Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui ise olen puudega, maksan elatisraha, kuid näen, et lasteni see raha ei jõua, sest ema ei hooli sellest?21.11.2014

Peale minuga juhtunud õnnetust on mul raske puue. Mina oma lapsi pole unustanud ja olen neile raha üle kandnud viis aastat, iga kuu, nende ema arvele. Algul olles koomaseisundis, tegi seda minu ema. Laste ema aga nõuab juba nn. ei tea mida. Olen lastele ostnud riideid ja üht-teist koolis käimiseks. Hiljuti lastega kohtudes, nägid nad välja kui kodutud. Otsustasin, et avan enda pangas lastele arved, et nad saades 18 saaksid kah millestki alustada. Tüdrukud on 7- ja 10-aastased. Ja tüdrukute emale ei saada enam sentigi, sest tüdrukute ema harrastab alkoholi pruukimist. Aga samas ma mõtlen, lapsed tahavad ju süüa kah. Mida teha, ma ei ole lastest loobunud, mind tõrjuti nende elust. Lapsed on minust veidi võõrdunud, väga kurb olemine on minul. Jään väga ootama Teie vastust.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina tuleb elatist maksta ikkagi lapsi kasvatava vanema pangakontole ja kui Teil ei ole laste emaga kokkulepet, mille kohaselt võite laste elatise kanda otse laste pangakontodele, võib laste ema väita, et Te ei ole laste ees oma ülalpidamiskohustust täitnud ja pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.

Seega soovitan Teil seni, kuni laste emaga vastavat kokkulepet ei ole, kanda laste elatisraha ikkagi laste ema pangakontole. Selge on see, et lastel on lisaks riietele vaja ka süüa-juua ja elamispinda, mis eeldab samuti kulutuste tegemist. Ehk on abi sellest, kui juhite laste ema tähelepanu sellele, et perekonnaseadusest tulenevalt on ta kohustatud kasutama elatist laste huvides.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps nõuab isalt elatisraha, kas siis kohtuistungil peab laps tõesti minema vastamisi oma isaga?21.11.2014

Tere! Laps sai 18-aastaseks ja pöördus elatisraha nõudega kohtusse. Isa esitas vastuväited, et ei ole võimeline maksma, kuna on veel 2 last. Varem maksis 10 aastat kohtu poolt mõistetud summat - pool miinimumpalka. Laps küsib nüüd sama summat. Kas täiskasvanud lapsele kehtib sama summa või võib kohus seda ka vähendada? Isa nõuab ka kohtuistungit, kas laps peab tõesti minema kohtus vastamisi oma isaga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus korraldab asja lahendamiseks kohtuistungi, on istungile kutsutud hagejana ka laps. Samas, kui lapse jaoks on tegemist äärmiselt ebamugava olukorraga, on tal võimalik kohtuistungile saata ennast esindama ka lepinguline esindaja.

Nn elatismiinimum on sätestatud vaid alaealise lapse kohta, täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk siis sõltub lapse vajaduste suurusest. Lapse vajaduste suurust tuleb kohtule tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada kokkulepet, et ma kingin kinnisvara õele ja tema hoolitseb vanaema eest kuni tema surmani?20.11.2014

Tere,
Pärisin hiljuti osa kinnisvarast. Nüüd sooviksin selle kinnisvara anda oma õele, kuid sooviksin, et ta omaltpoolt vastutasuks hoolitseks vanaema eest ja kannaks kõik tema elatuskulud kuni surmani.
Suusõnaliselt oleme juba kokku leppinud, kuid sooviksin ka notariaalse lepingu teha, et vältida hilisemaid probleeme.
Kuidas sellises olukorras peaks käituma, kas kinkelepingusse lisa tingimusena sellise soovi saab sisse panna või oleks mõistlik mõnda muud lepingut(millist?) sellises olukorras kasutada?
Tänud ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kuigi kinkelepinguga loovutatakse vara tasuta, saab kinkelepingus kokku leppida kohustustes ja koormistes, mida kingisaaja peab seoses kinkega kandma, sealhulgas saab kokku leppida kingisaaja ülalpidamiskohustuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean 18-aastasele lapsele elatist maksma, kui jättis kutsekooli pooleli ja läheb järgmisel aastal uuesti kooli?20.11.2014

Tere.
Laps sai kevadel 18-aastaseks, eelmisel õppeaastal omandas kutseharidust, kuid jättis selle kevadel pooleli. Sel aastal kooli ei läinud. Kas järgmisel aastal kooli minnes (täiskasvante gümnaasium) on mul kohustus elatist edasi maksta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ülalpidamise saamiseks on õigustatud täisealiseks saanud laps, kes jätkab 18-aastaseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamist, seejuures peaksid õpingud jätkuma ühes konkreetses õppeasutuses – kui laps otsustab 18-aastasena kooli pooleli jätta, lõppeb ka vanemate ülalpidamiskohustus lapse suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatist saab kohtu kaudu suurendada riikliku miinimumini nii, et keegi kohtusse kohale ei peaks minema?20.11.2014

Tere!
Kas elatise suurendamist saaks kohtus teha ka kirjalikult (ehk istungit kui sellist ei oleks ja kohale keegi minema ei peaks)? Kunagi on kohtu kaudu välja mõistetud lapse isalt elatis 100€ iga kuu, kuid tahaks selle siiski viia seadusega kooskõlla ehk nõuda lapsele vähemalt pool hetkel kehtivast miinimumpalgast. Mainin siinkohal ära, et lapse isa ei ole juba 2 aastat sentigi maksnud ning ka eelnevalt on maksnud kaootiliselt ning vähem kui 100€, on tekkinud 5 aasta jooksul ka märkimisväärne võlg. Kohtutäitur laiutab käsi ja tõdeb, et kusagilt seda raha võtta ei ole (inimene seaduslikult tööl ei käi ja varad on teiste nimel).
Ei tahaks kohtusse kohale minna ja inimesele otsa vaadata. Kas sellisel juhul oleks võimalik kirjalik kohtuistung?
Milliseid avaldusi peaks täitma ja kuidas edasi asja ajama?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võimalik on taotleda asja lahendamist kirjalikus menetluses, sellisel juhul kohtuistungit ei toimu ja kohus langetab otsuse esitatud menetlusdokumentide põhjal. Kui vastaspool peaks taotlema asja lahendamist suuliselt kohtuistungil, siis korraldab kohus siiski kohtuistungi, samuti võib kohtuistungi korraldamine kõne alla tulla siis, kui kohus seda ise otsustab (olenemata sellest, et mõlemad pooled on kirjaliku menetlusega nõus).

Kui Teie jaoks on vastaspoole nägemine ebameeldiv, on Teil võimalik kohtuistungile saata lepinguline esindaja, kes esindab Teid kohtuistungil.
Kui soovite taotleda elatise suurendamist, tuleb Teil esitada kohtule vastava nõudega hagiavaldus. Hagiavalduselt riigilõivu tasuma ei pea, seega peaks arvestama vaid hagiavalduse koostamisega seotud kuludega (juhul, kui soovite hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi kasutada).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas linnavalitsus saab sundida vanaema maja müüma, et ta saaks hooldekodu arveid tasuda?19.11.2014

Tere,
kirjutan ühe loo... eelmise aasta lõpus suri väga ootamatult minu ema. Ta elas koos mu vanaemaga, kellele juba tol hetkel organiseeriti hooldusteenust hooldekodus, ema surma järgselt sai ta sinna väga ruttu. Kuna aga vanaemale kuulus kinnisvara, osa kaasomandis kinnisvarast, siis hetkel on nii, et linn maksab osa hooldekodu tasust, osa siis vanaema pension ja minagi maksan 25 eurot kuus. Selline leping kehtis tegelikult juuli kuuni ja seda pikendavat otsust ma pole saanud... sain tol korral otsuse, kus märgiti, et juhul, kui vanaema kinnisvara müüakse, tuleb sellest linnavalitsust viivitamatult teavitada. Vahepeal tuli ka e-mail, küsimusega, kui kaugel on korteri müük. Tegelikult sellist kokkulepet, et poole aasta jooksul tuleb organiseerida kinnisvara müük, ei olnud. Küsin siis, kas linnavalitsusel on õigus sundida mu vanaema nüüd see kinnisvara ära müüma, et tal oleks endal see raha, mille eest hooldekodu tasuda? Kas vanaema ei või oma kinnisvara kinkida nt minu hiljuti sündinud lapsele ja kui ta seda teeb, äkki peaksin siis ikkagi mina hakkama igakuiselt maksma 400 eurot hooldekodu tasu? Hetkel on ebemeeldiv lihtsalt see, et kinnisvara seisab - selleks, et see välja üürida, oleks vaja sisse ehitada wc ja pesemisvõimalus, mida ma ei julge aga teha, kui see vanaemalt ikka ära võetakse.
Teine osa majast kuulus mu emale, osa siis ka mu alaealisele vennale, kelle eestkostjaks mul ei olnud võimalik hakata, kohus määras tema eestkostjaks linna. Kohtuotsuses on ka kinnisvara võõrandamine. Ma kardangi nüüd seda, et lõpuks jääme ilma kogu majast?
On siin mõnda võimaliku positiivset lahendit?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, mida täpsemalt kohtuotsusega vanaemale kuuluva kinnisvara kohta otsustati, mistõttu on keeruline Teile konkreetset vastust anda.

Mis puudutab vanaema hooldekoduarvete tasumist, siis eeskätt tuleb igal inimesel enda ülalpidamise eest ise hoolitseda, kui see võimalik ei ole, saada ülalpidamist enda esimese ja teise astme alanejatelt ja ülenejatelt sugulastelt ja kui ka see võimalik ei ole, annab ülalpidamist riik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab teha lepingut, millega me abikaasaga ei saaks maja mingil juhul jagada ja see jääks nö lukku ja oleks lastele?19.11.2014

Tere
Naine tahab mu juurest ära minna, tal endal elukohta pole ja algselt soovis ta esitada hagi "oma osa" saamiseks kuid selgus, et mul suuremad õigused ühisele kinnisvarale, kuna olen kasutanud abielu väliseid vahendeid ja majal puudub kautusluba ja on projektist mööda ehitatud, olen ka maja ehitaja-arhidekt, siis sõltub minust selle loa saamine jne, ehk naisel osutuks väga keeruliseks kohtu kaudu midagi reaalselt sisse nõuda. Minu soov on tagada maja puutumatus juba laste pärast, et nad seal elaksid ja see jääks nende koduks. Kas on võimalik teha taolist kokkulepet-lepingut seaduslikult - Kumbki osapool ei saa ilma teise osapoole nõusolekuta oma osa realiseerida isegi mitte ka kohtu kaudu, ehk vara jääks nn lukku mõlema ühisvaraks nagu ta praegu on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Peale abielu lahutamist on mõlemal abikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist – kuivõrd tegemist on seadusest tuleneva õigusega, ei ole võimalik seda kokkuleppega välistada. Samas on teil abikaasaga võimalik kinkida nii abielu ajal kui ka peale abielu lahutamist ühisvara lastele (muidugi eeldusel, et abikaasa ka sellega nõus on).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seaduslikult õige, et ema saab lastetoetuse enda arvele kuigi lapsed ei ela emaga vaid hoopis isaga?19.11.2014

Kas on seaduslikult õige, et ema saab lastetoetuse enda arvele kui lapsed ei ela emaga vaid hoopis isaga? Hooldusõigus on mõlemal ja ema ostab ka lastele aegajalt vajalikke asju ning lapsed käivad u. kord kuus tal ka nädalavahetusel külas, aga lapsi kasvatab ikkagi isa. Emal on uuest kooselust ka uus (kolmas) laps, kelle pealt ta saab lisaks ka kolmanda lapse lasteraha (teatavasti suurem). Kas keegi ka kontrollib sellist asja või on see ainult vanemate kokkulepe küsimus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad on kokku leppinud, et toetuse saajaks on vaatamata laste elukohale isa juures laste ema, ei ole sellest iseenesest probleemi. Vajadusel on võimalik ka toetuse saaja muutmine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elukaaslane võib ema ja lapsed majast välja tõsta?19.11.2014

Tere. Kas elukaaslasel (mehel) on mingit õigust naine ja naise lapsed majast välja tõsta kui nad pole olnud abielus ning nõuda "tagantjärele" üüriraha kui majja on kolitud kui elukaaslane? Ja kas on õigust keerata kinni elekter ja vesi, kaotada pesemisvõimalused ning ehitada kinni maja küttekeha, et sinna ligi ei saaks?

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kui naise ja naise laste poolt kasutatav eluase kuulub mehele, on mehel õigus otsustada, kes talle kuuluval elamispinnal viibib.

Kui mees suudab tõendada üürilepingu olemasolu, on tal iseenesest õigus nõuda nö maksmata jäänud üüriraha, kuid nagu märkisin, peaks mees olema võimeline tõendama, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv üürileping.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab alimente maksma miinimumpalka saav isa?14.11.2014

Kui palju peab isa alimente maksma kahele lapsele, kui saab miinimumpalka? Kas talle peab ka midagi kätte jääma ja lapsed saavad selle võrra vähem?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!
Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alapalk 355 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot lapse kohta. Reeglina mõistavad kohtud minimaalses suuruses elatise vanemalt välja, kuid iseenesest on erandkorras võimalik elatist vähendada ka alla miinimummäära – kui elatise maksmiseks kohustatud vanema käsutada on väga piiratud vahendid, peaks ta igal juhul kasutama oma sissetulekut enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.


Parimate soovidega,

Hanna Kivirand