimisele, et olen ka ilma jäetud vaide esitamise õigusest kuna pole esialgset otsust kätte saanud, Ühisteenused ei vasta ning suunavad kogu edasise kommunikatsiooni inkassofirmale.
Küsimus ongi, kas selline käitumine on õiguspärane - parkimiskorraldaja poolt trahvi kirjutatakse välja, saaja ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus valida kas trahvi kohene tasumine või vaide esitamine?
Mida soovitate, sest olukord ei ole õigusnormidel vastav minu hinnangul.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi kehtivuse eelduseks on leppetrahvinõude mõistlikul ajal nõude saajale teatavaks tegemine. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et leppetrahviteate edastamine selle auto esiklaasile kojamehe alla jätmisega on mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise viis.
Juhul, kui leppetrahvi nõudev isik ei tõenda, et ta on leppetrahvi nõudmisest ülalkirjeldatud või muul mõistlikul viisil teile teatavaks teinud, siis võib olla alust leppetrahvi vaidlustamiseks. Võite oma vastuväited esitada inkassofirmale ja teatate, et ei pea leppetrahvi maksmist võimalikuks enne, kui esitatakse tõendid, et teile on leppetrahvinõudest mõistlikul viisil ja ajal teatatud.
Esitatavate tõendite pinnalt saab siis teha järeldusi, kas ja mil määral on leppetrahvinõude teavitamise nõudeid täidetud. Võimalik on muidugi ka selline stsenaarium, et Ühisteenused/inkasso esitavad leppetrahvinõude kohtusse ja saate oma vastuväited esitada siis kohtus. Kohtumenetluse puhul tuleb arvestada võimalike kuluriskide kasvuga, mistõttu majanduslikult võib olla mõistlikum ning tulusam maksta trahvinõue ära või püüda leida kompromiss.