Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas liigjahedas töötamisel on õigus nõuda lühemat tööpäeva?02.12.2021

Tere
Soovin teada, kas mul on õigus nõuda lühemaid töötunde, kui istuva töö korral (raamatukogu) on ruumi temperatuur 16 kraadi, lisaks rõskus ning pole näidatud huvi asja parandada?

Vastus: Sandra Kuus, Juhtiv nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 6 lg 4 kohaselt peab õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus olema tööülesande täitmiseks sobiv.

TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Õigusaktid ei reguleeri õhutemperatuuri numbrilist väärtust, mille tõttu võiks siseruumides töötamisest keelduda või nõuda lühendatud tööpäeva. Sellele vaatamata töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et vältida riski töötaja tervisele.

Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Kirjutasite, et töötate istuvas tööasendis. Vastavalt määruse "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõikele 3 peavad tooli ja töölaua või töötasandi paigutus tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. See tähendab, et kui töökoht ei vasta nendele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, siis Teil on õigus nõuda tööandjalt õigusaktidele vastavaid töötingimusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töökoha õhutemperatuur peab olema tööülesannete täitmiseks sobiv. Kui madal või kõrge õhutemperatuur ohustab Teie tervist, siis tuleks kindlasti esiteks sellest teada anda vahetule juhile, töökeskkonnaspetsialistile või –volinikule või muule tööandja esindajale. Kui tööandja probleeme ei lahenda, saate esitada ka vihje Tööinspektsiooni järelevalve osakonnale.

Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saate edastada Tööinspektsioonile telefonil 640 6000 tööpäeviti 9.00-16.30 või e-postile vihje@ti.ee.

Vihje edastamisel palume kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning võimalusel edastada isikute ja ettevõtete andmed. Vihje võib esitada anonüümselt. Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta Tööinspektsioon tagasisidet ei anna.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas pikendamata lepingu hilisem suusõnaline luba korteris elamiseks läheb tähtajatu lepingu alla?01.12.2021

Tere.
Elan üürikorteris alates 06.01.2019 ja varsti saab 3 aastat täis. Üürileandja polnud ametliku üürilepingu tegemisest huvitatud. Esimese aasta sees lasi üürileandja enda kindlustunde mõttes paberile kirjutada minu andmed sisuga, et elan seal teatud kuupäevani, milleks oli 6 kuud. Hiljem pikendasime seda veel 3 kuud. Mõlemal korral oli paberit vaid üks eksemplar, mis jäi üürileandjale. Peale seda me uut tähtaega ei määranud ja üürileandja ütles, et võin elada seal edasi. Põhjuseks minu kui korraliku üürniku usaldamine. Nüüd nädal tagasi 12.11.2021 andis üürileandja teada, et see korter läheb müüki ja andis mulle 1 kuu välja kolimiseks. Nädal aega hiljem täna 21.11.2021 käis üürileandja maakleriga pilte tegemas ja korterit hindamas. Üürileandja ütles täna, et kuna ta andis teada korteri müügist 12.11.2021 siis sellest ajast hakkas kehtima ka minu 1 kuu pikkune väljakolimise tähtaeg. Kas pikendamata lepingu säärane paber ja hilisem suusõnaline luba korteris elamiseks läheb tähtajatu lepingu alla? Ja kas mul on tõesti praeguseks vaid 3 nädalat jäänud välja kolimiseks või on mul õigus selles korteris elada veel 3 kuud? Nagu ma aru sain, siis peab ka maakler kirja panema, et mis ajaks on korter vabastatud. Juhul kui mul on õigus 3 kuule, siis kuidas vältida seda, et maakler paneb korteri tühjenemise kuupäevaks praeguse üürileandja kehtestatud tähtaja 1 kuu? Sooviks teada oma õigusi, et siis korteri omanikule edasi öelda. Tänan!

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Seega muutus üürileping tähtajatuks pärast Teie mainitud kolmekuulise tähtaja möödumist. VÕS § 312 lg 1 kohaselt eluruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest (VÕS § 311 lg 2). Kui ülesütlemisest teatati teile 12.11.2021, siis teil on õigus eluruumi kasutada kuni 12.02.2022. See, mida kavatseb teha maakler ei saa omada õiguslikku tähendust. Korteri Teie nõusolekuta "tühjendamine" on käsitatav eluruumist väljatõstmisena ja tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga. Nimelt KarS § 314 lg 1 kohaselt karistatakse ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest rahalise karistusega.
 

Küsimus: Kas mul on lisaks (üleüldisele) palgatõusule õigus küsida lisanduva töö eest eraldi lisatasu?30.11.2021

Tere.
Seoses ümberkorraldustega tööl ootab mind ees lisatöö. Kas mul on õigus saada selle eest lisatasu kui palk tõuseb 1 jaanuaril niikuinii? Palk tõuseb kõigil töötajatel, kuid teistel ei kaasne sellega lisatööd. Ehk siis, kas mul on lisaks palgatõusule õigus küsida lisatöö eest eraldi lisatasu? Aitäh vastamast.

Vastus: Sandra Kuus, Juhtiv nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus ei reguleeri otseselt lisatasu maksmist. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Kuna töösuhe on eraõiguslik suhe, siis on töötajal ja tööandjal õigus leppida kokku sobivas töötasus.

Esiteks peaksite üle vaatama oma töölepingu või ametijuhendi tööülesannete osas. Nii lisaülesannete tegemise kui ka lisatasu maksmise jaoks tuleb saavutada kokkulepe. Kui need lisaülesanded ei ole juba osa Teie kokkulepitud tööülesannetest, siis saate tööandjaga asuda läbirääkimistesse ka lisatasu osas. Kokkulepe tuleks vormistada kirjalikult nt töölepingu lisana.

Kui lisaülesannete täitmine tähendaks ületunnitöö tegemist, siis on tööandjale seadusjärgne kohustus ületunnid hüvitada tasustatud vaba ajaga või poolte kokkuleppel rahas 1,5 kordselt.

Ületunnitöö hüvitamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Vaba aega tuleb anda töötaja tööajast ning tasustada nagu tavalist tööaega. Nii on töötajale ületunnitöö tegemise eest tagatud piisav kompensatsioon ning ta on kaitstud võimaliku töötasu languse eest.

Näide: töötaja teeb 8 ületundi. Ta saab ühekordse tasu 8 ületunni eest ning seejärel 8 vaba tundi, mille eest makstakse samuti ühekordne tasu.

Teine võimalus on hüvitada ületunnitöö rahas. See aga eeldab kahepoolset kokkulepet ning ületunnitöö eest tuleb maksta vähemalt 1,5 kordset tasu.

Kokkuvõttes, nii lisaülesannete tegemiseks kui ka -tasu maksmiseks on vaja poolte kokkulepet ehk mõlemad pooled peavad olema nõus. Seega peaksite tööandjaga asuma läbirääkimistesse ja jõudma kokkuleppele, mis mõlemale poolele sobib. Ületunnitöö hüvitamise kohustus on seaduses sätestatud, kas tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda, kui kortermajas inimesed korterites suitsetavad ja suits levib teistesse korteritesse?30.11.2021

Tere. Üks või mitu kortermaja elanikku suitsetab oma korteris ja suits levib pidevalt ka trepikojas. Ka on tunda olnud levikut ventilatsioonikanalite ja konstruktsioonide kaudu teistesse korteritesse. Võib aimata, aga täpselt pole teada, millis(t)es korteri(te)s suitsetatakse. Kelle juurde oleks elanikul kõige õigustatum selle murega pöörduda, kas pigem majahalduri või korteriühistu poole? Kas majahalduril või korteriühistul on kohustus selle probleemiga tegelda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, suitsetamisest tuleneva probleemiga tuleb pöörduda korteriomanike üldkoosoleku või korteriühistu juhatuse poole, mis on tulenevalt korteriomandi- ja korteriomandiseaduse §-st 31 ja §-st 34 kohustatud sellega tegelema.
Kui korteriühistu juhtorganid vabatahtlikult probleemi lahendamisega ei tegele, siis annab korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 30 lg 2 õiguse pöörduda suitsetava korteriomaniku ja/või korteriühistu tegevusetuse vastu kohtusse.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas keskkütte radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?23.11.2021

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küttesüsteem on tervikuna kaasomandis vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõikele 3, mille kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

Reaalosa sees olev küttesüsteem on vajalik nii hoone püsimuseks (konstruktsioonide kaitsmine), kui ühiseks kasutamiseks (stabiilne ruumitemperatuuri tagamine kogu korterelamus) ning seda ei saa (ka kokkuleppega) muuta. Seetõttu on korteriühistu sellekohased regulatsioonid tühised.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimida kui naine soovib osta korteri lahusvaraks aga suvila ühisvaraks jätta, mina tahaks selle aga lastele jätta?10.11.2021

Tere, on käsil naisega varsti lahutus. Meil on ühisvara autod ja üks väike suvila. Naine tahab endale osta uut korterit ja tahab saada minult nõusolekut, et uus korter ei jääks ühisvaraks. Suvila tahab aga jätta esialgu ühisvaraks nagu on nüüd. Aga mina tahaks, et ta loobuks oma osast sest kardan, et ta tuleb kunagi seda maha müüma, kuna ühisvara kehtib mingi 30 a. Kui ma käin seal tegemas remondi töid ja muu selline asi. Siis mina investeerin sinna oma raha, aga tema ei midagi. Tahaks jätta suvila kunagi lastele. Kuidas toimida selles olukorras. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ja abikaasa abielulised suhted on lõppenud, soovitan Teil abielu ka lahutada, sest abielu lahutamisega lõppeb ühisvara varasuhe. Peale abielu lahutamist ostetud kinnisvara on vaidlusteta selle isiku ainuomandis, kes selle ostis ja ka võetud laenud on kohustuse võtnud isiku ainukohustus.

Kui abielu on lahutatud, saate jagada ühisvara ära - suvila võib jääda emma-kumma omandisse, kohustusega teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitist maksta või võite selle ka maha müüa ja müügitulu omavahel võrdsetes osades jagada.

Kui lepite kokku, et suvila jääb Teile, on Teil võimalik suvila lastele kinkida või pärandada (kui nad ei ole juba Teie seadusjärgselt ainsad pärijad). Loomulikult võite abikaasaga juba praegu suvila lastele kinkida, kuid see eeldab teie mõlema nõusolekut selliseks tehinguks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isale peab enda eluks jääma ka mingi miinimum kui maksab 4 lapsele elatist?09.11.2021

Tere
Olen nelja lapse isa. Kaks last (16a. ja 13a.) eelmisest abielust, ning kaks last kehtivast. Asjaolud muutusid (kahjuks) selliseks, et suure tõenäosusega toimub lahutus. Eelmisest abielust on olemas kohtumäärus mille kohaselt tasun ilusasti kahe lapse elatisraha. Milline on maksimaalne summa mida kohus võib minult nõuda teise abielu lahutamise puhul (elatisraha lastele teisest abielust), ja kas kohus võtab aluseks asjaolu elatisraha arvestamisel, et isal on küll sissetulek üle keskmise (ca 3000eur) aga isal pole oma pinda kus elada, ja ta peab olema sunnitud leidma uurikorterit ja maksma vastavalt üüri kulud+kommunaalid+toit)? Sooviksin teada kas või ümbkaudu mis mind võib ees oodata? Kas on mingi piirmäär mis "ei laseks" isa sissetulekust maha arvutada?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetset summat, milline peaks olema antud olukorras elatis kahele lapsele, on keeruline öelda - see oleneb paljudest asjaoludest, nagu laste vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord jms.

Kindlasti mängib rolli asjaolu, kui elatise maksjal on mitu ülalpeetavat, samuti võetakse arvesse seda, kui suured on lastele riiklikult makstavad toetused. Reeglina ei mõisteta Eestis elatist välja suuremas summas kui kehtiv miinimumelatis (s.o 292 eurot lapse kohta) ja pigem jääb elatise summa, eriti mitme ülalpeetava puhul, alla kehtiva miinimummäära.

Konkreetsema vastuse andmiseks peaks olema natuke rohkem informatsiooni ehk andmed laste tavapärase elulaadi kohta, samuti vanemate sissetulekute suuruste ja kohustuste osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ehitada eramu kohale, kus on naabriga kokku ehitatud kuur, (poolt kuuri lammutada ei saa)?04.11.2021

Tere,
Kinnistu detailplaneering näeb ette ehitise(eramu) rajamist kinnistupiirile, kus hetkel asub lammutamisele minev kuur mis on kokku ehitatud naaber kinnistul asuva kuuriga. Kuurid on ehitustehniliselt omavahel seotud ehk kui lammutan oma kinnistul oleva kuuri kukub kokku ka naabri kuur.
Millised on minu õigused/kohustused olukorra lahendamisel?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!
Kui selline detailplaneering tõesti on kehtestatud, siis peaks see ette nägema ka selle, mis saab naaberkinnistul asuvast kuurist (näiteks nägema ette selle lammutamise).
Igal juhul peab tekkinud olukorra sellisel juhul lahendama edasine ehitusloa menetlus, sest detailplaneering on üksnes lähiaastate ehitustegevuse aluseks, mille alusel alles ehitusõigus määratakse. Alles ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele.
Seega peab ehitusprojekt ette nägema lahenduse kuidas teie olemasolev kuur lammutada tuleb ja selle asemele uus ehitis ehitatakse. Ilmselgelt tuleb menetlusse kaasata ka naaberkinnistu omanik, sest see puudutab ka tema õigusi. Eeltoodust tulenevalt teie õigused ja kohustused olukorra lahendamisel määratakse alles ehitusloa menetluse käigus kohaliku omavalitsuse poolt, kes peab ehitusloa väljastamisel kaaluma nii teie kui naaberkinnistu omaniku õigusi.
 

Küsimus: Kes vastutab kui eelmise omaniku ajal on muudetud KÜ kuuluvat veetrassi asukohta­ korteriomandis?04.11.2021

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, antud juhtumi puhul langeb vastutus ebaseadusliku (so hoone algse projektiga mittekooskõlas oleva) veepüstiku ehitamise eest isikule, kes töö tellis. Kui ümberehitus telliti korteriomaniku poolt, siis vastutab tänane korteriomanik ka eelnevate korteriomanike tegevuse eest (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvi 43). Sealjuures ei oma tähtsust, millal korteriomand moodustati või korteriühistu asutati. Vastasel korral kannab õigusvastaselt ehitatud veepüstiku eest vastutust korteriühistu.

Kui korteriomandi võõrandamisel ei ole eelmine korteriomanik uut korteriomanikku korteri puudusest informeerinud, siis on uuel korteriomanikul õigus nõuda temalt tekkinud kahju hüvitamist.

Korteriomanikul õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõikest 1.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see topelt "nõue" on õigustatud, ehk siis arestitud vallasvara näol ja lisaks keelumärge?28.10.2021

Olen oma OÜ-s ainuosanik ja juhatuse liige. 2019 aastal saadeti mulle osaühingu mitme võlgnevuse tõttu kohtutäituri poolt vallasvara arestimise akt ning reaalselt tuldi manukatega kohale ja viidi minema osa vara 2300 euro ulatuses, mida enampakkumise korras müüdi. See ei kustutanud veel võlga.
Lisaks on äriregistris siiani osakapitalil keelumärge. Küsimus - kas see topelt "nõue" on õigustatud? Ehk siis arestitud vallasvara näol + keelumärge. OÜ tegutseb veel, kuid ise sooviks lõpetada. Mis võimalused on keelumärke puhul? Kas saan juh. liikme kohalt tagasi astuda, kui uus tuleb asemele? Kas saan firma üle anda, võõrandada?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Keelumärge on õigustatud. Kohtutäituri poolt äriregistrisse kantud keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta.

Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine toimub vastavalt äriseadustikule osanike otsusega ning selleks peab olema juhatuse liikme enda nõusolek. Seega praegusel juhatuse liikmel on võimalus oma nõusolek tagasi võtta ja juhatuse liikme ametikohalt tagasi astuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal