Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaks tavainimene aru saama kus on tasulise parkimise ala ja kus linna ala, kus teised parkimisreeglid?21.05.2019

Tere.
Parkisin Tõnismäe hambapolikliiniku vastas üle tee asuvas parklas, kus suured sildid väljas igal pool, et europark või citypark vms, igal juhul parkla tsoon oli CP13.
Tegin mobiilse parkimise ära.
Tagasi tulles leidsin ikka trahvi oma kojameeste vahelt ühisteenuste poolt. Esitasin kohe vaide, aga see jäeti rahuldamata põhjendades, et olin parkinud kesklinna alasse ja nõutakse ikka mult 31 eurot sisse.
Kuskohast mina nagu tean, kus seal hoovis algab eraparkla ala ja kus kesklinna ala, autosid oli igale poole pargitud. Minu meelest on see trahv küll ülekohtuselt tehtud ja rahuldamata jäetud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.
 

Küsimus: Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel?21.05.2019

Tere.

Ma oman kart-autot, millega hobikorras ringradadel harjutamas saan käia. Vahel aga enda garaaži all karti remontides tekib soov seda testida ja selleks kuhugi ringrajale sõita tundub tülikas. Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel? Arvele seda võtta ei saa, seega ei tohiks seda mulle ka ette heita, kuid mis rikkumine mind ees ootaks ja milline karistus, kui ma sellega ikkagi tänaval sõidaksin?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.
 

Küsimus: Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?15.05.2019

Tere.
Tänapäeval saab ATV-d võtta arvele mitmel kategoorial, maastikusõidukina MS2 (maastikusõiduk) ei või osaleda liikluses, T3 kategooriana ratastraktorina (masin) ja võib osaleda ka liikluses, ja neljarattalise sõidukina l7E võib osaleda liikluses (sõiduk).
Kas on seadusest tulenevat nõuet kanda kiivrit T3 kategooria masinaga ATV-l?
Mis seadusepunkt kohustab kandma kiivrit l7E kategooria sõiduk ATV-l.
Maastikusõiduk MS2 on LS -s täpselt reguleeritud, sellega asi lihtne.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ratastraktori juhilt kehtiv seadus motokiivri kasutamist ei nõua (ei ole ka näinud ühelgi kabiinita traktori juhil kiivrit peas). Traktori puhul tuleb arvestada sellega, et selle valmistaja poolt lubatud suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h ja masin on valmistatud töötamiseks põllu- või metsatöödel (LS § 2 p 86). Seega, kui traktorina on registreeritud neliratas, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, siis ei ole tegemist traktoriga ning sellise sõidukiga sõites tuleb kasutada kinnirihmatud motokiivrit. Vaidluse korral määrab sõiduki kuuluvuse kategooriasse ekspertiis.
 

Küsimus: Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi?15.05.2019

Tere.
Kas vahtralehega mujal euroopa riikides kehtivad samad piirangud mis Eestis või on see igas riigis eraldi? Tean, et osades riikides vahtralehe nõuet pole (tahavad ju ka meil ära kaotada) ning ka piirangud on erinevad. Seega kas euroopas kiirteel sõites on lubatud mul sõita ka näiteks 110km/h või enam?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Välisriigis kehtivate nn vahtralehe piirangute kohta info andmiseks tuleb uurida konkreetse huvi pakkuva riigi õigusakte, mida vastused.ee formaati arvestades ei ole kahjuks siinkohal võimalik teha. Soovitan välisriiki reisides tutvuda konkreetse riigi (riikide) liiklusalaste õigusaktidega või püüda Teid huvitav info kätte saada riigi konsulaaresindusest.
 

Küsimus: Kas valvur tohib tehase väravas minu autot kontrollida, mingeid nõusolekuid ma selleks andnud ei ole?09.05.2019

Tere!
Töötan tehases mille territooriumi sissepääsemiseks kasutan sissepääse (kirjutatud välja minu auto reg.numbrile).
Aeg ajalt (sõltub vahetusest ning inimesest kes vahetusel töötavad) toimub minu auto "kontroll". S.t. et kui sõidan tehase territooriumist välja siis enne kui minu ees tõstetakse tõkkepuu, valvur tuleb, et minu auto pakiruumi avada ning vaatab mis mul seal on. Selline kontroll ei ole kirjutatud meie ettevõtte reeglite sisse ning ma ei ole alla kirjutanud mitte mingeid dokumente et olen kohustatud.
Kui seaduslik selline kontroll on?
(Küsin mitte seetõttu et tahan midagi varastada :) kuid näen, et üks ja sama valvur kogu aeg kiusab mind ning püüab kasutada igasugust võimalust et mulle mingit mürgist märkust teha või peatuda).

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist ei ole mitte niivõrd liiklusõiguse valdkonda kuuluva probleemiga, kui äriühingu või tootmisüksuse sisekorrareeglitega. Territooriumi valve ja töötajate kontroll on sisekorra küsimused. Uurige, milliseid õigusi sellise kontrolli tegemiseks asutuse sisekord sätestab.
 

Küsimus: Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näiteks 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?07.05.2019

Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näit. 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teepeenra konkreetne laius tuleneb tee projektist. Maantee projekteerimisnormide kohaselt on teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks. Laiuse kohta normidest pidepunkte ei leia, mistõttu tuleb seda igakordselt tuvastada tee ehitusprojekti pinnalt.
 

Küsimus: Kas teise autojuhi sõidu ajal mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?07.05.2019

Kas teise autojuhi poolt sõidu ajal (ehk siis ise seadust rikkudes) mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest võib tõendiks olla mistahjes videosalvestis, kui see on esitatud ja vormistatud tõendiks. Asjaolu, et videosalvestis on saadud ise seadust rikkudes, ei muuda salvestise sisu õigustühiseks. Salvestis võib sellisel juhul olla ka tõendiks selle teinud juhi rikkumisest.
 

Küsimus: Kas saan teha A-kat lube, kuna juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja B-kat teha ei saa?02.05.2019

Tere!
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg-st 1 tulenev piirang kehtib esmast juhtimisõigust taotlevale isikule ja kõikidele juhiloakategooriatele.
 

Küsimus: Kas saan nõuda kulude hüvitust kui pidin viima oma sõiduki 30 km kaugusele TOLLI läbiotsimisele?29.04.2019

Tere,
sõitsin autoga Läti-Eesti piiri üle. Sõites juba Tartu kandis pidas mind kinni Toll ning palus mind tuua oma sõiduki läbiotsimisele. Läbiotsimisele pidin ma sõitma ca 30 km. Läbiotsimisel oli koostatud protokoll, mille alusel ei olnud minu autos midagi seadusvastast leitud.
Küsimus: kas ma saan ja mis alustel nõuda Tolliametilt oma aja- ja kütusekulusid seoses oma sõiduki läbiotsimisele toomisega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isik võib nõuda avaliku võimu õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamist. Samuti võib nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustati avaliku võimu õiguspärase toiminguga, kui sellega riivati isiku põhiõiguseid või -vabadusi erakordselt tugevalt. Millised alused olid konkreetsel juhul tollil sõiduki peatamiseks, küsimusest ei selgu ning vastus sellele, kas tolli tegutsemine oli konkreetsel juhul õigusvastane või õiguspärane, eeldab juhtumi asjaolude põhjalikumat analüüsi.
 

Küsimus: Mida teha kui jalgrattahaagis ei mahu ülekäiguraja ohutussaarele?24.04.2019

Tallinnas on palju selliseid reguleeritud ülekäiguradasid, kui foor töötab eri sõidusuundadel kordamööda ja keskel olev ohutussaar vaevu kaks meetrit lai. Jalgrattaga teed ületades sinna hädavaevu mahub, aga kui jalgratta taga on haagis, siis jääb see haagis täies ulatuses selja taga oleva sõiduraja peale ning paneb seal liikluse kinni. Edasi minna keelab mul punane tuli või pole see ellujäämise seisukohalt võimalik ning põiki jalgratast koos haagisega ohutussaarele iga kord ka ei paiguta, sest seal on teisigi inimesi. Korra oli juhus, jätsingi haagise sõiduteele ja õnneks kolonn, kellel süttis roheline, rahulikult ootas, kuid mõne ristmiku puhul võib see tekitada ohtlikke olukordi. Kuidas oleks korrektne niisuguses olukorras käituda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul on sellises olukorras üksnes üks võimalus - sõidutee ületamiseks tuleb valida ületuskoht, mis võimaldab sõiduteed konkreetse liiklusvahendiga (st jalgratas + jalgrattahaagis) ohutult ületada. Kui ohutussaar on kitsas ja sellele ei ole võimalik haagist mingil moel ohutult ja teisi liiklejaid mittetakistaval viisil mahutada (jalgrattur ei tohi takistada ülekäigurajal liikuvaid jalakäijaid - LS § 31 lg 5), siis paraku on nii, et jalgrattast ja haagisest koosneva sõidukiühendiga sellist ülekäigurada ületada ei saagi ja tuleb endale leida liikumisteekond, mis vastab liiklusvahendist tulenevale eripärale. Kui tegemist on muu haagisega, kui lapsehaagisega, siis on õige lähtuda LS § 31 lg-st 2 ning § 32 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tuleb jalgrattaga üldjuhul sõita jalgrattateel või sõiduteel selle parema ääre lähedal (va pöörded vasakule). Selliselt kaob ka vajadus ületada sõiduteed jalakäijate ülekõiguraja kaudu, vaid jalgrattur liikleb võrdväärsetel alustel mootorsõidukitega.