Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis hetkest alates pean võtma üle laenukohustuse, kas abielu lahutamisest või ühisvara jagamisest alates?07.12.2017

Abielu on lahutatud ja ühisvara jagamata. Endine abikaasa on endiselt talupidajast FIE, kelle kõik sissetulekud nii abielu ajal kui ka peale lahutust on saadud meie ühisvarast (ühisomandis olev põllumaa ca 100 hektarit ja metsamaa 12 hektarit). Endine abikaasa tööl ei käi ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusega. Mina käin tööl ja saan 500 eurot palka. Endine abikaasa väidab nüüd, et kõik on miinuses ja esitas ka 2016.a FIE aruande, kus oli suur miinus. Endine abikaasa maksis abielu ajal ja ka peale abielu laenukohustusi, sest laenud on võetud FIE nimele. Mina olen hüpoteekidele alla kirjutanud, sest osad meie maad on laenukohustuse katteks koormatud hüpoteegiga. Nüüd väidab mees, et kõik maad kuuluvad talle, sest tema on tasunud laenusid. Mina soovin ühisvara jagamist (põllumaa) võrdses osas, aga endine abikaasa sellega ei nõustu. Endise abikaasa eesmärk on viivitada ühisvara jagamisega, sest tema kasutab põllumaad jätkuvalt edasi ja teenib sellelt tulu. Endine abikaasa väidab, et laenukohustused tuleb jagada pooleks abielu lahutamise hetkest. Minul puudub võimalus kasutada poolt põllumaad ja teenida sellelt ka tulu, et poolt laenukohustust katta. Millise hetke seisuga olen kohustatud laenukohustused enda kanda võtma, kas abielu lahutamise kuupäeva seisuga või seisuga, kui ühisvara (põllumaa) on jagatud? Mees keeldub laenulepinguid näitamast. Minu soov on kiirelt jagada ühisvara ja maksta pool laenust, aga mul puudub selleks võimalus, sest palk on väike. Tulu meie ühisest põllumaast saab endiselt ainult endine abikaasa ja see on nüüd juba tema lahusvara. Kordan, et endise abikaasa eesmärk on ühisvara jagamisega võimalikult kaua viivitada. Kuidas peaksin tegutsema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abielu lahutatakse, on mõistlik koheselt jagada ka ühisvara. Ühisvara hulka kuuluvad ka ühised kohustused ehk kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Abielu ajal ei pea abikaasade panused pere ülalpidamisse (sealhulgas laenukohustuste täitmisesse) olema võrdsed, kuid ühisvara režiimi lõppemisel tuleks ühiseid kohustusi täita ühiselt (abikaasad on solidaarvõlgnikud). Ühisvara režiim lõppeb abielu lahutamisega.

Enne ühisvara jagamist tuleb kindlasti detailselt määrata ühisvara koosseis, võimalusel kaasake selleks ka vastava valdkonna spetsialist. Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean last isale andma, kui lapse isa pole pool aastat lapsele elatist maksnud?07.12.2017

Esitasin kohtusse hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes. Kui kohtu kaudu on nüüd isadus tuvastatud siis lapse isa sai automaatselt ka hooldusõiguse. Küsimus on siis selles, et kui lapse isa lapsele elatist pole pool aastat maksnud, kas ma pean last isale andma? Või kui lapse isa elatist ei maksa, siis tal on siiski õigus last näha? Kas ma võin sellest keelduda põhjusel, et isa lapsele elatist ei maksa?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise mittemaksmine ei anna alust isa ja lapse suhtlemise takistamiseks, need on eraldiseisvad asjad. Kui lapse isalt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja, kuid ta ei hakka vabatahtlikult elatist maksma, on Teil võimalik algatada lapse isa suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võttsa, kui minu vanemad ei anna mulle last tagasi?06.12.2017

Tere!
Kelle poole oleks õige pöörduda kui minu vanemad ei anna last mulle? Kas lastekaitse või kohtu poole? Nimelt olin 17-aastane kui sündis minu praeguseks juba 6-aastane poeg. Kuna olin üksikema, vanemad lubasid mind aidata ja laps kasvas mu vanemate juures. Juba alguses märkasin, et mul pole lapsele õigusi ja öeldakse et ma ei saa lapse kasvatamisega hakkama jne. Ähvardati lapse hooldusõiguse äravõtmisega. Vanemad kutsuvad ennast emmeks ja issiks. Mul oli vanematega suusõnaline kokkulepe, et kui mul on kool lõpetatud ja stabiilne töö, võib laps minu juurde elama tulla.
Hetkel elan Tallinnas koos elukaaslasega, meil mõlemal on stabiilne töö ja ma ei näe takistusi lapse kasvatamisel. Kuid kui küsisin, öeldi, et kui laps ülikooliealiseks saab võib ta minu juurde tulla. Mida ma peaksin tegema?
Laps läheb juba varsti kooli, ta pole siiamaani lasteaias käinud. On ülekaalus ja tean, et keskkond kodus ei ole kõige puhtam.
Olen mures ja tahan oma lapsele kõige paremat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu ma aru saan, on laps kasvanud Teie vanemate juures kokkuleppel, Teie hooldusõigust seejuures peatatud ei ole. Kui see on nii, ei ole Teie vanematel alust keelduda Teile lapse tagasiandmisest. Arvestades seda, et laps on juba pikka aega olnud Teie vanemate kasvatada, peaks lapse Teie juurde elama asumine olema võimalikult sujuv. Kui vanematega kokkuleppele saada ei õnnestu, soovitan esimese asjana pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole ning paluda kaasabi olukorra lahendamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad saavad oma täiskasvanud lapse kodust välja tõsta, kui see elab nende kulul ja ülbitseb ka veel lisaks?04.12.2017

Tere, elame minule ja abikaasale kuuluvas korteris, kus elab ka minu täiskasvanud tütar (ei ole abikaasa laps). Tütar koolis ei käi, tööl ei käi, majapidamistöödes ei osale, ülbitseb, suhted ülejäänud pereliikmetega on väga halvad. Kas minul või minu abikaasal on õigus teda vanematekodust välja tõsta? Tütar on tegelikult õpi- ja töövõimeline täiskasvanu, kes peaks enda tegude eest vastutust kandma hakkama, tööle minema, ennast ise elatama, kuid mugavam on elada vanemate kulul, isegi kui suhted on väga halvaks läinud. Kelle poole peaksin sellise taotlusega pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal ei ole iseenesest kohustust ülal pidada oma täiskasvanud, mitte abivajavat last, seejuures kohustust pakkuda talle elamispinda. Kui Teie poolt kirjeldatud olukord jätkub (pean silmas tütre ebasobilikku käitumist) ja Te ei soovi temaga enam koos elada, tuleb Teil paluda tema lahkumist. Kui ta ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma, on võimalik nõuda Teile kuuluva eluruumi vabastamist ka kohtu kaudu.

Ilmselgelt oleks mõistlik selline küsimus lahendada poolte kokkuleppel, võibolla oleks abi ka sellest, kui kaasate olukorra lahendamisse sotsiaaltöötaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas emal on õigus küsida elatisraha kui lapsed elavad pool aega isa juures?04.12.2017

Kui vanemad on otsustanud ühishoolduse kasuks, st lapsed viibivad pool aega ema juures ja pool aega isa juures, kas sellisel juhul emal on õigus küsida elatisraha? Isa kulud korterile on oluliselt väiksemad, kuna tasuda tuleb vaid kommunaalide eest, ema kolib üürikorterisse ning on selgelt väiksema sissetulekuga (kuigi isa ei teeni reeglina ametlikku tulu). Kuidas käituda?
Kas emal on võimalik saada mingit toetust näiteks linnalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, sõltub elatise maksmise kohustus sellest, millises mahus teevad mõlemad vanemad laste ülalpidamiseks kulutusi. Kui mõlema vanema panus laste ülalpidamiseks on võrdne, ei ole alust elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema panus on märkimisväärselt suurem, tuleks teisel vanemal hüvitada osa, mille võrra teeb tema vähem kulutusi laste ülalpidamiseks. Üldjuhul jaotub ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, vaid märkimisväärse varandusliku olukorra korral on põhjendatud ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jagamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline on kohtupraktika, kas on võimalik, et aastane laps määratakse elama pool aega ühe, pool aega teise vanema juures?30.11.2017

Oleme elukaaslasega, kellega on meil ühine tütar (12-kuune) lahku minemas. Lahkumineku põhjuseks on see, et mees ei suhtle minu pojaga (10-aastane) esimesest abielust ning meil on väga teravad erimeelsused poisi kasvatamise osas. Nüüd kui oleme lõplikult otsustanud lahku kolida, nõuab mees, et tütar elaks 50% ajast tema juures. Meil mõlemal on olemas korralik elukoht: mehele kuulub eramu, mina olen 3-toalise korteri omanik. Kinnistud asuvad samas piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel üksteisest. Lähedal asuvad lasteaiad, kool, kauplused ja kõik muu eluks vajalik. Meil mõlemal on olemas püsiv töökoht (mina hetkel lapsehoolduspuhkusel) ning me mõlemad oleme majanduslikult võimelised lapse üleval pidama. Minu näol ei ole tegemist ei alkohooliku, ei suitsetaja, ega muu sõltlasega või halbade kommetega inimesega. Pühendan ennast oma lastele ja nende arengule.
Ma ei näe takistust, et mees edaspidiselt tütrega suhtleks ja kohtuks temaga siis kui soovib, kuid ma ei pea õigeks, et tütar peaks 50% ajast elama isa juures. Kogu see esimene aasta olen olnud mina see, kes peamiselt lapsega tegeles – pesi, söötis, pani magama jne. Arusaadavalt on minu ja tütre side ning koosolemise vajadus veel väga-väga tugevad, tütar ka magab siiamaani minu kõrval. Sel põhjusel leian, et tütre minult eemaldamine ei mõjuks hästi tema heaolu ja turvatundele. Selge see, et seaduse kohaselt on vanematel võrdsed õigused, kuid otsuse langetamisel lähtub kohus siiski eelkõige lapse huvidest.
Soovikski teada, milline on meie kohtupraktika. Kas on võimalik, et nii väiksele lapsele määratakse 50/50 elukoht mõlema vanema juures? Või määratakse ikkagi üks põhielukoht ja teisele vanemale jääb õigus lapsega kohtuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Meie kohtupraktika ei poolda 50/50 varianti, ühene seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel elukoht ja võimalus piisavas mahus lahus elava vanemaga suhelda. Seega pean äärmiselt ebatõenäoliseks, et kohus võiks määrata sellise suhtlemiskorra. Praktiks on selline elukorraldus vanemate omavaheline kokkulepe, kohtud seda ei määra. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et Teie olete olnud tema põhiline hooldaja, ei vastaks see tõenäoliselt ka lapse huvidele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui isa vanglast vabanedes hakkab oma sissetulekut varjama ja ei maksa elatist?30.11.2017

Tere
Lapse isa viibib hetkel kinnipidamisasutuses ja võib vabaneda aasta algul. Lapse ees tal võlg juba umbes 8000 eurot. Vahepeal kannab kohtutäitur raha kui isa vanglaarvele raha kantakse. Oleme lapse isaga telefoni teel suhelnud ja viimane kõne lõppes sellega et ärgu mina mingit rahalist abi temalt oodaku vabanedes. Soovikski teada, kui tõesti hakkab oma rahalist sissetulekut varjama, mida peaksin edasi tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu ma mõistan, olete juba algatanud lapse isa suhtes täitemenetluse elatisraha kättesaamiseks. Kui lapse isa vabaneb kinnipidamisasutusest, kuid ta jätkuvalt ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, tuleb täitemenetlusega jätkata. Arutage kohtutäituriga erinevaid võimalusi, mida elatisvõlgnevuse kättesaamiseks rakendada. Teatud asjaoludel võib kaaluda ka lapse isa suhtes kriminaalmenetluse alustamist elatise maksmisest kõrvalehoidmise tõttu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapsed veedavad oma isaga 10 päeva kuus, kas siis on õigustatud elatisraha suuruse vähenemine?30.11.2017

Tere!
Olen kahe tüdruku (7a ja 5a) ema, kelle lahutus laste isast pole veel jõustunud ning enne sooviks mõnes asjas selgusele jõuda. Toon välja ka selle, et lapsevanemad elavad üksteisest 5km kaugusel ja mõlema tööaeg on 8-17-ni, üks lapsevanem üürib 2-toal korterit (üürimaksed+kommunaalid) ja teine lapsevanem elab 4-toal korteris, kus maksab vaid kommunaalkulusid.
Lapsed elavad põhiliselt ema juures. Isa juures veedavad aega minimaalselt (tavapäraselt ühel-kahel õhtul nädalas 2-3h, harva üks öö nädalas). Noorem laps jääb meelsamini isaga, vanem ei soovi isaga olla. Isa maksab elatisraha igakuiselt kahe lapse kohta kokku 235 eur. Laste isa ei ole nõus kokku leppima kindlat graafikut lastega kohtumise osas (näiteks üle nädala nädalavahetustel, lisaks nädalasisene aeg) ning väidab, et sellisel juhul peaks ta elatisraha vähem maksma (alla 235 eur), kuna tema kulud suurenevad kui lapsed temaga rohkem aega veedavad. Kuidas sellises olukorras kokkuleppele saada?
Kui lepime näiteks kokku, et iga kuu veedavad lapsed oma isaga 10 päeva kuus, kas siis on õigustatud et elatisraha suurus väheneb ja kuidas seda sellisel juhul arvutada?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kehtiv elatismiinimum on 235 eurot ühe lapse kohta, kahe lapse kohta oleks see 470 eurot kuus. Kui lapse igakuised ülalpidamiskulud on suuremad kui 470 eurot ühes kuus, võib olla põhjendatud ka suurem elatis. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool laste ülalpidamiskuludest.

Kui lapsed veedavad isaga vähe aega koos ja isa seejuures nende ülalpidamiseks erilisi kulutusi ei tee, on igati põhjendatud, et isa maksaks laste ülalpidamiskulude kandmiseks mõlemale lapsele miinimumelatist, so 470 eurot kuus. Kui aga isa veedab lastega märkimisväärse osa ajast ja teeb seejuures laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmine sellises määras põhjendatud. Mõlemal vanemal tuleks kirja panna kulutused, mis kumbki teeb laste ülalpidamiseks ja vähem kulutusi teinud vanemal tuleks teisele vanemale kompenseerida osa, mille võrra tema on vähem kulutusi teinud – kokkuvõttes peaks kulude jaotus olema vanemate vahel võrdne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis dokumendid mul peaksid olema, et ainuhooldusõiguse korral kolida lapsega julgelt välismaale?28.11.2017

Tere
Mulle määrati kohtu poolt ainuhooldusõigus kuna isa on kriminaal ja ei osale lapse elus. Hetkel soovime kolida Soome elama ja lapse panna sinna lasteaeda. Küsimus seisneb selles, et mis dokumendid mul peaksid olema, et seda teha ja kas ainuhooldusõigusega on mul see võimalus olemas, et ei tekiks seal probleeme?
Lapse isast ei tea midagi kuna meie omavahelist suhtlust ei ole ja lapse elus ta ei osale, samuti elatist ta lapsele ei maksa.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teile on lapse hooldusõigus täielikult üle antud, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Teise riiki kolides on Teil asjaajamiseks kindlasti vaja kohtulahendit, mis on tõlgitud ja apostillitud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes kannab kohtukulud perekonnasuhete lahendamisel hagita menetluse korral, kas avalduse esitas, süüdi jääja või pooleks? Ette tänades,28.11.2017

Kes kannab kohtukulud perekonnasuhete lahendamisel hagita menetluse korral - kas see, kes avalduse esitas, see, kes süüdi jääb või jagatakse kulud pooleks?


Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldreeglina jäävad hagita perekonnaasjades menetluskulud poolte endi kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand