Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saan kirjutada lapse teise elukohta, kui teine vanem ei anna selleks nõusolekut?15.04.2024
Olukord on selline, et hetkel elan kaasomandis olevas korteris, kus on sisse kirjutatud mina, minu laps ja kaasomanik ehk kolmas isik. Plaanin oma osa teisele omanikule müüa ja kolida linna ema majja, kus kõik töö, kool ja sotsiaalsed teenused on kättesaadavamad. Ema on minu ja lapse sissekirjutusega nõus, kuid probleem on selles, et lapse isa ei ole nõus kinnitama lapse sissekirjutuse üleviimist linna.
Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.
Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.
Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.
Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?11.04.2024
Minul on täiskasvanud poeg, kes on sündinud ja elab minu omandis olevas korteris, kuhu ta on ka sisse kirjutatud. Korter privatiseeriti minu nimele, kui poeg oli alaealine, ajal, mil oli võimalik korterit kollaste kaartidega enda omandiks vormistada või pangast raha välja võtta nn perestroika perioodil. Mina vormistasin korteri enda nimele ja see on siiani minu nimel. Nüüd soovin korterit müüa.
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.
Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?08.04.2024
Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?
Juhul kui läheb kooli tagasi sügisel kas siis pean hakkama uuesti maksma elatist.
Juhul kui läheb kooli tagasi sügisel kas siis pean hakkama uuesti maksma elatist.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise, õppiva lapse õigus ülalpidamisele oleneb tema abivajadusest - see tähendab seda, et kui laps on suuteline enda teenitud vahenditest oma ülalpidamiskulud ise kandma, ei ole tal alust nõuda vanematelt ülalpidamist.
Kui täisealine, õppiv laps käib küll tööl, aga enda ülalpidamisega täies ulatuses ise hakkama ei saa, on tal õigus nõuda vanematelt ülalpidamist selles osas, mida ta ise katta ei suuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan lahutusel hüvitist kui remontiseime abielu ajal mehe enne abielu kinkelepinguga saadud maja?08.04.2024
Käsil on lahtus ja soovime ühisvara jagada. Abielu ajal elasime koos mehele kuuluvas majas (päris maja kinkelepinguga enne abiellumist). Maja oli väga kehvas seisus ja oleme 10a jooksul seal teinud ühiselt kapitaalremondi alates katuse vahetusest kuni teise korruse väljaehitamiseni. Küsimus on kuidas neid parendusi hüvitada teisele poolele? Kes otsustab kui palju maja väärtus on suurenenud? Enne abiellumist maksin kinni maja uute ahjude ehitamise kas see raha kuulub ka hüvitamisele. Ühisvara hulka kuuluvad meil autod ja mehe firma mis loodi abielu ajal. Kuidas jagatakse firma vara? Mees pakub teenuseid ja raha laekub firma arvele aga ta pole sealt raha ehk oma palka välja võtnud kuidas ja kas seda jagatakse? Kui ühist kinnisvara ei ole aga on autod ja firma kas need on vaja jagada ühisvara jagamise lepinguga notariaalselt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielu ajal abikaasale lahusvarana kuulunud maja ühiselt parendanud ja selle väärtus on selle tulemusel märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil sellest tulenevalt olla abikaasa vastu hüvitise nõue. Ühisvarana võiks olla käsitletav see rahaline väärtus, mille võrra on maja väärtus kasvanud teie ühise töö ja panuse tulemusel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades. Vastavate asjaolude tõendamine on keerukas, seega võimalusel üritage omavahel kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.
Nii hüvitise maksmise, autode kui ka ettevõtte jagamise osas saate sõlmida notari juures ühisvara jagamise lepingu. Ühisvara jagatakse omavahel kokkuleppel, siin ei ole otseseid reegleid - näiteks saab üks abikaasa nii ettevõtte kui ka autod endale ja maksab teisele abikaasale selle eest hüvitist või saab üks abikaasa ühe auto, teine abikaasa teise auto ja ettevõtte ning maksab viimase endale saamise eest hüvitist. Kokkuleppele jõudes ei pea jagama ühisvara võrdsetes osades. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik mõlemal abikaasal ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda (kohus jagab ühisvara abikaasade vahel juba võrdsetes osades).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mõni aasta pärast varade jagamist on eksmehel veel õigust midagi nõuda?19.02.2024
Tere. Lahutasin paar aastat tagasi. Enne lahutust müüsime ühisvaras oleva maja, saadud raha jagasime pooleks. Peale seda tegime varalahususe st varaühisuse lõpetamise lepingu notaris (selleks ajaks enam ühist kinnisvara polnud). Ühesõnaga kõik sai jagatud, ning seejärel mõned kuud hiljem lahutasime. Nüüd aga eksmees pressib minult raha välja, et ta kunagi ammu maja remontimisele (mis maha sai müüdud) pani tema veidi rohkem raha sisse, kuna tal veidi suurem palk oli. Mõlemad käisime tol ajal tööl, kõik arved ja laenud 20 aasta jooksul maksime pooleks, kummagi kogu palk läks maja remondiks ja perele. Kas on tal mingigi õigus tagantjärgi minult raha välja pressida? Või on see pigem juba politsei teema, et peaksin politseisse väljapressimise pärast avalduse andma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjelduse järgi asuksin seisukohale, et varaühisuse ajal tekkinud ühisvara olete endise abikaasaga juba ära jaganud - st ühisvaraks olev kinnistu on müüdud ja müügitulu omavahel jagatud.
Asjaolu, et endine abikaasa on oma sissetulekust Teist suurema osa maja remontimiseks kasutanud, ei anna talle õigust Teie vastu käesoleval juhul nõuet esitada. Mõlema abikaasa sissetulek on varaühisuse varasuhte korral käsitletav ühisvarana ja rohkem panustanud abikaasale ei anna see nõudeõigust teiselt abikaasalt selle eest hüvitist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa kõrvalsuhte tõttu võib tema käitumist lugeda väärituks ja kas see mõjutab ka lahutusprotsessi?14.02.2024
Tere. Minul ja mu abikaasal on kaks last. Eelmise aasta lõpus andis mu abikaasa teada, et soovib meie suhte lõpetada. Tegime digitaalselt allkirjastatud, kuid notariaalselt mitte kinnitatud kokkuleppe, milles on kirjas, et mina olen nõus maksma lastele 200 eurot kuus elatist. Suuliselt sai kokku lepitud, et mina otsin endale eraldi elamise, mida oma sissetulekuga endale lubada saan ning lähme rahumeelselt laiali.
Selgus, et abielu lõpetamise põhjuseks oli abikaasa kõrvalsuhe, mis on minu arusaama järgi kestnud meie abielu vältel teadmata aja. Abikaasa tõigi ühel hetkel oma armukese meie üürikorterisse ning andis mulle lühikese tähtaja väljakolimiseks (kuni palgapäevani). Minu sissetulek on alla keskmise, 850.- bruto, millest jääb kätte 755.- ning maksta sellest seadusega kehtestatud miinimumtasu ei oleks üksinda elamise kõrvalt võimalik. Kas on õige lugeda mu abikaasa käitumist väärituks, seoses abieluväliste suhtega ning oma uue kaaslase toomisega meie koju? Meie üürikorteri eest olen siiani maksnud mina.
Selgus, et abielu lõpetamise põhjuseks oli abikaasa kõrvalsuhe, mis on minu arusaama järgi kestnud meie abielu vältel teadmata aja. Abikaasa tõigi ühel hetkel oma armukese meie üürikorterisse ning andis mulle lühikese tähtaja väljakolimiseks (kuni palgapäevani). Minu sissetulek on alla keskmise, 850.- bruto, millest jääb kätte 755.- ning maksta sellest seadusega kehtestatud miinimumtasu ei oleks üksinda elamise kõrvalt võimalik. Kas on õige lugeda mu abikaasa käitumist väärituks, seoses abieluväliste suhtega ning oma uue kaaslase toomisega meie koju? Meie üürikorteri eest olen siiani maksnud mina.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et inimlikult on olukord Teile pettumust valmistav, kuid abielu lahutamisele Teie poolt kirjeldatud asjaolu mõju ei oma. Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutada ja leppimisvõimalust ei näe, siis abielu igal juhul lahutatakse. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas ise kokkuleppele ja abielu ei saa seetõttu lahutada perekonnaseisuametis, siis on mõlemal abikaasal õigus pöörduda abielu lahutamise hagiga kohtu poole.
Kui varasemalt kokku lepitud elatisraha summa ületab Teie rahalised võimalused, siis peate sellest laste emale teada andma ja tasuma elatist enda sissetulekule sobivas summas. Kui laste ema sellise elatisraha suurusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole - siis on kohtu otsustada, milline on õiglane elatise suurus, arvestades laste vajadusi ja vanemate rahalisi võimalusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pikaks võib kujuneda protsess kohtus elatise väljanõudmiseks, kui teise vanemaga ei saada kontakti?12.02.2024
Kohtujuristi poolt on välja saadetud kohtumäärus. Menetlustoiminguks Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue. Sisuks välja mõista teiselt vanemalt elatis tagasiulatuvalt pluss tulevikus elatis miinimumsummas.
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada mitmel erineval moel (eelkõige elektrooniliselt). Nö viimase variandina võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada avalikult, avaldades vastava info väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Seega loeb kohus menetlusdokumendid ühel hetkel kättetoimetatuks ka siis, kui isik üritab pahatahtlikult vastuvõtmist vältida. Kui dokumendid loetakse kättetoimetatuks, on kohtul võimalik teha asjas tagaseljaotsus. Kui pikk võiks olla sellises olukorras menetlusaeg, on kahjuks keeruline öelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu ja sissetulekut ei ole?12.02.2024
Minu vend sai 3,5 aastat tagasi diagnoosiks kaugele arenenud vähk. Samal ajal nõudis tema abikaasa lahutust. Lahutus toimus, vara jagati ära. Neil on kolm last - kaks on oma elu peal ja noorim on praegu 15-aastane ning elab ema juures. Vastavalt kokkuleppele maksis vend tööl käimise jooksul alimente 290 eurot kuus. Eksabikaasa ei olnud nõus, et raha läheks kohe lapse arvele ja raha läks eksabikaasale. Nüüd on venna olukord kahjuks kapitaalselt halvenenud. Tööl käia ta ei jaksa ja ta on praegu haiguslehel. Palun andke nõu kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse elatise suurus oleneb mitmetest asjaoludest - rolli mängivad nii lapse ülalpidamiskulud kui ka vanemate varanduslik seisund. Kui üks vanematest ei ole võimeline tööl käima ja tema majanduslik seisund on oluliselt kehvem teisest vanemast, võib olla põhjendatud lapse ülalpidamiskohustuse ebaproportsionaalne jagamine vanemate vahel (ehk ema kanda võiks jääda antud juhul kulutustest suurem osa kui isa kanda).
Nö täpset elatise suurust ma nimetada ei saa, see oleneb konkreetsetest asjaoludest - kui suured on vanemate sissetulekud, millised on lapse igakuised vajadused, kui tihti suhtleb laps lahus elava vanemaga jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal mulle kingitud korteri osa kuulub meil abikaasaga nüüd ühisvarasse?12.02.2024
Tere
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu ajal kinke teel omandatu on lahusvara - seega on Teie venna poolt Teile kingitud korter Teie lahusvara ja selle jagamist endisel abikaasal õigus nõuda ei ole.
Kui lapse isa lapsele vabatahtlikult elatist ei maksa, on Teil õigus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist, seejuures 1 aasta tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abieluvaralepingut saab muuta ja kes otsustab tingimuste ja senise vara üle?06.02.2024
Tere. Meil oli sõlmitud abieluvaraleping, ühisvara oli jagatud ebavõrdselt. Nüüd me ikkagi soovime meie vara teistmoodi jagada (võrdselt), seega vajame abieluvaralepingus muudatused teha. Kas selline tehing on lubatud üldse? Kas meie vana abieluvaralepingut tühistatakse ja vormistatakse uus? Meil praegu kehtib lahusvararežiim, mul ostetud auto, mis on hetkel minu lahusvara. Juhul, kui vana abieluvaralepingu tühistatakse ja vormistatakse uue, kas meie vana lahusvararežiim tühistatakse ka ja auto, mis oli ostetud lahusvararežiimi perioodi jooksul läheb meie ühisvarasse? Loodan, et küsimus on selge)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui saan Teist õigesti aru, seisneb Teie küsimus selles, kas abieluvaralepinguga määratud lahusvararežiimi on võimalik muuta uue lepinguga ühisvararežiimiks. Vastus Teie küsimusele on jaatav - uue abieluvaralepinguga on abikaasadel võimalik muuta olemasolev lahusvara varasuhe ühisvara varasuhteks.
Uue lepingu alusel ei muutu lahusvara varasuhte ajal omandatud esemed automaatselt ühisvaraks, kuid soovi korral on abikaasadel võimalik lepinguga otsustada, et lahusvaraks olev ese on edaspidi poolte ühisvarasse kuuluv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand