Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas abikaasad saavad oma korteri pärandada nii, et ühe abikaasa surma korral läheks korteriomand kohe lapsele?27.04.2017

Tere
Kui korter on abikaasade ühisvara, siis kas abikaasad saavad selle kuidagi pärandada oma lapsele nii, et kui üks abikaasa sureb, siis läheks korteri omand kohe lapsele üle?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõlemal abikaasal on võimalik teha testament, millega jäetakse teine abikaasa pärijate ringist välja ning pärandatakse kogu oma vara lastele. Siinkohal on vaid üks erand – kui abikaasa on pärandist ilmajätnud teise abikaasa, kelle suhtes oli surnud abikaasal perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?27.04.2017

Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pankrotiseaduse § 176 lõige 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe muuhulgas lapsele elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse ema otsustab ilma isaga kooskõlastamata kolida teise linna, mis raskendab ühise hooldusõiguse teostamist?26.04.2017

Kuidas peaks isa käituma kui lapse ema on omavoliliselt (lapse isa sai sellest teada viimasel minutil) võtnud vastu otsuse kolida teise Eesti linna, mis asub 300 km kaugusel, mis raskendab oluliselt ühise hooldusõiguse teostamist? Tuues ettekäändeks, et tema perekond on seal ja tal on seal lihtsam ja kergem. Isa keeldus ka sissekirjutuseks loa andmisest, kuid Eesti riigis need seadused ei kehti ja väiksed linnad tervitada oma uusi kodanikke igal juhul.
Lisaks on lapse ema arvamusel, et lapse "solgutamine" kahe linna vahel ei ole mõeldav ja üritab leida takistusi isal lapse nägemiseks. Lapse isa on väga huvitatud lapsega koos olemisest ja oleks valmis teda ka ise kasvatama. Laps on 2,5 aastane.
Kas oleks kuidagi võimalik tühistada see omavoliline sissekirjutuse muutmine? Või on ainuke variant taotleda otsustusõigust? Ka lastekaitse töötajad tunduvad selle koha pealt üsna nõutud olema. Sest 6h last ühest linnast teise transportida päeva jooksul pole ka eriti mõeldav suhtluskorra paika panemisel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ema ei saa takistada elukohta vahetamast, kuid antud juhul on lapse isal võimalik taotleda kohtult lapse hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab õiguse määratleda lapse elukohta. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, milline on isa ja lapse suhe ning millised on lapse elamistingimused nii ema kui ka isa juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada kohustusi, kui vara jagamata ja laenumaksed vajavad maksmist?26.04.2017

Tere.
2008 a. võetud kodulaen ja tänaseks päevaks lahutatu. Maja müüa 3 aastat pole õnnestunud. Eksmees elab kodulaenuga saadud majas ja juba 7 kuud ei maksa laenu, kuna koondati 2 a tagasi ja pole leidnud sobivat kohta, lisaks alkoholiprobleemid. Oleme lahutatud ja vara jagamata. Ise elan üüripinnal, kogu palk läheb laenu ja oma üüri tasumiseks. Igapäevaseks eluks elatisraha puudub. Kas minul on õigust nõuda, et oleks võimalik normaalse eluga edasi minna või peangi veel 22 aastat eksabikaas peavarju ja kohustuste eest vastutama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarvõlgnikena. Kui abielu lahutatakse, kuid vara jääb jagamata, tuleb ühiseid kohustusi täita võrdsetes osades. Kui kohustusi täidab peale abielu lahutamist vaid üks abikaasa, on tal õigus teiselt abikaasalt nõuda enammakstud kulutuste hüvitamist.

Lisaks ühisvara müügile ja peale kohustuste kandmist allesjäänud müügitulu jagamisele on võimalik ühisvara jagada ka selliselt, et ühisvaraks olev kinnisvara jääb ühe poole ainuomandisse ja selle eest maksab omandiõiguse saanud abikaasa teisele abikaasale hüvitist poole (positiiivse) ühisvara väärtuse ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab nõuda, et maksab elatist ja ainult lapse kontole ning üksnes juhul, kui ema maksab sama palju?25.04.2017

Lapse põhielukoht on ema juures. Laps on eelkooliealine. Laps külastab isa nädala sees kahel päeval 3 tundi ja iga teine nädalavahetus reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse isa ütleb, et kannab miinimumelatise ainult lapse kontole ja ema peab samuti sinna miinimumi kandma. Kui ema lapse kontoga ja omapoolse miinimumi kandmisega nõus pole, siis isa miinimumi ei kanna. Kas sellisel nõudel on alust? Väga keeruline on hakata lapse kontolt ülekandeid tegema. Saan aru, et ka pangalaenust ja kommunaalmaksetest arvestatakse 1/4 lapse kuludesse. Emal kulub ainuüksi eluasemele, toidule, lasteaiale ja trennile 245 eurot kuus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal, kes on lapse alaline kasvataja, on õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatise maksmist otse oma pangakontole. Mõlemal vanemal tuleb küll lapse ülalpidamisse reeglina võrdselt panustada, kuid last kasvatav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kandes vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Sellest lähtuvalt ei ole lapse isal alust nõuda, et lapse ema kannaks igakuiselt elatisraha lapse pangakontole, samuti peab lapse isa kandma elatise lapse ema pangakontole (õigus kanda elatisraha otse lapse pangakontole tekib juhul, kui last kasvatav vanem annab selleks nõusoleku).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline ütleb lahti seaduslikest õigustest?25.04.2017

Tere, kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, ütleb lahti nö seaduslikest õigustest? Alimente maksnud ei ole. Sooviks seda teha selleka, et tulevikus ei peaks tema eest hoolt kandma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isadusest loobuda ei ole võimalik, kuid sellele vaatamata võib antud juhul kohus Teie ülalpidamiskohustust oma isa suhtes piirata või üldse sellest vabastada. Siinkohal oleks vajalik, et Teil oleksid olemas tõendid selle kohta, et isa on kunagi Teie suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, selleks on näiteks kohtuotsus, millega on elatis isalt välja mõistetud ja dokument täitemenetluse läbiviimise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on ka õigus mingile hüvitisele, kui oleme ehitanud abielu jooksul üles mehe endise pooliku maja?25.04.2017

Tere. Minu mehel oli enne abielu ostetud kinnistu koos pooleli ehitatud majaga, selleks ta võttis pangas laenu. Oleme abielus 10 aastat. Abielu ajal ehitasime maja lõpuni, samuti ehitasime ka juurdeehitised. Maja hind hinnangu alusel enne abielu oli ca 30 000 eurot, praegu aga 140 000 eurot (on olemas ametlikud hinnangud). Mees oma arvelt maksab laenu, mina oma arvelt maksan kõik kulud, mis on majaga seotud (elekter, vesi jne). Mõlemad töötame ja sissetulek on umbes võrdne. Kas on mul mingi õigus sellele varale abielu lahutamisel? Ja kui on, siis kui suures ulatuses, kas pool, või pool 90 000 -eurost, või kuidas?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõige 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud. Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. See tähendab, et Teil võiks olla endise abikaasa vastu nõue poole ulatuses sellest, mille võrra on tema lahusvaraks oleva kinnistu väärtus varaühisuse kestel kasvanud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel või peab seda tegema siiski notari juures?20.04.2017

Lahutame abielu poolte kokkuleppel. Meil on kaks last, kes jäävad elama minuga (emaga). Lahutus jõustub meil järgmise kuu alguses, aga elatise maksmiseks on hetkel laste isaga ainult suuline kokkulepe. Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel ja allkirjastada või peab seda tegema siiski notari juures? Küsin just seetõttu, kuna antud summa võib osutuda oluliseks minu sissetulekute osas, kuna plaanis on soetada ka uus eluase. Või kas pangale piisab ka omavahel sõlmitud kokkuleppest? Tänades info eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Iseenesest ei vaja elatise maksmise kokkulepe notariaalset kinnitamist, kuid panga jaoks on see tõenäoliselt vajalik, lisaks saab lisada notariaalsesse kokkuleppesse tingimuse, et kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele – see tähendab seda, et kui laste isa rikub kokkulepet, on Teil võimalik koheselt, ilma kohtusse pöördumata, algatada tema suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?19.04.2017

Tere! Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise maksmise kohustuse suurus oleneb sellest, kui palju teevad vanemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärselt kulutusi, puudub iseenesest kohustus elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa lapse ülalpidamiskuludest (näiteks on lapsele jalanõude-riiete ostmine ning lapse lasteaia/kooli/huvialadega seotud kulude kandmine vaid ühe vanema õlgadel), on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on huvide konflikt, kui ühelt poolt esindab ema ostjat (last) seaduse järgi ja müüjat volikirja järgi?17.04.2017

Tere!
Planeeritud järgmine tehing: ostetakse alaealise lapse (12.a) nimele kinnistu, kus lapse esindajateks on vanemad (ja eelnev kohtu nõusolek), tehingu teist poolt - müüjat esindab volikirja alusel lapse (ostja) ema.

Perekonnaseaduse § 180 lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja (vanem) eestkostetavat (last) esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend.
Meie juhul on ühelt poolt eestkostetav ostja (ema esindab seaduse järgi) ning teiselt poolt ema esindab müüjat volikirja alusel. Kas on siin huvide konflikt? või siiski teiseks pooleks lugeda tuleb müüjat (ema lihtsalt esindab, ei ole tehingu pool).

Kuidas Teie arvamus, kas pean taotlema kohtult (lisaks loale omandamiseks) ka erieestkostja määramist, jaatava vastuse juhul - kas võib see isik olla lapse vanaema (lapse ema ema)?
Kas kohtusse pöörduma peavad lapse vanemad koos, või piisab ainult ema osalemisest?

Tänan ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole ema lepingupooleks, vaid lepingupoole volitatud esindajaks ja seetõttu minu hinnangul siin PkS § 180 lõike 1 punkt 1 ei kohaldu. Kui kohus on juba andnud nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks, ei ole minu seisukoha kohaselt enam vajalik erieestkostja määramine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand