Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kaua võib pärand vormistamata olla, kui majaomanik suri 2005 ja pärija ei võtnud pärandit vastu?03.03.2015

Elan 1/3 majas, millel on kolm omanikku. Peale minu pere ei ela seal keegi ega pole viimased 25a elanud. Üks omanikest suri aug.2005.a. ja meie teada polnud testamenti ning ainuke pärija, lapselaps, pole pärandit vastu võtnud ega oma nimele vormistanud. Mis saab? Kas on minu perel mingi võimalus see osa ära osta (aga kelle käest?) Kui kaua võib pärand vormistamata olla ja maamaksu ta ka ei maksa?

Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Ehk kui testamenti ei olnud tehtud, siis pärivad seadusjärgsed pärijad. Pärimisseaduse § 11 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased.

Kuivõrd ainuke pärija ehk lapselaps ei ole pärandit vastu võtnud ning teisi sugulasi ei ole, siis pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kõige mõistlikum oleks kontrollida kinnistusraamatust, kes on hetkel selle 1/3 osa omanik. Samuti peaksid pärimisregistris olema andmed pärijate kohta. Kui soovite osa osta, siis võiksite pöörduda KOV-i poole oma pakkumisega (juhul, kui kinnistusraamatust ei nähtu, et keegi teine on hoopis osa omanik).

Hetkel kehtiva pärimisseaduse redaktsiooni kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tütar võib peale ema surma hakata nõudma mingit osa, kui ema eluajal kinkis oma maja teise tütre pojale?23.02.2015

Minu ema elab talus koos oma ühe tütrega, kuid soovib kinkida kinnistu teise tütre pojale ehk oma lapselapsele nüüd kui elab. Kui peaks juhtuma, et ema sureb, kas võib juhtuda, et teine tütar hakkab oma osa nõudma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie emal on võimalik teha testament oma lapselapse kasuks või kinkida talu lapselapsele koos klausliga kinkelepingus, et jätab endale õiguse elada talus kuni surmani (kinge surma puhuks VÕS § 262).
Kinkelepingu muutmine on komplitseeritud.

Testamendi võib teha nii koduse kui ka notariaalse. Pärimisseaduse kohaselt kehtib kodune testament 6 kuud, notari juurde hoiule antud või notariaalselt tehtud testamendi kehtivusaega piiratud ei ole ning testamente saab muuta uue testamendi tegemisega/testamendi muutmisega.

Seadusejärgne pärimine toimub kui testamenti või kinget surma puhuks tehtud ei ole. Sellisel juhul jagatakse talu mõlema tütre vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas pärandada korter ühele lapsele nii, et teistel ei tekiks õigust sellele?20.02.2015

Mul on 3 last ja tahan teha neist ühele oma korteri pärimise õiguse. Kuidas seda teha et teistel ei oleks selleks õigust?
Tänan vastuse eest

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.

Seega saate te teha testamendi, mille sisuks on korteri jätmine just ühele lapsele.

Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari juurde hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kehtib 6 kuud, notariaalsel testamendil piiratud kehtivusaega ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas teise ringi pärija saab pärida kui on olemas esimese ringi pärija?17.02.2015

Mul on üks laps, abielus ei ole. Minu vara jääks seaduse järgi minu lapsele. Minu vanemad väidavad, et kuna nemad on pensionärid, siis oleks neil minu surma korral õigus sundosale.
Kas see vastab tõele? Mina loen seadusest välja, et kogu vara jääb kindlasti ainult minu lapsele. Kas midagi muutub kui laps ei ole enam alaealine?
Tänan!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Sundosa reguleerivad pärimisseaduse §-d 104-109.

Põhilised eeldused sundosa nõudmiseks on 1) pärandajal oli oma surma hetkel kohustus anda talle ülalpidamist või 2) tal oleks olnud õigus seaduse järgi pärida.

Pärimisseaduse § 104 sätestab sundosa pärimise õiguse. Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase (antud juhul siis tütre), oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Sundosa saamise tingimus on, et pärandist ilma jäetu on töövõimetu ning pärandajal oli kohustus teda ülal pidada ja abistada. Sundosa saamise õigus on ka siis, kui isikule pärandatud pärandiosa on väiksem kui sundosa.

Perekonnaseaduse § 97 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 98 sätestab erandi ehk õigustatud isikute järjestuse. Perekonnaseaduse § 98 lg 1 järgi, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

Seega antud juhul täpsema vastuse andmine sõltub teie ülalpidamiskohustusest ja ka majanduslikust seisundist. Kui teil puudub ülalpidamiskohustus oma vanemate suhtes, siis on teie laps seadusjärgne pärija ning pärand kuulub temale. Kui aga ülalpidamiskohustus vanemate suhtes on, siis testamendiga sundosa nõudmist ei saa välistada (PärS § 104 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas peale ühe vanema surma on võimalik teha uus testament?17.02.2015

Tervist,
On selline keeruline olukord. Minu vanematel on maja (ühisvara) millesse ma panustan rahaliselt ning ka isikliku ajaga. Meil on kokkulepe, et selle pärin mina. Tahaks teada, kas on mingi võimalus, et see ei lähe nii nagu meil on kokkulepe.
Mul on õde, ta on invaliid ning minul on testamendi järgi kohustus talle peale vanemate lahkumist eestkostja olla. Tänases notariaalses testamendis on pärijaks märgitud mina ning piiranguga, et peale ühe vanema lahkumist seda enam muuta ei saa. Nii isal kui ka emal on eelmisest abielust lapsi ehk et mul on poolvendi või õdesid.
Kas on võimalik uus testament teha näiteks peale ühe vanema lahkumist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi (PärS § 10 lg 2).

PärS § 39 lg 1 sätestab, et testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse pärandi ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle osa kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut (PärS § 39 lg 2).

PärS § 88 lg 1 sätestab, et testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib notariaalse testamendi testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus (PärS § 88 lg 4). Kui testaator on testamendi tühistanud, ei jõustu tühistatule eelnenud testamendid, kui tühistavast testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (PärS § 88 lg 5).

Kui ma aga õigesti aru olen saanud, siis on teie vanemad teinud vastastikuse testamendi? Kui jah, siis PärS § 89 lg 1 sätestab, et abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi.

Abikaasade vastastikuses testamendis sõltub ühe abikaasa tehtud korralduse kehtivus teise abikaasa tehtud korralduse kehtivusest, kui võib eeldada, et ühe abikaasa korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta. Kui abikaasad on teinud vastastikku teineteise kasuks korraldusi või määranud, kellele läheb üle üleelanud abikaasa pärand või muu vastastikuse testamendi alusel saadu, eeldatakse, et korraldust ei oleks tehtud teise abikaasa korralduseta (PärS § 89 lg 2).

PärS § 90 lg 1 kohaselt sätestab, et abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis, millega nad on teineteist vastastikku ainupärijaks nimetanud, määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral. Kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha (PärS § 90 lg 2).

PärS § 93 lg 1 kohaselt võib abikaasade vastastikuses testamendis sisalduva, PärS § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse, mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa ühepoolselt tühistada. Testament, millega tühistatakse esimeses lauses nimetatud korraldus, peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate korralduse tühistamise kohta.

Pärast abikaasa surma saab teine abikaasa PärS § 89 lõikes 2 nimetatud korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati (PärS § 93 lg 2).

Täpsema vastuse andmiseks oleks siiski vaja tutvuda testamendiga, kuid antud juhul tundub, et tegemist võib olla vastastikuse testamendiga ning kui testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis aja jooksukl peab pärimismenetluse algatama ja mis aja jooksul peaks loobumisest teatama?09.02.2015

Minu sugulane suri 2014. aasta alguses ning seaduse järgi oleksin mina üks pärijatest. Pärimismenetlust algatatud pole ja soovin nüüd pärimismenetluse algatada ja ka pärimisest loobuda. Kas täna on mul veel võimalik pärimisest loobuda või on see tähtaeg möödas?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Samas võib aga notar kolmekuulist tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega peate notarile teatama, millal saite pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada, millest omakorda oleneb see, kas teil on veel võimalus pärandist loobuda või mitte. Samas, mõjuva põhjuse olemasolul, saaksite taotleda notarilt tähtaja pikendamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pojal on ikkagi õigus mingile osale pärandist, kuigi testament on tehtud lapselapsele?09.02.2015

Tere,
Minu vanaisa pärandas mulle kui lapselapsele kogu oma vara 3 aastat tagasi, mille omanikuks siis saan peale tema surma. Nüüd minu onu, ehk vanaisa poeg (vanus 62) tuli sellise jutuga, et kui vanaisa sureb, ehk tema isa, siis temal on ka seaduse silmis õigus saada osa pärandusest, kuna tema on vahepeal saanud invaliidsuse.
Kas vastab see tõele, tema isa teda üleval ei pea seoses selle väidetava invaliidsusega, ausalt öelda pole nad omavahel isegi kohtunud ligi 13 aastat.

Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 104 lg 1 kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Perekonnaseaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama.

Seega tuleks teil esmalt kindlaks teha, kas vanaisa poja (alaneja sugulane) invaliidsusaste on selline, et ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui see nii on, on tal pärimisseaduse § 104 lg 1 kohaselt õigus sundosale isegi siis, kui teie vanaisa teda hetkel ülal ei pea, kuid pojal oleks õigus ülalpidamist saada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan vaidlustada pärimist, kui mulle oli tehtud testament, kuid sain pärandaja surmast teada alles aastaid hiljem?02.10.2012

Minu nimele oli tehtud notariaalne testament 1978.a. Olin eemal ja rändasin ringi ning testamendi tegija suri 1987. aastal. Mina sain sellest surmast teada umbes kolm aastat hiljem. Mida saaksin teha veel tänasel päeval kui saan, sest vara omastas mu isa. Testamendi tegi minu vanaisa, kes kasvatas mind, koolitas, riietas ja ka isal olid äravõetud isaõigused kohtu poolt ja ta maksis mulle alimente kuni käisin koolis.
Lugupidamisega

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Peaksite pöörduma juristi poole täpsete juhiste saamiseks, sisuliselt teil on nõudeõigus tuginedes TsÜS § 155 lg-le 1, mis ütleb pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
 

Küsimus: Kuidas käib ühisvara jagamine abielu ajal?20.09.2012

Plaanis on lahku kolida ja samal ajal jagada ära ühisvara - maksaksin abikaasale poole vara väärtusest ja ühisvara muutuks minu lahusvaraks koos eluasemelaenuga. Saadud summa eest ostaks abikaasa endale võlavaba elamispinna. Samas abielu me veel esialgu lahutada ei kavatse, kuid kui asi siiski selleni peaks minema, peaksid varalised suhted olema sellises seisus, et mingit jagamist enam ei oleks vaja.

Mida sellise plaani korral tegema peaks? Olen aru saanud, et uue perekonnaseaduse alusel on notari juures võimalik ühisvara jaotada ka ilma abielu lahutamiseta - kuidas see täpsemalt toimuma peaks ja milliste lepingute alusel? Mille alusel makstakse notaritasu ja riigilõivu - kas vara koguväärtuselt või ainult abikaasalt minule siirduva vara väärtuselt?

Küsimus ka elatuskohustuse kohta sellise skeemi puhul (varalahusus kuid endiselt abielus) - kui abikaasa peaks töö kaotama (mingit haigust ega invaliidsust ei ole), siis kas minul tekib kohustus teda ülal pidada, kuigi me koos ei ela ja ühisvara puudub?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kui abikaasadel on varasuhteks varaühisus, siis on seda varasuhet võimalik lõpetada abieluvaralepinguga, mis peab olema notariaalses vormis. Abieluvaralepinguga kehtestavad abikaasad muu seaduses ettenähtud abieluvarasuhte. Teie situatsioonis soovitaksin varalahususe režiimi. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Enne vararežiimi muutmist omandatud vara on teil võimalik jagada alates varasuhte lõppemisest ehk abieluvaralepingu sõlmimisest või kohtus. Ma ei laskuks antud hetkel sügavamalt teemasse, kuidas te oma konkreetset vara jagate ja kas ühel või teisel poolel tekib kohustus maksta ühisvara arvelt enamsaadult kompensatsiooni teisele abikaasale, sest see eeldaks sügavamat õiguslikku analüüsi.
Kui abikaasad on varasuhteks valinud varalahususe režiimi, jäävad kehtima abielu üldised õiguslikud tagajärjed.
 

Küsimus: Kes pärib kui testamendijärgne pärija on surnud?20.09.2012

Minu abikaasa vanaema pärandas notariaalse testamendiga oma vara minu abikaasale, tema onule ja tädile, kellest viimased kaks on surnud, kas siis nüüd on minu abikaasa ainuke pärija?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Pärand läheb pärijatele üle pärandi avanemise hetkel. Kui pärand ei ole pärijate surma hetkeks avanenud, ei kuulu eeldatav pärandvara selle isiku vara hulka. Teie küsimusest küll ei selgu, kas teie abikaasa vanaema on testamendis nimetanud teie abikaasa onule ja tädile järelpärijad. Kui teie abikaasa vanaema pärand ei ole käesolevaks hetkeks veel avanenud ja eeldusel, et järelpärijaid ei ole määratud, siis sellisel juhul on teie abikaasa oma vanaema ainupärija.