Õigus
Küsimus: Mis põhjusel ja kas alati määratakse annakusaajaks ja annakutäitjaks üks ja sama isik?17.01.2019
Tervist,
Minu küsimus puudutab annakusaajat, annakutäitjat ja annaku kandmist kinnistusraamatusse.
Mis põhjusel ja kas alati määratakse annakusaajaks ja annakutäitjaks üks ja sama isik? ja kui mitte, siis mis on erinevused ja milline variant oleks mõistlikum ja mis põhjustel määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik? plussid ja miinused?
Teiseks, kas määratud annakusaaja (annakusaaja on samas märgitud ka annakutäitjaks) peab annaku registreerima kinnistusraamatus vaid enda nimele?
Või on annakusaajal voli annakut registreerida enda lapse, venna, õe või kellelegi teise nimele keda õigeks peab?
Ette tänades
Minu küsimus puudutab annakusaajat, annakutäitjat ja annaku kandmist kinnistusraamatusse.
Mis põhjusel ja kas alati määratakse annakusaajaks ja annakutäitjaks üks ja sama isik? ja kui mitte, siis mis on erinevused ja milline variant oleks mõistlikum ja mis põhjustel määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik? plussid ja miinused?
Teiseks, kas määratud annakusaaja (annakusaaja on samas märgitud ka annakutäitjaks) peab annaku registreerima kinnistusraamatus vaid enda nimele?
Või on annakusaajal voli annakut registreerida enda lapse, venna, õe või kellelegi teise nimele keda õigeks peab?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Annakusaaja on isik, kellel tekib õigus nõuda annakutäitjalt annakueseme üleandmist. See tähendab, et pärandi avanemisel ei saa annakusaaja kohe annakueseme omanikuks, vaid tal tekib eseme suhtes üksnes õigus nõuda selle omandi üleandmist. Omanikuks saab annakusaaja alles siis, kui annakuese on talle üle antud.
Annakusaajal on õigus annak vastu võtta või sellest loobuda. Korraga saab loobuda ühest annakust, annaku osaline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kui ühele annakusaajale on määratud mitu annakut, siis võib ta valida, millised ta vastu võtab ja millistest ta loobub.
Kõige mõistlikum on määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik, kuna pärijatel võib annaku eseme suhtes olla oma huvi aga kolmandal isikul annaku eseme suhtes mingisuguseid õiguseid ja huvi eelduslikult ei ole.
Kui annakuese on kinnistusraamatusse kantav (nt maja, maatükk), siis pärast pärandi avamist ja annakueseme üleandmist muutub annakusaaja asja omanikuks, sellisel juhul registreeritakse annak tema nimele. Juhul, kui annakuks on vaid mõtteline osa annakuesemest, siis sellisel juhul tuleb kinnistusraamatusse kanda kõik kaasomanikud. Annakueseme omanikuna saate ise valida, kelle nimele see registreerida, kuid enne soovitaks sõlmida eseme suhtes näiteks kinkeleping.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas annak tuleks notariaalselt vormistada või loeb suusõnaline kokkulepe, et pärijad kompenseerivad mulle annaku rahaliselt?17.01.2019
Tere!
Vanaema suri ja jättis testamendiga mulle annaku, mis on maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus. Pärijad tahavad seda maad müüa ning olen ka ise selle poolt. Kas annak tuleks ikkagi notariaalselt vormistada või loeb suusõnaline kokkulepe pärijatega, et nad kompenseerivad mulle annaku rahaliselt.
Kui me siiski ei jõua summas kokkuleppele siis kas pärijatel on õigus maa maha müüa ja kas sellisel juhul jääb minu annak alles ka uue omaniku puhul.
Lugupidamisega,
Vanaema suri ja jättis testamendiga mulle annaku, mis on maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus. Pärijad tahavad seda maad müüa ning olen ka ise selle poolt. Kas annak tuleks ikkagi notariaalselt vormistada või loeb suusõnaline kokkulepe pärijatega, et nad kompenseerivad mulle annaku rahaliselt.
Kui me siiski ei jõua summas kokkuleppele siis kas pärijatel on õigus maa maha müüa ja kas sellisel juhul jääb minu annak alles ka uue omaniku puhul.
Lugupidamisega,
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Seega kui kasutusõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud, siis uue omaniku suhtes see ei kehti ning temalt Te annaku täitmist nõuda ei saa. Küll aga seadusest tulenevalt, kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.
Igasuguseid kokkuleppeid Te võite ilmselgelt pärijatega teha. Kuid siinkohal märgin, et suusõnalise kokkuleppe alusel kindlasti antud juhul tegutseda ei soovita, kuna kahjuks praktika näitab, et selliseid kokkuleppeid kiputakse rikkuma ning hilisem tõendamine on äärmiselt keerukas. Lisaks kõik tehingud, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud ja samuti kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse - ehk selliseid tehinguid saab ainult notari juures teha.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui omavalitsus eirab teede projekteerimisnorme ja on teinud ühesuunalise tee kahesuunaliseks?15.01.2019
KOV on kehtestanud kahesuunalise liikluse tänavale, mis projekteerimisnormide järgi võimaldab ainult ühesuunalist liiklust. Märgukirjale KOV sisuliselt ei vasta. Kuhu pöörduda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Milline on aktsiate kuuluvus, kui soetatud abielu ajal ja viidud välismaale?15.01.2019
Abielu jooksul olen soetanud Eestis registreeritud ettevõtte aktsiad, mis on ühisvara. Nüüd, ettevõte vahetab need aktsiad 1:1 Maltal registreeritud ettevõtte aktsiate vastu. Olen kindel, et liigutamise/vahetamisel, mul on vaja eks-abikaasa allkirja/nõusolekut. Aga mis juhtub hiljem, kui aktsiad on liigutatud. Kas need on ikka ühisvara? Ja kuidas kehtivad seadused, kui ma tahan näiteks need hiljem Maltal juba müüa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - kui võõrandada ühisvarasse kuuluv ese või õigus ning seejärel saadud tulu eest uus soetada, on jätkuvalt tegemist ühisvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peaksin eksmehe notari vastuvõtule kohale kutsuma, kui mul tekib maja müügi soov või pole see vajalik?15.01.2019
Tere!
Kas peaksin eksmehe notari vastuvõtule kohale kutsuma, kui mul tekib maja müügi soov või pole see vajalik? Oleme lahutatud üle 23 aasta. Lahutus toimus perekonnaseisuametis 1995 aastal. Lahutuspaberitele sai kirjutatud, lahutus omavahelisel kokkuleppel, muid pretensioone meil polnud. Eks ei maksa alimente ja mina saan maja omale koos lastega. Maja on ostetud 1992 aastal minu nimele abieluajal. Eks elas seal 3 aastat ja kolis teise valda. Olen nelja lapse kõrvalt ainult oma palga eest seda maja korrastanud ja remontinud. Maa sai ostetud juba peale lahutust.
Kas peaksin eksmehe notari vastuvõtule kohale kutsuma, kui mul tekib maja müügi soov või pole see vajalik? Oleme lahutatud üle 23 aasta. Lahutus toimus perekonnaseisuametis 1995 aastal. Lahutuspaberitele sai kirjutatud, lahutus omavahelisel kokkuleppel, muid pretensioone meil polnud. Eks ei maksa alimente ja mina saan maja omale koos lastega. Maja on ostetud 1992 aastal minu nimele abieluajal. Eks elas seal 3 aastat ja kolis teise valda. Olen nelja lapse kõrvalt ainult oma palga eest seda maja korrastanud ja remontinud. Maa sai ostetud juba peale lahutust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui maja on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Kui ühisvara peale abielu lahutamist jagatud ei ole, on maja müügiks vaja mõlema lahutatud abikaasa nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on kohustus maksta alimente lapsele, kes on 17-aastane, ei õpi ja käib tööl?15.01.2019
Tere
Kas isal on kohustus maksta alimente lapsele, kes on 17a, ei õpi ja käib tööl? Isa on pensionär. Kui ei ole kohustatud, siis mida peab edasi tegema, pöörduma?
Kas isal on kohustus maksta alimente lapsele, kes on 17a, ei õpi ja käib tööl? Isa on pensionär. Kui ei ole kohustatud, siis mida peab edasi tegema, pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Alalealise lase suhtes on vanemal igal juhul ülalpidamiskohustus, olenemata sellest, kas laps õpib või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kontrollida, kas lapse sissekirjutus on ikka endine, kui lapse ema ise ei ole nõus sellekohast infot andma?15.01.2019
Tere, kahtlustan, et lapse ema on omavoliliselt vahetanud lapse sissekirjutusejärgset elukohta. Kuidas saan seda kontrollida, kui ta ise ei ole nõus sellekohast infot andma? Millised on üldse minu kui isa õigused lapse elukoha- lasteaia - kooli määramisel.
Elame lapse emast lahus, kui lapse üle nädalavahetuse enda juurde toon (vahemaa 120 km, kokku nädalavahetusel sõita 480 km), kas kõik kulud peavad olema minu kanda, maksan ka korralikult kohtu kaudu määratud alimente, lapse ema ei olnud kohtuväliste kokkulepetega nõus.
Tänud.
Elame lapse emast lahus, kui lapse üle nädalavahetuse enda juurde toon (vahemaa 120 km, kokku nädalavahetusel sõita 480 km), kas kõik kulud peavad olema minu kanda, maksan ka korralikult kohtu kaudu määratud alimente, lapse ema ei olnud kohtuväliste kokkulepetega nõus.
Tänud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Andmeid lapse elukoha registreerimise osas saate vaadata eesti.ee portaalist, samuti saate infot kohalikust omavalitsusest. Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha andmete muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek, samuti peaksid kõik last oluliselt puudutavad otsused (nt lasteaia- ja koolivalik) langetama ühist hooldusõigust omavad vanemad ühiselt.
Suhtlemiskorra osas tuleb vanematel sõlmida kokkulepe, sealhulgas küsimuses, kes last transpordib ja kuidas kantakse lapse transpordiga seotud kulud. Kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, määrab suhtemiskorra kindlaks kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha isa elatise võlaga, kas sisse nõuda või loobuda tingimusel, et ei peaks kunagi ise isa hooldama?15.01.2019
Tere! Minu isal on elatisvõlg. Lapsed on juba täiskasvanud. Maksab ta seda heal juhul 20€ aastas kui sedagi. Kui nüüd praegu tema suhtes nõue tagasi võtta, kas siis on tulevikus lastel tema ülalpidamiskohustus? või on seda võimalik kohtu kaudu vaidlustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui isal on elatisvõlg, millest ta on võimeline tasuma vaid paarkümmend eurot aastas, on minu hinnangul juba tegemist ülalpidamiskohustuse jämeda rikkumisega, mis annab tõenäoliselt aluse piirata (või ka vabastada) tema lapsed oma isa võimalikust ülalpidamisest. Just ebaedukas täitemenetlus on sobivaks tõendiks, kui laps taotleb kohtult oma vanema ees lasuva ülalpidamiskohustuse piiramist või sellest vabastamist (juhul kui isal üldse vastav abivajadus tekib).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on eetiline, kui laste ema elabki ainult lastele makstavatest elatistest, kas nii on lubatud?14.01.2019
Tere!
Tahaks teada, kas abikaasal on õigus nõuda elatise vähendamist? Maksab ta eelmisest kooselust sündinud ühele lapsele, kelle ema on saanud uue lapse ja läinud siis selle lapse isast ka lahku. Meil endal on ka üks ühine laps ja teine kohe tulemas. Samas on tekkinud kahtlus, et elatist saava lapse ema ei kasuta saadud raha sihipäraselt lapse heaolu nimel vaid enda jaoks. Ta ei käi hetkel ka tööl ning ei saa ka enam emapalka, tundub et ta elabki hetkel peretoetustest ja lastele makstavatest elatistest, kas see on eetiline, kas nii on lubatud?
Sooviks teada kas need on piisavad põhjused taotleda elatise vähendamist? Soov ei ole summat drastiliselt vähendada, näiteks maha arvata pool lapsetoetuse summast (ehk 30€). Ei taha küll lapse olukorda halvendada aga ei näe ka põhjust lapse ema ülalpidamiseks kui tema ei panusta sama palju lapse heaolusse kui mu abikaasa.
Tahaks teada, kas abikaasal on õigus nõuda elatise vähendamist? Maksab ta eelmisest kooselust sündinud ühele lapsele, kelle ema on saanud uue lapse ja läinud siis selle lapse isast ka lahku. Meil endal on ka üks ühine laps ja teine kohe tulemas. Samas on tekkinud kahtlus, et elatist saava lapse ema ei kasuta saadud raha sihipäraselt lapse heaolu nimel vaid enda jaoks. Ta ei käi hetkel ka tööl ning ei saa ka enam emapalka, tundub et ta elabki hetkel peretoetustest ja lastele makstavatest elatistest, kas see on eetiline, kas nii on lubatud?
Sooviks teada kas need on piisavad põhjused taotleda elatise vähendamist? Soov ei ole summat drastiliselt vähendada, näiteks maha arvata pool lapsetoetuse summast (ehk 30€). Ei taha küll lapse olukorda halvendada aga ei näe ka põhjust lapse ema ülalpidamiseks kui tema ei panusta sama palju lapse heaolusse kui mu abikaasa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui lapse emal ei ole parasjagu võimalik panustada lapse ülalpidamisse lapse isaga samaväärselt, ei anna see alust nõuda elatise vähendamist. Küll aga võib elatise vähendamiseks alust olla olukorras, kus lapse vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kas lapse isale lisandunud ülalpeetavad annavad aluse elatise vähendamiseks, oleneb juba lapse isa majanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees on kohustatud maksma ka naisele elatist kui naisel on piisav argument miks ta tööle ei saa minna (laps väike)?14.01.2019
Tere
Läksime mehega lahku või õigemini mees otsustas, et aitab perest, tahab üksi jätkata, ja mina nüüd hetkel kahe lapsega, kellest üks veel lasteaias ei käi. Seega olen kodune. Olen lugenud, et mees on kohustatud maksma ka naisele elatist kui naisel on piisav argument miks ta tööle ei saa minna. Aga kas see on? Ja kui suur see summa oleks siis ja kuhu ma peaksin pöörduma? Lastele lubas mees maksta küll, aga kuna elame veel laenuga ostetud majas, siis see summa läheb suuremas jaos elamise alla. Et kas mul oleks võimalik rohkem nõuda?
Läksime mehega lahku või õigemini mees otsustas, et aitab perest, tahab üksi jätkata, ja mina nüüd hetkel kahe lapsega, kellest üks veel lasteaias ei käi. Seega olen kodune. Olen lugenud, et mees on kohustatud maksma ka naisele elatist kui naisel on piisav argument miks ta tööle ei saa minna. Aga kas see on? Ja kui suur see summa oleks siis ja kuhu ma peaksin pöörduma? Lastele lubas mees maksta küll, aga kuna elame veel laenuga ostetud majas, siis see summa läheb suuremas jaos elamise alla. Et kas mul oleks võimalik rohkem nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Teil võib olla õigus ülalpidamisele olukorras, kus Teil ei ole võimalik endale ise sissetulekut teenida, kuivõrd hooldate alla 3-aastast last.
Elatise summa suurus oleneb Teie vajadustest ja laste isa varanduslikust olukorrast, seega konkreetset summat ei ole võimalik nimetada. Kui laste isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, on võimalik elatise väljamõistmiseks hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand