Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaks arvestama lahutamisel korteri eest kompensatsiooni?01.03.2021

Mul on küsimus Teie vastusele.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html

Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).

Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).

RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.

Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 on kohus avaldanud seisukohta, mille kohaselt tuleb PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. PKS § 34 lg-t 2 tuleb seega tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.

Avaldatud seisukohast lähtuvalt on Teie poolt kirjeldatud skeem abikaasade osade suuruse leidmiseks põhjendatud. Ühisvaraks olev korter on soetatud 17 aastat tagasi, mistõttu sellel hetkel lahusvarast panustatud nominaalsumma arvestamine ei oleks õiglane ja tulebki leida panustatud lahusvara väärtus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nö vana osa majast kuulub ainult mehele ja koos juurde ehitatud osa siis on lahutusega jagamisele minev?25.02.2021

Tere!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Maja, mille abikaasa omandas enne abielu, on tema lahusvara, kuid arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on Teil abikaasa suhtes hüvitisnõue. Hüvitise nõude aluseks on asjaolu, et olete teinud tööd ja kulutusi tema lahusvara huvides. Hüvitise suuruse kindlaks määramine on keerulisem protsess, selleks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti poole.

Kõigepealt soovitan ühisvara jagamise osas loomulikult omavahel kokkuleppe jõuda, kuid kui see ei õnnestu, saab ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui Te otsustate enne ühisvara jagamist majast välja kolida, soovitan Teil fikseerida (nt nimekiri, pildid) abielu ajal soetatud vara, vältimaks hilisemaid vaidlusi vara koosseisu osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks?22.02.2021

Tere!
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Suhtlemiskord oleneb suuresti vanemate kokkuleppest - seadus reguleerib suhtlemise korraldust minimaalselt, sätestades vaid vanema õiguse oma lapsega suhelda. Seadus ei sätesta, kui tihti peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma ega ka seda, kuidas peaksid vanemad lahendama lapse transportimise.

Suhtluskord peab vastama lapse huvidele ja kui vanemad omavahel suhtlemiskorra tingimustes kokkuleppele ei jõua, kehtestab suhtlemisekorra emma-kumma vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021

Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021

Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.

Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ainult ühe kinnisvaraobjekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast?04.02.2021

Tere!

Kui ostame abikaasaga uue kodu ja laenu võtame vaid tema nimele, siis pank tahab, et kodu oleks vaid mehe nimel. Kui ainult selle ühe objekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast? Kas kuskil on lepingupõhja või see sõlmitakse notari enda poolt?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Leping sõlmitakse vastavalt esitatud infole notari poolt.

Usun, et kinnisvara ostutehingu ja hüpoteegi seadmisega samaaegselt on võimalik sõlmida ka abieluvaraleping, kuid soovitan notarilt üle küsida, millises järjekorras saab nimetatud tehingud vormistada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lahutuse korral saan maha arvata mingi summa ühisvarast, kuna olen kasutanud päritud raha perekonna heaoluks?02.02.2021

Tere.
Olukord selline, et naine lahkus pere juurest teise mehe juurde. Oleme hetkel abielus ja meil on 2 last - 14 a poeg ja 19 a tütar, kes õpib gümnaasiumis ning lapsed otsustasid jääda isaga koos elama.
2002 aastal taotlesime laenu koos, mina laenajana ja naine kaaslaenajana ning ostsime endale korteri.
2008 registreerisime abielu ja tänase seisuga on naine lahkunud.
Meile kuuluv korter kuulub ühisvara alla. Lahutuse korral läheb pool ühisvarast abikaasale.
Küsimus selline, abielu ajal sain päranduseks talu, koos sinna kuuluvate maadega (erinevad katastriüksused) ja müüsin osa kinnistuid maha saades 22000 EUR. saadud raha kasutasin osaliselt laenu tagasimakseks ja pere vajaduseks (remont, korteri sisustuse ost jne), kas lahutuse korral saan maha arvata mingisuguse summa ühisvarast, kuna olen kasutanud oma lahusvara müügi arvelt saadud raha perekonna heaoluks?
Teine küsimus puudutab nn lapseraha.
Kui naine lahkus pere juurest, kas tal on õigus edasi saada lapsetoetust? Minu soov oleks, et lapsetoetuse raha läheks otse lapse pangakontole.
Tütar on kunagi emaga sellel teemal rääkinud, kui ema keeldus, väites et temal on niigi suured kulutused laste peale. Hetkel elab naine teise mehega ja lapsed on minu juures. Kas ei peaks lapsetoetuseraha minema lapsevanemale, kes elab koos lastega.
Viimane küsimus, kui suure summa peaks naine eraldama oma sissetulekust elatisraha maksmiseks (poeg 14 ja tütar 19, gümnaasiumi õpilane). Tema palga suurust täpselt ei tea jääb kuskile 700-800 EUR neto. Mida teha, kui naine keeldub elatisraha maksmisest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta perekonnaseaduse § 34 lõike 2 kohaselt nõuda, et selle väärtus hüvitatakse lahusvara arvel. Selline nõue eeldab ka toimunud tehingute tõendamist.

Lapsetoetus peaks kindlasti laekuma selle vanema kontole, kelle juures on laste alaline elukoht. Kui laste ema sellega vabatahtlikult nõus ei ole, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole.

Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest - mõlema vanema kanda peaks jääma pool laste igakuiste ülalpidamiskulude suurusest. Teie lapsi kasvatava vanemana kannate kulutusi vahetult, laste ema peaks oma ülalpidamiskohustust kandma elatise maksmise näol. Laste ülalpidamiskulude alla kuuluvad eluasemekulud, toit, rõivad, kooli ja huvialadega seotud kulutused, meelelahutuskulud jms. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kulud kokku arvutada ja pooleks jagada. Kui laste emaga ei ole võimalik elatise maksmise osas kokkuleppele saada, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa ei vii ära oma isiklikke esemeid, ma ei taha neid ka ära visata, sest võib probleeme tekitada?21.01.2021

Tere,

Lahutasime abikaasaga abielu 4 kuud tagasi, ühisvara sai jagatud, kuid probleem tekkis seoses lahusvaraga, täpsemalt isiklike tarbeesemetega. Mina jäin elama majja, milles me eelnevalt koos elasime.
Probleem on selles, et eksabikaasa keeldub minule kuuluvast majast ära viimast tema isiklikke tarbeesemeid, muuhulgas riided, ehted, tema praeguse ja varasema tööga seotud dokumendid, koolitusmaterjalid jms. Ekskaasa väidab, et tema majast midagi ei soovi, temale siin midagi ei kuulu, kõik majas olev on peale lahutust minu oma ja ma võin kõik tema asjad ära visata või ära kinkida. Ometi ta kasutas oma seisukohta juba meie ühiste lastega manipuleerimiseks - väitis neile mind halvustavalt, et mina viskan tema asjad ära.
Lisaks on tema isiklikke asju ka minu isale kuuluvas majas - ka nende osas on eksabikaasal sama seisukoht - tema neid ära ei vii, kõik on minu oma.
Kuna pelgan, et ekskaasa kasutab ka edaspidi antud olukorda enda kasuks või minu vastu ära, siis mina ise tema asju ei soovi ei ära visata ega kinkida. Ometi tema asjad minu majas häirivad mind ja ma ei soovi neid siin enam pikalt taluda ei moraalselt ega ka ruumi võtmise mõttes.
Kuidas te kommenteerite minu ekskaasa sisukohti ja mida te soovitate minul antud olukorras ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul võiks asuda seisukohale, et tegemist on asja hoidmisega ilma tasu maksmata. Võlaõigusseaduse § 885 kohaselt tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.

Teavitage abikaasat (kirjalikult), et ta viiks ära talle kuuluvad esemed ning hoiatage, et edasine tema vara hoiustamine võib kaasa tuua kulutused. Kui ta ikkagi oma vara ära ei vii, siis teavitage teda, et annate selle hoiule ja hoidmisega kaasnevad kulud. Igaks juhuks tuleks koostada ka vara nimekiri. Teise isiku vara hävitamine ei ole lubatud. Peaksite leidma mingi laopinna või muu hoiukoha, kuhu vara toimetada - selliselt toimides väldite võimalikku kahjunõuet. Kuna Teil võivad kaasneda hoiustamisega seoses kulutused, siis olete õigustatud nõudma kulude hüvitamist vara omanikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas anda asi kohtusse, kui isa on lapse konto tühjaks teinud, ehk siis otsesõnu raha ära varastanud?20.01.2021

Tere,
Lapse nimel olevalt kontolt on isa võtnud kõik raha ja kandnud enda arvele. Konto avas lapsele ema ja pank andis hiljem lapse isale õigused lapse kontole ja paroolid sisse logimiseks, ilma lapse ema ega last teavitamata. Sellest tulenevalt ei osanud laps ega ema ohtu karta, et keegi võib kontolt raha varastada.
Isa ei ole lapsega koos elanud lapse sünnist saadik ja pole sinna kontole raha pannud. Lapse kontole on kogunud raha lapsega koos elav ema. Lapse isa pole sinna kandnud elatist, elatis on makstud ema kontole. Nüüd tahan selle asja kohtusse anda, et raha lapsele tagasi saada. Raha varguse ajal oli laps 15-aastane. Praegu 16a. Selline küsimus, kas ma panen, et mina ise olen kannatanu või lapse esindaja ja laps on kannatanud-hageja?
Kuidas oleks õigem? Ema - lapse esindaja? Ema - hageja? Laps - hageja? Isa - kostja?
Kas näete siin pangal ka süüd? Mida soovitate teha?
Teid vastuse eest ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorra lahendamise muudab keeruliseks asjaolu, et jagate lapse suhtes ühist hooldusõigust (Teie poolt kirjeldatud asjaolud lubavad arvata, et hooldusõiguse kuuluvuses vaatamata lahuselule muudatusi tehtud ei ole).

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, sealhulgas varahooldusõigus, ongi mõlemal lapsevanemal õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja teha sealsete rahaliste vahenditega tehinguid (mis muidugi peaksid vastama lapse huvidele).

Praeguses olukorras soovitan Teil esimesel võimalusel pöörduda kohtusse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd kirjeldatud asjaolude alusel on lapse isa lapse varahooldusõigust kuritarvitanud ja talle ei peaks kuuluma õigus otsustada lapse varahooldusõigusega seonduvaid küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus?20.01.2021

Tere
Olen oma pojale maksnud elatisraha seadusega ettenähtud määras. Nüüd on poeg täisealine kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis st. pean elatisraha maksmist jätkama. Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus? Elatisraha maksan kokkuleppel, see ei ole kohtu poolt välja mõistetud.
Kas saan makstavat elatise summat ise vähendada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise lapse puhul puudub elatise alammäär - elatise suurus oleneb lapse vajadustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised vajadused ja jagada summa pooleks - pool jääb lapsega koos elava vanema kanda ja pool jääb lapsest lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand