Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks ainuhooldusõigus, kui isaga me kokkuleppele ei saa ja suhelda keeruline?23.02.2017

Tere.
Olen elanud lapse isaga lahus üle 1,5 aasta, millest ta toetas last rahaliselt 4 kuud. Elan kahe lapsega eestis ja olen kolinud 2 korda poole aasta jooksul. Ametlikult esitasin elatisenõude lapse isale jaanuaris. Lubas esitada vastuväite. See selleks. Pigem probleem selles, et last vaatamas on ta käinud 2 korda 7 kuu jooksul (ta elab soomes) ja keeruline on olnud küsida nõusolekut kolimiseks, et sissekirjutust saada, lisaks ei saa me omavahel normaalselt suhelda. Elan juba 1 aasta teise mehega. Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks üksikhooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühise hooldusõiguse lõpetamist ei loeta reeglina põhjendatuks vaid seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks võib alust olla vaid siis, kui lahus elaval vanemal puudub soov lapse elus osaleda ja ta ei ole seda ka teinud pikema perioodi jooksul. Seega antud olukorras võib olla lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine põhjendatud, kuid kohtu otsust ette prognoosida siiski ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas praegune elukaaslane saaks minu lapse oma nimele võtta, isa on muidu nõus?23.02.2017

Tere. Laps on 4a ja bioloogiline isa ei ole lapse elust osa võtnud. Kohtu poolt on määratud igakuine elatis aga ka seda pole makstud. Sünnitunnistusel on isa nimi, laps on minu perekonnanimel (ema nimel) ja ainuhooldusõigus on minul (emal), isa ei soovinud seda. Nüüd praegune elukaaslane tahaks last oma nimele võtta. Kuidas peaks toimima edasi ja kuhu pöörduma jne? Bioloogiline isa on nõus vanemlikust õigusest ka loobuma kuna ei tunne huvi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse lapsendamiseks on üldjuhul vajalik lapse mõlema vanema nõusolek ja nagu aru saan, on lapse bioloogline isa lapse lapsendamisega nõus. Sellisel juhul tuleb Teil lapsendamiseks pöörduda elukohajärgse Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialisti poole.

Rohkem infot leiate lapsendamise kohta järgmiselt veebiaadressilt: http://omapere.ee/kedatoetame/lapsendaja/

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naise pealesunnitud käitumine lapse saamise eesmärgil on õiguslikult mingit moodi käsitletav?23.02.2017

Tere
Rohkem kui 13 aastat tagasi endine elukaaslane soovis väga last, kuid mina ei olnud valmis isaks saama, mistõttu olin ka selle vastu. Meie suhe oli väga ebastabiilne (nüüd oleme 10.a lahus). Tema poolt oli järjepidev pikk vaimne surve ja mõjutamine, et ta ei soovi midagi muud kui last, tema elul pole mõtet ja ta tapab end ära kui last ei saa. Oli pidev karjumine ja hüsteeritsemine antud teemal. Vahekordade ajal ei olnud ta nõus vahekorda lõpetama ja hoidis füüsiliselt kinni. Lõpuks naine rasestus. Sellel ajal oli ka arstide poolt fikseeritud minul haigus ja oli ka vastav ravi, kuna ei suutnud taluda vaimseid ja psühholoogilisi pingelisi olukordi. Tunnen, et ta kasutas mind ära. Naise arvamus oma käitumisest on, et tema võib-olla tahtis natukene rohkem last saada ja last saadakse ikka kahekesi.

Minu küsimus on, kas selline pealesunnitud käitumine ja vaimne surve teise inimese poolt on ka õiguslikult mingit moodi käsitletav? Kas see võiks olla kohtus menetletav millegi järgi?

Ei soovi loobuda isadusest ega kohustusest lapse ees.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui mees ja naine on vahekorras, tuleb alati arvestada võimalusega, et naine võib selle tulemusel rasestuda. Kui naine rasestub, ei saa keegi kohustada teda abordi tegemiseks ja seda ka juhul, kui laps ei olnud naise rasestanud mehe poolt soovitud. Kui mees soovib välistada olukorra, et ta naise rasestab, on tal võimalik vahekorda vältida, millest tulenevalt ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud naisterahva mingil viisil karistamine lapse saamise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda elatise suurendamist ja ka tagantjärgi, kuigi laps saab juba peagi 18-aastaseks?22.02.2017

Tere!
Mulle maksab lapse isa alimente alates 2009. aasta ja sel hetkel oli see kohtuga määratud 1500 krooni. Nüüdseks eurodes on see summa 127 eurot. Sooviksin suurendada elatist. Aga laps saab aprillis juba 18. Kas on võimalik seda teha? Ja ka küsida elatist, mis oli miinimumiga määratud ka eelmiste aastate eest? Või vähemalt ühe aasta eest.
Samuti sooviksin uurida, mul on laps invaliid eluaegne, kas saab alimente ka edaspidi nõuda? Kuidas oleks seda võimalik teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtuotsusega juba välja mõistetud, ei saa elatist suurendada tagasiulatuvalt - praegu kehtiva kohtuotsuse tühistab ainult uue otsuse tegemine.

Kui laps ei ole täisealisena võimeline oma sissetuleku eest ise hoolitsema, näiteks takistab teda tervislik seisund, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus, kasvõi osaline, tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?22.02.2017

Tere, soov oleks saada tagasi lapsehooldusõigust/kaashooldusõigust. Tegin aastaid tagasi väga vale otsuse, et ainuhooldusõigus sai lapse isale antud. See sai tehtud omavahelise paberiga kuhu said alla tunnistajate allkirjad, mitte kohtu kaudu. Isa aga ei lase lapsega kohtuda ilma kellegi juuresolekuta. Last enda juurde elama ei nõua sest tean, et isa juures on tal paremad võimalused ja ka kool, aga sooviks lihtsalt lapsega segamatult koos aega veeta või nädalavahetuseks/koolivaheaegadel külla tuua, ise elan Soomes, laps Eestis. Laps sooviks seda ise väga aga isa lihtsalt ei luba. Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite Rahvastikuregistrist kontrollima, kas lapse hooldusõigus üldse kuulub ainult ühele vanemale. Hooldusõiguses on võimalik muudatusi teha vaid kohtu kaudu (mõni aeg tagasi oli seda võimalik teha ka perekonnaseisuametis), kuid omavahelise kokkuleppe sõlmimine hooldusõiguse kuuluvust ei muuda.

Kui peate siiski omavahelise kokkuleppe sõlmimise all silmas perekonnaseisuametis ühiselt tehtud avaldust, tuleb ühise hooldusõiguse taastamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kõik kolm last peavad toetama invaliidistunud isa, kui ta ei olnud laste emaga abielus, kuid elatisraha maksis kõigile lastele?20.02.2017

Tere, kas mu sõber, kes on invaliidistunud raske töö tagajärjel, saab lastelt nõuda rahalist toetust, kuigi ei ole laste emaga abielus ja üks tütar pole bioloogiline laps, aga on maksnud kõigile elatist? Ja sünnitunnistusel on kõik registreeritud tema lastena, kas kõik kolm laste peavad toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole oluline, kas mees oli laste emaga abielus või mitte. Kui mehel on kolm last, kelle suhtes ta on ülalpidamiskohustust täitnud, on täiskasvanud lastel kohustus teda abivajaduse korral ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui laps elab nüüd minu juures, aga vanast ajast on mul elatise maksmise kohustus, nüüd see ju pole enam õigustatud?20.02.2017

Tere
kuidas toimub elatise muutmine, kui nüüd elab laps minu juures? Minult oli varem talle kohtu kaudu välja mõistetud miinimumelatis ema arvele. Soov on mitte maksta enam emale, kuna laps elab ju minu juures ja katan kõik kulud. Ma saan aru, et tuleb esitada uuesti hagi kohtusse. Kes on sel juhul hageja, kostja ja lapse esindaja? Kas hageja olen mina ja kostja laps ning lapse seaduslik esindaja ema või antud juhul ei puutu ema enam asjasse ja hagisse saab panna lapse esindajaks ka enda? Mis tõendeid tuleb esitada ja kuidas hagi nõue formuleerida? Vähendada elatist 0.- kuus?
Lapse emalt ma elatist nõuda ei soovi. Soovin muuta elatise maksmist, kuna kui ma omavoliliselt ei maksa enam talle, siis võib ema pöörduda kohtutäituri poole kättemaksuks, mis on väga tõenäoline. Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil tuleb esitada kohtule elatise muutmise hagi, millega taotlete kehtiva kohtuotsuse tühistamist. Antud vaidluses on hagejaks laps, Teie kui last kasvatav vanem olete lapse seaduslik esindaja ja kostjaks on lapse ema.

Kohtule tuleb tõendada, et laps elab Teie juures ja täidate sellest tulenevalt oma ülalpidamiskohustust vahetult ning puudub kohustus elatise maksmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui läksime lahku aga lapsega enam kohtuda ei lasta?20.02.2017

Läksin elukaaslasest lahku. Lapse võttis ta kaasa. Ma pole lapsest loobunud ega midagi. Aga nüüd mure, et ei näe last, kuna lapse ema vanemad ei luba minu juurde last. Mida ma tegema peaks jne. Pikemat aega pole tahtnud lapse ema mingit raha, kui lapsel midagi vaja on läinud, siis alati aitan. On ähvardatud politseiga, et tullakse ja võetakse laps minu juurest ära. Alles oli olukord, kus lapse ema teadis, et toon lapse lasteajast ära, et hiljem toon ta koju. Siis hakkas pihta jama, et anna laps siia, kuna ei saa tuppa minna ilma temata. Lapse ema emal on selline olukord, kus ta pidevalt alkoholi tarbib ja siis valab oma viha seal olijate peale. Laps ise ka öelnud, et tahab minuga olla ja minu juurde jääda. Mida ma tegema peaksin?
Kas peaks pöörduma kohtusse, et saada laps endale? Muidugi ma kaotaks selle, kuna kohus ei hakka last emalt ära võtma. Loodan, et saan mingit infot mida tegema peaksin.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt pöörduge oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, võibolla õnnestub Teil tema vahendusel lapse emaga kokkuleppele saada. Kui mitte, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada välismaalasest fiktiivabielu?17.02.2017

Tere,
Olen juba peaaegu 2 aastat fiktiivabielus olnud. Abiellusime 16.03.2015.aasta Iirimaal, et ta saaks VISA euroopasse. Soovin lahutada, kõik tema andmed on mul olemas, koopia abielulepingust ja mõlemad osapooled on nõus. Kuhu ma peaksin pöörduma Eestis, et lahutada abielu?
Teine tüdruk on samuti fiktiivabielus, 2.aastat saab tal samuti. Ta teab ta nime, on saadetud mingisugune leping, kuid ta pole kindel, et see õige on, kuna ta ei käinud kohapeal registreerimas abielu. Talle anti mingi paber, mille ta pidi allkirjastama ja rohkem ta ei tea mitte midagi. Ta soovib lahutada, kuhu tema peaks pöörduma?
Kaua umbes sellised lahutused aega võtavad? Ja kui keerukad need olla võivad?
Mõlemad noormehed pole VISA't kätte saanud, kuna viimasel korral, kui pidime Iirimaale tagasi minema, et nad VISA saaksid, ei läinud me sinna.


Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abielu lahutamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse maakohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks, lisada hagiavaldusele abielutõend ja tasuda riigilõiv 100 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb samuti hagiavaldusele lisada).

Võimatu on öelda, kui kaua võib kohtumenetlus kesta, see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti kulub sellisele kohtumenetlusele rohkem aega, kus üks osapooltest elab teises riigis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratakse elatisraha suurus, kui vanemad on rahaliste kulutuste osas erineva käekirjaga?17.02.2017

Kuidas määratakse kindlaks lapse vajadused, mida teine vanem peaks elatusraha maksmise kaudu hüvitama? Elasime nüüdseks juba endise elukaaslasega (ei olnud abielus) mõnda aega koos ja juba sel ajal ei olnud me tehtavate kulutuste tegemisel ühel meelel, ka lapsega seoses. Kooselu ajal polnud meil rahakott ühine, sest meie suhtumine rahasse oli selleks liialt erinev. Minu arvates tegi elukaaslane küllalt palju küsitava väärtusega kulutusi ja ei valinud sama tulemuse saavutamiseks kõige ökonoomsemaid lahendusi, seda ka lapsega seoses. Üsna palju tuli asju ära visata, sest need olid läinud halvaks või vanaks jms. Vaatamata kõigele oleme seni jõudnud kulude katmisel kokkuleppele, kuid ma ei ole kindel, kas ka edaspidi. Nimelt on endine elukaaslane asunud koguma igasuguseid kulutšekke, ilmselt eesmärgiga nende abil tõestada, et ta tegi lapsega seoses mingeid kulutusi ja neid kasutama argumendina ametliku elatusraha suuruse määramisel, mida soovib saada ilmselt oluliselt üle miinimumi, sest juba praegu olin nõus üle miinimumsumma panustama. Kuid kui üks vanem on mingi kulutuse teinud, millega teine vanem nõus ei ole, kes siis otsustab, kas see oli mõistlik või mitte? Ei ole ju loogiline eeldada, et iga tehtud kulutus oli mõistlik ja vajalik ainult seepärast, et see tehti. Kasvatame last vaatamata lahkuminekule endiselt koos. Üks vanem kipub aga arvama, et just tema teab ainuisikuliselt, kuidas lapsel on hea, seda nii kulude kui ka muude küsimuste koha pealt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest – vajaduste suurus oleneb lapse tavalisest elulaadist, mille kujundavad otseselt vanemate varanduslikud võimalused. Samas tuleb lapse ülalpidamiskulude kandmisesse suhtuda mõistlikkusega (kohtuotsustest leiab tihtipeale seisukohti, et kulutused on ülepaisutatud, olenemata sellest, et vanemate rahalised vahendid on väga head).

Kui vanemad on tehtavate kulutuste osas väga erinevatel seisukohtadel, tuleb ikkagi leida kuldne kesktee. Kui lapse ema ei ole nõus Teie panusega, pidades seda liiga väikeseks, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kui nõutav elatissumma on miinimumist kõrgem, tuleb tal kõiki lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada, seejuures põhjendada kõikide kulude vajalikkust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand