Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas isa elatistaha maksma panna, kui ta ei tunnista last omaks?27.01.2015

Küsimus iseenesest lihtne, mida teha kui lapse isa ei tunnista last omaks juba pea 18 aastat, kuna sünnitunnistusel ei ole tema nimena märgitud ka tema õige perekonnanimi (ei olnud abielus) ja lapse isa elab Soomes, ise lapsega elan Eestis. Mis võimalused ja kuidas mida teha sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist saab kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana märgitud. Kui lapse isa ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks. Kui isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda lapse isalt kohtu kaudu elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abiellumise järel pean vastutama ka abikaasa vanade võlgade eest?26.01.2015

Tere!
Sooviks infot selle kohta, et mis mind ootab abielludes ees. Nimelt probleem selles, et minu elukaaslasel on võlad varasemast ajast ja kohtutäitur on arestinud tema pangakonto. Kui me nüüd abiellume, kas kohtutäituril on õigus arestida ka minu konto või nõuda võlgade kustutamist minu käest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abikaasade ühiste kohustuste hulka kuuluvad vaid need kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Tulevase abikaasa võlgade eest, mis on tekkinud enne abiellumist ja on seotud vaid tema isiklike huvidega, vastutab abikaasa üksinda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju pean maksma kahele lapsele elatisraha, kui ise saan miinimumpalka?26.01.2015

Tere. Elatisraha suurus on pool miinimumpalka. Aga kui mina saan miinimumi, sealt lähevad maksud maha, sellest maksan 195 ühele lapsele, teisele lapsele ei jää ju pool miinimumi. Kuidas on niimoodi siis seadus tehtud meie riigis. Saaks aru kui miinimum netopalgast pool oleks õiglasem.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus näeb tõepoolest ette, et elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool miinimumpalka ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot lapse kohta ühes kalendrikuus. Kohtud on korduvalt väljandanud seisukohta, et vanem on kohustatud leidma nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, kuid iseenesest on vastavate asjaolude esinemisel põhjendatud alandada elatist ka alla kehtiva miinimummäära. Vanem peaks kasutama oma rahalisi vahendeid kõigi oma laste puhul ühetaoliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin mingit õigust lapse elu üle otsustamiseks, kui DNA testi järgi olen isa, kuid laps on sündinud naise abielus?23.01.2015

Tere! Olen toreda 3a tüdrukutirtsu DNA testi (internetist ostetav) järgne isa. Laps aga on sündinud abielus olevatel vanematel (pere kolmas) ja kõik õigused on ametlikul abikaasal. Last on mul lubatud küll külastada ja toetusrahast ei öelda ka ära aga lapse elu puudutavates otsustes kaasa rääkida ei lasta.
Perekond ise on probleemidega, lapse emal on juba kaks väärteo menetlust laste suhtes toime pandu tõttu. Isa ei saa vanuse ja halveneva tervise tõttu enam hakkama, kodus lokkab mustus ja kokku tassitud rämps ja sotsiaaltöötaja on seetõttu iganädalane külaline. Kust ma peaksin alustama, et oma laps enda juurde elama saada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seni, kuni Teie nime ei ole isana kantud lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil lapse suhtes juriidiliselt ühtegi õigust ega kohustust. Sellest lähtuvalt tuleks alustada isaduse vaidlustamisest.

Mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga, on selleks võimalus ühe aasta jooksul arvates lapse sünnist. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib mees isaduse vaidlustada vaid isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ja lapse ema nõusolekul. Kui eelnimetatud nõusolekuid saada ei ole võimalik, võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 17 aastat hiljem on emal õigus nõuda isa DNA testi ning elatisraha?23.01.2015

Tere. Lapse sünnist on 17 aastat. Sünnitunnistusel isa pole märgitud, kuna ta pole kunagi lapse emaga koos elanud ega lähedates suhetes olnud (polnud ka lapse sünnist teadlik). Kas nii palju aastaid hiljem on tal õigus nõuda DNA testi ning elatisraha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, lapse emal on ka 17 aastat peale lapse sündi õigus taotleda kohtu kaudu isaduse tuvastamist. Kui isadus tuvastatakse, on lapse emal lapse seadusliku esindajana õigus nõuda lapse isalt elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke?22.01.2015

Tere.
Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke? Kui lapsevanem, kellelt nõutakse lapsele elatisraha, esitab vastulause ja minnakse kohtusse, kas tuleb maksta riigilõiv ja kes selle tasuma peab?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatist nõutakse suuremas summas kui miiinimummääras ehk lapse vajadused on suuremad alampalgast, tuleb lapse vajaduste tõendamiseks esitada kuludokumente (tšekke, arveid, maksekorraldusi). Miinimummääras (2015. aastal 190 eurot ühe lapse kohta) elatist nõudes lapse kulutusi tõendada ei ole vaja.

Elatishagi esitamine on riigilõivuvaba.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui DNA testiga on tuvastatud, et ma ei ole isa, kas siis pean ikka elatist edasi maksma?22.01.2015

Olen lapse sünnitunnistusele kantud isana, olen andnud omal ajal ise nõusoleku selleks, kuna ei teadnud, et ma ei ole bioloogiline isa. 2 aastat peale lapse sündi teatati mulle purjus peaga, et ma polegi lapse isa. Tegime DNA testi ja selgus, et ma ei olegi isa. Kolisime lahku. Tänaseks on kulunud DNA vastusest 6 aastat ja ma ei ole isadust vaidlustanud, kuna lubati minu juurde tagasi kolida. Olen vaatamata kõigele last toetanud, kuna olen hea inimene. Lõpetasin lapse toetamise 5 kuud tagasi, kuna ei lubatud lapsega eraviisiliselt kohtuda. Täna nõutakse kohtu kaudu minult elatist ja paistab seadus olema naise poolel. Kas mul oleks mingeid variante isadus vaidlustada? Kas minu eksnaine oleks saanud kuidagi teisiti toimida, näiteks nõuda pärisisalt elatist või nõuda sünnitunnistusele õige isa nime kasvõi kohtu kaudu? Küsin seda selleks, et aru saada oma eksnaise sammust, mille ta minu vastu on astunud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et DNA-analüüsi alusel on tuvastatud, et Teie ei ole lapse bioloogiline isa, ei anna Teile alust elatist mitte maksta, sest sünnitunnistusele olete endiselt lapse isana märgitud.

Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest ja Teie puhul on selleks DNA-analüüsi tulemustest teadasaamine. Kui DNA-analüüsi läbiviimisest on möödunud juba 6 aastat, on isaduse vaidlustamise tähtaeg Teie jaoks juba lõppenud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid?22.01.2015

Tere!
Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid? Põhjust, milleks seda kasutatakse, pole mulle öeldud.
Lapse isaga ei ela koos juba 10 aastat (laps on 11-aastane). Suhted on halvad ning vaimne vägivald kestab juba aastaid.
Jään teie vastust ootama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isal on õigus omada koopiaid lapsega seotud dokumentidest, seega otseselt alust keeldumiseks ei ole. Olukorras, mil isal ei õnnestu saada Teie käest koopiad lapsega seotud dokumentidest, on tal võimalik saada nt sünnitunnistuse ärakiri perekonnaseisuametist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtus miinimumtasemel elatise summa määramist võib takistada see, et isa peab maksma veel ka iga kuu ajatatud võlga?21.01.2015

Tere.
Kas elatusmiinimumi nõude praegusele tasemele viimise takistuseks läbi kohtu võiks saada asjaolu, et aastaid tagasi väljamääratud elatusmiinimumi juurde makstav võlgnevus (tagantjärele nõue, mida teine lapsevanem maksab ajatatuna aastate peale) tuleb kokku makstav summa suurem, kui sellest aastast kehtima hakanud 195 eurot? Või elatusmiinimumi väljamääramisel ei mängi rolli eelnevalt tekkinud võlgnevus ning, et isal on kohustus lisaks veel seda tasuda.
Juhtum siis selline, et aastaid tagasi peale pere purunemist sai isalt kohtulikult välja mõistetud lapsele minimaalne elatusraha. Tol ajal oli see summa 160 eurot. Kirjutasin hagisse ka nõude, et lapsele makstav elatusraha oleks seotud EV kehtiva miinimumpalgaga ning, kui tõuseb üks - tõuseks automaatselt ka teine. Kohus rahuldas kõik minu soovid - elatusraha väljamääramine minimaalsel tasemel, tagantjärele nõude ning lisaks anti üle täielik otsustusõigus lapse üle tehtavates olulistes otsustes (elukoht jne).
Kui lõplikud kohtupaberid peale istungit saabusid, ei olnud seal aga kirjas, et väljamääratud elatusmiinimum oleks seotud EV miinimumpalgaga, kuigi istungil oli sellest korduvalt juttu ning ei leitud põhjendust, miks seda mitte rahuldada. Esialgu sellest asjaolust numbrit ei teinud, sest kui 160 eurost sai vahepeal 177,5 siis teine pool maksis seda vabatahtlikult. Nüüd aga on tekkinud situatsioon, kus isa avastas, et reaalselt on tema kohustus aastaid tagasi määratud 160 eurot ning selle mitteseotus vahepeal korduvalt tõusnud miinimumpalgaga. Sellest tulenevalt sooviksin uuesti hagi sisse viia ning siduda lapsele makstav elatusraha miinimumpalgaga. Koos ajatatud võlgnevusega tuleb momendil lapsele makstav summa veidi suurem, kui on praegune miinimum 195 eurot. Kui tõenäoline on, et kohus ei rahulda minu taotlust makstava elatusmiinimumi sidumiseks miinimumpalgaga seoses juurdemakstava võlaga? Või ei ole need asjad omavahel seotud?
Vanemate poolt lapsele tehtavad kulutused on võrdväärsed (tõendatav) ning isa saab lapsega regulaarselt kohtuda vastavalt oma soovidele. Mõlemal vanemal puuduvad majanduslikud piirangud, mis annaks kummalegi alust elatise vähendamiseks kehtiva miinimummäära järgi.
Tervitades ning vastust ootama jäädes!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistavad kohtud elatise kehtivas miinimummääras välja, samamoodi ei tohiks probleeme tekkida ka elatise suurendamisega kehtiva miinimummäärani. Asjaolu, et lapse isal on tekkinud elatisvõlg, ei piira elatise suurendamist Teie poolt soovitud suuruseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas meil õega on õigus nõuda isalt elatist ülikoolihariduse omandamise ajal?21.01.2015

Olen 22 ja õde on 20. Oleme üliõpilased ja kooli kõrvalt tööl ei käi. Kas meil on õigus nõuda isalt elatist hariduse omandamise ajal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel ülalpidamiskohustus alaealise lapse ja põhi-või keskharidust omandava kuni 21-aastase lapse suhtes, kõrgharidust omandava lapse suhtes vanematel enam otseselt ülalpidamiskohustust ei ole.

Lisaks eeltoodule on ülalpidamiseks õigustatud abivajav perekonnaliige, kuid nimetatu kehtib eelkõige olukorras, mil isik ei ole võimeline oma ülalpidamise eest ise hoolitsema (nt olukorras, mil isiku tervislik olukord ei võimalda tal endale ise sissetuelkut teenida). On vaieldav, kas kõrgharidust omandav täiskasvanud laps on abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand