Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas hooldusõigust täielikult endale saada?28.04.2016

Olen hetkel kolme lapse ema. Esimese mehega on meil tütar. Tütar elab minu juures ja tütre isa elab Soomes, on sinna ka sisse kirjutatud. Lapse isale on kohtu poolt määratud miinimum elatisraha 145 eurot.
Praeguse hetkeni pole ta suutnud juba pool aastat seda maksta, tuues ette igasuguseid vabandusi ja ettekäändeid. Kord kuus paar päeva kui lapse isa Eestis käib, on tüdruk küll tema juures, aga isa ise ei tegele temaga vaid tegeleb lapse vanaema. On olnud ka kordi, kui tüdruku isa läheb ise küla peale tipsutama samal ajal, kui tema tütar on tema juures. Mida peaksin tegema? Elatisrahast ma väga ei hooli, aga sooviksin teada, mida peaksin tegema, et hooldusõigust täielikult endale saada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa sisuliselt lapse elus ei osale, võib ühise hooldusõiguse täielik (või vähemalt osaline) lõpetamine olla põhjendatud küll.

Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõiv 10 eurot. Avaldus tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule. Avalduses peaksid olema esitatud asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud asjaolud, menetlusosaliste kontakandmed ja Teie selgelt väljendatud nõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades?28.04.2016

Tere
Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades? Kui palju kohtus lahutamine maksma läheb ja milliseid dokumente on vaja?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elate mõlemad Eestis ja olete abielu lahutamise osas jõudnud kokkuleppele, on võimalik abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses. Sellisel juhul tuleb abikaasaga ühiselt perekonnaseisuasutuses vastav avaldus teha. Enne abielulahutuse avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv 50 €.

Kui abielu lahutamises osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, lisada sellele abielutunnistus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan maksta mehele elatist 5 lapse eest 980 eurot, kui ise olen lapsehoolduspuhkusel ja sissetulek on 177 eurot?28.04.2016

Tere. Kohus määras meie ühised lapsed isa juurde elama ja pean viiele lapsele maksma elatist, ise kasvatan kolme last. Elatise maksmise suurus on 980 eurot kuus, tööl ma ei käi kuna olen lapsehoolduspuhkusel. Minu sissetulek on ainult 177 eurot (lasteraha). Kuhu peaks pöörduma, et seda summat vähendada, mul ei ole võimalik ju maksta nii suurt summat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus ei ole Teilt elatist välja mõistnud, võite laste isale maksta elatist vastavalt oma võimalustele. Kui see laste isale ei sobi, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja Teil on võimalik esitada oma vastuväited isa poolt nõutavale summale. Kui lapsi on mitu ja vanema majanduslik olukord on kehvemapoolne, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui mees võttis tütre enda juurde ja murdis kokkulepet ning hakkas ikka elatisraha nõudma?27.04.2016

Lahutasin mehega ja mees nõudis peale seda tütre enda juurde elama. Mul on veel poeg, kes käib koolis. Meil oli kokkulepe, et alimente ei pane mees peale. Nüüd aga tegi seda ja nõuab veel tagant järele ka. Ise veetis ta kooselu ajal suurema osa välismaal ja tütar oli minuga. Kuna nüüd nõuab tagant järgi alimente ja ka edaspidi iga kuu, ei tea mis teha, asi antud tema poolt juba kohtutäiturile. Aga mul veel 11-aastane kooliealine laps.
Mis ma teha saan. Palun vastust. Olen meeleheitel. Ja samas soovin ka tütart enda juurde tagasi.Palun abi!

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Kokkuleppega ei ole võimalik elatise maksmist lapsele välistada. Seetõttu on ka vanemal teoreetiliselt võimalik nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kui elatisenõudega tegeleb kohtutäitur, siis peab olema ka täitemenetluse aluseks olev täitedokument, milleks on kohtuotsus, millega mõisteti Teilt elatise maksmine välja või notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega olete andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sellisel juhul peate kohtuotsust või kokkulepet järgima ning vastavalt ka elatist tasuma. Ülalpidamiskohustuse suuruse muutmise ainsaks võimaluseks oleks pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtu poole, vastasel juhul jääb välja mõistetud elatise suurus kehtima ning Teil on kohustus elatist ka selliselt maksta. Elatise vähendamise nõude juures saate tugineda ka asjaolule, et Teil on teine alaealine laps. Kui sellist täitedokumenti ei ole, siis puudub ka alus kohtutäituri poole pöördumiseks.

Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas tõestada, et asjad ei ole tegelikult nii, nagu lapse ema elatisraha suurendamise saavutamiseks väidab?26.04.2016

Tere. Kui lapse ema mõtleb igasuguseid valesi välja ja esitab neid kohtule, et elatisraha suurendada, siis kuidas tõestada, et asjad ei ole tegelikult nii kui on ainult minu sõna tema sõna vastu? Kuna tema advokaat usub pimesi kõike, mis lapse ema räägib, siis ta isegi palub kohtul minu vastuväidetega mitte arvestada. Jääb mulje, nagu elaks see advokaat koos minu lapse emaga, et nii kindlalt väidab kõike. Laps saab sügisel juba 16a ja tegelikult on ta mitu korda öelnud, et tahaks elada minu juures, aga kuna lapse ema on nii võimukas, siis laps seda kodus öelda ei julge.

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Kohus hindab asja lahendamisel mõlema poole esitatud tõendeid ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Te ei pea vastaspoole väiteid omaks võtma ning Te saate neid vaidlustada ja esitada omapoolseid tõendeid. Kui vastaspool esitab põhjendamatuid valesid, siis saate vastu väita, et tegemist on paljasõnaliste ning tõendamata väidetega. Mis puudutab lapse ema advokaadi seisukohti, siis menetlusosaline võibki kohtuasjas osaleda esindaja kaudu ning advokaat peabki õigusteenuse osutamisel tegutsema oma kliendi huvides ja eelistama kliendi huve kolmandate isikute huvidele.

Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pean andma eksmehele korteri müügiks volikirja?21.04.2016

Abiellusime 20 aastat tagasi Eestis. Abielu kestis 2a. Enne abiellumist abikaasa elas üürikorteris, mille ta erastas tööaastatega abielu ajal. Lahutasime Soomes. Nüüd tahab eksmees müüa seda korterit ja soovib minult volitusele allkirja. Meie ei ole kunagi vara jaganud. Enne lahutust eksabikaasa kirjutas auto oma tütre nimele, ma ei teinud sellest siis probleemi. Pettis. Kas pool korterist kuulub minule? Kui ei, siis miks pean alla kirjutama volikirjale? Aitäh ja vabandan kui olen laused valesti üles ehitanud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korter soetati abielu ajal, on tegemist ühisvaraga ja sellest tulenevalt vajab endine abikaasa korteri müümiseks Teie nõusolekut.

Teil on õigus nõuda korteri jagamist ühisvarana, näiteks leppida endise abikaasaga kokku, et Teie saate pool korteri müügist saadavast tulust. Kui abikaasaga ei õnnestu jõuda ühisvara jagamise osas kokkuleppele, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui isa tahab elatisraha 18-aastaseks saanud lapsele kanda, kuid elukorraldus eeldab raha laekumist ema kontole?21.04.2016

Tere! Kui lapsele kohtumenetlusega elatisraha määrati, siis oli hooldajaks ema ja lapse isa kandis elatisraha ema kontole. Nüüd sai laps 18.a. ja isa ei nõustu enam lapse ema kontole raha üle kandma, vaid lapse kontole. Probleem selles, et laps õpib Tallinnas ja kodu on Pärnus. Kõik väljaminekud lapsele sooritab ema, isa osavõtt lapse kasvatamisel on ainult raha ülekandmine. Ema ostab riided, jalatsid, sooritab ülekanded koolile, iganädalased bussipiletid koju, samuti saab laps iga nädal korraliku taskuraha ja kooli tagasi sõites ostetakse suurem osa toiduainetest kaasa. Samuti ei ole laps huvitatud sellest, et isa kannaks tema arvele, sest siis peaks ta omakorda jälle emale ülekandeid tegema. Sooviksingi teada, kas emal on õigus isa poolt pealesurutud ülekandest keelduda või on lapsel selleks õigus? Aitäh!

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere

Lapse täisealiseks saamisel ei ole lapsevanem enam tema seaduslikuks esindajaks. Alates lapse 18. sünnipäevast võib lapsevanem kanda elatisraha lapse arvele, kasutades selleks korrektset selgitust (Elatis, lapse nimi, kuu, aasta) ning lapse ema võib sellest vaid teavitada.

Lapse huvidest lähtuvalt on võimalik kaaluda ka vastava kokkuleppe sõlmimist isaga , et elatisraha kantakse ikkagi üle emale. See eeldab aga isa nõusolekut vastava kokkuleppe sõlmimiseks.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee“
 

Küsimus: Milline on elatisnõude aegumise tähtaeg, kas see muutus millalgi hiljuti?20.04.2016

Tere
Meil on pooleli 1995 a kohtuotsusega peale pandud elatisrahad ja need on antud 2000 a kohtutäiturile aga on senini veel üleval summa. Lapsed on sündinud 1988 a ja 1994 a. Kuna toimus/toimub elatisnõude aegumine? Kuna varem oli aegumine 3 a ja nüüd peaks vist olema 10 a, siis kas see uus seadus rakendus ka tagasiulatuvalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega enne lapse 18-aastaseks saamist elatisnõude aegumist igal juhul ei toimu.

Alates 01.10.2015 on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks (eelnevalt oli see 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lisaks elatisrahale peab soetama ka riideid, jalanõudis, turvatooli jne?20.04.2016

Tere
Kohtu kaudu on kahele lapsele tehtud elatisotsus ja seda maksab mu mees igakuiselt. Lapsed on temaga tihti, kuid vähem kui poole ajast kuus. Jäävad ka ööseks. Aeg-ajalt nõutakse laste võtmist ja neile peab ise järgi minema, edasi-tagasi sõit ~50 kilomeetrit. Kui ei lähe ise järgi, siis paar nädalat on vaikust, ei lasta lastega suhelda ega lastel suhelda. Kui lapsed kohale tuuakse, siis alati nii õhukeses riietuses, et õue nendega minna ei saa. Seega on kulutatud raha lisariiete ostmiseks. Laste emaga on räägitud, kuid teda see ei huvita. Tihti pannakse lapsed maha ning kiiresti sõidetakse ära ja ei anta lastetoole kaasa. Said need siis ise ostetud. Küsimus on - kui makstakse niigi lastele elatisraha, siis kui palju peab veel lisaks kulutama? Loogiline, et kui lapsed külas, siis süüa saavad.. aga kas on kohustus muud asjad ise soetada, mis neile vajalikud (riided, jalanõud, autoistmed, kummimatid vanni, ravimid)?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanem maksab elatisraha, ei peaks ta tegelikult täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi tegema. Kui laps viibib lahuselava vanemaga, teeb vanem ilmselgelt mõningaid kulutusi lapse ülalpidamisele (söök, meelelahutus jms), kuid märkimisväärsete kulutuste tegemise kohustust vanemal kindlasti ei ole. Teisele vanemale makstav elatisraha peaks katma laste põhivajadused, nagu on elamiskulud, söök-jook kui ka vajalikud riideesemed, elatist maksvalt vanemalt lisakulutuste tegemise nõudmine reeglina põhjendatud ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui läksime lahku ja tahan lapsega teise linna kolida, aga mees last ei luba?20.04.2016

Tere.
Läksin 10 kuud tagasi lapse isast lahku, kolisin meie ühisest korterist välja ja kinkisin notaris oma poole lapse isa nimele. Võtsin omale üürikorteri samasse linna, laps käib ka lasteaias, praegu on kuu aega nii olnud, et laps 1 nädal minuga 2 nädal isaga, aga isal sellised töövahetused, et kui tema nädal, siis ööseks toob lapse mulle, kuna ta peab hommikul kell 5 tööle minema.
Aga nüüd olen otsustanud, et soovin sealt linnast ära kolida uude linna uue töö võtta ja tahan last endaga kaasa võtta, aga lapse isa ei luba, ütleb, et mina võin minna aga last kaasa ei vii. Kui laps jääks temale, peaks laps hakkama lapse isa ema juures põhimõtteliselt elama, kuna tal töö ajad 14.30-23.00 ja 06.00-14.30. Minu meelest oleks ikka parem kui laps tuleks minuga jah ma ka ei saaks 8-5 tööd, aga mul elab ema lähedal ja tema saab lapse ära võtta lasteaiast ja hoida teda minu uues kodus siis kuhu kolida tahan, laps oleks ju ikka kodus, mitte, et laps elab vanaema juures (kui ta jääks isaga).
Soovingi, et äkki saate nõu anda, et mis ma tegema peaksin ja mis õigused mul on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, pöörduge oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lapse elukoha osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda kohtu poole lapse elukoha küsimuses otsustusõiguse saamiseks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt määrata lapse elukohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand