Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui sekspartner saab lapse ja käib eeldatavale isale peale ja ähvardab?25.05.2016

Tere. Kirjutan oma elukaaslase pärast. Kuna on tekkinud selline probleem, et mehel oli sekspartner, kes väitis, et kasutab beebipille. Ning seetõttu ka mees ei kasutanud kondoomi. Naisterahvas ütles, et on rase. Väidetavalt on meesterahva laps ning ilma mehe nõusolekuta jättis lapse alles. Mees ei ole last algusest peale soovinud. Ütles koheselt, et tema last ei soovi. Mingit suhet neil ei olnud. Olid vaid sekspartnerid. Nüüd naine ähvardab, helistab pidevalt. Kasutas kellegi meesterahva abi väitmaks, et on advokaat, kes ka telefonitsi mehega rääkis. Saime ka nime teada kuid sellist advokaati ei ole olemas. Kuna mees on igasugused meedia kontaktid ja telefoninumbrid blokeerinud, siis naisterahvas võtab ühendust erinevatelt telefoninumbritelt. Ja võõrastelt meediakontodelt. Sundides vabatahtlikult DNA testi tegema, muidu mees riskib enda heaoluga. Märgin ära, et isadust tõestatud ei ole. Mees ei soovi naisterahvaga mingisugust kontakti, ega tunnista last enda omaks. Miks peakski kui naine võis kellega iganes veel seksuaalsuhtes olla. Aga kuidas siis käituda selle naisterahvaga, kes ähvardab? Igapäevaselt häirib meie elu ilmselgelt. Mida sellises olukorras ette võtta? Loomulikult ei taha mees vabatahtlikult DNA testi tegema minna, miks peakski? Naisterahvas on aja DNA testiks kinni pannud ja ähvardas, et kui kohale ei ilmu, siis ise teab millega mees riskib. Nii võib iga naine teha lapsi ja minna võõra mehe uksetaha ja väita, et see sinu oma, hakka maksma. Nagu selle naisterahva puhulgi, tule tee DNA-test sina maksad, sest sina seda tahad. Meesterahvas aga ei taha mitte mingisugust kontakti selle naisterahva ega lapsega.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse väidetav isa ei ole nõus vabatahtlikult isaduse tuvastamiseks/välistamiseks DNA-analüüsi tegema, on lapse emal õigus nõuda analüüsi läbiviimist kohtu kaudu. Kui leiab tuvastamist, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse mees lapse sünnitunnistusele ja tal tekivad lapse suhtes nii õigused kui ka kohustused.

Seega tuleb arvestada, et kui pooled ei jõua omavahel DNA-analüüsi sooritamises kokkuleppele, võib lapse ema nõuda seda kohtu kaudu ja lapse väidetaval isal ei ole sellisel juhul alust keeldumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada omavaheline elatisraha kokkulepe, kui isa ei suuda maksta summat, mis kohus ette nägi?24.05.2016

Tere,
Elame lapse isast juba 6 a lahus, last ta toetanud kuidagi pole. Aasta tagasi sai teada, kus me elame ja tuli oma sõpradega meile laamendama, asi läks ka politseisse. Aga ei midagi talle sealt ei tehtud. Otsustasin siis talt nõuda välja elatisraha läbi kohtu. Selgus, et ta ei käi kuskil ametlikult tööl. Läks mingi aeg mööda kui tuli kohtumäärus. Sealt ka ei saa, kuna minu nõutud summa oli miinimum. Selle peale ma kontakteerusin lapse isaga ja ütlesin, et midagi ta peab ikka maksma, et nii ei saa. Sellepeale oli ta nõus pool miinimumist mulle maksma kohtuväliselt. Teavitasin ta kohust sellest. Paluti sõlmida omavaheline kokkuleppe leping. Ehk oskaksite teie mind aidata, mis moodi ma seda kokkulepet peaksin vormistama? Lapse isa soovis seda digitaalselt allkirjastada. Mul endal on kõik selleks vajalik olemas. Aga ei oska seda kuidagi koostada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus on mõistnud elatisraha välja kehtivas miinimummääras, on Teil igal juhul õigus lapse isalt seda summat ka nõuda. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult sellises summas elatist maksma, on Teil võimalik algatada tema suhtes täitemenetlus.

Kui olete nõus sellega, et lapse isa tasub elatist poole väljamõistetud summa ulatuses, ei ole Teil otseselt vajadust sõlmida sellekohast lepoingut. Omavahelise lepingu sõlmimine ei tühista kohtuotsust. Kui soovite kindlasti vastava lepingu sõlmida, piisab lihtkirjalikust kokkuleppest, mille mõlemad allkirjastate.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on juriidiliselt korrektne esitada kohtule avaldus, et taotleda vanaemale ajutist lapselapse hooldusõigust?24.05.2016

Tere!
Olen vanaema, kes on kasvatanud juba kaks aastat lapselast. Laps käib minu juurest kooli ja on minu ülalpidamisel. Poisi ema ja isa on lahutatud tema esimesest eluaastast. Isa pole kasvatuses osalenud ja on elanud Soomes uue perega. Ema käis tol ajal, kui poiss minu juurde tuli, laeval tööl. Kuna nüüd kolisin, siis pole mul võimalik lapselast sisse kirjutada ja nõuatakse ametlikku ajutist hooldusõigust lapsele. Ema ja isa on sellega nõus ja laps ise samuti.
Mida peaksin tegema ja mis dokumente pean kohtule esitama? Kaua see aega võiks võtta, kuna müüsin maja ja oleme siiani nii öelda uute omanike majja sisse kirjutatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada, võib kohus lapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.

Seega tuleb Teil või lapse vanematel pöörduda vastava avaldusega kohtu poole. Avaldus tuleb esitada lapse elukohajärgsele maakohtule ja avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot. Kohtumenetluse pikkus oleneb paljudest asjaoludest ja seda ette prognoosida on praktiliselt võimatu. Kindlasti tuleb arvestada vähemalt 3 kuuga alates avalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minul kui lapsel oleks võimalik isa käest nõuda õpingutega seoses toetust?19.05.2016

Olen 19-aastane ning õpingud kestavad hetkel kuni 2017. aasta veebruarini, hiljem plaan minna edasi õppima. Isa pole maksnud alimente 18 aastat ning on kogunenud võlg, kohtutäiturile ei vasta ning ühendust saada pole võimalik. Küsimus oleks - kas minul kui lapsel oleks võimalik isa käest nõuda õpingutega seoses toetust? Kui kaua ning kuidas peaksin toimima? Ühtegi kooli pole pooleli jätnud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust lähtuvalt on Teil praegusel hetkel õigus nõuda mõlemalt on vanemalt ülalpidamist ja seda kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kui isa vabatahtlikult Teie ülalpidamises ei osale, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, millega on võimalik elatist nõuda ka tagasiulatuvalt. Kuna olete nüüd täisealine, tuleb Teil ise kohtu poole pöörduda, vanem Teid enam esindada ei saa, kuid võite muidugi kasutada lepingulise esindaja abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on õigust naiselt nõuda isaduse tuvastamist ainuhooldusõiguse taotlemisel?19.05.2016

Läksin lahku enda lapse isast ning peale seda ei ole mees juba üle aasta last vaatamas käinud, rahaliselt toetanud ega uurinud tema käekäigu kohta. Peale lahkuminekut soovis ta DNA-testi, aga peale selle soovi edastamist kadus ta täielikult. Möödas on juba rohkem kui aasta ning sooviks teada, kas mehel on õigus ka peale aasta möödumist kohtu kaudu testi nõuda? Tookord, kui ta seda soovis, olin nõus, praegu aga on nii kaua aega möödas ning ma ei soovi temaga mingit tegemist teha ega elatist nõuda, kuna kindel sissetulek on olemas. Ainukese asjana sooviks täielikku hooldusõigust, kuna olen enamuse ajast teda niikuinii üksi kasvatanud ja soovin täielikku otsustusõigust. Millised on minu õigused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isaduse vaidlustamine on seotud tähtajaga – isadust on võimalik vaidlustada 1 aasta jooksul arvates päevast, kui isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui lapse isa otsustab isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole pöörduda, peab ta kohtule põhejndama, millal ja millistel asjaoludel sai ta teada asjaoludest, mis andsid talle aluse kahelda oma isaduses. Teil on seejuures võimalik esitada oma vastuväited. Kui kohus tuvastab, et vastavatest asjaoludest teadasaamisest on möödunud enam kui aasta, lõpetab kohus kohtumenetluse.

Kui lapse isa lapse elus huvipuuduse tõttu ei osale, ei tema kasvatamises ega ka ülalpidamises ning faktiliselt teostate vaid Teie lapse hooldusõigust, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud küll – kas osaliselt või täielikult, oleneb juba kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest. Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohtu kaudu, seega tuleks Teil vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on veel õigust rahale, kui ta notaris andis nõusoleku, et korteri müügiraha kantakse mulle?18.05.2016

Tere, Sai enne abielu ostetud korter laenuga kahe peale (50/50%) ning pärast abiellumist müüdud. Abikaasa oli nõus notaris, et kõik müügist saadud raha kantakse minu kontole ning pärast seda läksime lahku. Kas abikaasal on mingit õigust rahale, kui ta on notaris allkirjaga nõustunud ja kinnitanud, et kogu raha kantakse mulle?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete notariaalselt endise abikaaaga ühisvara ära jaganud, ei ole endisel abikaasal peale lepingu sõlmimist õigust nõuda täiendavalt hüvitist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust alustada, et elatisraha saaks kohtulikult paika?17.05.2016

Oleme kärgpere ja soovime võtta pangalaenu aga pank soovib, et lastele makstud elatis oleks määratud kohtu poolt, seni on isa maksnud lastele elatist 10a kokkuleppel emaga. Praeguses elus on ka 2 ühist last ja 1 naisel eelmisest elust. Kas kohus arvestab ka uues peres olevate lastega? Ja kuhu tuleb siis pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa on siiani tasunud elatist kokkuleppe alusel, ei ole otseselt alust kohtusse pöördumiseks, sest kohtusse pöördumise aluseks on reeglina ikkagi asjaolu, et lastest lahus elav vanem rikub laste ülalpidamiskohustust.

Soovitan Teil teha laste isale ettepaneku elatise maksmise osas notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks, mis sisaldab klauslit elatise maksja kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Selline kokkulepe on samasuguse õigusjõuga nagu kohtuotsus ja usun, et ka pangale seega sobiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa ei maksa elatisraha ja ei ole huvitatud lapsega kohtumast, kas see on aluseks ainuhoolduse taotlemiseks?12.05.2016

Lapse isast sai lahku mindud u 4 aastat tagasi ja peale seda sai ka peale pandud alimendid. Maksmine käis alguses üle kivide ja kändude, kuid nüüd pole juba paar aastat midagi laekunud. Ei saa ka kohtutäitur midagi kätte, kuna võlgnik käib küll tööl, ent töötasu laekub uue elukaaslase arvele. Esitasin ka politseisse avalduse alimentide tahtliku mittemaksmise kohta, kuid paraku ei saanud ma ka sealt mingit abi. Siit minu küsimus, mis on võimalik veel teha? Aasta tagasi sai ka kohtus paika pandud nö isa-lapse aeg, kuid lapsevanem pole suutnud ühtegi päeva ka sellest kinni hoida. Ta hoidub täielikult maksmisest, kui ka igasugusest kohtumisest ja niisamuti pole mingit huvi. Kas need oleksid kohtu poole pöördudes piisavad argumendid, et saada ainuhooldust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa lapse elus huvipuuduse tõttu praktiliselt ei osale ega osale ka lapse ülalpidamises, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud. Kas põhjendatud on ka hooldusõiguse täielik lõpetamine, sõltub juba kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest, mis selguvad asja põhjalikumal analüüsimisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsevanem peab tasuma elatist ka pärast gümnaasiumi lõpetamist kuni 21-aastaseks saamiseni?12.05.2016

Poeg on 19 ehk täisealine. Lõpetab ära gümnaasiumi ja läheb sõjaväkke ja eeldatavalt ei jätka enam õpinguid, asub tööle.
1) Kas lapsevanem peab tasuma elatist kuni 21-aastaseks saamiseni (täituri vahendusel)?
2) Kas täituri poolt maha minev summa lõpeb automaatselt või jätkub?
3) Kui maksmine lõpeb automaatselt, siis kuidas saan mina kontrollida, et elatisraha maha võtmine on peatatud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui täisealiseks saanud laps lõpetab gümnaasiumi ja edasi kõrgharidust omandama ei asu, lõppeb gümnaasiumi lõpetamisega ka vanema ülalpidamiskohustus lapse suhtes PkS § 97 punkti 2 alusel.

Nagu aru saan, on tekkinud elatisvõlgnevus, mida vanem tasub kohtutäituri vahendusel. Kuigi vanema ülalpidamiskohustus lõppeb antud juhul lapse poolt gümnaasiumi lõpetamisega, tuleb elatisvõlga maksta kuni võlgenvuse tasumiseni ja see võib olenevalt elatisvõlgnevuse summast juhtuda ka peale seda, kui ülalpidamiskohustus lapse suhtes lõppeb. Juba tekkinud võlgnevus tuleb igal juhul tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik muuta laste perekonnanimesid ja nö lapsendada kui laste päris isa on elus?11.05.2016

2 aastat tagasi käisin endise elukaaslasega kohtus, kus määrati elatisraha meie kahele lapsele. Kuna ta ei maksa elatisraha ega osale ka laste kasvatamisel juba 6 aastat ja lapsed on väga kiindunud oma kasuisasse, siis on meil soov peale pulmi ka lapsed samale nimele saada. Kas selline asi on üldse võimalik? Kas lapsed oleks võimalik kuidagi ametlikult ka kasuisa nimele kirjutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik laste isa nõusolek. Nõusolekut ei ole vaja vaid siis, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand