Pärimisõigus

Pärand avaneb hetkel, mil pärandaja sureb. Pärandi avanemisel läheb kogu pärandaja vara kogumis pärijatele üle, sh pärandaja abikaasale. Varalahususe korral kuulub abikaasa vara, olenemata sellest, kas ta on selle omandanud abielu kestel või enne seda, üksnes konkreetsele abikaasale ja pärimisel läheb kogu temale kuuluv vara pärijatele üle.

Sundosa nõue on rahaline nõue kaaspärijate vastu. Abikaasa saab sundosa nõuda PärS § 104 lg 1 alusel vaid siis, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ning tema pärandiosa on vähendatud võrreldes sellega, mis ta oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.

Antud hetkel on teine kriteerium täidetud, kuna seadusjärgse pärimise korral oleks abikaasa saanud ¼ pärandist, kuid testamendi kohaselt on tema pärandiosa väärtus väiksem.

Juhul, kui on tuvastatud, et pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, saaks abikaasa esitada sundosa nõude pärijate vastu ning nõuda sundosana puuduolevat osa PärS § 105 lg 2 kohaselt. Kuna sundosa suurus on pool sellest, mille pärandaja abikaasa oleks pidanud seadusjärgselt omandama (antud juhul 1/8 pärandi väärtusest), siis saaks pärandaja abikaasa nõuda kaaspärijatelt sellest puuduolevat osa. Seda siiski ainult juhul, kui pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus surma hetkel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt (pärija või teine annakusaaja) annakuks määratud eseme üleandmist. Notar tõestab pärija või annakusaaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta. Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese. Pärija vastutus üleantava asja eest kujuneb lähtuvalt annaku esemest nii pärimisseaduse kui võlaõigusseaduse järgi: kui pärija on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni mõistlikul viisil hoolitsema (VÕS § 77 lg 4). Pärija kannab kohustuse täitmisega seotud kulud (VÕS § 90) ning pärijal pole kohustust anda asi üle enne, kui saabub testamendis määratud üleandmiseaeg.

Pärandaja võib sellest erinevaid korraldusi teha. Pärandaja teistsuguse korralduse puudumisel on kinnisasjaannaku puhul pärija kohustatud kandma ka kande tegemise kulud kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatusse tuleb märkida annakutäitja kui kinnisvara eest hoolitseja. Eelmärkena saab lisada AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi tingimusliku nõude tagamiseks eelmärke annakusaaja kasuks. Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

PärS § 2 järgi on pärand pärandaja vara. TsÜS § 66 avaldab vara mõiste, milleks on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega lähevad pärijatele üle nii õigused kui ka kohustused, sh käenduskohustused.

PärS § 2 järgi ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sellised kohustused on nt ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused. Pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustuse hulka ei kuulu käenduslepingust tulenevad kohustused.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Sundosa on PärS § 104 lg 1 alusel õigus nõuda isikutel, kes on pärandist ilma jäetud, kuid kelle suhtes oli pärandajal perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus pärandaja surma hetkel.

Seega kui pärandaja surma hetkel ei ole pärandajal isiku (käesoleval juhul täiskasvanud lapse) suhtes perekonnaseadusest tulenevat kehtivat ülalpidamiskohustust, ei ole täiskasvanud lapsel õigust nõuda ka sundosa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esimese järjekorra pärijad on PärS § 13 järgi alanejad sugulased ehk lapsed. Kui lapsed puuduvad, on pärijateks PärS § 14 lg 1 järgi teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk vanemate lapsed. PärS § 14 lg 3 järgi kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. PärS 13 lg 1 järgi pärivad surnud vanema asemele astunud lapsed võrdsetes osades selle osa pärandist, millele oleks olnud õigus nende surnud vanemal.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 p 2 järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Lisaks on abikaasal õigus PärS § 16 lg 3 järgi nõuda asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Samuti kui abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega on tal PärS § 17 lg 1 järgi õigus abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemetele, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

Käesoleval juhul päriks päritavast varast ½ abikaasa, ¼ pärandaja ema, ¼ pärandaja õed-vennad. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on: lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühe abikaasa pärandist saadud raha eest). Kuna pärandi eest ostetud vara ei ole mehe vara, siis ei ole võimalik seda ka pärida.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärandist loobumiseks tuleb kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. PärS § 119 lg 1 järgi saab seda teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Pärijaks ei saa isik siiski enda teadmata nö salaja – ta peab olema teada saanud oma võimalikust pärimisõigusest – seda nii seadusjärgse kui testamendijärgse pärimise korral.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Perekonnaseaduse § 27 lg 1 järgi ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.

PKS § 27 lg 2 p 2 järgi kuuluvad lahusvara hulka esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

PärS § 39 lg 1 järgi on testamendijärgne pärija isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa sellest.

Kui mees on pärandanud abikaasaga ühisomandis oleva maja abikaasaga saadud ühisele lapsele, siis mehe osa majast läheb tema surma korral üle testamendiga määratud pärijale ehk ühisele lapsele.

Seega on seejärel maja ühisomandis mehe abikaasa ja lapse vahel. Alaealise lapse puhul hoolitseb alaealise poolt päritud vara eest vanem.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärimise vormistamiseks ehk pärandi pärijate nimele vormistamiseks ja pärandi jagamiseks tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimisasjade lahendamisega tegeleb notar. Selleks, et notar saaks menetlust läbi viia peab keegi esitama avalduse. Kogu pärimismenetlus toimub ühe notari juures - kui ühele notarile on juba keegi esitanud pärimismenetluse algatamiseks avalduse, siis kõik järgmised avaldused edastatakse sellele notarile ka juhul, kui hilisema avalduse tõestab teine notar.

Avalduse saab esitada pärast seda, kui isiku surm on rahvastikuregistris registreeritud. Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel.

Mis puudutab küsija ema eelmisest abielust sündinud poja ehk küsija poolvenna õiguslikku staatust, siis võib väita, et küsija poolvennale võib kuuluda mingi osa majast, sest küsija poolvend on küsija ema seadusjärgne pärija, kuna ta on pärija laps. Olukorda ei muuda ka see, kui maja oleks olnud isa lahusvara, sest isa pärija küsija kõrval on ka ema. Täpsemalt oskaks antud küsimusele vastata pärimismenetlust läbi viinud notar, kes teab, kuidas jagati ema ja isa kogu pärandvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui tegemist on pärandvara jagamisega PärS § 152 lg 1 järgi kaaspärija nõudel, siis PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning lg 4 järgi jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral aga kohtus.

PärS § 154 lg 1 järgi, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva ühise osa valdamist, kasutamist ja käsutamist.
Pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. (PärS § 159 lg 1 ja 2).


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee