Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast?22.09.2021

Tere

Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?

2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda kohtu kaudu elatist ja DNA testi mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? 14.09.2021

Tere!
Olukord selline, et lapse isa jäi Austraaliasse ning ise tulin last Eestisse sünnitama ja kasvatama. Laps on nüüd mõned kuud vanad ning lapse isa ei saanud märkida sünnitunnistusele. Kas mul on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise maksmine ja DNA test mis tõestaks isadust olgugi et lapse isa on Austraalias? Lapse isa muutis vahepeal meelt ning ei ole enam üldse lapsest huvitatud. Ja kust võin leida detailsemat infot, kuidas seda situatsiooni läbi kohtu ajada? Ühe korra proovisin, kuid avalduse menetlemisest keelduti kuna avaldus polnud piisavalt hästi tehtud.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isaduse tuvastamist ja elatise väljanõudmist on võimalik taotleda läbi kohtu, esitades kohtule vastavad hagid ja seda ka siis, kui lapse isa elab välisriigis.

Kuivõrd iga kaasus on oma asjaoludest lähtuvalt erinev, ei ole võimalik täita nö blanketti ja soovitan Teil võimaluse korral hagide koostamisel kasutada selle valdkonna spetsialisti abi. Lisaks asjaolude kirjeldamisele tuleb hagis esitada ka selgelt väljendatud nõue ja tasuda riigilõiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma saan kohtu kaudu endiselt elukaaslaselt oma isiklikke lapsele tehtud asju tagasi?14.09.2021

Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja ta ei nõustu mulle tagastama minu isiklikke asju. Kas ma saan kohtu kaudu nõuda ja kui suures osas kohus need talt välja nõuab? Lapsele tehtud kummut, mänguasjad ja köögimööbel, söögilaud. Olemas arved. Kui kaua saab asju tagasi nõuda, kui lahku läksime aastaid tagasi.
Hetkel käib kohtuprotsess lapse suhluskorra teemal, kuna sai maakohtuotsus tehtud, siis lapse isa pöördus taas kohtusse. Küsiks kui kaua on võimalik veel kohtusse pöörduda ja kas see lõppeb ka millalgi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on võimalik nõuda Teile kuuluvad asjad välja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse §-i 80 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i 155 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, seejuures väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Siiski soovitan vastav nõue esitada esimesel võimalusel, vältimaks hilisemaid komplikatsioone (asjade kulumine, hävimine jms).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan kindlustada, et laste isa ei vii lapsi minu juurest ära?07.06.2021

Tere!
Elame mehega koos, abielus ei ole, meil on praegu 2 last, ootan 3-ndat last, lapsed 3a ja 1a, nimelt hakkame mehega lahku minema ja soovin tagada, et mees ei hakkaks mingit kättemaksu plaanima ja lapsi minult ära võtma, kas saan selle jaoks midagi teha? Elame korteris, pangalaen ja korter minu nimel, suurem laps käib elukoha lähedal lasteaias, ta on isana hea, hoolib lastest, aga lahku minnes võtab ta minult lapsed ära, olen ise töötu lapsehoolduspuhkusel, mida ma teha saaksin et ei juhtuks midagi halba hiljem ja saame rahulikult edasi minna, saan ma laste ainuhooldusõiguse endale taodelda? Lapsed ei jää isast ilma aga ma ei soovi et ta viib nad minu juurest ära.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse elus on kaks vanemat, kes mõlemad soovivad tema kasvatuses osaleda, ei lõpeta kohus üldjuhul täielikult lapse ühist hooldusõigust. Kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse lapse elukoha määramise osas ja muus osas säilitada ühise hooldusõiguse. Kelleltki nö lapse äravõtmist toimuma ei hakka.

Reeglina loetakse lapse huvidele vastavaks elukorraldust, kus lapsel on püsiv elukoht ühe vanema juures ja võimalus teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Milline on suhtluskord täpsemalt, sõltub paljudest asjaoludest, nagu laste vanused, vanemate elukohtade vahemaad, töögraafikud jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui elukaaslane ei anna minu raha eest lapsele tehtud kummutit tagasi, kas pean kohtusse minema?18.05.2021

Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja nüüd ta ei anna mulle enam minu rahade eest tehtud lapsele kummutit ja ka köögimööblit, kus sees õhupuhasti ja valamu jne. Lisaks on veel spetsiaalselt valmistatud laud. Kuidas toimida edasi? Kas kohtusse ja kui suure tõenäosusega saan vara tagasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui endine elukaaslane ei nõustu vabatahtlikult Teile kuuluvaid asju tagastama, soovitan kõigepealt üritada olukord lahendada Politseisse pöördudes - tegemist võib olla omastamisega. Võibolla Politsei sekkumine distsiplineerib endist elukaaslast ja ta on nõus asjad tagastama.

Kui see tulemuseni ei vii, tuleb tõepoolest pöörduda kohtusse ja nõuda Teile kuuluvate asjade väljaandmist.

Pean oluliseks rõhutada, et eeltoodud tegevuste läbiviimiseks peab olema võimalik tõendada, et esemed kuuluvad Teile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin midagi veel teha, et lahutust ei toimuks, kuna esitasime avalduse notarile aga ma ikkagi ei taha lahutust?21.04.2021

Tere!
Esitasime notaris koos avalduse abielulahutuseks. Tegelikult ma lahutust ei taha. Kas saaksin midagi veel teha, et lahutust ei toimuks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui abikaasa sellel päeval kohale ei ilmu, siis notar abielu lahutada ei saa. Iseasi, kas sellisel tegevusel on mõtet - kui üks abikaasadest on otsustanud kindlasti abielu lahutada, on tal võimalik pöörduda abielu lahutamiseks kohtusse ja kohus lahutab poolte abielu igal juhul (tekib lihtsalt teatav viivitus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on olukordi, lahendeid, kus on isa vabastatud elatise tasumisest?21.04.2021

Kas on olukordi, lahendeid, kus on isa vabastatud elatise tasumisest? Tuginedes perekonnaseaduse punktile 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. (8) Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olete tsiteerinud eelmist perekonnaseadust, millel pole enam kehtivust.

Praegune perekonnaseadus ei näe ette võimalust, et vanem vabastatakse oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Vanemal on kohustus leida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks - kohus võib küll elatist mõjuval põhjusel vähendada alla kehtiva miinimummäära, kuid ülalpidamiskohustusest täielikult vanemat ei vabastata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naise allkiri korteri müügilepingul, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi korteri kui ühisvara jagamist?12.04.2021

Mees ja naine erastasid korteri abielu ajal 1989. aastal EVP-de eest. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem, mees jäi korteri kulusid ligi 25-ks aastaks kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole, seega on korter endiselt ühisvara.
Mees soovib nüüd korterit müüa, nõusolek endiselt abikaasalt on olemas. Kas see, et naine ühe osapoolena allkirjastab notari juures korteri müügilepingu, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi, et korter kui ühisvara sai sellega jagatud? Või on endisel naisel õigus veel ka hiljem küsida osa korteri müügist saadud tulust endale? Kui jah, siis kui pika aja jooksul on naisel õigus seda tagantjärgi küsida? Kas naisel oleks praegusel juhul korteri müügi juures põhimõtteliselt õigus endale nõuda poolt korteri müügist saadavast tulust või võib mees taotleda selle summa vähendamist näiteks poole küttekulu võrra selle 25 aasta osas, kus naine enam korteris ei elanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida ühisvara jagamise leping. Reeglina jaotatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades (nt kinnisvara müügil jagatakse pooleks müügitulu), aga poolte kokkuleppel võib sellest ka kõrvale kalduda - see peab aga olema kirjas ühisvara jagamise lepingus.

Perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates. Ühisvara jagamise nõue tekib abielu lahutamisega.

Kui üks abikaasadest on üksinda katnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid, võib tal olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis õigused jäävad välismaalasest mehele kui ma soovin temast lahutada, aga ta elab meie üürikorteris ja meil on ka laps?07.04.2021

Tere
Minu abikaasa on välismaalane, kellel on EU elamisluba abielu kaudu saadud minuga. Meil on ka laps. Oman korterit Eestis, aga elame üürikorteris. Sisse on ta kirjutatud üürikorterisse. Soovin temast lahutada. Avastasin, et ta petab mind. Lapsele süüa, mähkmeid ja riideid pole ostnud. Lapse eest olen ainult mina hoolitsenud.
Soovin temast lahutada. Oleme abielus olnud 7 kuud. Mis õigused temal on lapsele? Mida võib kohus otsustada tema kasuks? Missugused on tema õigused peale lahutust? Kas ta võib elamisloa kaotada või jääb lapse kaudu alles?

Lugupidamisega vastust oodates

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lahutate abielu, on Teie praegusel abikaasal võimalik taotleda elamisluba seoses lapse juurde elama asumisega.

Kui jagate abikaasaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, peaksite kõik lapsega seotud otsused vastu võtma ühiselt ja see ei muutu ka peale abielu lahutamist. Ühisel kokkuleppel tuleb otsustada, kumma vanema juurde laps elama jääb, milline on suhtlemiskord lahus elava vanemaga jms küsimused. Lahus elaval vanemal tekib lapse suhtes reeglina ka elatise maksmise kohustus.

Kui vanemad eeltoodud küsimustes omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, siis vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas toimetulekutoetuse taotlemisel saab olla takistuseks elatise nõude esitamata jätmine, kuna kanname vanematena kulusid võrdselt?01.04.2021

Tere.
Olen sissetulekuta aktiivne töötu, taotlen KOV-lt toimetulekutoetust koos alaealise lapsega (on registreeritud minuga samale aadressile). Laps elab ca 50% minu juures ja 50% teise vanema juures. Mul on varasemast kooselust ka teine alaealine laps, kes elab samuti teatava aja minu juures (mitte päris pool ajast, ei ole minuga samale aadressile registreeritud).
Kummagi lapse teise vanemaga ei ole kokkulepet elatise maksmise osas, vaid vanemad kannavad kulud vastavalt vajadustele ning kuna lapsed on enam-vähem võrdselt jagatud, on ka kulud võrdsed.
KOV nõuab elatise maksmise tõendit (minule teise vanema poolt selle lapse aadressil, kes on minuga samale aadressile registreeritud ning kelle eest ma lisaks endale toetust küsin).
Kuna ka mõlemad teised vanemad on juhtumis töötud, ei näe ma selleks vajadust, samuti, kuna lapsed on ca 50% ajast jagatud, puudub minu hinnangul selleks ka vajadus. Ei küsi mina elatist lapse eest, kes on minuga samale aadressile registreeritud, ega ei küsi ka teise lapse vanem minult elatist, kes on temaga koos registreeritud.
Kas sisuliselt pooleks jagatud elukorraldus, töötu staatus mõlema vanema puhul, kulude katmine ning olukord, kus mina ei maksa ühele vanemale ning teine vanem ei maksa elatist mulle, on piisav alus, mis ei võimaldaks KOV-l vastavalt SHS 134 lg4 p6-le keelduda? Juhul, kui mõni analoogne Riigikohtu lahend on olemas, oleks abiks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht ja ta veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis reeglina ei teki kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust. Põhjus on lihtne - mõlemad vanemad täidavad lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult.

SHS 134 lg 4 p 6 viitab olukorrale, kus lapsel on õigus saada teiselt vanemalt elatist, aga vanem ei ole nõus elatise maksmise kokkulepet esitama või elatist sisse nõudma - Teie poolt kirjeldatud juhul ju sellist olukorda ei eksisteeri, sest teine vanem täidab lapse suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult ja sellega seoses ei sellel vanemal kohustust üleüldse elatist tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand