Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus pärast töötuhüvitisele, kui uues töökohas mulle ei meeldi või tööandjale ma ei sobi?05.01.2021

Tere!
Kerkis üles küsimus, millele kahjuks siit portaalist ega Töötukassa lehelt ühtset vastust ei leidnud või leida ei osanud.
Situatsioon on järgmine: olen olnud peaaegu neli aastat lepinguliselt tööl ettevõttes A. Mulle pakub tööd ettevõte B ja kaalun selle vastuvõtmist. Küll aga oleks ettevõttes B töö alguses katseajal ja mul ei ole veel kindlust, kas seal kõik hästi läheb: pakkumine tundub hea, aga eks kogemus peab näitama, milline töö tegelikult olema hakkab.
Et saaksin võtta vastu uue töökoha, pean enda soovil katkestama töölepingu ettevõttega A.
Juhul, kui töö ettevõttes B ei vasta ettekujutusele ja kas soovin ise uue lepingu katseajal katkestada või kui teeb seda uus tööandja, kas mul on seejärel õigus saada töötuhüvitist, kui hakkan uuesti tööd otsima?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötuskindlustushüvitise määramiseks peate vastama kolmele tingimusele:
1) olete töötuna arvele võetud (töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta);
2) Teil on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).

Töötuskindlustusstaaž tehakse kindlaks töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise taotluse esitamise kuupäeva seisuga.
Kui inimene on töötanud töölepingu alusel, siis töötuskindlustusstaaži annavad need kuud, millal tal on töötamise registri andmete kohaselt vähemalt üks tasustatud töötamise päev olnud.
Kui kõik töötamise päevad konkreetses kuus on peatatud (nt haiguslehel, palgata või lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu), siis töötuskindlustusstaaži selle kuu eest ei teki.
Kui inimene on töötanud võlaõigusliku lepingu alusel, siis tekib töötuskindlustusstaaž üksnes nende kuude eest, millal on deklareeritud tasu, millelt on töötuskindlustusmaksed kinni peetud.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal?24.11.2020

Tere, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal, kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötuna registreeritud isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele:
- kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõpetatud töölepingu seaduse § 86 alusel ja
- kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Meie jaoks on oluline, et töötamise registris on kirjas TLS § 86, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötukassa jaoks ei ole oluline teada, kumma algatusel katseajal töösuhe lõpetati või mis oli katseaja eesmärk.

Töölepingu seaduse § 86 lg 1 sisaldab võrdselt mõlema osapoole õigust töösuhe katseaja jooksul üles öelda:
„§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.“
 

Küsimus: Kas pean ootama kuni haigusleht on lõpetatud ja siis saan töötuna arvele võtta või võin haiguslehe ajal seda juba teha?29.09.2020

Tere. Meil tuleb kollektiivkoondamine 18.10 seisuga. Olen ise haiguslehel ja kui minu paranemine võtab aega kauem kui 18.10. Kas pean ootama kuni haigusleht on lõpetatud ja siis saan töötuna arvele võtta või võin haiguslehe ajal seda juba teha?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei tööta (töötamise registri andmetel) ja kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele.
Te võite töötuna arvelevõtmise avalduse esitada siis, kui Teie tervis lubab asuda aktiivsetele tööotsingutele. Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada e-töötukassa kaudu ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada ka sünnitushüvitist kuna uues töökohas võtan sünnituspuhkuse ikkagi välja?23.09.2020

Tere. Jäin rasedaks ja eelmises töökohas lõppes leping, kuna kolisin uude linna ja sinna tagasi tööle poleks enam läinud. Nüüd avanes võimalus väikse koormusega kodust töötada samal ajal vanemahüvitist edasi saades. Jäin aga teist last ootama ja sündide vahe tuleb vähem kui 2a. Kas mul on õigus saada ka sünnitushüvitist kuna uues töökohas võtan sünnituspuhkuse ikkagi välja? Kui jah siis, millise tasu järgi see hüvitis makstakse, kas eelmise või nüüd uue?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Sünnitushüvitisele on Teil õigus, kui sünnituslehe algamise päeval omate kehtivat töösuhet ja ravikindlustust tööandja kaudu. Sünnitushüvitise arvutame eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel. Kui Te eelneval
kalendriaastal ei töötanud ning tööandja Teie eest sotsiaalmaksu ei maksnud, arvutatakse hüvitis alampalgalt. Kui põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega.



Parimat soovides

Ülvi Rebane
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas saan hiljem trauma muuta töötraumaks, kuna ravi venib ja lasin ennast algul tööandjal "ära rääkida"?11.09.2020

Tere!
Kukkusin tööl ja murdsin jala. Tööandja rääkis teatud tingimustel mind pehmeks, et ma ei vormistaks seda kui kukkumist tööl, vaid et kukkusin omal vabal ajal. Haiguslehel olen nüüd juba 2 kuud ning kuna pean ka opile minema, siis võib see venida veel väga pikaks.
Tööandja aga ei täida tingimust, milles olime kokku leppinud.
Tean, et käitusin valesti, kuid kas ma nüüd kuidagi saan muuta oma traumat töötraumaks?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Haigekassa maksab ajutist töövõimetushüvitist arsti väljastatud lehe alusel. Oma küsimusega pöörduge palun tööinspektsiooni poole www.ti.ee.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumisse õppima asudes saab täiskasvanu tervisekindlustuse?31.08.2020

Tere

ma sooviksin teada, et kui ma asun õppima täiskasvanute gümnaasiumis, siis millal hakkab kehtima tervisekindlustus ja kas ma saan üldse tervisekindlustuse kui olen täiskasvanud õppija?

Lugupidamisega

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Üldkeskharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele sõltumata vanusest. Andmed Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium. Andmed edastatakse tavapäraselt septembri esimestel nädalatel.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas juhatuse liikme lepinguga töötades on õigus töötuskindlustusele?18.08.2020

Tere!
Kas juhatuse liikme lepingu puhul, mis oma sisult sarnaneb väga töölepingule - see on mu põhitöökoht, saan igakuiselt korralikku palka, mul on õigus haigushüvitistele, puhkusele jms.- on õigus maksta töötuskindlustusmakseid ja saada hiljem õigus töötuskindlustushüvitisele? Või on juhatuse liikme staatuse puhul see välistatud?
Muud töölepingut mul samal ajal ei kehti.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud juhatuse liige
Töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punkti 3 alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on: juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.

Juhatuse liikmele makstud töötasult ei maksta töötuskindlustusmakseid, seega ei teki tal töötuskindlustusstaaži.

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist lõpetati töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel
(nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
 

Küsimus: Kas politsei peab teavitama tööandjat töötaja väärteost?11.06.2020

Mina tegin hiljuti väärteo ja sain 160 eurot trahvi. Politseinik ütles, et kindlasti teavitab minu tööandjat, et mina olen varastaja ja et pean kirjutama lahkumisavalduse. Töötan pangas ja ei taha tööd kaotada. Kas politsei peab teavitama minu tööandjat, et ma olen väärteos süüdistatud? See ei ole ju kriminaal.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ei, politsei ei tee teavitusi tööandjale väärteo korras tehtavate otsuste osas. Kui seda tehti, siis palun andke teada politsei sisekontrollibüroole ppa@politsei.ee, sest sel juhul tuleb üle kontrollida, kas ametnik käitus lähtuvalt seadustest õigesti antud olukorras või mitte.
 

Küsimus: Millised on võimalused naabreid korrale kutsuda, et nad rõdul ei suitsetaks?11.06.2020

Olen naabritega isiklikult rääkinud, neile on saadetud kaks kirja, kus on selgitatud, et meie kortermajas on rõdu kaasomand ja seal ei tohi suitsetada. Ma ei saa oma rõduakent üldse avada, sest see suitsuhais tuleb kohe mul magamistuppa. Millised oled veel võimalused neid korrale kutsuda, et nad aru saaksid?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Seda tuleb arutada ühistuga ja leppida kokku reeglid, mida kõik järgima peavad.
 

Küsimus: Mis mind ees ootab, kui iseteeninduskassas jäi üks toode sisse löömata ja jäin vahele ning tembeldati vargaks?11.06.2020

Juhtus nii, et iseteeninduses jäi üks toode läbi löömata ja kaupluse turvasüsteem fikseeris selle ning käsitles seda kui vargust. Maksin toote kinni, politseid ei kutsutud, kuid turvafirma lubas mind panna kuhugi andmebaasi kanda ja kauplus ütles, et teevad politseisse avalduse.
Ma ei protesteeri, saan aru, et olen süüdi. Varem pole juhtunud. Väärteos ega kriminaalkorras pole karistatud.
Tahaks teada, et mis edasi?
Olen süüdi ja süda hirmsasti valutab.
Kaua tavaliselt peab ootama, enne kui minuga ühendust võetakse?
Kas seda tehakse mailitsi? (Rahvastikuregistri järgselt ma ei ela seal, kus n-ö kirjas olen).
Kas on oht, et nt. kaupluse turvafirma teatab juhtunust tööandjat? (ei tööta riigisektoris)
Kas antud juhtum võib saada takistavaks teguriks tulevikus, kui tekib soov tööd vahetada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Varguse eest, mis toimus esmakordselt ja mille esemeks oli väheväärtuslik asi, on maksimaalne karistus 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Esmakordselt tegu toime pannes menetleja ei määra kindlasti maksimumkaristust, samuti ei teavitata tööandjat. Töövahetusel võib see tekitada küsimusi, kui peate esitama enda karistusregistri väljavõtte ning seal on kajastatud kehtivad karistused. See tegu on seal nähtav aasta aega. Aga kas see pärast teie selgitust ka kandideerides takistuseks jääb oleneb juba tööandjast.