Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas teada saada, kas minu käes olev 10 aastat tagasi tehtud testament on kehtiv või mitte?23.03.2015

Tere,
Kui isa on teinud umbes 10 aastat tagasi testamendi ja vahepeal oli tal vaimne tervis korrast ära, seega võidi teda mõjutada tegema testamenti kellelegi teisele vms, kuidas teada saada, kas minu käes olev testament on kehtiv või mitte?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Siinkohal soovitaksin pöörduda notari poole ja notari käest selle kohta täpsemalt uurida.

Samas aga on võimalik ka kodune testament teha, mis on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kinkijal on õigus peale kingisaaja surma sellele kingitud kinnisvarale pretendeerida?17.03.2015

Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma, kui jah, siis kas ka loobumisõigus on olemas ning kuidas seda teha?
Ette tänades!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Antud hetkel on kinkija kinnisasja juba ära kinkinud ehk vara käsutus on tehtud, seega teie kui onu pärija saate selle kinnisasja endale, kui te just ise pärandist 3 kuu jooksul alates onu surmast ei loobu. Kinkijal mingit nõudeõigust selle kinnisasja suhtes enam olla ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärides peab maksma ka pärandaja võlad riigi ees?16.03.2015

Tere.
Hooldan ühte vanahärrat juba kolm aastat tema enda isiklikul soovil, sest ta ei tule omadega toime. Aga lugu on selline, et ta on olnud seadusega pahuksis ning tal on tekkinud riigi ees võlad ja kohtutäitur nõuab neid sisse. Kohtutäitur käis meil kodus ja me nõustusime sellega, et automaatselt vanahärra pensionist läheb 20% riigituludesse ehk võlgade katteks ja see sai ametlikult vormistatud. Nüüd
on lugu niimoodi, et me käisime enne kohtutäituri koduvisiiti notari juures ja sai tehtud ametlik testament, kus ainupärijaks peale tema surma olen mina, aga ma ei mõista ühte asja, et juhul kui härra juhtub ühel päeval minema manala teele, kas siis tuleb mul neid võlgasid tema surma korral edasi maksta, kuigi mul ei ole nendega mingit pistmist. Seda, et pärandvara suuruseks on ainult korter ja kas ta saab minult seda pärandit seadusega ära võtta ja ka seda, et pärast käisime uuesti notari juures, et lõplikult minu nimele ümber kirjutada, kuid notar andis mõista, et vanahärra ei saa ennem mingeid tehinguid enam teha kui on riigi ees kohustused täitnud. Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (PärS § 130 lg 3).

Seega, kui vanahärra peaks surema ja ei ole jõudnud oma võlgasid ära maksta, siis teie kui testamendijärgne pärija pärite lisaks tema varale ka vanahärra kohustused.

Kuid selleks, et te vanahärra võlgu edasi tasuma ei peaks, võiksite pärandi vastu võtta inventuuriga.

PärS § 137 lg 1 kohaselt võib pärandi vastu võtnud pärija notarile esitada inventuuri nõude. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima?09.03.2015

Tere.
Paar kuud tagasi lahkus meie hulgast vanaisa ja teada on nii palju, et ta tegi pojapojale rahalise päranduse. Oma eluajal ta sellest rääkida ei tahtnud, kuid nii palju ütles, et raha on pojalapsele tehtud. Kuidas leida pärandust, kui mingisugust dokumenti meil ei ole. Teada on ka see, et ta käis aastaid tagasi ka notari juures ja pangas. Küsimus oleks, et kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul (3 kuu möödudes) ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima, kui nii, siis kust?
Mainiks ka seda, millest selline teadmatus, et läbisaamine vanaisaga polnud kõige parem.
Aitäh!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Peaksite notari poole pöörduma, kes teile kõike selgitab.

Samas äkki on ka mingeid koduseid omakäelisi testamente kuskil hilisemast ajast, mida võiksite otsida.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui kaua võib pärand vormistamata olla, kui majaomanik suri 2005 ja pärija ei võtnud pärandit vastu?03.03.2015

Elan 1/3 majas, millel on kolm omanikku. Peale minu pere ei ela seal keegi ega pole viimased 25a elanud. Üks omanikest suri aug.2005.a. ja meie teada polnud testamenti ning ainuke pärija, lapselaps, pole pärandit vastu võtnud ega oma nimele vormistanud. Mis saab? Kas on minu perel mingi võimalus see osa ära osta (aga kelle käest?) Kui kaua võib pärand vormistamata olla ja maamaksu ta ka ei maksa?

Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Ehk kui testamenti ei olnud tehtud, siis pärivad seadusjärgsed pärijad. Pärimisseaduse § 11 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased.

Kuivõrd ainuke pärija ehk lapselaps ei ole pärandit vastu võtnud ning teisi sugulasi ei ole, siis pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kõige mõistlikum oleks kontrollida kinnistusraamatust, kes on hetkel selle 1/3 osa omanik. Samuti peaksid pärimisregistris olema andmed pärijate kohta. Kui soovite osa osta, siis võiksite pöörduda KOV-i poole oma pakkumisega (juhul, kui kinnistusraamatust ei nähtu, et keegi teine on hoopis osa omanik).

Hetkel kehtiva pärimisseaduse redaktsiooni kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tütar võib peale ema surma hakata nõudma mingit osa, kui ema eluajal kinkis oma maja teise tütre pojale?23.02.2015

Minu ema elab talus koos oma ühe tütrega, kuid soovib kinkida kinnistu teise tütre pojale ehk oma lapselapsele nüüd kui elab. Kui peaks juhtuma, et ema sureb, kas võib juhtuda, et teine tütar hakkab oma osa nõudma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie emal on võimalik teha testament oma lapselapse kasuks või kinkida talu lapselapsele koos klausliga kinkelepingus, et jätab endale õiguse elada talus kuni surmani (kinge surma puhuks VÕS § 262).
Kinkelepingu muutmine on komplitseeritud.

Testamendi võib teha nii koduse kui ka notariaalse. Pärimisseaduse kohaselt kehtib kodune testament 6 kuud, notari juurde hoiule antud või notariaalselt tehtud testamendi kehtivusaega piiratud ei ole ning testamente saab muuta uue testamendi tegemisega/testamendi muutmisega.

Seadusejärgne pärimine toimub kui testamenti või kinget surma puhuks tehtud ei ole. Sellisel juhul jagatakse talu mõlema tütre vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas pärandada korter ühele lapsele nii, et teistel ei tekiks õigust sellele?20.02.2015

Mul on 3 last ja tahan teha neist ühele oma korteri pärimise õiguse. Kuidas seda teha et teistel ei oleks selleks õigust?
Tänan vastuse eest

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.

Seega saate te teha testamendi, mille sisuks on korteri jätmine just ühele lapsele.

Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari juurde hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kehtib 6 kuud, notariaalsel testamendil piiratud kehtivusaega ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas teise ringi pärija saab pärida kui on olemas esimese ringi pärija?17.02.2015

Mul on üks laps, abielus ei ole. Minu vara jääks seaduse järgi minu lapsele. Minu vanemad väidavad, et kuna nemad on pensionärid, siis oleks neil minu surma korral õigus sundosale.
Kas see vastab tõele? Mina loen seadusest välja, et kogu vara jääb kindlasti ainult minu lapsele. Kas midagi muutub kui laps ei ole enam alaealine?
Tänan!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Sundosa reguleerivad pärimisseaduse §-d 104-109.

Põhilised eeldused sundosa nõudmiseks on 1) pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda talle ülalpidamist või 2) tal oleks olnud õigus seaduse järgi pärida.

Pärimisseaduse § 104 sätestab sundosa pärimise õiguse. Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase (antud juhul siis tütre), oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Sundosa saamise tingimus on, et pärandist ilma jäetu on töövõimetu ning pärandajal oli kohustus teda ülal pidada ja abistada. Sundosa saamise õigus on ka siis, kui isikule pärandatud pärandiosa on väiksem kui sundosa.

Perekonnaseaduse § 97 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 98 sätestab erandi ehk õigustatud isikute järjestuse. Perekonnaseaduse § 98 lg 1 järgi, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

Seega antud juhul täpsema vastuse andmine sõltub teie ülalpidamiskohustusest ja ka majanduslikust seisundist. Kui teil puudub ülalpidamiskohustus oma vanemate suhtes, siis on teie laps seadusjärgne pärija ning pärand kuulub temale. Kui aga ülalpidamiskohustus vanemate suhtes on, siis testamendiga sundosa nõudmist ei saa välistada (PärS § 104 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas peale ühe vanema surma on võimalik teha uus testament?17.02.2015

Tervist,
On selline keeruline olukord. Minu vanematel on maja (ühisvara) millesse ma panustan rahaliselt ning ka isikliku ajaga. Meil on kokkulepe, et selle pärin mina. Tahaks teada, kas on mingi võimalus, et see ei lähe nii nagu meil on kokkulepe.
Mul on õde, ta on invaliid ning minul on testamendi järgi kohustus talle peale vanemate lahkumist eestkostja olla. Tänases notariaalses testamendis on pärijaks märgitud mina ning piiranguga, et peale ühe vanema lahkumist seda enam muuta ei saa. Nii isal kui ka emal on eelmisest abielust lapsi ehk et mul on poolvendi või õdesid.
Kas on võimalik uus testament teha näiteks peale ühe vanema lahkumist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi (PärS § 10 lg 2).

PärS § 39 lg 1 sätestab, et testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse pärandi ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle osa kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut (PärS § 39 lg 2).

PärS § 88 lg 1 sätestab, et testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib notariaalse testamendi testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus (PärS § 88 lg 4). Kui testaator on testamendi tühistanud, ei jõustu tühistatule eelnenud testamendid, kui tühistavast testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 88 lg 5).

Kui ma aga õigesti aru olen saanud, siis on teie vanemad teinud vastastikuse testamendi? Kui jah, siis PärS § 89 lg 1 sätestab, et abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi.

Abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, eeldatakse, et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta (PärS § 89 lg 2).

PärS § 90 lg 1 kohaselt sätestab, et abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis, millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud, määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (PärS § 90 lg 2).

PärS § 93 lg 1 kohaselt võib abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva, PärS § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse, mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa ühepoolselt tühistada. Testament, millega tühistatakse esimeses lauses nimetatud korraldus, peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate korralduse tühistamise kohta.

Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa PärS § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati (PärS § 93 lg 2).

Täpsema vastuse andmiseks oleks siiski vaja tutvuda testamendiga, kuid antud juhul tundub, et tegemist võib olla vastastikuse testamendiga ning kui testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis aja jooksukl peab pärimismenetluse algatama ja mis aja jooksul peaks loobumisest teatama?09.02.2015

Minu sugulane suri 2014. aasta alguses ning seaduse järgi oleksin mina üks pärijatest. Pärimismenetlust algatatud pole ja soovin nüüd pärimismenetluse algatada ja ka pärimisest loobuda. Kas täna on mul veel võimalik pärimisest loobuda või on see tähtaeg möödas?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Samas võib aga notar kolmekuulist tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega peate notarile teatama, millal saite pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada, millest omakorda oleneb see, kas teil on veel võimalus pärandist loobuda või mitte. Samas, mõjuva põhjuse olemasolul, saaksite taotleda notarilt tähtaja pikendamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee