Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas elukaaslase elatisvõla tõttu võib minu maja või kodused asjad ohus olla?17.10.2017

Tere
Minu elukaaslasel on elatisvõlg. Meil on samuti ühine tütar aga abielus me ei ole, elame lihtsalt koos. Majas, kus me elame, olen mina ainuomanik ja pangalaen on ka ainult minu nimel. Kas on mingi võimalus, et ka minu maja kuulub arestimisele kui me koos elame või kodus olev vara?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades asjaolusid, ei ole võimalik elukaaslase elatisvõla tõttu seada sissenõuet Teie isiklikule varale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik tasaarveldada minu makstavat summat ja mehe tekitatud kahju?17.10.2017

Ostsin abikaasaga ühiskodu. Pangalaen minu nimel. Kodu saime ühisomandisse. Ise ma seal kodus ei elanud, sest mul oli kodu mujal olemas. Abikaasa kolis meie ühiskodusse sisse. Vahepeal suhted halvenesid. Algatasin lahutusprotsessi ja ühisvara jagamise. Kuna vabatahtlikult ei saanud, siis kohtus. Kohus lahutas ja jagas ühiskodu minu ainuomandisse. Mina pean maksma kohtuotsuse alusel mehele kompensatsiooni enamsaadu arvelt. Minu jaoks oli loogiline, et kui ühiskodu on nüüd ainult minu kodu, siis peab mees sealt lahkuma. Kui vabatahtlikult ei saanud, siis jälle kohtuga. Kohtuotsus läks täitmisele kohtutäiturile ja mees lõpuks lahkus. Aga ta jättis selle kodu hoopis kehvemasse seisu kui see oli ostes. Ei ole enam tapeet seinas, kõik on kas maha kraabitud või ei oskagi öelda, kuhu see on kadunud, on maha lammutanud vaheseinu ja abihoonetest on kadunud mõned konstruktsioonid. Samuti on kadunud krunti piiranud aed. Krunt ise on hooldamata. Tema käest ei ole midagi küsida, sest ta on pensionär väga väikese sissetulekuga. Usun, et ta vaidlustab iga asja, mis ma tema suhtes algatan. Vassib ja valetab. Kas on võimalus mind vabastada temale ühisvara jagamisega välja mõistetud summa edasisest maksmisest (kokkulepe on teatud summa peale, aga sellest on osa alles maksmata), sest mul kulub nüüd raha ju selle ühiskodu korrastamisele? Isegi kui kindlustus leiab, et korrastamine kuulub hüvitamisele, ikkagi ei ole mehelt midagi nõuda. Mille järgi kindlustus paneb paika endise seisukorra taastamise, kui ta ei tea endist seisukorda. On ainult minu ja mehe ütlused, mis käivad kardinaalselt teineteisele vastu. Kelle sõna peale jääb siis? Juhul kui peaks minema halvima stsenaariumi järgi ja nii kindlustus kui pank tahavad mind hoopis trahvida hooletu suhtumise eest ja olukorra tekkimise võimaldamise eest, kas mina pean mehele ikka kinni maksma selle, mis on tema süül tekkinud ja samuti veel ka kohtuga minult väljamõistetud enamsaadud summa .... tasumata jäänud summa on võrreldes minu tulevaste väljaminekute ja trahvidega võrreldes tilk meres aga see tilk on minu jaoks ületamatu kohustus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukord ei anna alust nö tasaarvelduseks – kohtulahendit, millega jagati ühisvara, tuleb täita vastavalt sätestatule. Kui aga endine abikaasa on kahjustanud Teie vara või võtnud omavoliliselt endale Teile kuuluvaid esemeid, võib Teil olla tema vastu mõni muu nõue (konkreetsed võimalused selguvad asja detailsel läbitöötamisel).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?16.10.2017

Tere,
kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?
Seega nagu tekiks omavahel juriidiliselt mitteseotud inimesed. Ema, kes tahab oma vanaduseelu elada täiskasvanud lastega mitte arvestades, ei tekita vajaduse tekkimisel lastele kohustusi ning lapsed ei pea neid hambad ristis oma pere arvelt täitma, sest lastel ei ole ka pärandvara nendeni jõudmist loota. Ehk siis - kas on võimalik kahepoolselt kohustustevabalt võimaldada emal ise oma elu tema soovijärgselt lõpuni elada.
Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS §-i 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega isegi kui sõlmite vastavasisulise kokkuleppe, ei saa sellega välistada isiku õigust kunagi abivajajana ülalpidamist nõuda. Kas abivajav isik ka faktiliselt oma seaduslikku õigust kasutab, oleneb juba temast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas esimese lapse isa on kohustatud maksma lapsele elatist kui lapse ema on abiellunud uue mehega ja neil on sündimas laps?11.10.2017

Tere!
Kui lapse ema on abiellunud uue mehega ja neil on peagi sündimas laps, siis kas esimese lapse isa on kohustatud maksma lapsele elatist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ema uuesti abiellumine ei mõjuta kuidagi lapse bioloogilise isa kohustust oma alaealist last ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust peaks alustama, et laste emalt elatist välja nõuda?10.10.2017

Tere,
Olen jäetud kahe lapsega üksi. Lapsed 5-aastane ja 1 aasta ja 4 kuune. Uuriksin mis võimaluses on emalt saada elatist lastele, ise ta kokkuleppele jõuda ei taha? Väldib meid. Lahutust jõustub 23.10.
Kust peaks üldse alustama ja kuhu pöörduma? Ei taha enne ühtegi sammu teha ega asja kiirustada. Ning kui keeruline kogu protsess on?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga ei õnnestu kohtuväliselt elatise maksmise osas kokkuleppele jõuda, tuleb elatisraha nõuda kohtu kaudu. Elatist on võimalik nõuda kas maksekäsu kiiremenetluse läbi või hagiga kohtu poole pöördudes. Kui nõuda elatist miinimummääras (2017. aastal on elatise miinimummäär 235 eurot), ei tule laste vajadusi kohtule tõendada, kui aga suuremas summas, tuleb laste ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendada. Elatise nõudmine on riigilõivuvaba ja hagiavalduse näidis on leitav internetist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?10.10.2017

Tere
Lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures. Kuna elamistingimused on erinevad (üks vanem elab vanavanemate juures, kus elusaemekulud ja söögikulu on vanavanematega jaotatud; teine vanem elab üksi ja kannab kõik kulud üksi, on võtnud ka korterilaenu enda kanda), siis on märkimisväärne vahe eluasemekuludel ja toidule kuluvale rahal. Kas eluasemekulud/söögiraha/majapidamistarbed arvestatakse ka laste ülalpidamiskulude hulka (proportsionaalselt vanema juures elatud ajale)? Kui jah, kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht, kuid üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks märkimisväärselt rohkem kulutusi, tuleks minu hinnangul vähem kulutusi tegeval vanemal maksta elatisraha suuremate kuludega vanemale. Tuleks lähtuda sellest, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse igakuistest ülalpidamiskuludest. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millised on vanemate majanduslikud võimalused – kui ühe vanema varanduslik olukord on oluliselt halvem, võib olla põhjendatud, et tema kanda jääbki väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest.

Lapse ülalpidamiskulude alla kuulvad kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas kulutused eluasemele, söögile-joogile ja majapidamistarvetele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Miks pean maksma mina raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise?09.10.2017

Tere, Me ei ela lapse emaga koos aga lapsed elavad peaaegu pool ajast minu juures ja enamik riided ostan mina, käin nendega ujumas, tivolis ja mis kõike veel. Ehitasin kodu neile, millepärast ka laenu võtsin mitu korda aga nüüd järsku nõuab elatisraha ja ütles, et muidu lapsi ei näe. Lapsed 2 ja 5a. Mõlemale meeldib minuga koos olla aga mis õigusega ja kas saab ema seda piirata? Miks pean maksma mina talle raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise. Ema on näidanud kogu 10a jooksul, et ta ei oska rahadega ümber käia. Laste tarbeks peab ju tema sama palju kulutama ja kui lapsed on minuga koos siis kulub minu raha ju lisaks sellele mida omale nõuab minult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei pruugi elatise maksmise kohustust tõepoolest tekkida. Elatise maksmise kohustust ei ole siis, kui mõlemad vanemad teevad laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi. Kui aga ühel vanemal on laste ülalpidamiseks oluliselt suuremad kulutused kui teisel (näiteks on laste riiete, lasteaia ja huviringide kulutused vaid ühe vanema kanda), tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta ka elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada kinnisvara jagamist 16 aastat pärast abielu lahutust?09.10.2017

Kaks, eraldi paiknevat kinnisvara objekti (üks korter ja üks maja) on soetatud 90-te aastate algul, abielu ajal, ühisvarana.
Abielu lahutati 16 aastat tagasi ja mõlema kinnisvara omanikuks ja haldajaks on senini üks endistest abikaasadest (naine). Igasugustest ettepanekutest kinnisvara jagada või siis mingit osa rahaliselt kompenseerida, on senine omanik/haldaja aastaid keeldunud. Kuidas oleks loogilisem lahendus rahumeelselt kokkuleppele jõuda? (milliste seaduste, millistele punktidele viidata või on ainsaks võimaluseks kohtusse pöörduda?)
PS. Peres kaks täiskasvanud (vanematest eraldi elavat) last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan Teil võtta endale lepinguline esindaja, kes teeb Teie nimel endisele abikaasale kohtuvälise ettepaneku ühisvara jagamiseks. Ettepanekuga saab esitada endisele abikaasale õigusliku ja sisulise põhjenduse ühisvara jagamiseks. Mõnikord õnnestuvad läbirääkimised lepingulise esindaja vahendusel oluliselt paremini kui üksteisega otse suheldes.

Kui jõuate selliselt lähenedes kokkuleppele, saate ühisvara jagamise lepingu vormistada notaribüroos. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma?09.10.2017

Mul on esimesest abielust tütar ja poeg, praeguseks mõlemad täiskasvanud ja elatisraha olen järjepidevalt neile maksnud aastast 2003. Tütrele ka ülikoolis käidud ajal, pojale tehnikumi lõpetamiseni. Umbes 6a tagasi sattus mu tütar avariisse, haiglas teda külastades ütles tütar, et talle oli vaja vereülekannet aga et ei ema ega ta venna veri sobinud, ka minu veri on hoopis teise grupiga. Tekkis pisuke kripeldus hinge, helistasin oma eksabikaasale, küsides tema veregruppi, vastu tuli lausa ropp sõim, karjumine, et mida ma nuhin jne. Lapsed peale seda minuga enam ei suhtle, ega nad suurt ennegi suhelnud, ainult siis, kui lisaraha oli vaja. Ma ei ole enam noor, oma südamerahustamiseks tahan teha DNA testi ja et ka tütar teeks, seda saan teha ainult kohtu kaudu, sest vabatahtlikult tütar poleks seda nõus tegema. Siit ka küsimus, kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma? Ja veel, kui tõesti selgub, et ma pole oma tütre bioloogiline isa, kas mul on õigus esitada süüdistus oma eksabikaasale kelmuses st. valega minult raha välja nõudmises ja nõuda temalt tagasi minu poolt tütrele saadetud elatisraha?
Tänan ja parimat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esiteks märgin ära, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta arvates päevast, kui Teile said teatavaks isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Teie kirjeldust lugedes võib asuda seisukohale, et isaduse vaidlustamise tähtaeg hakkas jooksma siis, kui peale tütre autoavariisse sattumist tekkis kahtlus tema põlvnemise osas.

Praegusel hetkel, kui tütar on juba täisealine, ei ole Teil nii või naa enam õigust tema suhtes oma isadust vaidlustada. Tütrel on see õigus olemas, kuid kas ta seda kasutab, on juba tema otsustada.

Makstud elatisraha tagasi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest?05.10.2017

Tere,
Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest. Pangalaen ei ole hageja nimel, aga hageja elab koos lapsega selles eramus ja maksab osa pangalaenust igakuiselt eramu omanikule nn üürina. Samas pangalaen ei ole mitte eramu omaniku, vaid tema lahutatud abikaasa nimel. Seega laenukohustust panga ees täidab ametlikult eramu omaniku eksabikaasa, kusjuures eramu omanik tasub poole igakuisest pangalaenust oma eksabikaasale osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas.

KÜSIMUS1:Kuidas tõendada, et taoliselt vormistatud eramu pangalaen moodustab lapse eluaesemekulu?

Antud juhul on 4-liikmelise pere eluasemekulu 500€ + 320€ = 820€/kuus, millest lapse osa eluaseme kulust on 205€/kuus.

KÜSIMUS 2: kas lapse eluasemekulu tõendamine on kohtus vältimatu või käsitleb kohus eluaseme kulude kuu suurust eelkõige mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud alusel tuleks eluasemekuluna käsitleda üüri ja kommunaalkulusid, liites need ühe kuu lõikes kokku ja jagades vastavalt perekonnaliikmete arvule, leides selliselt lapse osa. Üüri maksmist saab tõendada üürilepinguga, konto väljavõttega, ka üürileandja kinnitusega.

Kohtus tuleb kindlasti lapse eluasemekulusid tõendada (seda muidugi juhul, kui nõutav elatis ületab kehtivat elatismiinimumi, kuivõrd miinimumsuuruses elatise nõudmisel kulutusi tõendada ei ole vaja).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand