Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas toimub korteri pärimine kui korteris on üürnik sees?14.11.2018

Tere. Meil käib pärimismenetlus. Küsimus on selles, et lahkunul on 3 kinnisvara. 1 maja ja 2 korterit. Ühes korteris on sees üürnik, kelle üürileping lõpeb veebruaris 2019. aastal. Kuidas nüüd käituda? Kuna korter on ju osa pärandvarast, siis kas peab üürnik välja kolima? Ja kes peaks tegelema korteriga? Kas notar, kes algatas pärimismenetluse? Kui korterid seisavad tühjalt, siis kes peaks maksma sellel ajal kommunaalkulud? Tänud vastamast.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Tähtajaline üürileping lõppeb seaduse järgi tähtaja saabumisel ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu. Seega kui üürnik pole lepingu tingimusi rikkunud ei pea ta enne lepingu tähtaja saabumist välja kolima. Juhul Kui Te olete nõustunud pärandi vastu võtma, lähevad Teile üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja seega peate korteritega tegelema Teie ja maksma ka nendega seotud kulutused. Kui Te ei ole pärandit vastu võtnud kohaldatakse pärandvara hoiumeetmed kuni pärandi vastu võtmiseni ja pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad, abielus me ei ole, kooselust on üks ühine laps?13.11.2018

Tere
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Elukaaslase surma korral on seega pärijaks teie ühine laps, kui tal rohkem pärijaid ei ole. Kuna te pole elukaaslasega abielus, siis teie ei ole tema õiglusjärglane, seega te seaduse alusel ei päri. Elukaaslasel on võimalik teha ka testament, sellisel juhul saab ta ise määrata enda pärijad.

Kuna pärijaks on laps, siis tasub märkida, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (sh ka laps), kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.

Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seega teisisõnu sellist olukorda tekkida ei saa, kus teie ühine laps pärib omale ainult võlad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mul on mingit õigust majale või hüvitisele, kui remontisin isa maja, aga ta ähvardab selle kellelegi teisele pärandada?07.11.2018

Tere!
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?

Tänud vastuse eest

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisseadus § § 104 reguleerib sundosa pärimist. Esimese lõike alusel, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Tundub, et käesoleval juhul Teie isal teie suhtes kehtivat ülalpidamiskohustust ei esine, seega sundosa Te nõuda ei saa.

Seega antud juhul saab kõne alla tulla hoopis lepinguväline võlasuhe - ehk tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Kas ja mis ulatuses, selleks tuleb täpsemalt juba konkreetseid ajsaolusid hinnata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele anda?07.11.2018

Tere!
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks, et Teie soov realiseerida, on siiski vaja pärandvara vastu võtta. Nagu ma aru saan, olete Te ainukene pärija. Sellisel juhul pärandvara jagama ei pea ning Te muutute nende asjade ainuomanikuks ehk saate vabalt kõnealuseid esemeid käsutada. Seega saate vormistada kinkelepingu auto kinkimise kohta pojale (vajalik omanikuvahetuse vormistamisel Maanteeameti teenindusbüroos). Raha saate anda tütrele niisama, selle jaoks lisatoiminguid vaja ei ole. Majaga probleemi ei nähtu, kuna pärandi vastuvõtmisega jääb see teie omandisse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018

Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui loobusite enda pärandi osast, siis te ei saa seda kinkida, kuna teie asemele asub järgmine pärija seadusjärgse pärimise regulatsiooni järgi.

Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Mida peaks ette võtma, et kõik pärijad saaks majja, kuna ühel pärijal on võti ja ta ei lase teisi sisse, nii ei saa ka maja müüa?18.10.2018

Oleme saanud mitme pärija peale päranduseks maja, mida plaanime müüa ja kõik pärijad on sellega ka nõus. Probleem selles, et maja võti on ainult ühe pärija käes ja ta keeldub seda teistele andmast (st. majas saab käia ainult tema). Samas peaks kõigil ühisomanikel olema võti ja õigus majja siseneda. Sellise tegevusega on takistatud ka müügiga seotud toimingud. Mida peaks sellises olukorras ette võtma, et tagada kõigile ligipääs pärandvarale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kohtuväliselt see ei õnnestu, siis ei jää muud üle, kui pöörduda vastavasisulise nõudega kohtusse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?18.10.2018

Tere,
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega selleks, et pärandavara jagada kohtuväliselt, on vaja kõigi kaaspärijate nõusolekut ja kokkuleppele jõudmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018

Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie elukaaslane ei määra Teid pärijaks testamendiga, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. Sellisel juhul ei päri Teie ega Teie lapsed, kui nad ei ole just Teie elukaaslase poolt lapsendatud. Selleks, et Te saaksite pärida seaduse järgi, peate Te olema abielus.

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018

Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärand on kogu pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas toimub pärimine isiku järel kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta?18.10.2018

Kuidas toimub pärimine isiku järel siis kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta ja selle kinnistusregistris registreerida oma nimele? Pärandist loobuda ta ei kavatsenud, kuid suri enne kui pärimisasja algatatud sai.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kehtiva süsteemi järgi pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärija võib pärandist aga loobuda. Pärand on kogu pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Seega Teie näite puhul on pärijateks selle isiku pärijad, kes ära suri. Esiteks, pärandit ei pea vastu võtma, sest alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem ehk kui loobutud ei ole, siis on vastu võetud. Kuna kõnealune isik ei olnud pärandist loobunud, siis tema surma korral lähevad kõik tema õigused ja kohustused üle tema pärijatele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal