Perekonnaõigus

Lapse isale meeldib omada kontrolli. Minul on tekkinud uus partner, keda laps aeg-ajalt näinud on (kuni mõned tunnid nädalas), koos me ei ela. Lapse isa on sellest teadlik, kuid nõuab nüüd uue partneri andmeid (nimi, töökoht, vanus, kas on lastega kokkupuuteid jne). Kui palju olen ma seadusest tulenevalt kohustatud uue partneri kohta infot jagama või kas üldse pean?

Tere
Eksabikaasa nõuab, et kirjutaksin enda osa ühiselt soetatud korterist talle ilma kompensatsioonita (varasuhe oli vara juurdekasvu arvestus, korter jagati kohe ostes pooleks notaris). Mina tasuta enda poolt pole nõus ära andma. Eksabikaasa käib mööda minu vanemaid ja vanavanemaid ning nõuab korteri osa tasuta. Millised on minu õigused ja võimalused end kaitsta? Huvi korterit üldse vormistada on eksabikaasal ning survestamine käib igapäevaselt. Millise lepingu alusel on üldse notaris võimalik talle tasuta korter vormistada? Kas saaksin ilma eksabikaasa nõusolekuta oma osa ka ühisele alaealisele lapsele kinkelepinguga vormistada?

Lugupidamisega

Tere! Oli kohtuotsus, kus lapse isale määrati miinimum elatis, mida ta apellatsiooniga vaidlustas ning uue otsusega määrati talle 135 € alates 1.oktoober (otsus tehti 18.dets). Kuid ta oli jõudnud maksta 2 kuud miinimumi, kuni ootasime kohtuotsust. Siit ka küsimus, kuna tal on eelnevate perioodide osas elatisvõlgnevus, mida peab ta nüüd tasuma, siis kas tal on õigus maha arvata elatise võlgnevusest enammakstud summa, mida ta maksis nüüd viimastel kuudel rohkem või võin nõuda siiski seda võlga, mis mul kunagi saamata jäi? Tänan!

Soovin müüa väikest metsakinnistut, mis on ostetud koos abikaasaga. Abikaasa on lahkunud siit ilmast. Abikaasal oli enne abiellumist minuga kaks täiskasvanud tütart. Ühiseid lapsi meil ei ole. Kuidas toimub pärandvara jaotus maa müügil?
Lugupidamisega,

Tere,
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.

Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese (ei ole olnud abielu ega ametlikku kooselu) peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda? Näiteks restoranis arve tasumised, toidu koju tellimised, taksoarved, poes kaupade eest tasumine. Lisaks ülekanded pangakontole kui pole olnud juttu, et tegemist on laenuga, vaid tegi seda enda sõnul lihtsalt aitamiseks?

Tere
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?

Laps sai 18-aastaseks, kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist? Laps õpib ise kutsekoolis ja käib tööl ja saab töötasu.
Kas lapsevanemal on õigus lõpetada elatise tasumine ema pangakontole ise või peab kedagi teavitama? Kas 18-aastane peab ise tegema kohtule taotluse elatise tasumiseks tema pangakontole või võib lapsevanem seda ise teha ilma kohtu otsuseta lapse pangakontole?

2019 aasta aprillis soetasime elukaaslasega (oleme vabaabielus) eramaja kaasomandisse, kummalegi kuulub 1/2. Maja ostsime pangalaenuga, mille omafinantseering tuli eelmise kodu müügist. Eelmine kodu kuulus juriidiliselt mulle (ainuomand), kuid laenumakseid tasusin mina nelja aasta jooksul. Samas tuli eelmise kodu sissemaks ja renoveerimiskulud elukaaslaselt. Kodu müügist saadud tulu, ehk see osa, mis jäi alles pärast praeguse maja omafinantseeringu tasumist, läks suuremalt osalt elukaaslasele hüvitiseks tema tehtud kulude eest.
Praeguse maja omafinantseering oli tõenäoliselt 15%, täpset infot saab vajadusel pangast. Igakuiseid laenumakseid tasusime alguses võrdselt (50% kumbki) kuni minu emapalga lõppemiseni, mis kestis veidi alla 1,5 aasta. Meil oli elukaaslasega suuline kokkulepe (võimalik, et midagi on ka kirjalikult Messengeris), et perioodil, mil olen kodune ega tööta, tasub laenumaksed tema.

2022 aasta oktoobris koondati mind ja uuel töökohal alustasin 2023. aasta märtsi lõpus. Pärast koondamisrahade saamist tegin kodulaenu ühekordse makse, mis kattis umbes 8 kuu minu osa laenumaksetest. Vahepeal tõusis euribor, mistõttu suurenesid laenumaksed, kuid minu töötasu ei tõusnud. Seetõttu maksin umbes 9 kuu jooksul oma osa vähem kui 50%. Alates 2024. aasta jaanuarist oleme taas tasunud laenumakseid võrdselt.
Nüüd, novembri lõpus või detsembri alguses 2024, tasus elukaaslane suure osa kodulaenust ilma minuga eelnevalt kokku leppimata. Laenujääk on hetkel umbes 10% kogu laenusummast (25 aasta peale). Olen olukorras, kus minult on võetud võimalus panustada kodulaenu tasumisse ja seeläbi võrdselt panustada varasse. Meie suhted elukaaslasega on juba mõnda aega olnud kehvad ning tema sooviks, et maja jääks talle. Mina aga ei soovi praeguselt elamispinnalt välja kolida.

Kui peaks tekkima olukord, kus maja läheb müüki või kolin välja, kui suurele hüvitisele on mul õigus? Loomulikult tahaksin saada 50% maja turuväärtusest, kuid kui see ei ole realistlik, siis milline osa võiks mulle kuuluda?

Maja väärtus on viimase viie aasta jooksul tõusnud. Kuigi hindamisakti hetkel ei ole, kavatsen selle tellida, kui olukord peaks nõudma mujale kolimist. Elukaaslane on valmis hüvitama minu tehtud laenumaksed ja soetatud mööbli väärtuse, kuid minu hinnangul on see liiga vähe. Arvestades maja väärtuse tõusu, leian, et maja väärtuse kasv, mis ületab ostuhinna, tuleks jagada võrdselt 50-50. Kas mul on õigus nõuda ka midagi muud peale omafinantseeringu osa ja mööbli maksumuse?

Meil on ka ühine laps (5-aastane).

Poeg ei soovi ema eest hoolitseda kui vana olen. Kas saan teha sellise paberi, et ta ei peaks mind hooldama, kas kohtu kaudu loobuda temast? Mina 60, poeg antud juhul 33-aastane.