Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kinnisturaamatusse läheb omanikuna kirja pärandisaaja või annaku saaja?28.11.2016

Tere.
Laste isa suri ootamatult, kuid jõudis teha testamendi. Testamendi järgi on pärija keegi kolmas isik. Kuid annakutena on testamendis pärandatud kinnisvara - korter ühele lapsele (alaealine 16a) ja maja teisele lapsele (alaealine 6a) ning mets jagamisele kolme lapse vahel. Lapsed saavad oma nn annaku kätte siis, kui nad on 21 a vanad. Kas pärandi saajal on õigus keelata lastel elada majas, mille omanikuks ta saab? Kas kinnisturaamatusse läheb omanikuna kirja pärandisaaja või annaku saaja? Pärijal on tegelikult plaan anda ainuisikuliselt maja kasutusõigus hoopis kellelegi teisele. Kas see on võimalik. Kuidas saaks nii, et lapsed saaksid ikkagi kasutada isa poolt neile jäetud kinnistuid? Kas pärandist loobumine, siis läheks seaduse järgi pärijatele või eel- ja järel lepingu kaudu. Tänud

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt (pärija või teine annakusaaja) annakuks määratud eseme üleandmist. Notar tõestab pärija või annakusaaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta. Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese. Pärija vastutus üleantava asja eest kujuneb lähtuvalt annaku esemest nii pärimisseaduse kui võlaõigusseaduse järgi: kui pärija on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni mõistlikul viisil hoolitsema (VÕS § 77 lg 4). Pärija kannab kohustuse täitmisega seotud kulud (VÕS § 90) ning pärijal pole kohustust anda asi üle enne, kui saabub testamendis määratud üleandmiseaeg.

Pärandaja võib sellest erinevaid korraldusi teha. Pärandaja teistsuguse korralduse puudumisel on kinnisasjaannaku puhul pärija kohustatud kandma ka kande tegemise kulud kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatusse tuleb märkida annakutäitja kui kinnisvara eest hoolitseja. Eelmärkena saab lisada AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi tingimusliku nõude tagamiseks eelmärke annakusaaja kasuks. Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas pärimisel käsitletakse pärandaja käendust, kas pärijad on solidaarsed käenduse osas?15.11.2016

tere,
pärimismenetluse käigus selgus pangalt notarile esitatud dokumentides, et meie lahkunud ema oli käendanud kellegi õppelaenu. Oleme õega võrdsed pärijad. Hetkel me isegi ei tea (ilmselt saaame seda pangast edaspidi uurida), mis summas ja kelle laen see oli (ilmselt keegi sugulastest). Kas laenu käendamise kohustus läheb ka automaatselt üle pärijatele võrdsetes osades? Või kuidas käendamist pärimise võtmes käsitletakse?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PärS § 2 järgi on pärand pärandaja vara. TsÜS § 66 avaldab vara mõiste, milleks on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega lähevad pärijatele üle nii õigused kui ka kohustused, sh käenduskohustused.

PärS § 2 järgi ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sellised kohustused on nt ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused. Pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustuse hulka ei kuulu käenduslepingust tulenevad kohustused.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa täiskasvanud lapsel on õigust sundosale, kui teeme omavahelise vastastikuse testamendi?14.11.2016

Tere!
Soovime abikaasaga teha abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasal on eelmisest suhtest täiskasvanud laps, kelle suhtes ei ole tal ülalpidamise kohustust. Kas lapsel oleks siiski õigus nõuda sundosa?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Sundosa on PärS § 104 lg 1 alusel õigus nõuda isikutel, kes on pärandist ilma jäetud, kuid kelle suhtes oli pärandajal perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus pärandaja surma hetkel.

Seega kui pärandaja surma hetkel ei ole pärandajal isiku (käesoleval juhul täiskasvanud lapse) suhtes perekonnaseadusest tulenevat kehtivat ülalpidamiskohustust, ei ole täiskasvanud lapsel õigust nõuda ka sundosa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mehe sugulased tõesti pärivad selle vara, mis on surnu naise päritud raha eest soetatud?08.11.2016

Suri meesterahvas, kes oli aastaid abielus (ei olnud abieluvara lepingut). Ühiseid lapsi polnud, ainult naisel oli laps eelmisest suhtest. Mõned aastad tagasi sai naine päranduse (raha) ja ostis maja. Mehel oli ainult oma isiklik autoliising. Mehel on elus ema, palju õdesi-vendi ja õdede vendade lapsi. Kuidas toimub pärimine? Kas 1/4 pärib mehe ema? Mehe isa on mitmed aastad tagasi surnud. Või ka õed-vennad ja nende lapsed? Kas arvesse läheks see, et kõik maine vara(peale auto liisingu) on naispoole pärandiks saadud raha eest soetatud?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra pärijad on PärS § 13 järgi alanejad sugulased ehk lapsed. Kui lapsed puuduvad, on pärijateks PärS § 14 lg 1 järgi teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk vanemate lapsed. PärS § 14 lg 3 järgi kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. PärS 13 lg 1 järgi pärivad surnud vanema asemele astunud lapsed võrdsetes osades selle osa pärandist, millele oleks olnud õigus nende surnud vanemal.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 p 2 järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Lisaks on abikaasal õigus PärS § 16 lg 3 järgi nõuda asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Samuti kui abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega on tal PärS § 17 lg 1 järgi õigus abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemetele, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

Käesoleval juhul päriks päritavast varast ½ abikaasa, ¼ pärandaja ema, ¼ pärandaja õed-vennad. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on: lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühe abikaasa pärandist saadud raha eest). Kuna pärandi eest ostetud vara ei ole mehe vara, siis ei ole võimalik seda ka pärida.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on kõige lihtsam pärandusest loobuda?08.11.2016

Tere!
Kuu aega tagasi suri mu bioloogiline isa. Kuna see isa pole mind kasvamise ajal rahaliselt toetanud ega hoidnud minuga mingit kontakti, siis seega on ta mulle kui võõras inimene. Sooviks teada, kuidas oleks kõige lihtsam loobuda pärandusest kuigi pärimismenetlust pole algatatud? Kas annab teha pärandist loobumise avaldust notarile pärimismenetlust algatamata? Hetkel teenin aega kaitseväes. Olen kuulnud, et loobuda tuleks kolme kuu jooksul peale pärandaja surma. Millega peaksin alustama, et hiljem ei kaasneks ootamatuid rahalisi kohustusi või ebameeldivusi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumiseks tuleb kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. PärS § 119 lg 1 järgi saab seda teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Pärijaks ei saa isik siiski enda teadmata nö salaja – ta peab olema teada saanud oma võimalikust pärimisõigusest – seda nii seadusjärgse kui testamendijärgse pärimise korral.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?20.10.2016

Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseaduse § 27 lg 1 järgi ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.

PKS § 27 lg 2 p 2 järgi kuuluvad lahusvara hulka esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa surma korral pärib testamendi järgi meie ainuke laps või ka mehe teised lapsed?14.10.2016

Tere, kui on tehtud abikaasade vaheline testament ühise lapse kasuks, praegu 11 a vana, kas mehe surma korral peab teine abikaasa mehe lastele teatud osa majast välja maksma? Maja soetatud meie abielu ajal?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PärS § 39 lg 1 järgi on testamendijärgne pärija isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa sellest.

Kui mees on pärandanud abikaasaga ühisomandis oleva maja abikaasaga saadud ühisele lapsele, siis mehe osa majast läheb tema surma korral üle testamendiga määratud pärijale ehk ühisele lapsele.

Seega on seejärel maja ühisomandis mehe abikaasa ja lapse vahel. Alaealise lapse puhul hoolitseb alaealise poolt päritud vara eest vanem.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas päritud maja oma nimele vormistamine on kohustuslik?12.10.2016

Tere! Isa ema surid 6 aastat tagasi ja mina pärisin isa maja. Kas oma nimele vormistamine on kohustuslik või ei ja kas on sellel ka mingi tähtaeg kui peab oma nimele vormistama?
Ema eelmisest abielust on mul ka vanem vend, kas ka temal on õigus minu isa majale?

Suured tänud!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimise vormistamiseks ehk pärandi pärijate nimele vormistamiseks ja pärandi jagamiseks tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimisasjade lahendamisega tegeleb notar. Selleks, et notar saaks menetlust läbi viia peab keegi esitama avalduse. Kogu pärimismenetlus toimub ühe notari juures - kui ühele notarile on juba keegi esitanud pärimismenetluse algatamiseks avalduse, siis kõik järgmised avaldused edastatakse sellele notarile ka juhul, kui hilisema avalduse tõestab teine notar.

Avalduse saab esitada pärast seda, kui isiku surm on rahvastikuregistris registreeritud. Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel.

Mis puudutab küsija ema eelmisest abielust sündinud poja ehk küsija poolvenna õiguslikku staatust, siis võib väita, et küsija poolvennale võib kuuluda mingi osa majast, sest küsija poolvend on küsija ema seadusjärgne pärija, kuna ta on pärija laps. Olukorda ei muuda ka see, kui maja oleks olnud isa lahusvara, sest isa pärija küsija kõrval on ka ema. Täpsemalt oskaks antud küsimusele vastata pärimismenetlust läbi viinud notar, kes teab, kuidas jagati ema ja isa kogu pärandvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas toimub metsa, põllumaa ja muu vara pärimine, kui pärijad on abikaasa ja 3 last?10.10.2016

Tere
Abikaasa surma korral läks vara jagamisele abikaasa ja 3 lapse vahel. Rahaline pool jagati ära, mis oli abikaasa pangakontodel. Kuidas tehakse muu varaga, mets, põllumaa? Kuidas selle jagamine käib? Kas ma saan teha tehinguid oma kinnisvaraga enne jagamist ning samal ajal saan näiteks metsa kasutada?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui tegemist on pärandvara jagamisega PärS § 152 lg 1 järgi kaaspärija nõudel, siis PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning lg 4 järgi jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral aga kohtus.

PärS § 154 lg 1 järgi, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva ühise osa valdamist, kasutamist ja käsutamist.
Pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. (PärS § 159 lg 1 ja 2).


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab varast, mille pärib piiratud teovõimega isik, kelle eestkostja on vald?06.10.2016

Tere.
peres on 2 last, üks neist on täiskasvanud isik piiratud teovõimega (püsikujuline skisofreenia) ja tema eestkostjaks on vald. Mis saab talle pärandatavast varast, kui kunagi peaks vanemaga midagi juhtuma ja testamenti pole tehtud. Kas pärijaks on siis vald, kuna ta ise enda vara ei halda?
Mis õigused on sel juhul eestkostajal ja teisel lapsel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ka piiratud teovõimega isik saab vara pärida. PärS § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Seega päriksid mõlemad lapsed. Kui piiratud teovõimega isikul on olemas eestkostja, siis vara eest hoolitseb eestkostja.

PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostetava vara peab eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ja võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

PKS § 187 loetleb mida ei või eestkostja kinnisvaraga ilma kohtu loata teha ning PKS § 188 loetleb teised tehingud, mida ei või ilma kohtu loata teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee