Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas elatisraha suurendamise hagi jaoks on olemas oma vorm või näidis?30.10.2014

Tere,
soovin suurendada elatist kuni kehtiva miinimumini (praegu saavad lapsed elatist kolme peale 300 eurot.) Küsimused järgmised:
- kuidas täita vastav hagi? Spetsiaalset vormi pole kusagilt leida õnnestunud. Kas on võimalik anda mingi konkreetne näidis või konkreetsed väljendid, mida sobiks kirjutada.
- siin saidil on kirjas, et enam elatise suurendamiselt riigilõivu maksma ei pea. Kas see on kuskil seaduses ka kirjas? Kui äkki kohus küsib riigilõivu siis oskan millelegi viidata.
- igal pool on kirjas, et kui nõuda miinimumi siis ei pea ka tõendama, aga kui tahta nüüd vana elatist suurendada kuni kehtiva miinimumini, kas ikka ei pea tõendama? Kas piisab sellisest fraasist, et "soovin suurendada makstavat elatist kuni kehtiva miinimumini ja samuti soovin siduda elatise suurust miinimumpalgaga".

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Minule teadaolevalt internetist hagiavalduse näidist elatise suurendamiseks ei leia, kuivõrd asjaolud on iga konkreetse juhtumi puhul erinevad ja ei piisa vaid nö blanketi täitmisest.

Alates 01.07.2014 ei pea riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 kohaselt enam elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu maksma.

Kuivõrd elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei tule ka elatise suurendamisel kehtiva miinimumini lapse/laste vajadusi tõendada. Kui taotleda elatise suurendamist suuremale summale kui kehtiv elatismiinimum, tuleb lapse/laste kulutusi tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täisealiseks saav poeg peab ise hakkama isalt 8000 eurost elatise võlga välja nõudma?30.10.2014

Tere,
Minu poeg saab järgmisel kuul 18-aastaseks, elatis on välja nõutud aastaid tagasi kuni täisealiseks saamiseni. Elatise võlg on aastatega kasvanud üle 8000 euro. Nüüd peaks laps ise elatist taotlema, aga kas temal on õigus ka elatisabile ja kes peab elatisabi summa tagasi maksma? Ja kui inimesel on juba nii suur võlg, kas on üldse lootus, et elatis välja mõistetakse kuni gümnaasiumi lõpuni. Lapse isal ei ole vara ega ametlikku töökohta, sest kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, vahepeal töötas ametlikult ja palk laekus praeguse abikaasa kontole kuhu kohtutäituri õigused ei ulatu. Tegu ei ole tegelikult halval järjel oleva isaga, lihtsalt puudub huvi elatise maksmise vastu.
Jään vastust ootama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisvõla olemasolu ei tähenda seda, et isal puuduks täisealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse suhtes ülalpidamiskohustus, seega nõuab kohus elatise välja ka olukorras, mil isal on tekkinud elatisvõlg. Kui laps on saanud täisealiseks, peab ta elatise väljamõistmise nõudega ise kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta seda teha ka lepingulise esindaja vahendusel).

Elatisabi makstakse ainult alaealisele lapsele, täisealine õpinguid jätkav laps kahjuks elatisabi taotleda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada kokkulepe, et lapsed elavad mõlema vanema juures nö 50:50?30.10.2014

Oleme naisega lahku minemas (vabaabielu) ja oleme ka kokku leppinud suusõnaliselt kuidas laste elukorraldus edasi peaks olema. Minu küsimuse sisu seisneb selles, et kokkuleppe kohaselt kolib naine uude elukohta ja laste püsivaks koduks oleks praegune elukoht koos isaga. Lastega suhtlus toimuks nö 50-50. Kuidas seda kokkulepet sõlmima peaks, et hiljem mingil põhjusel ei leiaks ennast olukorrast kus naine soovib ikkagi lapsi enda juurde elama ja ei pea kokkuleppest kinni?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olenemata sellest, millises vormis vanemad kokkuleppe sõlmivad, võib üks vanematest kokkulepitu osas meelt muuta. Ka juhul, kui laste hooldusõiguslikud ja suhtlemiskorda puudutavad küsimused lahendab kohus, võib asjaolude muutumisel emb-kumb vanem uuesti samas küsimuses kohtusse pöörduda.

Seega ei ole kokkuvõttes vahet, kas kokkulepe on sõlmitud suuliselt, lihtkirjalikult või notariaalses vormis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan kirjutada lapse teise mehe nimele, kui isast ei tea mitu aastat midagi, ilmselt on välismaal?23.10.2014

Isale on määratud 04. november 2009 alimendid ja ta pole maksnud ega suhelnud lapsega 5 aastat ning ma ei tea tema elukohta ega midagi temast (kuuldavasti kuskil välismaal). Kas on vaja tema nõusolekut või allkirja, et kirjutada laps teise mehe nimele?

Vastus: Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Praegusel juhul oleks tegemist lapsendamisega. PKS § 152 lg 1 kohaselt võib lapse lapsendada tema vanemate nõusolekul. Vanema nõusolekut ei ole vaja juhul, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama, kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud. Kui lapse isa viibimiskoht on tõepoolest teadmata, siis pole tema nõusolek vajalik. Oluline on ka see, et vähemalt 10- aastaselt lapselt küsitakse lapsendamisel tema nõusolekut. Kui arengutase võimaldab, siis küsitakse nõusolekut ka nooremalt lapselt. Lapsendamisasja lahendab kohus hagita menetluses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada?22.10.2014

Mul on määratud kahed elatised, esimesest abielust kahele lapsele ja teisest abielust veel kahele lapsele. Eelmise kuu lõpus arestis kohtutäitur arved. Teisest abielust naine elab Soomes ja sealt KELA kaudu nõue ka Eestis rahuldati. Aga nüüd ei ole mul võimalik toetada esimesest abielust sündinud lapsi. Mu palk on 485 eurot ja sealt jääb alles vaid 177,5 nii öelda elatus miinimum, seegi raha kulub maksudeks. Kas on võimalik kohtu kaudu elatise suurust vähendada? Muidugi on tekkinud ka võlg aastatega, maksin igakuiselt nii palju kui võimalik. Kas võlg aegub kui lapsed saavad 18?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamiseks on alust siis, kui võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud – näiteks võib aluseks olla Teie majandusliku olukorra märkimisväärne halvenemine. Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu hagilt tasuma (enam) ei pea.

Elatisvõla aegumine küll algab laste täisealiseks saamisega, kuid automaatselt laste täisealiseks saamine võla aegumist kaasa ei too.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada isa nõusolek kui 16-aastane poeg soovib kolida Soome ema juurde?22.10.2014

Tere.
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?

Jään Teie vastust ootama

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal ja millise sisuga lahendi kohus tegi – kui kohus tegi lahendi enne 1. juulit 2010 ja määras lapse elukohaks Teie elukoha, kuulub Teile kehtiva perekonnaseaduse alusel lapse ainuhooldusõigus ja sellega seoses on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Kui kohus tegi lahendi peale 1. juulit 2010 ja andis Teile otsustusõiguse lapse elukoha osa, on Teil samuti õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle, kuigi jagate muus osas lapse isaga ühist hooldusõigust.

Seega sõltub vastus Teie küsimusele sellest, millise sisuga oli kohtulahend – võibolla on Teil juba olemas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kui tuleb välja, et siiski mitte, peate pöörduma kohtu poole ja taotlema poja elukoha otsustusõigust – arvestades asjaolu, et see 16-aastase lapse enda soov, on Teie nõude rahuldamine tõenäoline.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatist kolme lapse eest, aga üks kolis nüüd minu juurde ja tema eest ma maksta ei taha?22.10.2014

Tere!
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kindlasti tuleks Teil esitada makseettepanekule vastuväide, kuivõrd üks lastest elab Teie juures ja tema suhtes Te täidate ülalpidamiskohustust vahetult. Kohtumenetluses peate eelnimetatud asjaolusid ka tõendama.

Antud menetlusse lastekaitset ei kaasata, seda tehakse hagita menetluses, kui arutatakse lapse hooldusõiguse või suhtlemiskorraga seonduvat. Juhul, kui Teil ei õnnestu laste emaga lapse elukoha osas kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse elukoha otsustusõigust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on vara jagamisel õigus ka mehele kaasomandis kuuluvatele tõukoertele?21.10.2014

Tere,

Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara moodustavad lisaks kinnisasjadele ka abielu ajal soetatud vallasasjad, seega kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvara hulka ka koerad. Kui koerad on kaasomandis ja abikaasale kuulub ½ koerte kaasomandist, on Teie osa suuruseks ühisvaras ¼ kaasomandist, s.o pool abikaasale kuuluvast osast.

Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb selleks pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kolisime Eestisse ja peaksime lahutama hakkama, kas siis see käib siinsete seaduste järgi?21.10.2014

Laps on sündinud Euroopa Liidu riigis, kust on ka lapse isa pärit. Elasime seal kuni lapse 11-kuuseks saamiseni ning siis otsustasime Eestisse kolida. Nüüdseks oleme Eestis elanud kuu aega. Laps on kantud rahvastikuregistrisse ning sama on ka lapse isa. Perekond elab seaduslikult Eestis. Küsimus seisneb selles, et kui asjaolud peaksid minema teravaks ning otsustame kooselu lõpetada (pole abielus). Millist riiki määratakse lapse elukohaks? Kas on võimalik, et kohus toimub teises riigis või jääb see Eesti kohtu otsustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kõik kolm – ema, isa ja laps – elavad Eesti Vabariigis, on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks pädev Eesti Vabariigi kohus, samuti kohaldatakse kohtumenetluses Eesti Vabariigi seadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lahutuse korral arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile?21.10.2014

Kui mu abikaasa omandas kasutusrendiga ehk liisinguga sõiduauto enne meie abielu sõlmimist, kuid igakuised maksed ja väljaostu summa tasus juba abielu ajal, kas sõiduauto on siis tema vallasvara?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui sõiduki omandamine toimus abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga.

Kui abieluvaralepinguga ei ole määratud enne abielu soetatud korteri kuulumine abikaasade ühisvara hulka, on korteri näol tegemist abikaasa lahusvaraga, millest tulenevalt selle jagamist võrdsetes osades ühisvarana nõuda ei saa. Siiski on võimalik arvestada ühisvara hulka kulutused, mis on tehtud abikaasa lahusvarale ja Teil võib olla teatav õigus hüvitisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand