Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saada lapse isa nõusse, et laps saaks uue perekonnanime, sest meil on uus pere?19.06.2013
Tere
Minu mure on seotud esimesest kooselust lapse perekonnanimega. Laps kannab oma isa perekonnanime, kuid lapse isa last ei kasvata, ei toeta, ei tunne ka huvi tema käekäigu vastu juba üle kolme aasta. Meil on uus elu, uus perekond, laps kutsub minu elukaaslast isaks ning on tunnistanud, et ta on õnnelik, et tal sellise isa (laps teadlik oma bioloogilisest isast). Oleme käinud läbi kohtu alimentide saamiseks (siiski ei maksa), samuti ka kohtu kaudu on määratud kohtumisajad, mida ta ei kasuta kolm ja pool aastat juba. Tegelikult tean tema elust ainult seda, et tal on teine elukaaslane ja ka ühine laps. Minu soov oleks siiski lapse perekonnanimi saada meie perega ühiseks, kuna plaanime abielluda ning meil on ka ühine laps. Sedasi saaksime tervikperena edasi elada, ilma, et suuremal lapsel oleks muret miks on tema teise perekonnanimega. Ka laps ise on korduvalt avaldanud soovi, et perekonnanimi oleks sama, mis minul või minu elukaaslasel. Kahjuks rohkem kui kolm aastat tagasi kui seda teemat puudutasin lapse bioloogilise isaga, ei andnud ta mitte mingil tingimusel oma nõusolekut. Mis ma saaksin täna teha? Kui sooviksin ainuhooldusõigust ja otsustusõigust, millised oleksid minu võimalused need saada?
Minu mure on seotud esimesest kooselust lapse perekonnanimega. Laps kannab oma isa perekonnanime, kuid lapse isa last ei kasvata, ei toeta, ei tunne ka huvi tema käekäigu vastu juba üle kolme aasta. Meil on uus elu, uus perekond, laps kutsub minu elukaaslast isaks ning on tunnistanud, et ta on õnnelik, et tal sellise isa (laps teadlik oma bioloogilisest isast). Oleme käinud läbi kohtu alimentide saamiseks (siiski ei maksa), samuti ka kohtu kaudu on määratud kohtumisajad, mida ta ei kasuta kolm ja pool aastat juba. Tegelikult tean tema elust ainult seda, et tal on teine elukaaslane ja ka ühine laps. Minu soov oleks siiski lapse perekonnanimi saada meie perega ühiseks, kuna plaanime abielluda ning meil on ka ühine laps. Sedasi saaksime tervikperena edasi elada, ilma, et suuremal lapsel oleks muret miks on tema teise perekonnanimega. Ka laps ise on korduvalt avaldanud soovi, et perekonnanimi oleks sama, mis minul või minu elukaaslasel. Kahjuks rohkem kui kolm aastat tagasi kui seda teemat puudutasin lapse bioloogilise isaga, ei andnud ta mitte mingil tingimusel oma nõusolekut. Mis ma saaksin täna teha? Kui sooviksin ainuhooldusõigust ja otsustusõigust, millised oleksid minu võimalused need saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Ühist hooldusõigust omavad vanemad saavad lapse perekonnanime muuta ühiselt ehk siis sellega peavad nõus olema mõlemad vanemad. Kui lapse isa ei ole lapse perekonnanime muutmisega nõus, on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Iseasi, kas kohus sellise nõude ka rahuldab, sest suure tõenäosusega on lapse isa sellele vastu ega pea seda põhjendatuks. Samuti tuleb kohtul arvesse võtta mitmeid olulisi asjaolusid, nt seda, kui kaua on laps isa perekonnanime juba kandnud ja kas ta on sellega harjunud.
Kui taotlete kohtult hooldusõiguse täielikku üleandmist (teisisõnu ainuhooldusõigust) ja kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sealhulgas muuta lapse perekonnanime. Siiski peavad ühise hooldusõiguse lõpetamiseks esinema väga kaalukad asjaolud ja Teie poolt kirjeldatu alusel on keeruline anda konkreetset vastust, kas hooldusõiguse täieliku üleandmise nõude esitamine oleks perspektiivikas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema truudusetus ja lapse ebaturvalistesse olukordadesse jätmine annab aluse lapse isa juurde määramiseks?18.06.2013
Laps on allakooliealine ja viimasel ajal on suhted lapse emaga muutunud halvemuse poole. Kui palju tuleks kohtus arvesse asjaolud, et naine abielu ajal on olnud truudusetu ja on olnud ka olukordi, kus ta oma seiklushimus on lapse turvalisuse ohtu seadnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui kohus peab otsustama, kummale vanemale anda otsustusõigus lapse viibimiskoha osas, lähtutakse peaasjalikult sellest, kumma vanema juures on lapse huvid rohkem tagatud.
Lapse huvide kaitstusele räägib kindlasti kaasa see, et lapsel on vanema juures turvaline olla – seega lapse ohtlikkesse olukordadesse asetamine seda teinud vanema kasuks ei räägi. Iseasi, kas teine vanem on võimeline seda kohtule tõendama.
Vanema truudusetus kohtu jaoks lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmise ostsutamisel suure tõenäosusega rolli ei mängi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur oleks õiglane elatisraha suurus, kui isal on korralik töökoht ja sissetulek?18.06.2013
Olen kahte alaealist last kasvatav ema. Laste isaga, kellega olime vabaabielus, oleme 2 aastat lahus elanud. Siiani ei ole ma temalt elatisraha nõudnud, kuna elan lastega tema korteris, mille laenu ta maksab. Kui suur oleks õiglane elatisraha suurus, kui tal on korralik töökoht ja sissetulek. Või kas mul üldse on õigus nõuda elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui lapsed elavad alaliselt Teiega, on Teil õigus laste isalt elatist nõuda. Seejuures peab märkima, et laste isa ei ole kohustatud tagama Teile ja lastele elamispinda – tegemist on laste isa vabatahtliku (ja heasoovliku) teoga, millest ta võib igal ajal nö loobuda (ilmselt mõjutab laste isa käitumist ka asjaolu, et siiani Te lastele elatist nõudnud ei ole).
Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb eeskätt lähtuda laste vajadustest, isa sissetulek on kindlasti teisejärguline. Laste vajaduste suuruse kujundavad laste ülalpidamiseks tehtavad kulutused – sinna alla lähevad kulutused eluasemele, söögile-joogile, riietele-jalanõudele ja olenevalt lapse vanusest muule vajalikule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab ühisvaralepingu seoses eluaseme soetamisega muuta lahusvaralepinguks?17.06.2013
Tere!
Abielludes sõlmisid noored ühisvaralepingu. Nüüd, 4 kuud hiljem, otsustab mees seoses eluaseme soetamisega muuta lepingu lahusvaralepinguks.
1. Kas seoses lepingu muutmisega kaotaks kuuendat kuud last ootav abikaasa õiguse abieluaastate jooksul soetatud igasugusele ühisele varale, kaasa arvatud ka abielu ajal soetatud eluasemele?
2. Millised on nii tema kui ka sündiva lapse õigused, juhul kui abielupaar peaks tulevikus lahutama?
3. Kas oleks võimalik ja millised tingimused tuleks lisada lahusvaralepingusse, et tagada turvalisus varasuhtes nii lapsele kui ka emale (arvestades olukorda, et ema lapsega kodus oldud aja jooksul ei oma sissetulekuid)?
Vastust ootama jäädes, lugupidamisega
Abielludes sõlmisid noored ühisvaralepingu. Nüüd, 4 kuud hiljem, otsustab mees seoses eluaseme soetamisega muuta lepingu lahusvaralepinguks.
1. Kas seoses lepingu muutmisega kaotaks kuuendat kuud last ootav abikaasa õiguse abieluaastate jooksul soetatud igasugusele ühisele varale, kaasa arvatud ka abielu ajal soetatud eluasemele?
2. Millised on nii tema kui ka sündiva lapse õigused, juhul kui abielupaar peaks tulevikus lahutama?
3. Kas oleks võimalik ja millised tingimused tuleks lisada lahusvaralepingusse, et tagada turvalisus varasuhtes nii lapsele kui ka emale (arvestades olukorda, et ema lapsega kodus oldud aja jooksul ei oma sissetulekuid)?
Vastust ootama jäädes, lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui abieluvararežiimiks on varaühisus, saab seda abieluvaralepinguga varalahususeks muuta vaid abikaasade kokkuleppel, st kinnisvara omandanud abikaasa ei saa ainuisikuliselt otsustada, et soetatud eluase on nüüd tema lahusvara ja edaspidi on vararežiimiks varalahusus.
Kui abikaasad siiski otsustavad abieluvaralepingu sõlmida ja teha muudatusi hetkel kehtivas vararežiimis, võib abieluvaralepinguga varaühisuse tervikuna varalahususeks ümber määrata, kuid võib ühe abikaasa lahusvaraks määrata ka vaid konkreetse eseme, nt soetatud eluaseme. Esimesena nimetatud juhul abikaasadel ühisvara enam ei teki ja abielu lahutades midagi jagada ei ole, kuid teisena nimetatud juhul saab (võimalikku) ühisvara abielu lahutamisel jagada, välja arvatud neid konkreetseid esemeid, mis määrati abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvaraks.
Ilmselt oleks kõige enam naisterahva huvides olukord, mil abikaasade vahel jätkuks varaühisuse varasuhe – sellisel juhul ei ole vahet, kumb abikaasa mingi eseme soetab, tegemist oleks ikkagi abikaasade ühisvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingi võimalus ka täiskasvanud isikut lapsendada?14.06.2013
Tere,
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Täisealist isikut ei ole tõesti võimalik lapsendada.
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, millisel eesmärgil soovitakse täisealist isikut lapsendada, seega ei oska ma kahjuks rohkem nõu anda. Kui küsimus on seotud nt pärimisega, on võimalik teha testament soovitud isiku kasuks – selles osas oskab nõu anda notar.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtu poolt on määratud elatisraha, kui kiirelt peab isa maksma hakkama?14.06.2013
Kui kiiresti peab lapse isa elatisraha maksma hakkama? Ja kui ta ei hakka maksma? Veel olen ka pensioniametis avalduse teinud, et siis peaks riik maksma kui lapse isa ei maksa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui kohus on teinud otsuse elatise väljamõistmise osas, tuleb seda hakata täitma alates kohtuotsuse jõustumisest – kohtuotsus jõustub peale edasikaebamise tähtaja möödumist.
Kui lapse isa siiski ei hakka kohtuotsust kohaselt täitma (maksab elatist vähem, kui kohtuotsuses märgitud või teeb seda ebaregulaarselt), tuleb elatise kättesaamiseks pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäituri juures saate teha avalduse, mille alusel algatatakse lapse isa suhtes täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa saab kriminaalkaristuse vägivalla eest (ka lapse vastu), kas siis võetakse ka vanemlikud õigused?13.06.2013
Tere!
Mul on 2 last. poeg 9.a ja tütar 6.a. Nimelt, tütre isaga elasime koos peaaegu 7-aastat. Pojal on bioloogiline isa teine. Kui me koos elama hakkasime, oli minu poeg 1,5a. Nüüdseks me enam koos ei ela, ja pole abielus ka olnud. Käin ise graafiku alusel tööl, ja olen palunud tütre isa, et ta lapsi vaataks, kui ma nädalavahetustel tööl olen. Meil tekkis tüli, mida on mitmeid mitmeid kordi meie koos oleku ajal olnud. Ja seekord kutsus minu 9-aastane poeg ise politsei. Poeg käis ka Lõuna-politseis seletusi andmas. Et kasuisa on teda mitmeid kordi löönud ja emale, st. minule, vägivalda osutanud. Kui nüüd uurimise käigus selgub, et asi läheb siiski kriminaal-karistuse alla selle eest, et ta on lapse suhtes nii käitunud, kas siis võib olla ka selline variant, et isalt võetakse tema tütre hooldusõigus või jäetakse vanemlikest õigustest ilma. Isa maksab tütrele ka elatisraha läbi kohtutäituri.
Juba ette tänades!
Mul on 2 last. poeg 9.a ja tütar 6.a. Nimelt, tütre isaga elasime koos peaaegu 7-aastat. Pojal on bioloogiline isa teine. Kui me koos elama hakkasime, oli minu poeg 1,5a. Nüüdseks me enam koos ei ela, ja pole abielus ka olnud. Käin ise graafiku alusel tööl, ja olen palunud tütre isa, et ta lapsi vaataks, kui ma nädalavahetustel tööl olen. Meil tekkis tüli, mida on mitmeid mitmeid kordi meie koos oleku ajal olnud. Ja seekord kutsus minu 9-aastane poeg ise politsei. Poeg käis ka Lõuna-politseis seletusi andmas. Et kasuisa on teda mitmeid kordi löönud ja emale, st. minule, vägivalda osutanud. Kui nüüd uurimise käigus selgub, et asi läheb siiski kriminaal-karistuse alla selle eest, et ta on lapse suhtes nii käitunud, kas siis võib olla ka selline variant, et isalt võetakse tema tütre hooldusõigus või jäetakse vanemlikest õigustest ilma. Isa maksab tütrele ka elatisraha läbi kohtutäituri.
Juba ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Lapse hooldusõiguse äravõtmise otsustab kohus, kuid eelöeldu eeldab seda, et kohtule on esitatud vastav avaldus (nö automaatselt ei juhtu midagi). Kui Teie kohtult lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist ei taotle, jagate lapse isaga ka edaspidi ühist hooldusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas piiratud teovõimega isik peab maksma elatist kui tal ei jätku sissetulekust oma vajadusteks?12.06.2013
Isikult on tema alaealiste laste suhtes elatis välja mõistetud 2007. aastal. Piiratud teovõimega isikuks tunnistati ta sel aastal ja paigutati kohtu otsuse alusel aastaks kinnisesse asutusse. Elatis peetakse kinni Sotsiaalkindlustusameti vahendusel e. pensionist. Arve on arestitud üle 3000 euro suuruses summas ja vabastatud vaid 160 euro osas kuus. Hetkel toetab riik seoses elatise maksmisega teda erihoolekande teenuse omaosaluse maksmisel. Talle jääb kätte 20 eurot, millest peab saama ostetud ravimid, suitsud, riided ning tasutud ülekandeteenuse tasu arvete maksmisel. Arestitud arve tõttu ei saa talle avada eraldi arvet taskuraha kasutamiseks, ning koguda raha suuremate kulude (nt riided, jalanõud) tarbeks. Kas on võimalik taotleda elatise maksmise tühistamist ja elatise võla kustutamist ning läbi selle ka arve arestist vabastamist isiku piiratud teovõime tõttu ning seoses sellega, et tal ei piisa oma vajaduste katteks talle kätte jäävast summast? Tema tervisliku seisundi olulist paranemist ei ole loota.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Alaealise lapse ülalpidamiskohustusest vanemat reeglina ei vabastata – võimalik on väga mõjuval põhjusel elatise vähendamine alla miinimummäära, milline on hetkel on 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Eelkõige on mõjuvaks põhjuseks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Elatise vähendamiseks tuleb isikul esitada kohtule hagiavaldus elatise vähendamise nõudes. Seejuures ei saa taotleda kohtuotsuse tagasiulatuvat muutmist ehk siis võimalik ei ole nö kustutada eelmise kohtuotsuse täitmata jätmisest tekkinud elatisvõlga. Olemasolevat kohtuotsust muudab vaid uus kohtuotsus ja seda üksnes edasiulatuvalt.
Pangakonto saab aresti alt sisuliselt vabastada vaid siis, kui täitemenetlus lõpetatakse – teisisõnu olukorras, mil vanem, kellel on õigus elatist saada, otsustab elatisraha kättesaamisest loobuda ja teeb kohtutäiturile vastava avalduse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatisraha maksmiseks?11.06.2013
Tere!
Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda. Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?
Ja veel ....
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?
Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda. Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?
Ja veel ....
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Üldjuhul täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel – tõenäoliselt on last kasvataval vanemal parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvataval vanemal on regulaarselt olemas vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks.
Seega, kui vanemate vahel ei ole kokkulepet, et lapsele/lastele ostetakse asju faktipõhiselt ja ühiselt, peaks lahus elav vanem last kasvatava vanema pangakontole kandma igakuiselt elatisraha, mis vastab lapse/laste vajadustele. Seejuures puudub õiguslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt kuludokumente lastele tehtavate kulutuste kohta – see oleks ilmselt lapsi kasvatavale vanemale liialt koormav.
Elatist võib laste isiklikele pangakontodele üldjuhul maksta siis, kui vanemate vahel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel peaks lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole, sest laste vajaduste rahuldamise eest kannab ikkagi hoolt lapsi kasvatav vanem, mitte (väiksed) lapsed ise.
"Laste äravõtmise" all peab laste isa ilmselt silmas laste viibimiskoha otsustusõiguse saamist, mille korral oleks tal õigus lapsed enda juurde elama võtta. Kui lapsed on pikema perioodi vältel olnud Teie igapäevasel kasvatusel, peaksid esinema väga mõjuvad asjaolud, et kohus otsustaks laste senist elukorraldust niivõrd kardinaalselt muuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha kui on haige ja haiguslehel?11.06.2013
Tere
Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.
Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Asjaolu, et lapse isa on haige või puhkusel, ei anna alust igakuiselt makstava elatisraha vähendamiseks.
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Kui lapse isa ei ole vabatahtlikult nõus elatist eelpool märgitud suuruses maksma, võib elatise väljamõistmise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand