Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes korvab kahjud, kui kaskokindlustuseta auto sai kannatada parklas kõrval süttinud auto tõttu?05.01.2021

Tere,

Sõidukikindlustust omav veoauto süttis parklas, tulekahju sai kustutatud, kahju registreeritud. Kahjustusi seoses selle auto tulekahjuga sai ka lähedal seisnud kallurhaagis, ka see juhtum kohapeal fikseeriti. Kui kallurhaagisel pole kaskokindlustust, on ainult liikluskindlustus, siis kes korvab kahjustused?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukikindlustuseta haagis sai tulekahjus kannatada, siis tuleb kahjuhüvitist nõuda sellelt, kes vastutab selle tulekahju tekkimise eest.

Kindlasti ei saa kõrval seisnud haagise eest hüvitist nõuda süttinud veoki sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. Ka süttinud veoki liikluskindlustuse kindlustusandjalt ei saa selles olukorras hüvitist nõuda. See võiks kõne alla tulla näiteks siis, kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk süttib ja see tulekahju tekitab kahjustusi kõrval seisvale sõidukile.
 

Küsimus: Kes on süüdi ja korvab kahjud, kui otsasõitja nägi minu manöövrit aga libeduse tõttu ei saanud pidama?18.12.2020

Tere, tagurdasin õuealas maja ees piiratud nähtavusega autode vahelt vaikselt välja, kui nurga tagant ilmus mulle märkamatult auto taha teine sõiduk, kes küll väidab, et nägi minu manöövrit, aga ei saanud pidama libedusega, mille tulemusena mõlkisin ta auto esitiiba. Kes sellisel juhul on kannataja ja kes korvab kahjud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üksnes küsimuses toodud info põhjal ei ole võimalik otsustada, kuidas jaguneb vastutus kahe autojuhi vahel. Pöörduge kahjunõudega teise osapoole liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja menetleb nõuet, sh teeb kindlaks teise osapoole vastutuse ulatuse ning hüvitab kahju.

Kui olete juba nõude esitanud ning saanud kindlustusandjalt teile mittesobiva vastuse, siis hinnake juhtunut lähtudes siin leheküljel 2 toodud arutluskäigust https://www.lkf.ee/sites/default/files/Liikluskindlustus_juhtumitelahendi_naited%2820%29.pdf?325 ning püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja jätkuvalt leiate, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Mida teha olukorras, kus kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, aga mina pean õiglaseks uuega asendamist?23.10.2020

Tere, Mida teha olukorras, kus süüdlase kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, kuigi minu tavapärane remontija (esindus) on öelnud, et esitiiva pahteldamine ja parandamine ei ole pikas perspektiivis lahendus, sest see võib hakata pragunema ja garantii antakse kindlustuse poolt vaid aastaks. Ära rihiti parandamata originaalosadega sõiduk, mistõttu minu hinnangul ei ole õiglane sõiduki esitiiva parandamine, sest parandatud esitiib ei ole samaväärne uue esitiivaga ning see tulemus ei ole kestev. Millistele sätetele tugineda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldiselt on auto esitiiva parandamine tavaline ja lubatud remondivõte. Kindlasti ei ole iga kahjustuse korral esitiiva vahetamine asjakohane. Väide, et korralikult remonditud esitiib hakkab pragunema, ei ole õige.

Detail tuleb vahetada üksnes siis, kui seda tunnustatud remondivõtetega parandada ei saa.

Kokkuvõtvalt – selleks, et saaksite nõuda esitiiva vahetust peate esitama asjatundja hinnangu, milles on koos viitega sõiduki tootja remondijuhisele selgitatud, miks sellel juhul esitiiba remontida ei saa.
 

Küsimus: Kas pärast liikluskindlustuse lõppemist 12 kuu pärast võib uuesti liigelda kuna algab automaatne liikluskindlustus?23.10.2020

Sõidukiga ei tohi liikluses osaleda pärast liikluskindlustuse lõppemist. Kas 12 kuu pärast võib jälle liigelda kuna siis hakkab kehtima ju automaatne liikluskindlustus?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukil on liikluskindlustus sundkindlustusena (automaatne liikluskindlustus, mis tekib 12 kuud peale lepingu lõppemist), siis sellise sõidukiga liiklemise eest politsei trahvi ei tee.

Siiski on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Automaatne liikluskindlustus on palju kallim, vt liikluskindlustuse maksete võrdlust siit https://www.lkf.ee/et/kalkulaator. Kui automaatse liikluskindlustusega sõidukiga põhjustatakse kahju, siis hüvitab LKF kannatanule kogu kahju, kuid kindlustuskohustusega isikul tuleb tasuda 640 eurone omavastutus. Tavalise liikluskindlustuse puhul omavastutust ei ole.
 

Küsimus: Kas tegu on kriminaaljuhtumiga, kui taastamine läbi kindlustuse on tehtud mitte nii nagu arvel kajastatud?15.10.2020

Tere, Kas tegemist on kriminaaljuhtumiga kui on tuvastatud vastava eksperdi poolt, et auto taastamine läbi kindlustusjuhtumi on tehtud ebakorrektselt. Nt Velg on märgitud arvel, et on ostetud uus, aga tegelikult on värvitud vana ära jne. Mis õigused mul on ja kas tegu on kriminaaljuhtumiga.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teavitage palun oma kindlustusandjat, et vahetatud sõidukil varuosad ja tehtud remonditööd ei lange kokku kindlustusele esitatud arvega. Oodake kindlustusandja vastust ja käituge kindlustusandjalt saadud juhiste järgi.

See, kas tegu võib olla kriminaalasjaga, sõltub väga paljudest asjaoludest. Niimoodi, üksnes küsimuses toodud napi teabe põhjal ei ole võimalik seda hinnata.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja poolne pakutud ehitaja peab omama kõiki vastavaid pädevusdokumente ja neid ka mulle esitama?10.09.2020

Ülemine naaber uputas meie korterit. Teatasime kindlustusandjale, leidsime ehitaja ja võtsime hinnapakkumise, mille kindlustusandjale tema palvel saatsime. See hinnapakkumine neile ei sobinud ja alles siis saadeti meile kahjustuse hindaja. Peale seda kirjutas kindlustusandja, et ka tema on leidnud ehitaja ja saanud hinnapakkumise, mis oli 25% odavam.
Teame "ehitusfirma" nime, kuid tema tegevusala on hoopis juriidiline nõustamine. Ühtegi muud infot internetis saadaval ei ole.
Küsisime kindlustusandjalt, kas nende poolt pakutud ehitajal on kehtiv tegevusluba, mille alusel koostati nende poolt pakutud hinnapakkumine ja millistelt firmadelt veel hinnapakkumisi küsiti.
Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, vaid kirjutati:
Oleme nõus ka nt 5-7% võrra seda summat suurendama.
Võime ka muidugi saata teise partneri, kes vastab kõikidele teie nõuetele.
Mida sellisest mitte läbipaistvast tegevusest arvata ja mida peaksime edasi tegema?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kuidas täpselt käib kahju hüvitamine, sh kellel on õigus valida remondifirma, on kokku lepitud kindlustuslepingus.

On ilmselge, et isik, kes teostab taastusremondi tööd peab olema selline, kes võib selliseid töid teostada.

Rääkige kindlustusandjaga veelkord läbi. Selgitage oma seisukohti ja püüdke kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/lepitusavaldus-ja-lepituse-k%C3%A4ik.
 

Küsimus: Kas naabrilt omavastutuse summa kätte saamiseks pean tõesti kohtutee ette võtma?02.09.2020

Tere
Minu probleem seisneb selles, et ülemine naaber uputas minu korterit, kahju sai vannitoa, köögi, koridori ja elutoa laed. Loomulikult teavitasin olukorrast kohe ka kahjutekitajat ja samuti kindlustusfirmat. Kogu kahju kokku oli 1300 eurot, millest 1100 tasus ehitajale kindlustus ja mina pidin ise tasuma 200 eurot (omavastutuse osa). Nüüd siis on tekkinud olukord kus ülemine naaber keeldub mulle hüvitamast seda omavastutuse 200 eurot. Kas tõesti on ainus võimalus selle summa kättesaamiseks naaber kohtusse kaevata. Mainin ka ära et kogu jant kestab aprillist saadik.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Jah, üldiselt on nii, et kui soovite naabrilt võlga kätte saada ja naaber seda võlga ei tunnista, siis tuleb kohtutee ette võtta.

Kindlustuse abile saaks selles olukorras loota siis, kui Teil on õigusabikulude kindlustus.
 

Küsimus: Kas olengi pool aastat ilma autota, sest kindlustus ootab politsei otsust ja politseil läheb veel paar kuud aega?08.06.2020

Tere, avarii juhtus poolteist kuud tagasi, politsei ütleb, et nendel läheb veel paar kuud selleks, et esitada oma otsus. Samas politseinik ütles, et kindlustus peab enne seda tegema otsuse ja kinni maksma, aga kindlustus vaidleb, et nad ikka ootavad politsei vastust ja aint selle põhjal teevad oma otsuse.
Kas tõesti ma pean ootama pool aastat, enne kui ma saan teada vastutuse, ja liikuma rendi autoga?
Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab selts tegema hiljemalt 30 päeva jooksul selgeks, kas tal on kahju hüvitamise kohustus ja mis ulatuses tuleb kahju hüvitada. Kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb see tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra.

Seega ei ole õige väide, et selts peab alati tegema otsuse politsei menetlusest sõltumata. Kindlustusandja ei saa ju kahju hüvitada, kui tema kohustus kahju hüvitada ei ole selge.

Pöörduge kindlustusandja poole ja täpsustage üle, mis on need asjaolud, mille selgumist väärteomenetluse käigus kindlustusandja ootab ning, mis tähendust need omavad otsuse tegemisel.

Liiklusse minnes võtab liikleja alati riski, et midagi juhtub. Kui sõidukil ei olnud sõidukikindlustust ehk kaskot, siis on oht, et peale õnnetust kulub aega selgitamaks, kas teise poole liikluskindlustuse kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus. Sel juhul on võimalik, et hüvitamise otsust tuleb oodata kuid.

Kui nõuate kahju hüvitamist kaskokindlustuse lepingu alusel, siis võib arvata, et kindlustuslepingu tingimustes on kokku lepitud hüvitamise reeglid.
 

Küsimus: Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi, kuna meil ei olnud kindlustust?05.06.2020

Ostsime liisingusse tutika auto otse esindusest ning 4 päeva hiljem osalesime avariis kus meile sõideti sisse nii, et meie süüdi ei ole. Puudub kasko ja liikluskindlustus (jah, see on võimalik, müstika). Mis saab edasi? Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi? Kas peame maksma ka enda sõiduki remondi ise kuna meil polnud kehtivat kindlustust? Kas põhjustaja kindlustus maksab sõidukid kinni aga nõuab tagant järgi meilt hüvitamist? Mis meid ees ootab?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustuseta sõiduki (küsimuses toodud juhul teie sõiduk) juhil ei olnud liiklusõnnetuses enda osa, siis hüvitab kahju põhjustaja sõiduki (küsimuses toodud juhul „süüdlase“ sõiduk) liikluskindlustuse kindlustusandja teie sõiduki remondi kulu ja tagasinõuet ei esitata.

Kui aga põhjustasite ise kindlustuseta sõidukiga kahju teistele, siis tuleb teil endal üldjuhul kanda nii oma sõiduki, kui ka teise osapoole sõiduki remondi kulu. Tõsi, kannatanule hüvitab kahju kindlustus (kindlustamata sõiduki puhul tavaliselt Eesti Liikluskindlustuse Fond) ja esitab pärast tagasinõude.
 

Küsimus: Kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast kuna pole tõendatud, et veeleke on pärit meie korterist?05.06.2020

Tere!

Oman korterit 5. korrusel, sees elab üürnik. On toimunud veeavarii, täpne kuupäev teadmata ja kannatada on saanud minu all olev korter. Kahjustada on saanud köögimööbel, lagi, seinad, parkett.
Minu all elav korteri omanik ei ela kohapeal, vaid käib aegajalt korteris, seepärast ei tea, millal juhtus. Tema sõnul on lekkeid mitu olnud. Elades kohapeal, oleks kindlasti kahju ulatus väiksem ja oleks võimalik lekkekoht tuvastada. Lekkekohta seniajani ei ole tuvastatud. Kohal on käinud santehnikud ja temapoolne kindlustusspetsialist, kes pole samuti leket tuvastanud. Oma ülevaatusaktis ainult väidab, et vesi ei saa kusagilt mujalt lekkida kui meie korterist kanalisatsiooni kaudu. Avarii täpne põhjus teadmata. Püstakus uued torud ja lekkeid ei ole tuvastatud, ka üürnik eitab lekkeid. Niiskusemõõtjaga ei tuvastatud meie korteris leket.
Minu all oleval korteril oli kindlustus, kes tänaseks on juba remondi teostanud (uus köögimööbel, lagi, parkett).
Minule postkasti saabus tekitatud kahju eest tagasinõue päris kopsakas summa. Tagasinõude põhistuses sees korteriomandi ja KÜ seaduse §31 lg 1 p1 ja VÕS §492 lg1.
Kui avarii tekkepõhjus teadmata, ei ole tuvastatud, et see sai alguse minu korterist, kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusseltsi esitatud tagasinõuet on võimalik vaidlustada. Mõelge oma argumendid läbi ja esitage need kindlustusandjale. Proovige kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui läbirääkimised ei lõppe Teie soovitud viisil, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.