Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta, et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna?17.06.2020

Tere! Mehel tütar on juba 19-aastane ja lõpetab gümnaasiumi. Edasi läheb ülikooli. Elab koos oma emaga korteris, mis osaliselt kuulub lapse isale. Mees on kogu aeg maksnud lapsele elatist (kohtuväliselt)+ katnud ka muid väiksemaid kulusid.
Nüüd juuli lõpus on meil selle lapse isaga sündimas laps. Oleme ka abielus. Mees ise käib muidu välismaal tööl, aga kodus olles tema sissetulekud puuduvad. Nüüd on mees teadlikult juuni algusest kodus kuni augusti lõpuni. Juuni kuu eest on juba elatis lapsele kantud.
Mehel endal, siis sissetulekud puuduvad (juuni algus-augusti lõpp).
Põhjuseks on hädavajalik remont enne uue lapse sündi+ 1kuu lapsega kodus olemine peale sündi.
Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta? Et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna ja oma kulud ise katta. Elukoht on linnas.
Ja kas järgnevatel aastatel võib ka suvekuudel jätta elatise maksmata?
Lapsel on ka juba eelnevalt pandud ülikooli jaoks raha kõrvale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

19-aastase keskharidust omandava lapse suhtes on vanematel ülalpidamiskohustus, seejuures on talle makstav elatis vajaduspõhine ehk elatise suurus oleneb sellest, kui suured on lapsed põhjendatud vajadused (elatise miinimummäär täisealisele lapsele ei kehti). Kui lapsel on olemas vahendid enda ülalpidamiseks (nt käib laps stabiilselt tööl), ei ole alust vanematelt elatise nõudmiseks, kuid reeglina keskkooli õpilase puhul seda olukorda ei esine.

Elatise mittemaksmiseks ei ole alust olukorras, kus vanem soovib sellega motiveerida last tööle minema. Kui kuni 21-aastane laps omandab põhi-, kesk- või kõrghaidust ja tal puuduvad isiklikud vahendid enda vajaduste katmiseks, on vanematel lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Loomulikult mõjutab ülalpidamiskohustuse suurust ka vanemate varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 13-aastane saab elada üksi või minna sugulase juurte elama?16.06.2020

Tere!
Kas 13-aastane (varsti 14) saab elada üksi, või minna sugulase juurte elama? Kodus või kuskil mujal ei saa rahu ja tahaks oma korteri.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda, seega peaks vanematest eraldi elama asumine toimuma ikkagi kokkuleppel vanematega. Kui vanematega rahumeelselt kokkuleppele jõuda ei õnnestu, võiksite pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on mingit lootust, et ei pea oma last siduma lapse isaga, ma ei taha selle mehega tegemist teha?16.06.2020

Tere! Sain teada et olen rase. Teavitasin sellest ka tulevase lapse isa. Aga mina ise ei taha tegemist teha selle mehega. Ja siit siis küsimus, et kas mul on mingit lootust, et ei pea oma last siduma mehega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Te ei ole vabatahtlikult nõus sellega, et mees võtab lapse isaduse omaks, on lapse eostanud mehel võimalik kohtu kaudu taotleda, et kohus tuvastaks tema isaduse. Seega kui lapse bioloogilisel isal on huvi, et ta kantaks lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil paraku võimalik teda takistada. Kui mees kantakse isana sünnitunnistusele, tekivad tal lapse suhtes nii vanemlikud õigused kui ka kohustused (mh ülalpidamiskohustus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et maksuvõlglased ei saa soovi korral oma nime muuta?16.06.2020

Tere,
Loodan, et küsin õigest kohast. Elukaaslane tahab oma perekonnanime muuta. Tal on selleks (vähemalt meie arvates) ka mõjuv põhjus. Lisaks on tal nooruses tehtud lolluste pärast maksuvõlad. Nüüd ta kuulis tuttavalt, et nendel inimestel kellel on maksuvõlad, et neil ei ole võimalik nime vahetada. Kas selline asi vastab tõele? Kas maksuvõlglased ei saa soovi korral oma nime muuta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nimeseadus annab alused, millal on võimalik taotleda endale uue perekonnanime andmist ja samuti sätestab uuele perekonnanimele seatud nõuded. Nimeseadus ei sätesta, et Teie poolt kirjeldatud asjaoludel oleks uue perekonnanime võtmine välistatud.

Uue perekonnanime taotlemiseks tuleb pöörduda vastava avaldusega perekonnaseisuasutuse poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 16-aastasel tüdrukul on õigus vanema nõusolekuta kodust välja kolida?11.06.2020

Tere! Kas 16-aastasel tüdrukul on õigus vanema nõusolekuta kodust välja kolida? Suudaksin hankida stabiilse sissetuleku ja elamispinna. Kas vanemal on õigus minu üüritud korterile ja teenitud rahale? Kas mu ema võib helistada politseisse, kes mu sunniviisiliselt koju tooks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel lasub nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitsemiseks, seega peaks kodust väljakolimiseks olema alaealisel lapsel siiski vanemate nõusolek. Mõistan, et mõnikord võib kokkulepete sõlmimine olla keeruline, kuid siiski soovitan rahumeelselt maha istuda ja asja arutada, vajadusel kaasta ka neutraalse osapoolena elukohajärgne lastekaitsesöötaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vara jagamisele kuulub ka minu pangakontol olev raha?11.06.2020

Kas vara jagamisele kuulub ka minu pangakontol olev raha? Elan ja töötan soomes, teadagi mul on kontol suured summad. Maksan eestis oleva ühiskorteriga seonduvad kõik maksud.
Tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara hulka, mis kuulub peale abielu lahutamist abikaasade vahel jagamisele, kuulub ka mõlema abikaasa pangakontol olev sissetulek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema peab ka maksma isaga võrdselt elatist, kui laps elab vanavanemate juures?09.06.2020

Tere! Laps sai maikuus 18-aastaseks ja õpib gümnaasiumis Eesti teises otsas. Elab õpilaskodus ja kodus käies ei ela mitte ema juures vaid isa vanemate pool. Emaga kokkuleppel on isa ka varem maksnud lapsele raha otse. Ema on omalt poolt toetanud last väga väikeses ulatuses. See on selge, et isa maksab otse lapsele edasi. Kas ema peab ka maksma 292 eurot lapse arvele, sest ta ei tee lapse peale mingeid kulutusi kuna laps ei ela tema juures. Peale selle maksab isa veel 2 nooremale lapsele elatist, kes elavad ema juures ja ema saab toetust riigilt kuna kokku on 3 last. Kas sellest lasterahast ei peaks osa saama ka 18 aastane? Või on mingi võimalus vähendada isa koormust selle toetuse arvel? Kas laps saab emale esitada rahalist nõuet ainult kohtu kaudu või käib see kuidagi lihtsamalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on saanud 18-aastaseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumis, on vanematel lapse suhtes jätkuvalt ülalpidamiskohustus. Reeglina jaguneb ülapidamiskohustus vanemate vahel võrdselt. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud miinimummäära, elatise suurus oleneb lapse vajadustest - pool nendest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda. Lapse eest makstav lapsetoetus peaks vähendama mõlema vanema panust, mitte ainult lapsetoetust saava vanema panust, seega tuleks seda elatise suuruse määramisel kindlasti arvesse võtta.

Kui laps on saanud täisealiseks, tuleb tal elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda, vanem last seadusliku esindajana enam esindada ei saa. Lapsel võib olla kohtumenetluses abiks lepinguline esindaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda, kui elatist maksan, aga emal on ainuhooldusõigus?09.06.2020

Maksan elatist nii nagu saan, vahel polegi midagi maksta kuna raha pole. Last ei ole näinud mitu aastat. Emal on täielik hooldusõigus. Millised võimalused mul oleks lapsega kohtuda? Lapse emaga me selles kokku leppida ei suuda. Kas annan asja kohtu lahendada või kuidas peaksin käituma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse emaga ei ole suhtlemiskorras võimalik kokkuleppele jõuda, tuleks kõigepealt pöörduda oma murega lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka tema vahendusel ei ole võimelik kokkulepet sõlmida, tuleb pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?09.06.2020

Tere, 3 aastat tagasi läksime lahku, käisin välismaal tööl, ema andis kohe ka kohtusse elatisrahaga, maksin niigi ja maksan siiani. Nüüd elan ja töötan juba mitu aastat Eestis ja ka laps on iga kuu pool aega ja vahest rohkemgi minu juures. Praegu on kokku lepitud ka suhtluskord kus kuu lõikes jagunevad päevad võrdselt.
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu poole pöördumine on alati viimane variant - ideaalis võiksidki vanemad lapse elukorralduse osas omavahel kokkuleppele jõuda. Hea oleks, kui kokkulepe saab sõlmitud kirjalikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal vanemal õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist - seejuures avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb avaldusele vastu. Eelöeldust järeldub, et vähemalt 14-aastase lapse puhul on tema arvamusel oluline tähtsus ja kohus ei saa teha selles vanuses oleva lapse arvamusega vastuollu minevat kohtulahendit.

Arvestades Teie poolt kirjeldatut, siis asuksin seisukohale, et sellises summas elatise maksmine pigem põhjendatud ei ole (kuid oleneb muidugi lapse vajadustest, see vajaks põhjalikumat analüüsi). Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise võla pean kohe maksma või osade kaupa?08.06.2020

Tere! Kuidas olla kui naine, kellega polnud suhteid ega polnud elanud koos, 9 aasta möödumisel paneb mulle elatise kaela. DNA kaudu tuvastamisel selgus, et laps on minu. Kohtu kaudu tema kasuks mõisteti kindla summana 3691,32 see on võlg alates hagi esitamisest. Ma ei keeldu iga kuu elatise maksmisest. Aga kuidas ma pean maksma juba võlga? Kohe või kuni lapse täisealiseks saamiseni? Ja siis selline võlg kunagi aegub? Kui maksan iga kuu elatist nii nagu peab. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Igakuiselt väljamõistetud elatisraha tuleb maksta iga kuu eest eraldi, kuid tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist võib õigustatud vanem nõuda ühekordse summana, alates kohtulahendi jõustumisest.

Kas elatisvõlgnevust on võimalik tasuda osade kaupa, sõltub juba kokkuleppest teise vanemaga. Arusaadavalt on kohustus suur ühekordse summana tasumiseks, seega kindlasti üritage lapse emaga kokkuleppele jõuda elatisvõlgnevuse osade kaupa tasumise osas.

Elatisvõlgnevuse aegumine ei alga enne lapse täisealiseks saamisest. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand