Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot?30.01.2019

Kuidas edasi käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot? Kas koheselt võetakse kinnisvara käest? Ja kuidas võiks käituda, et ei peaks talust ilma jääma (kui pole korraga seda summat välja käia).

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärandi vastuvõtnud pärijatele – kas testamendijärgsetele pärijatele või seadusjärgsetele pärijatele, kui testamenti tehtud ei ole.

Seega pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Seega pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läheb pärandi vastuvõtmisega üle ka kinnisvara.

Täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõudja võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Seega kui Te omandate pärimise käigus kinnisvara, siis sellest saab Teile kuuluv vara, millele saab samuti vajadusel pöörata sissenõude.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas seadusjärgsetel pärijatel, kes testamendi järgi ei pärinud, on õigus saada infot lahkunu konto tehingutest?30.01.2019

Kas pärijatel ja teistel sugulastel (näiteks nendel, kel oleks olnud seadusejärgselt õigus pärida kui pärandaja poleks teinud testamenti) on õigus saada pärast pärandaja surma tema kontoväljavõtteid möödunud perioodidest, et näha, milliseid tehinguid on pärandaja oma varaga teinud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tänapäeva seisuga tuleb tõdeda, et pankade praktika on erinev. Näiteks LHV pangast on lahkunu kontoga seonduvat infot saada äärmiselt raske. Kõige tähtsam on näidata ära õigusliku huvi olemasolu ehk selgitada, mis on see kaalukas põhjus, mille jaoks teil on vaja infot lahkunu konto kohta. Üldiselt ei tohiks sellise teabe küsimine olla keelatud, kuid võib olla raskendatud. Kui soovite saada juriidilist abi pangalt teabe saamisel, siis võtke meiega ühendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas alaealisele annakuna jäetud korterist peab teda informeerima või saab selle jätta täisealiseks saamisel üllatuseks?22.01.2019

Tervist,
Soovin informatsiooni kui minu alaealise lapse nimele on testamendiga määratud annakuna korter (keegi mittesugulane on selle määranud) kas alaealisele lapsele peab sellest annakust ka teada andma või on seda annakut võimalik temale nimele kirjutada nii, et see jääks lapse jaoks kuni lapse täisealiseks saamiseni saladuseks?
Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Lapsevanemana olete oma alaealise lapse seaduslik esindaja. Järelikult on see teie otsustada, kas soovite lapse nimel annaku vastu võtta või mitte. Kui te võtate lapse nimel annaku vastu, siis teoreetiliselt on Teil tõepoolest võimalik seda lapse eest varjata (kuigi kinnistusraamatu andmed on avalikult kättesaadavad). Tasub ka märkida, et seadusest tulenevalt vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes saab ja kuidas käituda, kui pärandvaras oleva korteri üürileping lõpeb veebruaris, aga pärimisprotsess alles käimas?22.01.2019

Pärimismenetlus alles käib, pärijaid on kuskil 12 inimest. Ühes korteris elab sees üürnik. Kadunukese tehtud üürileping selle üürnikuga lõpeb veebruaris sellel aastal. Väga tahaks nüüd teada, kuidas edasi käituda. Uut üürilepingut ei saa ju teha kuna korter pole ju veel kellegi oma, sest kõik on pooleli alles. Mis õigused meil oleks üürnikule öelda, et ta välja koliks. Sest me oleks huvitatud, et korter vabastatakse. Üürnikul ju lõpeb nagunii leping ära, siis ta ju peab välja kolima. Või kuidas? Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui üürileping lõpeb veebruaris ära, siis üürnikul ei ole õigust ka lepingu lõppemise ajast alates enam selles korteris elada ning ta peab korteri vabastama. Ehk seadusest tulenevalt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Küll aga kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Kuna alles pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis tuleb kõigepealt pärijatel pärand vastu võtta, et vastavaid toiminguid teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
 

Küsimus: Kas üks poegadest, kellele on testamendiga pärandust tehtud, saab loobuda venna kasuks kui tal on lisaks ka kolm õde?22.01.2019

Tervist,
Perekonnas on kokku 2 poega ja 3 õde. Kui aga isa poolt notari juures kogu vara testament on tehtud nimeliselt ühele pojale, kuid see poeg ei soovi seda pärandit ikkagi endale saada, kas tal on õigus sellest pärandist loobuda konkreetselt oma vanema venna nimel kui samas on vendadel veel kolm õde? Või milline asjade käik sellisel juhul aset leiab?
Tänan.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk sellisel juhul pärivad võrdsetes osades kolm õde ja 1 poeg (kui on abikaasa, siis ka abikaasa on pärija, kuid PärS § 16 lg 1 p 1 alusel ei saa abikaasa pärida vähem kui ¼ pärandist). Seega pärand jaguneks järgmiselt: kui ka abikaasa on elus: ¼ pärandist abikaasale ja ¾ võrdsetes osades jagatakse 4 lapse vahel ehk iga laps saaks 3/16 pärandist. Kui abikaasat pole, siis iga laps saab võrdsetes osades 1/4 pärandist.

Kui kõnealune poeg soovib oma pärandist konkreetse venna kasuks loobuda, siis oleks mõistlik pärand vastu võtta ja seejärel kinkelepinguga see oma vennale üle anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
 

Küsimus: Mis põhjusel ja kas alati määratakse annakusaajaks ja annakutäitjaks üks ja sama isik?17.01.2019

Tervist,
Minu küsimus puudutab annakusaajat, annakutäitjat ja annaku kandmist kinnistusraamatusse.
Mis põhjusel ja kas alati määratakse annakusaajaks ja annakutäitjaks üks ja sama isik? ja kui mitte, siis mis on erinevused ja milline variant oleks mõistlikum ja mis põhjustel määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik? plussid ja miinused?
Teiseks, kas määratud annakusaaja (annakusaaja on samas märgitud ka annakutäitjaks) peab annaku registreerima kinnistusraamatus vaid enda nimele?
Või on annakusaajal voli annakut registreerida enda lapse, venna, õe või kellelegi teise nimele keda õigeks peab?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Annakutäitja on isik, kellel on kohustus annakuese üle anda. Üldjuhul on annakutäitja pärija, aga pärandaja võib selleks testamendis määrata ka muu isiku. Annakutäitja peab üldjuhul annakueseme üle andma siis, kui tal on see olemas. Erandjuhtum on rahasumma puhul – see tuleb üle anda ka siis, kui sellist summat ei ole annakutäitjal kohe võtta. Siiski ei pea annakutäitja oma varast maksma, vaid annakukorraldus täidetakse pärandvara ulatuses. Kui annakute täitmiseks pärandvarast ei piisa, siis vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega nii palju, et iga annak selles osas täidetaks. Annakutäitja vastutab annakuks määratud eseme hävimise või selle väärtuse vähenemise eest, kui see on toimunud tema süül. Sel juhul on annakusaajal õigus annakutäitjalt nõuda kahju hüvitamist.

Annakusaaja on isik, kellel tekib õigus nõuda annakutäitjalt annakueseme üleandmist. See tähendab, et pärandi avanemisel ei saa annakusaaja kohe annakueseme omanikuks, vaid tal tekib eseme suhtes üksnes õigus nõuda selle omandi üleandmist. Omanikuks saab annakusaaja alles siis, kui annakuese on talle üle antud.

Annakusaajal on õigus annak vastu võtta või sellest loobuda. Korraga saab loobuda ühest annakust, annaku osaline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kui ühele annakusaajale on määratud mitu annakut, siis võib ta valida, millised ta vastu võtab ja millistest ta loobub.
Kõige mõistlikum on määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik, kuna pärijatel võib annaku eseme suhtes olla oma huvi aga kolmandal isikul annaku eseme suhtes mingisuguseid õiguseid ja huvi eelduslikult ei ole.

Kui annakuese on kinnistusraamatusse kantav (nt maja, maatükk), siis pärast pärandi avamist ja annakueseme üleandmist muutub annakusaaja asja omanikuks, sellisel juhul registreeritakse annak tema nimele. Juhul, kui annakuks on vaid mõtteline osa annakuesemest, siis sellisel juhul tuleb kinnistusraamatusse kanda kõik kaasomanikud. Annakueseme omanikuna saate ise valida, kelle nimele see registreerida, kuid enne soovitaks sõlmida eseme suhtes näiteks kinkeleping.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas annak tuleks notariaalselt vormistada või loeb suusõnaline kokkulepe, et pärijad kompenseerivad mulle annaku rahaliselt?17.01.2019

Tere!
Vanaema suri ja jättis testamendiga mulle annaku, mis on maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus. Pärijad tahavad seda maad müüa ning olen ka ise selle poolt. Kas annak tuleks ikkagi notariaalselt vormistada või loeb suusõnaline kokkulepe pärijatega, et nad kompenseerivad mulle annaku rahaliselt.
Kui me siiski ei jõua summas kokkuleppele siis kas pärijatel on õigus maa maha müüa ja kas sellisel juhul jääb minu annak alles ka uue omaniku puhul.

Lugupidamisega,

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Käesoleval juhul, kui muud moodi testamendis pole määratud, siis pärijad on annakutäitjad ehk nendel lasub kohustus annakuks määratud ese (maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus) üle anda. Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu. Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Teil on võimalus annak vastu võtta või sellest loobuda.

Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Seega kui kasutusõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud, siis uue omaniku suhtes see ei kehti ning temalt Te annaku täitmist nõuda ei saa. Küll aga seadusest tulenevalt, kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Igasuguseid kokkuleppeid Te võite ilmselgelt pärijatega teha. Kuid siinkohal märgin, et suusõnalise kokkuleppe alusel kindlasti antud juhul tegutseda ei soovita, kuna kahjuks praktika näitab, et selliseid kokkuleppeid kiputakse rikkuma ning hilisem tõendamine on äärmiselt keerukas. Lisaks kõik tehingud, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud ja samuti kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse - ehk selliseid tehinguid saab ainult notari juures teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vältida kaasomandi lõpetamise tahtlikku edasilükkamist?09.01.2019

Tere. Pärisime kolme peale korteri milles on 1/2 ja 1/4 ja 1/4 osa. Mingit läbisaamist ühe osapoolega, kellel veerand osa, ei ole ja soovisime kaasomandi lõpetada kohtu kaudu. Kohus otsustas müüa korter enampakkumise teel kuid veerand osa omanik leidis, et temale tehti liiga ja esitas apellatsioonikaebuse mis ka rahuldati kuna kohus ei andnud temale õigust korter omavahelise enampakkumise teel osta. Kohtutäituri kaudu enampakkumisel müümine teda ei rahuldanud. Nüüd ootame jälle millal kostja esitab kohtule oma soovi ja hinna korteri omandamiseks. Millised õigused jäävad meile mis tagaks, et saaksime samuti osaleda enampakkumisel, sest teadaolevalt teeb kostja turuhinnast madalama pakkumise lootuses, et kohus annab taas lisaaega ja tegelikult ta ei soovigi seda osta sest puuduvad vahendid. Kas kostjal on veel võimalusi kuidas takistada kaasomandi müüki. Kas peaksime teatama kohtule soovist osaleda või peame ootama kohtult juhendeid kuidas edasi toimida. Oma juristi teenustest me loobusime.
Ühesõnaga on tegemist tahtliku kahju tekitamisega meile. Talvekuudel küllaltki suured kommunaalkulud jne. Soov oleks kaasomand kiiremas korras lõpetada kuid hetkel tundub see võimatuna kuna kostja lubas igal võimalusel edasi kaevata.
Ette tänades.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomanike huvide kaalumisel lähtuma õiglusest ning huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad küll kaasomandit lõpetada, kuid asja soovivad enda omandisse samal ajal mitu kaasomanikku.

Seega kohtupraktika järgi on Teie kirjeldatu ebaloogiline ehk kaasomanikevaheline enampakkumine ei ole Teie kirjeldatud asjaolude põhjal põhjendatud. Siinkohal aga rõhutan, et antud juhul tuleks kohtumenetluse käigu ja asja materjalidega lähemalt tutvuda, et Teile konkreetsem õiguslik hinnang ja vastus vastava küsimuse osas anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas toimub pärimisel tekkinud ühisomandi kaasomandiks muutumine?09.01.2019

Olen aru saanud, et nüüd tekib pärimisel ka ÜHISOMAND (nagu varem ainult abikaasadel), kui on 2 või enam pärijat. Kas see on nii ja millal või kuidas see ühisomand siis kaasomandiks muutub? Tean, et pärimistunnistuses enam konkreetset vara kirja ei panda, aga no see, et X pärib 1/2 ja Y pärib 1/2 pärandvarast või 3 pärija puhul, et X pärib 1/3, Y pärib 1/3 ja Z pärib 1/3, pannakse ju sinna ikka kirja? Et kas enam siis selle pärimistunnistusega kinnistusraamatusse kannet kaasomandi kohta ei tehtagi nagu vanasti? Et kinnistu või korteriomandi kaasomanikud, 1/3 omanik on X, 1/3 omanik on Y, 1/3 omanik on Z. Need osad on ju pärimisel ikkagi selged, või kas siis nüüd X, Y ja Z jäävad kõik "ühisomanikeks" ilma selgete osadeta? Kuidas siis tegutseda? Vanasti sõlmiti siis kaasomandi jagamise kokkulepe, kas nüüd tuleb sõlmida notari juures sellisel juhul kõigepealt ühisomandi jagamise kokkulepe? Kaasomandi jagamiseks võib pöörduda kohtusse, kui kokkulepet ei saavutata, aga mida teha sellise pärandina saadud ühisomandi puhul? Kas siis võib ka kohtusse pöörduda ja kuidas?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Vastab tõele, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest

Seaduse järgi pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid.

Kaasomandi sätted asjaõigusseaduses ütlevad, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Seega pärandvara jagatakse vastavalt pärijate pärandiosale. Kui pärijad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ning pärandi hulka kuuluva vara omavahel jagada, tuleb neil sõlmida pärandvara jagamise leping.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Seega kui pärijad omavahel kokkuleppele ei jõua, saab nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?04.12.2018

Tere
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.

Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

Oma vastutust saab pärija piirata inventuuri tegemisega – pärast inventuuri tegemist vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara ulatuses. Kui pärija inventuuri ei tee ning pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks ei piisa, vastutab pärija nende kohustuste eest pärandvara ületavas osas oma vara arvel.

Seega pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.

Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt, nagu ka kõik sellega seonduvad kohustused. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Küll aga näeb seadus ette, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja (antud juhul laenuandja) võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnel neist. Seejuures laenuandja ei pea arvestama sellega, mis ulatuses igaüks neist vastutab. Teisisõnu laenuandja võib vabalt valida, millise solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada ning seega võib ta väikelaenu tagastamist nõuda ka üksnes Teilt.
Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega antud juhul tuleb Teil panga nõudmisel täita laenukohustused täies ulatuses, mille järel tekib Teil tagasinõue venna vastu temale langevas osas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal