Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaks jagunema maksmine, kui isa saab miinimumpalka ja tal on lisaks elatisrahale vaja ka võlgu maksta?15.04.2014

Tere! Kohtu poolt on isalt välja nõutud elatis. Isa töötab miinimumpalgal. Milline summa peaks miinimumpalgalt kuuluma lapsele? Ja kui isal on veel maksuvõlgu, mis moodi käib siis elatise maksmine ja võla maksmine?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatis ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – sellel aastal on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot.

Reeglina mõistavad kohtud miinimumsuuruses elatise välja ka siis, kui vanem saab vaid alampalka. Kohtud on asunud seisukohale, et vanem on kohustatud hankima vajalikud vahendid nii enda kui ka oma lapse/laste ülalpidamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus saab reaalse vanglakaristuse määrata kui ma ei jõua maksta kohtu ettenähtud elatisraha 3 lapsele?15.04.2014

Läksin oma laste emast lahku ja tema pani mulle alimendid peale (kolm last). Käin küll tööl, aga palk väike, suudan ise kuidagi ära elada. Nüüd on asi siis nii kaugel, et käisin uuesti prokuröri juures, kus oli ka riigi poolt määratud kaitsja juures ja pakkus siis kokkulepet poole aastase katseajaga, et maksan kokku 300 eurot või lähen reaalselt kinni kui kohtunik nii otsustab. Ma ei ole mingi kurjategija ja mul ei ole tõesti seda raha mitte kuskilt võtta aga neid see ei huvita. Küsimus siis: Kas kohus saab reaalse vanglakaristuse määrata?
Palun vastake

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Karistusseadustiku § 169 näeb lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest karistusena tõepoolest ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Nimetatud paragrahvi kohaldamiseks peab vanema kõrvalehoidumine elatise maksmisest olema kuritahtlik, iseasi, kas Teie olukorras kuritegelik käitumine esineb.

Kui elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest määratakse karistusena vangistus, jäetakse see reeglina tingimisi kohaldamata, st reaalset vangistust ei toimu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatisraha 500 eurot enne kui laseb mul lapsega kohtuda?14.04.2014

Tere. Mis õigused mul on? Lapse ema kolis koos lapsega kolm aastat tagasi Hollandisse ja nüüd keelab lapsega kohtuda, enne kui ma hakkan talle maksma 500 eurot iga kuu alimente. Kolisin ka ise Rootsi elama, aga see summa on isegi minu jaoks suur, sest sellist summat ei suuda isegi Rootsis töötades maksta. Kas mul oleks õigus ise kohtusse pöörduda ja taotleda suhtlemisõigus pluss mõlemaid osapooli rahuldav lapsele mõeldud elatusraha! Ja kas peaksin seda tegema Eestis või Rootsis või hoopis Hollandis? Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise maksmist ei saa seada eelduseks lapsega kohtumisele, millest tulenevalt on Teil lapsega suhtlemise õigus ka siis, kui Te ei maksa lapse emale ebamõistlikult suures ulatuses elatist.

Eestis aitab vanemaid, kelle lapsed elavad väliriigis, suhtlusõiguse tagamisel Justiitsministeerium. Usun, et Rootsis toimib süsteem samamoodi, seega kõigepealt soovitaksin Teil oma murega pöörduda Rootsi Justiitsministeeriumi poole.

Kui tekib vajadus lapsega suhtlemise korraldamise osas kohtusse pöörduda, peab seda tegema lapse elukohariigis ehk siis antud juhul Hollandis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui olen nüüd uuesti abiellunud, kas mul on maja müügi korral siis endiselt mehelt õigus ka mingit summat küsida?14.04.2014

Tere.
Lahutasin oma laste isast 2 aastat tagasi ja abiellusin nüüd uue mehega. Laste isaga oli meil ühisvara pangalaenuga maja. Kui nüüd laste isa maja müüma hakkab, kas minul on õigust maja müügist midagi endale küsida või peale minu uut abiellumist pole see maja meil ühisvara kui mina olin kaastaotleja?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui maja oli soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga – seda ei mõjuta kuidagi asjaolu, et olete uuesti abiellunud.

Kui laste isa soovib ühisvaraks olevat maja müüa, on kindlasti vajalik Teie nõusolek, mistõttu ei ole maja müük Teie teadmata võimalik. Kui pangalaen on tasutud, on Teil õigus poolele maja võõrandamisest saadud müügitulule ja kui pangalaen ei ole tasutud, siis poolele sellest, mis on järele jäänud peale laenukohustuse tasumist.

Samuti on Teil õigus praegu nõuda ühisvara jagamist, näiteks selliselt, et endine abikaasa saab maja enda ainuomandisse ja maksab Teile hüvitist omandi kaotamise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielus olles, aga eraldi elades, saab kohtu kaudu nõuda elatise maksmist?10.04.2014

Tere! Kas abielus olles, aga eraldi elades, saab kohtu kaudu nõuda elatise maksmist? Ja kas on vaja põhjendada laste vajadusi kui tahan saada miinimumelatist, seda siis 3-le lapsele, kellest üks on 18-aastane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et olete laste isaga endiselt abielus, ei välista kuidagi elatise nõudmise õigust. Kui laste isa elab lastest eraldi ja laste suhtes vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida, on Teil õigus laste seadusliku esindajana esitada elatise väljamõistmiseks elatishagi.

Kui taotlete elatise väljamõistmist miinimummääras, ei tule lastele tehtavaid kulutusi tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peame mingi loa vormistama, kui oleme nõus, et vanaema võtab lapsed suvel kaheks kuuks enda juurde välismaale?09.04.2014

tervist,
Meie elame Eestis, laste vanaema elab Riias, ta tahab võtta kaheks kuuks lapsed enda juurde elama. Mina ja laste isa oleme nõus sellega, aga kas ma pean vormistama mingi kirja, et meie (lapsevanemad) lubame lapsed tema juurde? Kas peab olema notariaalselt allkirjastatud või võib olla lihtsalt käsikirjaline meie allkirjadega? Või siis võib ka niisama, ilma millegita?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõistlik oleks tõesti igaks juhuks vormistada lihtkirjalik kokkuleppe, millega lubate lastel viibida kaks kuud nende vanaema juures, kuid notariaalne vorm ei ole kohustuslik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 25- ja 26-aastased lapsed peavad oma isa toetama kui lahutuse ajal olid nad 5-6 aastased ja isa pole neid kunagi toetanud?07.04.2014

Minu lapsed on 25- ja 26-aastased. Üks nendest õpib (hetkel praktikal välismaal) ja teine elab välismaal. Lahutasin laste isast, kui lapsed oli 5- ja 6-aastased. Lahutasin kohtu kaudu, kuna laste isa kohtusse ei ilmunud, siis kolmandal korral lahutus registreeriti. Põhjuseks oli mehe alkoholi tarbimine. Lastele elatist ma ei nõudnud, kuna saan ise suurepäraselt hakkama. Laste isal ei olnud pidevat töökohta ja kui keegi tahab lapsi toetada, võib ta seda ka vabatahtlikult teha.
Laste isa kolis oma vanemate koju ja seetõttu me ei puutunud ka enam kokku. Lapsed on oma isa peale lahutust näinud umbe 2 korda. Rahaliselt ei ole laste ise kunagi lapsi toetanud. Nüüd saatis vallavalitsus, kus laste isa elab, kirja laste elukohta. Kirjas paluti abi lastelt isa ülalpidamiseks, kuna tema tervis on väga halb, põhjuseks toodi ikka alkoholi tarbimist. Laste isa on hetkel 52-aastane ja tema ise ei ole meiega ühendust võtnud. Kuna lapsed on mõlemad välismaal, siis pole nad kirja kätte saanud.
Ma elan ühe lapsega koos ja avasin selle, ma ei ole laste eest ise vastanud. Loomulikult seisan ma oma laste õiguste eest. Kas ma peaksin vastama ja olukorda selgitama? Kas lapsed peavad oma isa toetama? Kuidas antud olukorrast edasi toimida? Me ei soovi toetada inimest, kes ei ole seda ka ise elu jooksul teinud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina on lastel oma abivajavate vanemate suhtes ülalpidamiskohustus, kuid erandina võib kohus isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või seda piirata, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda – üheks aluseks on seejuures PkS § 103 lõige 1 punkti 2 kohaselt olukord, kui ülalpidamiseks õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Teisisõnu, kui isa on kunagi jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust laste vastu, võib olla põhjendatud vabastada lapsed oma abivajava isa ülalpidamise kohustusest või vähemalt piirata seda kohustust.

Kui kohalik omavalitsuses on saatnud lastele vastavasisulise kirja, peaksid lapsed sellele kirjale kindlasti vastama ja kirjeldama olukorda ehk siis seda, et isa neid kunagi ülalpidanud ei ole. Võimalik, et kohalik omavalitsus sellega ei rahuldu ja otsustab lastelt ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean nõustuma lapse ema sisse antud maksekäsu kiirmenetluse summaga, kui ta ei lase mul lapsega isegi kohtuda?04.04.2014

Tere,
lapse ema on andnud sisse maksekäsu kiirmenetluse seoses elatisrahaga. Kuna me pole ametlikult lahutatud ja lapse emaga läbisaamine on pehmelt öeldes inetu ning ta on keelanud ka mul lapsega kohtuda, siis kas ma olen kohustatud selle summaga nõustuma, mida ta nõuab? Samas pole ma ka kindel, et see raha üldse lapsele läheb, kuna tema eluviisid ei ole just eakohased. Lapse ema on mulle korduvalt selgeks teinud, et mul ei ole last, kelle vastu ma peaksin üldse huvi tundma ja nüüd on hakanud siis raha nõudma. Millised on minu võimalused ja kuidas ma peaksin üldse edasi toimima?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustus ja lapsega suhtlemise õigus on kaks eraldiseisvat asja ja ebaõige oleks asuda seisukohale, et kui lapse ema takistab lapsega suhelda, siis ei pea lahus elav vanem elatist maksma. Kui laps elab alaliselt ema juures, on emal õigus lapse ülalpidamiseks elatist nõuda.

Kui Te lapse emaga lapsega suhtlemise osas kokkuleppele ei saa, tuleb esmalt pöörduda oma murega lastekaitsetöötaja poole ja kui see tulemust ei anna, siis suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tühistada Eestis Ukrainas sõlmitud fiktiivne abielu?04.04.2014

Kuidas muuta fiktiivne abielu kehtetuks? Abielu on sõlmitud Ukrainas, ise elan Eestis. Abielutunnistus on olemas, samuti tunnistaja, kes on nõus andma vastavaid ütlusi abielu kehtetuks tunnistamisel. Millised punktid/tingimused peavad tunnistaja avalduses olema, et abielu fiktiivsust tõestada? Kas on vaja teisi täiendavaid dokumente? Millise kohtu poole peab avalduse tegemiseks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abielu kehtetuks tunnistamise hagiga peaksite pöörduma Eesti esimese astme kohtu ehk maakohtu poole. Hagiavaldusele tuleb kindlasti lisada abielutunnistus ja maksta riigilõiv.

Keeruline on öelda, millise sisuga peavad tunnistaja kirjalikud ütlused täpselt olema, sest see oleneb ikkagi sellest, millistel asjaoludel abielu kehtetuks tunnistamist taotletakse. Kindlasti peaks tunnistus sisaldama asjaolude kirjeldust, mis viitavad abielu kehtetusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui asi läheb kohtuni, kas siis kontrollitakse ka ema elamistingimusi jms lapse heaolust lähtudes?03.04.2014

Mu naine läks ära 2 aastat tagasi ja jättis lapse minu hoolde. Oleme lahutatud. Elatist ta ei maksa ja lapsest pole ta siiani hoolinud. Tütar on 8-aastane ja elab minu juures, me saame hästi hakkama. Elame koos minu vanematega eramajas. Lapsel on oma tuba. Ta käib kodu lähedal koolis. Nüüd siis ema tahab last omale võtta, kuid kas see on niisama lihtsalt võimalik? Kui asi läheb kohtuni, kas siis kontrollitakse ka ema elamistingimusi jms lapse heaolust lähtudes?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemad peaksid lapse elukohas omavahel kokku leppima – kui kokkuleppele ei saada, saab vanem pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Kohtumenetluse käigus külastab lastekaitsespetsialist mõlema vanema kodusid ja annab kohtule kirjaliku arvamuse, mis sisaldab muuhulgas kirjeldust vanemate elamistingimuste kohta.

Kui lapsel on välja kujunenud stabiilne elukorraldus, ei pea kohtud reeglina põhjendatuks lapse senise elukeskkonna kardinaalset muutmist ehk teise vanema juurde elama asumist, eriti veel olukorras, mil lahus elav vanem ei ole mitme aasta vältel lapse vastu üldse huvi tundnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand