Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes vastutab perekodus elava alaealise poolt tekitatud kahju eest, kui tema emalt vanemlikke õigusi ära pole võetud?06.06.2016

Alaealisel on vaid üks vanem - ema. Laps on emalt kohtuotsusega ära võetud ja paigutatud omavalitsuse poolt perekodusse. Emalt vanemlikke õigusi ära ei ole võetud, eestkostet ei ole seatud. Ema ei ole lapse kasvatusse aastaid sekkunud, mõju lapse käitumisele puudub. Laps tekitab perekodus elamise ajal varalise kahju. Kes vastutavad tekitatud kahju eest, kas ema, omavalitsus või mõlemad? Kui vaid ema, siis tekib olukord, et ema võib vastutusest vabaneda seetõttu, et põhjendab ära, et ei saanud kahju tekitamist ära hoida ja kui omavalitsus ka eestkosteasutusena ei vastuta, siis jääb kannatanu sellisesse olukorda, et ei olegi kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Tegemist on erandliku olukorraga, kus vanemalt on küll laps ära võetud, samas õigusi mitte ja seetõttu ei ole ka eestkostet seatud.

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Alla 14-aastase lapse poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad automaatselt, sõltumata süüst, tema vanemad või eestkostja. Sõltumata süüst vastutavad vanemad ja eestkostja ka 14-18 aastase lapse poolt tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et hoida ära kahju tekitamist. Vanemad vastutavad lapse eest isegi siis, kui nad ei ole lapse kasvatamisega tegelenud, kui vanema õigused on siiski isikul alles. Kui praegusel juhul on tegemist 14-18 aastase lapsega, vastutab vanem siis, kui ta ei suuda tõendada, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku alaealise poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks. Vanem peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju on tekkinud hoolimata sellest, et ta on last nõuetekohaselt kasvatanud ja teostanud tema üle piisavat järelevalvet. Seetõttu vanema vastutusest vabanemine nii lihtne ei ole. Kuna omavalitsust ei saa praegusel juhul pidada eestkostjaks, vastutab lapse tekitatud varalise kahju eest tema ema.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui palk on väike ja ei suuda lapse emale maksta ettenähtud miinimumsummat elatist?02.06.2016

Tere
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtud reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Kui vanemal on vaid üks ülalpeetav laps ja vanemal ei esine osalist/täielikku töövõimetust, mis takistaks tal sissetuleku teenimist, ei ole vanema väike palk piisav argument elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimumäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama?02.06.2016

Lapse isaga koos elanud pole ja kirjas olen samuti üksikemana. Laps hetkel 1,4 a. ja ainult minu üleval pidada. Isa on lapsest teadlik ja meie eluga kursis ent meil on kokkulepe, et rahastan end ja last ise. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama, oman korterit ja metsamaad, laenudeta. Soovin teha oma pärimise teisiti ja ka otsustada lapse kasvamise teises peres. Ent kui lapse isa siiski tõestab oma isaduse ja soovi last ise kasvatada ja hallata seniks ka mu kinnisvara kui suur on tõenäosus, et tal see õnnestub. Kuidas ikkagi kindlustada minu enda soov tulevikuks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele märgitud, ei ole tal lapse suhted mingeid õigusi ega kohustusi. Kui lapse isadus tuvastatakse ja isa märgitakse sünnitunnistusele, tekivad ka vanemlikud õigused ja kohustused.

Eeskätt on lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse vanematel, seega kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole Teil võimalik määrata, et Teie surma korral hoolitseb lapse eest keegi teine kui lapse isa. Kui lapse isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on lapse bioloogiline isa Teie surma korral lapse jaoks võõras isik.

Teie surma korral jääb Teie vara seadusjärgse pärimise korral Teie lapsele. Kui lapse isa kantakse lapse sünnitunnistusele ja laps on Teie surma hetkel alaealine, ei saa laps ise päritud varaga tehinguid teha. Samuti ei saa seda omavoliliselt teha tema isa, sest vanem peab lapse varaga tehingute tegemiseks küsima kohtult luba ja kui tehing ei ole lapse huvides, ei anna kohus selleks nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde kui on kohtuotsus üksnes elatise suuruse kohta?01.06.2016

Tere
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus ei ole kindlaks määranud isa ja laste suhtlemiskorda, sõltub see vanemate kokkuleppest. Mingeid kindlaid reegleid siin ei ole, tuleb arvestada sellega, kuidas on lastele kõige parem.

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, ei ole laste isal õigust omavoliliselt elatisest mahaarvamisi teha. Kui vanemad selles küsimuses kokkuleppele ei saa, tuleb laste isal tasuda elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida võib elatist küsides arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen ka proportsionaalselt?01.06.2016

Tere,
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise sisse võib arvestada kõik kulutused, mis on lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud. Põhilised kuluartiklid on seejuures eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, meelelahutus, huvialad, ravimid jms.

Kohtupraktikast lähtuvalt ei ole võimalik lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada otseselt pangalaenu, pangalaenuga soetatud eluaseme korral on põhjendatud arvestada ülalpidamiskulude hulka analoogse eluaseme üürikulu (lapse osa arvutatakse seejuures välja lähtuvalt isikute arvust, kellega ta elamispinda jagab).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas elu korraldada, et laps saaks minuga välisriiki tulla ja isa ei pea pidevalt ingliskeelseid volitusi vormistama?31.05.2016

Tere, küsimusi on mitu.
Alustaks sellest, et kui lapse isa on nõus andma volituse, et lapse ema saab võtta 10-aastase lapse Rootsi elama ja panna seal ka kooli, kas sellisel juhul tuleb lapse isal kirjutada inglise keelne volitus, mis notari juures kinnitada või notar kirjutab ise selle valmis kohapeal ja lapse isa siis seal samas kokkusaamisel notariga kinnitab selle oma allkirjaga?
Teine küsimus on aga selline, et saaks lapsele pangakaardi Rootsis teha ja lapse ka klassi nn reisidele välis riikidesse jne jne lubada ilma, et lapse isa ei peaks jooksma kogu aeg notari juurde inglise keelseid nõusolekuid vormistama nendeks puhkudeks Eestis (mida Rootsis nõutakse sellistel puhkudel) ja siis need ka Rootsi organiseerida, see kõik võtaks aega ja ka raha, siis oleme mõelnud, et kõige lihtsam oleks minul, kui lapse emal taotleda lapse osas ainuhooldusõigust. Siinkohal küsingi, kui lapsevanemad on selles osas kokkuleppe saavutanud, mis tuleb kohtule esitada sellisel juhul ja kaua võib otsuse langetamine aega võtta!? Või oleks targem seda teha edaspidi hoopis mul Rootsi kohtu poole pöördudes?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui soovite notariaalses vormis volikirja, tuleb Teil notarile anda teada volikirja sisust, mille alusel koostatakse vastav volikiri. Reeglina koostatakse volikiri isiku poolt antud info alusel enne kohtumist, saadetakse soovi korral ülevaatamiseks ja seejärel on võimalik isikul tulla notaribüroosse asja vormistama.

Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid läbi kohtu, seega tuleb kohtusse pöörduda ka olukorras, kus vanemad on iseenesest jõudnud kokkuleppele. Kui kõigi kolme osapoole elukoht on hetkel Eestis, oleks minu hinnangul Teile mõistlikum ikkagi ajaga koheselt tegeleda ja Eesti kohtu poole pöörduda. Ajaliselt tuleks arvestada umbes 2-3 kuuga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksid vanavanema hoolduse korraldama lapsed ja lapselapsed?31.05.2016

Mis järjekorras või kuidas jagunevad kohustused kui on ülalpidamist vajab ema/vanaema. Vanaemal on 2 last, kellest üks suri hiljuti. Vanaemal on 4 lapselast, sh 3 täisealist (surnud lapsel on 2 last ja teisel 1 alaealine ja 1 täisealine).
Vanaema vara on ära jagatud pärast vanaisa surma kahe lapse vahel juba 14 a tagasi, seega vanaemal endal vara enam ei ole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Eeskätt peaks vanaemale ülalpidamist andma tema elusolev laps. Kui laps peaks vabanema oma varandusliku seisundi tõttu oma ema ülalpidamisest, peaksid vanaemale ülalpidamist andma tema lapselapsed.

Lapselastel tekib vanaema suhtes ülalpidamiskohustus alles siis, kui vanaema elusolev laps on PkS § 102 lõike 1 alusel osaliselt või täielikult vabastatud oma ema ülalpidamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse elatisnõude aegumist?30.05.2016

Tere
Kui laps on sündinud 21.12.94 ja peale põhikooli edasi õppima ei läinud, siis kas tema elatusnõue aegus 3 aastaga või aegub 10 aastaga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas lapsele on elatis kohtu kaudu väljamõistetud või mitte.

Kui mitte, on võimalik elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

Kui lapsele on elatis kohtulahendiga väljamõistetud, toimub aegumine järgmistel alustel:

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei hakka elatisvõlgnevus aeguma enne lapse täisealiseks saamist.

Kui laps on saanud täisealiseks, toimub elatisnõude aegumine TsÜS § 154 lõike 2 järgi ehk aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis kuust alates võin küsida mehelt elatisraha tütre jaoks, kui mehe juures elanud poeg lõpetab juunis kooli?26.05.2016

Tere, kasvatan 8a tütart, poeg 19 a ja elab isaga. Poeg lõpetab 21 juuni keskkooli ja läheb austraaliasse sügisel (2a plaan). Millal on õigus küsida elatist tütrele, kas juuli kuust? Poeg suvel pidi töötama, et reisi raha kokku saada. Kasvatan ka veel 1,4 a tütart, tema isa elukaaslane. Emapalka saan juulis viimase, tööle kahjuks veel ei saa tütrel keskmine puue epilepsia ja endal 60 protsenti töövõimetus. Elukaaslane maksab endisest abielust kahele pojale alimente. Elamised jäid ka eksidele, ise peame üürikorteris elama. Siit küsimus veel, kas saan küsida suuremaid alimente eksabikaasalt kui miinimum, kuna sissetulek ju kohe kaob, ja mis kuus tekib õigus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui mõlema vanema juures kasvab üks laps, ei tähenda see automaatselt, et kummalgi vanemal ei tule elatist maksma. Kui ikkagi ühe lapse ülalpidamiskulud on teise lapse omast suuremad, tuleb väiksemate ülalpidamiskuludega last kasvataval vanemal teisele elatist maksta. Samuti siis, kui ühe vanema sissetulek on teise vanema sissetulekust märkimisväärselt väiksem.

Kui Teie ja lapse isa sissetulekud on üldjoontes võrdsed ja ka laste kulutused on võrdväärsed, oleks Teil põhjendatud küsida tütre ülalpidamiseks elatist alates sellest, kui poeg lõpetab keskkooli ja tema suhtes sellega vanematel ülalpidamiskohustus lõppeb. Kui Teie sissetulek selleks hetkeks märkimisväärselt väheneb, on Teil iseenesest õigus nõuda lapse lapse isalt elatist rohkem kui poole ulatuses lapse ülalpidamiskuludest ehk paluda tal kanda suurem osa lapse igakuistest kuludest. Kui suur see summa täpselt on, sõltub juba lapse vajadustest ja vanemate sissetuleku suurusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui sekspartner saab lapse ja käib eeldatavale isale peale ja ähvardab?25.05.2016

Tere. Kirjutan oma elukaaslase pärast. Kuna on tekkinud selline probleem, et mehel oli sekspartner, kes väitis, et kasutab beebipille. Ning seetõttu ka mees ei kasutanud kondoomi. Naisterahvas ütles, et on rase. Väidetavalt on meesterahva laps ning ilma mehe nõusolekuta jättis lapse alles. Mees ei ole last algusest peale soovinud. Ütles koheselt, et tema last ei soovi. Mingit suhet neil ei olnud. Olid vaid sekspartnerid. Nüüd naine ähvardab, helistab pidevalt. Kasutas kellegi meesterahva abi väitmaks, et on advokaat, kes ka telefonitsi mehega rääkis. Saime ka nime teada kuid sellist advokaati ei ole olemas. Kuna mees on igasugused meedia kontaktid ja telefoninumbrid blokeerinud, siis naisterahvas võtab ühendust erinevatelt telefoninumbritelt. Ja võõrastelt meediakontodelt. Sundides vabatahtlikult DNA testi tegema, muidu mees riskib enda heaoluga. Märgin ära, et isadust tõestatud ei ole. Mees ei soovi naisterahvaga mingisugust kontakti, ega tunnista last enda omaks. Miks peakski kui naine võis kellega iganes veel seksuaalsuhtes olla. Aga kuidas siis käituda selle naisterahvaga, kes ähvardab? Igapäevaselt häirib meie elu ilmselgelt. Mida sellises olukorras ette võtta? Loomulikult ei taha mees vabatahtlikult DNA testi tegema minna, miks peakski? Naisterahvas on aja DNA testiks kinni pannud ja ähvardas, et kui kohale ei ilmu, siis ise teab millega mees riskib. Nii võib iga naine teha lapsi ja minna võõra mehe uksetaha ja väita, et see sinu oma, hakka maksma. Nagu selle naisterahva puhulgi, tule tee DNA-test sina maksad, sest sina seda tahad. Meesterahvas aga ei taha mitte mingisugust kontakti selle naisterahva ega lapsega.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse väidetav isa ei ole nõus vabatahtlikult isaduse tuvastamiseks/välistamiseks DNA-analüüsi tegema, on lapse emal õigus nõuda analüüsi läbiviimist kohtu kaudu. Kui leiab tuvastamist, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse mees lapse sünnitunnistusele ja tal tekivad lapse suhtes nii õigused kui ka kohustused.

Seega tuleb arvestada, et kui pooled ei jõua omavahel DNA-analüüsi sooritamises kokkuleppele, võib lapse ema nõuda seda kohtu kaudu ja lapse väidetaval isal ei ole sellisel juhul alust keeldumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand