Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida ette võta kui lapse isa ei kuula minu tungivat soovi, et ta lapse juuresolekul, teda hoides, ei tarvitaks alkoholi?06.10.2022

Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võrdne hooldusõigus ei tähenda tingimata seda, et lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad saavad lapsega koos aega veeta täpselt võrdse osa ajast. Lapse elukorraldus peab vastama lapse huvidele - olgu selleks alaline elukoht ühe vanema juures ja piisavas mahus suhtlus lahus elava vanemaga või tõesti ka elukorraldus vahelduva elukoha põhimõttel. Milline elukorraldus vastab lapse huvidele kõige enam, oleneb paljudest asjaoludest.

Kui lapse isa ei ole võimeline vältima alkoholi (liig)tarvitamist ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole vahelduv elukorraldus just parim lahendus. Arvestades Teie kirjeldatud asjaolusid, peaks lapse alaline elukoht olema pigem Teie juures ja lapse isale määratud regulaarne suhtluskord (eeldusel, et lapsega koosviibimise ajal ta alkoholi ei tarbi). Vast on lapse isa suuteline ennast vähemalt piiratud aja jooksul distsiplineerima alkoholi mitte tarbima (kui ta seda nädala jooksul võimeline tegema ei ole). Kui lapse isaga antud küsimuses omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja kokkulepet ei sünni ka lastekaitsetöötaja vahendusel, tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab kandma poole remondist, kui laps elab emaga, võttis omavoliliselt võõra auto ja sõitis katki?04.10.2022

Tere,

Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.

Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse all tuleb mõista lapse vältimatute igakuiste ülalpidamiskulude katmist - sellisteks kuludeks loetakse eluasemekulusid, toidukulu, haridusega ja meelelahutuse seotud kulusid jms. Lapse poolt tekitatud kahju hüvitamine ei ole seega osaks ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Eeltoodule vaatamata vastutavad vanemad VÕS § 1053 lõike 2 ja 4 alusel siiski lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju eest. Vanemad vastutavad ühiselt, seega ei saa eeldada, et lapse tekitatud kahju tuleb lapse isal üksinda hüvitada. Loomulikult on Teil vastutava isikuna õigus tutvuda kahju suurusega ja nõuda täpsemat infot kahju suurust tõendavate dokumentide esitamisel teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne?22.09.2022

Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete kantud lapse isana sünnitunnistusele, on Teil kohustus lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita. Samamoodi on Teil õigus lapsega suhelda ja lapse ema selleks takistusi teha ei tohi.

Kui Teid lapse sünnitunnsitusele isana märgitud ei ole, siis ei ole lapse emal ka õiguslikku alust elatist nõuda, samuti ei saa Teie nõuda lapsega kohtumist. Kui lapse ema ei ole nõus Teie kandmisega lapse sünnitunnistusele, on Teil võimalik kohtu kaudu nõuda isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nii ongi lõputult, et kui tekib elatise võlg siis võib minu makstavat elatist järjepanu suurendada, suletud ring?15.06.2022

Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.

TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada lapsed oma nimele, kui isa ei taha ega soovi nende kasvatamisega tegeleda?15.06.2022

Lapsed (2.5a) isa nimel kas ja kuidas saaks lapsed ema nimele? Isa ei taha ega saa laste kasvatamisel ja elus osaleda. Alimente ka ei soovi saada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).

Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tahan kahe lapsega korterisse jääda, kas siis vara jagamisel pean ikka mehele poole korterist hüvitama?24.05.2022

Tere

Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades - kui jõuate abikaasaga kokkuleppele, võite loomulikult sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda. Kui aga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda kohtusse, siis kohus jagab ühisvara võrdselt mõlema abikaasa vahel.

Kui Teie sooviks on säilitada korter enda ja laste elukohana, siis tuleb Teil hüvitada abikaasale pool korteri turuväärtusest (kui ei õnnestu just saada teistsugusele kokkuleppele). Kui teil on ka laenukohustus, tuleb sellega arvestada ühisvara väärtuse kindlaksmääramisel (laenukohustus jääb selle abikaasa kanda, kes soovib saada kinnisvara ainuomanikuks).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada varem pensionile kui eksabikaasa, kes pole lapsi kasvatanud soovib ka eelisaastaid kasutada?02.05.2022

Tere.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus näeb ette, et suuremat pensioni või varem pensionile jäämise õigust saab kasutada lapsevanem, kes on kasvatanud alla 18-aastast last vähemalt 8 aastat. Seega on vaieldav, kas endisel abikaasal on üldse õigus neid soodustusi kasutada.

Olukorras, kus mõlemal vanemal on õigus saada eelnimetatud soodustusi, kuid omavahel kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

Palun pöörduge täiendava info saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis ajast hakatakse elatise võla aegumist arvestama?26.04.2022

Tere. Minu laps saab 18-aastaseks 02.07.22. 2008 ja 2011 olin töötu ning tekkis võlg. Muidu maksan regulaarselt. Minul on teises abielus ka lapsed ning ei ole võimalust maksta vana võlga. Olen teadlik, et 10 aasta pärast võlg ei ole aktuaalne ning saan taotleda aegumisest. Mis päevast minu situatsiooni puhul saan taotleda võla aegumisest? Kas saan 2008 ja 2011 aasta eest korraga neid taotleda või igaühe aasta eest pean eraldi taotlema? Kas õigesti saan aru, et esimene võlg aegus 2018 ja teine 2021 aastal? Mis päevast arvutatakse 10 aastat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni - see tähendab seda, et enne lapse 18-aastaseks saamisest aegumise tähtaeg kulgema ei hakka.

Kui laps saab täisealiseks, kohaldatakse aegumisele TsÜS § 157 lõiget 5, mille kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi?18.04.2022

Enne abiellumist ja ühisvara lepingu sõlmimist üks kaasadest võttis kodulaenu aastal 2019. Laenu sissemakse oli ühe inimese poolt, kuid nüüd laenu tasutakse võrdsetes osades. Laenuaastaid jäänud 27.
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasade ühine kodu soetati enne abielu sõlmimist ja see on sellest tulenevalt ühe abikaasa lahusvara, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määratakse kodu abikaasade ühisvara hulka. Sellisel juhul kuulub kõnealune kinnisvara abielu lahutamisel jagamisele vastavalt ühisvara jagamise sätetele.

Lepingu sõlmimiseks pöörduge notaribüroo poole, kus kirjeldatakse täpsemalt vajalikku asjaajamist, sealhulgas suhtlust pangaga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui tütar on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas?07.04.2022

Tere
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus näeb ette, et täisealisel õppival lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Üldreeglina võib õppivaks lapseks pidada last, kes on mõne kooli nimekirjas - kui suur on konkreetselt õppekoormus, ei mõjuta ülalpidamise saamise õigust.

Küll aga mõjutab ülalpidamise suurust asjaolu, kas laps teenib endale õpingute kõrvalt ise sissetulekut. Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse ülalpidamiskulude suurusest ja kui ta on võimeline osa oma kuludest oma sissetulekust, vähendab see vanemate panuse suurust. Seega tuleks kokku arvestada lapse igakuised ülalpidamiskulud, lahutada sellest lapse enda rahalised vahendid ja tulem jagada pooleks - pool kuludest jääb lapse ema kanda, pool lapse isa kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand