Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eksmehe laenuvõla tõttu on pangal õigus müüa minu kodu?02.06.2020

Tere,
Abielu ajal võttis mees laenu (mina ei olnud kaaslaenaja) ja tagatiseks sai ühisomandis olev maja. See jäi vara jagamisel (notaris, lepinguga) mulle. Peale vara jagamist ka lahutasime. Laenu maksis mees edasi. Nüüd ütles, et tal raha vähe ja enam ei maksa seda laenu. Et mingu maja sundmüüki. Kas nii saabki? Et siis mina pean välja kolima? Mis õigused mul on temalt nõuda, et ta laenu maksaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ma mõistan, et olete sõlminud abieluvara jagamise lepingu, millega saite kinnistu ainuomanikuks, samas pangalaenu tasujaks jäi kokkuleppe kohaselt endine abikaasa ja laenu tagatisena on seatud majale hüpoteek. See on keeruline olukord, sest pangalaenu tasumata jätmisel tekib tõepoolest olukord, kus pank võib laenulaepingu üles öelda. Kindlasti tuleks endise abikaasaga olukorda arutada ja üritada leida üheskoos lahendus, mis tagaks Teile elukoha säilimise.

Samas eeldaks konkreetsema nõu andmine kindlasti ühisvara jagamise lepingu ülevaatamist, täpsustamaks poolte õigusi ja kohustusi sellises olukorras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab hakata minult elatist nõudma, kui lapse võttis enda nimele üks teine mees ja temalt on nõutud ka elatist?02.06.2020

Tere. On laps ühe kunagise naisega aga lapse võttis oma nimele üks teine mees ja temalt on nüüd kohtu kaudu alimendid ka sisse nõutud. Küsimus nüüd selles, et kui lapse ema peaks järsku ümber mõtlema ja tahtma ikkagi minult hakata elatisraha nõudma, siis kas tal oleks see võimalik? Oleks tal õigus nõuda DNA testi vms?

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid mehelt, kes on kantud isana lapse sünnitunnistusele. Seega antud olukorras ei ole Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustust, vaatamata sellele, et olete lapse bioloogline isa.

Iseenesest on lapse emal õigus isaduse vaidlustamiseks, kuid vaidlustamise tähtaeg võib olla lõppenud - isadust on võimalik vaidlustada ühe aasta jooksul alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest. Kui lapse emale oli juba lapse sündides teada, et isaduse omaks võtnud mees ei ole lapse isa, lõppes tema jaoks isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis?01.06.2020

Tahan küsida, et keda saab pidada elukaaslaseks, kas mees, kes elab minu majas, meil on mõlemal oma rahakott, me magame kumbki oma voodis, lapsi pole, mees kes lihtsalt tuli minu juurde elama, kas tema on siis elukaaslane, kelle eest ma peaks tulevikus hoolitsema, maksma tema hooldekodu arved. Palun vastake see on minu jaoks praegu väga tähtis.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastastikune ülalpidamiskohustus on omavahel abielus olevatel isikutel, Teil abivajava elukaaslase suhtes seadusega sätestatud kohustust talle ülalpidamist anda ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tekib elatisraha maksmise paus aastaks, kui tütar lõpetab gümnaasiumi aga ülikooli astub järgmisel aastal?26.05.2020

Tütar (19a.) lõpetab nüüd juunis gümnaasiumi ära. Kas tal õnnestub kõrgkooli astuda või mitte me veel ei tea. Sellest on 2 küsimust:
1. Kas pean maksma elatisraha pärast gümnaasiumist eksmatrikuleerimist kuni kõrgkooli immatrikuleerimiseni (kui ta astub sisse) ehk juuli/august. Sest sellel ajal ta just kui ei õpi kusagil?

2. Kui ta kõrgkooli ei astu sisse see aasta, aga järgmisel suvel (2021) astub, kas sellega tekib nö elatisraha maksmise paus üheks aastaks? Kas seejärel maksan veel ühe aasta kuni ta saab 21?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal on täisealise, kuni 21-aastase lapse puhul ülalpidamiskohustus juhul, kui laps õpib. Seega tekib ülalpidamiskohustus siis, kui laps on (üli)kooli nimekirjas.

Kui laps on gümnaasiumi lõpetanud, kuid samal aastal ülikooli ei astu, siis vanemal ülalpidamiskohustust ei ole - kui laps peaks millalgi seda siiski tegema, tekib ka ülalpidamise andmise kohustus ja seda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanem peab maksma elatist kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel?26.05.2020

tere. Kas vanem peab maksma elatist juhul kui õppival täisealisel lapsel tekib oma sissetulek või on riigi või kooli ülalpidamisel? Kui suur peab olema lapse oma sissetulek, et vanem ei pea talle ena elatist maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb sellest, kui suured on lapse vajadused, mida ta ei ole võimeline ise katma. Kui lapsel on endal sissetulek olemas ja ta saab oma vajadused sissetulekuga kaetud, ei olegi vanemalt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Ei ole võimalik nimetada sissetuleku suurust, mille korral ei ole alust vanemalt elatist nõuda, sest iga inimesed vajadused on erinevad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?26.05.2020

Tere,
kes on teineteisele minu erinevast kooselust sündinud lapsed?
Kas lapsele on pärimise seisukohalt lähem tema poolvend või isa+tema sugulased?
Kuidas on võimalik täisealist last (33) nö "lapsendada", et pärimissuhted oleksid peres võrdsed?

Tänan väga!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja sugulased. Pärimine toimub kolmes järjekorras - esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased, teises järjekorras (kui esimeses järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ja kolmandas järjekorras (kui esimeses ja teises järjekorras pärijaid ei ole) pärivad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa pärandi suurus oleneb sellest, millise järjekorra sugulaste kõrvalt ta pärib.

Kui Te soovite teha muudatusi seadusjärgses pärimises, on Teil võimalik teha testament - testamendiga seotud küsimustes nõustab täpsemalt notar.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui lapsele makstav elatis?20.05.2020

Lapsevanem jäi koondamise tõttu tööta ja kuna temale rakendus töötusabi allammäär (ca 180 eurot kuus), siis ei suuda tänaste rahaliste vahenditega katta seni makstud elatisraha määra. Kuidas lapsevanem peaks käituma kui sissetulekud puuduvad, töötuabiraha on oluliselt väiksem kui alaealisele lapsele makstav igakuine elatisraha ning lapsevanemal on vaja katta oma igapäevane toimetulek ja olulised eluaseme laenukohustused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et elatis on kohtu poolt välja mõistetud - sellisel juhul tuleks kohtult taotleda elatisraha vähendamist. Sellega ei tasuks pikalt viivitada, sest kohus saab elatisraha suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean isa hooldekodu kulusid kandma hakkama, kui ta on minust lahti ütelnud ja kasvatanud ei ole?20.05.2020

Tere,
Hiljuti mulle helistati Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast ja palutakse kinni maksta oma vanema (kellega ma ei ole ca 10 aastat suhelnud, temast tulenevatelt põhjustelt. Kes on ka minust loobunud suuliselt, mille tõttu ma olen ka oma perekonnanime muutnud) hooldekodu teenuseid. Asi selles, et ema on lahutuses olnud alates 90-te alguses ja läbi kohtu välja nõudnud alimente, mida maksti ainult mõnda aega - algusest ja peale seda ei ole enam maksnud. Leidsin ka kohtu otsuse, kus on kirjas summa rublades, mida pidi maksma. Suurema aja oma lapsepõlvest olin ema vanemate juurest, vanaisa oli isa eest (keda kahjuks enam pole nagu vanaematki). Lapsepõlv ei olnud ka väga ilus mul (vägivaldne, joobes inimene - keda nägin, solvamised, mõnitamine jne). Siit küsimus, kas ma pean neid kulusid / teenuseid kinni maksma või on võimalus neist loobuda? Küsimus ka selle kohta, kas ma pean sotsiaalile esitama oma panga väljavõtte? Kas nad saavad ka määrata mulle ajavahemikku - päeva milleks see peab olema tehtud?
Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõjuva põhjuse olemasolul võib kohus piirata täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustust (või ka sellest üldse vabastada) oma abivajava vanema suhtes. Kui vanem on kunagi rikkunud oma ülapidamiskohustust lapse suhtes ega ole sisuliselt lapse elus osalenud, võib selleks alus olemas olla küll.

Seega tuleks Teil esitada kohalikule omavalitsusele vastuväide esitatud nõudele, põhjendades selgelt, miks Te ei ole valmis oma isa suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Kui omavalitsus seda põhjendatuks ei pea ja isa (või tema eestkostja) pöördub Teilt elatise väljamõistmiseks kohtu poole, on Teil võimalik kohtumenetluses esitada samuti oma vastuväited esitatud hagi suhtes ja paluda kohtul tuvastada, et Teil puudub oma isa suhtes ülalpidamiskohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab keelduda, kui ema tahab lapsega kolida teise linna, seni on laps elanud võrdse aja mõlema juures?20.05.2020

Tere!
13-aastane laps elab juba peaaegu 2 aastat ema kui isa juures võrdselt. Nädal emaga ja nädal isaga. Ema kavatseb lapsega ära kolida teise linna. Kas isal on õigus seda takistada?
Seni jagati kulutusi lapsele, aga kui laps hakkab lõpuks ikkagi ainult ema juures elama, tuleb taas päevakorrale elatisenõue.
Isal on osaline töövõimetus ja avastatud haiguse tõttu pool aastat haiguslehel ning sissetulek üsna väike. Kui suurt summat on õigus emal nõuda elatisrahana? Hetkel on elatisraha miinimumtasu peaaegu 300€, sellist summat iga kuu isal maksta oleks väga raske.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid lapse elukorralduslikes küsimustes enne vastava otsuse tegemist üksmeele saavutama - kui kokkuleppele ei jõuta, on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka spetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, on mõlemal vanemal võimalik pöörduda hooldusõiguse üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.

Elatisraha suurus oleneb nii lapse vajadustest kui ka vanemate varanduslikust olukorrast. Perekonnaseadus annab vastavate asjaolude olemasolul kohtule võimaluse määrata elatis ka alla kehtiva miinimummäära (kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saanud ja last kasvatav vanem otsustas elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja on lapse ema ning lapse isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?20.05.2020

Tere,

Kas elatist peab maksma, kui lapse ainuhooldaja ja eestkostev isik on lapse ema ning lapsele antud isa perekonnanimi vahetatakse ema perekonnanime vastu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse hooldusõiguse kuuluvus ja perekonnanime vahetus ei mõjuta lapse sünnitunnistusele isana kantud mehe kohustust last ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand