Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saan mehe oma korterist välja, kui oleme seal elanud 17 aastat, kuid see on minu oma?11.02.2016

Tere! Olen kolme lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud umbes 17 aastat tagasi. Oma laste isaga olen elanud selles korteris, abielus ei ole. Läbi me enam ei saa. Mees aga lastele elatist ei maksa, sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korter kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes korteris viibib. Teil on õigus nõuda, et laste isa korterist välja koliks – kui ta seda vabatahtlikult ei tee, on Teil võimalik valduse vabastamiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa pole nõus tasuma oma osa kommunaalkuludest, elame abielu jooksul erastatud korteris?11.02.2016

Tere. Elame abielu ajal erastatud korteris, mis on minu nimel. 10 aastat tagasi lahutasime abielu, aga elame samas korteris. Endine abikaasa ei ole nõus tasuma osa kommunaalmaksetest, tuues ettekäändeks selle, et korter minu nimel, kuigi tean, et see on abieluvara. Nüüd on eksabikaasa hakanud rääkima korteri jagamisest, ta eeldab, et korter jääb mulle ja siis pean tema osa välja maksma. Millal see võiks juhtuda, pole teada. Kas on mingi võimalus asja niimoodi vormistada, et tema poolt maksmata kommunaalmaksete summa saaks siis maha arvestada sellest, mida ma talle poole korteri maksumusest pean andma. Elame maal ja korteri tänane maksumus on umbes 15000 eurot ja aastane maksete summa 2000-2500 eurot. Eksnaine põhjendab mittemaksmist sellega, et soovib raha koguda. Kas korteri hindamisel võetakse aluseks abielu lahutuse ajal kehtinud või praegune hind. Olen kõik maksed tasunud läbi panga, väljavõtteid saab vaadata. Eksabikaasa käib tööl ja saab igakuiselt palka, minul mingit tema toetamise kohustust ei ole. Kui sooviksin korterit remontida ja selle tulemusena selle hind tõuseb, kas peaksin siis vara jagamise korral eksabikaasale veel rohkem kompenseerima. Palun andke nõu, mida teha. Seda raha, et minna kohe notari juurde ja maksta endisele naisele pool korteri maksumusest, mul pole. Kas ta peab välja kolima, kui korter saaks minu ainuomandiks. Teid ette tänades, mees maalt

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt tuleks lahendada küsimus, kas korter kuulub Teie ja abikaasa ühisvara hulka või on tegemist üldse Teie lahusvaraga. Kui vallasasjaks olnud korter kuulus Teie lahusvara hulka, kuid korteriomandina kanti kinnistusraamatusse abielu kestel, ei muutu korteriomand automaatselt abikaasade ühisvaraks.

Kui selgub, et korter on ikkagi Teie ja abikaasa lahusvara, oleks kõige õigem ühisvara ära jagada. Kui soovite saada korteri enda ainuomandisse, tuleb endisele abikaasale hüvitada pool korteri väärtusest. Kui korter jääb Teie ainuomandisse, on Teil õigus otsustada, kes korteris viibib, seega saate endiselt abikaasalt nõuda väljakolimist.

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielu lahutamise seisuga, kuid ühisvarale omistatakse väärtus praeguse hetke seisuga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema võttis nüüd lapse enda juurde ja hakkas minult elatist nõudma, ise aga mulle aastaid ei maksnud?11.02.2016

Tere, Minu vastu on esitatud kiirmenetlus elatisnõudega, kas on olemas selline seadus, mis ei sunni mind maksma kui laps viibib minuga koos. Nimelt esitasin vastuväite aga pole veel kohtuotsus tulnud, laps elas ennem minuga(3 aastat) kuni ema otsustas võtta lapse enda juurde, seda tegi sellepärast, et mul tekkis uus elukaaslane. Siis hakkas koheselt nõudma raha, mida ta ka sai. Nüüd esitaski kiirmenetluse ja ma peaksin tasuma 180 eurot kuus, mis on minu arvates ebaõiglane, sest mina polnud nõus sellega, et tema tuleb ja viib lapse ära, last olen võtnud peale seda ikka enda juurde, kuigi tahaks, et ta elaks minuga edaspidigi. Halb asi asja juures on see, et ma pole ametlikult tööl ja lapse ema on. Seega ei ole mul võimalust last enda juurde tagasi nõuda. Aga ei ole ma ka nõus maksma sellist summat kui laps käib siin ja seda peaaegu nii et pool kuud emaga pool minuga. Peale tema esitatud kiirmenetlust pole ma talle sentigi maksnud, ootan kindlat kohtuotsust. Veel nõudis ta alimente tagant järgi 3,5 kuud, mis on veel ebaõiglasem sest laps on hetke seisuga elanud ema juures 3 kuud. Samahästi tahan mina raha selle eest et laps elas minuga koos 3 aastat. Kuidas saab sellist olukorda lahendada? Palun abi, sest jurist ütles, et mul pole midagi teha, aga kes katab minu kulutused kui laps minuga on, väga ebaõiglane ja ülekohtune olukord. Ema lootis veel, et hakkan lapse eest üüri raha maksma talle. Ebanormaalne, ainult raha peal ongi väljas mitte lapse heaolu peal. Kuidas ma seda tõestama peaks. Kui laps minuga elas, ei pidanud lapse ema midagi maksma, vahel tasus ainult lasteaeda, mis on enesest mõistetav arvestades, et lasteraha käis tema arvele ja seda mina ei saanud, kuigi elasin lapsega. Palun nõu, mida teha... Lapsel pole isegi pesemisvõimalust ema juures, wc on ka kusagil maja peale üksainus. Minuga oli lapsel kõik olemas. Lapse võttis ta enda juurde elama ka nii, et küsis last külla ja õhtul juba helistas, et võtab lapse enda juurde elama ja tuleb asjade järgi, mida ta ka tegi. Ja nüüd nõuab ainult raha ja raha. Mul ei läinud endal kindlasti iga kuu lapse peale 180 eurot. Arvestades, et kui laps temaga elab, peaks ka tema panustama mitte ainult mina.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps elab pool aega Teiega, teete ka Teie tõenäoliselt lapse ülalpidamiseks kulutusi. Kohus saab seda asjaolu elatisraha vaidluses arvestada juhul, kui saate tõendada, et teete lapse ülalpidamiseks kulutusi. Tõendamiseks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, maksekorraldused, arved.

Kui Te ei ole nõus lapse elukorraldusega ja sooviksite, et laps koliks tagasi Teie juurde, pöörduge kõigepealt abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui tema kaasabil lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kidas saab abikaasa eest asju ajada, kui tal on tervisekahjustus, insult?09.02.2016

Tere.
Abikaasa on väga raskes seisundis haiglas. Insuldi raskelt üle elanud. Kui aja möödudes jääb kahjustusi (mälu jne), kuidas saan mina hiljem tema eest asju korraldada? Kas selleks peab olema kohtu poolt antud õigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 203 lõike 1 kohaselt juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, mh peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, kuid teatud tehingute tegemiseks, näiteks eestkostetavale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks, tuleb küsida kohtult eelnevalt luba.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isale saab ka nö osalisi õigusi anda, kui ta pole sünnitunnistusel ja tahaks talt nüüd elatisraha nõuda?09.02.2016

Tere. Mul on mure elatisraha sisse nõudmisega. Tahan lapse isalt elatisraha sisse nõuda, aga ei oska kuskilt otsast alustada ning lapse isa nimi puudub ka sünnitunnistusel. Kuidas näeb välja see protsess ja kes kannab kulud ning kas on võimalik määrata ka isale osalisi õigusi ainult või saab ilma õigusteta jätta? Kui kaua võtab tavaliselt selline protsess aega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid isalt, kes on lapse sünnitunnistusele kantud. Kui sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb kohtule esitada isaduse tuvastamise hagi.

Isaduse tuvastamise hagi ja elatise väljamõistmise hagi võib kohtule esitada samaaegselt. Kui lapse isa ka kohtumenetluses lapse isadust omaks ei võta, tehakse DNA-analüüs. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta kõik menetluskulud lapse isa kanda.

Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, omandab lapse isa lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse. Selleks, et teha hooldusõiguslikke muudatusi (lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt või täielikult), tuleb uuesti kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kuu enne abielu laenuga soetatud kodu jääbki lahusvaraks?08.02.2016

Tere,
Mehe nimele võetud pangalaenuga soetasime endale uue kodu. Kuu aja pärast abiellusime. Laenu maksab mees tagasi ju põhimõtteliselt abieluaja jooksul. Kas siis maja jääbki tema lahusvaraks või võib lugeda hiljem nagu ühisvarana? Kas sellises olukorras võiks sõlmida abieluvaralepingu maja arvamiseks ühisvaraks või millised on veel võimalused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui maja on soetatud enne abielu, on tegemist abikaasa lahusvaraga. Kui see on teie ühiseks koduks, oleks tõepoolest õigustatud maja kuulumine Teie ja abikaasa ühisvarasse. Seega tuleks abieluvara lepingu sõlmimiseks pöörduda notari poole ja määrata lepinguga kõnealune maja abikaasade ühisvara hulka.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab nõuda, et üks laps hakkaks tema juures elama?08.02.2016

Tere!
Elasin oma eksmehega koos 9.5 aastat, lahku kolisime 8 kuud tagasi. Meil on 2a 3k vanune poeg ja 6a6k vanune tütar, kes elavad hetkel minu juures. Peale lahkuminekut kolis mees oma vanemate väga halvas seisus maakoju, vahel elab ka nende linnakorteris. Mina lastega kolisin teise linna ja ostsin meile 3-toalise korteri. Mees on maksnud alates sügisest lastele elatisraha, alguses 200 eurot, nüüdseks on summa tõusnud 400-ni. Lapsed käivad lasteaedades ja huviringides ning mina leidsin lõpuks omale töökoha. Mees on lapsi käinud minu kodus umbes kord kuus keskmiselt kolm päeva korraga vaatamas, kuid ühtse perena elades tegeles mees aktiivselt oma hobide ja seltsieluga, kodu ja lapsed olid peamiselt vaid minu pärusmaa.
Nüüd nädal tagasi võttis mees suurema lapsega hoolduslehe, kuna tütar oli haige. Veetsid kuus päeva minu kodus koos ja enne lahkumist teatas mees, et tema on mõelnud, et ta ei suuda ilma lasteta elada ja tahab, et ükskõik kumb lastest asuks tema juurde elama. Väidab, et nii saaks kumbki laps ühelt vanemalt rohkem tähelepanu ja pühendumist, hetkel koos elades lapsed peamiselt vaid kaklevad omavahel, nagu lapsed ikka.
Kas mehel on nüüd peaaegu aasta hiljem õigus nõuda, et üks laps tema juurde koliks? Kas saab lapse(d) emalt ära võtta, kui minul on oma kindel kodu ja töökoht, lisaks toetav vanaema-vanaisa läheduses, alkoholi pole kunagi eriti tarvitanud ega lapsi tahtnud kellegi teise hoolde vabatahtlikult jätta? Kas õdesid-vendi lahutatakse omavahel? Kuidas peaksin edasi käituma või kuhu pöörduma, et ma ei peaks enam igapäevaselt kartma eksmehe järgmisi samme? Soovin, et edasised kohtumised saaksid ametlikult paika pandud. (Pakkusin mehele alternatiivvariandina, et võib hakata üle nädala nädalavahetuseti lastel minu korteris külas käima, ise läheksin selleks ajaks oma vanemate juurde, kuid tundub, et see variant teda ei rahulda). Kahtlustan, et ta ei taha last endale mitte armastusest, vaid minule haiget tegemiseks või elatisraha maksmisest pääsemiseks.
Tänan igasuguse abi eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks õdesid-vendasid eraldada, lastel peaks ikkagi olema üks kindel elukoht ja lahus elava vanemaga peaks suhtlemine toimuma suhtlemiskorra alusel.

Kui lapsed on siiani olnud Teie igapäevasel kasvatusel ja Te olete sellega igati hästi hakkama saanud, ei näe ma põhjust, miks peaks kohus andma isale õiguse võtta laps/lapsed enda juurde elama. Laste harjumuspärase elukorralduse kardinaalseks muutmiseks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud, hetkel ma neid Teie olukorrakirjeldusest välja ei loe.

Kui Te ei saa laste isaga laste elukoha ja suhtlemiskorra osas kokkuleppele, peaksite kõigepealt pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsetöötaja juures kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui soovin kohtu määratud elatisraha suurendada, kas siis saan ka tagantjärgi veel nõuda suuremat summat?04.02.2016

Kohtuotsusega 2012. aastal oli määratud elatisraha kahe lapse peale miinimumi järgi: ühele lapsele 140 eurot (miinimum) ja teisele (puudega laps) - 180 eurot. Seoses hindade ja kulude kasvuga on soov pöörduda kohtuse avaldusega elatisraha suurendamiseks. Kuna väga palju kulutusi seoses lapse invaliidsusega ei ole dokumentaalselt tõestatud (erapedagoogid, masseerijad jne) ei ole vist lootust saada tema peale rohkem kui miinimum. Aga tänapäevane miinimum mõlemale oleks ka hea. Aga küsimus ka selles - kas on lootus ka tagasiulatavalt raha nõuda ka eelmise aasta eest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurendamist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt, eelneva kohtuotsuse tühistab uus kohtuotsus.

Kui taotleda elatise suurendamist üle kehtiva miinimummäära, tuleb lapse kulutusi üldjuhul dokumentaalselt tõendada. Teatud juhtudel, kui dokumentaalne tõendamine ei ole mingil põhjusel võimalik, võib kohus kulutuse lugeda tõendatuks ka ilma kuludokumendi esitamiseta, näiteks vanema koostatud arvestuse/põhjenduse alusel. Kui ikkagi erivajadustega lapse igakuised ülalpidamiskulud ületavad kehtivat alampalka, on põhjendatud nõuda elatist suuremas määras kui kehtiv miinimum.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, et muuta lapsega kohtumiste graafikut?04.02.2016

2014. aastal oli kohus minu ja eksabikaasa vahel, sõlmitud kompromiss seoses lapse külastusgraafikuga. Nüüdseks on minu elutingimused muutunud ning sooviksin kohtumiste graafikut muuta. Eksabikaasa keeldub igasugustest kokkuleppetest muutuste osas (täpsustan, et kohtumiseks lapsega pean läbima 200 km). Kuhu ma peaksin pöörduma, et saaksin muuta lapsega kohtumiste graafikut?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra muutmise osas kokkuleppele ei saa, tuleb kindlaksmääratud suhtlemiskorras muudatuste tegemiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis saab abielulahutusel selle rahaga, mis abikaasa kandis jagamise vältimiseks oma tuttava kontole?04.02.2016

Tere,
Planeerime abikaasaga lahutada meie abielu. Kuid enne abielu lahutust kandis abikaasa kõik raha oma pangakontolt üle oma sõbrale ilma minu nõusolekuta. Raha ei olnud ülekantud perekonna huvides. Abikaasa tegi seda, et varjata ja mitte jagada kui ühisvara. Kas ma võin abikaasalt nõuda ülekantud raha, kui me jagame ühisvara ja kuidas?
Suured tänud ette

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete teinud abikaasale ettepaneku ühisvara jagamiseks, vastavalt Teile teadaolevale varale, kuid ta ei nõustu jagama ühisvara Teie poolt väljapakutud koosseisus ja/või Teie poolt väljapakutud viisil, tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.

PkS § 37 lõike 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui ühel abikaasal on õigustatud kahtlus, et teine abikaasa on vahetult enne abielu lahutamist sihilikult raha pangakontolt välja võtnud, on võimalik taotleda kohtult, et abikaasa esitaks oma pangakonto väljavõtte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand