Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millist elatist saan nõuda võttes arvesse kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu jm?19.11.2020

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise summa oleneb lapse igakuistest vajadustest, seega ma ei saa Teile nimetada konkreetset elatise suurust, mida lapse isa peaks tasuma. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kokku lapse igakuised ülalpidamiskulud (eelkoõige eluasemekulud, toit, lasteaiaga seotud kulud, riided-jalanõud, meelelahutus, tervishoid jms) ja jagatakse need pooleks - pool jäävad last kasvatava vanema kanda ja pool peaks tasuma lapsest lahus elav vanem elatisena. Seejuures peaks elatise summa arvutamisel arvestama ka seda, kui suured on lapsele makstavad riiklikud toetused ja kui palju veedab laps aega teise vanamaga (kes teeb sellel ajal lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi).

Seega tuleks elatise summa kindlaksmääramisel koostada lapse igakuiste vajaduste alusel võimalikult täpne kulukalkulatsioon ja saadud tulemus pooleks jagada, arvestades ka eelpool nimetatut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalne kokkulepe lapse ema ja spermadoonori vahel on võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?19.11.2020

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Siin tuleb eristada naise kunstlikku viljastamist konkreetse mehe seemnerakkudega (kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 21) ja naise kunstlikku viljastamist doonori seemnerakkudega (sama seaduse § 22). Kui tegemist on konkreetse mehega, siis tõepoolest loetakse laps põlvnevaks mehest, kes on andnud oma nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Sellisel juhul tekivad mehel lapse sünniga lapse suhtes ka vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus ei anna võimalust välistada lapse ülalpidamisnõuet - vanemad võivad küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid see on õigustühine.

Perekonnaseaduse § 84 lõige 2 kaitseb anonüümse spermadoonori õigusi, konkreetse mehe seemnerakkudega kunstliku viljastumise puhul antud säte ei kehti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas isalt hooldusõigus täielikult ära võtta, et minu uus mees saaks lapsed lapsendada?17.11.2020

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt tuleks ikkagi välja selgitada laste isa asukoht ja kontaktid ning küsida laste isa seisukohta lapsendamise suhtes - võibolla on laste isa sellega nõus, mis oleks kõige Teie jaoks kõige mõistlikum lahendus.

Kui ka pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kaasatakse menetlusse igal juhul laste bioloogiline isa, mis tähendab seda, et tema asukoht tuleb nii või naa kindlaks teha. Seega soovitan Teil ikkagi alustada sellest, et selgitate välja laste isa elukoha ja kontaktandmed.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis kohtusse pöörduda elatise muutmiseks, kui laps ja mina eesti kodanikud, ema aga Ungari kodanik ja elab lapsega seal?17.11.2020

Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Ungaris, on vaidluse lahendamiseks pädev Ungari kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema saab sisuliselt üleöö hakata suuremat elatisraha nõudma, kuigi isa maksis nii nagu kokku oli lepitud?12.11.2020

Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb lapse põhjendatud vajaduste suurusest. Vajaduste suurus omakorda sellest, millised on vanemate sissetulekud, milline on lapse elukorraldus ja kui suures ulatuses makstakse lapsele igakuiseid riiklikke toetusi. Kui laps elab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei ole elatise maksmine reeglina põhjendatud, kuid elatise summa väljaarvutamisel tuleb arvestada ka sellega, kui laps veedab lahus elava vanema juures aega ainult nädalavahetustel. Igal juhul mõjutavad elatise suurust väga paljud asjaolud, seega vajaks ammendava vastuse andmine põhjalikumat analüüsi.

Kui elatise nõue on esitatud summale 292 eurot, siis võiks eeldada, et lapse igakuised kulutused on summas 584 eurot (+ 60 eurot lapsetoetuse osa) ja kõik need kulutused on lapse ema kanda. Kui see nii ei ole, siis ei ole põhjendatud ka PkS § 101 lõikes sätestatud summas elatise väljamõistmine. Kindlasti tuleb kohtumenetluses esitada oma argumenteeritud ja tõendatud vastuväiteid nõutud summas elatise väljamõistmisele, muidu ei pruugi kohus neid asjaolusid arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksin talitama et mitte tänavale sattuda, sest vara jagades ei jäägi mulle nagu midagi?05.11.2020

40 aastat kestnud abielu on lahutamisel. Ees seisab ühisvara jagamine. Maja sai abikaasa abielu ajal kinkelepinguga, korter on ämma oma. Oman sissekirjutust korteris. Nende väidete põhjal ei kuulu peale lahutust minule midagi. Abikaasa nõuab korteris edasi elamiseks selle välja ostmist. Kuidas peaksin talitama, et mitte tänavale jääda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kinkelepinguga abielu ajal saadud vara on tõepoolest selle omandanud abikaasa lahusvara, kuid samas võib Teil olla abikaasa vastu hüvitise nõue, kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal teie ühiste pingutuste läbi kasvanud. Kindlasi tuleks neid asjaolusid lähemalt uurida, siis on võimalik anda ka selgem hinnang Teie võimalustele. Soovitan Teil võimalusel kasutada selleks vastava valdkonna spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?04.11.2020

Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks.

Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid. Iseasi, kas lisaks kehtiva otsuse tühistamisele on vajalik taotleda kohtult ka elatise väljamõistmist - olukorras, kus teine vanem on valmis vabatahtlikult elatist maksma, ei ole see põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saab laste isa teha, et saada kontakti lastega, kelle osas hooldusõigus on küll ära võetud, aga suhtlust piiras ametnik?29.10.2020

Lapsed (1-aastane ja 1-kuune) võeti perest ära ning 2012. aastal võeti mõlemalt vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Laste isa otsis lastega kontakti, kuid sotsiaalosakond ei andnud informatsiooni laste asukohast, kuigi kohtuotsuse järgi ei olnud suhtlus keelatud ega suhtlemiskeeld kohaldatud. Laste ema ei suhelnud lastega ja ei olnud ka selles huvitatud. Nüüd jõudis isa arusaamiseni, et ilmselt tema ja laste õigust omavaheliseks suhtlemiseks rikuti kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt. Sellest ajast pole isa oma lapsi näinud ja ei tea nende saatusest midagi. Mida saab laste isa ja mis järjekorras ette võtta selleks, et saada ikkagi mingid infot laste kohta ja uurida, miks ja mis põhjusel keelati talle kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt suhelda lastega? Isa sooviks taastada hooldusõigust, kuid kardab et lapsed on ammu lapsendatud. Kas ja kuhu saab esitada avaldust sotsiaalosakonna ametnike tegevuse uurimiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esimeses järjekorras soovitan laste isal pöörduda uuesti elukohajärgse lastekaitseametniku poole. Kui laste isa suhtlusõigust pole piiratud, ei saa teha lastega suhtlemisele takistusi, kuid ilmselgelt tuleb isa ja laste kohtumise korraldamisel arvestada asjaoluga, et nad ei ole üksteist väga pikalt näinud - siinkohal saabki oma abi ja tuge pakkuda lastekaitse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas selgust saada, et ma ei maksaks ühe kuu eest mitu korda elatist?29.10.2020

Esimeses kohtumääruses on kirjas, et mina maksan igakuise elatusrahana alates 15 jaanuarist 2007 summas 1800 kroon, see otsus oli 29.11.2007 tehtud. Uue otsuse järgi on kirjas et alates 31.01.2020 tasun mina jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10 kuupäevaks 185 eur. Teine otsus on tehtud 20.10.2020. Siiani oli minu ülalpidamiskohustus täitemenetluses, mistõttu elatise maksmise tegi minu tööandja ja kohtutäitur ning mina ei tea mille kuu eest olid makstud. Soovin teada juristi arvamust, ei usu kohtutäituri kompetentsuses. Alates novembrist maksan elatist iseseisvalt. Küsimus on selles, et novembris mille kuu eest mina pean maksma ning mis kuu pean märkima panga selgitusse? Samuti minu laps saab 18 aastaks 01.06.2022 ning millal pean viimast korda maksma elatist lähtudes eeltoodud andmetest mitme otsuste kohta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Uus lahend tühistab eelmise kohtuotsuse - Teie kirjeldusest nähtuvalt tasusite kuni 30.01.2020 elatist 2007. aasta kohtulahendi alusel ja alates 31.01.2020 tuleb elatist tasuda 20.10.2020 tehtud kohtulahendi alusel.

Kehtiva kohtulahendi sõnastusest nähtuvalt tuleb elatist tasuda iga jooksva kalendrikuu eest selle kuu 10.-ndaks kuupäevaks ehk siis novembrikuu eest tuleb tasuda 10.-ndaks novembriks, detsembrikuu eest 10.-ndaks detsembriks jne.

Kui laps saab 01.06.2022 18-aastaseks, tuleb viimane elatis kehtiva kohtulahendi alusel tasuda 2022. aasta mais, maikuu eest. Märgin ära, et kohtulahendi alusel elatise maksmise kohustus lõppeb, kuid lapsel võib olla õigus saada oma vanematel ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab õpinguid (kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui raske puudega 25-aastane mees on viinud oma 14-aastase venna arvutimängu sõltuvusse, kes ei käi enam kooliski?28.10.2020

Perekonnas raske puudega noormees 25-aastane kodune, on õhutanud venna 14-aastane arvutimängu sõltuvusse, öösel mängivad ja päeval magavad, poiss ei lähe kooli, ema vaimselt vägivaldne ja õigustab tegevust, kas pöörduda politseisse ja millise paragrahvi alusel võiks menetlust alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks kõige õigem pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes tuleks tutvuks koduse olukorraga ja pakuks perekonnale esialgu abi läbi nõustamise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand