Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kallaletungi kohta tehtud avalduse saab tagasi võtta?04.08.2016

Kirjutasin tänaval juhtunud kallaletungi osas avalduse. Soovin seda tagasi võtta enda edasise turvalisuse huvides, kuna kardan ründajapoolset kättemaksu reageerimisviisile.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Avalduse tagasivõtmine on küll teatud juhtudel võimalik, kuid kui põhjuseks on see, et ründaja on Teid uuesti ähvardanud, siis tuleks pigem võtta menetlejaga ühendust ja võimalik, et isik peetakse selle alusel kinni. Sel juhul ei kujuta ta Teile ka enam otsest ohtu. Pärast karistusotsuse kättesaamist aga on isik teadlik, mis juhtub järgmisel korral, kui Teid ähvardama tuleb ning on piisavalt arukas, et seda enam mitte teha. Tagajärgi selgitavad talle vajadusel nii uurija, prokurör kui kohus.
 

Küsimus: Kas saan pöörata võla poja vastu, kes aastaid tagasi alaealisena minu dokumentidega laene võttis?04.08.2016

Tere!
Kui poeg alaealisena (2007-2008 a) on kasutanud ära ema pangadokumente ja võtnud tema nimel laene kiirlaenufirmadelt, siis kas seda saab käsitleda identiteedivargusena? Kas nüüd (aastal 2016) selle asjaga tegelemine on lootusetult hiljaks jäänud? Nüüdseks on poeg täiskasvanu ja emal võlad 5 kohtutäituri ees. Kas on mingisugune võimalus pöörata võlgade täitmise kohustus võla tekitajale ehk pojale?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Politsei seda tegu enam identiteedivargusena menetleda ei saa, kuna seadusest tulenevalt on see tänaseks aegunud.

Alaealise lapse poolt tekitatud kahjud on kohustatud lapsevanem kinni maksma, kuid kui isik on tänaseks juba isemajandav ja täisealine, siis oleks mõistlik vanemal sõlmida temaga kokkulepe kahjude hüvitamise osas. Võib ka uurida võimalust kohtusse pöörduda, et kohustused õigele isikule üle kanda.
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui naabripoisid tõmbavad tuletõrjealarmi lahti ja siis jooksevad minema, korduvalt?04.08.2016

Tere,
Uurin, mida peaks tegema, kui 3 naabripoissi (11-13 aastat vanad) tõmbavad tuletõrjealarmi lahti ja jooksevad ära. Kas see on piisav põhjus politseile teatamiseks, kas on mingi võimalus üldse poisse korrale kutsuda ja kuidas sellises olukorras käituda? Poisid on ka varem seda teinud.

Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, kui poiste vanemaid Te ei tea, siis selle kohta võib kindlasti politseisse avalduse teha. Kas ja millena seda täpselt menetleda, selgub juba asjaolusid täpsustades, kuid kindlasti on see aluseks isikute kindlaks tegemiseks, nende ja nende vanematega vestlemiseks.
 

Küsimus: Kas politseisse esitatud avalduse saab tagasi võtta?04.08.2016

Mind hakata autoga jälitama ja hiljem keerati ette, löödi autol küljepeegli klaasi puru. Kahju pole nii suur ja jamad jääksid ära, kas saaksin avalduse tagasi võtta?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Avalduse tagasivõtmise suhtes peate kindlasti võtma ühendust menetlejaga ja sellest juba temaga rääkima. Avaldust on teatud juhtudel võimalik tagasi võtta, kuid eelkõige peaks mõtlema sellele, et mis mõju see avaldab korrarikkujale. Kui seda menetletakse vaid varakahjustusena, siis Teile sellest suuremaid "jamasid" kui tunnistuse andmine ei sünnigi, sest rohkem pole Teil politseisse vaja minna. Kui seal aga alustati menetlus mõne muu paragrahvi alusel, siis seda enam võiks antud asjaga ikkagi lõpuni minna, kuna kurjategija peab saama karistuse. Tegemist ei olnud ju ups-koperdasin-küljepeegli-otsa juhtumiga, vaid ikkagi tahtliku teoga.
 

Küsimus: Kuidas toimub esimest korda tabatud poevarguse menetlemine ja uurimine?04.08.2016

Kuidas toimub esimest korda tabatud poevarguse menetlemine ja uurimine? Summa jääb väärteo piiresse ja sai poes antud asjade eest ka tasutud. Kas on mingi võimalus, et seni puhta karistusregistriga isikule algatatakse kriminaalasi või antakse isikule esimest korda ikkagi võimalus väärteo karistus kanda ja edaspidi mitte enam nii toimida? Politseist kohapeal jäi mulje, et uurija lükkab selle kuskile tähtsamate case'ide alla.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui summa jäi ikkagi alla 64 euro, siis on tegemist väärteoga ja seda sellena ka menetletakse, kui isik ei ole eelnevalt taolist vargust toime pannud st et ei teki korduvust. Olles kohapeal tasunud antud kauba eest ja seega hüvitanud võimaliku kahju kauplusele on menetlejal õigus see menetlus lõpetada ilma rahatrahvi määramata, kuigi üldjuhul jäädakse miinimumkaristuste piiresse.

Prioriteet antud juhtum kindlasti ei ole, kuid menetletakse seda ikka.
 

Küsimus: Kas mul on veel võimalus politseiametit õppida, kui olin koos emaga kalal ja ema sai trahvi?13.05.2016

Mind on karistatud röövpüügi eest. Püüdsin koos emaga kala ja mu ema sai trahvi (mina olin kaasosaline). Aga mul on soov õppida politseinikuks, ise olen 15-aastane. Kas mul on veel võimalus politsei ametit õppida?
Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse, on välja toodud politsei- ja piirivalve seaduse paragrahvis 40 (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015028?leiaKehtiv). Kui ma eeldan, et röövpüügi eest määrati väärteokaristus (rahatrahv), siis antud tegu ei mõjuta kindlasti kooli astumist, küll aga võib tekitada vestlusvoorus küsimusi, et mida praegusel ajal sellest teod arvate. Selleks tuleks valmis olla.

Kui röövpüügi eest viidi läbi kriminaalmenetlus ja määrati rahaline karistus, siis hoolimata karistusandmete kustutamisest karistusregistris ei ole sellisel inimesel õigust politsei ametit õppida.
 

Küsimus: Kas vajan rolleri lube, kui olen sündinud 1996 a?12.05.2016

tere
Olen sündinud 1996 ja olen 19-aastane, et kas mul on rolleri lube vaja?
aitäh

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, läheb vaja. Seaduses on lause veidi segane, aga 2011 juulis liiklusseaduse jõustumise ajal 16-17 aastased ei vajanud lube järgmise pooleteise aasta jooksul. See oli neile nö üleminekuaeg.
 

Küsimus: Milliseid toiminguid või andmete muutusi registrites peab ette võtma seoses perekonnanime vahetusega?11.05.2016

Elukaaslane võttis endale tagasi neiupõlve perekonnanime. Küsimus on aga, mis saab temale kuuluva kinnisvaraga seoses nimevahetusega. Kas tuleks notaris uued lepingud vormistada, või kuhu perekonnanime vahetuse korral, seoses omandiõigustega veel kindlasti tuleks pöörduda?

Lugupidamisega!

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Vahetada tuleb dokumendid - isikutunnistus, pass, juhiluba. Omandiõigustega seoses tuleb pöörduda küsimustega vastavate registripidajate poole, kinnisavara puhul kinnistusportaali infoteeninduse poole: infotelefon 680 3160; e-post: rik.kinnistuportaal@just.ee
 

Küsimus: Kas võib kutsuda politsei, kui korteriomanik on andnud korteri üürile äritegevuseks?11.05.2016

Tere,
Kas mul õigus pöörduda politsei poole, kui korteriühistus korteriomanik andis üürile oma korter mitte elamiseks vaid äritegevuseks. Mis toimub korteris - käivad võõrad inimesed, võõrad autod päeval ja õhtul. Korteriomanik ise juhatuse liige. Kõigi korteriomanike nõusolekut ei ole ja korteriühistu üldkoosoleku otsuse luba ka ei ole antud. Korteris osutatakse teenuseid, kas on võimalus politsei kutsuda kohale.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tegemist ei ole olukorraga kuhu PPA sekkuda saab. Äritegevus korteris ei ole seadusega keelatud.
Palun tutvuge vastusega nr 3:
http://www.meiekodu.ee/kusimustele-vastab-invictus-oigusburoo-november-2015/
 

Küsimus: Kas ma võin arestimajja karistust kandma minna purjus peaga?11.05.2016

Kas ma võin arestimajja karistust kandma minna purjus peaga?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee