Pärimisõigus

Kes on pärijad, kui sureb mees, kes ei ole abielus, kuid kellel on elukaaslasega 1,5 aastane laps? Kas pärija on ainult laps või kas on pärijateks ka mehe ema ja isa? Kas elukaaslasel on mingit õigust ettevõtte osakutele? Kes peab ettevõttega edasi tegelema, kui enne oli ainuke juhatuse liige ja 100% osanik mees üksinda?

Ema suri, ainupärijaks testamendiga olen mina, ja annakuna on mul kohustus saadud pärandvara (kinnisvara) arvelt katta oma õe elamiskulud ning tagada talle korralik elamispind. Kas õele tagatud elamispind, antud juhul pärandvara-kinnisvara, läheb peale õe surma ülejäänud õdede-vendade vahel jagamisele, või annak lihtsalt lõpeb ja kinnisvara, mis oli annakuks, jääb minu jagamatuks omandiks?

Tere!

Kuidas peksime toimima, kui üks pärijatest ei ole notariaalselt koostatud testamendiga nõus? Täpsemalt siis sellega, kuidas testamendi koostaja jaotas oma vara. Praeguseks on pärimine jõustunud ning notari jutu järgi läinud vara võrdselt kõigi pärijate omandisse.
Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, kas siis kohtusse peaks pöörduma üks või kõik pärijad?
Kas on võimalus, et testamendis soovitu jääb ellu viimata?

Ette tänades!

Tere
Minu 93-aastane isa suri 2 aastat tagasi. Isa pidevalt kordas, et raha, mis jääb peale tema surma, jäävad minule ja minu õele võrdsetes osades, kuid minu teada kirjalikku testamenti ta pole teinud. Kaks päeva enne surma olles täiesti selgel mõistusel ütles isa minule, et ta ei usalda õde ja palus kontrollida tema pangakontot. Isa kahtlustas, et õde, kes haldas isa pangakontot, kuritarvitas oma õigusi ja kasutas pangakontol olevaid vahendeid enda kasuks. Kuna isa ei valdand eesti keelt, silmanägemine oli tal halb, haigete jalgade tõttu ei saanud ise minna pangakontorisse ei osanud ta kontrollida pangakonto väljavõtet. Kuid ta kirjutas kõik oma väljaminekud üles ja ütles mulle, kust ma võin leida tema paberid. Kahjuks isa suri ja ma ei jõudnud tema palvet täita. Õega on mul äärmiselt halvad suhted, õigemini me ei suhtle üldse. Isa matuseid korraldasin mina. Vahetult enne isa surma (õigemini surma päeval) õde kandis kõik rahalised vahendid isa arveldusarvelt enda arveldusarvele. Seejärel kandis minule 1/2 tema sõnul arveldusarvel olevast rahast lisades 1/2 matmise kuludest. Isa sõnul pangas tal pidi olema ligi 25000€, õde aga kandis minule alla 4000€. Palvele esitada minule isa pangakonto väljavõtet, ütles ta et arveldusarve suletud ja väljavõtet pole võimalik saada. Paar kuud tagasi korrastasin isalt jäänud dokumendid, pildid jms. Ja nende asjade vahel leidsin isa mainitud paberid, s.h. ka pangakonto väljavõtte, kust selgus, et õde oli tõepoolest kandnud endale ca 16000€, kusjuures makse selgituseks märkis, et see on isa kingitus temale. Mind ei ole sellest keegi teavitanud. Nagu ma sain aru, kirjalikku kinkelepingut pole.
Seoses sellega on mul järgmine küsimus: kas mul on õigus ka sellele rahale, mis õde pettusega kandis isa arvelduskontolt endale?

Vanaisa tegi testamendi kogu varale minule klausliga, et vanaema võib oma elu lõpuni seal elada. Nüüd tekkis vanaemal küsimus, et kui tema ära sureb kes pääseb tema pangakontole ligi. Kas ta peab selleks eraldi notaris tegema mingi dokumendi?

Vend on surnud, surnu abikaasa, kaks last ja 1 laps eelmisest abielust, kuidas on päranduse jagamine? Lesel on firma, kas see läheb ka ühisvarasse. Eelmisest abielust laps on teavitatud pärandusest kuid ei vasta ja ei keeldu ega nõusolekust, elab Šveitsis. Kuidas edasi toimida ja kuidas on jagamine sugulaste vahel?

Tere,

On kaks venda, R ja A. R on lastetu lesk, A-l abikaasa ja lapsed. Mõlemad vanad mehed on teovõimetud ja lamavad hooldekodudes. A naine andis sisse avalduse, et temast saaks A eestkostja. Kui nüüd juhtub, et R lahkub, siis on pärija A ja kui abikaasa millalgi eestkostjaks saab, võib ta pärandi A eest vastu võtta?
On ka teine variant - R lahkub ja varsti ka A. Abikaasa pole veel eestkostjaks saanud kuna protsess võtab aega. Kes siis on pärija? Kas abikaasa ja lapsed või ainult lapsed sest isa enam ei ole ja seaduse järgi oleks nad oma lastetu onu otsesed pärijad?

Tere, elan Soomes ja seetõttu ei tunne hästi Eesti pärimisõigust. Isa suri enne lihavõttepühi. Isa elas oma abikaasaga, kes on veel elus. Nemad tegid isa ütluse põhjal testamendi.
1. Kas minul on õigus näha ja tutvuda testamendiga?
2. Kellele siirduvad isa pangaarvel olevad rahad?
3. Kes võib kasutada isa nimel olnud autot või müüa seda ja kellele kuuluvad müügitehingust saadavad rahad?
Ühiseid lapsi neil ei olnud. Mina olen isa ainus laps ja abikaasal on üks laps. Meil, lastel, on kõigil lapsed.

Tervitustega siit teisepool lahte

Tere Aldo!
Meil on partneriga kahepeale omandis 2 objekti: maja+krunt ning maatükk (mujal). Tervislikel põhjustel soovime omandivormi muuta ehk teha nii, et maja+krunt kuuluksid minule ning maatükk partnerile.
Partneril on pere varasemast abielust, meie abielus ei ole. Me jätkame oma suhet ja meil on ühine ka raha kasutamine. Samas soovime südamerahuks teha nii, et mina ei jääks ilma ½ meie majast tema surma korral ning tema pere päriks maatüki. Kuidas seda saaks teha võimalikult väheste kuludega? Kas kinkimisega?
Ostes olime terved ning ei näinud ette, et mulle võib probleem tulla. See on mõlema soov.
Heade soovidega

Vanaema suri 2021 jaanuar ja testamenti ei ole tehtud, samuti pole veel algatatud pärimiseks menetlust. Vanaemal ja vanaisal on 3 elus olevat last ja olid abielus ning oli ühisvara. Praegusel hetkel on vanaisa otsustanud enda osa kinkelepinguga minule kinkida. Milline on vanaisa osa praegu ja kui algatatakse pärimismenetlus, siis milline osa jääb pärijatele? Kas kinkelepingusse peaks panema punkt-punktilt kirja, millist osa võin kasutada, praegu ei ole vanaisal testamenti tehtud. Kas vanaema osa pärijatel on õigus teha ettekirjutusi sellele osale, mille mina kinkelepinguga saaksin. Sest hiljem oleksime ju kaasomanikud.