Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kindlustus saabki lasta reaalsest hinnast tunduvalt kallima töö teha ja selle siis minult välja nõuda?14.05.2021

Lõhkusin õnnetuse käigus aia ja kuna õnnetus toimus kell kuus hommikul, siis lahkusin sündmuskohalt ja võtsin kannatajaga ühendust alles järgmisel päeval ning seetõttu esitas liikluskindlustus mulle tagasinõude.
Mulle esitatud tagasinõudes on tööl ja materjalil ulmeliselt kõrged hinnad.
Paigaldati 4 uut aiaposti ja 10m võrku kuigi kannatada said tegelikult ainult kolm posti(pildid olemas) ja tagasinõudes esitatud arvel on välja toodud hoopis viie vana posti eemaldus, viie uue posti valamine ja nelja uue posti hind, mis on 96eur tk(tavaline 9cm läbimõõduga metallpost, mis on arvel välja toodud kui erimõõduline tsingitud post kuigi vanal aial on postid kolmes eri mõõdus ja tsinkimata). Kokku on arve selle töö eest 2300 eurot.
Kas kindlustus saabki lasta teha reaalsest hinnast tunduvalt kallima töö ja selle siis minult välja nõuda või peaksid nad võtma erinevad hinnapakkumised ja valima odavaima?
Kas mul on mõtet selle probleemiga kuhugi pöörduda või peangi sellise summa lihtsalt ära maksma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses toodu näite puhul piirneb kindlustusandja tagasinõudeõigus mõistlike kulutustega aia taastamiseks. Kahju suuruse kindlaks tegemisel ei pea kindlustusandja võtma mitut pakkumist. Seega kogu küsimus on – kas need kulutused aia taastamiseks olid antud juhul mõistlikud või mitte. Selles osas oskab hinnangu anda aia ehitamise spetsialist.

Kui arvate, et kindlustusandja esitatud tagasinõude summa on liiga suur, siis pöörduge kindlustusandja poole ja selgitage, miks te nii arvate. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Eeldatavalt on mõistlik, kui küsite nõu ka mõnelt aia ehitamise spetalistilt.
 

Küsimus: Kas see on kindlustuse jaoks aktsepteeritud, et iga kasutaja vastutab oma boksi eest, kuigi need on ju kaasomandis?23.03.2021

Keldriboksid kuuluvad kaasomandisse. Notariaalselt neid kinnitatud ei ole. Üks liige/eelmine omanik/ on rikkunud ära maja tehnovõrgud /keldri lasknud ehitada küttekeha korteri kütmiseks ühistuliikmetega kooskõlastamata, kuid KOVi poolt kinnitatud ja ehitusregistrisse kantud, päästeameti poolt kinnitatud kuigi 2 korda põlenud/-soovib järgmine omanik saada nüüd liikmetelt kirjalikku nõusolekuid, et iga ühistuliige vastutab oma keldriboksi eest ise.
Kas selline kokkulepe on seaduslik ka kindlustusjuhtumite puhul? Kui juhtub ükskõik millises keldriboksis kas või kõige hullem... kes on selleks nõusoleku andnud - kes siis vastutaks ja mis kasu oleks sellisel juhul kindlustusest?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustatava hoone osa on korduvalt põlenud, siis tuleb kindlustuslepingut sõlmides sellest kindlasti kindlustusandjat teavitada. Seda ka juhul, kui kindlustusandja eraldi varasemate juhtumite kohta ei küsi.

Kuivõrd küsimus sisaldab hulga üksikasjalikke asjaolusid, siis võib arvata, et üldine vastus ei pruugi olla piisav. Soovitan kindlustuslepingut sõlmides kindlustusandjale olukorda kirjeldada ning esitada konkreetsele kindlustusandjale küsimused, mis olukorras kindlustus hüvitab ja mis olukorras mitte.
 

Küsimus: Kas saab kindlustusseltsist liikluskahju avaldust tagasi võtta ja et menetlus lõpetataks nii, et registrisse märget ei jääks?10.03.2021

Kui situatsioon on selline, kus toimub väike avarii ja koos süüdlasega vormistatakse kindlustusjuhtum. Vajalikud dokumendid edastatakse kindlustusseltsile menetlemiseks. Vahepeal avastab aga avariid mittepõhjustanud isik, et avariis tekkinud kahjustused olid väga väikesed ning ta soovib lahendada juhtumi ilma kindlustusseltsi kaasamata. Kas siis on võimalik avaldust tagasi võttes menetlus lõpetada ja sellega kaasnevalt kustutatakse juhtum ka liikluskahjude registrist ära? Ehk siis, kui hetkel on lehel https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll olevas otsingumootoris märkus "Summa on täpsustamisel või sõidukikahju ei hüvitata", siis pärast otsustamist juhtum ise lahendada seda märkust enam ei ole?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustusselts on liikluskindlustuse nõuet käsitlenud, siis jääb märk sellest liikluskindlustuseregistrisse igal juhul alles. Avalikus päringus (https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll) ei näidata juhtunut siis, kui kindlustusandja on otsustanud, et tegu ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ning selle otsuse liikluskindlustuse registrisse pannud.

Kui kannatanu võtab nõude seltsilt tagasi, selts ei ole enne seda kahju hüvitamise otsust teinud (sh näiteks garantiikirja väljastanud) ja selts otsustab, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga, sest kannatanu võttis nõude tagasi, siis seda juhtumit avalikus päringus ei näidata.
 

Küsimus: Kes korvab kahjud, kui kaskokindlustuseta auto sai kannatada parklas kõrval süttinud auto tõttu?05.01.2021

Tere,

Sõidukikindlustust omav veoauto süttis parklas, tulekahju sai kustutatud, kahju registreeritud. Kahjustusi seoses selle auto tulekahjuga sai ka lähedal seisnud kallurhaagis, ka see juhtum kohapeal fikseeriti. Kui kallurhaagisel pole kaskokindlustust, on ainult liikluskindlustus, siis kes korvab kahjustused?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukikindlustuseta haagis sai tulekahjus kannatada, siis tuleb kahjuhüvitist nõuda sellelt, kes vastutab selle tulekahju tekkimise eest.

Kindlasti ei saa kõrval seisnud haagise eest hüvitist nõuda süttinud veoki sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. Ka süttinud veoki liikluskindlustuse kindlustusandjalt ei saa selles olukorras hüvitist nõuda. See võiks kõne alla tulla näiteks siis, kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk süttib ja see tulekahju tekitab kahjustusi kõrval seisvale sõidukile.
 

Küsimus: Kes on süüdi ja korvab kahjud, kui otsasõitja nägi minu manöövrit aga libeduse tõttu ei saanud pidama?18.12.2020

Tere, tagurdasin õuealas maja ees piiratud nähtavusega autode vahelt vaikselt välja, kui nurga tagant ilmus mulle märkamatult auto taha teine sõiduk, kes küll väidab, et nägi minu manöövrit, aga ei saanud pidama libedusega, mille tulemusena mõlkisin ta auto esitiiba. Kes sellisel juhul on kannataja ja kes korvab kahjud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üksnes küsimuses toodud info põhjal ei ole võimalik otsustada, kuidas jaguneb vastutus kahe autojuhi vahel. Pöörduge kahjunõudega teise osapoole liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja menetleb nõuet, sh teeb kindlaks teise osapoole vastutuse ulatuse ning hüvitab kahju.

Kui olete juba nõude esitanud ning saanud kindlustusandjalt teile mittesobiva vastuse, siis hinnake juhtunut lähtudes siin leheküljel 2 toodud arutluskäigust https://www.lkf.ee/sites/default/files/Liikluskindlustus_juhtumitelahendi_naited%2820%29.pdf?325 ning püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja jätkuvalt leiate, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Mida teha olukorras, kus kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, aga mina pean õiglaseks uuega asendamist?23.10.2020

Tere, Mida teha olukorras, kus süüdlase kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, kuigi minu tavapärane remontija (esindus) on öelnud, et esitiiva pahteldamine ja parandamine ei ole pikas perspektiivis lahendus, sest see võib hakata pragunema ja garantii antakse kindlustuse poolt vaid aastaks. Ära rihiti parandamata originaalosadega sõiduk, mistõttu minu hinnangul ei ole õiglane sõiduki esitiiva parandamine, sest parandatud esitiib ei ole samaväärne uue esitiivaga ning see tulemus ei ole kestev. Millistele sätetele tugineda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldiselt on auto esitiiva parandamine tavaline ja lubatud remondivõte. Kindlasti ei ole iga kahjustuse korral esitiiva vahetamine asjakohane. Väide, et korralikult remonditud esitiib hakkab pragunema, ei ole õige.

Detail tuleb vahetada üksnes siis, kui seda tunnustatud remondivõtetega parandada ei saa.

Kokkuvõtvalt – selleks, et saaksite nõuda esitiiva vahetust peate esitama asjatundja hinnangu, milles on koos viitega sõiduki tootja remondijuhisele selgitatud, miks sellel juhul esitiiba remontida ei saa.
 

Küsimus: Kas pärast liikluskindlustuse lõppemist 12 kuu pärast võib uuesti liigelda kuna algab automaatne liikluskindlustus?23.10.2020

Sõidukiga ei tohi liikluses osaleda pärast liikluskindlustuse lõppemist. Kas 12 kuu pärast võib jälle liigelda kuna siis hakkab kehtima ju automaatne liikluskindlustus?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukil on liikluskindlustus sundkindlustusena (automaatne liikluskindlustus, mis tekib 12 kuud peale lepingu lõppemist), siis sellise sõidukiga liiklemise eest politsei trahvi ei tee.

Siiski on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Automaatne liikluskindlustus on palju kallim, vt liikluskindlustuse maksete võrdlust siit https://www.lkf.ee/et/kalkulaator. Kui automaatse liikluskindlustusega sõidukiga põhjustatakse kahju, siis hüvitab LKF kannatanule kogu kahju, kuid kindlustuskohustusega isikul tuleb tasuda 640 eurone omavastutus. Tavalise liikluskindlustuse puhul omavastutust ei ole.
 

Küsimus: Kas tegu on kriminaaljuhtumiga, kui taastamine läbi kindlustuse on tehtud mitte nii nagu arvel kajastatud?15.10.2020

Tere, Kas tegemist on kriminaaljuhtumiga kui on tuvastatud vastava eksperdi poolt, et auto taastamine läbi kindlustusjuhtumi on tehtud ebakorrektselt. Nt Velg on märgitud arvel, et on ostetud uus, aga tegelikult on värvitud vana ära jne. Mis õigused mul on ja kas tegu on kriminaaljuhtumiga.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teavitage palun oma kindlustusandjat, et vahetatud sõidukil varuosad ja tehtud remonditööd ei lange kokku kindlustusele esitatud arvega. Oodake kindlustusandja vastust ja käituge kindlustusandjalt saadud juhiste järgi.

See, kas tegu võib olla kriminaalasjaga, sõltub väga paljudest asjaoludest. Niimoodi, üksnes küsimuses toodud napi teabe põhjal ei ole võimalik seda hinnata.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja poolne pakutud ehitaja peab omama kõiki vastavaid pädevusdokumente ja neid ka mulle esitama?10.09.2020

Ülemine naaber uputas meie korterit. Teatasime kindlustusandjale, leidsime ehitaja ja võtsime hinnapakkumise, mille kindlustusandjale tema palvel saatsime. See hinnapakkumine neile ei sobinud ja alles siis saadeti meile kahjustuse hindaja. Peale seda kirjutas kindlustusandja, et ka tema on leidnud ehitaja ja saanud hinnapakkumise, mis oli 25% odavam.
Teame "ehitusfirma" nime, kuid tema tegevusala on hoopis juriidiline nõustamine. Ühtegi muud infot internetis saadaval ei ole.
Küsisime kindlustusandjalt, kas nende poolt pakutud ehitajal on kehtiv tegevusluba, mille alusel koostati nende poolt pakutud hinnapakkumine ja millistelt firmadelt veel hinnapakkumisi küsiti.
Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, vaid kirjutati:
Oleme nõus ka nt 5-7% võrra seda summat suurendama.
Võime ka muidugi saata teise partneri, kes vastab kõikidele teie nõuetele.
Mida sellisest mitte läbipaistvast tegevusest arvata ja mida peaksime edasi tegema?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kuidas täpselt käib kahju hüvitamine, sh kellel on õigus valida remondifirma, on kokku lepitud kindlustuslepingus.

On ilmselge, et isik, kes teostab taastusremondi tööd peab olema selline, kes võib selliseid töid teostada.

Rääkige kindlustusandjaga veelkord läbi. Selgitage oma seisukohti ja püüdke kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/lepitusavaldus-ja-lepituse-k%C3%A4ik.
 

Küsimus: Kas naabrilt omavastutuse summa kätte saamiseks pean tõesti kohtutee ette võtma?02.09.2020

Tere
Minu probleem seisneb selles, et ülemine naaber uputas minu korterit, kahju sai vannitoa, köögi, koridori ja elutoa laed. Loomulikult teavitasin olukorrast kohe ka kahjutekitajat ja samuti kindlustusfirmat. Kogu kahju kokku oli 1300 eurot, millest 1100 tasus ehitajale kindlustus ja mina pidin ise tasuma 200 eurot (omavastutuse osa). Nüüd siis on tekkinud olukord kus ülemine naaber keeldub mulle hüvitamast seda omavastutuse 200 eurot. Kas tõesti on ainus võimalus selle summa kättesaamiseks naaber kohtusse kaevata. Mainin ka ära et kogu jant kestab aprillist saadik.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Jah, üldiselt on nii, et kui soovite naabrilt võlga kätte saada ja naaber seda võlga ei tunnista, siis tuleb kohtutee ette võtta.

Kindlustuse abile saaks selles olukorras loota siis, kui Teil on õigusabikulude kindlustus.