Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?06.04.2021

Tere!
Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?
Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töösuhte lõppemise põhjus ei ole töötutoetuse määramisel oluline.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja tema muu sissetulek (nt toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €).
Töötutoetuse päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Töötutoetust ei ole õigust saada ajavahemikul, mille jooksul töötule makstakse töötuskindlustushüvitist või töövõimetoetust.
Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust saab töötuna arvelevõetud inimesele maksta kokku mitte kauem kui 270 päeva.
 

Küsimus: Kas saan end töötuna arvele võtta ja raha ka selle eest, kui laps saab kolme aastaseks ja endisesse kohta tagasi tööle ei soovi?28.03.2021

Tere, kui laps saab kolme aastaseks, kas ma saan siis end töötuna arvele võtta ja raha ka selle eest? Tahan kuni 3a saamiseni olla kodus, mul töökoht ka aga sinna tagasi minna ei soovi aga nimekirjas soovin end hoida nii kaua kuni saab. Peale seda võtaks arvele.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Saan Teile tutvustada vaid töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse maksmise üldisi tingimusi, otsustuse peate ise tegema, kas asuda pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist tööle või lõpetada tööleping ja hakata uut tööd otsima.
Esmalt soovitan Teil tutvuda töötukassa kodulehel töötavatele inimestele suunatud tööturuteenuste tingimustega, sest praegu, kuni lapsehoolduspuhkuse lõpuni, olete töötav inimene ja Teil on võimalik nende teenuste hulgast valida endale sobiv, kui vastate tingimustele:https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi

Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta, kes otsib tööd ja kes soovib oma uue töö leidmisel kasutada töötukassa abi. Keda ei saa töötuna arvele võtta: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/keda-ei-voeta-tootuna-arvele

Töötutoetus: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootutoetus
Kui Teie viimane töösuhe lõpeb töötaja algatusel või kokkuleppel tööandjaga saate töötuna arvelevõtmisel taotleda töötutoetust,
mille päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega (mh alla 8-aastase lapse kasvatamine, õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis või täiskoormusega kõrgkoolis ja kutsekoolis) ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €).

Kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud tööandja algatusel ja alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine), on võimalik taotleda hüvitist, mille suurus on esimesed 100 päeva on 60% ja alates 101 päevast 40% Teie üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele (arvestatakse enne lapsehoolduspuhkusele jäämist saadud töötasu).
Täpsemad tingimused:https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
 

Küsimus: Millised on võimalused, et saada ennast uuesti töötuna arvele ja uuesti töötutoetust, kas pean osaühingu lõpetama?03.03.2021

Tere. Töötutoetuse maksmine lõpetati, sest registreerisin osaühingu ja märkisin seal ennast juhatuse liikmeks. Osalen ka töötukassa ettevõtluskoolitusel ja see oli järgmine samm, luua osaühing. Kuigi juhatuse liikmena ma mingit tasu ei saa ja hetkel puuduvad selleks ka igasugused rahalised vahendid. Missugused on võimalused, et saan ennast uuesti töötuna arvele võtta ja saan uuesti töötutoetust edasi? Kas pean ennast äriregistris ettevõtte omanikuks, mitte juhatuse liikmeks märkima ja siis uuesti ennast töötuna arvele võtma? Minu konsultant jäi nende vastuste edastamisega hätta ja teatas, et enam ei saa midagi teha.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta ei tööta ja vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud tööandja algatusel ja alusel,
mis annab õiguse töötuskindlustushüvitise määramiseks (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
 

Küsimus: Kuidas on tagatud politsei kaalude täpsus, kui tuvastatakse kaubikul või veokil ülekaal?01.03.2021

Kuidas on tagatud politsei kaalude täpsus, kui tuvastatakse kaubikul või veokil ülekaal?
Näiteks kaubik on 3500kg ja kaalud näitavad 3700kg, ehk siis 200kg üle, kuidas ma saan kindel olla, et politsei kaalud selle 200kg ei eksi ja ma süütult trahvi ei saa?
On neil kaaludel ka mingi eksimusmaa, mingid kg-d või protsendid vastavalt sõiduki kogukaalule?
Samuti huvitaks asjaolu, kui jääda näiteks kaubikuga aasta jooksul 10 korda vahele 500kg ülekaaluga, kas selle eest on võimalik ära võtta juhiluba, määrata aresti, ettevõtte tegevusluba?
Olen antud asja kohta kuulnud ja lugenud hirmulugusid, kuidas autojuht on aresti viidud, huvitaks asjaolu, kas olukord on tõesti nii karm?

Vastus: Ville Ränik, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Politsei kasutab kaalumisel täpseid ning regulaarselt taadeldavaid mõõtevahendeid. Mõõteveana loetakse kontrollitava kasuks kogukaalust maha 3%. Seega süütult trahvi saamine on äärmiselt ebatõenäoline.
Ülekaalu puhul on tegemist väärteokoosseisuga, mille eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Korduvate rikkumiste puhul, kui eelnevad rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud, määratakse arest. Juhtimisõiguse äravõtmist ei ole kõnealuse süüteokoosseisu puhul ette nähtud.
 

Küsimus: Kas kindlustuskaitse lõpeb 2 kuu möödudes peale TL lõppemist või kehtib see kogu haiguslehel oleku ajal?25.02.2021

Tere.
Jäin haiguslehele 28.jaanuaril ning minu tööleping lõppes 5. veebruaril. Arsti sõnul võib mu taastumisele kuluda ka üle 3 kuu. Kas kindlustuskaitse lõppeb sellisel juhul 2 kuu möödudes peale TL lõppemist (5.aprillil) või kehtib see kogu haiguslehel oleku ajal (ka pärast 5. aprilli kui olen jätkuvalt haiguslehel)?
Aitäh

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere


Ravikindlustus lõppeb kaks kuud peale töölepingu lõppemist.

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Mis karistus võib oodata, kui juhtisin autot narkojoobes, kas võin juhtimisõigusest ilma jääda?15.02.2021

Juhtus intsident, kus olin roolis narkojoobes. Kui suur on tõenäosus, et saan karistuseks autojuhtimise keelu? Millisel tingimusel tuleb lisakaristus põhikaristusele?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

§ 424. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt, –
karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.

(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral:
1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata;
2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Karistusseadusikt näeb sellise teo eest ette võimalust juhtimisõiguse ära võtmisest alates 3 kuust, selle kohaldamine on kohtu otsustada.
 

Küsimus: Kas tegemist pettusega, kui neiu on küsinud pikka aega rahalist abi, samas on teadlikult mind eksitanud, sest tal oma elukaaslane?15.02.2021

Tere
Olen suhelnud ja kohtunud 1,5 aastat neiuga. Kes väitis end olevat üksikema väikese lapsega. Neiu on laenanud raha küll elamiseks, lapsele rohtude ostmiseks, arstil käimiseks. Ka oma ema jaoks, kes olevat haige ja vaja ravimeid. Olen ka laenanud eluaseme üüri tasumiseks. Tagasimaksed on jäänud ainult lubadusteks. Kas tegemist on kelmusega kuna on nüüdseks selgunud, et neiul on ka kogu selle aja olnud tegelikult elukaaslane ja ta on tahtlikult loonud vale ettekujutuse mulle? Ja ise seejuures kasu saanud.
Summa on 4 kohaline. Ja neiu antud hetkel keeldub suhtlemast. Tulevad ainult lubadused. Tõenditena on alles sms-id telefonis, fb vestlus, kus küsib laenu ja abi. Ja laenuleping. Ka panga väljavõte.
Kas sellega on mõtet pöörduda politseisse? Võin ka juristiga nõu pidada. Antud juhul arvan, et kohtu maksekäsku ei suudeta neiule kätte toimetada, kuna pidi vahetama elukohta.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Siin on väga raske anda jah/ei vastust. Teatud tunnused sellele tõesti viitavad - kogu aja eksisteerinud elukaaslane ja Teile üksikemana esinemine, näiteks. Kõiki neid väiteid peate Te aga ka suutma tõendada mistõttu on oluline, et Teil oleks võimalikult palju sellest ka kirjalikult kuskile olemas. Igal juhul on mõistlik politsei.ee lehel või jaoskonnas avaldus esitada.
Samas usun, et juristiga nõu pidamisest võib siin olla isegi, et rohke kasu. Tema saab aidata otsustada kas menetlus läbi PPA või kohtu ning koostada vajalikud dokumendid.
 

Küsimus: Kui õpilane on täiskasvanute gümnaasiumis ekstern õppel, siis kas tal on riigi poolt tagatud ravikindlustus?12.02.2021

Tere! Kui õpilane on täiskasvanute gümnaasiumis ekstern õppel, siis kas tal on riigi poolt tagatud ravikindlustus?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere, eksternina õppijal ei ole õigust ravikindlustusele. Parimat soovides Pille Sõõrde Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas politseisse pöörduda, kui sain venekeelse ähvarduskirja, et minu tegevus arvutis on teada ja ähvardaja kontrollib arvutit?10.02.2021

Sain venekeelse ähvarduskirja mille sisu on lühidalt selles, et on nuhkvara kaudu kursis kõigi minu tegemistega alustades pornosaitide külastamistest, masturbeerimisest jne ning kirjutab, et 700 euro väärtuses bitkoinide kandmisega talle 48 tunni jooksul, ei avalikusta ta aumehena seda kõike ega blokeeri minu arvutit. Vastik on niisugust asja lugeda ja seoses sellega on mul küsimus, kas politsei poole oleks mõtet avaldusega pöörduda ning kas ähvardaja on tuvastatav?

Lugupidamisega

Vastus: Ville Ränik, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere!

Tegemist on õngitsusliku rämpspostiga ning selle osas ei ole mõtet politsei poole avaldusega pöörduda. Kirja saatjateks on küberpätid, kes reeglina kasutavad võrguliikluse suunamist selleks, et oma IP-aadressi varjata.
Oma olemuselt on selle õngitsuskirja näol tegemist aastaid levinud skeemiga, mis tõesti aeg-ajalt võib postkasti sattuda. Kogu sisu on vale ning tegemist on sisuliselt rämpspostiga. Sellest ei tasu välja teha, kuna tegemist ei ole tõsiseltvõetava kirjaga. Selliseid kirju võite rahulikult ignoreerida, saatjad õngitsevad ja loodavad, et suudavad kirja saajas tekitada piisavalt hirmu, et kirja saaja raha maksaks. Mingit kompromiteerivat sisu antud kirja autorid Teie kohta ei oma, seadmeid nad üle võtnud ei ole ning ligipääsu ei oma.
 

Küsimus: Kas inimesed tohivad suitsetada toidupoe välisukse kõrval ja selle parklas, mind ei huvita poe reeglid vaid seadus?08.02.2021

Tere.
Ma ei suuda kuskilt lugeda välja, kus on suitsetamine keelatud ja kes sellega tegeleb.
Minu probleem seisneb selles, et inimesed igal pool ümberringi kogu aeg suitsetavad oma kangeid suitse ja mina hingan seda kogu aeg sisse, nii et pea valutab ja rikun oma tervist.
Näiteks, kas inimesed tohivad suitsetada toidupoe välisukse kõrval ja selle parklas? Kui ei, siis millisele ametkonnale ma pean teatama rikkumisest?
Kas inimesed tohivad suitsetada firmade sealhulgas toiduga tegelevate asutuste laoukse juures, kust kaudu tuuakse kaupa ja kust kaudu käivad ka mittesuitsetajad?
Mind ei huvita see, mida tööandja saab keelata, vaid mind huvitab riiklik seadus.
Ehk siis, kas ma olen oma probleemiga täiesti abitu ja pean laskma suitsetajatel, kes teiste tervisest ei hooli, edasi suitsetada ja olema igapäevane rohke passiivne suitsetaja või saan ma midagi seaduse järgi teha, et olukorda parandada?

Vastus: Ville Ränik, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere!
Suitsetamiseks keelatud kohad on loetletud Tubakaseaduse § 29 lõike 1 punktides 1-20. Keelatud kohas tubakatoote või tubakatootega sanaselt kasutatava toote tarvitamine (TubS § 49) jääb politsei menetluspädevusesse (TubS § 51 lg 3) ning näiteks lühimenetluse kohaldamise puhul on sellisele rikkumisele fikseeritud trahvisummaks 20 eurot.
Rikkumisest politseile teavitades tuleb aga paraku arvestada, et konkreetne suitsetaja jõuab suure tõenäosusega enne patrulli saabumist oma tegevuse lõpetada ning lahkuda.
Ettevõtte laoruumides on suitsetamine seadusega keelatud, kuid laoruumist õue astudes võib laoukse juures suitsetada küll. Toidupoe parklas ja toidupoe uste läheduses suitsetamist keelatud ei ole. Mõned kaubanduskeskused on oma sisekorraga kehtestanud välisuste ümbruses klientide heaolu tagamiseks suitsuvaba ala.