Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui ema ei võimalda lapsega kohtuda?27.03.2015

Lapse ema otsib pidevalt põhjuseid mitte last näidata. Algne suuline kokkulepe oli, et mina maksan alimente ja saan iga teine nädalavahetus lapsega olla kuna ise käin Soomes tööl, see tundus mõistlik. Viimane aasta otsitakse pidevalt vabandusi, et mitte anda last. Kuhu peaks pöörduma, et saaks asja paremuse poole?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse emaga suhtlemiskorras kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas isa käest ka osa kohtukuludest kätte saada, elatisraha maksab nüüd küll korralikult?27.03.2015

Tere. Kohtu otsusega mõisteti isalt lastele elatisraha välja. Isa maksab ka iga kuu nagu ette nähtud. Kuid kohus mõistis ka kohtu kulude jaotusest isa käest osa meie kasuks. Ja seda ei taha ta kuidagi maksta. Kuidas on mõistlik käituda, et seda summat ka tagasi saada?
Ette Teid tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus on menetluskulud summaliselt lapse isalt välja mõistnud ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult neid maksma, tuleb Teil täitemenetluse alustamiseks pöörduda kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab isa teha tasaarvestust nende päevade osas, mis laps tema juures on?27.03.2015

2012.a. maksab isa lapsele kohtu otsuse alusel miinimumelatist. Saan ma õigesti aru, et kui miinimumelatis suureneb, siis peaks isa automaatselt järgima seadust ja maksma vastavalt kehtestatud miinimumile? Kui vabatahtlikult nõus ei ole, esitan hagi? Aga seni, kuni isa on nõus ja kõik toimib, kuskile miskit avaldust esitama ei pea?
Nagu ma varasematest postitustest välja olen lugenud, ei ole võimalik tagant järgi saada 2014. a. saamata jäänud summat teadmatuse tõttu, et elatis on suurenenud? Tagant järgi on võimalik saada vaid käesoleva aasta eest?
Samuti küsin üle, et ilmselt on lubamatu, et lapse isa teeb ise tasaarveldusi ja arvutab maha need päevad kui laps on näiteks nädalavahetusel tema juures (keskmiselt kaks päeva kuus)? Ning annab seejuures teada, et täitemenetlust selles olukorras, kui ta on maksnud vähem (kuna laps on tema juures), ei ole mõtet alustada. Täitemenetluse alustamisel olevat tema võimalik alustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlust ja seaduse kohaselt, selle rahuldamisel jääksid nii täitekulud kui ka kohtukulud alusetult täitemenetlust alustanud inimese kanda ehk siis minu - lapse ema kanda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtuotsusega väljamõistetud elatis on seotud alampalgaga, tuleb vanemal elatist maksta vastavalt alampalgale suurusele – kui alampalk tõuseb, tõuseb ka igakuiselt makstav elatisraha. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtiva miinimumini suurendama, on Teil võimalik korrektses suuruses elatisraha kättesaamiseks pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kohtusse uuesti pöörduda ei ole vaja.

Kui elatist alampalgaga seotud ei ole, tuleb elatise suurendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda (seda muidugi alles siis, kui vanem ei ole vabatahtlikult nõus elatist kehtiva miinimumini suurendama). Sellisel juhul saab elatise suurust muuta uue kohtuotsusega, tagasiulatuvalt seda teha paraku ei saa.

Elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole õigust kohtuotsusega väljamõistetud elatisest oma suva järgi mahaarvamisi teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab maksma elatist 18-aastasele tütrele, kes abiellub ja saab lapse kooliajal?26.03.2015

Tere. Minu küsimus on seotud elatisemaksmisega. Maksan elatist tütrele, kes on 18. aastane (sai 18 täis eelmisel sügisel) ja õpib õhtukoolis 11-ndas klassis. Nüüd aga selgus selline asi, et ta on rase ja abiellub käesoleva aasta maikuus. Kuidas nüüd peale abiellumist see asi minu jaoks muutub - ülalpidamine läheb edasi abikaasale? Või pean ikka mina maksma? Kas kooli nimekirjas olemine tähendab sellisel juhul ikka hariduse omandamist, kui ta on dekreedis ja kasvatab kodus last. Selle teemaga seoses on igasugune info teretulnud. Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et 18-aastane keskharidust omandav tütar saab lapse ja abiellub, ei lõpeta Teie ülalpidamiskohustust tema suhtes. Teie ülalpidamiskohustus lõppeb siis, kui tütar katkestab õpingud või saab 21-aastaseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha osas võib ema kulutustena näidata ka eluasemelaenu makset?26.03.2015

Tere
Maksan lapse emale elatist. Aasta alguses andis avalduse sisse suurema elatisraha saamiseks. Kas elamuasemelaen läheb ka arvesse, lapse ema pani ka pangalaenu kulutuste hulka? Tean, et kommunaalid arvestatakse aga just laenu osas ei tea.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtupraktika kohaselt ei arvestata elatise sisse otseselt pangalaenu, kuid vanemale kuuluva pangalaenuga soetatud elamispinna puhul võib elatise sisse arvestada analoogse elamispinna keskmise üürihinna.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kahel vanemal on võimalik samal ajal lapsepuhkusele jääda, et üks saaks vanemapalka ja teine on tasustamata lapsepuhkusel?26.03.2015

Tere!
Kas kahel vanemal on võimalik koos samal ajal lapsepuhkusele jääda (alla 1,5 a lapsega) nii, et üks saab vanemapalka ja teine on lihtsalt tasustamata lapsepuhkusel?

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Eeldan, et peate praeguses olukorras silmas lapsehoolduspuhkust. TLS § 62 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada vaid ühel isikul - on võimalik näiteks olukord, kus üks vanem võtab lapsehoolduspuhkust, katkestab selle ning siis võtab lapsehoolduspuhkust teine vanem. Kui üks vanem lapsehoolduspuhkuse katkestab, siis peab ta ka tööle naasma. Lisaks võivad lapse ema või isa võtta lapsepuhkust TLS § 63 lg 1 p 2 tingimustel 6 tööpäeva kalendriaastas, tasustamata lapsepuhkust saavad vanemad võtta kuni 10 päeva kalendriaastas. Seadus ei välista olukorda, kus üks vanem on lapsehoolduspuhkusel ning teine vanem samal ajal lapsepuhkusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida reaalselt tähendab, et ühisvara jagamise istung on "avalik" ja kes kutsub tunnistajad?25.03.2015

Tere,
ees ootab ühisvara jagamise kohtuistung, kutses on kirjas, et istung on avatud, kas tähendab seda, et hageja, kostja ja kõik tunnistajad viibivad kohtusaalis algusest lõpuni? Kes kutsub tunnistajad? Kui kohus ei kutsu, kas nad võivad tulla oma algatusel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Avalik kohtuistung tähendab seda, et kohtuistungil võivad viibida ka kolmandad isikud (nt praktikandid, poolte lähedased). Mõlemad menetluspooled võivad taotleda kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

Tunnistajad kohtuistungil viibida ei saa. Kui menetluspool soovib tunnistaja ülekuulamist, peab ta ta seda kohtult taotlema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas soomlasest elukaaslane võib lapse isana survet avaldada, et taotleksime Eestis sündinud lapsele Soome kodakondsuse?25.03.2015

Tere,
Laps on 4-aastane, sündinud Eestis, lapse isa on soomlane mina eestlane, oleme vabaabielus. Lapse isa nõuab kiivalt lapsele soome kodakondsust. Põhimõtteliselt oleks sellega nõus, aga kas see võiks hiljem kuidagi lapsele ja minule kahjulikuks muutuda.
Meil on olnud peres ka probleeme, eraldi kolimise suhtes, peale seda on tulnud kodakondsuse teema aktuaalseks. Kas ta võib lapse Soome viia?
Mida teha? Kuidas ennast seadustega kaitsta, nõuab põhjuseid miks ma alla ei soovi kirjutada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses – kui lapsel oleks sünniga omandanud ka Soome kodakondsus, siis peaks ta igal juhul 18-aastaseks saamisel 3 aasta jooksul loobuma Eesti või Soome kodakondussest.

Kui Teie ei soovi lapsele Soome kodakondsust, võite Te keelduda Soome kodakondsuse taotlemiseks nõusoleku andmisest, sest Teie nõusolekuta seda teha ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas näeb kohtus reaalselt välja "hagi läbi vaatamata jätmine", kuna hageja varjas osa ühisvarast?25.03.2015

Tere,
mul on selline küsimus, kuidas toimub hagi läbi vaatamata jätmine? Tegin vastuse hagiavaldusele (ühisvara jagamine), soovin, et kohus jätaks hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja varjas osa ühisvarast (auto, 2 tõukoera + 5 kutsikat) ja suvila, mida pani kirja madalama (vähemalt 2 korda) väärtusega - hindamisakt on puudu. Tuli kutse kohtuistungile, kas siis kohus hakkab jagama vale väärtusega suvilat? Mis saab ühisvarast, mida hageja varjas? Vastuses kõik on seletatud, et hagi ma ei tunnista.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi pole kohtu menetluses olnud ja samas asjas on võimalik uuesti kohtu poole pöörduda.

Antud juhul ma pigem ei näe alust hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest Teil on võimalus esitada oma vastuses ühisvara tegelik koosseis, selle väärtus Teie hinnangul ja ühisvara jagamise viis, mida soovitan Teil ka teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha tõstmiseks riikliku miinimumini tuleks minna uuesti kohtusse või piisab kuskile avalduse esitamisest?23.03.2015

Tere,
Kasvatan üksi kahte last, laste isaga oleme lahutatud, aastaid tagasi määras kohus, et isa peab maksma lastele elatist 279,02 eurot kuus, mõlemale kokku. Kuna sellest on juba mitmeid aastaid möödas ja riiklikult määratud elatise miinimum on mitu korda selle aja jooksul tõusnud, kas tuleks minna uuesti kohtusse, või piisab kuskile avalduse esitamisest, et lapse isa maksaks riikliku miinimumi või pole mul seda õigus nõuda? Lisaks on laste isal nüüd ka uue naisega ühine laps, kas see asjaolu saaks takistuseks elatisraha miinimumi nõudmisel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurendamiseks tuleb kohtule esitada elatise suurendamise nõue, riigilõivu hagiavalduselt seejuures tasuma ei pea.

Reeglina mõistetakse miinimumsuuruses elatisraha välja ja seda ka olukorras, mil elatise maksmiseks kohustatud vanemal on mitu ülalpeetavat last.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand