Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes on surma korral pärijad, kas mehe poeg või ka vanemad?28.10.2021

Kes on pärijad, kui sureb mees, kes ei ole abielus, kuid kellel on elukaaslasega 1,5 aastane laps? Kas pärija on ainult laps või kas on pärijateks ka mehe ema ja isa? Kas elukaaslasel on mingit õigust ettevõtte osakutele? Kes peab ettevõttega edasi tegelema, kui enne oli ainuke juhatuse liige ja 100% osanik mees üksinda?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Käesolevas asjas on pärijaks üksnes laps. Ka ettevõte kuulub pärandvara hulka ja läheb lapsele.

Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Samas tuleb aga arvestada, et kui osaluse päris alaealine laps, siis peab tehingute jaoks paluma kohtult luba. Luba peab taotlema ka osaühingu müümiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis tähendab annakuks määratud eseme üleandmine?28.10.2021

Ema suri, ainupärijaks testamendiga olen mina, ja annakuna on mul kohustus saadud pärandvara (kinnisvara) arvelt katta oma õe elamiskulud ning tagada talle korralik elamispind. Kas õele tagatud elamispind, antud juhul pärandvara-kinnisvara, läheb peale õe surma ülejäänud õdede-vendade vahel jagamisele, või annak lihtsalt lõpeb ja kinnisvara, mis oli annakuks, jääb minu jagamatuks omandiks?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Antud juhul vajab koostatud testament tõlgendamist. Teie küsimusest võib välja lugeda selle, et Te peate ostma pärandvara hulka kuuluva raha arvelt kinnisasja õele või andma pärandvara hulka kuuluva kinnistu omandiõiguse õele. Sellisel juhul jääb kinnisasi õele ja ta võib seda käsutada oma äranägemise järgi. Samuti võib annakukorraldusest välja lugeda, et Te peate kuni testamendis määratud ajani õde rahaliselt abistama ning sellisel juhul ei saa õde endale kinnisasja omandiõigust.

Täpsema vastuse saamiseks tuleks testament üle vaadata, samuti tuleks tuvastada pärandvara koosseis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas peksime toimima, kui üks pärijatest ei ole notariaalselt koostatud testamendiga sisuga nõus?28.10.2021

Tere!

Kuidas peksime toimima, kui üks pärijatest ei ole notariaalselt koostatud testamendiga nõus? Täpsemalt siis sellega, kuidas testamendi koostaja jaotas oma vara. Praeguseks on pärimine jõustunud ning notari jutu järgi läinud vara võrdselt kõigi pärijate omandisse.
Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, kas siis kohtusse peaks pöörduma üks või kõik pärijad?
Kas on võimalus, et testamendis soovitu jääb ellu viimata?

Ette tänades!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teie küsimusest õigesti aru, siis on pärandaja nimetanud mitu isikut enda pärijateks. Teie küsimusest ei ole aga üheselt selge, kas pärandaja nimetas testamendis konkreetselt millised varaesemed pärandas millisele pärijale. Kui pärandaja pärandas pärijale varaesemed, siis nende kuuluvuse üle konkreetsele pärijale vaidlust olla ei saa. Notar viib läbi pärimismenetluse ja tõestab pärimistunnistuse, milles on kirjas pärijad ja pärandvara koosseis. Testamendi vaidlustamiseks peab olema seaduses sätestatud alus ning pelgalt see, et pärijatele ei meeldi, kuidas testaator oma vara pärijate vahel jaotas, ei ole testamendi tühistamise aluseks. Testamendi tühistamiseks on vaja tsiviilseadustiku üldosas toodud põhjuseid, st testament peab olema koostatud kas ähvarduse, eksimuse või vägivalla mõjul või näiteks otsusevõimetu inimese poolt.

Kui aga kogu pärandvara on vastu võtnud mitu isikut ühiselt (ehk testamendiga ei olnud kindlalt määratud, et näiteks kinnistu kuulub A-le), siis kuulub pärandvara neile ühiselt ja nad kantakse kinnistusraamatusse kasvõi ühe pärija avalduse alusel ühiselt. Pangast raha väljavõtmisega tekib aga probleem, kuna kõik pärijad peavad kohal olema. Seaduse järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kui kaaspärijad ei saa kokkuleppele pärandvara jagamise osas, siis tuleb jagamist soovival pärijal pöörduda hagiavaldusega kohtusse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan õelt välja nõuda osa rahast mis ta kadunud isa kontolt omale kandis?28.10.2021

Tere
Minu 93-aastane isa suri 2 aastat tagasi. Isa pidevalt kordas, et raha, mis jääb peale tema surma, jäävad minule ja minu õele võrdsetes osades, kuid minu teada kirjalikku testamenti ta pole teinud. Kaks päeva enne surma olles täiesti selgel mõistusel ütles isa minule, et ta ei usalda õde ja palus kontrollida tema pangakontot. Isa kahtlustas, et õde, kes haldas isa pangakontot, kuritarvitas oma õigusi ja kasutas pangakontol olevaid vahendeid enda kasuks. Kuna isa ei valdand eesti keelt, silmanägemine oli tal halb, haigete jalgade tõttu ei saanud ise minna pangakontorisse ei osanud ta kontrollida pangakonto väljavõtet. Kuid ta kirjutas kõik oma väljaminekud üles ja ütles mulle, kust ma võin leida tema paberid. Kahjuks isa suri ja ma ei jõudnud tema palvet täita. Õega on mul äärmiselt halvad suhted, õigemini me ei suhtle üldse. Isa matuseid korraldasin mina. Vahetult enne isa surma (õigemini surma päeval) õde kandis kõik rahalised vahendid isa arveldusarvelt enda arveldusarvele. Seejärel kandis minule 1/2 tema sõnul arveldusarvel olevast rahast lisades 1/2 matmise kuludest. Isa sõnul pangas tal pidi olema ligi 25000€, õde aga kandis minule alla 4000€. Palvele esitada minule isa pangakonto väljavõtet, ütles ta et arveldusarve suletud ja väljavõtet pole võimalik saada. Paar kuud tagasi korrastasin isalt jäänud dokumendid, pildid jms. Ja nende asjade vahel leidsin isa mainitud paberid, s.h. ka pangakonto väljavõtte, kust selgus, et õde oli tõepoolest kandnud endale ca 16000€, kusjuures makse selgituseks märkis, et see on isa kingitus temale. Mind ei ole sellest keegi teavitanud. Nagu ma sain aru, kirjalikku kinkelepingut pole.
Seoses sellega on mul järgmine küsimus: kas mul on õigus ka sellele rahale, mis õde pettusega kandis isa arvelduskontolt endale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie küsimusest ei nähtu, kas notar on pärimismenetluse läbi viinud või mitte. Notar saab kindlaks teha, kui palju oli pärandaja surma hetkel tema kontol raha ning kas Teie õde võttis endale rohkem raha kui ta oleks vastavalt pärandiosa suurusele pidanud saama. Kontol olev rahajääk tehakse kindlaks surma päeva seisuga. Juhul, kui õde võttis raha välja enne surma päeva, siis ei kuulu see raha pärandvara koosseisu. Juhul aga, kui õde võttis raha välja surma päeval, siis kuulub pool kontol olevast rahast Teiele kui pärijale ja Teil on õe vastu nõudeõigus. Notar selgitab pärimismenetluse käigus välja pärandvara koosseisu ja selgitab pärandvara jagunemise.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas vanaema peab ka testamendi tegema, et tema pangakontole ligipääseja määrata?28.10.2021

Vanaisa tegi testamendi kogu varale minule klausliga, et vanaema võib oma elu lõpuni seal elada. Nüüd tekkis vanaemal küsimus, et kui tema ära sureb kes pääseb tema pangakontole ligi. Kas ta peab selleks eraldi notaris tegema mingi dokumendi?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pangakontole saavad ligipääsu pärijad. Kui vanaema testamenti ei tee, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgse pärimise puhul on pärijateks vanaema alanejad sugulased ehk vanaema laps(ed).

Lapselaps(ed) pärivad üksnes siis, kui vanaema laps(ed) ei ole elus. Seega kui vanaema soovib, et tema vara, sh pangakontol olev raha, läheks ühele kindlale pärijale, siis tuleks vanaemal teha testament.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas jaguneb surnud venna pärand -surnu abikaasa, kaks last ja 1 laps eelmisest abielust?28.10.2021

Vend on surnud, surnu abikaasa, kaks last ja 1 laps eelmisest abielust, kuidas on päranduse jagamine? Lesel on firma, kas see läheb ka ühisvarasse. Eelmisest abielust laps on teavitatud pärandusest kuid ei vasta ja ei keeldu ega nõusolekust, elab Šveitsis. Kuidas edasi toimida ja kuidas on jagamine sugulaste vahel?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui vennal ei olnud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Venna seadusjärgseteks pärijateks on tema abikaasa ja kolm last, kõigi pärandiosa suuruseks on ¼.

Pärandvara koosseis sõltub sellest, kas vennal ja abikaasal oli varaühisus või varalahusus.

Pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamisest pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks ja ta kantakse pärimistunnistusele. Probleem võib tekkida hiljem vara käsutamisega, näiteks pärandavara hulka kuuluva kinnistu võõrandamiseks peavad nõus olema kõik pärijad, sh ka Šveitsis elav pärija. Samuti ei anna pank surnud isiku kontol olevat vara välja, kui kõik pärijad ei ole kohal.

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notarisse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes on pärijad kui venna surma järel sureb ka teine vend, kas tema lapsed või ka abikaasa?28.10.2021

Tere,

On kaks venda, R ja A. R on lastetu lesk, A-l abikaasa ja lapsed. Mõlemad vanad mehed on teovõimetud ja lamavad hooldekodudes. A naine andis sisse avalduse, et temast saaks A eestkostja. Kui nüüd juhtub, et R lahkub, siis on pärija A ja kui abikaasa millalgi eestkostjaks saab, võib ta pärandi A eest vastu võtta?
On ka teine variant - R lahkub ja varsti ka A. Abikaasa pole veel eestkostjaks saanud kuna protsess võtab aega. Kes siis on pärija? Kas abikaasa ja lapsed või ainult lapsed sest isa enam ei ole ja seaduse järgi oleks nad oma lastetu onu otsesed pärijad?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui kummalgi vennal ei ole tehtud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Kui R-il lapsi ehk esimese järjekorra pärijaid ei ole, siis on pärijateks teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui mõlemad vanemad on surnud, siis pärivad vanemate alanejad sugulased. Käesoleval juhul on R-i surma korral pärijaks A.

Iga õigusvõimeline isik on pärimisvõimeline, st A pärimisvõime ei ole kuidagi sellega välistatud, kui A-le on määratud eestkostja. A saab ikkagi pärijaks, kuid tema eestkostja (abikaasa) võib kohtu nõusolekul vara käsutada.

Kui A sureb pärast R-i, siis pärijateks on nii A abikaasa kui ka lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mul on oma surnud isa testamenti õigus näha?25.10.2021

Tere, elan Soomes ja seetõttu ei tunne hästi Eesti pärimisõigust. Isa suri enne lihavõttepühi. Isa elas oma abikaasaga, kes on veel elus. Nemad tegid isa ütluse põhjal testamendi.
1. Kas minul on õigus näha ja tutvuda testamendiga?
2. Kellele siirduvad isa pangaarvel olevad rahad?
3. Kes võib kasutada isa nimel olnud autot või müüa seda ja kellele kuuluvad müügitehingust saadavad rahad?
Ühiseid lapsi neil ei olnud. Mina olen isa ainus laps ja abikaasal on üks laps. Meil, lastel, on kõigil lapsed.

Tervitustega siit teisepool lahte

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Saan Teie poolt toodud asjaoludest aru nii, et tegemist on koduse testamendiga, st tegemist ei ole notariaalselt tõestatud ega notarile hoiule antud testamendiga. Kui koduse testamendi tegemisel on järgitud seaduses sätestatud vorminõudeid, siis on tegemist kehtiva testamendiga. Juhul, kui mingil põhjusel testamenti ei ole või kui see ei kehti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning pärijateks olete võrdsetes osades Teie ja isa abikaasa ehk pärandvara kuulub teile ühiselt. Pärandvara koosseis sõltub sellest, kas isal ja tema abikaasal oli varasuhteks valitud varaühisus või mitte. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Pärandvara hulka kuulub ühe abikaasa surma puhul sellisel juhul pool ühisvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest.

Kui testament on kehtiv, siis tuleb vaadata testamendi sisu. Kui testamendiga on määratud, et pärijaks on ainult isa abikaasa, siis saab kogu vara endale abikaasa, st nii raha, auto kui ka muud esemed.
Igal juhul on teil õigus testamendiga tutvuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vormistada omand nii et meie surma korral ei läheks need poolitamisele?25.10.2021

Tere Aldo!
Meil on partneriga kahepeale omandis 2 objekti: maja+krunt ning maatükk (mujal). Tervislikel põhjustel soovime omandivormi muuta ehk teha nii, et maja+krunt kuuluksid minule ning maatükk partnerile.
Partneril on pere varasemast abielust, meie abielus ei ole. Me jätkame oma suhet ja meil on ühine ka raha kasutamine. Samas soovime südamerahuks teha nii, et mina ei jääks ilma ½ meie majast tema surma korral ning tema pere päriks maatüki. Kuidas seda saaks teha võimalikult väheste kuludega? Kas kinkimisega?
Ostes olime terved ning ei näinud ette, et mulle võib probleem tulla. See on mõlema soov.
Heade soovidega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tulemuse saavutamine on võimalik nii kinkelepingu kui ka testamendiga. Testamendiga on võimalik kindlaks määrata, et partneri surma puhul pärite Teie osa ühisest majast ning partneri pere pärib tema osa maatükist.

Kinnisasja kinkimise kulu sõltub kinnisasja väärtusest. Notariaalse testamendi tegemise kulu on 32.55 eurot. Hiljem tuleb pärijal maksta notarile ka pärimismenetluse algatamise eest ning pärimistunnistuse väljastamise eest, käesoleval hetkel on need kulud ligikaudu 200 eurot.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Milline on vanaisa osa ühisvarast praegu ja pärast vanaema pärimismenetluse alustamist, kas see muutub?15.09.2021

Vanaema suri 2021 jaanuar ja testamenti ei ole tehtud, samuti pole veel algatatud pärimiseks menetlust. Vanaemal ja vanaisal on 3 elus olevat last ja olid abielus ning oli ühisvara. Praegusel hetkel on vanaisa otsustanud enda osa kinkelepinguga minule kinkida. Milline on vanaisa osa praegu ja kui algatatakse pärimismenetlus, siis milline osa jääb pärijatele? Kas kinkelepingusse peaks panema punkt-punktilt kirja, millist osa võin kasutada, praegu ei ole vanaisal testamenti tehtud. Kas vanaema osa pärijatel on õigus teha ettekirjutusi sellele osale, mille mina kinkelepinguga saaksin. Sest hiljem oleksime ju kaasomanikud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Vastavalt perekonnaseadusele varaühisus abikaasade vahel lõpeb, kui üks abikaasadest sureb. Testamendi puudumise korral toimub pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ning sugulased. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Ühisvara lõppemise puhul surmaga kohaldatakse varale kaasomandi sätteid ning kaasomanikul on õigus oma mõttelist osa vabalt kasutada ja käsutada, st ta võib selle ka edasi kinkida. Seega võib vanaisa teile oma osa kinkida. Vanaema osa ühisvarast läheb jagamisele pärijate vahel, kelleks Teie küsimusest nähtuvalt on vanaisa ning kolm last, igaüks ¼ ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal