Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lapse isa võib kiusu pärast keelata lapsega reisile minna, saades teada, et olen talle alimendid peale pannud?27.04.2015

Tere! Elan lapse isast üle aasta lahus. Laps käib isa juures kord kuus nädalavahetusel. Ainuke toetus hetkel on lasteaia makse. Kuna sai koos ostetud auto, siis mulle (emale) jääb üksi tasuda auto laen, mis pole minu jaoks mitte väike summa, arvestades, et kasvatan ma last üksi. Autot ta mulle ei anna, see on tema oma. Hetkel meil mehega suuline kokkulepe, et aitab maksta alates selle aasta aprillist autolaenu (2a). Aga see tähendab, et lapse toetamiseks raha ei ole. Kui ma nüüd sooviks nõuda alimente ja mul endal plaan 2017 dets lapsega reisile minna, kas on võimalik, et alimente peale pannes isale, võin ma tema kiusu pärast oma suu reisist puhtaks pühkida? Millised õigused mulle jäävad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleks kõik last oluliselt puudutavad küsimused vastu võtta ühiselt. Üheks selliseks on kindlasti lapsega välismaale elama kolimine, kuid 1-2 nädalasele välisreisile minek minu hinnangul sinna alla ei kuulu, kuivõrd see otsus ei mõjuta last püsivalt.

Seega tuleks Teil lapse isa kindlasti teavitada, et lähete lapsega reisile, kuid tema nõusolek otseselt vajalik ei ole (eeldusel, et reisite Euroopa piires, kaugemale minnes võib teise vanema nõusolek vajalik olla ka lühiajalisel reisil, olenevalt külastatavast riigist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda aru elatisraha kasutamise kohta?27.04.2015

Tere,
kas elatise maksjal on õigus ja võimalus elatise saajalt nõuda teavet selle kohta, kas elatist kasutatakse sihtotstarbeliselt, ehk kuidas mina elatise maksjana saan kindluse selle kohta, et raha, mida ma maksan kasutatakse lapse vajaduste jaoks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatisraha lapse huvides, kuid samas ei pane seadus elatist saavale vanemale kohustust anda elatist maksvale vanemale aru elatise kasutamise kohta.

Vanemate kokkuleppel võib elatisraha kanda otse lapse kontole – kui mõlemal vanemal on lapse pangakontole ligipääs, on elatist maksval vanemal iseenesest võimalik jälgida teatud määral elatise kasutamist. Kuid nagu märkisin, võib lapse kontole elatisraha kanda vaid vanemate eelneva kokkuleppe alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis õigused saab isa juhul, kui peakski nüüd lapsele lisama isa perekonnanime?24.04.2015

Lapse kandmisel ja sündimisel ei näidanud lapse bioloogiline isa üles huvi tema suhtes ning sünnitunnistusel puudub seetõttu tema nimi. Aja möödudes ei olnud tal selle kohta vastuväiteid. Suhte purunedes olen olnud 2 aastat temast lahus ja nüüd lapse isa nõuab lapsele tema perekonnanime lisamist ning ähvardab. Mis õigused saab isa juhul, kui peakski nüüd lapsele lisama perekonnanime? Lisaks ei ole lapse isa huvitatud isadustesti tegemisest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ilmselt peate lapsele isa perekonnanime andmise all silmas seda, et isa võtab isaduse omaks ja ta kantakse lapse isana lapse sünnitunnistusele. Sünnitunnistusele kandmisega omandab isa lapse suhtes vanema-lapse õigussuhtele iseloomulikud õigused ja kohustused, nagu näiteks lapsega suhtlemise õigus ja lapse ülalpidamise kohustus. Samuti saab lapsest isa seadusjärgne pärija.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik Teie nõusolek. Kui Teie nõusolekut ei anna, on lapse isal võimalik pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole (reeglina teostatakse sellisel juhul ka DNA-analüüs).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik Sri Lankal registreeritud, kuid Eestis ja Inglismaal legaliseerimata abielu Eestis lahutada?24.04.2015

Tere,
Abielu on sõlmitud 2008. aastal Sri Lankal. Abikaasal on Briti kodakondsus ja tema alaline elukoht on praegu Inglismaal. Abielu ei ole ei Eestis ega Inglismaal registreeritud ega legaliseeritud. Kas sellist abielu oleks võimalik Eestis lahutada? Kuidas selleks toimida?
Tänan vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kus on Teie alaline elukoht. Eestis on võimalik abielu lahutada juhul, kui siin on Teie alaline elukoht.

Välisriigis, kus sõlmiti abielu, tuleb abielutunnistus vastavas ametiasutuses legaliseerida ja seejärel legaliseerida ka Eesti välisministeeriumis. Välisriigis sõlmitud abielust tuleb informeerida ka kohalikku perekonnaseisuasutust, kes kannab abielu Eesti rahvastikuregistrisse. Eesti kohtus abielu lahutamiseks tuleb kindlasti vastavad toimingud läbi viia, abi võite selleks saada Eesti välisministeeriumist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lisaks lapsele makstavale elatisrahale peab isa üleval pidama ka töövõimetut endist abikaasat?24.04.2015

Tere,
Kui olen töövõimetu ja kasvatan alaealist last, kas endisel abikaasal ja lapse isal lasub kohustus mind ülal pidada või kuidagi teisiti toetada lisaks lapsele makstavale elatisrahale?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui vana on laps ja kas olete võimeline endale ise sissetulekut teenima või mitte.

Kui lahutatud abikaasa ei suuda endale ise sissetulekut teenida ühise lapse hooldamise tõttu, on tal õigus saada ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt, kuid mitte kauem kui lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kui laps on vanem, kuid Teie ei ole võimeline endale töövõimetuse tõttu ise sissetulekut teenima ja selline abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks, on Teil samuti õigus lahutatud abikaasalt ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid?24.04.2015

Olen väga mures, et minu eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid. Kas saaks mingitki nõu, et mida edasi teha?

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 143 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava lapsevanema ja lapse suhtlemises. Vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
Seega kui läbirääkimised eksnaisega ei kanna vilja, soovitame Teil pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra kokkuleppimiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida sisaldab endast perekonnaseaduses mõiste "tavahooldus"?24.04.2015

Tere!
Mida sisaldab endas perekonnaseaduses mõiste tavahooldus §146(1). Kas see koosneb isiku- ja varahooldusest.

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mõistet „tavahooldamine“ kasutab PKS § 145, mis reguleerib lahus elavate vanemate otsustusõigust.
Vanemal, kelle juures laps parasjagu viibib on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu asju.
Siia alla võiks paigutada, toitumist, riietumist, ärkveloleku- ja uneaega, arvuti jm tehnoloogia kasutamist, sõprade külla kutsumist, taskuraha ja muid sarnaseid küsimusi.
PKS § 145 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Seega võiks kokkuvõtvalt öelda, et olulisi ja pikaajalisema mõjuga küsimusi peavad ka lahuselavad vanemad otsustama koos, kuid igapäevased otsused võib lahuselav vanem, kelle juures parasjagu laps viibib, otsustada üksi. Tavahooldamine hõlmab nii isiku- kui ka varahooldust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui saan küll peagi täisealiseks, kuid sooviks isalt tagantjärgi elatisraha nõuda?23.04.2015

Tere! Olen alaealine ja oleks soov oma isalt alimente nõuda. Sündides leppisid vanemad suuliselt kokku, et isa ei pea alimente maksma ja nii ka jäi. Kuid endal on neid soov siiski kätte saada. Olen saamas kohe täisealiseks ja seetõttu küsingi, et kas on võimalik neid tagant järgi nõuda ja kuhu ma selle jaoks peaksin täpsemalt pöörduma kui on selline asi võimalik.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete alaealine, peab elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma Teie seaduslik esindaja ehk Teie ema. Kui olete saanud täisealiseks, saate iseseisvalt kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu elatise hagilt tasuma ei pea. Märgin seejuures ära, et täisealisena on Teil õigus elatist nõuda siis, kui jätkate täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt, mitte rohkem.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks kindla kuupäeva kokkuleppimiseks peab kindlasti kohtusse pöörduma?23.04.2015

Isa ei ole nõus elatisraha notariaalselt kokku leppima. Elatisraha siiski kannab igakuiselt kolm aastat, küll mitte ette enne järgmist kuud, vahel ka kahes osas, kindlaid kuupäevi ei ole ning on olnud juhuseid, kus mingi osa peetakse kinni ühepoolselt ilma teavituseta kui lapsed on tema juures olnud pikemalt kui üldiselt kokku lepitud. Lapsed (11a ja 13a) elavad alaliselt minu juures, isaga viibivad igal teisel nädalvahetusel, suvel ka harvem. Soovin fikseerida kindlat elatisraha maksmise kuupäeva ja summat (mida ma üldjuhul saangi), kuid mis on kõrgem kui 200 eurot. Isa ei ole nõus kirjalikke kokkuleppeid sõlmima, samas puudub mul teadmine, kas, millal ja millise summa ma saan. Kas ainus viis on elatishagi või on siiski mingi järjepidevuse tõestuse korral taotleda kiirmenetlust ka kõrgema kui 200 euro puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras on tõepoolest ainuke võimalus pöörduda elatishagiga kohtu poole, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda suuremat elatist kui 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse?23.04.2015

Palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse? Praegusel hetkel maksan ühe lapse pealt 220 € kuus aga endal uus pere ja uus laps praeguse elukaaslasega ja loogiliselt võtta siis läheb uue lapse peale ka raha iga kuu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu poolt väljamõistetava elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest, kuid samas ka vanemate majanduslikust olukorrast ja teistest ülalpeetavatest. Kui nõuda miinimummäärast suuremas summas ehk 195 eurost suuremat elatist, tuleb lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada.

Kui hetkel maksate lapsele elatisraha 220 eurot kuus, peaksid lapse ülalpidamiskulud eelduslikult olema umbkaudu 440 eurot kuus. Kohtus nimetatud summas elatise väljamõistmiseks peaks lapse ema olema võimeline ka tõendama, et lapse kulutused on 440 eurot kuus. Kui lapse ema on selleks võimeline, mõistab kohus tõenäoliselt selles summas elatise välja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand