Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas invakaardiga võib parkida eramaal „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas kui ala ei ole tasuliseks märgitud?17.05.2024

Tere, kas invakaardiga võib parkida eramaal (tegemist Europarki opereeritava Rimile kuuluva alaga) „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas juhul kui ala ei ole nö. „tasuliseks“ märgitud? St. alal parkimise eest maksta ei saa. Nimelt sain sellel alal invakaardiga trahvi.
Ala kuidagi kinnine ei ole. Tegemist 3 parkimiskohaga mis piirnevad „linna“ ehk avalike kohtadega ja „jätkuvad“ siis eramaa 3 kohaga kus siis parkimine on keelatud. Ehk peatuda võib aga parkida ei. „Europargi“ silt märkide all olemas.
Nimelt teadaolevalt Liiklusseaduse § 68. (3) 2) alusel justkui invakaardiga nii parkida tohib.
Ehk mu argument oleks selle nüansiga, et teadaolevalt igal pool mujal läbi käinud § 68. (2) räägib avalikus tasulises alas parkimise kohta. Ehk justkui loast "tasuta" parkida avalikul alal.
Kuid § 68. (3) 2) on eraldi punkt, mis räägib eritingimusest parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonna kohta ja sõnastuses pole toodud „avaliku ala“ märget.
Ja kuniks seda märget ei ole siis kas mitte ei peaks lähtuma praegusest sõnastusest kus liiklusseadus ja märgistus peaks kehtima võrdselt kõigile nii era kui avalikul alal?
Kuidas saab olla, et eramaal kehtib kuidagi teistsugune liiklusseadus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul olete asjast õigesti aru saanud ja LS § 68 lg 3 p 2 kuulub kohaldamisele LM 362 mõjupiirkonnas ega sõltu maa-ala omandivormist. Kui eratee omanik soovib erateel liikumist keelata, siis tuleks teeomanikul kasutada pigem liiklusmärke, mis keelustavad tema maa-alale sisenemise või lubavad seda teatud tingimustel. parkimiskeelu märk liiklemist/liikumist ei keela ning parkimise erand nn invakaardiga sõidukile tuleneb LS § 68 lg 3 p-st 2.
 

Küsimus: Kas leppetrahv parkimiskella puudumise eest parkimisel sissesõidu keelumärgi mõjualal on õiguspärane?13.05.2024

Tere. Parkla sissesõidul on parklamärk 575a (mis ei ole ala märk 387), millele on lisatud parkimistsooni info, parkimiskella nõue ja sõiduki sundteisaldamise märk 579. Parklamärgi taga eemal on sissesõidu keelumärk 331 (lisatahvliga ''väljaarvatud teenindav personaal''), millega on märgistatud tupikusse viiv tee, kuhu tavaparkija sõita ja parkida ei tohiks. Juhul, kui tavaparkija pargib ikkagi seal (nt kui kõrval asuvas tavaparklas pole vabu kohti) ning jätab parkimiskella paigaldamata, kas selle eest on leppetrahv õigustatud, kui trahvitakse ''maksmata jätmise'' eest? Kas saaksite palun viidata konkreetsele kohtulahendile seoses sarnase küsimise ja vastusega 29.03.2012: vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/3373/kas-voib-parkimistasu-tagasi.html?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardan, et ei suuda esitatud küsimusele ammendavat vastust anda, kuna selles "võrrandis" on ka mõned muutujad, millele antav vastus või lahenduskäiku ja -tulemust mõjutada. LM 575a tähistab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonda. Kuidas seda parkimispiirkonda piiritleda, seadus iseenesest ei ütle ja ilmselt tuleb lähtuda konkreetsetest tehioludest, sh tee-ehituslikest ja korralduslikest aspektidest. Iseenesest ei saa välistada, et parkimispiirkond võib laieneda ka keelumärgi 331 taga asuvale teele, kuid seda teed võib liiklemiseks, sh parkimiseks kasutada üksnes teenindav personal. Teisalt võib LM-lt 575a eeldada, et see tähistab eelkõige avalikku parklat, milline tõlgendusviis võiks parkimispiirkonnast arvata välja selle teeosa, millele on piiratud ligipääs. Kui LM-ga 575a on koos ka parkimistsooni info, siis on võimalik, et parkimispiirkonna piirid võivad olla lahti selgitatud ka selles infos. Samuti võib parkimistsooni infost (parkimistingimustest) tuleneda, et leppetrahvi võidaks kohaldada ka muude alal kehtivate reeglite rikkumise eest (näiteks LM 331 nõude rikkumise eest). Samas viimane variant antud juhul ilmselt teemaks ei ole, kuivõrd nagu küsimusest aru saada võib, on leppetrahv määratud parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega lõppkokkuvõttes taandub küsimus ikkagi sellele, millised on parkla piirid. Siin on olemas teatud erineva tõlgendamise võimalus, mistõttu ühest vastust on keeruline anda. Nagu õigusvaidluste puhul ikka, lahendab vaidluse juhul, kui pooled ise seda teha ei suuda, kohus. Enne kohtusse pöördumist võiks siiski proovida vaidlusküsimust lahendada kohtuvälisel teel, näiteks pretensiooni või vastuväite esitamisega, milles esitada oma argumendid ja vaadata, millised vastuväited neile esitab parkimise korraldaja. Sõltuvalt esitatud vastuväidetest saab siis edasi kujundada ka oma tegevust ja seisukohti.
 

Küsimus: Kas parkimiskeeld kehtib tervele tankla alale kuni ala lõpu märgini või on tähistatud parkimiskohtadel lubatud parkida?18.04.2024

Tere
Tankla sissesõitude ees on paigaldatud mõjuala märgid "parkimise keeld". Samas on varasemalt maha joonistatud teekattemärgistena ca 7 parkimiskohta. Parkimiskeelu ala kehtib tervele alale kuni ala lõpu märgini aga kas tähistatud parkimiskohtadel sellel alal on ka keelatud parkimine või käib see erandi alla?

Tänud ette

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. Konkreetset liiklussituatsiooni ja liikluskorraldust nägemata ei julge lõplikku ja ühest vastust anda. Tavaliselt kehtestatakse erand keelumärgist sama keelumärgi alla paigaldatud lisatahvliga. Kui sellist erandit (näiteks lisatahvel "välja arvatud" või lisatahvliga kehtestatud subjektide ring või parkimise ajalimiit) kehtestatud ei ole, siis tuleb pigem tõdeda, et tegemist on teemärgise ja liiklusmärgi vastuoluga. Liiklusseaduse § 14 lg 5 kohaselt tuleb teemärgise ja liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega sellisel juhul ei anna teekattele märgitud parkimiskohad õigust parkimiseks.
 

Küsimus: Kuidas siis ikkagi on, kas teises riigis saadud karistus võtab mult load või mitte?18.03.2024

Praegu jäävad paljud Euroopa Liidus mitteresidentidest liiklusrikkujad karistuseta, kuna neid kas ei suudetud tuvastada või nad ei täitnud neile määratud karistust. 2019. aastal jäi karistamata ligikaudu 40 protsenti rikkujatest.

Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.

Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.

Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.
 

Küsimus: Kuidas on lood ikkagi Poolas saadud liikluskaristusega, kas võin seal sõita või mitte?27.02.2024

Nii, eelmine kord vastasite, et Poolas ära võetud juhtimisõige karistus kehtib kogu euroopa liidus. Poola karistus pole siiani jõudnud, jäin vahele suvel.
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain

Tere

Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.

Kumb siis õige?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Transpordiametil on õigus selles osas, et kui Teil on õnnestunud saada uus juhiluba Eestis ning Poola karistust ei ole Eesti liiklusregistrisse kantud, siis väljapool Poolat on Teil õigus mootorsõidukit juhtida. Poolas kehtib Teile määratud karistus karistusotsuses märgitud tähtajani.

Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Seega on Teil ilmselt vedanud selles mõttes, et Poola ei ole oma karistusotsust saatnud teadmiseks Eestisse ning Eesti ise ei ole teinud vastavaid päringuid ja taotlusi Poolasse.
 

Küsimus: Kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile?14.02.2024

Tere, kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile? Karistused on kantud, ühel on umbes 2 aastat jäänud kustumiseni ja teisel aasta.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusregistri andmed kustutatakse karistusregistri seadusest tulenevate tähtaegade möödumisel peale karistuse ära kandmist. Ennetähtaegset kustutamist kehtiv seadus ette ei näe, mistõttu võib sellekohast katset pidada paraku mitteperspektiivseks. Küll saab taotleda karistusregistri andmete kustutamist juhul, kui karistuse täitmine on aegunud, kuid karistusandmed ei ole kantud arhiivi. Samas, kui seadusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei ole karistus ka aegunud.
 

Küsimus: Kus peab seisma jääma tee andmiseks kui mõlemas suunas on trammitee?11.01.2024

Tere. Asukoht: Tallinn, Pärnu mnt suunaga kesklinna, enne viadukti on vasakpööre Magdaleena tänavale. Olukord: ees ja taga tramme pole näha, kesklinnast sõiduteel on liiklusvoog. Mina soovin sooritada vasakpööret ja pean vastassuunas sõiduteel sõivatele liiklejatele tee andmiseks seisma jääma. Küsimus: kus mina pean seisma jääma tee andmiseks,
(1) kas enne pärisuuna trammi liini,
(2) kas enne vastassuuna trammi liini või
(3) trammiliinidel enne lõikuvat vastassuuna sõiduteed? (sarnased kohad on kino Kosmose juures suunaga Tõnismäele ja Pärnu mnt x Alevi tn ristmikul suunaga Alevi tänavale). Tänan vastuse eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 56 lg 2 kohaselt ei tohi juht sõiduteede lõikumisalale sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama. Trammitee on sõidutee osa ning mitterööbassõidukitele mõeldud tee lõikumine trammiteega mahub LS § 56 lg 2 regulatsiooni alla. Seega ei tohiks trammiteel seisma jääda juhul, kui liiklusoludest tulenevalt võib trammiteel seisma jäämine hakata takistama trammiliiklust. Muud takistust küsimuses kirjeldatud situatsioonis liiklusvoos trammiteel seisma jäämiseks ei ole. Kui liiklusvoog Pärnu mnt-l on tihe ja pöörde lõpetamine võtab eeldatavasti aega, siis selleks, et vältida LS § 56 lg 2 kirjeldatud olukorda, tuleks seisma jääda viisil, mis ei takista ei pärisuunalist ega ka vastassuunalist trammiliiklust. Seega kas enne trammiteed või peale trammiteed.
 

Küsimus: Kas ma tohin kasutada autos Waze rakendust, kuna see näitab liiklusjärelevalve mõõteseadmete asukohti, seadus keelab autos kasutada selliseid seadmeid?09.10.2023

Tere
Lugedes liiklusseadust § 73 lg 8 siis saab mõista, et sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Politsei kasutab muuhulgas liiklusjärelevalves ka mobiilseid kiiruskaameraid. Kui ma kasutan telefonis Waze rakendust siis see näitab ära ka kohad kus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmed paiknevad. Kas sellise rakenduse kasutamine on siis keelatud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 73 lg-t 8 nö "sõna-sõnalt" tõlgendada, siis võiks tõepoolest jõuda järeldusele, et Waze vms rakenduse kasutamine võiks olla keelatud. Teiselt poolt aga tuleb seaduse tõlgendamisel lähtuda ka normi eesmärgist e. sellest, millise olukorra reguleerimiseks norm loodi. Tänase õiguspraktika kohaselt on normi reguleerimisalas siiski need seadmed, mis võimaldavad kiirusemõõteseadme avastamist või segavad nende tööd. Waze iseenesest ei avasta ise midagi, vaid sinna sisestatakse info juba nö avastatud kiirusemõõtja asukoha kohta. Info jagamine politseipatrullide asukohtade osas ei ole aga keelatud.
 

Küsimus: Kui ma keeran ühesuunalisele teele vastassuunda, siis mis alusel ma liiklusseadust rikun?03.10.2023

Kui ma sõidan ühesuunalisele teele ja liiklusmärk 523 osutab suuna paremale, aga mina keeran vasakule ehk ühesuunalisel teel vastassuunas, siis mille eest saab karistuse määrata? Kas sõit vastassuunavööndis ehk LS § 231 lg 1 järgi või 523 märgi rikkumise ja LS § 242 lg 1 järgi? LS § 45 lg 3 räägib aga kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Kas ühesuunalisel teel on vastassuunavöönd?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul ei ole vastassuund ja vastassuunavöönd samatähenduslikud mõisted. Vastassuund saab eksisteerida ka ühesuunalisel teel (selle kohta vt ka Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-05). Vastassuunavöönd saab eksisteerida siiski üksnes seal, kus esineb kaks suunavööndit e. tegemist on kahesuunalise liiklusega teega. Seega kui juht sõidab ühesuunalisel sõiduteel vastassuunda, saaks teda karistada vastava liiklusmärgi nõude rikkumise eest LS § 242 lg 1 järgi. Iseküsimus on, kas LM 523 nõuet saab üldse rikkuda, kuna tegemist ei ole kohustusmärgiga, vaid osutusmärgiga. Siiski võib vastassuunda keeranud juhi tegevuse kvalifitseerida ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumisena ja LS § 242 lg 1 kohase väärteona.
 

Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui laevalt maha sõites oli autol teises EU riigis kehtiv ülevaatus ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis?25.09.2023

Tere
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.

Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.

Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.

Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".

Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?

Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?

Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

1) Teises EL liikmesriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus, kui selle on teinud vastavat pädevust omav isik ja sellise kontrolli tulemus on kantud liiklusregistrisse (LS § 73 lg 4'). Seega, kui Teie sõiduki suhtes välisriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ei olnud Eesti liiklusregistrisse kantud, ei kehti välisriigis tehtud kontroll Eestis. Samas kontrolli läbimise faktiga saab kohaldatavate meetmete valikul ilmselt arvestada - sellest ehk ka mõjutustrahvi valik.
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.