Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kohus piiritleb tehingud, mida võib kinnisvara alaealise pärija esindaja teha?08.07.2015

Alaealine pärija (5a) omandas korteri. Lapsel on ainuke hooldaja üks vanematest. Alaealise kinnisasjaga seotud tehingute jaoks on vajalik kohtu otsust.
1. Kas kohtule võib teha ühe taotluse: nii korteri üürimise soovi kui ka korteri müügi õiguse kohta? Või tuleb need menetleda eraldi kohtutoimingutena?
2. Kas kohtu poolt tehakse otsus kinnisasjaga tehingute tegemiseks üldiselt või on kohtuotsus täpselt piiritletud, millist tehingut, millal, millises summas tohib teha?
3. Kas, kes ja kuidas kohtuotsuse rakendamist kontrollib?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, st seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa, va kui vanem esindab last üksinda ning tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist või kui üks vanematest on surnud.

Perekonnaseaduse § 187 ja 188 sätestavad teatud juhud, millal on lisaks ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut. Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut, osta lapsele kinnistut, üürida lapse korterit või võtta laenu.

Kohtusse on vaja esitada avaldus ja taotleda kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks. Tegemist on nõusolekuga, mille olemasolust sõltub tehingu kehtivus. Vastasel korral on tehing tühine (PKS § 190). Avalduses peab ära põhistama miks on tehingu tegemine vajalik ning mis saab saadud tulust. Kindlasti peab tehing toimuma lapse huvides. Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga (TsMS § 550 lg 1 p 6).

Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. PKS § 186 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vahel kohustab kohus eestkostjat nõusoleku andmise määruses esitama ka aruande selle kohta, kui palju raha võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati. Selline praktika rõhutab kohtu järelevalvefunktsiooni.

1.Tsiviilkohtumenetlusseadustik sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (TsMS § 374). Samas kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Seega võib mõlemad taotlused esitada korraga, kuid peab arvestama, et kohtul on õigus taotlused eraldada, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

2.TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita asjas tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Kohus üldjuhul siiski põhjendab tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendeid. Kuid mõnel juhul on määrus TsMS § 478 lõikele 2 tuginedes jäetud ka põhjendamata. Seega otsustab kohus, kas nõusolek anda või mitte ning samuti analüüsib taotluses esitatud põhjenduste õiguspärasust (mida müüakse, mis on tehingu hind, miks on tehing vajalik ja kelle huvides see toimub.)

3. TSMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kohtud pole asja
menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas emal on õigus peale isa surma testamenti muuta ja mind pärimisest ilma jätta?06.07.2015

Tere. Minu ema ja isa olid abielus. Isa tegi emaga lahusvara lepingu ja kinkelepinguga kinkis kogu oma vara emale. Testamendis määrasid nad peale mõlema surma pärijaks minu. Nüüd on isa surnud. Kas emal on õigus peale isa surma testamenti muuta ja mind pärimisest ilma jätta?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie kirjeldusest jääb mulje, et vanemad olid sõlminud ühise testamendi. Seega on eeldatavasti tegemist abikaasade vastastikuse testamendiga kolmanda isiku kasuks pärimisseaduse § 90 tähenduses.

Pärimisseaduse § 90 lg 2 kohaselt kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.

Seega, kui testamendis on määratud, et teie olete pärija, ei või ema seda korraldust enam muuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärand läheb üle alaealistele lastele, kui pärandisaaja soovib pärandist loobuda?18.06.2015

Tere!
Kui pärandisaaja soovib loobuda pärandist aga tal on alaealised lapsed, kas siis pärand läheb üle alaealistele lastele. Kuidas kirjutada avaldus pärandi loobumiseks, mis peab avaldusele märkima? Kas ka alaealised lapsed, nende andmed. Kas avaldus tuleb kirjutada vabas vormis või kirjutatakse see notaris?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui te olete pärandaja sugulane ning pärite esimeses, teises või kolmandas järjekorras (s.t. et te olete pärandaja laps, vanem või vanavanem), siis läheb pärandist loobumise korral pärand üle teie lastele. See, et nad on alaealised, ei mängi mingit rolli.

Pärandist loobumiseks tuleb vastavalt pärimisseaduse § 118 lg-le 3 esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Pärandist loobumise avaldusse märgitakse valitsuse määruse "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord" § 13 lg 3 kohaselt:
1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.

Pärandist loobumisel tuleb esitada avaldus notarile seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on pärimisseaduse § 119 lg 1 kohaselt 3 kuud, mida notar võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel mõjuva põhjuse olemasolul kas pikendada või määrata uue tähtaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui pärandan testamendiga oma kaasomandi mehele, kas saan määrata, et peale tema surma pärivad meie ühised lapsed?15.05.2015

Tere,
Oleme abikaasaga koos elanud 15a vabaabielus ja nüüd äsja registreerinud. Abikaasal on täiskasvanud poeg eelmisest abielust ja nüüdsest kooselust 2 alaealist last. Abikaasa tingimus registreerimisel oli varalahusus. Kaasomandis on meil maja, mille laenu maksime ja elame 12 aastat. Abikaasa nimel on pere auto, samuti omandatud aktsiad kooselu jooksul ja mõlema poolt parendatud suvila mehe lahusvarana. Nüüd enne abielu kinkis abikaasa suvila oma pojale eelmisest abielust ning testamendiga määras kogu vara samuti samale pojale tehes vaid annakuna kaasomandis oleva maja osa minu nimele. Lisaks nõuab mees, et teeksin nüüd testamendi oma kaasomandis oleva maja osa kohta mehe nimele. Olen väga nördinud, et mind ja lapsi jäetakse testamendist välja. Ilmselt on mul siiski olemas võimalus sundosale ja kas ka sel juhul kui olen annaku saaja, mis tegelikult on meie pere koduks? Kui teen oma kaasomandi osa kohta testamendi mehe nimele, kas siis on võimalik määrata, et peale abikaasa surma näiteks saab minu osa siiski minu lapsed mitte ei läheks jagamisele abikaasa pojaga esimesest abielust?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Hea küsija!

Pärimisseaduse 3. peatükk „Pärimine testamendi järgi“ nimetab sõnaselgelt mitmes paragrahvis ja lõikes, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks korraldusi vastavalt oma viimsele tahtele.

Pärimisseaduse § 6 lg 1 p 3 sätestab, et pärimiskõlbmatu on isik, kes sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada.

Seega ei saa Teie abikaasa nõuda, et teeksite kaasomandis oleva maja Teie osa peale testamendi tema kasuks.

Sundosa reguleerib pärimisseaduse § 104, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandaja oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendatud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Kui Teie ei ole abikaasa ülalpeetav perekonnaseaduse mõistes, ei ole Teil sundosa nõuet. Selline nõue võiks olla näiteks alaealistel lastel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas täiskasvanud lapsed on pärijad, kui ilmneb, et nad pole oma isa bioloogilised järglased?11.05.2015

Kas täiskasvanud lapsed on pärijad, kui ilmneb, et nad pole oma isa bioloogilised järglased?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PKS § 80 lg 1 3.lause kohaselt on alanejad sugulased lapsed ja nende järglased.

PKS § 84 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

PSK § 95 alusel saab isadust vaidlustada kas ema või lapse hagi põhjal. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise ema või lapse avalduse põhjal.

Kui täiskasvanud lapsed on sündinud abielu ajal, loetakse nende isaks emaga abielus olnud mees ning hetkel on nemad esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad PärS § 13 lg 1 mõistes.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal on ka õigus mingi osa pärandada?05.05.2015

Tere! Mu ema ja isa ehitasid koos maja, maja on isa nimel ja mina elan selles juba aastaid. Isal on tehtud testament mulle, nüüd aga kuulsin ema käest, et tema(ema) soovib oma osa jätta kõigile jagamiseks (minu ja venna vahel 50-50). Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal ka mingi osa õigus pärandada? Kuna olen seal aastaid elanud ja palju raha sisse pannud, kas siis võimalik, et jään osast majast ilma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastavalt perekonnaseaduse § 25-le lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed.

Teie küsimusest ei nähtu, et teie vanemad oleksid sõlminud abieluvaralepingu või et maja kuuluks ühe abikaasa lahusvarasse. Seega pole tähtsust sellel, kelle nimel maja on, kui maja on omandatud abielu jooksul, on tegemist teie vanemate ühisomandiga maja suhtes.

Kui teie isa on teinud testamendi teie kasuks, on teil õigus pärida kogu temale kuuluv osa ehk ½ kogu kinnistust. Teine pool kinnistust jääb teie emale.

Kui aga teie ema peaks enne surema ning ta testamenti ei jäta, toimub pärimine PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel ehk ½ emale kuuluvast kinnistust läheb võrdsetes osades jagamisele teie, teie venna ning teie isa vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmiseks kinnisasjale peab kohtusse pöörduma?27.04.2015

Vastavalt Pärimisseadusele on võimalik pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmine kinnisasjale. Notar ütles, et tema seda teha ei saa, kuid ei osanud selgitada, kuidas seda teha. Kas selleks peab pöörduma kohtusse?
§ 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

AÕS § 227 reguleerib isiklikku kasutusõigust elamule ning lõige 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Tegemist on servituudiga ehk asjaõigusliku kasutamisõigusega.
Servituudi seadmise leping tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning teha kanne kinnistusraamatusse. Soovitan teil pöörduda mõne teise notari juurde.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ema uuel abikaasal on ka õigus mingile osale korterist, mis oli emal enne abiellumist?27.04.2015

Tere.
Minu ema ja isa olid abielus ja neil oli ühine korter, mis oli minu isa nimel. Minu isa suri ära 20 aastat tagasi ja korteri päris endale minu ema. 4 aastat hiljem võttis minu ema endale uue mehe ja nad abiellusid. Nad elasid uue mehega koos 16 aastat. Tänaseks on minu ema kahjuks surnud. Korter oli kuni ema surmani tema nimel. Kas ema uuel mehel on ka seaduse järgi õigus pärida seda korterit koos lastega või kes pärib esimesena? (Emal on kaks last, kes on mõlemad esimese mehega).

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärast teie isa surma päris korteri teie ema.

Uuesti abielludes jäi korter teie ema lahusvarasse. Lahusvara moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 alusel esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel.

Kui teie ema testamenti ei jätnud, toimub pärimine seaduse alusel (PärS § 10 lg 1).

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (lapsed) ja abikaasa.

PärS § 16 lg 1 p 1 alusel pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Seega, teie olukorras pärivad nii mõlemad lapsed kui ka abikaasa igaüks 1/3 kogu pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas aastaid hiljem saab meilt kui pärijatelt nõuda korteri remondikulude katmist?27.04.2015

Meie isa suri 1999.a., tema teine abikaasa 2009.a. Varasuhetele kohaldati ühisvararežiim. Isast jäi 1/2 mõttelist osa korteriomandist korterelamu kahetoalisest korterist, mis osteti 1995.a. abielu ajal, kuigi on vormistatud üleelanud abikaasa nimele, kellel on kaks täisealist last. Võtsime õega isa pärandi vastu. Info anti neile edasi. Nüüd 5 aasta möödudes teatas tütar, et soovib päranditoimingu lõpetada, mil jääb tema kaasomandisse 4/6, meile kummalegi 1/6. Veel teatas, et tema kulud on renoveerimisel ja üüri maksmisel suured olnud. Nüüd peame kõigest osa võtma aga müüa lähiajal ei kavatse. Tundub, et soovib meist vabaneda. Mingit läbikäimist pole olnud. Korterit ei ole külastanud ega võtit omanud.
Lugupidamisega ootan vastust.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui ma teie küsimusest õigesti aru olen saanud, siis pärast teie isa surma päris üleelanud abikaasa ½ pärandist ning teie koos oma õega kumbki ¼ pärandist.

Pärast teie isa uue abikaasa surma pärisid abikaasa tütred kumbki ¼ korterist.

Hetkel on korter kaasomandis AÕS § 70 lg 3 mõistes.
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ning nõuda teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. See kehtib aga vajalike kulutuste kohta. Eelkõige loetakse vajalikeks kulutusi, mis säilitavad eset või kaitsevad seda hävimise eest.

AÕS § 72 lg 5 alusel peavad kaasomanikud üksteise suhtes lähtuma hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Kui te teiste kaasomanikega asjas kokkuleppele jõuda ei suuda on võimalik kaasomand lõpetada. Vastavalt AÕS § 77-le jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalus pöörduda kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?27.04.2015

Tere!
Meil on abikaasaga tehtud 2001.a. vastastikune testament. Minul lapsi ei ole, kuid abikaasal on neid mitu. Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?
Mida on võimalik teha, et me ei pea üksi jäädes tulevikus hirmu tundma? Meil on ühine korter, mis kuulus enne erastamist minule.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 89 lõike 1 kohaselt on abikaasade vastastikune testament dokument, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. See tehakse notariaalselt tõestatud vormis.

PärS § 90 lõike 1 kohaselt võivad abikaasad määrata vastastikuses testamendis, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand tema surma korral.

Vastavalt PärS § 10 lõikele 1 päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti.

See aga teie puhul ei kohaldu, kuivõrd olete teinud vastastikuse testamendi ning pärimine toimub testamendi järgi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee