Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas arvutada elatisraha vahelduva elukoha puhul?20.06.2017

Tere!
Kas oskate anda nõu kuidas arvutada elatisraha, kui 2 last veedavad u 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Päris võrdsed kulutused ei ole, et kompensatsiooni üldse mitte nõuda. Samas riikliku miinimumi nõudmine pole vist ka põhjendatud? Kusjuures emal on laste igapäevase transpordiga seoses märkimisväärselt suuremad kulutused kui isal. Vastavalt koosveedetud ajale on suuremad ka toidukulud ja proportsionaalselt elamiskulud. Kas ajakulu ja kohustust olla hoolduslehel kui lapsed on haiged (millega väheneb ema sissetulek) ka kuidagi arvesse võetakse? Kuidas võiks seda arvutada?
Mida arvate olukorrast, kus isa arvab, et kui tema oli 2 aastat tagasi (abielu ajal) tänu oma töögraafikule rohkem kodus ja hoidis ka haigeid lapsi, et ema ei peaks hoolduslehte võtma, siis temal on õigus nõuda, et nüüd oleks vaid ema haigete lastega kodus ja tema sellel ajal ema kaotatud sissetulekut kuidagi kompenseerima ei pea? Justkui isa oleks on 50% sellest kohustusest juba ette täitnud, kuigi olukorrad on täiesti erinevad.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleks kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamises osalema võrdsel määral, seega kui üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks rohkem kulutusi, peaks vähem kulutusi tegev vanem kompenseerima talle enamtehtud kulutustest poole. Näiteks kui üks vanem teeb igakuiselt kulutusi 250 euro ulatuses ja teine vanem 400 euro ulatuses, peaks vähem panustav vanem maksma elatisraha 75 eurot (mõlema vanema panus oleks sellisel juhul võrdne, summas 325 eurot).

Kes vanematest on lapsega haiguslehel, on vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. Olukorra võib lahendada näiteks selliselt, et haiguslehele jääb haigestunud lapsega see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist?19.06.2017

Tere! Lapse isalt võeti vanemlikud õigused, kuna ei suutnud maksta elatisraha ja on võlgades senini maksmata elatisrahade tõttu. Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist või peab maksma võlguolevad summad, mis on maksmata enne vanemlike õiguste äravõtmist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Lapse isal tuleb lapsele elatisraha edasi maksta, samuti tasuda elatisvõlgnevus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 5 km eemale kolimiseks ja sissekirjutamiseks on vaja teist korda vanema nõusolekut?19.06.2017

Läksime 3 aastat tagasi lapse emaga lahku ja laps jäi minuga (isaga). Lapse ema andis sissekirjutuse osas nõusoleku. Nüüd vahetame taas elukohta. Kas uude kohta (5km kaugemal) on uuesti vaja lapse ema nõusolekut või ei ole see enam sissekirjutuse osas oluline?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, on elukoha registreeringu muutmiseks vajalik ka lapse ema nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viimase klassi õpilasele ei peagi maksma elatist, kui saab 18 aastaseks ja kohtumääruses on "täisealiseks saamiseni"?19.06.2017

Tere
Kui kohtumääruses on kirjas, et lapse isa kohustub maksma elatisraha kuni lapse täisealiseks saamiseni, kas see tähendab seda, et vaatamata sellele, et laps saab täisealiseks 11. klassi lõpus, 12. klassis lapse isa ei pea enam elatisraha maksma? Kas selleks, et ta automaatselt maksaks kuni lapse 12. klassi lõpetamiseni, pean ma uuesti kohtusse pöörduma?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetse kohtulahendi alusel tuleb isal lapsele elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid seadusest tulenevalt tuleb ülalpidamist anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, seejuures on õppival täisealisel lapsel õigus ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni.

Seega kui lapse isa ei ole nõus keskkoolis õppivale lapsele peale 18-aastaseks saamist enam vabatahtlikult ülalpidamist andma, tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks uuesti kohtusse pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse veetmise, kas seda peab tegema ka kohtus?15.06.2017

Ema ja isa vahel on kohtumääruse järgi lapse suve/koolivaheaeg jagatud pooleks (täpsem ajastus pole paika pandud). Ema dikteerib kui palju ja millal ta lapse isale annab, huvi kokkuleppe osas puudub. Ema soovib, et tema tahtmine jääks peale. Ta valib endale kõige paremad ajad (jaanipäev, juuli), isa võtku see, mis üle jääb. Veel nõuab ta, et isa oleks alati puhkusel kui laps on temaga, mis aga tähendab, et isa ei saa kunagi juulis puhata, sest juulis ta pole nõus last andma. Kuna isal on oma pere ja teine laps, siis ta tahab ka puhata juulis. Lisaks sellele nõuab ta, et isa annaks aru, kellega ja kus on laps isa juures viibimise ajal. Ta ei soovi, et laps oleks päevasel ajal, kui isa on tööl, isa abikaasaga. Siit ka küsimused: kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse (täpsed kuud ja pikkus)? Kas seda peab tegema kohtus? Mida teha kui ema nõuab omale sobivaid aegu ja ei ole nõus tulema kompromissile? Kas isa peab kõiges järgi andma? Kas emal on õigus nõuda, kus ja kellega on laps isa juures oldud ajal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtumäärus on väga üldsõnaline ja vanemate omavahelised suhted halvad, ei pruugigi õnnestuda puhkuse veetmise osas kokkuleppele jõuda. Ega sellisel juhul ei jäägi muud üle, kui taotleda kohtult suhtluskorra konkretiseerimist suvepuhkuse ajal. Näiteks võib taotleda sellist varianti, et laps veedab ühe vanemaga kõigi kolme suvekuu esimese poole (st esimesed 15 päeva) ja teise vanemaga suvekuude teise poole. Võib taotleda ka seda, et näiteks jaanipäeva veedaks lapse vaheldumisi ühel aastal ühe vanemaga ja järgmisel aastal teise vanemaga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline seadus sunnib last isa juurde minema, kui ta ise seda ei soovi?15.06.2017

Tere, kas Eesti Vabariigis on seadust, mis kohustaks isa oma lubadusest lapsega kohtuda kinni pidada? Vanematel on ju võrdsed õigused ja kohustused. Lapse isa jõudis oma põhjendamatute kaebustega (et ema takistab lapsega kohtuda) sinnamaani, et kohus määras kohtumiskorra. Peale määruse jõustumist (mis annaks isale õiguse ja kohustuse last võtta) oli isa 2a kadunud. Peale 2a möödumist ilmus välja, ja väidab, et lapse ema takistas 2a lapsega kohtuda. Esitas uuesti kaebuse kohtusse.
Saan aru, et lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Aga kui laps enam ei taha, ei taha ka isa kutsuda isaks, vaid kõnetada nimepidi.
Milline seadus sunnib last isa juurde minna? Kas lapse emal on mingil moel õigus nõuda, et lapse psüühikaga nii ei mängita või ongi nii, et emal ainult kohustus anda last siis kui isal suva peale tuleb, hoolimata sellest mida laps ise tahab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda. Kui aga lapsel on vanema suhtes tekkinud väga suur vastumeelsus ja laps ei soovi vanemaga kohtuda, ei olegi võimalik teda selleks sundida. Ka kohtud on avaldanud arvamust, et kui laps on täielikult vanemaga suhtlemise vastu, ei saa last sundida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis on elatise suuruse aluseks, kui laps elab emaga soomes ja isa eestis?15.06.2017

Tere,
Kuidas käib elatise maksmine kui isa elab eestis ja laps koos emaga kolib soome. Mis võetakse siis elatise maksime aluseks, kas soome riigi omad või eesti omad?
Lapsel on sissekirjutus soomes. Ja kui laps on ühes kuus pool aega ühe vanemaga, ning pool aega teise vanemaga kas siis on elatise maksmine õigustatud?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib lapse ema lapse nimel kohtusse pöörduda nii Soomes kui ka Eestis. Soomes kohtumenetluse alustamisel kohaldatakse Soome õigust ja Eestis kohtusse pöördudes vastavalt Eesti õigust. Elatise suuruse määramisel on aluseks lapse igakuised ülalpidamiskulud.

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks seejuures võrdses osas kulutusi, ei ole elatise maksmine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millisele kohtutäiturile pean asja andma, kui isa ei maksa elatist, kas isa elukoha või enda elukohast lähtuvale?14.06.2017

Tere
Kui lapse isa ei maksa elatist (kohtu poolt on välja mõistetud), mis pean edasi tegema? Andma kohtutäiturile, aga kuidas ma tean milline täitur sellega tegeleb, kui lapse isa elab Tartus siis pean valima ka Tartus oleva kohtutäituri, või võin võtta selle, kes on minule lähemal? Kas seda avaldust, mida esitama peab, saab interneti teel ka edastada? Kui kaua ma võiks oodata kuni kohtutäiturile asja annan?
Küsimusi nii palju ei oska kohe kirjagi panna.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse alustamiseks tuleb täitmisavaldus esitada sellele kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on lapse isa elukoht. Täitmisavalduse saate esitada ka e-posti teel. Täitemenetluse algatamiseks on sisuliselt alust kohe, kui lapse isa kohtulahendit rikub ehk jätab elatise kohtu poolt kindlaks määratud kuupäevaks maksmata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema või kuhu minema, et saaksin lastega rohkem koos olla?14.06.2017

Tere
Meil elukaaslasega on kaks last üks on 4-aastane ja teine saab kolmeseks. Ühel päeval läksime vaidlema ja paar päeva pärast seda pakkis elukaaslane asjad ja võttis lapsed ja läks oma vanemate juurde elama. Ütles mulle, et näed igal ajal lapsi kui tahad.
Nüüd kui tahan lapsi näha, ütleb tema, et ei ole praegu võimalik kui siis ainult koos temaga. Kuu aja jooksul olen neid näinud ainult kaks korda ja siis peale seda hakkab süüdistama, et räägin lastele asju, mida ma pole rääkinud.
Tahaksin olla lastega koos rohkem kui tund aga tema ütleb, et pole aega. Mida peaksin tegema või kuhu minema ,et saaksin lastega rohkem koos olla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimese asjana pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lastega suhtlemise korra osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on alust taotleda ainuhooldusõigust, kui ema on pool aega välismaal ja jätab lapse vanavanemate hoida?13.06.2017

Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et antud olukorras võib tõesti olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuid pigem siiski osaliselt, eelkõige lapse viibimiskohta puudutavas osas. Reeglina ei lõpeta kohtud lapse hooldusõigust täielikult, vaid ainult vaidlusaluses osas, milleks on hetkel lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand