Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus, ilma eksabikaasa nõusolekuta, registreerida meie jagamata korterisse uus abikaasa?06.03.2015

Praegu minul ja minu eksabikaasal on ühisvara jagamise protsess (jagame korterit). Kas eksabikaasal on õigus registreerida korterisse last uuelt mehelt ilma minu nõusolekuta? Kas mul on õigus, ilma eksabikaasa nõusolekuta, registreerida enda korterisse praegune abikaasa?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isik soovib enda elukohana registreerida eluruumi, mille omanik ta ei ole, on tal vaja eluruumi omaniku luba – kui korter kuulub Teile ja endisele abikaasale ühiselt, on kõnealusel eluruumil kaks omanikku ja sellest lähtuvalt peate kolmanda isiku elukoha registreerimiseks oma nõusoleku andma nii Teie kui ka Teie endine abikaasa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas naisega kokku leppida, kui ehitasime koos maja minu isa maale ja nüüd on soov abielu lahutada?05.03.2015

Abiellusin 1996 ja alustasin kohe peale abiellumist ka isa nõusolekul eramaja ehitamist isa krundile - isa elab samal krundil vanas majas. Kogu maja on ehitatud 19 aastaga oma kätega abijõudu kasutamata. Abikaasa panustas ehitusse ka märkimisväärse osa rahast aga sellega veel majja sisse kolida ei saanud. Täna 2015 a. on maja peaaegu valmis aga vastu võtmata. Ka on kõik isa nimel. Abikaasaga enam abielulist läbikäimist ei ole ja soovin abielu lahutada. Maja on 240m2 ja kummagil korrusel on eraldi köök, elutuba, magamistuba, vannituba, WC. Korruste trepiruum on uksega eraldatud. Teine korrus sai eraldi ehitatud algselt lapsele (1 laps täna 18-aastane) eraldi elamiseks.
1) Kas saan õieti aru, et ametlikult on meie ühisvara vaid abikaasa vana auto ja majas asuvad asjad sest krunt on isa oma (pärandvara vanaisalt). Kasutusrendi uus auto on ju panga oma.
2)Kas peale abielu lahutamist võib notaris kokku leppida isa nõusolekul, et üks abikaasadest kasutab ülemist ja teine alumist korrust? Isa ja ka mina ei soovi seda maja müüa. Ka kompensatsiooni maksmine on täna kummagile abikaasadest üle jõu käiv. Samuti ei ole mõeldav (ei ole majanduslikult võimalik, sest maja asub Tallinna kalleimas piirkonnas) et teine teisele üüri maksaks kogu maja kasutamise eest.
3)Kui selline kasutuskord on loodud võin uue elukaaslasega oma osa majast kasutada oma äranägemise järgi?
4)Kas abielu jooksul soetatud isiklikud spordivahendid nagu jalgratas, poksikott, suusad, süstad jms. on jagamisele minev ühisvara või mitte?
5)Kellele jäävad tööriistad: suruõhuvasar, akudrell, segumasin jms. Olen nõus abikaasale jätma kogu köögisisustuse, televiisori, arvuti, pesumasina jms.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras oleks ilmselt kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus, kui kinnisvara omanikuks olev isik (Teie isa) kingiks maja Teile ja abikaasale kaasomandina ning seejärel saaksite abikaasaga sõlmida notariaalses vormis sobiliku kasutuskorra kokkuleppe.

Ühisvaraks olevad vallasasjad peaksid abikaasad jagama vastavalt soovidele ja võimalustele, seejuures võivad abikaasad kokkuleppel kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest. Kui abikaasad kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara abikaasade vahel võrdselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas isadust ära võtta kui isa on kadunud, ise elame Soomes ja Eesti kohtud ei võta jutule?04.03.2015

Tere,
Millest alustada kui abikaasa soovib minu poega lapsendada, keda ta on kasvatanud lapse 1 eluaastast alates, kokku siis 14a. Lapse bioloogilise isaga on katkenud ühendus juba 2001a, kuna isik on kadunud. Oleme politseiga üritanud teda leida, kuna olen soovinud ka varem isadust ära võtta aga see ei ole õnnestunud ka politseil mitte. Üritasin siis kohtusse avaldust teha, et kui isikut ei leita, tehakse ühepoolne otsus aga siis algas "trall". Elame viimased 10 a. püsivalt Soomes, lapse sünnikoht on Kuressaare. Tallinna Kohtumajast suunati mind Kuressaarde (nüüd siis Pärnu Kohtumaja), et Tallinnas seda käsitleda ei saa. Kuressaarest jällegi Tallinna, kuna ka Kuressaare väitis, et me pole enam sealse linna elanikud ning nemad seda ei käsitle! Oleme jah Helsingi elanikud aga Helsingi samuti seda ei käsitle kuna olema EV kodanikud, et... kuhu ma siis ometi pöörduma pean? Aastaid tagasi lapsel passi vahetades selgus, et lapse bioloogiline isa on ka enda nime vahetanud, (millest passilauas alga taas üks suur segadus, mille õnneks saime lahendatud kuna muidu oleks laps ka passita jäänud) nüüd siis lisaks lapsel passis ka perekonnanimi mida pole sisuliselt olemas, kellegi tundmatu. Tänu Kuressaare hoolekande asutusele sain dokumendi, milles kinnitatakse, et olen poega kasvatanud 2001 a. alates üksi, ilma bioloogilise isata ja tänu sellele olen saanud lapse dokumente üksi ajada. Siiski soovin antud isikult isaduse äravõtmist ja et abikaasa saaks lapse lapsendada ning lapsele enda nime anda, kas neid toiminguid on võimalik nö. korraga käsitlusse anda? Ja kuhu siis ikkagi pöörduma pean või millest alustama? Või oleks mõistlik broneerida Teile konsultatsiooni aeg?

Parimat,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui nii Teie, lapse kui ka abikaasa elukohariigiks on Soome, peaks ka asjaajamine lapse lapsendamiseks toimuma vastavalt Soome õigusele. Kahjuks ei ole ma pädev Soome seadusandluses ja ei oska Teile täpselt öelda, kas ja millistel tingimustel on lapsendamine Teie olukorras Soomes võimalik.

Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda Soomes mõne antud valdkonna spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et kohus nõuab elatiseraha kulutamise kohta tšekke ja konto väljavõtet?02.03.2015

Andsin laste isa kohtusse, et saada lastele elatise miinimum 195 eurot lapse kohta! Meil kaks ühist last.
Nüüd hakkas kohtus ajama, et tal alust arvata, et seda raha ei kuluta ema lastele vaid oma hüvanguteks. Ja nüüd kohus nõudis, et pean tõestama, et kui palju ma lastele kulutan! Pean kõik kuue kuu konto väljavõtted pangast lisaks võtma ja kõik tšekid mida olen ostnud. Kuigi ostan palju lastele kasutatud asju, haru harva ostame poest uusi. Ja nii puudubki mul tõendus riiete-jalatsite tšekkide kohta. Kas kohtul on alust nõuda minu konto väljavõtet? Kas võin keelduda esitamast oma konto väljavõtet?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisasjades on üsna tavaline, et kohus palub menetluspoolte varalise seisundi väljaselgitamiseks esitada mõlemal vanemal tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ja seda isegi siis, kui taotletakse elatist miinimummääras.

Seega, kui kohus on palunud Teil esitada oma pangakonto väljavõte viimase kuue kuu kohta, ei ole selles midagi eriskummalist ja soovitan Teil nõutud väljavõte kohtule ka esitada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peale elatise kiirmenetluse sissenõudmist on hiljem veel võimalus esitada hagi elatise tagantjärele sissenõudmiseks?27.02.2015

Tere,
Kas peale elatise kiirmenetluse sissenõudmist on kunagi hiljem veel võimalus esitada hagi elatise tagantjärele sissenõudmiseks? Või on võimalus teha seda ka vastupidi? Et kui elatise tagasiulatuv sissenõue ei lähe läbi, siis on mul võimalik kiirmenetluse kaudu seda uuesti teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, kui esitate elatise väljamõistmiseks maksekäsu kiiremenetluse avalduse, on Teil võimalik esitada eraldi hagi ka elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elaturaha võlg aegub millalgi?27.02.2015

Minul siis selline olukord. Läksime lapse isast lahku, ta ei teinud lapsest enam välja. Nõudsin temalt siis elatusraha. Paar aastat hiljem kohtusin oma praeguse abikaasaga, abiellusime ja abikaasa lapsendas minu lapse. Aga lapse bioloogiliselt isalt nõudsin elatusraha võla tasumist. See oli 2012 aasta jaanuaris, siiani ei ole ta seda võlga tasunud. Käisin ka kohtutäituri juures, aga ta ei saa ka midagi teha, kuna mees ei ole ametlikult tööl. Niisiis on minu küsimus selline, et kas elaturaha võlg aegub millalgi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisvõla aegumistähtaeg vastavalt TsÜS §-ile 154 on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Seejuures on võimalik aegumise katkemine ja peatumine, kui esinevad vastavad asjaolud – sellisel juhul toimub aegumine pikema perioodi möödumisel, kui TsÜS §-s 154 sätestatud kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean tegema enne korteri ostu lahusvaralepingu või saan selle teha koos ostuga ühel ja samal ajal notari juures?27.02.2015

Ostame korteri. Kuna abikaasal on vanad võlad likvideerimata, soovime teha lahusvaralepingu, laenu võtan mina isiklikult ja korter läheb ka minu nimele, nii oleme kokku leppinud. Küsimus on selles, kas pean tegema enne ostu lahusvaralepingu või saan sellise lepingu teha koos ostuga ühel ja samal ajal notari juures?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Korteri ostu-müügilepingu ja abieluvaralepingu saate notari juures teha üheaegselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas USA-s vormistatud lahutus tuleb enne Eestis uuesti abiellumist kuidagi kinnitada?27.02.2015

Tere. USA-s oli sõlmitud abielu ja lahutatud ka USA-s, peale seda Eestisse tulles abiellus naine uuesti teise mehega. Kas USA-s lahutatud abielu omakorda ei tuleks Eestis kinnitada, et Eestis see lahutus ikka kehtiks? Kas on alust arvata, et praegune Eestis sõlmitud abielu on kehtetu?

Vastus: Grete Lüüs, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Välisriigis sõlmitud lahutus tuleb kindlasti kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Sellisel juhul tunnustatakse välisriigis sõlmitud lahutust ja seda loetakse Eestis kehtivaks. Kui rahvastikuregistri järgi on pooled lahutatud, siis saab pidada ka uut abielu kehtivaks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui palju pean maksma ühele lapsele elatist oma 1000 eurose palga juures, kui mul on oma peres ka veel 3 last?26.02.2015

Tere,
Mul on 3 last naisega, kellega ma olen abielus ja üks laps eelmisest suhtest. Palju ma peaks maksma elatist oma lapsele. Oma 1000 eurose palgaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot ja sellest tulenevalt elatisraha miinimumiks 195 eurot. Erandlikult on siiski võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära, selleks võib aluse anda näiteks asjaolu, et vanemal on mitu ülalpeetavat last ja lahus elavale lapsele elatise väljamõistmisel kehtivas miinimummääras jääksid teised lapsed varaliselt kehvemasse olukorda kui elatist saav laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine saab nüüd järsku nõuda last omale, kui laskis jalga, kui laps oli 6-kuune ja 3 aastat huvi ei tundunud?26.02.2015

Olen kasvatanud üksi alates 6. elukuust oma poega, kui lapse ema meid maha jättis. Ta ei ole pärast seda käinud kordagi last vaatamas, ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Nüüd äkki, kui laps on saanud 3,5 aastaseks ilmus ta mu uksetaha – tal ei ole kindlat elu ja töökohta, ta soovib saada last endale ja viia ta minu juurest ära. Soovib, et ma hakkaksin maksma elatusraha ja alimente ning peaksin teda ja last üleval. Kuna poeg oli naise lahkudes nii väike, ei tunne ta oma ema, kas kohus võib anda lapse minu endisele elukaaslasele?
Mul on kõik lapse jaoks vajalik olemas, laps on hoitud ja armastatud – käin tööl, mul on kindel sissetulek, kena ja puha kodu, ma ei tarvita alkoholi ja soov oma laps temata üles kasvatada, kuna ma ei saa olla oma ekskaasa peale kindel. Lapse mõlema poole vanavanemad on alati saanud võimaluse olla osaks lapse elust, me saame hakkama majanduslikult ja suhtleme nendega hästi, ma pole ka naise vanematel keelanud olemast osa nende lapselapse elust. Millised on minu võimalused üksikisana saada lapse täit hooldusõigust?
Millised õigused on minu endisel elukaaslasel (kooselu temaga 1 aasta ja siis 6 kuud koos tema ja lapsega, pärast poja sündi) lapse suhtes, kui ta pole enne lapsest hoolinud ja ma ei saa olla kindel, et tema soovid olla osa lapse elust ei ole vaid enda majandusliku heaolu tagamiseks mõeldud tegevus?
Kui mul on tekkinud oma ellu side naisega, kellega plaanin oma elu koos veeta ja see naine on kiindunud ka väga minu poega, sooviksime lapse koos üles kasvatada – millised oleksid sellisel juhul minu võimalused saada ainuhooldus, kui mu poeg peab seda naist oma emmeks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ema eemaldus lapse kasvatusest juba lapse kuuendal elukuul ja siiani olete last kasvatanud Teie, seejuures sellega hästi toime tulles, ei pea ma väga tõenäoliseks, et kohus annaks lapse hooldusõiguse lapse emale osaliselt/täielikult üle.

Kui lapse ema nõuab Teilt last ja on juba tekkinud vaidlus lapse tulevase elukoha pärast, on põhjendatud Teie poolt kohtusse pöördumine ja lapse hooldusõiguse osalise/täieliku üleandmise taotlemine. Asjaolusid arvestades on Teie nõude rahuldamine minu hinnangul üsnagi perspektiivikas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand