Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saame lahutada ja lapse hooldusõiguse vormistada Eestis, kui mees elab siin, kuid mina ametlikult Soomes?18.12.2014

Tere!
Elan lapsega ametlikult Soomes. Lapse isa elab Eestis. Oleme abielus. Kõik on Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Sooviks abielu vastastikusel kokkuleppel lahutada ja hooldusõigus jääks mulle. Kas seda oleks võimalik teha Eestis kohtu hagita, kuna mõlemad on nõus? Vara on juba lahutatud notariaalselt ja muid komplitseerivaid asjaolusid ei ole. Ei tahaks Soomes lahutada.
Tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseisuametis on võimalik abielu kokkuleppel lahutada vaid siis, kui mõlemad abikaasad elavad Eestis. Kui abikaasad elavad erinevates riikides, tuleb abielu lahutada ikkagi kohtus. Seda saab teha nii Soome kohtus kui ka Eesti kohtus.

Eesti seaduste kohaselt saab hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, seega omavahelise kokkuleppe alusel lapse hooldusõigust ühele vanemale üle anda ei saa. Samas, kui soovite määratleda vaid selle, kus on lapse elukoht, saate seda teha omavahelise kokkuleppe alusel, jättes seejuures hooldusõiguse vanematele ühiselt kuuluvaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui maksan elatisraha üks kuu rohkem kui kohtuotsuses on määratud, kas siis järgmisel kuul võin teha tasaarvestuse?18.12.2014

Tere.
1.Elan oma 7-aastasest lapsest lahus. Maksan praegu lapse emale lapse elatisraha, mis on kohtu otsusega 2009. aastal määratud 160 eurot, kuid mis on täna väiksem, kui riigi seadus ette näeb. Kas ma peaksin lähtuma seadusest või kohtuotsusest?
2. Kui ma maksan lapse emale lapse elatisraha üks kuu rohkem kui kohtuotsuses on määratud, kas siis järgmisel kuul võin teha tasaarvestust, sellisest käitumisest muidugi ka elatisraha saajat teavitades?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seni, kuni ei ole uut kohtuotsust, mille kohaselt peaksite maksma elatist suuremas summas kui 160 eurot, võite lähtuda sellest summast, mis on kindlaks määratud kohtuotsusega. Lapse emal on aga õigus taotleda kohtult elatise suurendamist (vähemalt) kehtiva miinimumini ja suure tõenäosusega kohus tema nõude ka rahuldaks. Sellest lähtuvalt on mõistlik olla nõus elatise suurendamisega, kui lapse ema Teile sellise ettepaneku teeb.

Elatist tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele – oluline on, et Te ei maksaks vähem, kui kindlaks määratud, vastasel juhul on lapse emal võimalus vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pean pöörduma, et oma alla 2-kuulisele lapsele elatisraha nõuda?18.12.2014

Tere!
Olen 1,5-kuulise lapse ema. Lapse isa meiega ei ela. Temal on juba laps olemas, kellele ta maksab 175 eurot.
Kas mina võin saada raha temalt lapse jaoks? Kuhu ma pean pöörduma ja kui suur see summa võib olla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus lapsele vabatahtlikult elatisraha maksma, tuleb elatise saamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks on kaks võimalust – võite e-toimiku kaudu teha maksekäsu kiirementluse avalduse või esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.

Märgin ära, et vajadusel on Teil võimalik alla 3-aastast last hooldava vanemana lisaks lapsele ka endale lapse isalt elatist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik abielu lahutada kohtus ilma teise osapooleta kui teine pool ei ole lahutusega nõus?17.12.2014

Tere,
Kas on võimalik abielu lahutada kohtus ilma teise osapooleta kui teine pool ei ole lahutusega nõus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutada ja pöördub abielu lahutamise nõudega kohtu poole, lahutab kohus abielu. Kohus ei saa sundida isikuid edasi abielus olema, kui vähemalt üks abikaasadest sellele vastu on.

Reeglina peaksid mõlemad abikaasad kohtuistungil viibima, kuid kui üks osapooltest jätab istungile ilmumata, on kohtul siiski õigus asjaolude piisava selguse korral asi sisuliselt lahendada ehk abielu lahutada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus saab tõesti keelduda elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini?17.12.2014

Tere!
Lapse isalt mõisteti elatis välja maksekäsu kiirmenetlusega aastal 2009, siis oli kehtiv miinimum 139,01 eurot. Laps oli siis veel imik. Nüüd on laps juba koolieelik. Tahtsin sel aastal kohtu kaudu suurendada elatist kehtiva miinimumini, kuid kohus ei rahuldanud mu palvet. Ei ole ka mingit põhjendust, miks elatist ei suurendatud, toimus kirjalik menetlus.
Kohus ei küsinud minult mingeid lisadokumente ega infot - kas ma tööl käin, sissetulekuid, teisi ülalpeetavaid jne. Lapse isa on juba 2 korral saanud kriminaalkaristuse elatise mittemaksmise eest. Kohus on tõestanud, et ta varjab oma sissetulekuid, ei hoia oma vara enda arvel, ametlikult tööl ei käi jne. Nüüd arvestas kohus (tõenäoliselt) ainult kostja vastuväidet, et ta ei saa kehtivat miinimumi maksta, kuna on ajutiselt (6 kuud) töövõimetu ja tal veel 1 laps. Enam ta töövõimetu ei ole, kuid ametlikult tööl ikka ei käi, sest kohtutäitur tema käest midagi kätte ei saa. Kas mul oleks nüüd mõtekas uuesti anda kohtusse elatise suurendamise hagi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud konkreetse suurusena (ehk siis seda ei ole seotud alampalgaga) ja elatise suurus jääb allapoole kehtivat elatise miinimumi, suurendab kohus reeglina elatise ikkagi kehtiva miinimumini. Kui kohus seda ei teinud, pidi lapse isa kohtule tõendama, et tema varanduslik olukord ei võimalda tal maksta elatist miinimummääras, teist põhjendust ma ei leia.

Kuivõrd igale lapsele peaks olema tagatud elatis (vähemalt) miinimummääras, tuleks Teil elatise suurendamise nõudega pöörduda uuesti kohtu poole. Kui lapse isa ei ole töövõimetu, ei näe ma põhjendust, miks ei peaks kohus elatist suurendama kehtiva miinimumini.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eraisiku pankrot korral on õigus nõuda kohustuste täitmist abieluvaralepingu olemasolul ka abikaasalt?16.12.2014

Kas füüsilisest isikust pankrot korral on võlausaldajatel ja teistel isikutel õigus nõuda kohustuste täitmist abikaasalt või muudelt isikutelt?
Ja mis rolli mängid sellises olukorras abieluvaraleping?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui tegemist on abikaasade ühise kohustusega, on võlausaldajatel võimalik nõuda kohustuse täitmist ka pankrotis oleva isiku abikaasalt. Kui tegemist on isiku isikliku kohustusega, ei saa kohustuse täitmist nõuda abikaasalt.

Kui abieluvaraleping on sõlmitud pahauskselt ehk siis on tehtud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve, on võimalik lepingut tagasi võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui lapse isa ei maksa korralikult elatisraha ja ähvardas kohtutäituri poole pöördumisel üldse mitte maksta?15.12.2014

Tere. Minu mure on selline, et lapse isale on määratud kohtu poolt alimendid summas 177.50. Siiani on olnud iga kuu probleeme maksmisega. Kui oli oma ema päranduse asjad maha müünud, siis maksis ära tekkinud võlgnevuse. Viimased 3 kuud on jälle probleemid. Detsembri kuu seisuga peab ta tasuma 455 eurot. Eelmisel kuul andis ainult 77.50. See kuu lubas anda ainult 50 eurot + tulla lapse sünnipaevale ja kingituse tuua. Tänasel vestlusel ütles, et kui ma pöördun kohtutäituri poole, võtab tema ennast töölt lahti, ühtegi vara pole tema nimel ja sissekirjutus on soomes. Kas ma saan sellises segases olukorras midagi üldse teha või ongi asjad nii, et maksab ainult nii palju kui saab anda? Tööl saab ta miinimumini + ümbriku palga. Tal on nüüd ka teine laps, kes alles pisike. Lisaks sellele on ta elukaaslasel veel 2 last eelmistest suhetest.

Vastus: Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Lapsest lahuselaval vanemal on kohustus maksta lapsele igakuiselt elatist, mis vastab lapse vajadusele. Automaatselt ei vähendata elatist, kui sünnib teine laps. Elatise vähendamiseks peaks võlgnik pöörduma kohtu poole.

Kui vanem ei ole nõus vabatahtlikult kohtuotsust täitma, siis tuleks siiski algatada täitemenetlus. Kui lapse isa elukoht on Soomes, siis saab kohaldada Euroopa Liidu määrust nr 4/2009 ülalpidamiskohustuse küsimustes. Kohtuotsuse välisriigis täidetavaks tunnistamiseks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumisse ning esitada vajalik dokumentatsioon (kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning taotlused). Tegemist võib olla aeganõudva protsessiga.

Teiseks võimaluseks oleks algatada kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 169 järgi põhjusel, et vanem hoiab kuritahtlikult kõrvale lapsele elatise maksmisest. Kuna Teil on olemas kohtuotsus, mille järgi peab lapse isa tasuma elatist ning ta seda kohustust ei täida, siis Teil on vastava sätte järgi õigus pöörduda politseisse, et algatada kriminaalmenetlus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas hiljuti abiellunud pojale raha kinkida, et selle eest ostetav korter oleks siis tema oma mitte naisega kahasse?15.12.2014

Tere. Olen 80-aastane. Tahan kinkida oma pojale raha korteri ostuks, hiljuti ta abiellus. Kas nüüd siis see ta ostetud korter jääks ka ta naise omaks, ma ei taha seda. Tahan, et ainult korterile oleks õigus pojal. Testamenti ega kinkelepingut ei soovi teha. Kuidas oleks parem mul toimida. teid tänades pensionäär

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kingite oma pojale raha korteri ostmiseks, on kingiks saadav raha poja lahusvara ja selle eest soetatud korter samuti poja lahusvara. Seejuures peab olema selgelt arusaadav, et kingite raha vaid oma pojale, mitte pojale ja miniale ühiselt – selle tarbeks tuleks raha kinkimine ka kirjalikult fikseerida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab allkirja lapsest loobumiseks, seni maksan elatisraha aga lapsega saan kohtuda väga harva?12.12.2014

Tere. Olen 4a poisi isa. Emast oleme lahus 3,5 aastat. Ühtäkki hakkas ema nõudma minult, et ma annaks allkirja sellele, et loobuksin lapsest. Lapsele maksan igakuiselt 150 eurot, mis ei ole kohtu poolt peale pandud. Hetkel on mul teine abielu ja sündinud teine laps. Naine ähvardab, et kui ei saa heaga, siis saab kurjaga. Lapsega saan koos olla umbes iga 6 kuu jooksul, 1 kuu - 1,5 kuud. kui mul on võimalus puhkusele, (elame erinevates riikides). Olen üritanud asja rääkida, et me pöörduks kohtu poole, nii elatisraha maksmise osas, kui ka nägemise osas, aga ei, tema tahab, et üldse loobuksin.
Küsimused:
1. Kas kohtus saab niisama isalt ära võtta hooldusõigust?
2. Rahvastikuregistris on mul hetkel 2 last. kas peale selle, kui nt lapse hooldusõigusest jään ilma/ loobun võetakse seal 1 laps maha (tean, et sünnitunnistust muuta ei saa).
3. Olen sõjaväest saanud pikenduse 2 lapsega. Kas siis ei arvestata enam 1 last?
4. Mis lootused mul on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema piirab Teie ja lapse suhtlemist, on Teil võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kui Te ei jõua lapsega emaga elatise suuruses kokkuleppele, on lapse emal samuti õigus pöörduda kohtusse ja taotleda elatise väljamõistmist, kuid elatise maksmise osas kokkuleppele mittejõudmine ei anna emale õigustust teha Teile praegusel hetkel piiranguid lapsega suhtlemiseks.

Selleks, et vanemalt lapse hooldusõigus täielikult ära võtta, peavad esinema väga kaalukad põhjused. Pelgalt asjaolu, et lapse ema soov on selline, ei ole kindlasti piisav. Isegi juhul, kui kohus peaks Teilt mingil põhjusel hooldusõiguse täielikult ära võtma, jääte ikkagi isana lapse sünnitunnistusele ja ka Rahvastikuregistri järgi on Teil endiselt kaks last.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muuta lapse sünnitunnistusel olev isa nimi, sest DNA järgi on sellel hoopis kasuisa nimi?12.12.2014

Tere! Olen 8-aastase tütre ema. Minu lapse sünnitunnistusel on kasuisa nimi. Kaks aastat peale sündi selgus DNA-st, et lapse bioloogiline isa on keegi teine. Selle ajani, kui elasime kasuisaga koos, hoolitses ta tütre eest. Nüüdseks oleme lahku kolinud ja meil pole lootuski elatist saada. Tütre bioloogiline isa ei soovi samuti vabal tahtel last tunnistada. Kuidas ma peaksin käituma? Kuidas oleks võimalik lapse sünnitunnistusel olev isa nimi muuta, et siis temalt elatist lapsele saada? Palun andke nõu, et üks väike tüdruk saaks inimväärselt elada! Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil võimalus kohtu kaudu elatist nõuda mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud, olenemata sellest, et tegemist ei ole lapse bioloogilise isaga.

Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta vastavatest asjaoludest teadasaamisest alates – kui nii Teie kui ka lapse sünnitunnistusele isana kantud mees saite vastavatest asjaoludest teada kaks aastat peale lapse sündi, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg nimetatud kuupäevast ühe aasta möödudes. Sellest lähtuvalt ei ole Teil ega lapse sünnitunnistusele kantud mehel enam võimalust isaduse vaidlustamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand