Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, et pärast testiga isaks tunnistamist saaks isa nime lapse sünnitunnistusele?25.08.2015

Lapse isadus on tuvastatud läbi Eesti Kohtuekspertiisi - DNA, kuid ikkagi bioloogiline isa hoiab kõrvale, et registreeeida end lapse isana perekonnaseisuametis. Kas peaksin pöörduma maakohtusse lapse isaduse kandeks sünnitunnistusele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb tõepoolest isaduse tuvastamise nõudega kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse emal on mingit seaduslikku alust nõuda kohtu kaudu 195 euro asemel elatisraha 250 eurot?25.08.2015

Tere,
Lapse isa on aastaid maksnud lapse emale alimente summas 100 eurot kuus. Selline oli esialgne kokkulepe. Alates juuni algusest nõudis ta summaks seadustega ettenähtud 195 eurot, lapse isa oli ka nõus sellist summat maksma. Nüüd on lapse isa ca 3 kuud sellist summat maksnud. Lapse ema soovib lapse isa ikkagi kohtusse anda, et nõuda kuus ca 250 eurot, kas tal on mingit seaduslikku alust või mitte?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest – kui lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on 500 eurot, on lapse emal õigus nõuda lapsele elatist 250 eurot. Lähtuvalt vanemate võrdsuse põhimõttest, tuleb ka emal panustada lapse ülalpidamisse sama suures ulatuses.

Kui lapse ema soovib kohtu kaudu nõuda lapsele elatist 250 eurot, tuleb tal lapse ülalpidamiskulusid üsnagi detailselt tõendada, esitades erinevaid kuludokumente (maksekorraldused, tšekid, arved).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?24.08.2015

Tere,
Sooviksin teada, kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?
Kahjuks ei ole võimalik nende kontakti ega teavet tegevuse kohta internetist leida.


Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Minule teadaolevalt organisatsioon Ühendus Isade Eest enam aktiivset tegevust ei oma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastel on õigus saada elatist isalt kui nad elavad minu juures aga kohtuvad isaga regulaarselt?24.08.2015

Tervist!
Läksime elukaaslasega lahku ja meie kaks poega (5.a ja 7.a) elavad minu (ema) juures. Minul on ka uus elukaaslane, kes on majanduslikult heal järjel ja toetab mind ja lapsi rahaliselt. Laste isa ei suuda minuga rahulikult ja viisakalt rääkida ja ähvardab, et nõuab kohtus 50/50 laste jagamist. Tema tahab, et lapsed elaksid ühe nädala temaga ja ühe minuga. Mina ei kujuta seda ette ja ei ole sellega nõus, et lapsed pendeldavad kahe maja vahet. Elatisraha ta lastele ei maksa. Ütleb, et mina pean talle tšekid esitama ja siis ta maksab poole. Mina pole midagi esitanud ja ta pole ka maksnud. Mina ei soovi lapsi isast eemale hoida ja luban neil igal ajal isa juurde minna aga soovin, et lapsed õhtuks koju tuleks. Muidugi on erandeid kui isa soovib lastega nt nädalaks maale sõita. Selle vastu pole mul midagi.
Kas lastel on õigus saada elatist isalt kui nad elavad minu juures aga kohtuvad isaga regulaarselt?
Kas Eestis pooldatakse sellist 50/50 laste jagamist?

Tänud vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste alaline elukoht on Teie juures ja sellest tulenevalt teete Teie jooksvalt kulutusi nende ülalpidamiseks, tuleb laste isal maksta lastele elatisraha. Elatisraha suurus oleneb laste vajadustest, kuid reeglina ei tohi olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta.

Üldjuhul pooldavad Eesti kohtud vanemate lahkumineku korral varianti, kus lapsel on üks kindel elukoht ja teise vanemaga toimub piisavas mahus suhtlemine suhtlemiskorra alusel. Eriti veel olukorras, mil laps käib juba koolis ja vahelduva elukohaga kaasneks lapsele märkimisväärne lisakoormus. Kohtuväliselt võivad vanemad ilmselgelt sõlmida lapsega suhtlemise osas mistahes kokkuleppeid, sealhulgas leppida kokku lapse vahelduvas elukohas, kuid esikohale tuleks kindlasti seada lapse huvid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on lapsendamistoetus ja edasine lapsetoetus?24.08.2015

Tere!
Kui suur on lapsendamistoetus ja edasine lapsetoetus, kui tulevane ema on kodune ja tööl ei käi?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühekordne lapsendamistoetus on 320 eurot.

Lapsendamishüvitist saab 70 päeva eest, selle suurus oleneb lapsendaja sissetulekust ja seda makstakse alla 10 aastase lapse lapsendamisel.

Lapsetoetuse suurus esimese ja teise lapse kohta on 45 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus.

Olenevalt lapse vanusest, on lapsendajal õigus ka vanemahüvitisele või lapsehooldustasule. Lisainfo saamiseks pöörduge palun Sotsiaalkindlustusameti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas laste esindajana loobuda laste päritud poolest korterist, mis tekitab mulle lisakulu?24.08.2015

Kaksikud lapsed (s.2009.a) pärisid peale isa surma kumbki 1/4 korterist ning ülejäänud korteri (1/4 ja 1/4) pärisid laste isa täisealised lapsed esimesest abielust. Me ei ole kunagi selles korteris elanud ning see asub ka füüsiliselt meie elukohast kaugel. Soovisin laste pärandist loobuda, kuid kohus ei nõustunud siis sellega (2010.a). Minu jaoks on korter aga probleem ja ma sooviksin sellest nö vabaneda. Millised võimalused mul seda teha on ja mida ma peaksin selleks tegema? Lisan veel selgituseks, et kaks teist omanikku ei ole koostööaltid. Olen neile seda pakkunud, kuid raha eest nad seda osta ei soovi. Mitu aastat ongi korter lihtsalt tühjalt seisnud ning mina olen oma niigi kasinast üksikvanema sissetulekust pidanud maksma korteri kommunaalid jm kulud ehk siis kahe lapse pealt poole kuludest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsed on pärandi juba vastu võtnud, ei ole enam võimalik sellest loobuda.

Lastele kuuluva kinnisvara käsutamiseks tuleb igal juhul küsida kohtult luba. Arvestades asjaolusid, ei oleks ilmselt perspektiivikas kinnisvara müük, vaid kaasomandi lõpetamine. Kohtule avaldust esitades tuleb põhjendada, miks soovite nõusolekut saada ja samuti tuleb selgitada, et kaasomandi lõpetamine ei kahjusta mingilgi määral laste varalisi huve.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vallavalitsus saab nõuda hooldusarvete tasumist sugulaselt, kes sai vanainimese maa ja maja?19.08.2015

Eakas vanatädi (vanaema õde) on teinud oma vara - metsad, maad ja maja minu nimele, märkusega, et on kasutusõigus majale elupäevade lõpuni. Elas 15 aastad ja siis jäi raskelt haigeks ja maja saaja on sunnitud paigutama ta hooldekodusse kuna iseseisvalt ei saa teda jätta koju ega ka pole võimalik teda hooldada normaalselt. Vallavalitsus aga ütleb, et puuduolevad kulud tuleb maksta kingisaajal kuigi vanainimene ise ei ole selle 15 aasta jooksul pidanud kulutama ainsat pennigi mingisugustele kuludele (ei vesi, elekter, maamaks, küte, isegi maamõõtmise ja rohkem mõõdetud maa eest maksis kingisaaja) kogu pension oli alati tema enda kasutada ja majapidamisele ei kulunud midagi. Ülalpidamise lepingut ei ole sõlmitud. Vallavalitsusel on aga määrus 2004 punktiga:
6. Kui hooldust vajav isik on oma vara kinkinud kolmandale isikule, siis võetakse seda arvesse valla osaluse määramisel hoolduskulude katmiseks.
Kas vara saajal on kohustus tasuda ülalpidamiskulud hooldekodus? Seaduslikke ülalpidajaid (ülenejaid-alanejaid) ei ole.
Või peaks hakkama kõikidelt sugulastelet - kellele hõbelusikad laiali kingitud- nõudma maksmist?
Kuna olen ka vanainimese hooldaja ja sain vallalt 32,-eurot oleks nõus sama ka vallale tagasi kompenseerima.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui sõlmitud ei ole ülalpidamislepingut, ei ole Teil kohustust tasuda isiku hooldekoduarveid. Ülalpidamiskohustus on esimese ja teise astme alanejatel ja ülenejatel sugulastel, külgliini pidi sugulastel omavahel ülalpidamiskohustust ei teki.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas kaitsta lahutuse ajal oma privaatsust, kui abikaasa elab 4 aastat mujal ja nüüd on hakanud meie ühises majas käima?18.08.2015

Meil on abikaasaga ühisvara maja näol, milles me elasime koos. Lahutusprotsess on pooleli. Abikaasa kolis 4 aastat tagasi kodust välja teisele aadressile. Nüüd käib ta ilma mind informeerimata ja minu nõusolekuta majas ja väidab, et tal on selleks õigus, sest pool majast kuulub talle. Kui ma soovin oma privaatsust kaitsta, siis kas mul on selleks seaduslikke võimalusi? Milliseid?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 23 lõige 1 sätestab, et kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni.

Seejuures võib abikaasa, kes on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, nõuda teiselt abikaasalt selle eest õiglast kasutustasu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse veregrupp ei klapi minu ja isa omaga, kas siis piisab avaldusest või peab ka ikka isadustesti tegema?18.08.2015

Tere, mul on 5-aastane laps. Alles nüüd avastasin, et lapse veri on B, sünnitunnistusel oleval isal on 0 ja minul on A. Kas siis piisab avaldusest või tehakse isadustest ka? Isaga koos ei ela ja ei soovi talle mingeid õigusi lapse üle.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isaduse vaidlustamiseks tuleb hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Kui isadus edukalt vaidlustatakse, kaotab hetkel lapse sünnitunnistusele isana kantud mees lapse suhtes kõik õigused ja kohustused.

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et isadust saab vaidlustada ühe aasta jooksul alates vaidlustamise aluseks olevates asjaoludest teadasaamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis saab elatisraha maksmisest juhul, kui vabatahtlikult elatist maksnud isa sattus kinnipidamisasutusse?18.08.2015

Tere!
Kui isa on maksnud korralikult lapsele elatisraha ilma kohtuta ja nüüd sattus kinnipidamisasutusse, kas laps on siis elatisrahast ilma?
Aitäh vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isa kohustus lapsele elatisraha maksta isa kinnipidamisasutusse sattumisega ei lõppe, seega peaks isa ikkagi leidma võimaluse elatisraha maksmiseks. Kui isalt elatisraha võimalik saada ei ole, võib elatise maksmist asenduskohustusena nõuda lapse isapoolsetelt vanavanematelt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand