Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaks kohtule esitama hagiavalduse, et ei peaks iga aasta uut esitama, kui miinimum palk tõuseb?08.08.2016

Kuidas peaks kohtule esitama hagiavalduse, et ei peaks iga aasta uut esitama, kui miinimum palk tõuseb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatishagiga on võimalik taotleda elatise väljamõistmist muutuva suurusena, sidudes selle alampalgaga. Selleks tuleb hagiavalduse resolutsioonis taotleda elatise väljamõistmist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poole ulatuses. Kui kohus mõistab elatise välja sellises sõnastuses, tuleb elatise maksjal muuta elatise suurust vastavalt alampalga suurusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis aja pärast võib uuesti hagi esitada, kui enne oli kindel elatise summa ja nüüd aasta möödudes soovitakse siduda miinimumiga?08.08.2016

Tere.
Soovin küsida, et millised on võimalused kui isale on kiirmenetlusega määratud eelneval aastal kindel rahasumma juba (195 EUR) ja ema nüüd sellel aastal (keset aastat) esitab hagi kohtule summa suurendamiseks ja sidumiseks miinimumiga ja nõuab ka veel tagasiulatuvalt.
Isa on nõus summa suurendamisega ja sidumisega miinimum palga külge aga ei ole nõus tagasiulatuva osaga kuna ta lähtus eelmisest kohtuotsusest, mis oli kindel summa. (ma tean, et seadus näeb ette, et miinimum elatis on pool miinimumpalgast, aga mis on sellisel juhul kui on määratud kindel summa).
Küsimus ongi siis, et millised võimalused tollel isal on, seoses tagasiulatuva osaga? Kas kohus määraks selle vahe kinnimaksmise? Lisan ka, et isa on kohusetundlikult maksnud iga kuu, ja maksab ka iga eelneva kuu eest ette (nii nagu see osa seadusest ette näeb).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise muutmist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt – kui isa maksab kohtulahendi alusel elatist, võib kohus elatist suurendada (antud juhul viia kehtiva miinimumsummani) alates elatishagi esitamisest, mitte varem. Seega ei ole põhjendatud lapse ema nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt kehtivast elatismiinimumist vähemmakstud osa eest, põhjendatud on vaid nõue elatise suurendamiseks kehtiva elatismiinimumini alates elatishagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui anda lapse hooldusõigus isale, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi mingit rahalist toetust?03.08.2016

Tere!
Kui sundolukorras oleks vaja anda lapse hooldusõigus täielikult isale, sest see on tema soov, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi enam mingit rahalist toetust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal on igal juhul kohustus ülal pidada oma alaealist last, siinkohal ei mängi hooldusõiguse kuuluvus rolli. Kui laps elab alaliselt isa juures, tuleb lapse emal anda lapsele ülalpidamist, olenevalt olukorrast ja vanemate kokkuleppest kas vahetult või elatist makstes.

Kui lapse isa ei soovi lapse emalt rahalist toetust ja ema lapse ülalpidamises ei osale, tuleb arvestada sellega, et isal on õigus igal hetkel ümber mõelda, sealjuures nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on?03.08.2016

Tere,
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Te ei ole kantud isana laste sünnitunnistusele, ei ole Teil seaduslikke võimalusi nõudmaks lastega kohtumist. Laste suhtes omandate vanemlikud õigused ja kohustused siis, kui Teid kantakse nende sünnitunnistustele.

Kui laste ema ei ole nõus, et Teid kantakse läbi isaduse omaksvõtu laste sünnitunnistustele, tuleb Teil pöörduda isaduse tuvastamise hagiga kohtu poole. Kui kohus Teie isaduse tuvastab, kantakse Teid isana laste sünnitunnistustele ja Teil on seaduslik alus nõuda lastega kohtumist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 4 lapse korral on elatisraha võimalik vähendada ka alla miinimumi?02.08.2016

Tere
Mul on 4 last kellest 3-le maksan alimente 3x215 eurot kuus. Praeguse elukaaslasega on ka 10-kuune laps. Töötan soomes ja saan palka olenevalt kuust 1600-1800 eurot. Maksan veel soomes üüri 800 eurot plus elekter talvel kõige külmemal kuul oli 200 eurot. Soome mõistes on see suht hea hinnaga üür. Järgmisest aastast tõuseb elatusmiinimum 470 euroni. Seega alimendid 3x235=705 eurot. Elukaaslasel aga lõpeb emapalk ja praegu on ta niigi üksi pisema lapse kulud kinni maksnud. Järgmisest aastas on ju seega ka nemad minu ülalpeetavad. Kas elatus raha on võimalik ka vähendada alla miinimumi? Kuna tekib olukord, kus endale ei jäägi midagi elamiseks. Ja kõige väiksem jääb võrreldes teiste lastega vähemkindlustatuks.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere

Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealisi lapsi teistele lastele. Kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud ka teda ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni – ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestuses asub ta pärast alaealisi lapsi ja enne täiskasvanud lapsi. Kui kõik teie lapsed on alaealised, siis peate neile andma ülalpidamist esmajärjekorras.
Tulenevalt PKS § 100 lg 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Tulenevalt §101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2017. aastast on minimaalne igakuine elatis seega 235 € lapse kohta. Kolmele lapsele elatist makstes peaksite hakkama maksma 705 € kuus.
Teatud juhtudel on aga võimalik elatise suurust vähendada. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 tulenevalt vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on lg 1 nimetatud oukorras, siis peab ta kasutama enda käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära, eelkõige on selliseks põhjuseks olukord kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi ülal võrdväärselt.
Seega olukorras, kus kohus on mõistnud välja elatise kolmele lapsele miinimummääras, kuid Teie ülalpidamisele on lisandunud ka neljas alaealine laps ning alla aastase lapse ema ning Teil ei ole võimalik elatist sellises suurused enam maksta, on Teil mõistlik pöörduda Kohtu poole nõudega vähendada elatist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes vastutab perekodus elava alaealise poolt tekitatud kahju eest, kui tema emalt vanemlikke õigusi ära pole võetud?06.06.2016

Alaealisel on vaid üks vanem - ema. Laps on emalt kohtuotsusega ära võetud ja paigutatud omavalitsuse poolt perekodusse. Emalt vanemlikke õigusi ära ei ole võetud, eestkostet ei ole seatud. Ema ei ole lapse kasvatusse aastaid sekkunud, mõju lapse käitumisele puudub. Laps tekitab perekodus elamise ajal varalise kahju. Kes vastutavad tekitatud kahju eest, kas ema, omavalitsus või mõlemad? Kui vaid ema, siis tekib olukord, et ema võib vastutusest vabaneda seetõttu, et põhjendab ära, et ei saanud kahju tekitamist ära hoida ja kui omavalitsus ka eestkosteasutusena ei vastuta, siis jääb kannatanu sellisesse olukorda, et ei olegi kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Tegemist on erandliku olukorraga, kus vanemalt on küll laps ära võetud, samas õigusi mitte ja seetõttu ei ole ka eestkostet seatud.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Alla 14-aastase lapse poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad automaatselt, sõltumata süüst, tema vanemad või eestkostja. Sõltumata süüst vastutavad vanemad ja eestkostja ka 14-18 aastase lapse poolt tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et hoida ära kahju tekitamist. Vanemad vastutavad lapse eest isegi siis, kui nad ei ole lapse kasvatamisega tegelenud, kui vanema õigused on siiski isikul alles. Kui praegusel juhul on tegemist 14-18 aastase lapsega, vastutab vanem siis, kui ta ei suuda tõendada, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku alaealise poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks. Vanem peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju on tekkinud hoolimata sellest, et ta on last nõuetekohaselt kasvatanud ja teostanud tema üle piisavat järelevalvet. Seetõttu vanema vastutusest vabanemine nii lihtne ei ole. Kuna omavalitsust ei saa praegusel juhul pidada eestkostjaks, vastutab lapse tekitatud varalise kahju eest tema ema.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui palk on väike ja ei suuda lapse emale maksta ettenähtud miinimumsummat elatist?02.06.2016

Tere
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtud reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Kui vanemal on vaid üks ülalpeetav laps ja vanemal ei esine osalist/täielikku töövõimetust, mis takistaks tal sissetuleku teenimist, ei ole vanema väike palk piisav argument elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimumäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama?02.06.2016

Lapse isaga koos elanud pole ja kirjas olen samuti üksikemana. Laps hetkel 1,4 a. ja ainult minu üleval pidada. Isa on lapsest teadlik ja meie eluga kursis ent meil on kokkulepe, et rahastan end ja last ise. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama, oman korterit ja metsamaad, laenudeta. Soovin teha oma pärimise teisiti ja ka otsustada lapse kasvamise teises peres. Ent kui lapse isa siiski tõestab oma isaduse ja soovi last ise kasvatada ja hallata seniks ka mu kinnisvara kui suur on tõenäosus, et tal see õnnestub. Kuidas ikkagi kindlustada minu enda soov tulevikuks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele märgitud, ei ole tal lapse suhted mingeid õigusi ega kohustusi. Kui lapse isadus tuvastatakse ja isa märgitakse sünnitunnistusele, tekivad ka vanemlikud õigused ja kohustused.

Eeskätt on lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse vanematel, seega kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole Teil võimalik määrata, et Teie surma korral hoolitseb lapse eest keegi teine kui lapse isa. Kui lapse isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on lapse bioloogiline isa Teie surma korral lapse jaoks võõras isik.

Teie surma korral jääb Teie vara seadusjärgse pärimise korral Teie lapsele. Kui lapse isa kantakse lapse sünnitunnistusele ja laps on Teie surma hetkel alaealine, ei saa laps ise päritud varaga tehinguid teha. Samuti ei saa seda omavoliliselt teha tema isa, sest vanem peab lapse varaga tehingute tegemiseks küsima kohtult luba ja kui tehing ei ole lapse huvides, ei anna kohus selleks nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde kui on kohtuotsus üksnes elatise suuruse kohta?01.06.2016

Tere
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus ei ole kindlaks määranud isa ja laste suhtlemiskorda, sõltub see vanemate kokkuleppest. Mingeid kindlaid reegleid siin ei ole, tuleb arvestada sellega, kuidas on lastele kõige parem.

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, ei ole laste isal õigust omavoliliselt elatisest mahaarvamisi teha. Kui vanemad selles küsimuses kokkuleppele ei saa, tuleb laste isal tasuda elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida võib elatist küsides arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen ka proportsionaalselt?01.06.2016

Tere,
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise sisse võib arvestada kõik kulutused, mis on lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud. Põhilised kuluartiklid on seejuures eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, meelelahutus, huvialad, ravimid jms.

Kohtupraktikast lähtuvalt ei ole võimalik lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada otseselt pangalaenu, pangalaenuga soetatud eluaseme korral on põhjendatud arvestada ülalpidamiskulude hulka analoogse eluaseme üürikulu (lapse osa arvutatakse seejuures välja lähtuvalt isikute arvust, kellega ta elamispinda jagab).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand