Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks?21.06.2018

Tere
Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks? Peres kaks last, vanemad lahus, lapsed elavad ema juures. Tean, et 2018 aasta miinimum elatisraha lapse kohta on 250. Kooli õppemaks on ligi 100 eurot kuus lapse kohta. Kas siis see 700 tuleks jagada kahe vanema vahel võrdselt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps käib erakoolis ja vanematel on võimekus seda lapsele võimaldada, on põhjendatud arvestada kooli õppemaks lapse ülalpidamiskulude sisse. Kui lastel on üks kindel elukoht ja lapsi kasvatav vanem katab kõik lastega seotud kulutused, tuleks elatisraha suuruse leidmiseks kokku arvutada iga lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - poole maksab lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda, et laste isa annaks korteri liisingu meile üle, et me ei peaks välja kolima?20.06.2018

Tere! Elan 4 lapsega oma endise abikaasa liisitavas korteris. Pool aastat enne abiellumist, mu mees võttis ainuüksi liisingusse korteri. Abielludes oli tema nõudmine lahusvara. Nüüdseks oleme lahutatud, tema elab uue naise kodus, mina meie 4 ühise lapsega tema liisingu korteris, mida tema maksab. Alimente pole sisse andnud, sest elame tema korteris, üürida oleks 2 korda kallim. Kardan ka alimente sisse anda, sest siis ta ajaks meid välja sealt korterist.
Ei ole nõus jätma korteri liisingut mulle, ehk siis minu nimele ümber tegema. Mida annab teha, et ta oleks sellega nõus? Ma olen nõus ise liisingu üle võtma. Sest egas kusagile mujale mul lastega pole, ei sugulaste juurde ega kuhugi mujale.
Kas mul on õigus siis nõuda, et ta paneks korteri müüki, ja annaks mulle laste osa, et saaksime näiteks eraldi omale kodu soetades juba osamakse omale. Kasvõi nii paljugi siis. Kuhu pöörduda? Korter liisiti 2010 mai 20 aastaks. Lapsed: kaksikud tüdrukud 2 a poiss 4a poiss 6a. Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse vaid abikaasade vahel, lapsed nö oma osa ühisvarast ei saa. Kuivõrd korter on ostetud enne abiellumist, on tegemist Teie endise abikaasa lahusvaraga ja korteri omandiõiguse ning pangalaenu Teile üleandmine saab toimuda vaid poolte kokkuleppel, kohtu kaudu ei ole võimalik seda nõuda. Samas võib Teil olla õigus nõuda endiselt abiaasalt hüvitist, kui olete näiteks ühiselt tema lahusvaraks olevat korterit mingil viisil parendanud, kuid selgema seisukoha võtmiseks peaksin tutvuma detailselt kõikide asjaoludega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus?20.06.2018

Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus (st. vanematest eraldi)?
Või peab eelnimetad juhul üliõpilane pöörduma sotsiaalabiametisse ja taotlema toimetulekutoetust, juhul kui vanemad teda toetada ei soovi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõrghariduse omandamise ajal on lapsel õigus vanemate ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps on saanud 21-aastaseks ja tal on olemas võimekus endale sissetuleku teenimiseks, ei ole vanemad enam kohustatud last ülal pidama. Abivajavaks perekonnaliikmeks, kellel on õigus olenemata vanusest oma vanematelt ülalpidamist nõuda, on siiski isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima (teda takistab selleks tervislik seisund).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha olukorras, kus mees tahab pärast minu haigestumist lahutada ja koos loodud kodu omale?19.06.2018

Tere,
Abiellusime 29 aastat tagasi. Kuna jäin aasta tagasi raaskelt haigeks (Sklerosis Multipleks halvaloomuline) siis abikaasa andis kohtu kaudu lahutuse sisse ilma, et oleks mulle öelnud. Kuna olen 5 kuuga voodihaigeks jäänud, siis ei soovi ta mind hooldada. Abielu alguses loobus tema isa majast ja talumaadest (tegi vallas loobumise abikaasa kasuks). Tol hetkel oli maja põlenud ja väga halvas seisus kõrvalhoone oli peaaegu kokku kukkunud, nüüdseks on kõik renoveeritud ja uuesti üles ehitatud. Kogu abielu aeg olen mina oma rahadega toitnud pere ja ostnud enamiku sisustuse ja ka 2 viimast autot ja murutraktorid olen liisinguga ostnud. Abikaasa väidab, et see mis on tema kulutatud on tema vara ja mis mina olen kulutanud on ühisvara. Praeguseks on kõik garaažid ja maja teise korruse lukku pannud nii, et minul puudub juurdepääs. Võttis ka interneti välja, et ma ei saaks seda kasutada kuigi maksan talle elektrit ja interneti teenuse eest. Mida teha sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa soovib abielu lahutada, ei saa teda takistada, küll aga võib tal olla Teie suhtes ka peale abielu lahutamist ülalpidamiskohustus, sest Teie haigestumine toimus abielu ajal.

Kui kinnistu näol on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, jagatakse see poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võib sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda). Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada kui eksabikaasa tahab korteri oma osast loobuda?19.06.2018

Tere. Eksabikaasa soovib loobuda oma osast abielu ajal ostetud korterist. Kuidas seda vormistada? Kas piisab notariaalselt kinnitatud temapoolsest avaldusest või peame koos notarisse minema, et uus korteri omamise leping sõlmida? Praegune korteri ostu-müügi leping on juba minu nimega.
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notariaalne leping, selleks pöörduge endale sobiva notaribüroo poole. Lepingu sõlmimisel peavad mõlemad pooled üheaegselt kohal viibima.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?18.06.2018

Tere!
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada. Asenduskohustusena võivad lapse ülalpidamiseks olla kohustatud ka lapse vanavanemad, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna lapsed on kolmandiku ajast minu juures?15.06.2018

Tere. Oleme naisega lahus. Meil on 2 last, tüdrukut 8 ja 10 aastat vana. Meie kokkulepe järgi (kohtus ei ole käinud) maksan 250+250 iga kuu elatist, aga lapsed ise tahavad (nende sõnade järgi) käia minu juures külla ja ööbima. 1/3 ajast nad ööbivad minu juures rääkimata sellest, et peale kooli käivad ka minu juures. Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna kui lapsed on minu juures siis vaja ju toita, rääkimata sellest, et elekter, vesi ja muud ka kulutavad. Vaba aja veetmiseks ka raha läheb. Samas maksan ka nende telefoni arved.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil tuleb teha laste ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele lisakulutusi, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöördudes tuleb Teil tõendada, milliseid kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teie juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?15.06.2018

Tere. Sooviksin lastele makstavat elatisraha vähendada. Kohtus oleks vaja tõendada lastele tehtavad kulutused. (Lapsed elavad pool ajast ühe vanemaga ja pool teisega ja elatisraha on välja mõistetud kiirmenetlus korras.) Sooviksin teada kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdse osa ajast, tuleks üle vaadata kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Kui soovite elatise vähendamiseks kohtusse pöörduda, peaksite kohtule tõendama kui suuri kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teiega ja seejärel saab kohus otsustada, kas ja millises ulatuses on elatise vähendamine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine saab nõuda elatist kuigi elab juba aastaid uue mehega?15.06.2018

Tere
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Praegusel hetkel ei ole laste emal võimalik kohtu kaudu pojale elatist nõuda, sest Te ei ole kantud isana lapse sünnitunnistusele. Kui Teie isadus tuvastatakse ja Teid kantakse lapse sünnitunnistusele (kas kohtuotsuse alusel või vabatahtliku isaduse omaksvõtu teel), on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja kui Te seda vabatahtlikult ei täida, võib ema seda nõuda kohtu kaudu. Ema uus suhe seda kuidagi ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kellele jääb pärast lahutust liisingus olev auto, kas sellele, kelle nimel on registris?11.06.2018

Tere.
Oleme abielus ja vara leping on ühisvara. Kui lahutada abielu, siis kellele jäävad sõidukid? Auto on liisingus ja ühe poole nimel. Kas siis auto jääb sellele, kelle nimel auto on ja teisel on õigus sellele osale (poolele osale), mis liisingust makstud on?
Ja veel on paat koos haake käruga, mis on tervenisti välja ostetus ja teise osapoole nimel.
Ehk siis auto puhul jagame kahevahel ära juba makstud liisingu osa ja auto jääb omanikule. Aga paadi ja käru jagame tervenisti ära ja jääb ka sellele, kelle nimel on. Kuna paat on kallim, kui juba makstud auto liisingu osa siis peab paadi omanik maksma rohkem?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtupraktika kohaselt ei ole liisitud sõiduautode omanikeks mitte abikaasad, vaid liisinguandja, millest tulenevalt ei saa ka sõiduautosid lugeda abikaasade ühisvaraks. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Seega on ka peale abielu lahutamist lepingupooleks üks abikaasadest. Ühel abikaasal võib olla tasutud liisingumaksete osas hüvitisnõue teise abikaasa suhtes.

Kui paat ja käru on välja ostetud, on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Kelle omandisse need esemed peale lahutust jäävad, on abikaasade kokkuleppe küsimus (kui kokkuleppele ei saa, otsustab selle kohus).

Ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võivad pooled sellest alati kõrvale kalduda). Kui mingi ese ühisvarast jääb ühe abikaasa ainuomandisse, tuleb tal selle eest teisele abikaasale poole väärtuse ulatuses hüvitist maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand