Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal on õigus vähendada laste elatist põhjendusega, et teeb lastega reisil olles kulutusi?18.04.2018

Tere,

Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldise põhimõtte järgi on elatise vähendamiseks alust siis, kui elatist saava vanema kulutused (antud juhul Teie) vähenevad selle arvelt, et lapsed viibivad lahus elava vanemaga. Antud juhul vähenevad tõesti reisinädala jooksul Teie kulutused laste toidule, muutuvas suuruses eluasemekuludele, võibolla ka meelelahutusele, kuid samas püsikulude osas see endaga muutust kaasa ei too. Seega on alust elatisraha vähendamiseks eelkõige nende kulutuste osas, mis tõepoolest laste kodust eemalviibimise tõttu vähenevad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada pärast lahutust kulude jagamine ja lapsele makstav summa?18.04.2018

Tere
Millised võimalused on Eesti Vabariigis, kui abikaasad lahutavad võrdsetel alustel ja soovivad võrdselt kulutusi edaspidi peale lahutust jagada? Kas on võimalik notariaalselt leppida kokku (kas selleks piisab ka lihtviisilisest omavahelisest nö notariaalsest lepingust)? Kui sooviks jagada kulutusi nii, et ühe lapse kohta kannab kumbki lapsevanem veerand miinimumpalga summast. Või ei ole see piisav ja peab ikkagi kohtu kaudu mõlemale lapsevanemale hakkama elatisraha vähendamist taotlema? Teine küsimus, et kas ühe lapse elukohaks saab ka määrata notariaalselt kaks elukoha aadressi, kuna reaalselt lapse kodu ongi kahes kohas?
Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kokkulepped, mis puudutavad lapse elatisraha ja suhtlemiskorda, võib sõlmida lihtkirjalikult, see ei vaja notariaalset vormi. Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa, antud juhul seda olukorda ei esine.

Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohtu kaudu, kuid nagu eelnevalt kirjeldasin, on kohtusse pöördumiseks alust siis, kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta. Kui olete lapse teise vanemaga ühel meelel, milline on lapse elukorraldus peale lahutust, võite selles osas samuti sõlmida lihtkirjaliku kokkuleppe, notariaalset kinnitamist sellesisuline kokkulepe ei vaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsetoetus on mõeldud last võrdselt hooldavatele vanematele võrdsetel tingimustel või ühele?17.04.2018

Tere
Lapsetoetus, mida makstakse lapse kuni 16. eluaasta saamiseni ja õppimise korral kuni 19. eluaastani. Oleme lapse emaga juba ca 5 a lahus, ametlikult abielus pole olnud, lapsehooldus jagatud 1 nädal ja 1 nädal ja minu vabal nädalal ta ikkagi päris palju minuga (peale kooli minu juurde, viin teda trennidesse ja ka koju ema juurde kuna töö võimaldab ja see ainult tore mulle). Kulud samuti - kool, söögiraha, huviringid, trennid jagame võrdselt. Siit minu küsimus - lapsetoetus läheb ema arvele aga kuu alguses kui arveid klaarime, ei tule see teemakski, kas lapsetoetus on mõeldud nö lahuselavatele võrdsetel tingimustel jagavatel vanematel konkreetselt ühele vanemale või võrdsete jagamistingimuste korral peaks ka see võrdselt jagatud olema?

Lugupidamisega!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsetoetust makstakse ühele vanemale, reeglina on selleks vanem, kelle juures on lapse alaline elukoht. Kui lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures, maksab Sotsiaalkindlustusamet vanemate kokkuleppel lapsetoetuse ikkagi ühele vanemale, toetuse nö pooleks maksmine võimalik ei ole. Siiski tuleb arvesse võtta, et lapse vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mõlema vanema poolt on sellega seoses lapse kulutused kaetud poole lapsetoetuse ulatuses (hetkel on lapsetoetuse suurus 55 eurot, seega saab kumbki vanem lugeda oma ülalpidamisekohustuse täidetuks 27,5 euro ulatuses). Seega tuleks seda vastavalt eeltoodud selgitusele kulude jaotamisel arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik Eesti kohtu kaudu taotleda ainuhooldusõigust, kui laps on isa nõusolekul hetkel eestis, isa aga välismaal?16.04.2018

Tere! Sooviksin teada hooldusõiguse kohta. Lapse isa ei ole eestlane ja elab välisriigis. Laps on sündinud välisriigis aga elab Eestis ja on sisse kirjutatud hetkel Eesti isa nõusolekul. Kas on võimalik sel juhul Eesti kohtu kaudu taotleda emal ainuhooldusõigust? Või tuleb seda teha välisriigi kohtu kaudu? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev hooldusõigusasja lahendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seadus kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?12.04.2018

Kas meil on selline seadus, mis kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda, kuid milline on täpselt lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord, oleneb paljudest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus, vanemate töögraafik ja ka vanemate elukohtade vahemaa. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, peaks esimeses järjekorras oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkuleppele saada, siis vastava nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle, siis edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama?12.04.2018

Tere
Lahutame abielu, meil on ühine maja, 4-aastane laps pluss minu päranduseks saadud väike korter. Mehel on väike laen, mille ta kinnisvara ostuks võttis. Laps jääb mulle, kuid mees võib temaga alati soovi korral kokku saada ja suhelda.
1) Kui soovin meie majas lapsega edasi elada, siis millised on ohud, kui maja jääb edasi ühisvarasse? Samas lahutame abielu.
2) Kui soovin maja mehele kuuluvat poolt endale osta, siis mul jääb varadest puudu isegi kui annan talle oma päranduseks saadud korteri. Kas sel juhul oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle selle eest, et edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama? Sel juhul jaotub puuduolev summa aastate/kuude peale ilusti ära. Arvestades ka inflatsiooni, siis mulle endale tundub, et mehel on sellest variandist isegi võita.

Mida soovitate?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui maja jääb peale abielu lahutamist ühisvarasse, tuleb arvestada sellega, et endisel abikaasal on täpselt samasugune õigus seda oma elamispinnana kasutada nagu Teilgi. Samuti võib endine abikaasa nõuda igal ajal ühisvara jagamist (Teil on samuti see õigus).

Kui soovite kindlasti säilitada maja enda ja lapse elamispinnana, kuid samas puuduvad Teil rahalised vahendid lapse isa osa väljaostmiseks, võiksite sõlmida lapse isaga Teie poolt kirjeldatud kokkuleppe küll, mina selles probleemi ei näe.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumakse maksma kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?12.04.2018

Tere,

Olen lapse ainuhooldaja. Lapse isa on maksnud mitu aastat kohtuväliselt elatist alla miinimumäära. Maksed on laekunud iga kuu. Soovisin elatist suurendada, kuid ta ei teinud seda vabatahtlikult ja kohus nõudis temalt välja alla miinimumi ja aasta tagantjärgi alla miinimumi puuduva osa.
Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumaksudes abistama kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus annab kohtule õiguse piirata või vabastada täisealine laps oma abivajava vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud kohtu kaudu ja ta on maksnud kohtu poolt väljamõistetud summas elatist, ei ole isa kindlasti jämedalt rikkunud lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustuse täitmist ja puudub mõjuv põhjus lapse vabastamiseks isa (võimalikust) ülalpidamise kohustusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirabd
 

Küsimus: Kas on alust elatisraha vähendamiseks, kui laps on üle nädala isa juures?10.04.2018

Tere
Laps viibib isa juures üle nädala ja koolivaheaegadel. Mis moodi käib elatisrahaga tasaarvestus kui ema lapsele sentigi kaasa ei anna. Praegu on kohtu poolt isalt välja nõutud 250 eurot, isa soov on seda elatisraha vähendada. Lapsega ei käida reisil, mitte kuskil, mis moodi käituda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamiseks võib olla alust olukorras, kus lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi ajal, mil laps viibib temaga. Kui kohtu poolt on elatis välja mõistetud, tuleb elatisraha vähendamiseks kohtu poole pöörduda, seejuures tuleb kohtule ära tõendada, millises suuruses on lahus elava vanema poolt vahetult tehtavad kulutused. Kulutuste suurust tõendamata ei ole võimalik kohtul lahus elava vanema poolt esitatud väidet arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib?10.04.2018

Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib? Kas vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste kasvatamisel ja lastega võrdsetel alustel tavaelu elada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abielu lahutamiseks peavad abikaasad pöörduma ühiselt perekonnaseisuasutuse poole. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas kokkuleppele, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Ei oma tähtsust, kumb abikaasa selleks hagiavalduse kohtule esitab.

Kui vanemad jagavad laste ühist hooldusõigust, on vanematel laste võrdsed õigused (ja ka kohustused). Võrdne hooldusõigus ei tähenda seda, et lastel peaks olema vahelduv elukoht. Kohtud on üldjoontes seisukohal, et lapsel peaks olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on mõistlik, et isa ei taha nüüd last tagasi anda, viivitab sellega?10.04.2018

Tere. Oleme lapse isaga juba 4 aastat lahus elanud. Laps elab minu juures ja kohtus isaga alati kui selleks isal või lapsel soovi oli. Viimane aasta leidis lapse isa endale uue elukaaslase ning siis muutus ka lapse jagamise soov. Leppisime kokku, et iga kahe nädala möödudes üks nv on laps isaga ja kui soovi siis ka nädala sees kokkuleppeliselt. See kõik toimis. Nüüd aga andis lapse isa asja lastekaitsesse nõudes last enda juurde kaheks nädalaks. Tehtigi proovinädal kahe nädalane. Hetkel laps viibib isa juures. Mure selles, et laps soovis, et helistaksime igal õhtul, et head und soovida, isa kinnitas, et saab seda. Kuid siiski ei vasta mu kõnedele ja kui palusin reedel last enda juurde, et minna hambaarstile, isa keeldub mulle last andmast. Lastekaitse õigustab vaid, et isa tahab lapsega aega veeta. Leian, et tahetakse, et lapsel oleks seljakott seljas ja iga kahe nädala tagant matkab, see ei ole ju stabiilne ja turvaline lapsepõlv? Kas tõesti pean olema sellega nõus või kuhu pöörduda abi saamiseks? Kas kohus aitaks määrata mõistlikumad kohtumisajad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina leiavad nii kohtud kui ka lastekaitsespetsialistid, et selline nö 50/50 jaotus ei vasta lapse huvidele ja lapsel peaks olema üks kindel kodu ning võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.

Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu suhtlemiskorra osas kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand