Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas otsida oma isa, kui rahvastikuregister ei anna tema nime?26.01.2023

tere
Olen otsimas oma isa aga olen otsimisega ummikusse jooksnud. Kust ja mis edasi teha? Rahvastikuregistrist ei leia vastet isa nimele, et nagu polekski olemas. Kõik võimalikud kohad läbi uuritud aga kuhu te veel soovitaksite pöörduda, et ise otsida isa.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui Rahvastikuregistris sellist isikut ei ole, siis ilmselt on Teil nime kohta olevad andmed mittetäielikud või on ta vahepeal nime vahetanud. Selles olukorras oleks kõige lihtsam püüda tema kohta infot leida läbi kohaliku omavalitsuse ja viimase teadaoleva elukoha läheduses olevate inimestega suhtlemine - kas keegi teab teda, kus elada võib jmt andmeid küsitleda.
 

Küsimus: Kas asjaolud, et varasemad rikkumised puuduvad ning tehniliselt oman oskusi tsikliga sõitmiseks, leevendavad karistust?12.01.2023

Tere!

Hetkel oman A2 juhtimisõigust, enne seda omasin 2 aastat ka A1-kategooria juhtimisõigust. Oletame, et mul käed kibelevad juba võimsama masina järgi kui 35kW, aga vanuse tõttu ei ole võimalik sooritada sõidueksamit kategooria tõstmiseks, kuid siiski otsustangi selle võimsama masina soetada. Millist karistust on mulle õigus määrata, kui peaksin jääma lubadeta sõitmisega vahele? Kas asjaolud, et varasemad rikkumised puuduvad ning tehniliselt oman oskusi tsikliga sõitmiseks ja olen neid oskusi ka 2-l sõidueksamil demonstreerinud/tõestanud leevendavad karistust? Mida teha kui mulle määrataks rahatrahv, mille maksmine käib mulle üle jõu, sest elan veel vanematega ja tööl veel ei käi, sest kool on veel pooleli?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui Teil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus siis on mõistlik isegi suure soovi korral, proovida võimsamat masinat, sellega oodata, kuni omandate võimsama masina juhtimisõiguse. Seadus ei näe ette erandeid kibelevat kätte või varasema laitmatu tausta puhul. Kui Teid tabatakse juhtimast mootorsõidukit, mille juhtimiseks puudub Teil seaduse mõistes juhtimõisõigus, kohaldatakse vastutusele võtmist liiklusseaduse § 201 l g 1 alusel.

§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
 

Küsimus: Mida teha kui tulevad tasulised sms-id, aga ma ise pole millegagi liitunud?19.12.2022

Mulle on hakanud laekuma tasulisi sms-e numbrilt 14405. Mina ei ole midagi internetis ega mujal täitnud, millegagi pole liitunud. Minu mobiilioperaator väidab, et ei ole teenuse sisuga kursis. Tegemist on pettusega, millega mul on välja petetud juba 10 eurot. Mina pole sellise teenuse kasutamiseks lepinguid sõlminud ega andnud muid nõusolekuid.

Tegemist on mingi petuskeemiga. Palun abi!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Ilmselt olete püüdnud osaleda mõnes loosis, kuhu oli vajalik sisestada telefoninumber ja hiljem SMS-ga saabunud kinnituskood (või on seda teinud mõni lähedane). Selliste looside juures on peenikeses kirjas, ekraani allservas, tavaliselt toodud ka liitumine tasulise sisuteenusega. Leidsin teenusepakkuja kontaktandmed: 14405 - Sõnumiteenused, e-post: info@esteria.eu. Avalikud arutelud näitavad, et mõistlik oleks pöörduda Teil nimetatud teenusepakkuja poole ja paluda teenus sulgeda.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et kummikuulidega relva soetamiseks pole luba vaja?06.12.2022

Tere.
Sattusin sellise, 2005 aasta artikli otsa: "Kummikuulidega püstoli ostuks pole relvaluba vaja". "Uue aasta alguses valitsusele kinnitamiseks minev relvaseaduse muutmise eelnõu lubab vaid mõni tuhat krooni maksva kummikuulidega tulistava püstoli muretseda ilma relvaloata, vahendab Äripäev." Mis sellest seadusemuudatusest sai?
Aitäh.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

2005 aasta relvaseaduse (RelvS) muutmise seaduse eelnõus on välja toodud RelvS § 11 p 7 täiendus, mida ilmselt silmas peate.

6) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut ning mille pihtamislaengu kahjustusenergia on 0,5 J/mm2 või ületab selle;”;

7) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
“7) kerglaskerelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut ning mille pihtamislaengu kahjustusenergia on alla 0,5 J/mm2.”;

Kehtivasse RelvS-i (https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS) see sisse ei jõudnud, seega ei läinud see seadusemuudatus läbi riigikogust.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise saaja tohib saada samal ajal üüritulu, dividenditulu, autori- või litsentsitasu?28.11.2022

Kas inimene, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis, tohib saada samal ajal üüritulu, dividenditulu, autori- või litsentsitasu?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja
Töötuskindlustushüvitise saamist ei mõjuta sissetulekud, mis ei mõjuta samal ajal ka töötuna arvel olemist. Üüritulu saamisel sõltub, kas on tegemist ärilise eesmärgiga tegevusega või mitte, võib juhtuda et arvelolek tuleb lõpetada, seetõttu kui saate üüritulu palume kindlasti informeerida sellest oma nõustajat. Dividenditulu ei mõjuta töötuna arvel olemist.
Autori- või litsentsitasu saamisel olemasoleva teose kasutamise korral honorari saamisel töötuna arvelolekut ei lõpetata, töötuskindlustushüvitise maksmist samuti ei lõpetata.
Kui autori ning kasutaja vahel on sõlmitud autorileping uue teose loomiseks ja kasutamiseks ning autor saab selle loomise eest tasu, siis on tegemist võlaõigusliku töövõtulepingu alusel töötamisega ja autor ei saa olla töötuna arvel, v.a tööampsu puhul.
 

Küsimus: Kas on lubatud suitsetada poodide ja muude ettevõtete ladude uste juures, kust kaudu toimub toiduainete vedu?14.11.2022

Tere
Kas on lubatud suitsetada poodide ja muude ettevõtete ladude uste juures, kust kaudu toimub toiduainete vedu?
Kuna olen kaubavedaja, siis puutun palju kokku sellega, et viies poodi toidukaupa, siis poetöötajad pidevalt suitsetavad lao ukse juures, kust ma toidukaupu läbi viin, need kaubad selgelt puutuvad selle suitsuga kokku, mida inimesed pärast poest ostavad.
Kas selline asi on seaduslik?
Kui ei ole, siis kuhu peaksin sellest teatama ja kas keegi ka reaalselt probleemiga tegelema hakkab?

Kui selline asi on keelatud, siis kas kuidagi on ka määratud meetrid, mitu meetrid eemal peab suitsetaja olema? Sest suits tuleb lao ukse juurde kohale ka 20m kauguselt kenasti ja puutub toiduainetega kokku, kuid tavaliselt tossavad sealsed töötajad otse ukse kõrval.
Kahjuks ei kohta ma seda probleemi ainult toidupoodidel, vaid on ka muid ettevõtteid, kelle puhul just köögi ukse juurest suitsetatakse meeletult.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Järgnev pikk tekst lühidalt. Seadus keelab suitsetamise ruumides, avalikus ruumis suitsetamist ei keela. Aga murega võib alati pöörduda ettevõtte poole ja juhtida sellele tähelepanu.


https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021017

2. jagu
Suitsetamiseks keelatud ja lubatud kohad
§ 29. Suitsetamiseks keelatud kohad
(1) Suitsetamine on keelatud:
1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
3) apteegi ruumides;
4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
5) müügikoha müügisaalis;
[RT I, 04.01.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
7) ettevõttes, kus pakutakse ja osutatakse kliendile teenust, välja arvatud majutusettevõttes;
[RT I, 04.01.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
11) sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
18) jalakäijate tunnelis;
19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse elektroonilisele sigaretile ja uudsele suitsuvabale tubakatootele ning lõike 1 punkte 1 ja 2 ka teistele tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele.
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]

§ 30. Kohad, kus suitsetamine on piiratud
(1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise või uudse suitsuvaba tubakatoote tarvitamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõiget 3 ning käesoleva seaduse § 31.
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]

(2) Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis:
[RT I, 08.03.2016, 1 - jõust. 01.06.2017]
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides;
2) kõrgkooli ruumides;
3) kultuuriasutuse ruumides;
4) vabaajakeskuse ruumides;
5) tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides;
6) kohalikus rongis, kaugsõidurongis ja reisilaevas;
7) ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit;
8) ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides;
9) spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises.

(3) Suitsetamisruum on ehitises või sõidukis asuv ruum, mille kohta kehtivad järgmised nõuded:
1) ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga ning nähtaval kohal asub mõistlikus suuruses eestikeelne teave alaealisel suitsetamisruumis viibimise keelu kohta;
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]
2) ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «Suitsetamine kahjustab tervist!»;
3) ruum on alarõhuline;
4) õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta, kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest;
5) õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbe süsteemidega eraldi püstiku kaudu.

(4) [Kehtetu - RT I, 08.03.2016, 1 - jõust. 01.06.2017]

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piiranguid kohaldatakse ka elektroonilise sigareti ja uudse suitsuvaba tubakatoote tarvitamisele.
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]

§ 31. Suitsetamine toitlustusettevõttes
(1) Toitlustusettevõttes on suitsetamine ja uudse suitsuvaba tubakatoote tarvitamine lubatud üksnes suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel.
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suitsetamisruumis ei toimu toitlustamist, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks.

(3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes eirab toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid, ning nõuda selle isiku lahkumist.

§ 32. Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
1) Maksu- ja Tolliamet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise, nende toodete käitlemise korra, sealhulgas registreerimisele esitatavate nõuete ja nende toodete käitlemisel kehtivate erinõuete, samuti nende toodete Eestisse toimetamisega seotud keeldude ja piirangute järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele;
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja nende käitlemise korra, nende toodete käitlemisel kehtivate erinõuete ning suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise ja elektroonilise sigareti seadmele kehtestatud nõuete täitmise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja müügiedenduse keelu järgimise üle;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
3) valla- ja linnavalitsused – tubakatoodete ja tubakatootega seonduva toote jaemüügiga seotud nõuete ning nende toodete tarbimise keeldude ja piirangute, välja arvatud suitsetamisruumile kehtestatud nõuded, täitmise üle oma haldusterritooriumil;
4) Terviseamet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote koostisest teavitamise, teatavatest erinimekirja kantud lisaainetest teavitamise ja uudsest tubakatootest teavitamise kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ning suitsetamisruumile kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele;
[RT I, 28.06.2016, 3 - jõust. 01.06.2017]
5) [kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
6) politseiametnik – alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle.
[RT I, 28.06.2016, 3 - jõust. 08.07.2016]
 

Küsimus: Milline seadus reguleerib alla 18-aastase ning üle 18-aastase isiku omavahelist seksuaalsuhet?14.11.2022

Tere, milline seadus reguleerib alla 18-aastase ning üle 18-aastase isiku omavahelist seksuaalsuhet? Mis täpselt liigitub seksuaalsuhteks seaduse alusel?
 

Küsimus: Kas naaber võib parkida auto tagumise poolega vastu maja ja siis käivitades tulevad heitgaasid mulle tuppa, iga hommik?07.11.2022

Tere, palun Teie abi. Küsimus järgmine "Kas ridaelamu boksides on lubatud auto parkimine taguotsaga, mis jääb täpselt akende alla?". Meie ridaelamuboksides kõik peale ühe boksi pargivad oma autot esiotsaga. Kui kõrvalboksi naabrid aastaid soojendavad oma autot sügisel 7-8 min, talvel kuni 15 min, kogu meie elamine, eriti lapsetuba, isegi kinniste akendega täitub heitegaasidega ja see toimub mitu korda päevas. Iga päev algab stressiga. Kas naabritel on lubatud igapäevaselt tekitada minu pereliikmetele kahju, kuidas pean selles olukorras käituma?"
Ette tänades,

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Seadus ei reguleeri seda, mis pidi võib auto parkida.
Vastavalt liiklusseaduse § 13 lg 5 ei või autot "soojendada" majale lähemal kui 10 meetrit kauem kui 2 minutit. Lisaks, keelab LS § 13 lg 1 ka keskkonnale liigse kahju tekitamise, kui seda oleks võimalik vältida.

Üldiselt soovitavad spetsialistid autot "soojendada" maksimalselt 2-3 minutit, sõltuvalt temperatuurist ja siis alustada sõitu. Selle kohta saab lugeda pikalt näiteks: https://carfox.ee/blog/mootori-soojendamine-kulma-ilmaga/

Autoomanikul, kes soovib, et auto mootor kindlasti sõidu alustamisel soe oleks, tasub tõsiselt kaaluda eelsoojendi paigaldamist.

§ 13. Keskkonnakaitsenõuded
(1) Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.
(5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.
 

Küsimus: Kas täisealine võib 13-aastase vastassugupoolega suhelda, kohtuda ja astuda intiimvahekorda kui mõlemad selleks nõus on?03.11.2022

Tere, kas täisealine võib näiteks 13-aastase vastassugupoolega suhelda sotsiaalmeedias, nagu snapchat? Kohtuda 13-aastase alaealisega ja astuda intiimvahekorda juhul kui mõlemad on sellega nõus? Teiseks kas politsei tõmbab haneks selliseid täisealisi esinedes sotsiaalmeedias alaealisena ja kogudes tõendeid hilisemaks menetluseks?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tere, kas täisealine võib näiteks 13-aastase vastassugupoolega suhelda sotsiaalmeedias, nagu snapchat? - Isikute vahelist suhtlemist (vestlemist) ei ole seadusega reguleeritud ning sellele ei ole seatud vanusepiire.

Kohtuda 13-aastase alaealisega ja astuda intiimvahekorda juhul kui mõlemad on sellega nõus? Ei või. 1. novembril 2022 jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei tohi täiskasvanu alla 16-aastasega seksuaalsuhtesse astuda. Noorte omavahelised vabatahtlikud seksuaalsuhted pole keelatud, kui partnerite vanusevahe on kuni viis aastat.

Teiseks kas politsei tõmbab haneks selliseid täisealisi esinedes sotsiaalmeedias alaealisena ja kogudes tõendeid hilisemaks menetluseks?
Politseitaktika ei kuulu avaldamisele.
 

Küsimus: Millal võin sõidutada last ilma turvaistme või aluseta?13.10.2022

Tere

Millal võin sõidutada last ilma turvaistme või aluseta?
Kas sellest piisab, et turvavöö ulatub üle õla kui laps on juba 6a ja 120cm pikk? Millisest pikkusest alates pole vaja lapsele alust enam?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Seadus sellele küsimusele konkreetset vastus ei anna.
Liiklusseaduse § 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
(6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet.

Seega tuleks Teil otsida välja auto kasutusjuhend ja tutvuda sealsete nõuetega, ehk kas autotootja on ette näinud konkreetse pikkuse. Palju sõltub autost ja selle turvavöö paigutusest. Isiklikust kogemusest 120cm pika lapse puhul, tasub veel eelistada vähemalt istumisalust. Eesmärk on, et vöö ei jookseks üle kaela, 120cm on selline pikkus, et ilusti istudes on ka vöö ilusti, kuid laps liigutab, vajub allapoole ja siis kipub vöö ikkagi kaelale asetuma mis avariiolukorras on äärmiselt ohtlik, kui turvavööd pingutid rakenduvad.