Kahju- ja elukindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas olengi pool aastat ilma autota, sest kindlustus ootab politsei otsust ja politseil läheb veel paar kuud aega?08.06.2020

Tere, avarii juhtus poolteist kuud tagasi, politsei ütleb, et nendel läheb veel paar kuud selleks, et esitada oma otsus. Samas politseinik ütles, et kindlustus peab enne seda tegema otsuse ja kinni maksma, aga kindlustus vaidleb, et nad ikka ootavad politsei vastust ja aint selle põhjal teevad oma otsuse.
Kas tõesti ma pean ootama pool aastat, enne kui ma saan teada vastutuse, ja liikuma rendi autoga?
Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab selts tegema hiljemalt 30 päeva jooksul selgeks, kas tal on kahju hüvitamise kohustus ja mis ulatuses tuleb kahju hüvitada. Kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb see tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra.

Seega ei ole õige väide, et selts peab alati tegema otsuse politsei menetlusest sõltumata. Kindlustusandja ei saa ju kahju hüvitada, kui tema kohustus kahju hüvitada ei ole selge.

Pöörduge kindlustusandja poole ja täpsustage üle, mis on need asjaolud, mille selgumist väärteomenetluse käigus kindlustusandja ootab ning, mis tähendust need omavad otsuse tegemisel.

Liiklusse minnes võtab liikleja alati riski, et midagi juhtub. Kui sõidukil ei olnud sõidukikindlustust ehk kaskot, siis on oht, et peale õnnetust kulub aega selgitamaks, kas teise poole liikluskindlustuse kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus. Sel juhul on võimalik, et hüvitamise otsust tuleb oodata kuid.

Kui nõuate kahju hüvitamist kaskokindlustuse lepingu alusel, siis võib arvata, et kindlustuslepingu tingimustes on kokku lepitud hüvitamise reeglid.
 

Küsimus: Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi, kuna meil ei olnud kindlustust?05.06.2020

Ostsime liisingusse tutika auto otse esindusest ning 4 päeva hiljem osalesime avariis kus meile sõideti sisse nii, et meie süüdi ei ole. Puudub kasko ja liikluskindlustus (jah, see on võimalik, müstika). Mis saab edasi? Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi? Kas peame maksma ka enda sõiduki remondi ise kuna meil polnud kehtivat kindlustust? Kas põhjustaja kindlustus maksab sõidukid kinni aga nõuab tagant järgi meilt hüvitamist? Mis meid ees ootab?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustuseta sõiduki (küsimuses toodud juhul teie sõiduk) juhil ei olnud liiklusõnnetuses enda osa, siis hüvitab kahju põhjustaja sõiduki (küsimuses toodud juhul „süüdlase“ sõiduk) liikluskindlustuse kindlustusandja teie sõiduki remondi kulu ja tagasinõuet ei esitata.

Kui aga põhjustasite ise kindlustuseta sõidukiga kahju teistele, siis tuleb teil endal üldjuhul kanda nii oma sõiduki, kui ka teise osapoole sõiduki remondi kulu. Tõsi, kannatanule hüvitab kahju kindlustus (kindlustamata sõiduki puhul tavaliselt Eesti Liikluskindlustuse Fond) ja esitab pärast tagasinõude.
 

Küsimus: Kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast kuna pole tõendatud, et veeleke on pärit meie korterist?05.06.2020

Tere!

Oman korterit 5. korrusel, sees elab üürnik. On toimunud veeavarii, täpne kuupäev teadmata ja kannatada on saanud minu all olev korter. Kahjustada on saanud köögimööbel, lagi, seinad, parkett.
Minu all elav korteri omanik ei ela kohapeal, vaid käib aegajalt korteris, seepärast ei tea, millal juhtus. Tema sõnul on lekkeid mitu olnud. Elades kohapeal, oleks kindlasti kahju ulatus väiksem ja oleks võimalik lekkekoht tuvastada. Lekkekohta seniajani ei ole tuvastatud. Kohal on käinud santehnikud ja temapoolne kindlustusspetsialist, kes pole samuti leket tuvastanud. Oma ülevaatusaktis ainult väidab, et vesi ei saa kusagilt mujalt lekkida kui meie korterist kanalisatsiooni kaudu. Avarii täpne põhjus teadmata. Püstakus uued torud ja lekkeid ei ole tuvastatud, ka üürnik eitab lekkeid. Niiskusemõõtjaga ei tuvastatud meie korteris leket.
Minu all oleval korteril oli kindlustus, kes tänaseks on juba remondi teostanud (uus köögimööbel, lagi, parkett).
Minule postkasti saabus tekitatud kahju eest tagasinõue päris kopsakas summa. Tagasinõude põhistuses sees korteriomandi ja KÜ seaduse §31 lg 1 p1 ja VÕS §492 lg1.
Kui avarii tekkepõhjus teadmata, ei ole tuvastatud, et see sai alguse minu korterist, kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusseltsi esitatud tagasinõuet on võimalik vaidlustada. Mõelge oma argumendid läbi ja esitage need kindlustusandjale. Proovige kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui läbirääkimised ei lõppe Teie soovitud viisil, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas tegemist võib olla tarbija eksitamisega, kui esmalt algatatakse juhtum tel teel aga hiljem kirjavahetuse peale ei reageerita?03.06.2020

Tere!
Pöördusime algselt telefoni teel kindlustuse poole vanema ootamatult voodihaigeks jäämise tõttu ja sellest tulenevalt tekkis reisitõrge lähipäevil algava reisi suhtes. Kahjuavalduse tegi kliendihaldur telefonist saadud info alusel. Kindlustus otsustas keelduda. Sellega seoses tekkis 10 päeva hiljem uus kindlustusjuhtum, millest anti teada haldurile emaili teel (aga ei esitatud korrektset kahjuavaldust). Kuna samal ajal arutati veel õiguslikke aspekte esimese juhtumi kohta, siis kindlustusfirma pidas uut juhtumit ja arstitõendit asjasse puutumatuks.
Tingimused on, et iga kahjuavaldus tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu.
Esimene kahjujuhtum fikseeriti telefoni teel. Teist juhtumit kirjeldati jooksvalt emailis. Aga selle kohta ei pidanud kindlustus õigel ajal vajalikuks eraldi juhtumit algatada. Kindlustatud olid kogenematud ja ei teadnud kohe eraldi kahjujuhtumiavaldust esitada. Tänaseks on möödas juhtumist umbes 3 kuud.
Küsimus: Kui esimese juhtumi korral tehakse kahjuavaldus halduri poolt ise ära ja kindlustatule luuakse justkui mugav teenus, siis teise juhtumi korral, kus kirjalik suhtus on juba loodud, ei reageeri tõendite esitamisele kindlustus enam kuidagi ja hiljem toob välja, et tingimuste järgi oleks tulnud ise korrektne kahjuavaldus esitada, siis kas ei ole tegu kindlustuse poolt vale mulje jätmisega mugavusteenusest ja kas sellist olukorda ei saaks lugeda tarbija eksitamiseks?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Juhtunu kõiki asjaolusid teadmata on võimatu anda hinnangut, kas tegu on tarbija eksitamisega või mitte. Isegi kui mul oleks kõik asjaolud teada, ei sõltuks minu hinnangust see, kas kindlustusandja kahju hüvitab või mitte.

Kui Teie küsimuse taga on soov siiski kindlustusandjalt hüvitist saada, siis on minu soovitus pöörduda kindlustusandja poole, olukorda selgitada. Kui läbirääkimised ei õnnestu, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kuidas mõjutab liikluskahju hüvitamist, kui kannatanud autojuhil oli aegunud juhiluba ja eriolukorra tõttu ei ole võimalik seda pikendada?04.05.2020

Toimus väike liiklusõnnetus kahe auto vahel. Kuidas mõjutab liikluskahju hüvitamist asjaolu, kui kannatanud autojuhil oli aegunud juhiluba ja eriolukorra tõttu ei ole võimalik olnud seda pikendada elektrooniliselt (perearst ei võta vastu ja ei väljasta arstitõendit)?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, et kannatanul ei olnud sõiduki juhtumise õigust, ei mõjuta liikluskindlustuse hüvitise saamist. Kui kannatanul endal ei ole mingit osa kahju tekkimises, siis hüvitab teise osapoole liikluskindlustuse kindlustusandja kahju.

Juhul, kui kahju põhjustajal ei olnud sõiduki juhtimise õigust, siis hüvitab tema liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule tekkinud kahju, kuid võib väljamakstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi nõuda.
 

Küsimus: Kas see on normaalne, et kindlustus on nõus korvama üksnes ühe katusepoole remondi?21.04.2020

Tere
Tormiga sai kahjustada eramaja katus. Tuul viis minema ühelt maja poolelt mitu eterniitplaati, tekkis ka plaatide lendamise tagajärjel teistesse plaatidesse läbivaid auke. Ekspert käis kohal ja hindas olukorra, aktile läks kirja pool katust kahjustatud. Aga mõned päevad hiljem seda katust kiletades avastasime, et ka teisel poolel on mõned augud ja mõrad tekkinud, mida maapinnalt vaadates ei näegi. Kirjutasin sellest ka kohe kahjukäsitlejale. Nemad seda teist poolt hetkel ei arvesta kahjude hulka, kuna seda ei märgatud seal kohapeal. Kindlustus vastas, et hüvitab kahju taastamise väärtuses ja ainult pool katust. Katus nende arvates ka amortiseerunud....

Küsimus nüüd selles, et kas katus pole mitte tervik ja asendama peaks ikka terve katuse?
Juhul kui neil ongi õigus hüvitada ainult pool maja katusest siis järgmine küsimus: Oletame, et laseme ehitusfirmal korda teha kahjustada saanud katuse poole. Teine pool jääb hetkel tegemata, sest finantsiliselt pole võimalik. Võib juhtuda jällegi, et vana katuse osa saab tulevikus tormituule käes kahjustada. Kas selline pooleldi vana-uus katus on üldse kindlustuse jaoks kõlbulik? Või on see pooleli olev objekt ja hüvitamisele ei kuulu?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Vastus sellele küsimusele sõltub väga paljudest üksikasjadest. Kõiki neid üksikasju ei ole võimalik siin selgitada ja arvesse võtta.

Sel põhjusel saan antud juhul vastata üksnes seda, et rääkige kindlustusandjaga läbi, püüdke kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja olete jätkuvalt seda meelt, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendmaiseks pöörduda lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas kuskil on kirjas kohustuslik värvikood Green Cardile, kui soovin seda ise kodus välja printida?21.04.2020

Tere

kas kuskil on kirjas kohustuslik värvikood Green Cardile, kui soovin seda ise kodus välja printida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldan, et küsimus puudutab rohelist kaarti, kui liikluskindlustuse poliisi liiki. Sel juhul peab paber, millele roheline kaart trükitakse olema nii roheline, et tavapärastes tingimustes paistab see inimsilmale roheline. Kindlustusseltsidele on antud ka soovituslikud värvikoodid.

Kuivõrd rohelise kaardi väljastamise õigus on üksnes kindlustusandjatel, siis kehtivad väljastamise nõuded kindlustusandjatele. Täpsustage palun oma kindlustusandjalt.
 

Küsimus: Kui minu ülemine naaber uputas mind, siis kas mul on õigus nõuda kindlustuse omavastutus kahjutekitaja käest välja?18.03.2020

Tere
Kui minu ülemine naaber uputas mind, siis kas mul on õigus nõuda kindlustuse omavastutus kahjutekitaja käest välja?(Parandustöödega tegeleb kindlustus)

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Jah. Kui kortermaja ülemine naaber alumist uputab, siis on alumisel naabril õigus nõuda oma kahju uputajalt tagasi. Kui kahju hüvitab kannatanu kodukindlustuse kindlustusandja, siis saab nõuda omavastutust, ülejäänud remondisumma nõuab tagasi kindlustusandja.
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui kindlustuse saadetud kahju likvideerija on kodule veel rohkem kahjustusi teinud?02.03.2020

Tere,
Oleme olukorras, kus kindlustusandja poolt kindlustusjuhtumi kahju likvideerima saadetud ehitusettevõte on teinud rohkem kahju kui kasu (rikkunud vara, torud lekivad, elekter ei tööta, jne). Kindlustusandja huvi on hüvitada võimalikult minimaalsed kahjud ning ehitaja väidab, et tema pole teinud (kuigi on hulganisti materjali tõestamaks, et eelpool loetletu varasemalt toimis/oli rikkumata). Kindlustusandja esindaja eirab kirju ning edastatud ekspertarvamusi (k.a. riiklikult tunnustatud ekspertide seisukohad). Kuidas sellises olukorras toimida? Kas ainus reaalne lahendus on pöörduda kohtu poole või on mõni alternatiivne lahendus (n. Ehitusjärelvalve, vms)? Tunnen, et olen teinud kordi rohkem kui tavatarbijalt nõuda saab, kuid endiselt pole lahenduseni jõudnud.
Kui ette võtta kohtulik lahend ja saavutada soovitud tulemus, kas kindlustusandjalt saab välja mõista ka juriidilised kulud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimus tundub nüansirohke ning seetõttu on rakse anda ühest soovitust.

Kui tegu on kindlustusvaidlusega, siis saab enne kohtusse pöördumist kasutada kindlustuslepitaja abi, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan. See, kas tegu on kindlustusvaidlusega või mitte, sõltub eelkõige sellest, kes tellis remonditöö. Kui remondilepingu sõlmis kindlustusandja, siis on ka töö kvaliteet kindlustusandja vastutada.

Kui remondilepingu sõlmisite ise ja kindlustusandja maksis välja hüvitise, mille eest remont teostati, siis ei ole tegu kindlustusvaidlusega.
 

Küsimus: Kust uurida, kas leitud kindlustuspoliisi alusel on võimalik kindlustuse õigusjärglaselt hüvitist saada?27.01.2020

Tere,
Minu ema tegi minu lapsele 1997a tolleaegses Haapsalu Eesti Kindluses lastekindlustuse, mille poliisi ta leidis oma dokumentide seast. Kuna eesti kindlustuse nimi on mitmeid kordi muutunud (hansapank, swedpank) siis kelle poole peaksin info saamiseks pöörduma? Peale 2014a oleks pidanud laps kindlustussumma kätte saama ja poliisis ei ole ajaliselt seda osa täpsustatud, sooviks ikkagi uurida kas veel on võimalus lapsel summa kätte saada ja kelle poole peaks pöörduma?

Kena päeva!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimusest tuleb välja, et leping sõlmiti Eesti Elukindlustuse AS-iga. Tänaseks on see kindlustusportfell Swedbank Life Insurance SE käes. Pöörduge palun info saamiseks nende poole, telefon 613 1606, e-post elukindlustus@swedbank.ee.