Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas naise allkiri korteri müügilepingul, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi korteri kui ühisvara jagamist?12.04.2021

Mees ja naine erastasid korteri abielu ajal 1989. aastal EVP-de eest. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem, mees jäi korteri kulusid ligi 25-ks aastaks kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole, seega on korter endiselt ühisvara.
Mees soovib nüüd korterit müüa, nõusolek endiselt abikaasalt on olemas. Kas see, et naine ühe osapoolena allkirjastab notari juures korteri müügilepingu, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi, et korter kui ühisvara sai sellega jagatud? Või on endisel naisel õigus veel ka hiljem küsida osa korteri müügist saadud tulust endale? Kui jah, siis kui pika aja jooksul on naisel õigus seda tagantjärgi küsida? Kas naisel oleks praegusel juhul korteri müügi juures põhimõtteliselt õigus endale nõuda poolt korteri müügist saadavast tulust või võib mees taotleda selle summa vähendamist näiteks poole küttekulu võrra selle 25 aasta osas, kus naine enam korteris ei elanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida ühisvara jagamise leping. Reeglina jaotatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades (nt kinnisvara müügil jagatakse pooleks müügitulu), aga poolte kokkuleppel võib sellest ka kõrvale kalduda - see peab aga olema kirjas ühisvara jagamise lepingus.

Perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates. Ühisvara jagamise nõue tekib abielu lahutamisega.

Kui üks abikaasadest on üksinda katnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid, võib tal olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis õigused jäävad välismaalasest mehele kui ma soovin temast lahutada, aga ta elab meie üürikorteris ja meil on ka laps?07.04.2021

Tere
Minu abikaasa on välismaalane, kellel on EU elamisluba abielu kaudu saadud minuga. Meil on ka laps. Oman korterit Eestis, aga elame üürikorteris. Sisse on ta kirjutatud üürikorterisse. Soovin temast lahutada. Avastasin, et ta petab mind. Lapsele süüa, mähkmeid ja riideid pole ostnud. Lapse eest olen ainult mina hoolitsenud.
Soovin temast lahutada. Oleme abielus olnud 7 kuud. Mis õigused temal on lapsele? Mida võib kohus otsustada tema kasuks? Missugused on tema õigused peale lahutust? Kas ta võib elamisloa kaotada või jääb lapse kaudu alles?

Lugupidamisega vastust oodates

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lahutate abielu, on Teie praegusel abikaasal võimalik taotleda elamisluba seoses lapse juurde elama asumisega.

Kui jagate abikaasaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, peaksite kõik lapsega seotud otsused vastu võtma ühiselt ja see ei muutu ka peale abielu lahutamist. Ühisel kokkuleppel tuleb otsustada, kumma vanema juurde laps elama jääb, milline on suhtlemiskord lahus elava vanemaga jms küsimused. Lahus elaval vanemal tekib lapse suhtes reeglina ka elatise maksmise kohustus.

Kui vanemad eeltoodud küsimustes omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, siis vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas toimetulekutoetuse taotlemisel saab olla takistuseks elatise nõude esitamata jätmine, kuna kanname vanematena kulusid võrdselt?01.04.2021

Tere.
Olen sissetulekuta aktiivne töötu, taotlen KOV-lt toimetulekutoetust koos alaealise lapsega (on registreeritud minuga samale aadressile). Laps elab ca 50% minu juures ja 50% teise vanema juures. Mul on varasemast kooselust ka teine alaealine laps, kes elab samuti teatava aja minu juures (mitte päris pool ajast, ei ole minuga samale aadressile registreeritud).
Kummagi lapse teise vanemaga ei ole kokkulepet elatise maksmise osas, vaid vanemad kannavad kulud vastavalt vajadustele ning kuna lapsed on enam-vähem võrdselt jagatud, on ka kulud võrdsed.
KOV nõuab elatise maksmise tõendit (minule teise vanema poolt selle lapse aadressil, kes on minuga samale aadressile registreeritud ning kelle eest ma lisaks endale toetust küsin).
Kuna ka mõlemad teised vanemad on juhtumis töötud, ei näe ma selleks vajadust, samuti, kuna lapsed on ca 50% ajast jagatud, puudub minu hinnangul selleks ka vajadus. Ei küsi mina elatist lapse eest, kes on minuga samale aadressile registreeritud, ega ei küsi ka teise lapse vanem minult elatist, kes on temaga koos registreeritud.
Kas sisuliselt pooleks jagatud elukorraldus, töötu staatus mõlema vanema puhul, kulude katmine ning olukord, kus mina ei maksa ühele vanemale ning teine vanem ei maksa elatist mulle, on piisav alus, mis ei võimaldaks KOV-l vastavalt SHS 134 lg4 p6-le keelduda? Juhul, kui mõni analoogne Riigikohtu lahend on olemas, oleks abiks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht ja ta veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis reeglina ei teki kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust. Põhjus on lihtne - mõlemad vanemad täidavad lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult.

SHS 134 lg 4 p 6 viitab olukorrale, kus lapsel on õigus saada teiselt vanemalt elatist, aga vanem ei ole nõus elatise maksmise kokkulepet esitama või elatist sisse nõudma - Teie poolt kirjeldatud juhul ju sellist olukorda ei eksisteeri, sest teine vanem täidab lapse suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult ja sellega seoses ei sellel vanemal kohustust üleüldse elatist tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin lastega oma kodulinna kolida, sest ei taha kooselu jätkata ja seal mul lastega kergem taasalustada?11.03.2021

Tere,
5 aastat oleme elukaaslasega olnud vabaabielus, elame tema korteris. Sündinud on kaks last, 3-aastane ja 10-kuune. Suhe on läbi ja soovin ära kolida, sest elu siin on täielik põrgu ja ebaterve elukeskkond lastele (pidevad tülid, karjumine, üksteisele halvasti ütlemine). Kuna olen kolm aastat lastega kodune olnud olen vanemahüvitisest niipalju kõrvale pannud, et saaksin omale osta korteri teise linna. Mees aga ei luba lapsi ära viia. Mida ma peaksin sellises olukorras tegema? Mõlemad lapsed on minuga kodused, kuna mul siin sõpru ega sugulasi ei ole soovin kolida tagasi kodulinna, kus saaksid lapsed lasteaeda ja oleks mul nö "tugivõrgustik". Mees ametlikult tööl ei käi, on invaliidsuspensionil. Seega on tal iga kell võimalik tulla lapsi vaatama, nendega ega veeta jne selle vastu ma ei ole. Kui asi läheb kohtusse siis kas on oht, et lapsed määratakse tema juurde elama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid lastega seotud asju otsustama ühiselt, sealhulgas on selliseks küsimus laste elukoha üle peale vanemate lahkuminekut.

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu laste tulevase elukorralduse osas kokkulepet sõlmida, on võimalik pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Kohus arvestab hooldusõiguses muudatuste tegemisel paljude asjaoludega, aga eelkõige tuleb kohtul lahendada küsimus, kumma vanema juures elades on laste huvid paremini kaitstud. Lastest lahus elaval vanemal säilib aga õigus lastega piisavas mahus suhelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laenuga ostetud auto on ühisvara kui selle eest on maksnud ainult üks abikaasa?02.03.2021

Tere.
Kas Auto24 laenuga ostetud auto on ühisvara? Kui seda maksab ja on maksnud laenu võtja. Abikaasa ei ole käendaja ega kaastaotleja. Peale lahutust nõuab ühisvara. Aga autosse panustanud ei ole mitte ühtegi senti.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Liisingus olev sõiduk ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, sest sõiduki omanikuks on liisinguandja. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Ka pärast abielulahutust jääb auto omanikuks endiselt liisingfirma, mitte abikaasad.

Kui aga liisinguleping peaks lõppema abielu ajal, tasutakse jääkväärtus ja omanikuks saab senine liisinguvõtja, saab sõidukist ühisvara.

Seega oleneb vastus Teie küsimusele sellest, kas liisinguleping on lõppenud abielu ajal või pärast seda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks arvestama lahutamisel korteri eest kompensatsiooni?01.03.2021

Mul on küsimus Teie vastusele.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html

Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).

Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).

RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.

Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 on kohus avaldanud seisukohta, mille kohaselt tuleb PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. PKS § 34 lg-t 2 tuleb seega tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.

Avaldatud seisukohast lähtuvalt on Teie poolt kirjeldatud skeem abikaasade osade suuruse leidmiseks põhjendatud. Ühisvaraks olev korter on soetatud 17 aastat tagasi, mistõttu sellel hetkel lahusvarast panustatud nominaalsumma arvestamine ei oleks õiglane ja tulebki leida panustatud lahusvara väärtus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nö vana osa majast kuulub ainult mehele ja koos juurde ehitatud osa siis on lahutusega jagamisele minev?25.02.2021

Tere!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Maja, mille abikaasa omandas enne abielu, on tema lahusvara, kuid arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on Teil abikaasa suhtes hüvitisnõue. Hüvitise nõude aluseks on asjaolu, et olete teinud tööd ja kulutusi tema lahusvara huvides. Hüvitise suuruse kindlaks määramine on keerulisem protsess, selleks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti poole.

Kõigepealt soovitan ühisvara jagamise osas loomulikult omavahel kokkuleppe jõuda, kuid kui see ei õnnestu, saab ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui Te otsustate enne ühisvara jagamist majast välja kolida, soovitan Teil fikseerida (nt nimekiri, pildid) abielu ajal soetatud vara, vältimaks hilisemaid vaidlusi vara koosseisu osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks?22.02.2021

Tere!
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Suhtlemiskord oleneb suuresti vanemate kokkuleppest - seadus reguleerib suhtlemise korraldust minimaalselt, sätestades vaid vanema õiguse oma lapsega suhelda. Seadus ei sätesta, kui tihti peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma ega ka seda, kuidas peaksid vanemad lahendama lapse transportimise.

Suhtluskord peab vastama lapse huvidele ja kui vanemad omavahel suhtlemiskorra tingimustes kokkuleppele ei jõua, kehtestab suhtlemisekorra emma-kumma vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021

Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021

Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.

Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand