Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on õigus rooli istuda ja liikluses osaleda kui parem jalg on kipsis?20.09.2018

Kas on õigus rooli istuda ja liikluses osaleda kui parem jalg on kipsis?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Konkreetselt kipsis jala kohta seadusest piiranguid ei leia. Samas reguleerivad juhi terviseseisundit mitmed muud sätted. Näiteks kohustab LS § 33 lg 2 p 1 juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund sõidukit juhtida. LS § 70 lg 2 p 3 kohaselt on haigusseisundiks, mille esinemise korral on sõiduki juhtimine keelatud näiteks tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus). Sõltuvalt kipsist võib ka sellega kaasneda jäseme jäikus. LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega on kipsi puhul hinnangu küsimus, kas kõnealune terviseseisund takistab liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist või mitte. Kui põhjustate kipsis gaasi- ja pidurijala tõttu liiklusõnnetuse, võidakse asuda küll seisukohale, et terviseseisund ei võimaldanud sõiduki juhtimist.
 

Küsimus: Kas Lätis saadud kiiruskaamera trahvi on võimalik Eestis sisse nõuda kui seda ära ei maksa?14.09.2018

Kas Lätis saadud kiiruskaamera trahvi on võimalik Eestis sisse nõuda kui seda ära ei maksa? Näiteks läbi kohtutäituri või mis iganes sunni viisil? Kui jah siis kas seda on tänaseks ka praktiseeritud. Trahvi määr oli 40 EUR ja kiirus 13km/h üle.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Piiriülene täitemenetlus on tänase seisuga puudulik. Teoreetiliselt on mehhanismid olemas, aga praktikas neid ei rakendata. Ka ei kohaldata tunnustamismenetlust trahvidele kuni 70 €.
 

Küsimus: Mis teha, kui leidsin postkastist Läti kiiruskaamera trahvi aga tähtaeg juba möödas?14.09.2018

Tere
Juhtus siis selline halb asi, et käies märtsi lõpus Lätis sai pahaaimamatult kiiruskaamerasse sõidetud (ise ei teadnud sellest midagi) kuid nüüd vaatasin üle pika aja postkasti ja seal ilutses trahv ning maksetähtaeg on läbi. Siit küsimus, mis nüüd saab kas on juba viivis peale tiksunud või kui tasun trahvi kõik laabub?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lätis määratud karistuste või muude karistuslike sunnivahendite täitmine toimub vastavalt Läti Vabariigis kehtivale menetluskorrale. Euroopa Liidu liikmesriigid küll abistavad üksteist rikkujate tuvastamisel ja seetõttu jõuab kiri Lätis määratud trahvi kohta ka rikkuja postkasti, kuid.... trahvi tasumine on kuni sellise trahvi tunnustamiseni Eestis eelkõige siiski trahvitu enda sisetunde küsimus. Millised ebameeldivused Lätis oodata võivad - ei oska paraku öelda. Unerahu tagamiseks on ehk mõistlik trahv ära tasuda. Viivise arvestus peab nähtuma trahviotsuselt. Üldjuhul avalik-õiguslikel trahvidelt viivist ei arvestata. Piiriülene täitemenetlus on tänase seisuga puudulik, mistõttu ka peale täitmiseks antud tähtaja möödumist trahvi tasumisel ei ole ilmselt vaja täitekulude pärast muretseda.
 

Küsimus: Kas väärteo protokolli on mõtet vaidlustada kui koostamise koht ning hiljemalt määratud koht on 1 km võrra erinev?14.09.2018

Kas väärteo protokolli on mõtet vaidlustada kui koostamise koht ning hiljemalt määratud koht on 1 km võrra erinev?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoprotokolli koostamise kohta ja väärteo toiemapanemise koht ei pea kattuma. Väärteoprotokolli saab enne väärteo aegumist koostada mistahes kohas e. ükski menetlusnorm ei nõua, et väärteoprotokoll tuleb koostada väärteo toimepanemise kohas.
 

Küsimus: Kas korduvülevaatust peab samas ülevaatuspunktis tegema?14.09.2018

Tere.
Kui sõidukile määrati korduvülevaatus, siis seadus (Vastu võetud 18.07.2011 määrus nr 77 para 3 lk 4) ütleb et "Korduvülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.".
Teised ülevaatusepunktid ei taha selle sõiduki võtta ülevaatusele. Isegi, kui soovid läbida "nagu korralist" ülevaatust.
Aga! Aga, kui möödub 30 päeva, siis teised ülevaatusepunktid on nõus teostama sellele sõidukile "nagu korraline" tehnoülevaatus. Miks nii? Kas "korduvülevaatus" omab tähtaega või kaob kehtivus?
Mul on ebaselge. Kas tohib uuesti läbida korralist ülevaatust, kui määrati korduvat, või ei tohi?

Tänan vastuse eest,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ei oska siinkohal paraku kommenteerida küsimuses kirjeldatud ülevaatuspunktide tegevust - tausta selgitamine vajab täiendavat analüüsi. Mootorsõidukite tehnonõuete kontrollimist reguleeriva MKM määruse kohaselt võib 30 päeva jooksul piirduda üksnes nende sõlmede kontrollimisega, mille tõttu sõiduki korduvale ülevaatusele suunati (teatud juhtudel võib see tähtaeg olla ka mõnevõrra pikem). Peale selle tähtaja möödumist, tuleb kontrollida sõidukit tervikuna e. nagu korralisel ülevaatusel. Vbl sellest tuleneb ka ülevaatuspunktide küsimuses kirjeldatud käitumine.
 

Küsimus: Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?07.09.2018

Kas firma autoga tohib teha õppesõitu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Usun, et enamus õppesõidusõidukeid kuuluvadki firmadele (autokoolidele või liisingufirmadele).

Kui peate silmas, kas sõidupraktikat (õppesõit ja sõidupraktika ei ole samatähenduslikud mõisted liiklusseaduse tähenduses) tohib teha firmaautoga, siis liiklusõiguslikus aspektis ei oma tähtsust, kas sõidupraktikal kasutatav sõiduk kuulub eraisikule või juriidilisele isikule. Samas juriidilisele isikule kuuluva sõidukiga erahuvides sõidupraktika läbiviimisel tuleb arvestada maksuõiguslike erisustega e. erisoodustusi puudutavate regulatsioonidega.
 

Küsimus: Kas see on seaduslik kui autorendifirma jätab endale õiguse nõuda sisse trahvi kui auto GPS fikseerib kiiruseületamise?07.09.2018

Tere,
Hakkasin planeerima auto rentimist ja lugedes lepingutingimusi hakkas silma, et rendifirma jätab endale õiguse nõuda (omaalgatuslikult) sisse trahvi kui autosse paigaldatud GPS fikseerib kiiruseületamise.
Tekkis sportlik huvi kas selline asi on Eesti seadustega kooskõlas? Tundub veidi kahtlane kuna:
1) Liiklusseaduse rikkumiste eest trahvimine peaks jääma siiski Politsei teha;
2) Kas sellist trahvi on võimalik küsida ilma, et ettevõte mingit reaalset kahju oleks kannatanud?
3) Ei usu ka, et seesugune GPS tracking info kohtus läbi läheks, kui GPS just taadeldud ei ole.

Tänud ette vastuse/arvamuse eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pigem on siin tegemist leppetrahvilise sanktsiooniga, mitte karistusõigusliku sanktsiooniga. Lepingulises suhtes ei ole keelatud leppida mõnede kohustuste rikkumise puhuks kokku leppetrahv. Kohustus seisneb näiteks selles, et juht on kohustatud järgima kehtestatud kiiruspiiranguid ja mitte neid ületama. Lepitakse kokku, et juhi kohustuse täitmist kontrollitakse GPS seadme abil ja kui viimane registreerib ülekiiruse, saab lepingupool õiguse kohaldada leppetrahvi. Selline kokkulepe teenib ilmselt vara säilimise ja mittekahjustumise huve, kuivõrd ülekiirus on sage liiklusõnnetuste põhjus ja liiklusõnnetuses võib teatavasti vara kahjustuda.

Kas sellist lepingutingimust tuleb pidada mõistlikuks või ebamõistlikuks, ma olemasoleva info põhjal hinnata ei saa, kuna arvamuse andmiseks on vajalik analüüsida ka lepingu olemust ja teisi tingimusi, samuti poolte huve ja eesmärke lepingu sülmimisel.
 

Küsimus: Kas eraparklas joone peale parkimist reguleerib seadusandlus?22.08.2018

Tere!

Mureks olukord, kus majaaluses parklas naaber pargib pidevalt minu ja tema kohta eraldava joone peale. Selliselt takistab tema auto minu auto sissesõitmist niigi kitsale parkimiskohale. Kas sellist käitumist (parkimist joonele) reguleerib seadusandlus ning kas midagi on mul sellises olukorras enda kaitseks võimalik ette võtta?

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimiskohta tähistavat ühekordset pidevjoont tohib ületada üksnes manööverdamisel. LS § 21 lg 4 p 8 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus see takistaks teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Üks võimalus on parkimiskohale sõitu takistava pargitud sõiduki fotografeerimine ning foto saatmine koos väärteoteatega politseile menetlemiseks. Kas politsei juhtumit menetlema hakkab, on iseküsimus.

Kui parkimiskoht on isiku omandis, siis saab ta valduse rikkuja vastu kasutada kõiki omaniku õiguskaitsevahendeid, sh nõuda valduse rikkumise lõpetamist kohtu kaudu.
 

Küsimus: Mis vahe on sõiduki tavalisel kasutajal (märgitud nimeliselt tehnilises passi) ja vastutaval kasutajal?15.08.2018

Minu autoga sõidab kasutajana (mitte vastutava kasutajana) teine isik, ta sai avalikus parkimisalas teate, et parkimise eest on tasumata. Ära seda ei maksnud. Viivisetasu teade tuli mulle kui auto omanikule. Ma vaidlustasin selle ja andsin teada, et sõitis teine isik ja kirjutasin ka tema andmed. Seda vaiet ei rahuldatus põhjusel, et ta ei ole vastutav kasutaja. Mis vahe on tavalisel kasutajal (märgitud nimeliselt tehnilises passi) ja vastutaval kasutajal? Kas siis tavaline kasutaja võib rikkuda liiklus eeskirju kus koheselt ei ole teada tegelik autojuht ja omanik peab kõik need trahvid kinni maksma kuigi ta ei ole õigusrikkumist toime pannud. Põhiseaduse järgi ei saa ju kedagi karistada teo eest mida ta ei ole teinud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Reegleid eirava parkimise eest võib kohaldada mitmeid mõjureid - viivistasu, leppetrahv, hoiatustrahv või trahv väärteomenetluses. Kõigile neile mõjutusliikidele kehtib erinev menetluskord, sh vaidlustamise kord. Seega teadmata, millise konkreetse trahviotsusega oli tegemist, on keeruline küsimusele vastata.

Samas avalikus tasulises parkimisalas parkimistasu maksmata jätmise korral määratakse mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale viivistasu. Selle puhul ei ole vahet, kes oli sõidukit juhtinud isikuks. Viivistasu saanud isikul on võimalik kasutada tsiviilõiguslikke tagasinõudeinstrumente talle kahju tekitanud juhi vastu.
 

Küsimus: Kas on ette nähtud mingi periood (aasta või kaks) pärast trahvisumma tasumist, mille jooksul ei pääse eksamitele?13.06.2018

Minu sugulane on 20-aastane noormees, kes 2017. aasta augustis jäi eraauto juhina politseile vahele kaks korda (1. korda väikeses alkoholijoobes, 2. korda täiesti kainena) juhilubadeta autojuhtimise süüdistusega. Kogusummas tasub selle eest trahvi 2040 eurot. Noormees ei ole alkohoolik, töötab korralikult ehitusfirmas ja kahetseb siiralt ühest dramaatilisest eluseigast põhjustatud olukorras halvima valiku tegemise pärast. Nüüd küsimused: 1) Kui noormees on trahvisumma täielikult hüvitanud, kas ta saab kohe asuda õppima juhikursustel ja selle lõppedes sooritama juhieksamid? 2) Või on ette nähtud mingi periood (aasta või kaks) pärast trahvisumma tasumist, mille jooksul ei pääse eksamitele? (tal pole kunagi autojuhiluba olnud).
Ette tänuga

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 1 sätestab, et juhtimisõigus ja esmane juhiluba antakse isikule, keda ei ole karistatud teatudliigiliste liiklussüütegude eest, sh juhtimisõiguseta sõidu eest. Karistatust arvestatakse karistusregistri andmete alusel. Karistusregistrist kustutatakse väärtegude karistusandmed ära ja kantakse arhiivi, kui karistuse täitmisest on möödunud 1 aasta. Rahatrahvilise karistuse täitmine on trahvi tasumine. Seega ei hakka karistusandmete kustutamise 1 aastane tähtaeg kulgema enne trahvi lõplikku tasumist.

Kiirendamaks lubade tegemiseks sobiva aja kättejõudmist, võib kaaluda trahvi tasumiseks raha laenamist teistest allikatest eesmärgiga maksta trahv koheselt ja korraga ning perioodilisi tagasimakseid teha edaspidi uuele võlausaldajale.