Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas 16-aastane neiu võib kodust ära kolida täisealise poisi juurde vanemate nõusolekuta?25.05.2015

Tere, olen 16-aastane neiu (saan sügisel 17), elan hetkel välismaal. Vanematega ma hästi läbi ei saa ning ei soovi nendega koos elada. Põhjus on selles, et mu ema kasutab mind ära, selles mõttes, et mina pean perele iga õhtu põhimõtteliselt süüa valmistama ja oma õe ja vendade eest hoolitsema. Olen mitu korda maininud, et ei soovi välismaal elada ja vajalikul võimalusel saaksin elada kas oma täisealise poisiga või oma vanavanemate juures. Ema on mitu korda mind ähvardanud, et kui ma tema reegleid järgida ei taha, siis pean ma välja kolima, ning kui ma tahan juba minema hakata, siis on see, et ta ei lase, kuna ütleb, et ma ei tohi, ja et ta võib politsei kaela saata. Kui ma Eestisse koliksin suvel, siis saaksin ma Eestis muidugi koolis edasi käia. Niisiis sooviksingi ma teada, et kas ma võiksin kodust ära kolida oma kaaslase juurde või vanavanemate juurde ilma oma vanemate nõusolekuta? Ja et kas nad saavad midagi selle suhtes teha kui ma koliksin.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende heaolu eest hoolitseda. Sellest lähtuvalt on alaealise lapse vanematel õigus otsustada ka lapse elukorralduse üle, sealhulgas lapse elukoha üle.

Kui Teie sooviks on kolida oma poisssõbra juurde, peaksite seda oma vanematega rahumeelselt arutama ja üheskoos parima võimaliku lahenduse välja nuputama. Võibolla võiks antud olukorras abiks olla ka mõni neutraalne spetsialist, nagu näiteks lastekaitsetöötaja või psühholoog.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et naine, kellega meil oli suhe, teatas mulle alles pärast lapse sündi, et meil on ühine laps?25.05.2015

Tervist, mure suur ja keeruline, ise olen hetkel noor ja sai väike suhe tehtud ühe naisega. Kellega siis pärast 4 kuud koosolemist sai tema soovil lahku mindud. Läks veel mõned kuud mööda ja saatis mulle alles 5 päeva peale lapse sündi pildi koos kirjaga, et oled lapse isa nüüdsest. Enne seda ei olnud ma isegi rasedusest teadlik ja ei hoidnud kontakti. Nüüd on lapse sünnist möödas 5 kuud, kus siis nüüd ta avastab, et oleks lapsetoetust ka vaja. Sünnitunnistusel muidugi minu nime ega isadust veel tõestatud pole. Kuid kuidas ta saab minult nõuda midagi kui ta ei suvatsenud isegi oma rasedusest märki anda. Kas mitte ei peaks lapse sündi koos isaga enne arutama ja alles siis selle otsuse vastu võtma. Antud hetkel tegi ta seda üksi ja hoidis saladuses niikaua kuniks laps juba sündinud oli.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Moraalsest vaatenurgast oleks lapse ema kindlasti võinud Teid teavitada juba rasedusest teadasaamisel, kuid midagi ebaseaduslikku tema teos siiski ei ole. Teie lapsel on õigus Teilt ülalpidamist saada ka juhul, kui saite tema olemasolust teadlikuks alles peale tema sündi.

Kohtu kaudu on lapse emal õigus Teilt lapsele elatist nõuda vaid siis, kui olete lapse isana kantud sünnitunnistusele. Kui Te ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma, on lapse emal võimalik kohtu kaudu taotleda isaduse tuvastamist. Samasugune õigus on ka Teil, kui lapse ema anna nõusolekut isaduse omaksvõtuks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas kohus määras elatisrahaks 171 eurot, kui miinimum on 195 eurot?25.05.2015

Tere.
Artiklist loen, et elatisraha alammäär on 195.eurot. Kohus määras aga elatisrahaks 171 eurot, kuna isal on eelmisest abielust 2 alaealist last. Nüüdseks elab aga isa tagasi oma lahutatud naise ja laste juures. Kas peaksin elatisrahale uue nõude tegema või jääbki nii? Kohtu poolt on kirjas, et summa on selline kuni 18 eluaastaseks saamiseni või päevases õppes õppiv. Kui elatisraha alammäär on 195 erot, kuidas siis kohus määras sellise summa?

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Teil on õigus, et seadusega on sätestatud elatise miinimummäär, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hetkel on see summa 195 eurot kuus.

Samas sätestab seadus ka võimaluse elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. See on reguleeritud perekonnaseaduse §'s 102 (lg 1: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; ja lg 2 ls 3: kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). Ehk siis nendest punktidest tulenevalt, võib teatud juhtudel elatise välja mõista ka väiksemas summas kui miinimummäär.

Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida veel ette võtta, kui isa ei maksa lapsele elatist ja ka kohtutäitur ei ole suurt aidanud?25.05.2015

Lapse isale on kohtu poolt määratud elatis alates 2010 aastast. Praeguse seisuga on elatist laekunud kuni 6 korral ja ka vähem kui seadusega ettenähtud ehk 150 eurot või vähemgi. Olen ka kohtutäituri juurde avalduse teinud, kuid ikka mitte midagi. Mis võimalused on veel? Vabatahtlikult see inimene last ei toeta!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa lapsele vabatahtlikult elatist ei maksa ja ka kohtutäituri abiga ei õnnestu elatisraha kätte saada, võiks kaaluda lapse isa suhtes süüasja algatamist karistusseadustiku §-i 169 järgi. Võimalik, et nimetatud tegevus distsiplineeriks lapse isa lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muuta elatisraha kohtuotsust, et see siduda iga-aastase miinimumi muutusega?25.05.2015

Tere,
Mul on lapse isale alimendid kohtu kaudu peale pandud, iga kuu saan 159,78, mis oli siis miinimum lapsele. Kahjuks ei osanud ma panna kohtuotsusesse seda, et kui miinimum palk tõuseb, siis tõuseb ka elatusraha lapsele. Kas seda kohtuotsust on võimalik ka muuta ja et lisada see, et miinimumpalgaga tõuseb ka elatusraha? Samuti on tal veel teine laps, kas see mõjutab minu soovi saada vastavalt seadusele nüüd igakuiselt 195.- kuus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurendamiseks tuleb elatise suurendamise hagiga kohtu poole pöörduda, seejuures on võimalik taotleda elatise sidumist alampalgaga, vältimaks tulevikus alampalga tõusmisel uuesti kohtusse pöördumise vajadust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et taotleda vastutus-vabastust, et mitte hakata ülal pidama oma ema, kes mind ei ole kasvatanud?22.05.2015

Tere!
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Enne Teie vastu nõude esitamist ei ole võimalik vanema ülalpidamiskohustusest vabastamist taotleda. Seni kui seda nõutud ei ole, ei ole ka tuvastatud olukorda, kas vanem on üldse abi vajav ja kas tema lastel on ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 96 jj kohaselt on täisealistel lastel vanemate suhtes ülalpidamiskohustus kui vanem ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Samas on Teil ülalpidamiskohustus ka oma laste ees. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja Teie kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus isiku vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, seda näiteks olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Loetelu, millistel juhtudel võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada on nö lahtine. See tähendab seda, et igal konkreetsel juhul kaalutakse, milline võib olla see äärmine ebaõiglus, millisel ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastatakse. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pea laps oma vanemat ülal pidama, kui lapsevanem ei ole ise oma lapse eest hoolitsenud.
Seega juhul, kui Teie ema peaks esitama Teie vastu ülalpidamise nõude, tuleks kohtule esitada kõik tõendid ja argumendid, mis Teie hinnangul vabastaksid Teid ülalpidamise tasumise kohustusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas võin lapse isalt ka enda ülalpidamiseks raha nõuda?22.05.2015

Tere!
Olen 2-aastase lapsega kodune (paari kuu pärast lähen tööle), lapse isa maksab 195 eurot elatisraha ning 2 korda kuus nädalavahetustel on laps isaga. Kas mul on lapse isalt õigus küsida enda ülalpidamiseks raha? Kas selle kohta on seaduses ka paragrahv?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõige 2 sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Kui Teie olukord vastab PkS § 111 lõikes 2 sätestatule, on Teil õigus lapse isalt endale elatist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lisaks elatisrahale pean ostma veel spordiriided, teksad ja muid lapse asju või peab ema ise ka panustama?22.05.2015

Tere,
Lahutasime ja nüüd elab ema koos lapsega Tallinnas ja isa mujal. Leppisime kokku alimentide summas igakuiselt 200 eurot. Kui olin mais summa üle kandnud, tuli kõne, et laps vajab dresse, teksasi ja tosse. Andsin mõista, et selle summaga peab hakkama saama. Olen kogu aeg aru saanud, et isa 200 eurot ema 200e eurot ongi lapse nn raha, kokku 400 eurot. Lapse ema aga vastu, et tema aeg maksab ja kas selle eest esitan ka arve ja et 200 eurot hakkama ei saa jne. Tema ei saa aru, et mõlemad peavad panustama, või saan mina asjadest valesti aru?
Loodetavasti oli see küsimus arusaadav:)
Ootadest teiepoolset tagasisidet,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemad vastutavad lapse ülalpidamise eest (üldjuhul) võrdselt – kui lapse vajaduste suurus ühes kalendrikuus on 400 eurot ja Teie maksate lapse emale elatist 200 eurot, peaks ka lapse ema panustama lapse vajaduste katmisesse 200 euro väärtuses. Antud juhul ei ole lapse emal põhjendatud nõuda Teilt lisaks elatise maksmisele lisakulutuste tegemist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töövõimetult saab kogu sissetuleku lastele elatiseks ära võtta?22.05.2015

Tere!
Olen töövõimetuspensionil, saan kuus 200 eurot, millest (kui sain veel 180 eurot, paar aastat tagasi) määrati alimendid lapsega pooleks ehk siis 90 mulle ja 90 lapsele. Muid sisetulekuid ei ole. Kui teise naisega saadud lapsele mõistetakse ka Elatis välja, kas minule ei jäägi siis sentigi? Teine 90, mis mulle jäi läheb siis teisele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul mõistetakse vanemalt lapse ülalpidamiseks miinimummääras elatis välja (2015. aastal 195 eurot), kuid erandkorras on võimalik elatist vähendada ka alla miinimumi – ühe lapse puhul seda ka tehtud on. Teie olukorras on ilmselt põhjendatud elatisraha vähendamine alla miinimumi ka teise lapse puhul, kuid millises ulatuses, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest (milline on Teie majanduslik olukord tervikuna, milline on lapse ema majanduslik olukord ja muu asjas tähtsust omav).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on reaalne isalt saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtjana näitab väikest sissetulekut?21.05.2015

Tere
Kui reaalne on lapse isalt kätte saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtte omanikuna näitab oma sissetulekuna 390 € ja lisaks sellele toob ettekäändeks teise lapse olemasolu?
Reaalsus on aga see, et tal on võimalused kõigeks olemas (maja, auto, reisid, kanda brändirõivad jnejne), kuid riigi ees näitab suutmatust. Ilmselgelt miinimumi saav kodanik kõike eelpool nimetatud lubada ei saaks.

Ette tänade!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Seda enam, kui lapse isa üritab näidata oma sissetulekuid tegelikust oluliselt väiksemana.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand