Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas minu ema saab lapsele minult elatist nõuda, kui mult on emaõigused ära võetud?17.10.2014

Algas kõik sellest, et ei saanud 2 lapsega hakkama ja lapsed pandi turvakodusse, suurema lapse sain tagasi, aga nooremat ei soovinud, kuna puudus tema vastu emaarmastus. Mu ema aga soovis seda last ja nii minult võetigi kohtu kaudu lapsele õigused ära, ja emana on sünnitunnistusel minu ema. Mu laps kutsub mind nimepidi ja mu ema kutsub ta emaks, kuigi sellist kokkulepet meil omavahel ei olnud. Aga nüüd ähvardab ta minult elatist läbi kohtu nõuda, sellest ka küsimus, kuidas on see võimalik, mul ei ole ta üle mingeid õigusi, näen teda siis, kui mu emale sobib, ükskord juhtus lausa nii, et ei näinud last 3 kuud, sest emal polnud aega. Olen lapsele riideid ja muid asju ostnud, aga see on ka enda vabast tahtest. Kas reaalselt saabki minult midagi välja nõuda kui mu ema peab ennast emaks, ässitab last minu vastu üles ja minult on emaõigused ära võetud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ema on lapse lapsendanud, siis ei ole Teie emal õigust lapsele elatist nõuda, sest lapsendamisega kaotasite Teie kõik õigused ja kohustused lapse suhtes.

Kui Teilt on vanemlikud õigused ära võetud, siis on Teie emal lapse tegeliku hooldajana (eestkostjana) õigus lapsele elatist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigus last näha kui ta alimente üldse ei maksa?17.10.2014

Tere,
Mul selline küsimus, et lapse isa ei maksa alimente, kuid kas mina pean talle selle aja jooksul last andma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamine ja lapsega suhtlemise õigus on üksteisest eraldiseisvad asjad, seega asjaolu, et lapse isa ei maksa elatist, ei piira iseenesest isa õigust oma lapsega suhelda.

Kui lapse isa lapse suhtes ülalpidamiskohustust ei vabatahtlikult ei täida, soovitan Teil esitada tema vastu elatisnõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isalt on õigus nõuda toetust ka pärast erivajadusega lapse 18-aastaseks saamist?16.10.2014

Olen mehest lahutatud 2 lapse ema. Tütar käib ülikoolis ja ei tööta. Poeg on autist (90% töövõimetust, raske puue), kes saab varsti 18-aastaseks. Elatisraha on kohtu kaudu välja nõutud. Aga see lõpeb varsti. Ise olen töötu (autisti kõrvalt töö leidmine pole eriti lihtne) ja pean hakkama saama 2 lapse ülalpidamisega.
Kas on mingi seaduse alusel võimalik pikendada isa kohustusi oma laste toetamiseks?
Aitäh

Vastus: Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! PKS § 97 p 3 alusel on ülalpidamist saama õigustatud isikuks muuhulgas abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamise kohustus on lapse isal PKS § 96 järgi, kuna isa näol on tegemist lapse üleneja sugulasega. PKS § 97 p 3 ja § 96 koostoimes on Teie lapse isal kohustus jätkuvalt maksta elatist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui isa andis notariaalse nõusoleku, et saan lapsega Soome minna, kuid nüüd ei anna last tagasi?15.10.2014

Tere.
Läksin oma lapse isast lahku ja plaanisin Soome elama asuda kuna tekkis võimalus seal tööle minna ja ka elamiskoht on kohe-kohe olemas. Sain lapse isalt ka notariaalse nõusoleku, et lubab lapsega Soome elama asuda. Vahepeal oli vaja käia lapsega Eestis hambaarstil ja sai omavahel kokku lepitud, et laps jääb nädalaks tema juurde Eestisse, sellest on nüüd siis möödas pea 2 nädalat ja ta keeldub mulle last kaasa andmast. Tänaseks on ta andnud asja lastekaitsesse hooldusõiguste küsimustes. Nüüd väidab tema, et ta mõtles ümber, et laps Soome elama lubada. Kas tal on selleks õigus ja millised on minu õigused sellega seoses, kui see luba on olemas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vaatamata sellele, et lapse isa andis nõusoleku lapsega Soome elama asumiseks, on teil lapse suhtes ühine hooldusõigus ja kõik lapsesse puutuvad otsused tuleks vastu võtta ühiselt, sealhulgas lapse elukoha otsustamine.

Kui lapse isa on nüüdseks taganenud oma nõusolekust ja keelab lapse Soome viimise, peaksite pöörduma kohtusse ja taotlema otsustusõigust lapse viibimiskoha osas. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lahutuse korral peab ka pangaga kokku leppima, kui kinnisvarale on laen võetud?15.10.2014

Kui on soov abielu lahutada ja vara jagada kohtus, sii kui palju peab tasuma riigilõivu. Abielu lahutamisel 100 eurot, ühisvara jagamisel hagihind 3500 ehk riigilõiv 300 eurot. Ehk kokku 400 eurot? Esindaja leidmiseks rahalisi vahendeid ei ole ja paar küsimust tekkinud seoses hagiavalduse täitmisega: kui ära näidata soov, kuidas vara jagada (esemed, väärtused ja kellele mis võiks jääda), kas laenulepingud ka ikka ühiskohustus, mida saab kohtuotsusega jagada või selleks vaja panga nõusolekuid? Kinnisvara laenuga ostetud, kui kinnisvara jääb ühele abikaasadest, kas laenulepingu kohustused ka selle kanda võivad jääda, kes kinnisvara saab?

Samuti alaealise lapse puhul, kuna hetkel olude sunnil eraldi ei ela, aga soov on lapse elukoht kindalaks määrata, kas peab põhjendama, miks laps ühe vanema juurde elama peaks jääma?

Kas selle hagiavaldusega lahutamiseks ja vara jagamiseks ei saa nõuda hooldusõigust ega elatist? Ehk kas hooldusõiguse ja elatise saamiseks vaja eraldi kohtusse pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esiteks märgin ära, et ühes menetluses on võimalik arutada nii abielu lahutamise, ühisvara jagamise, lapse hooldusõiguse kui ka elatisega seonduvat, kuid võite teha seda ka eraldi ehk vastavalt vajadusele – võibolla jõuate näiteks lapse elukohas ja elatise maksmises kohtuväliselt kokkuleppele. Kui on selge, et kokkulepet üheski küsimuses võimalik saavutada ei ole, on põhjendatud arutada kõiki eeltoodud küsimusi ühes menetluses.

Abielu lahutamise hagilt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot, ühisvara jagamise hagilt 300 eurot ja avalduselt hagita perekonnasajas (hooldusõigusasjas) 10 eurot. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.

Abielu ajal perekonna huvides võetud pangalaen on abikaasade ühine kohustus – kui ühisvara soovitakse jagada selliselt, et pangalaen jääb ühele abikaasadest, tuleb eelnevalt pangaga läbi rääkida, kas ja millistel tingimustel on seda võimalik teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuna laps vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?14.10.2014

Tere
Laps õppis gümnaasiumis Eestis. Saades kaheksateist võttis paberid koolist välja ja siirdus elama Soome, kus astus samuti gümnaasiumisse õppima. Kuna vahetas täiskasvanuna kooli, kas siis elatisraha maksmise kohustus kehtib endiselt?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 tuleb tõlgendada selliselt, et täisealiseks saanud lapsel on õigus vanematelt ülalpidamist saada juhul, kui ta on täisealiseks saanud ühes konkreetses õppeasutuses katkematult põhi- või keskharidust omandades.

Samasugusele tõlgendusele on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-192-13, avaldades seisukohta, et PkS § 97 punkti 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist juhul, kui ta õpib selles sättes nimetatud õppeasutuses (ehk siis põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses) ja saab õppimise ajal täisealiseks.

Lähtuvalt eeltoodust tuleks asuda seisukohale, et lapse ülalpidamiskohustus lõppes lapse täisealiseks saamisega ja Eestis õpingute katkestamisega. Ilmselgelt võib vanem last vabatahtlikult ka edaspidi toetada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on seaduslik, et müüjad peavad kinni maksma varastatud tooted?13.10.2014

Tere!
Minu jaoks tundub veider, et mu noormees peab maksma oma palgast kinni tooteid, mida varastatakse. Ta töötab elektroonikapoes klienditeenindajana. Kui selgub, et midagi on ära varastatud, siis summa jagatakse kõikide töötajate vahel ära. Nüüd näiteks varastati nutitelefon. Kõik töötajad peavad maksma 30 eurot. Kas see on tõesti seaduslik? Ma arvan, et pood on oma kauba kindlustanud ja kindlustus peaks ju korvama?
Aitäh!

Vastus: Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Poe kauba puhul ei ole tegemist kohustusliku kindlustusega kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 9 mõttes, vaid vabatahtliku kindlustusega § 8 alusel. Kaupluse omanik saab ise valida, kas kindlustab enda kauba (vara) või mitte. Tavaliselt saab kindlustatud olla vaid see kaup, mis on kindlustuslepingus märgitud.

Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusandja kahju hüvitama või kokkulepitud rahasumma maksma KindlTS § 3 lg 1 alusel. Seega peab elektroonikakauplus pöörduma varguse korral kindlustusandja poole eeldusel, et tema kaup on kindlustatud ja eksisteerib kehtiv kindlustusleping.

Tööandjale tekkinud kahju hüvitamine varastatud kauba näol ei kuulu töötaja kohustuste hulka töölepingu seaduse § 15 kohaselt. Isegi kui taoline kohustus oleks kirja pandud töölepingusse, ei tohi kauba hüvitamist töötajalt nõuda, kuna see on tühine TLS §-de 2 ja 17 lg 3 alusel. Tegemist ei ole ka töötaja vastutuse juhtumiga TLS § 72 mõttes, kuna töötaja ei ole rikkunud enda kohustusi. Ei kehti ka varalise vastutuse kokkulepe § 75 alusel kuna kaupluses olevale kaubale on ligipääs igaühel ning töötaja ei saa tagada, et kaupa ei varastata. Seega ei pea töötaja maksma varastatud kauba eest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas siis lapse ema saab rohkem nõuda?13.10.2014

Tere,
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

2014. aastal ei tohi elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot – nimetatud summa mõistab kohus reeglina lapsest lahus elavalt vanemalt ka välja. Kui lapse isa ei ole nõus elatisraha vabatahtlikult nimetatud summani suurendama, peaksite pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole.

Kui taotlete elatise suurendamist kehtivale alammäärale, s.o 177,5 euroni, ei tule lapse kulutusi tõendada, kuid kui lapse kulutused on suuremad kui 355 eurot ühes kalendrikuus ja taotlete seega elatist suuremas ulatuses kui 177,5 eurot, tuleb kohtule lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi dokumentaalselt tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan lapsed enda juurde Soome tuua, kui isa ei anna nõusolekut?13.10.2014

Minu olukord on raske ja keeruline, nimelt elan ise Soomes, olen eksmehest lahutatud ja hetkeseisuga on alaealised lapsed Eestis, kuna laste isa ei anna nõusolekut, et saaksin neile teha Soome isikukoodi ja tuua nad enda juurde elama, panna nad siin kooli ja lasteaeda.

Laste isaga olen korduvalt ja rahulikult üritanud saada kokkulepet, aga tulutult... täiskasvanu kius on lõputu ja lapsed kannatavad :(

Soomes ütles jurist, et kuna lapsed on sündinud Eestis, pean seda asja ajama Eestis ja toimima Eesti seaduste järgi.
Kuhu ma peaksin pöörduma, kust alustama, kust ma saaksin abi, mismoodi minna edasi?

Kas on mingit telefoni nr, kus saaksin vestelda sellest teemast ja küsida ning selgitada olukorda? Kuna asun Helsinkist kaugel, ei ole mul võimalik iga hetk ka Tallinnasse sõita. Ma ise arvan, et väikesed lapsed kuuluvad siiski ema juurde.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa ei anna vabatahtlikult nõusolekut laste välismaale elama asumiseks, tuleb Teil pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõigust laste elukoha osas. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus laste isa nõusolekuta otsustada laste elukoha üle.

Kuivõrd laste elukoht on Eestis, tuleb Teil tõepoolest pöörduda Eesti kohtusse. Selleks peaksite kohtule esitama vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 10 eurot. Avalduse koostamiseks ja kohtus esindamiseks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti (jurist/advokaat) poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigus ema välja visata majast, mis ehitati abielu ajal, kuid laenu selleks võttis isa enne abielu?10.10.2014

Isa ja ema on abielus ja nüüd on asjad nii kaugel, et lahutavad. Mure selles, et isa võttis maja ehituseks laenu enne abielu, kuid maja ehitati abielu ajal. Kas isal on õigus ema välja visata majast, mis on abielu ajal ehitatud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Peaksite kinnistusraamatust järele uurima, kas maja on kinnistusraamatusse kantud abielu ajal või enne seda. Kui seda on tehtud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja mõlemal abikaasal on võrdne õigus seda kasutada. Kui aga enne abielu, on tegemist isa lahusvaraga ja emal ei ole õigust peale abielu lahutamist maja ühisvarana jagamist nõuda, samuti on sellisel juhul isal õigus otsustada, kes talle kuuluvas majas viibib.

Igal juhul soovitan Teil konreetsema informatsiooni saamiseks abi paluda spetsialistilt (juristilt/advokaadilt), kuivõrd Teie poolt esitatud lühikirjelduse alusel on keeruline kujundada täpset seisukohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand