Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?10.05.2016

Laps on sündinud enne kui lapse isa abiellus teise naisega ja sai temaga veel kaks last. Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandaja lapsed pärivad võrdses ulatuses, seda olenemata asjaolust, kas laps on sündinud abieluväliselt või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?09.05.2016

Kas pärimismenetluse algatamine on kohustuslik? Minu isa suri 01.04.2016 ja temast jäi järgi korter, millele on seatud hüpoteek minu tütre kasuks. Olen esimene seadusjärgne pärija ja testamenti isal ei olnud. Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Uue pärimisseaduse kohaselt kehtib loobumissüsteem, mis tähendab seda, et pärijaks saamiseks ei pea esitama avaldust. Avaldus tuleks esitada üksnes siis, kui isik soovib pärandist loobuda. Pärandi enda nimele saamiseks tuleb siiski läbi viia pärimismenetlus ning selle algatamiseks peab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik esitama notarile avalduse. Ülejäänud pärijatele saadab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta.

Seetõttu peaksite menetluse algatamiseks esitama notarile avalduse, kuid pärandi vastuvõtmise jaoks avaldust esitada ei ole vaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik vaidlustada üle 20 a tagasi toimunud pärimist, kus psühhoneuroloogiahaiglas olnud pärija jäeti kõigest ilma?03.05.2016

Tere
Kas on võimalik vaidlustada pärimist, mis toimus üle 20 a tagasi, kus inimene ise viibis psühhoneuroloogiahaiglas ja jäeti pärandist ilma? Kasutati ära tema haiget olekut ja omastati kõik.
Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sama aeg kehtib ka testamendi vaidlustamisele ning seadusjärgset pärimist vaidlustada ei saa. Reeglina on piiratud teovõimega isiku pärandist loobumiseks vajalik kohtu nõusolek. Seetõttu ei ole ilma põhjendatud aluseta pärandist loobumine ka võimalik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik veel seadusjärgne pärandi vastuvõtmine, kui ema suri 1999. aastal?26.04.2016

Minu ema (maja omanik) suri 1999 a. Olen ainuke seadusjärgne pärija. Mina elan majas 27 aastat. Kinnistu pärand on vastu võetud. Kas on veel võimalik seadujärgne pärimine vormistada või olen majast ilma, kuna ei ole siiani notari juures käinud.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kes on pärandi vastu võtnud ning kas seda on tehtud testamendi alusel. Kui testamendiga määratud isik on pärandi vastu võtnud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärijaks ongi isik, kes testamendis märgitud on. Kui pärandit ei oleks vastu võetud ning isik on surnud enne 01.01.2009. a, kohaldatakse pärimisele eelnevalt kehtinud seadust. See tähendab seda, et praeguse seaduse järgi kehtiva loobumissüsteemi (pärija võtab automaatselt pärandi vastu, kui ta sellest loobumise avaldust ei esita) asemel kohaldatakse vastuvõtusüsteemi ehk pärijaks saamiseks peab isik esitama avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Varasema pärimisseaduse § 118 lg 3 alusel ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sellele kehtib aga erand – kui pärija ei ole vastavat avaldust teinud, kuid on pärandvara asunud valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta siiski pärandi vastu võtnuks. Kui Te elate majas, mis kuulus pärandvara koosseisu, siis saab lugeda, et Te olete selle maja pärandvarana vastu võtnud. Kui pärandi on aga vastu võtnud selleks õigustatud isik, ei saa Teid omanikuks pidada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abielludes leppides kokku varalahusus, on ühe poole surma puhul teisel poolel õigus pärida osa varast?25.04.2016

Tere, kas abielludes sõlmides varalahusus, on ühe osapoole surma puhul õigus pärida osa varast teisel poolel? Kui naisosapoolel on olemas kinnisvarad aga mehel mitte ja mõlemal on lapsed eelnevatest kooseludest, siis just huvitab kuidas on hiljem vara jagunemine? Aitäh

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ka varalahususe puhul on abikaasad üksteise pärijateks. Pärimisseaduse § 16 lg 1 kohaselt pärib pärandaja üleelanud abikaasa pärandaja laste kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seetõttu pärib mees vähemalt 1/4 naise varast ning naine vähemalt 1/4 mehe varast, vaatamata sellele, et tegemist on lahusvaraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada kinnisvara ost lapse nimele nii, et hiljem abikaasa ei pretendeeriks sellele?21.04.2016

Ametlikult oleme abielus, kuid ammu omavahel ei suhtle, sest abikaasa pikemat aega elab välismaal. Meil on alaealine 12-aastane laps. Ma tahan kindlustada lapse tulevikku. Mul on plaanis oma raha eest osta kaupluse ruumid lapse nimele. Kuidas vormistada kinnisvara ostu-müügitehing lapse nimele nii, et hiljem abikaasa (teine lapsevanem) ei pretendeeriks selle varale?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Lapse nimele on Teil küll võimalik kinnisvara osta, kuid selleks on perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 4 järgi vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Teiseks võimaluseks on ka alaealisele lapsele kinnisasja kinkimine, milleks kohtupoolset nõusolekut vaja ei ole. Arvestama peate aga sellega, et kui Te olete endiselt abielus ning Teil on abikaasaga ühisvara, on ühisvaraga tehingute tegemiseks vajalik ka teise abikaasa nõusolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas lahusvara puhul läheb pärand jagamisele ainult laste vahel või pärib abikaasa võrdses osas seaduslike pärijatega?20.04.2016

Kui abikaasad on abiellumisel valinud lahusvara variandi ja pole tehtud ka abikaasade vastastikust testamenti, siis kuidas jaguneb pärand juhul, kui üks abikaasadest sureb ning tema seadusjärgsed pärijad on lapsed eelmisest kooselust? Kas lahusvara puhul läheb pärand jagamisele ainult laste vahel või kehtib ikka ka see, et abikaasa pärib võrdses osas seaduslike pärijatega, s.t. lastega?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandaja abikaasa pärib pärimisseaduse § 16 lg 1 p 1 järgi esimese järjekorra pärijate ehk pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Abikaasa on pärandaja laste kõrval pärijaks nii lahus- kui ka ühisvara puhul. Ühisvara puhul oleks pärandvara koosseis kujunenud lihtsalt erinevalt, kuna enne pärandvara koosseisu hindamist tuleb sellisel juhul vara abikaasade vahel jagada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas toimub ühisvaras korteri pärimine, kui oleme lahutatud ja mul on lisaks meie ühisele pojale ka poeg esimesest abielust?15.03.2016

Kuidas jaguneb pärimine, kui embkumb meist teise ilma lahkub? Oleme lahutatud, meil on ühisvarana erastatud 1994 a korter, mees on sissekirjutatud. Esimesest abielust on mul poeg ning (eks)mehega ühine poeg. Mõlemad on täisealised ja elavad eraldi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimeses ringis pärivad koos abikaasaga isiku alanejad sugulased ehk lapsed. Kuna Te olete endisest abikaasast lahutatud, siis te üksteise pärijateks ei ole. Oluline on, et Teie või endise abikaasa pärandvaraks saab olla üksnes 1/2 korterist, sest tegemist on ühisvaraga. Kui Te abielus ei ole, siis Teie surma korral päriksid mõlemad pojad poole Teile kuuluvast korterist ehk 25% ja 25% tervest korterist. Mõlemad pojad pärivad võrdses osas. Teie endise abikaasa surma korral päriks temale kuuluva korteri osa (50%) tema poeg, kui ta on ainupärijaks. Korterisse sissekirjutus või laste vanus ühisvara jagamist ega pärimise käiku ei muuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on võimalik pärijalt kätte annakut, milleks on 1/4 suvilast?14.03.2016

Kuidas on võimalik saada pärijalt kätte annakut. Annakuks on 1/4 suvilast. Annakusaajaid on 2, ehk siis mõlemal eraldi 1/4 ja 1/4. Üks annakusaajatest on alaealine. Pärandi avanemisest on üle 10 a. Pärija ei ole pärandi säilimiseks teinud mingeid jõupingutusi, hooldanud on teine täisealine annakusaaja. Mis vormis peaks pärija poole pöörduma, et ta oma kohust täidaks. Kas pärija saab ilma annakusaajate teadmata/nõusolekuta selle pärandi müüa. Kas annakusaajatel on õigus nõuda pärandi realiseerimist, et oma osa kätte saada? Kas 1/4 on sellest summast, mis tolleaegsetes pärimisõiguse dokumentides on suvila väärtuseks näidatud või reaalsest realiseerimisväärtusest.
Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärijal on kohustus pärandi avanemisel annakusaajale annak üle anda. Kui pärija seda kohustust ei täida, on annakusaajal võimalik pöörduda oma nõudega kohtu poole ning tugineda võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahenditele pärimisseadusest ja annakusuhtest tulenevate erisustega. Kui annakut ei anta üle asjaolude tõttu, mille eest vastutab pärija, nt võõrandab annakuks määratud eseme annaku korraldust eirates, on annakusaajal õigus kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Samuti võiksite pöörduda tolleaegse notari poole, kes viis läbi pärimismenetlust. Notari puhul on tegemist isikuga, kes puutub nimetatud küsimustega igapäevaselt kokku ning oskab kindlasti täpseid selgitusi jagada.

Arvestama peab ka sellega, et kui pärand avanes enne 01.01.2009. a, kui kehtis vana pärimisseadus, siis kohaldatakse just vana pärimisseaduse (PärS) sätteid. Veel lisab vana pärimisseaduse § 72 lg 3, et kui annakutäitja annaku täitmisega süüliselt viivitab, peab ta annakusaajale hüvitama viivitusest tekkinud kahju.

PärS § 63 lg 2 selgitab, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; lg 4 lisab, et kui annakusaaja ei võta annakut vastu, loetakse, et annakut ei ole määratud. Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lg 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel on maja hooldamisega tegelenud täisealine annakusaaja, mitte aga alaealine annakusaaja ega tema esindaja. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus täisealine annakusaaja loetakse pärandi vastu võtnuks ning alaealine mitte, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda siiski notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Millise pärimisseaduse järgi tehakse pärimistoimingud, kui pärimismenetlus algatati 2016. a ehk surmast 8 aastat hiljem?02.03.2016

Tere
Millise pärimisseaduse järgi tehakse pärimistoimingud, kui pärimismenetlus algatati surmast 8 aastat hiljem, st 2016. aastal? Kuidas toimub pärandi vastu võtmine ja sellest loobumine? Kui sellest loobutakse, kas siis kandub pärand edasi pärija lastele? Kas saab loobuda ka kellegi kasuks? Kui pärand on abikaasade ühisvara ning peale pärandaja surma elab seal teine abikaasa, kas seda loetakse automaatselt pärandi vastuvõtmiseks?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui Te olete pärandi vastu võtnud ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole võimalik pärandist enam loobuda. 01.01.2006.a kehtima hakanud pärimisseaduse § 115 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ning ka vastupidi. Kui Te otsest tahteavaldust pärandi vastuvõtmiseks ei teinud, võib olla, et olete pärandi vastu võtnud konkludentselt ehk kaudse tahteavaldusega, hakates pärandvara valdama, kasutama või käsutama.

Sel ajal kehtinud pärimisseadus nägi ette ka sellise pärandi vastuvõtmise viisi, s.o § 117, mille kolmanda lõike kohaselt kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega, kui Te ei ole otseselt pärandit vastu võtnud, siis võib olla, et pärand on loetud vastuvõetuks, kuna olete asunud pärandvarasse kuuluvat asja valdama, kasutama või käsutama. Sellisel juhul teil enam pärandist loobuda pole võimalik.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.