Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks, kui kohus mõistis asenduskohustusena välja 500 EUR elatist?03.06.2019

Kohus mõistis minult asenduskohustusena välja 500 EUR elatist. Pojaga ei ole aastaid suhelnud, ilmselt elab ja töötab "mustalt" Soomes. Elan üksi. Minu netosissetulek on 730 EUR. Eluasemekulud ca 250 EUR (KÜ pangalaen 15 a.) Ainus vara on korter, kus elan (maakohas). Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt tundub mulle, et väljamõistetud elatise suurus on ebaõiglaselt suur. Olen seisukohal, et peaksite pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik väiksema elatise nõue töövõimetuse tõttu?03.06.2019

Tere,
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on siis alimentide maksmine, kui mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde?03.06.2019

Mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde. Kuidas on siis alimentide maksmine?


Parimate soovidega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab lapse isa maksma, kui määratud kohtu poolt 160€ elatist, hetkel maksab 200€, elatise miinimum on 270€?27.05.2019

Tere
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viibimiskoha määramine tähendabki, et lapsega saab kohtuda ainult lapse kodus?27.05.2019

Kohtumäärusega on lapse isal hooldusõigus piiratud lapse viibimiskoha osas. Vanemad elavad lahus. Kokkuleppe algne mõte oli, et ema saaks üksinda koos lapsega probleemideta välismaale puhkusereisile minna. Nüüd aga keelab lapse ema lapsel isaga kohtumist isa elukohas, mis asub samas linnas lapse elukohaga ning nõuab, et lapse isa kohtuks lapsega vaid lapse kodus. Isa juures saaks laps mängida ka isa teiste lastega. Lapse ema väidab, et viibimiskoha ainuotsustusõigusega on tal õigus lapse asukohta sel moel määrata. Kas viibimiskoha määramine seda tähendabki?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigus lõpetada alimentide maksmine lapse täisealiseks saamisel või peab maksma gümnaasiumi lõpetamiseni?27.05.2019

Tere. Kui laps saab enne gümnaasiumi lõpetamist 18-aastaseks, kas siis on elatist maksval vanemal õigus lõpetada alimentide maksmine või on tal siiski kohustus maksta ka täisealiseks saanud lapsele elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ülalpidamist tuleb anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et lapse elatisraha suurus ühtlustada riigi poolt määratud summaga?27.05.2019

Mida täpsemalt peaksin tegema kui 2014. aastal on kiirmenetluskorras maksekäsuna elatisraha isale määratud 200 eurot aga tänaseks on riigi poolne elatisraha suurus tõusnud ja isa ei ole vabatahtlikult nõus riigi poolt määratud elatisraha suurust summat tasuma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suuruse muutmiseks tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milles seisneb raseda ülalpidamine?21.05.2019

Milles seisneb raseda ülalpidamine? Mis suuruses on see ülalpidamine ning mis juhul seda makstakse isa poolt. Kes seda määrab ning kuhu poole vajalik pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõige 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Ülalpidamiseks on lapse isa kohustatud olukorras, kus lapseootel naine ei ole ise võimeline ennast ülal pidama (st tal puuduvad endal rahalised vahendid ja võimekus sissetuleku teenimiseks). Ülalpidamise suurus oleneb lapseootel naise põhjendatud vajaduste suurusest ja ka ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikust olukorrast.

Ülalpidamise andmise osas peaksid pooled omavahel kokkuleppele jõudma - kui see ei õnnestu, määrab ülalpidamiskohustuse suuruse naise hagi alusel kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtus on aluseks juristi poolt elatise tasumiseks tehtud kokkulepe (ei ole notariaalne), kuna üks vanem ei maksa elatist?14.05.2019

Tere!
Meil on tehtud juristi poolt elatise tasumiseks kokkulepe (ei ole notariaalne), kus mõlemad oma allkirjadega kinnitame, kui suure summa üks vanem maksab elatist jne. Kas selline kokkulepe on kehtiv kui minna kohtusse, sest üks vanem ei soovi kokkuleppest kinni pidada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõnealuse kokkuleppega on võimalik tõendada, et vanemad olid omavahel kokku leppinud elatise maksmises, kuid sellel ei ole kohtu jaoks mingisugust siduvat jõudu - kohus võib elatise summaks määrata ka teistsuguse summa kui omavahel kokkulepitu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et ostetava korteriga on tegu lahusvaraga?14.05.2019

Tere,
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?

Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abieluvara lepinguga on võimalik (abielu ajal) määrata kindlaks, et mõni konkreetne ese kuulub ühe abikaasa lahusvara hulka. Leping tuleb sõlmida notariaalses vormis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand