Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis võimalused mul on, et õde ei saaks pärast vennalt pärimist kaasomandis olevat maad ja metsa müüa?29.09.2016

Tere! Minul, minu õel ja vennal on kaasomandis maa ja metsa. Nüüd aga vend suri ja pärijateks olen mina ja minu õde, kuna vennal lapsed puudusid. Õde on mitmeid kordi tahtnud maad ja metsa maha müüa, aga meie olime vennaga selle vastu. Nüüd õde ei osalenud matustel ega toetanud matusekulude tasumist, ei osutanud mingit austust surnu vastu. Mis võimalused mul on, et ta ei saaks maad ja metsa müüa?
Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastavalt asjaõigusseaduse § 73 lg-le 1 on kaasomanikul õigus temale kuuluvat mõttelist osa ühises asjas võõrandada. Sama paragrahvi lg 2 järgi on teisel kaasomanikul müügi korral ostueesõigus inimeste ees, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud.

Selleks, et kaasomanikul oleks õigus võõrandada kaasomandis olevat asja tervikuna peab tal olema kõigi kaasomanike nõusolek vastavalt AÕS § 74 lg 1.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et selgust saada, kas peame minu ema järelt pärima või mitte?03.08.2016

Tere! Olen hädas võimaliku tahtmatu pärandusega. Kirjeldan situatsiooni. 2009. aastal suri minu 81-aastane tädi (minu ema õde), kes ei olnud teinud testamenti ja kelle seadusejärgsed pärijad olid tema elusolevad vend ja õde (minu ema), sest lapsi ega seaduslikku abikaasat tal ei olnud. Kuna kumbki pärijatest ei teinud avaldust pärandist loobumiseks ega algatanud ka muid seadusjärgseid pärimistoiminguid (tädi korteris, mis moodustab suurema osa pärandist, elas kuni 2016. aastani tädi elukaaslane, kes praegu elab halvenenud tervise tõttu hooldekodus), jäi kogu asi seitsmeks aastaks lihtsalt soiku. Korter, millest juttu, asub Lääne-Virumaal ühes külas ja selle hind ei ole kuigi kõrge. Minu ema oli 2009. aastal 84-aastane osalt voodihaige Parkinsoni tõbe põdev inimene ega tahtnud kuuldagi millegi pärimisest. Käesoleva aasta 3. aprillil minu ema suri ja tema vend, kes on üks pärijatest, tõstatas pärandi küsimuse uuesti, sest tühjalt seisvale korterile on ilmunud ostja. Ta väidab, et juriidiliselt on peale tema pärijad veel minu ema elusolevad lapsed (mina, minu õde ja vend) ning nende lapsed. Kas on siiski võimalik, et pärijaid on nüüd üks, minu tädi vend, või tuleb tõesti pärandiasju hakata ajama tervel hulgal inimestel? Kui pärand tuleb kindlasti minul, minu õel ja vennal vastu võtta, kuhu ja kelle poole tuleks siis kõigepealt pöörduda?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

01.01.2009. a jõustunud pärimisseadusega kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem. See tähendab, et pärijaks saamiseks ei pea esitama pärandi vastuvõtmisavaldust.

Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärand avaneb PärS § 3 lg 1 kohaselt isiku surma korral. See tähendab, et sel hetkel, kui suri Teie 81-aastane tädi, läks pärand üle Teie emale ja tema vennale. PärS § 14 lg 4 kohaselt, kui pärandi avanemise ajaks (pärandaja surma hetkeks) on surnud mõlemad pärandaja vanemad, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased. Nagu Te ka ise ütlesite, olid seega seadusjärgseteks pärijateks Teie ema ja tema vend. PärS § 4 lg 2 kohaselt võib pärandist pärimisseaduses sätestatud korras loobuda.

PärS § 118 lg 1 kohaselt loetakse, et pärija võttis pärandi vastu, kui ta PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu. PärS § 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtajaks kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab saama pärandaja surmast või oma pärimisõigusest. Järelikult, kuna küsimusest ei ilmne, et Teie ema oleks pärandist loobunud 3 kuu jooksul alates oma õe surmast, siis päris ta koos oma vennaga nimetatud korteri kaasomanikena vastavalt PärS § 147.

Sellest hetkest kui Teie ema suri, moodustas osa tema pärandvarast ka 2009. aastal päritud korteri kaasomand. See tähendab, et Teie, Teie õde ja vend, olles PärS § 13 lg 1 kohaselt Teie ema esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, pärisid võrdsetes osades ema pärandvara (sh ema eelnevalt päritud korter) vastavalt PärS § 13 lg 5. Teie lapsed ega ka Teie õe ja venna lapsed pärijateks ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?10.05.2016

Laps on sündinud enne kui lapse isa abiellus teise naisega ja sai temaga veel kaks last. Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandaja lapsed pärivad võrdses ulatuses, seda olenemata asjaolust, kas laps on sündinud abieluväliselt või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?09.05.2016

Kas pärimismenetluse algatamine on kohustuslik? Minu isa suri 01.04.2016 ja temast jäi järgi korter, millele on seatud hüpoteek minu tütre kasuks. Olen esimene seadusjärgne pärija ja testamenti isal ei olnud. Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Uue pärimisseaduse kohaselt kehtib loobumissüsteem, mis tähendab seda, et pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Avaldus tuleks esitada üksnes siis, kui isik soovib pärandist loobuda. Pärandi enda nimele saamiseks tuleb siiski läbi viia pärimismenetlus ning selle algatamiseks peab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik esitama notarile avalduse. Ülejäänud pärijatele saadab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta.

Seetõttu peaksite menetluse algatamiseks esitama notarile avalduse, kuid pärandi vastuvõtmise jaoks avaldust esitada ei ole vaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik vaidlustada üle 20 a tagasi toimunud pärimist, kus psühhoneuroloogiahaiglas olnud pärija jäeti kõigest ilma?03.05.2016

Tere
Kas on võimalik vaidlustada pärimist, mis toimus üle 20 a tagasi, kus inimene ise viibis psühhoneuroloogiahaiglas ja jäeti pärandist ilma? Kasutati ära tema haiget olekut ja omastati kõik.
Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sama aeg kehtib ka testamendi vaidlustamisele ning seadusjärgset pärimist vaidlustada ei saa. Reeglina on piiratud teovõimega isiku pärandist loobumiseks vajalik kohtu nõusolek. Seetõttu ei ole ilma põhjendatud aluseta pärandist loobumine ka võimalik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik veel seadusjärgne pärandi vastuvõtmine, kui ema suri 1999. aastal?26.04.2016

Minu ema (maja omanik) suri 1999 a. Olen ainuke seadusjärgne pärija. Mina elan majas 27 aastat. Kinnistu pärand on vastu võetud. Kas on veel võimalik seadujärgne pärimine vormistada või olen majast ilma, kuna ei ole siiani notari juures käinud.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kes on pärandi vastu võtnud ning kas seda on tehtud testamendi alusel. Kui testamendiga määratud isik on pärandi vastu võtnud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärijaks ongi isik, kes testamendis märgitud on. Kui pärandit ei oleks vastu võetud ning isik on surnud enne 01.01.2009. a, kohaldatakse pärimisele eelnevalt kehtinud seadust. See tähendab seda, et praeguse seaduse järgi kehtiva loobumissüsteemi (pärija võtab automaatselt pärandi vastu, kui ta sellest loobumise avaldust ei esita) asemel kohaldatakse vastuvõtusüsteemi ehk pärijaks saamiseks peab isik esitama avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Varasema pärimisseaduse § 118 lg 3 alusel ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sellele kehtib aga erand – kui pärija ei ole vastavat avaldust teinud, kuid on pärandvara asunud valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta siiski pärandi vastu võtnuks. Kui Te elate majas, mis kuulus pärandvara koosseisu, siis saab lugeda, et Te olete selle maja pärandvarana vastu võtnud. Kui pärandi on aga vastu võtnud selleks õigustatud isik, ei saa Teid omanikuks pidada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abielludes leppides kokku varalahusus, on ühe poole surma puhul teisel poolel õigus pärida osa varast?25.04.2016

Tere, kas abielludes sõlmides varalahusus, on ühe osapoole surma puhul õigus pärida osa varast teisel poolel? Kui naisosapoolel on olemas kinnisvarad aga mehel mitte ja mõlemal on lapsed eelnevatest kooseludest, siis just huvitab kuidas on hiljem vara jagunemine? Aitäh

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ka varalahususe puhul on abikaasad üksteise pärijateks. Pärimisseaduse § 16 lg 1 kohaselt pärib pärandaja üleelanud abikaasa pärandaja laste kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seetõttu pärib mees vähemalt 1/4 naise varast ning naine vähemalt 1/4 mehe varast, vaatamata sellele, et tegemist on lahusvaraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada kinnisvara ost lapse nimele nii, et hiljem abikaasa ei pretendeeriks sellele?21.04.2016

Ametlikult oleme abielus, kuid ammu omavahel ei suhtle, sest abikaasa pikemat aega elab välismaal. Meil on alaealine 12-aastane laps. Ma tahan kindlustada lapse tulevikku. Mul on plaanis oma raha eest osta kaupluse ruumid lapse nimele. Kuidas vormistada kinnisvara ostu-müügitehing lapse nimele nii, et hiljem abikaasa (teine lapsevanem) ei pretendeeriks selle varale?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Lapse nimele on Teil küll võimalik kinnisvara osta, kuid selleks on perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 4 järgi vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Teiseks võimaluseks on ka alaealisele lapsele kinnisasja kinkimine, milleks kohtupoolset nõusolekut vaja ei ole. Arvestama peate aga sellega, et kui Te olete endiselt abielus ning Teil on abikaasaga ühisvara, on ühisvaraga tehingute tegemiseks vajalik ka teise abikaasa nõusolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas lahusvara puhul läheb pärand jagamisele ainult laste vahel või pärib abikaasa võrdses osas seaduslike pärijatega?20.04.2016

Kui abikaasad on abiellumisel valinud lahusvara variandi ja pole tehtud ka abikaasade vastastikust testamenti, siis kuidas jaguneb pärand juhul, kui üks abikaasadest sureb ning tema seadusjärgsed pärijad on lapsed eelmisest kooselust? Kas lahusvara puhul läheb pärand jagamisele ainult laste vahel või kehtib ikka ka see, et abikaasa pärib võrdses osas seaduslike pärijatega, s.t. lastega?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandaja abikaasa pärib pärimisseaduse § 16 lg 1 p 1 järgi esimese järjekorra pärijate ehk pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Abikaasa on pärandaja laste kõrval pärijaks nii lahus- kui ka ühisvara puhul. Ühisvara puhul oleks pärandvara koosseis kujunenud lihtsalt erinevalt, kuna enne pärandvara koosseisu hindamist tuleb sellisel juhul vara abikaasade vahel jagada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas toimub ühisvaras korteri pärimine, kui oleme lahutatud ja mul on lisaks meie ühisele pojale ka poeg esimesest abielust?15.03.2016

Kuidas jaguneb pärimine, kui embkumb meist teise ilma lahkub? Oleme lahutatud, meil on ühisvarana erastatud 1994 a korter, mees on sissekirjutatud. Esimesest abielust on mul poeg ning (eks)mehega ühine poeg. Mõlemad on täisealised ja elavad eraldi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimeses ringis pärivad koos abikaasaga isiku alanejad sugulased ehk lapsed. Kuna Te olete endisest abikaasast lahutatud, siis te üksteise pärijateks ei ole. Oluline on, et Teie või endise abikaasa pärandvaraks saab olla üksnes 1/2 korterist, sest tegemist on ühisvaraga. Kui Te abielus ei ole, siis Teie surma korral päriksid mõlemad pojad poole Teile kuuluvast korterist ehk 25% ja 25% tervest korterist. Mõlemad pojad pärivad võrdses osas. Teie endise abikaasa surma korral päriks temale kuuluva korteri osa (50%) tema poeg, kui ta on ainupärijaks. Korterisse sissekirjutus või laste vanus ühisvara jagamist ega pärimise käiku ei muuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee