Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui mulle tehti korralikult tünga, kas siis on lootust veel kuskilt abi saada?23.05.2013

Lugu siis järgmine:
Mai esimesel nädal panin netti kuulutuse, et otsin igasugust lühiajalist ja tükitööd, 10. mail sain kõne, kus pakuti sellist asja: isik 1, kes mulle helistas, küsis kas ma 40 eurot tahan teenida, kiiresti. Isik 1 ütles, et on Läti piiri ääres tööl ja on abi vaja raha transportimiseks Andreile kes töötab kuskil Tallinna bussijaama juures, isik 1 pakkus välja, et kannab raha minu kontole, (summaks oli 180 eurot)(140 pidin edasi toimetama Andreile, 40 pidi mulle jääma), küsisin selle peale, et kuidas te saate mind usaldada, et ma kogu rahaga jooksu ei pane. Selle peale isik 1 ütles, et tal on minu nimi olemas ja postitab sellejärel mu facebooki seina teateid täis. Mõtlesin kiire 40 eurot, miks mitte. Niisis lasin raha kanda ema kontole, (kuna enda pangakaardi parool oli ununenud), ema kontolt sai raha välja võetud, seejärel kui kinnitasin talle kõnega, et raha on olemas, helistas mulle Andrei, kes ütles et tule Tallinna Bussijaama, "Kodused Toidud" kohviku ligidale. Jõudsin sinna, helistasin Andreile, Andrei ütles, et on koosolekul ning ei jõua ja et ma annaks raha kohviku klienditeenindaja kätte ja ütleksin et Andrei tuleb järgi. Tegin nii, ise pistsin 40 euri tasku ja tulin ära. Diil tehtud, kumbagi asjaosalist kordagi ei näinud - kui hea raha ja kui kiiresti.

Nädal aega hiljem sai ema pangalt kõne, et seesamane isik 1 nõuab pangalt, (ja pank meilt) raha tagasi, kuna ei ole kaupa kätte saanud. Arvatavasti nimetas Kaubaks ta Iphone5 klooni, mida ma müüsin soov.ee/kuldnebors.ee/okidoki.ee üle poole aasta tagasi, telofonist sain ammu lahti, kuid kuulutusi muidugi pole viitsinud maha võtta. Ei ole kindel, mida ta kaubana mõtles, kuid see võib olla see.

Ühesõnaga sain ise tuimalt külma, mõlema asjaosalise telefonid on välja lülitatud.
Kas on mingi pääsetee? On kuidagi võimalik need värdjad vahele võtta või olen ma sattunud tuimalt seaduse sulgu?
Raha kindlasti tagasi maksta ei kavatse, mingu kasvõi kohtuni välja!

Ootan teie abi

Vastus: Andero Sepp, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tere

Sellises olukorras on võimatu öelda, mida peab üks osapool kaubaks ja mida Teine. Parim lahendus ongi lasta asjal minna kohtuni. Muidugi võite ka ise minna sinna kohvikusse, küsida selle teenindaja kohta ja leides teenindaja, küsida tema käest, et mis sai rahast, millele Andrei järgi pidi tulema. Ehk sai teenindajal näiteks vahetus enne Andrei saabumist läbi ja järgmine teenindaja ei teadnud enam asjast midagi ning nii see "kaup" kohale ei jõudnudki.
 

Küsimus: Kas mind lastakse ARK eksamile, kuid jäin mootorrattaga lubadeta juhtimisega vahele?23.05.2013

Tere
Kui isikul on kehtiv b-kategooria juhiluba (mitte esmane) ja isik jääb vahele a-kategooria mootorratta juhtimisega (vastav juhtimisõigus puudub), siis kas see mõjutab kuidagi ka ARK eksamile pääsemist ning a-kategooria juhiloa väljastamist?

Tänan

Vastus: Andero Sepp, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tere

Soovitan kindlasti üle küsida Maanteaametist, nende infotelefon on 620 1200. Kuid Liiklusseaduse järgi saab takistuseks varasem karistatus ainult esmase juhtimisõiguse puhul. (LS § 106 lg 7 ja § 107).
 

Küsimus: Kas vesipiibu ja vesipiibu söe ostmiseks peab olema 18-aastane?22.05.2013

Kas vesipiibu söe ostmiseks peab olema vähemalt 18-aastane? Samamoodi, kas vesipiibu enda ostmiseks peab ka olema 18?

Vastus: Maarja Punak, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Ei pea. Tegemist ei ole alaealistele keelatud tootega. Piibutubakaga on teine lugu, seda alaealine poest osta ega omada seaduse järgi ei või.
 

Küsimus: Kuidas reageerida, kui kõrvalmajas käivad alaealiste lärmakad (ilmselt alkoholiga) peod?17.05.2013

Tülitan Teid järgmise murega, nimelt oleme ca kuu aega talunud naabermaja (eramaja) alaealise naabri (peretütre) korraldatud pidusid. Tavaliselt toimuvad peod suure alkoholi kogusega nädalavahetustel (peod toimuvad õues ja sh päevasel ajal) ning siis kui maja peremeest (st isa) pole kodus, sellest sõltuvalt toimus viimane pidu pühapäevasel päeval alates kella 16.00 ja kestis esmaspäeva hommikuni ca 07.30). Kõige suuremaks häiringuks on lahtisest auto pagasnikust tulev bassiga muusika ja meie hoovi lendavad tühjad pudelid (ei jäänud palju puudu, et oleksin ühega isegi vastu pead saanud). Kui läksin pärast selle pudeli viskamist (lendas minu peast ca 20 cm kõrguselt vastu seina kildudeks) nendega pahandama, siis vastuseks oli see, et enam ei tee ja ma ei teadnud, et seal sein vahel on. Peretütar tundus mind nähes üsna ehmunud olevat. Seega oleme talunud nädalavahetuse pidusid, aga kui ikkagi pühapäeva öösel ja tööpäeva eel öörahu häiritakse, siis helistasime kaks korda öö jooksul politseisse (esimene pärast 23.00 ja teine u kell 05.00 esmaspäeva hommikul), mõlemad korral käis politsei kohal ja esimese korra käigu tulemuseks oli, et muusika keerati vaiksemaks (bass jätkuvalt sama häiriv), kuid mingi aja möödudes taastus politsei-eelne seis ning järgmine politsei visiit lõppes sellega, et noored läksid autosse muusikat kuulama ja nii ca 7.30-ni. Seega olukord meie jaoks lahenes alles kella 7.30 esmaspäeva hommikul. Andsin politseile helistades ka informatsiooni edasi, et seltskonnas võivad viibida alaealised, kuid kontrolliti ainult autoomanikku ja tema dokumente. Põhjus miks, ei ole neid ise öösel korrale kutsumas ja isaga rääkimas käinud, on hirm enda turvalisuse ees ja nendepoolne võimalik omakohus (kuna "parimatel" pidudel on koos ca 30 noort inimest).

Seega palun Teie abi ja nõu antud probleemi lahendamiseks, lihtsalt mõtlen hirmuga eelseisva koolilõpu ja suve alguse ees.

Vastus: Andero Sepp, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tere

Soovitaksin Teil pöörduda piirkonnapolitseiniku poole ja edastada informatsioon temale.
 

Küsimus: Miks karistatakse eeskirjade rikkujaid, aga ei karistata liiklusõnnetuste põhjustajaid?17.05.2013

Küsimus seisnebki selles, et miks politsei ei karista liiklusõnnetuse põhjustajaid? Samas aga karistatakse suhteliselt karmilt erinevate liiklusseaduste või liikluseeskirjade rikkujat. Küsimus tekkis, kuna olen osalenud seitsmes liiklusõnnetuses, millest kuues olin kannataja ning ühes põhjustaja, kraapides ühe auto stanget parkimisel. Kannataja poolena on kaks autot saanud avariis nõnda kannatada, et kindlustus on tunnistanud need avariis hävinuks, tekitades lisaks auto hävimise kahjule (mille maksab õnneks kindlustus) ka liikumise ja ajaga seotud kulud, mis ulatuvad 300-400 euroni kuus seoses autorendi ja taksoarvetega.
Miks karistatakse kiiruse ületajat või kasvõi jääknähtudega sõitjat, kes ei ole kellegile ei varalist ega tervise kahju põhjustanud, samas kui inimene, kes sõidab kellegi auto kasutuskõlbmatuks puhtast lollusest, pääseb puhta nahaga?
Kas ei oleks õiglane karistada liiklusõnnetuse põhjustajat kriminaalkorras, nagu varastki, kes üle 100 eurose kahju põhjustab, ja peatada juhtimisõigus üheks aastaks, nagu roolijoodikul, et saaks oma teo üle järele mõelda?

Vastus: Andero Sepp, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tere

Paljuski sõltub liiklusõnnetuste puhul osapooltest. Kui osapooled saavad omavahel kokkuleppele ja kahjud piirduvad varakahjuga, siis ei ole kohustuslik politsei teavitamine. LS § 169 lg 4:

LS § 169
(4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.


Liiklusõnnetuse põhjustajale on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse § 223 järgi:

§ 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine

(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui sõber järjest tihedamalt käib läbi inimestega, kes kõik koos kanepit suitsetavad?10.05.2013

Mida teha, kui sõber järjest tihedamalt käib läbi inimestega, kes kõik koos kanepit suitsetavad? Iseseisvalt ta ei hangi seda, kuid nendega koos seltskonnas küll. Samas on nendel inimestel väga suur mõju tema üle, sõprus nendega kaalub üles kõik muu. Kas see võib olla kanepi toimest, et talle nii väga nendega koos meeldib olla, kohe igal õhtul. Ise nad seda narkootikumiks ei pea, mulle seletab ka, et pole mingi narkootik, pole mingit sõltuvust tekitavat efekti ja selles osas on teda võimatu ümber veenda. On sellepärast palju tülisid olnud. Leiab, et probleem on minus, kuna ei lase tal sõpradega suhelda (st kanepit tõmmata) ärritub ka kergemini, kuigi on alati äkiline olnud.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

 

Küsimus: Kas kriminaalse joobe ja ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest saadud karistus takistab juhilubade saamist?09.05.2013

Tere, juhtus nii, et juhtisin autot joobes olekus, peeti kinni: kriminaalne joove ja juhtimisõigust ka mul ei ole. Kuna varasemaid karistusi ei olnud, siis karistuseks rahatrahv. Küsimus millele vastust sooviksin saada. Kas see rikkumine mõjutab kuidagi ka minu edasist lubade tegemist ja juhtimisõiguse saamist? Kohtuotsuses midagi selle kohta eraldi välja pole toodud.
Enne seda intsidenti olin just saanud kätte autokooli paberid, ARK tegemata (kui see midagi mõjutab).

Vastus: Maarja Punak, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Jah, mõjutab. Nii joobes olekus kui juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine pikendavad kokku ühe aasta võrra juhtimisõiguse andmise aega lähtuvalt liiklusseaduse paragrahvist 106. Täpsemat infot selle kohta, millal võite eksamit sooritama minna, saate juba ARKst.
 

Küsimus: Kas politseil oli enne kohtuotsust õigus teatada, et ma juhtisin autot joobes seisundis?09.05.2013

Mul oli soome registris oleva autoga avarii Eestis 3 aastat tagasi, mina pole ennast süüdi tunnistanud, kuna polnud roolis. Uurimine käib siiani. 2,5 aastat oli vaikus uurimises. Kas eesti politseil oli õigus teatada soome politseile, et mina juhtisin autot joobes ja tegin avarii. Autol oli peal 2 kaskot. Soome pool keeldus maksmast kindlustusraha. Auto vrakk seisab kodus siiani puutumata. Oli siis politseil õigus enne kohtuotsust Soome teatada, et mina olen süüdi?

Vastus: Maarja Punak, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kindlustusjuhtumitega tegelemine võib võtta aega. Üldjuhul, kui tegemist on juhtumiga, mis kuulub karistusseadustiku paragrahvide 422-425 piiresse, on õigus menetlustoiminguid läbi viia 5 aasta jooksul alates sündmuse toimumisest. Ilma kohtuotsuseta ei saa politsei Teid nn roolijoodikuks nimetada. On võimalik, et Soome kindlustusfirma päringule vastati, et seoses selle autoga tehtud õnnetusega on alustatud menetlus karistusseadustiku paragrahvi 424 alusel, kuid see ei tähenda veel otsust. Menetlus võidakse lõpetada, paragrahv võidakse muuta jne. Soome kindlustusfirmade reeglitega ei ole kokku puutunud, kuid võib eeldada, et enne menetluses selgunud seisukohta ja selle edasikaebamise tähtaegade möödumist Teile kahjusid ei hüvitata. Eestis on kindlustuste tüüptingimustes üldjuhul kirjas, et joobes tehtud õnnetused ja ka näiteks sõiduki varastamise käigus tehtud õnnetused ei kuulu kindlustusjuhtumite alla ja seega nendega seoses kahjusid ei hüvitatagi.

Kuna politsei vastava info edastas ja Teile eelpool toodud selgitusest ei piisa, siis on Teil õigus teha selle infoedastuse kohta prokuratuuri vastavasisuline kaebus.
 

Küsimus: Kas alaealine võib tarbida ja omada nikotiinivaba vedelikuga e-sigaretti?09.05.2013

Tere,
kas alaealine või tarbida ja omada nikotiinivaba vedelikuga e-sigaretti?
Ning kas politseinikul on õigus võtta ära terve seade või ainult "ampull vedelikuga", ekspertiisi saatmiseks näiteks nikotiinisisalduse välja uurimiseks?
Ja kui tuleb välja, et vedelik sisaldab tubakat või nikotiini ja müüja sõnul ei sisalda, siis kas trahvi tehakse ikkagi alaealisele omajale?

Vastus: Maarja Punak, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Alaealine võib tarbida ja omada seda e-sigareti ampulli, milles ei ole tubakast saadud osi või aineid. Selgituseks: nikotiin ei pärine vaid tubakataimedest. Kui politsei tõendamise eesmärgil saadab ekspertiisi e-sigareti, siis jah, eksperte huvitab vaid konkreetne ampull ja selles sisalduv aine. Samas, kui ampulli eemaldamisega võidakse tõendit kahjustada (kasutatud ampullis olev vedelik aurustub vms), siis on turvalisem lasta seda teha eksperdil. Kui ampull ja sigarett on eraldi, pole otsest vajadust seda ekspertiisi saata, pealegi pole selle omamine keelatud.

Müüja peab teadma, mida ta müüb. Kui kahtleb, on turvalisem valik seda alaealistele mitte müüa ja välja selgitada, millega tegu on. Teadmatus ei vabasta veel karistusest. Kui alaealine sigaretti tarbib, siis ta peab samuti teadma, millega on tegu. Üldjuhul tubakast saadud nikotiini neis e-sigarettide ampullides on ja lihtsam on alaealisena seda mitte tarbida. Erandeid on ka, kui trahvi ei koostata, kuid see eeldab seda, et eelnevalt on alaealine endast olenevalt kõik teinud, et olla kindel selles, mida tarbib. Näiteks alkoholivabas riiulis olev alkohoolne jook ei muutu riiuli tõttu või müüja tähelepanematuse tõttu veel alkoholivabaks.
 

Küsimus: Kui trahvi ei jõua maksta, kas siis saab ka aresti taotleda?09.05.2013

Aasta jooksul on järgnevad rikkumised - lubadeta sõit, puuduv vahtraleht ja kiiruse ületamine 30 alas 68 radarisse. Mõned päevad tagasi suutsin uuesti sõita 50 alas 74 radarisse. Väidetavalt ei tohtinud kiirmenetlust vormistada eelnevate rikumiste pärast. Vastab see tõele?
Palju võib umbes trahv tulla ja kui suur on tõenäosus, et load ära võetakse? Kui raha kogumine on minu jaoks ebareaalne (õpilane), kas on võimalik hoopis karistuseks aresti taotleda?

Vastus: Andero Sepp, juhtivkorrakaitseametnik, Politsei- ja Piirivalveamet korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tere

Kuna Teie eelnevad rikkumised olid juba üsna tõsised ja ka uus rikkumine näitab, et eelnevad karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks Teid õiguskuulekale käitumisele, siis kasutas ametnik kaalutlusõigust ja otsustas alustada väärteomenetlust üldmenetluse korras.

Trahvi suurus selle konkreetse rikkumise eest tuleneb LS § 227
lõige 2 järgi ehk Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega trahvi maksimaalne suurus on kuni 400€. Juhtimisõiguse äravõtmise tõenäosus on 50:50.
Või vastavalt LS § 227 lg 5 p 1 järgi võib kohtuväline menetleja otsustada kohaldada rahatrahvi summas kuni 400€ ning lisaks sellele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuud. Aresti kõnealuse rikkumise eest seadus ette ei näe.