Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama või võib kahe aasta jooksul müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha?26.03.2018

Tere!
Lugesin ühte artiklit lehest, kus väidetakse ühte ja samas teine väide lükkaks nagu selle ümber:
Väidetavalt peab tasuma tulumaksu kingituse või pärandina saadud kinnisvara müües, kui see pole inimese alaline elukoht. “Kui inimene elab samal pinnal ise sees, siis maksu ei lisandu,”.
Ja teine väide:
Kuskilt on tekkinud väärarusaam, et enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama. Tegelikult ütleb seadus, et kahe aasta jooksul saab müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha. Seega võib kahe aasta jooksul müüa kasvõi kümme korterit, kuid vaid ühelt ei pea tasuma tulumaksu,”.
Ehk siis minu küsimus on, et kas olen saanud õigesti aru. Pärin mingi vara. Kirjutan oma nimele, siis ma olen juba omanik (ütleme, et mul on veel üks korter samas linnas, ehk siis mul on nüüd kaks elukohta). Peale seda müün oma ühe elukoha maha. Riigile tulumaksu ei maksa. Või on mingi nüanss veel kuskil sees?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. TuMS prg 15 lg 6. Ehk teine väide on õige.

Omaette teema on kahe elukoha pidamine ühe linna piires. Seda veenvalt põhistada ja tõendada saab olema väljakutse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas kinnitada registris uus KÜ juhataja, eelmine ootamatult suri ja ainult tema sai selliseid kandeid teha?26.03.2018

Korteriühistu (6 korteriomandit) ainus juhatuse liige suri ootamatult. Sai kokku kutsutud ühistu üldkoosolek ning koostatud üldkoosoleku protokoll uue juhatuse liikme valimiseks. Kõik ühistu liikmed, sh. ka uueks juhatuse liikmeks valitu olid otsusega nõus ning kinnitasid seda kirjalikult oma allkirjaga.
Kuna kandeavalduse esitamine registrile ettevõtjaportaali kaudu pole enam võimalik (pole ju enam inimest, kellel oleks ühistu nimel vastav ligipääs), edastasime registrile meilitsi vabas vormis avalduse uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks, riigilõivu tasumist kinnitava maksedokumendi ning lisasime ühistu üldkoosoleku protokolli, mille digiallkirjastas omakorda uus juhatuse liige. Üldkoosoleku protokolli originaaldokument sai registrile saadetud ka posti teel.
Registrilt tuli vastus, et meilitsi edastatud üldkoosoleku protokoll juhatuse liikme valimise kohta on küll nendeni jõudnud, kuid (tsiteerin) "seaduses ettenähtud kandemuutmise avaldust esitatud ei ole". Põhjenduseks on lisatud, et (tsiteerin) "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 593 lõike 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 79 lõike 1 kohaselt tehakse registri kanne juhatuse avalduse alusel. Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud (MTÜS § 79 lg 2) või elektroonilise esitamise korral Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu digitaalallkirjastatud (kohtule dokumentide esitamise kord¹ § 10 lg 1 p 1 ja MTÜS § 79 lg 3¹)".

Kas tõesti ei ole antud olukorras, kus ühistu senine ainuke juhatuse liige siit ilmast lahkus, muud võimalust, kui et tuleb pöörduda notari poole, leida sobiv aeg ning tasuda veel omakorda ka notaritoimingutega seotud kulud?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avalduse esitab uus juhatuse liige läbi ettevõtjaportaali. Selle avalduse esitamiseks ei ole lahkunu allkirja vaja.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas saab kõige väiksema korteri omanik oma õiguste eest seista?26.03.2018

Tere!
Olen 12-korterilise maja väikseima korteri (40,9 ruutmeetrit ja osakaal 5,98%) omanik. Elamu krunt on 7723 ruutmeetrit, millest muu/ muru 2407 ruutmeetrit. Korteriühistu koosolekul 19.09.2017 surutakse põhikirja: 4.2.6.8 Koristus- väliskoristus- niitmine vastavalt korterite arvule, lumekoristus vastavalt elanike arvule, sisekoristus vastavalt korterite arvule. Majas on kolm neljatoalist korterit (osakaal kokku 31,70%, kes niidavad 3 korda tsüklis; 4 kolmetoalist korterit (osakaal 33,90%), kes niidavad 4 korda ja 5 kahetoalist korterit, (osakaal 34,40%), kes niidavad 5 korda (nende hulgas ka mina osakaaluga 5,98% ja niidan 1 kord).
2.Läheme uuele kaugküttele. Elamu küttesüsteemis on projektijärgselt monteeritud 12 korteris radiaatorid 390 ribist, millede arv oli tänavu kevadeks süsteemitult kasvanud 552. Kütte arved hakkavad tulema ikka ruutmeetripõhiselt, sest süsteem olevat tasakaalus ja ribide lisamine ei muuda midagi. Minu eriarvamust ei peetud asutamiskoosoleku protokolli lisamise vääriliseks. Piirduti subjektiivse kommentaariga.
3.Asutamiskoosolek toimus 13.07.2017, sellest osavõttu sain oma allkirjaga kinnitada 26.09.2017.
Mind koheldakse ilmselt ülekohtuselt ja ma olen nõutu.
Tänan

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mureküsimused on jäänud esitamata, st milles seisneb ülekohus?

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas käib laenu võtmine ja maksed korteriühistu laenu osas, kui renoveeritakse kahte eraldi maja?26.03.2018

Tere. Elan ühistus, mis koosneb kahest erinevast majast. Aia 9/1 ja Aia 9/2. Esimeses majas on 10 omanikku, teises väiksemas on üks omanik (omab kõiki kolme korterit). Plaanis on renoveerida hooneid. Tellitud on kaks projekti, kummalegi hoonele eraldi. Ühistu plaanib võtta laenu. Küsimus: kas ühistul tuleb/võib võtta kaks eraldi laenu? Kas hinnapakkumised võib võtta kummalegi hoonele eraldi (kaks pakkumist üheaegselt)? Kui võetakse üks laen, kas laenu tagastatakse vastavalt ruutmeetritele või tagastavad 1. maja elanikud selle maja osa kulutused ja 2.maja elanikud teise maja osa? Tänan

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Lihtsama raamatupidamise ja järgitavuse huvides oleks mõistlik võtta kaks eraldi laenu. Aga võib ka koos.

Ilmselt alates 01.01.2018 on Teil kaks eraldi ühistut ja igaüks toimetab omaette.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui liige ei saa osaleda korteriühistu üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e-mailile protokolli?19.03.2018

Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul? Kui liige ei saa osaleda üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e-mailile protokolli?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Volituste arv ühe isiku lõikes ei ole seaduses piiratud. Soovi korral võib isikute ringi piirata põhikirja või korteriomanike omavahelise kokkuleppega (viimane eeldab 100%-list nõusolekut). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas saab MTÜ tegutseda ühe juhatuse liikmega?19.03.2018

Tere,
Meie MTÜs on 2 juhatuse liiget ning üks ei saa hakkama oma ülesannetega oma tervise tõttu, kas teda saab juhatusest eemaldada ning üksinda jätkata tegevust? Ning see juhatuse liige tervise tõttu ei ole võimeline tulema kohale ning allkirjastama dokumenti.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär määratakse kindlaks põhikirjaga. Seaduse kohaselt võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget (MTÜS § 26 lg 1). Seega tuleb esmalt vaadata põhikirja ja seda vajadusel muuta.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul?19.03.2018

Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul? Kui liige ei saa osaleda üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e mailile protokolli? Kas protokollija võib olla juhatuse liige? Kuhu pöörduda, et korteriühistu koosolek tunnistada ebaseaduslikuks, kuna hääled korjati pärast.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Volituste arv ühe isiku lõikes ei ole seaduses piiratud. Soovi korral võib isikute ringi piirata põhikirja või korteriomanike omavahelise kokkuleppega (viimane eeldab 100%-list nõusolekut). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama

Protokollija võib olla juhatuse liige.

Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS 29 lg 3). Kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus. Samas on oluline eristada, kas koguti allkirju koosoleku (mida tegelikult ei toimunud või rikuti selle kokkukutsumise korda) protokollile või korteriomanike otsusele, mis on uus lubatud viis otsuste vastuvõtmiseks.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?12.01.2018

Kas MTÜ volinik tohib samaaegselt kuuluda juhatusse?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühingute seadus ei keela volinikul olla samal ajal juhatuses. Vt § 26.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas mul on võimalik juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, kui MTÜ üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline?27.11.2017

Tere. Olen MTÜ (mis on ühtlasi usuühing) juhatuse liige. MTÜ üldkoosolekule ei kogune piisavat arvu liikmeid. Kas mul on võimalik juhatuse liikme kohalt tagasi astuda?
Ette tänades

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Eeldan, et koosolekul soovisite otsustada Teie juhatuse liikmena jätkamist. Kui muid küsimusi, siis on korduskoosolek otsustusvõimeline ka pärast seda kui üle poole kvoorumist kokku ei tule.

Kui soovite astuda tagasi juhatuse liikme kohalt, tuleb teid valinud organile esitada ülesütlemise avaldus (alus äriseadustik § 184 lg 7). Põhjendama ei pea. Kui vastust ei järgne (st üldkoosolek peaks avalduse esitama äriregistrile Teiega seotud juhatuse liikme kande kustutamiseks), siis esitage avaldus äriregistrile ise. Äriregistrile esitage palve Teiega seotud juhatuse liikme kande kustutamiseks, kuna register tuleb viia vastavusse tegeliku olukorraga.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib vahetada raamatupidamisteenuse osutajat, isegi kui teenus kallineb?27.11.2017

Tere! KÜ juhatus on muutnud raamatupidamisteenuse osutajat ning selle kuu arvele on lisandunud uus rida raamatupidamisteenuse eest. Varasemalt tegi raamatupidamist meile eraisik, kuid nüüd tehti muudatus, mis tähendab ka arvel maksumuudatust ehk arve suurenes. KÜ koosolek pole otsust vastu võtnud ning maja elanikud ei olnud sellest isegi teadlikud. Kas KÜ juhatusel on õigus omavoliliselt selliseid otsuseid vastu võtta? Samuti tehti varasemalt töövõtuleping eraisikuga nii, et KÜ liikmed ei olnud asjast teadlikud, kuid tellitud revisjon andis õiguse juhatusele. Tekib küsimus, milliste otsuste tegemisel on vaja üldkoosoleku otsust ja milliseid otsuseid võib juhatus omavoliliselt teha?
Aitäh

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Üldkoosoleku pädevus on reguleeritud mittetulundusühingute seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Raamatupidamisteenuse pakkuja vahetust eelnimetatud ei ole. Võimalik, et see on täpsemalt sätestatud KÜ põhikirjas, mis tuleb üle vaadata. Kui seal ka ei ole, on tegemist juhatuse liikme jooksvate kohustuste täitmisega ning see ei vaja üldkoosoleku otsust. Kehtib üldine põhimõte, et otsused oleksid mõistlikud ja kantud hea majandamise põhimõtetest. Kui üldkoosolekul on soov kaasrääkida kõikides rahalistes küsimustes, tuleb see sätestada põhikirjas või üldkoosolekul võtta vastu vastav otsus.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee