Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalik muuta hooneühistu (endine garaažiühistu) MTÜ-ks?09.01.2017

Kas on võimalik muuta hooneühistut mtü-ks? Tegemist on endise garaažiühistuga. Kas sellise muudatuse tegemine on võimalik ja mõistlik?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust (hooneühistuseaduse § 1 lg 1). Tulundusühistu ümberkujundamine aga ei ole äriseadustiku § 478 lg 1 lause 2 alusel lubatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liikme volitused kehtivad edasi kui juhatuse liikme tähtaeg on möödas, kuid on endiselt registris kirjas?28.11.2016

Tere. Kas KÜ juhatuse liikme volitused kehtivad edasi juhul kui KÜ põhikirja järgi on ajaliselt volitused lõppenud (möödunud on 2 aastat liikmeks valimisest) kuid uut juhatust pole veel valitud ja vana juhatuse liikmed on endiselt registris? Kas antud juhul on õigus endisel juhatuse liikmel teha tehinguid kolmandate osapooltega ühistu nimel?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 - korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse KÜ suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 1’ alusel valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu sellest, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15: „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja möödumisel ja ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmata jätmisel lõpevad juhatuse liikme volitused automaatselt. See, et juhatuse liige on endiselt kantud äriregistrisse ning ka ühingu suhtes jätkub juhatuse liikme varasem tegevus, ei pikenda automaatselt juhatuse liikme volitusi. Ka Riigikohus on oma mitmes otsuses välja toonud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellisest juhatuse liikmena tegutsemise jätkumisest võib üldjuhul järeldada üksnes juhatuse liikme tahet jätkata tegutsemist juhatuse liikmena. Samas võib kohtu sõnul lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks ka mõlemapoolseid (s.o juhatuse liikme ja osanike) tahteavaldusi ja käitumist hinnates kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike (MTÜ puhul MTÜ liikmete) otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Oluline on see, et põhikirjaga võib sellise heakskiitmise välistada. Osanikel ja MTÜ liikmetel peab siiski olema reaalne võimalus otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu moodustamise tingimust saab tühistada, kui kõik on sellega nõustunud ja nüüd üks neist tahab taganeda sellest?21.09.2016

KÜ asutamiskoosoleku protokollis seisab: KÜ moodustamise tingimus on, et laenutagastuse perioodil ei tohi igakuine makse remondifondi (laenutagastus+reserv) olla üle 35 euro korteri kohta. Kõik on antud tingimusega nõus (0 vastuhäält) ja otsustati moodustada korteriühistu.
Nüüd tahab üks ühistu liige seda tingimust tühistada, kuigi oli eelnevalt sellega nõustunud. Kas saab ühistu moodustamise tingimust tühistada, kui kõik on sellega nõustunud ja asutamiskoosoleku protokoll on notariaalselt kinnitatud? KÜ moodustati 2015.a. detsembris.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

KÜS § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine MTÜS-s ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, seega on tegemist sundliikmelise mittetulundusühinguga. Vastavalt KÜS § 13 lg 1 jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Kui see isik leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, oli tal korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Seega on käesoleval juhul tegemist üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimusega. Lisaks on oluline märkida, et korteriühistu tegevust reguleerivad eelkõige põhikiri ja seadus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas mul on võimalik astuda välja MTÜ juhatusest ja MTÜ-st endast?14.09.2016

Tere!
Kuidas mul on võimalik astuda välja MTÜ juhatusest ja MTÜ-st endast? Nimelt sai mõni aasta tagasi registreeritud MTÜ. Kuna tuttaval oli asutamiseks vaja kedagi veel, olin nõus. Tänaseks selle inimesega enam ei suhtle ja mulle teadaolevalt on ta ka MTÜ-le laenu võtnud minu teadmata. Kuna olen nagunii juhatuses vaid fiktiivselt ja selle organisatsiooniga mingeid kokkupuuteid enam pole, ei soovi ma ka vastutada enam nende asjade eest. Inimene ise on kadunud ja ei vasta enam ühelegi meilile, ega kõnele... Mida peaksin tegema? Ja kas teise juhatuse liikme võetud laenude eest MTÜ-le saab ka mind vastutavaks võtta?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜ liikmete nimekirja peab juhatus. Seega saate teha MTÜ liikmena avalduse juhatusele ja seejärel MTÜ juhatuse liikmena otsuse enda MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Kui juhatuses on mitu liiget, siis peab väljaarvamise otsustama juhatuse koosolek. Lisaks peab eelnevalt kontrollima, kas põhikirjas on väljaarvamise kohta põhjalikum regulatsioon - piirangud, tähtajad vms.

MTÜ juhatusest tagasiastumiseks tuleb saata MTÜ liikmetele teade enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas tagasi astuda MTÜ juhatuse liikme kohalt, kui ei ole avaldust kellelegi esitada, sest olin ainuke juhatuse liige?23.05.2016

Tere, soovin tagasi astuda korteriühistu juhatuse liikme kohalt. Sain eelnevalt abi ühest Teie vastusest, kus te nendite, et "Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.1 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast." Minu küsimus: kui ma olen äriregistris ainukesena KÜ juhatuse liikmeks, siis kuidas ma saan tagasi astuda, eemaldades oma nime sealt kui mul ei ole kellegi teise nime sinna lisada. Kas sellisel juhul ei jää muud üle kui KÜ tegevus lõpetada? (Kas ma saan seda ainuisikuliselt üldse teha?) KÜ venitab juba üle aasta mulle asemiku leidmisega. Tegin ametliku avalduse eesseisvale üldkoosolekule ja märkisin ka lõpukuupäeva. Kuidas ma saan praktiliselt edasi minna, eemaldades end juhatuse liikme staatusest nii, et KÜ püsima jääks?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et KÜ juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma KÜ liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel KÜ liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas garaažiühistu juhatuse esimehe kohalt on võimalik tagasi astuda ilma uut esimeest valimata?23.05.2016

Probleem selles, et hetkel esimeheks oleval isikul ei ole enam aastaid garaažiühistus olnud ühtegi isiklikku ruumi, kuid esimehe kohast loobuda pole võimalik. Kahjuks ei tule koosolekule üle paari liikme kunagi kohale, ja nendest, kes kohale tulevadki, pole keegi antud kohast huvitatud. Kuna ühistu vajab raamatupidamist jne, kuid teenuste ostmine pole võimalik, sest ka liikmetasusid ei maksta, siis sooviks sellest kohast loobuda. Kuidas peaks tegutsema, et oleks võimalik loobuda esimehe ja üldse liikme staatusest garaažiühistus?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Garaažiühistu näol on tegemist mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et garaažiühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma ühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada.

Kui Te soovite ka garaažiühistust välja astuda, siis selleks tuleb üldjuhul esitada avaldus juhatusele. Seega peaksite esmalt saama juhatuse liikmena end garaažiühistust välja arvata ning seejärel saate ka juhatusest tagasi astuda. Enne seda tuleks aga kontrollida garaažiühistu põhikirja, kuna liikme väljaastumisega seonduva kohta võib põhikirjas olla eriregulatsioon.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milline peab olema avaldus, tõendamaks, et juhatusse valitud isikul on seaduslik õigus olla korteriühistu juhatuses?30.03.2016

Tere,

Kirjutan küsimusega, mis puudutab korteriühistu juhatuse muutmist.
Ühistu on vastavalt põhikirjale neljaliikmeline. Neljast liikmest kolm on korteriomanikud ning üks lihtsalt korteri esindaja (omaniku elukaaslane). Juhatusse valiti kõik neli liiget ühehäälselt, kuid nüüd tuleb ühel liikmel esitada täiendav avaldus, kus ta kinnitab enda seaduslikku õigust olla ühistu juhatuse liige.
Palun täpsustada, mida peab see avaldus täpsemalt sisaldama? Kuna hetkel on edastatud maakohtule kõik vajalikud protokollid ja otsused, põhikiri ning avaldus juhatuse muutmiseks, kuid see pole piisav.

Tänan vastamast!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastuse andmiseks tuleks tutvuda kohtumäärusega, millega kohustati korteriühistut esitama registriosakonnale täiendavaid andmeid/dokumente. Võimalik, et probleem seisneb selles, et korteriühistu põhikirjaga on sätestatud korteriühistu juhatuse liikmele täiendavad nõuded ning registriosakond soovib kontrollida, kas juhatusse valitud isik vastab nendele tingimustele. Aga seda pole võimalik öelda ilma kohtumäärusega tutvumata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul?11.03.2016

Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul? Põhikiri ei reguleeri kinnisva müüki.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 27 lg 4 kohaselt võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega peab kinnisvara müügi ning tingimused otsustama MTÜ liikmete üldkoosolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast oma korteri võõrandamist?20.01.2016

Teadaolevalt korteriühistuga majas lähevad peale korteriomandi võõrandamist KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteri omandajale omandamise hetkest. Kui KÜ juhatuse liikmeks valitud korteri omanik võõrandab korteri, kas tema jääb edasi KÜ juhatuse liikmeks? Meie majas endine korteriomanik tegutseb juhatuse liikmena edasi. Allkirjastab lepinguid, suhtleb pangaga, korraldab ühistu raamatupidamist oma abikaasa osaühingu kaudu. Kas see on seaduslik? Omanikuvahetus on kinnistusosakonna registri järgi toimunud 2014.aasta juunis.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Jah, KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast korteri võõrandamist. Korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühistuga, st sellega seonduvat reguleerib lisaks korteriühistuseadusele, mittetulunusühistute seadus (edaspidi MTÜS). MTÜS § 26 reguleerib juhatusega seonduvat ning antud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama lõike teise lause kohaselt võib juhatusel olla üks liige või mitu liiget. Eelmärgitud paragrahvi järgnevatest lõigetest tulenevad kriteeriumid, millele juhatuse liikmeks olev isik peab vastama. Teise lõike kohaselt peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Lõike 21 kohaselt ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 ja 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatus olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lõikest 3 tulenevalt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Seega ei näe seadus ette tingimust, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige. Ent samas võib põhikirjaga määrata ka täiendavaid tingimusi. Seega kuivõrd seadusest ei tulene kohustust, et juhatuse liige peab olema KÜ liige, siis korteri müümine tema juhatuse liikmeks olemist ei mõjuta, ent selline piirang võib olla ette nähtud KÜ põhikirjas. Vastavalt MTÜS §7 lg-le 2 võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi (kui sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud), mis ei ole seadusega vastuolus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis on kortermaja valitsemil vahet, kas teha seda KÜ või MTÜ vormis?15.12.2015

Kortermajas on hetkel ühisus. Majas on inimesi, kes väidavad nagu MTÜ oleks igati parem kui KÜ ja et KÜ puhul puudub kontroll majas toimuva üle (juhatus otsustab vaid ise ja teeb mis tahab jne). Põhilised KÜ eelistajad on aga ise suurimad üürivõlgnikud. Mis on KÜ eelised MTÜ ees? Mis oleks see põhjus, miks võlglane soovib valitsejaks oma MTÜ-d ja on KÜ loomise vastu.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Alates 01.01.2018 hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt hakkab korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu (KÜ) vormis. Hilisemate muudatuste ja segaduste vältimiseks on mõistlik juba praegu luua korteriühistu.

Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mis tähendab, et korteriühistule kohalduvad nagunii mittetulundusühingu seaduse sätted ja seda korteriühistuseaduse erisustega.

KÜ liikmelisus on korteriomanikele kohustuslik ja korteri üleminekul uuele omanikule (näiteks müümise või pärimise korral), on uueks KÜ liikmeks automaatselt uus korteriomanik. MTÜ puhul liikmelisus kohustuslik ei ole ja korteri uus omanik ei ole automaatselt MTÜ liige. MTÜ liige saab igal ajal ühingust välja astuda ja liiget saab üldkoosoleku või juhatuse otsusega ühingust välja arvata. KÜ-s kehtib sundliikmelisus ja väljaastumine- ja arvamine ei ole võimalik.

KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. MTÜ puhul õigused ja kohustused üle ei lähe.

Ebaõige on väide, et KÜ puhul puudub majaelanikel kontroll KÜ tegevuse üle. Selles osas on MTÜ ja KÜ võrdsed – kõrgeim organ on liikmete (majaelanike) üldkoosolek ning juhatus viib ellu üldkoosoleku otsuseid. Samuti on üldkoosolekul õigus igal ajal juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ning vahetada.

Kokkuvõttes puudub MTÜ loomisel igasugune mõte. Tavalise MTÜ puhul ei pea korteriomanikud sellega liituma, liikmed saavad igal ajal MTÜ-st välja astuda ning MTÜ-l puudub reaalne kontroll kortermaja üle. KÜ puhul on aga KÜ-l võimalik esitada nõudeid võlgnike vastu ja samuti ei saa korteriomanikud vältida KÜ ees oma kohustuste täitmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee