Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas teha testamendiga pool korterit tütre nimele?21.06.2018

Tere! Olen abielus aga koos ei ela. Abielu jooksul abikaasa on kogu aeg kuritarvitanud alkoholi, eks see viis nii kaugele, et on praegu piiratud teovõimega. Õde tal eeskostja. Meil on kaks last ja pojal on alkoholi probleemid, seetõttu sooviks testamendi tütre nimele, ega muud polegi kui tavaline keskmises seisus kahetoaline korter. Kuidas siis isa saaks teha temale kuuluva osa tütrele? Ta ise ka praegu väga mures selle pärast.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui tegemist on korteriga, mille Te olete soetanud abielu kestel, tuleb meeles pidada, et abikaasade ühisvara korral kuulub mõlema abikaasa pärandvara hulka ainult pool korterist ning ühel abikaasal pole võimalik tervet korterit pärandada.

Üldpõhimõtte kohaselt, kui tahetakse jätta enda vara kindlale isikule, on lihtsaim viis seda teha testamendiga. Seega, kui Teie abikaasa nimetab testamendiga endale pärija, siis vastav isik päribki Teie abikaasa osa korterist.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine - seega on vaja eestkostja nõusolekut. Võimalike vaidluste vältimiseks tuleks kindlasti teha notariaalne testament ja täpsemalt notariaalselt tõestatud testament.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärast pärandist loobumist on mul õigus pärijalt nõuda lahkunu elatisvõlga?21.06.2018

Tere
Laste isa surma järgi taotlesin alaealiste laste eest pärandist loobumist mille ka kohus rahuldas. Minule teada olevalt olid laste isal ainult võlad. Pärandi võttis vastu laste vanaema ehk siis laste vanaema ja selgus, et laste isa pensionisammas katab kõik võlad ja jääb ülegi. Kuna laste isa oli elatisvõlglane (kohtu kaudu välja mõistetud) kas siis tekib ka minul õigus saamatajäänud suuruses elatis kätte saada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuuluvad kõik isiku eluajal tekkinud varalised õigused ja kohustused, muuhulgas ka elatise maksmise kohustusest tekkinud võlg. Ehk teisisõnu, kui isikul on tema eluajal kogunenud elatisvõlg, läheb see isiku surma korral tema pärijale või pärijatele üle ning selle saab õigustatud isik välja nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas saab isast lahti öelda, et mitte teda tulevikus hooldama hakata?14.06.2018

Tere!
Elukaaslasel (29a) soov isast lahti öelda. Kartus, et peab kunagi hakkama isa võlgasid maksma. Kas see on isa õigus? Mis kohustused võivad isalt lapsele üle kanduda?
Ema ja isa koos ei ela (abielus). Isa ja lapsed omavahel ei suhtle.
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Eesti õiguse järgi pole võimalik sellises olukorras vanema ja lapse vahelist perekonnaseadusest tulenevat õigussuhet lõpetada. On näiteks võimalik, et lapsel tekkib abivajaja vanema suhtes ülalpidamiskohustus.

Mis puutub vanema võlgadesse, siis laps ei ole kohustatud vanema võlakohustusi tasuma, välja arvatud juhul, kui ta saab pärast vanema surma tema pärijaks. Nimelt, pärimisseaduse kohaselt on pärand pärandaja vara - ehk asjad, õigused ja ka kohustused. Pärandist on aga võimalik soovi korral loobuda ning sellisel juhul on ka välistatud kohustuste üleminek vanemalt lapsele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Millised asjatoimetused mind ees ootavad, kui mulle soovitakse pärandada Prantsusmaalt rahasumma?14.06.2018

Tere, vanaproua Prantsusmaalt, kes on kaotanud oma mehe, on lastetu ja soovib mulle pärandada 800.000 eurot rahasummana. Millised asjatoimetused mul ees ootavad? Ta soovib mu advokaadiga ühendust (kuigi mul pole advokaati siiani), et siis pärandit vormistada. Mida ma peaksin tegema? Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Üldjuhul on pärandamine ühepoolne tehing, mille jaoks ei ole pärijal enne pärandaja surma vaja mingeid toiminguid teha. Küll aga Prantsusmaal elava pärandaja surma järel toimub pärimine Prantsuse õiguse järgi, seega ka praegu enne surma tehtav testament või pärimisleping peab vastama Prantsuse pärimisõiguses sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning ei ole seotud Eesti õigusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis saab mu varaga, kui testamendis on klausel lapse ja venna kohta, kuid kui neid ei ole?31.05.2018

Tere.
Abieluvaraleping on lahusvara. Abielus ühislapsi ei ole, kuid abikaasal eelmisest abielusta on 1 laps.
1) Minul on korter (abielu ajal kinkelepingu alusel soetatud korter). Ma tegin testamenti nii, et kõik mu vara peale surma läheb meie ühisele lapsele, kui aga last ei ole, siis vennale. Kui tulevikus ikkagi ei ole lapsi ega
venda, kas mu abikaasa võib kohtu korras vaidlustada testamenti või mis mu varaga saab?
2) Abikaasal on abielu ajal soetatud korter (lahusvara lepingu alusel korter on tema oma). Kui me vormistame ümber selle korteri lepingut ühisvarale, kas sel juhul minu korter läheb ka automaatselt ühisvaraks?
3) Kui tema korteri leping jääb samaks (lahusvara), mis saab selle korteriga peale tema surma, kui temal on alaealine laps.

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

1) Olukorras, kus testamendijärgne pärimine ei ole võimalik ehk näiteks kui pärijad on surnud, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui Teil ei ole lapsi, on Teie seadusjärgseteks pärijateks abikaasa poole vara ulatuses ning vanemad või nende surma korral nende pärijad ülejäänud poole ulatuses.

2) Esiteks, kinketehingu alusel saadud vara on abikaasa lahusvara ka siis, kui abikaasadel on ühisvara vararežiim.

Teiseks, perekonnaseaduse järgi abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte, kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes.

Näiteks võivad abikaasad, kelle vahel kehtib varaühisus, sõlmida abieluvaralepingu, millega tunnistatakse abikaasade ühisvaraks ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese või tunnistada ühe abikaasa lahusvaraks abikaasade ühisvara hulka kuuluv ese. See tähendab seda, et automaatselt ja tagasiulatuvalt lahusvara ühisvaraks ei saa muutuda, selle jaoks tuleb vastava eseme osas pooltel eraldi kokku leppida.

3) Juhul, kui abikaasal ei ole eluajal tehtud testamenti, päritakse seaduse alusel ehk siis Teie abikaasa pärijateks on tema laps poole ulatuses ning abikaasa poole ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan õigesti aru, et maja pärides ei ole mul tulumaksukohustust?31.05.2018

Soovin täpsustada, et kui testamendiga olen pärinud maja, et siis pärandiga tekkinud kulutuste hulka ei kuulu riigilõiv, tulumaks, mis on seotud maja turuväärtusega. Tulumaks kaasneb, siis kui soovin maja müüa? Samas kui olen sisse kirjutatud samasse majja, siis ei teki ka hiljem tulumaksu kohustust - saan ma õigesti aru?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisel saadud vara pealt tulumaksu maksma ei pea. Kinnistu hilisemal võõrandamisel vabaneb tulumaksu maksmisekohustusest juhul, kui kinnisasi on eluruum, mida Te kuni müümiseni kasutasite oma elukohana. Seega oluline ei ole sissekirjutus, vaid see, kas müüja kasutas kõnealust kinnisasja enne võõrandamist reaalselt oma elukohana või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?23.05.2018

Tere. Talu omanik suri 2007a. Pärijaid on vald teavitanud 2 korral 2012 ja 2015 kuid keegi pole pärijatena üles astunud. Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Mulle jääb Teie küsimusest mulje, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse.

Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel. Ka juhul, kui pärijad tahavad pärandist loobuda, tuleb notarile ikkagi esmalt esitada menetluse algatamise avaldus, mis käivitab kogu menetluse protsessi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?23.05.2018

Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt. Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast.

Seega Te saate müüa oma poolt kogu pärandvarast. Kui soovite müüa oma poolt mõnest konkreetsest pärandvarasse kuuluvast esemest nagu näiteks kinnisasjast, siis selleks tuleb eelnevalt pärandavara pärijate vahel ära jagada.

Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kui pärandavara on jagatud, siis saate ka juba Teile kuuluvat osa konkreetsest esemest käsutada ehk muuhulgas ka müüa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mulle saab pärandada kinnisvara, mis on minu oma juba 9 aastat?18.05.2018

9 aastat tagasi tegi isa mulle kinkelepinguga maja (Tegelikult ostsin ma vennalt tema osa välja). 4 aastat tagasi tegi isa oma abikaasaga vastastikuse testamendis, kus oli ka ära märgitud, mis saab pärandist pärast üleelanud abikaasa surma. Mina pärin selle sama maja, mille ma juba kinkelepinguga sain. Kas nüüd tõesti läheb maja, mis on 9 aastat olnud minu oma, üleelanud abikaasale, niikauaks kuni tema sureb?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiku pärandvara hulka kuulub ainult see, mis oli tema surma hetkel tema vara. Kui kinkelepinguga on kehtivalt maja omand üle läinud, ei olnud see enam Teie isa pärandvara hulgas ning ei saa seega ka abikaasade vastastikuse testamendi alusel pärijale üle minna.

Kinnistu kinketehingul on seadusest tulenevaks kohustuslikuks vormiks notariaalselt tõestatud leping. Järelikult, kui Te oma isaga tegite 9 aastat tagasi notariaalselt tõestatud kinkelepingu terve kinnistu omandi üleminekuks, siis on see kinnistu kehtivalt tervikuna Teie omandis ning Teie isa korraldus abikaasade vastastikuses testamendis on ilma õigusliku mõjuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vormistada pärandiga saadud sõidukite müük ja ost?16.05.2018

Tere. Sõbra lesk tahab loovutada sõiduauto haagist, mina olen nõus need omale vormistama, kuidas käib antud juhul vormistamine?
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui Teie sõbra lesk on kaaspärija ning tegemist on pärandvara ühisusega, siis tuleb arvestada, et kaaspärija ei saa ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta autot müüa. Nimelt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.

Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal