Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada?22.10.2014

Mul on määratud kahed elatised, esimesest abielust kahele lapsele ja teisest abielust veel kahele lapsele. Eelmise kuu lõpus arestis kohtutäitur arved. Teisest abielust naine elab Soomes ja sealt KELA kaudu nõue ka Eestis rahuldati. Aga nüüd ei ole mul võimalik toetada esimesest abielust sündinud lapsi. Mu palk on 485 eurot ja sealt jääb alles vaid 177,5 nii öelda elatus miinimum, seegi raha kulub maksudeks. Kas on võimalik kohtu kaudu elatise suurust vähendada? Muidugi on tekkinud ka võlg aastatega, maksin igakuiselt nii palju kui võimalik. Kas võlg aegub kui lapsed saavad 18?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamiseks on alust siis, kui võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud – näiteks võib aluseks olla Teie majandusliku olukorra märkimisväärne halvenemine. Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu hagilt tasuma (enam) ei pea.

Elatisvõla aegumine küll algab laste täisealiseks saamisega, kuid automaatselt laste täisealiseks saamine võla aegumist kaasa ei too.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada isa nõusolek kui 16-aastane poeg soovib kolida Soome ema juurde?22.10.2014

Tere.
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?

Jään Teie vastust ootama

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal ja millise sisuga lahendi kohus tegi – kui kohus tegi lahendi enne 1. juulit 2010 ja määras lapse elukohaks Teie elukoha, kuulub Teile kehtiva perekonnaseaduse alusel lapse ainuhooldusõigus ja sellega seoses on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Kui kohus tegi lahendi peale 1. juulit 2010 ja andis Teile otsustusõiguse lapse elukoha osa, on Teil samuti õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle, kuigi jagate muus osas lapse isaga ühist hooldusõigust.

Seega sõltub vastus Teie küsimusele sellest, millise sisuga oli kohtulahend – võibolla on Teil juba olemas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kui tuleb välja, et siiski mitte, peate pöörduma kohtu poole ja taotlema poja elukoha otsustusõigust – arvestades asjaolu, et see 16-aastase lapse enda soov, on Teie nõude rahuldamine tõenäoline.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatist kolme lapse eest, aga üks kolis nüüd minu juurde ja tema eest ma maksta ei taha?22.10.2014

Tere!
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kindlasti tuleks Teil esitada makseettepanekule vastuväide, kuivõrd üks lastest elab Teie juures ja tema suhtes Te täidate ülalpidamiskohustust vahetult. Kohtumenetluses peate eelnimetatud asjaolusid ka tõendama.

Antud menetlusse lastekaitset ei kaasata, seda tehakse hagita menetluses, kui arutatakse lapse hooldusõiguse või suhtlemiskorraga seonduvat. Juhul, kui Teil ei õnnestu laste emaga lapse elukoha osas kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse elukoha otsustusõigust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on vara jagamisel õigus ka mehele kaasomandis kuuluvatele tõukoertele?21.10.2014

Tere,

Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara moodustavad lisaks kinnisasjadele ka abielu ajal soetatud vallasasjad, seega kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvara hulka ka koerad. Kui koerad on kaasomandis ja abikaasale kuulub ½ koerte kaasomandist, on Teie osa suuruseks ühisvaras ¼ kaasomandist, s.o pool abikaasale kuuluvast osast.

Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb selleks pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kolisime Eestisse ja peaksime lahutama hakkama, kas siis see käib siinsete seaduste järgi?21.10.2014

Laps on sündinud Euroopa Liidu riigis, kust on ka lapse isa pärit. Elasime seal kuni lapse 11-kuuseks saamiseni ning siis otsustasime Eestisse kolida. Nüüdseks oleme Eestis elanud kuu aega. Laps on kantud rehvastikuregistrisse ning sama on ka lapse isa. Perekond elab seaduslikult Eestis. Küsimus seisneb selles, et kui asjaolud peaksid minema teravaks ning otsustame kooselu lõpetada (pole abielus). Millist riiki määratakse lapse elukohaks? Kas on võimalik, et kohus toimub teises riigis või jääb see Eesti kohtu otsustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kõik kolm – ema, isa ja laps – elavad Eesti Vabariigis, on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks pädev Eesti Vabariigi kohus, samuti kohaldatakse kohtumenetluses Eesti Vabariigi seadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lahutuse korral arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile?21.10.2014

Kui mu abikaasa omandas kasutusrendiga ehk liisinguga sõiduauto enne meie abielu sõlmimist, kuid igakuised maksed ja väljaostu summa tasus juba abielu ajal, kas sõiduauto on siis tema vallasvara?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui sõiduki omandamine toimus abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga.

Kui abieluvaralepinguga ei ole määratud enne abielu soetatud korteri kuulumine abikaasade ühisvara hulka, on korteri näol tegemist abikaasa lahusvaraga, millest tulenevalt selle jagamist võrdsetes osades ühisvarana nõuda ei saa. Siiski on võimalik arvestada ühisvara hulka kulutused, mis on tehtud abikaasa lahusvarale ja Teil võib olla teatav õigus hüvitisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees saab varajagamisel nõuda 4 aastat tagasi müüdud korteri raha jagamist, kuigi see läks meie tütrele korteri ostmiseks?20.10.2014

Tere,
kirjeldan lühidalt minu situatsiooni: esitasime mehega lahutusavalduse Perekonnaseisuametile, ees ootab ühisvara jagamine: suvila ja auto, enne oli veel 3-toaline korter, mille me müüsime peaaegu 4 aastat tagasi (müügilepingus oleme mõlemad müüjad, kuid müügisumma kogu ulatuses kanti ainult minu kontole, mees ei olnud vastu). 2 kuud pärast korteri müüki sai ostetud meie ühistütrele ja tema mehele 2-toaline korter, minu abikaasa ei olnud vastu (müügilepingus ostjateks on minu tütar ja tema abikaasa, mina olen lihtsalt hoiustaja). Tütre abikaasa loobus oma osast selles korteris, neil on tehtud varaleping, mille järgi see 2-toaline korter kuulub ainult tütrele. Peale lahutusavalduse esitamist sain teada, et mees soovib jagada meie ühisvara kohtu kaudu, mitte notari juures nagu eelnevalt leppisime kokku. Põhjuseks on see, et nüüd ta tahab saada pool 3-toalise korteri müügirahast, mis oli minu kontole üle kantud ja mille eest sai ostetud 2-toaline korter. Kas tal on mingi õigus nõuda seda raha? Või pool 2-toalisest korterist, mis kuulub meie ühistütretele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasad otsustavad ühiselt abielu ajal (s.o varaühisuse ajal) võõrandada ühisvarasse kuuluvat kinnisvara, ei saa üks abikaasadest varaühisuse lõppedes nõuda teiselt abikaasalt poolt müüdud kinnisvara väärtusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?20.10.2014

Elatisraha sai kokku lepitud ajal, mil elatisraha maksja töötas ja sai ka vanaduspensioni, hetkel on olukord muutunud. Lapsevanema ainsaks sissetulekuks on jäänud pension ja tervis ei luba enam lisaks töötada. Kas on võimalik antud olukorras elatisraha vähendada ja kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina peaks igale lapsele olema tagatud elatisraha poole alampalga ulatuses – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, millest tulenevalt peaks elatisraha ühele lapsele olema 2014. aastal minimaalselt 177,5 eurot kuus. Üldiselt kohtud elatisraha alla kehtiva miinimumi ei vähenda, kuid erandkorras on selline võimalus siiski olemas.

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui suur on makstav elatis ja kui suur on vanema sissetulek (pension). Kui elatisraha on kehtivast miinimumist suurem ja pension keskmises suuruses (u 300 eurot), võiks elatisraha vähendamine iseenesest olla põhjendatud, kuivõrd asjaolud on muutunud võrreldes ajaga, mil vanemad elatise maksmises kokku leppisid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lapsega kohtuda, kui kohtumääruse järgi on kohtumispäevad paigas, kuid ema ei anna last?20.10.2014

Tere!
Kohtumäärusega on paika pandud, et laps veedab isaga iga kuu paaris nädalate nädalavahetused. Kui lapse ema keeldub mingil põhjusel last andmast, kas kuidagi on võimalik laps siiski nn. välja nõuda, politseiga vms?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsega suhtlemise kord on kohtumäärusega kindlaks määratud, kuid emb-kumb vanem rikub kohtumäärust, peaks lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduma kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik vanemale/vanematele suhtlemiskorra täitmise olulisust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi.

Lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu ema saab lapsele minult elatist nõuda, kui mult on emaõigused ära võetud?17.10.2014

Algas kõik sellest, et ei saanud 2 lapsega hakkama ja lapsed pandi turvakodusse, suurema lapse sain tagasi, aga nooremat ei soovinud, kuna puudus tema vastu emaarmastus. Mu ema aga soovis seda last ja nii minult võetigi kohtu kaudu lapsele õigused ära, ja emana on sünnitunnistusel minu ema. Mu laps kutsub mind nimepidi ja mu ema kutsub ta emaks, kuigi sellist kokkulepet meil omavahel ei olnud. Aga nüüd ähvardab ta minult elatist läbi kohtu nõuda, sellest ka küsimus, kuidas on see võimalik, mul ei ole ta üle mingeid õigusi, näen teda siis, kui mu emale sobib, ükskord juhtus lausa nii, et ei näinud last 3 kuud, sest emal polnud aega. Olen lapsele riideid ja muid asju ostnud, aga see on ka enda vabast tahtest. Kas reaalselt saabki minult midagi välja nõuda kui mu ema peab ennast emaks, ässitab last minu vastu üles ja minult on emaõigused ära võetud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ema on lapse lapsendanud, siis ei ole Teie emal õigust lapsele elatist nõuda, sest lapsendamisega kaotasite Teie kõik õigused ja kohustused lapse suhtes.

Kui Teilt on vanemlikud õigused ära võetud, siis on Teie emal lapse tegeliku hooldajana (eestkostjana) õigus lapsele elatist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand