Õigus
Küsimus: Kas üürileandjal on õigus pool tagatisest endale hoida, kuigi oli minu lepingu lõpetamisega enne nõustunud?17.08.2017
Tere, Situatsioon järgmine: Sõlmitud üürileping aastaks ajaks, kuid peale esimest kolme nädalat teatasin üürileandjale, et ei ole võimalik rahaliselt nii kallist korterit siiski üürida ning et koliksin kuu lõpuks välja ja tagastan korteri ja võtmed. Üürileandja oli mõistev ja ütles, et arusaadav ning ütlesin, et soovin tagatisraha ka tagasi ning üürileandja lubas tagastada selle järgmise kuu lõpuks. Järgmine kord, kui tahtsin kirjalikult anda kokkuleppe, kus kirjas lepingu lõpetamine ja samuti tagatisraha tagastamise kohustus, siis sõnas ta, et pole lubanud täies ulatuses tagastada, et tema annaks ainult pool tagasi, sest teatasin päeva pealt lahkumisest, kuid esimesel jutuajamisel ta oli kõigega nõus ning mingeid pretensioone polnud. Lepingus on ka kirjas, et lepingu lõppedes tagastatakse tagatisraha 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist ning et pooled võivad kokku leppida lepingu uues tähtajas. Seega küsimus: Kas üürileandjal on õigus pool tagatisest endale hoida lihtsalt sellel põhjusel? Tegelikult on üürileandjale endale ka praegusel ajal kasulik, et kohe välja kolisin nädala pärast, aga nüüd tahab mängida selle etteteatamiseaja peale, et tagatisest pool endale lihtsalt saaks jätta. Kas ma pean sellega nõustuma? Suured tänud!
Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teie küsimusest ei selgu, kas üürilepingu ülesütlemine on lepingus reguleeritud või mitte, mis tähtaja järgimisega jne. Juhul kui ei ole reguleeritud, siis tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui pooled ei ole teisiti kokku lepinud. Teie nimetatud tähtaeg tagatisraha tagastamisel ka lähtub lepingu lõppemise tähtajast. Seega teoreetiliselt saab üürileandja nõuda teilt kahju hüvitamist, mis võrdub lepingu alusel terve tähtaja vältel saadavale üürile. Ikka kohtu arvates saab seda kompensantsiooni vähendada mõistliku suuruseni (3-4 kuud) ehk ajani, mille jooksul on objektiivselt võimalik leida uut üürnikku. Kui teil on sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppe käes, siis võite nõuda üürileandjale tagatisraha tuginedes lepingu sättele tagatisraha tagastamise kohta, vastavalt lepingus sätestatule, kui teil seda kokkuleppet ei ole, siis ilmselt peate leidma kompromissilahenduse. Vastasel juhul, kui hakkate nõudma tagatisraha, siis üürileandja hakkab nõudma lepingu täitmist lepingu tähtaja möödumiseni või kompensantsiooni. Suulised kokkulepped ja see, mis on ja mis ei ole kasulik, ei ole antud juhul abiks. Fikseerige oma kokkulepped.
Küsimus: Kas saab tõlgendada kui töötaja õiguste rikkumist kui tööandja maksis kogu palga ära kohtutäiturile?17.08.2017
Tere.
tööandja ei pidanud kinni täitemenetluse klauslist, et mittearestitav osa kuulub väljamaksmisele ehk siis kandis kogu mu palga otse kohtutäiturile. Kas seda saab tõlgendada kui töötaja õiguste rikkumist või tööandja poolset kohustuste rikkumist?
Kui jah, siis mida edasi teha?
tööandja ei pidanud kinni täitemenetluse klauslist, et mittearestitav osa kuulub väljamaksmisele ehk siis kandis kogu mu palga otse kohtutäiturile. Kas seda saab tõlgendada kui töötaja õiguste rikkumist või tööandja poolset kohustuste rikkumist?
Kui jah, siis mida edasi teha?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja töötasu kuulub arestimisele, siis peab tööandja lähtuma võlgniku arestimise skeemist. Antud olukorras tasub pöörduda kohtutäituri poole, et mittearestitav osa tagastataks. Mis puudutab tööandja rikkumist, siis selles osas on asjakohane tööandjale pöördumine teha, et selliseid rikkumisi edaspidi ei esineks. Kui tööandja korduvalt ja oluliselt oma kohustusi rikub, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus panna mind tööle 5 järjestikusel päeval, ühel päeval on tööaeg 10 tundi ja neljal päeval 9 tundi?17.08.2017
Tere! Töötan graafikujärgse lepingu alusel vastavalt kuu normtundidele. Kas tööandjal on õigus panna mind tööle 5 järjestikusel päeval, kui ühel päeval neist on tööaeg 10 tundi ja neljal päeval 9 tundi.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Saan aru, et töötate summeeritud tööajaga. Kõigepealt selgitan, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ei tohi seega ületada 13 tundi.
Tööaja summeerimisel (kui ka ületunnitöö tegemisel), tuleb töötajale tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, iganädalane katkematu puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase vahemiku kohta ning järgida tuleb ka üldist tööaja piirangut. Töölepingu seaduse § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg koos ületunnitööga ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Summeeritud tööajaga töötamisel on võimalik, et mõnes nädalas on rohkem töötunde (isegi nt 60 tundi) kui teises. Oluline on, et tööandja järgib, et tagatud oleks igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ning et töötaja tööaeg ei ületaks summeerimisperioodi (nt neli kuud) keskmisena 48 tundi iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Et saada teada, palju võib maksimaalselt arvestusperioodis tööd (sh ületunnitööd) teha tuleb arvestusperioodi kalendripäevad jagada seitsmega ja korrutada 48-ga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millise volituse alusel saan välismaal oleva õe eest algatada tema korteri üürniku võla osas kiirmenetlust?16.08.2017
Tere,
Õde üüris välja oma korterit üürnikule lepinguliselt. Üürnik võlgneb umbes 1000 eurot. Õde tahab alustada maksekäsu kiirmenetlust aga ta elab välismaal ja ise tegeleda menetlusega ei saa.
Küsimus on selline, kuidas ma (tema vend), võin ametlikult seda menetlust alustada tema nimel?
Korter on õe oma. Üürileping oli sõlmitud õe ja üürniku vahel.
Tänan!
Õde üüris välja oma korterit üürnikule lepinguliselt. Üürnik võlgneb umbes 1000 eurot. Õde tahab alustada maksekäsu kiirmenetlust aga ta elab välismaal ja ise tegeleda menetlusega ei saa.
Küsimus on selline, kuidas ma (tema vend), võin ametlikult seda menetlust alustada tema nimel?
Korter on õe oma. Üürileping oli sõlmitud õe ja üürniku vahel.
Tänan!
Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
TsMS järgi ei ole teil võimalik teda esindada. Võib seda teha sugulaste seas vaid üleneja, alaneja sugulane või abikaasa. Muul juhul advokaat või magistrikraadiga jurist lihtkirjaliku volikirja alusel.
Kui ta elab välismaal ei pea see takistuseks olla, kui on olemas ID kaart ja ID lugeja.
Küsimus: Kas peaksin muretsema, kui ostaja nõuab ettemaksu tagastamist, kuigi lepingu järgi jääb see tehingu mittetoimumisel mulle?16.08.2017
Tere.
Müüsin kinnisvara, mille ostu-müügi tehingu eel sai sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste mittenotariaalne protokoll, kus ostja kinnitab enda allkirjaga, et tegemist on ettemaksuga ja tehingu mitte toimumisel ostaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei kuulu raha tagastamisele. Nüüd ähvardab tema veel seaduslik abikaasa ostjat ja sunnib teda kohtusse pöörduma, et raha tagasi saada, kuna ostu-müügi tehinguni me ei jõudnud. Ostja elukaaslane omakorda survestab mind raha tagastama kohtuähvardusel. Ostja ise minuga ei suhtle.
Kui asi jõuab kohtusse, siis kas ja millised on minu võimalused antud juhul võita ning kui olukord minu jaoks päris lootusetu ei ole, siis millised meetmed kasutusele võtta, et saaksin õiglase tulemuse?
Ette tänades
Müüsin kinnisvara, mille ostu-müügi tehingu eel sai sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste mittenotariaalne protokoll, kus ostja kinnitab enda allkirjaga, et tegemist on ettemaksuga ja tehingu mitte toimumisel ostaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei kuulu raha tagastamisele. Nüüd ähvardab tema veel seaduslik abikaasa ostjat ja sunnib teda kohtusse pöörduma, et raha tagasi saada, kuna ostu-müügi tehinguni me ei jõudnud. Ostja elukaaslane omakorda survestab mind raha tagastama kohtuähvardusel. Ostja ise minuga ei suhtle.
Kui asi jõuab kohtusse, siis kas ja millised on minu võimalused antud juhul võita ning kui olukord minu jaoks päris lootusetu ei ole, siis millised meetmed kasutusele võtta, et saaksin õiglase tulemuse?
Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, vanemjurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Seetõttu vastus ei pruugi olla täpne.
Juhul, kui sõlmisite mittenotariaalne protokoll, mis on oma olemuselt ja sisu järgi eelleping kinnisvara ostmiseks (lepingus lubatakse/võetakse kohustus müüa ja osta objekti teatud eellepingus sisaldavatel tingimustel: hind, objekt, tähtaeg) ja selle alusel saite ettemaksu, siis saite seda ettemaksu alusetult, kuna kinnisvara ostu eelleping peal olema notariaalne. Sel juhul peate seda tagastama. Juhul, kui see protokoll kujutab endast lihtsalt broneerimislepingu, milles ei ole põhilepingu tunnuseid (kohustust teatud tingimustel müüa ja osta), kus pooled lihtsalt lepivad kokku, et teatud tasu eest hoiab müüa objekti potentsiaalse ostja jaoks, siis võib see olla lihtvormis ja sel juhul ei kuulu ettemaks tagastamisele. Samas peab seda olukorda hoolikult hindama alljärgneva Riigikohtu lahendi abil.
3-2-1-32-06:
Broneerimisleping - kui tasu makstakse üksnes selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks, kuid ostjal ega müüjal ei tohi olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on oluline ka broneerimistasu suurus (!). Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine
teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab olema notariaalselt tõestatud.
Küsimus: Kui ma lahkun töölt, kas tööandja maksab mulle ka ettemüüdud müügi pealt, mis tegelikult laekub 2 kuud hiljem?16.08.2017
Töötan reklaamimüüjana. Ma saan põhipalga + tulemustasu müügi pealt. Müügid alatihti müüme ette ehk siis ma augustis müün lehte reklaami, mis ilmub oktoobris. Ka raha tööandjale tuleb tellijalt oktoobris, kui reklaam on ilmunud. Kui ma nüüd septembris lahkun töölt, kas tööandja peab mulle maksma ka ettemüügid? Ehk siis lisatasu käskkirjaga kokku lepitud protsendi sellelt oktoobrisse müüdud reklaami pealt? Kui ma edasi töötaks, siis ma saaks oktoobri palgaga ka % sellelt oktoobrisse müüdud reklaamilt. Kui ma nüüd septembris töölt lahkuksin, siis see % jääb saamata?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 punkti 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Tulemustasu saamise tingimused (ja kuidas tulemustasu arvutatakse) peavad töötajale arusaadavad olema.
Antud juhul on oluline, mille (sh mis perioodi) eest tulemustasu makstakse. Kui tulemustasu makstakse tehtud töö eest ning töötaja teenis selle välja, siis on töötajal õigus seda ka saada. Asjaolu, et tööandja maksab tulemustasu välja hiljem, ei tähenda, et töötajal ei oleks tehtud töö eest makstavale tulemustasule õigust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?15.08.2017
tere
Mida teha, kui laste ema ei lase lastega kohtuda (elatisraha maksan) ja muudkui käib peale, et loobuksin lasteõigustest, et ta saaks oma elukaaslasega lapsed oma nimele võtta, seda enam, et muudkui levitab facebookis ka pilte oma elukaaslasega ja minu lastega pilte, kus on all tekst, et isa lastega. Vahel kui saan vanema pojaga facebookis kirjutada ja poeg soovib kohtuda, siis järgmisel päeval kohe saan sõnumi, et loobuksin lastest ja järjekordselt olen poja facebookis ka blokeeritud. Seda enam, et olen invaliidsuspensionär, kelle majanduslik seisukord pole kiita. Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?
Mida teha, kui laste ema ei lase lastega kohtuda (elatisraha maksan) ja muudkui käib peale, et loobuksin lasteõigustest, et ta saaks oma elukaaslasega lapsed oma nimele võtta, seda enam, et muudkui levitab facebookis ka pilte oma elukaaslasega ja minu lastega pilte, kus on all tekst, et isa lastega. Vahel kui saan vanema pojaga facebookis kirjutada ja poeg soovib kohtuda, siis järgmisel päeval kohe saan sõnumi, et loobuksin lastest ja järjekordselt olen poja facebookis ka blokeeritud. Seda enam, et olen invaliidsuspensionär, kelle majanduslik seisukord pole kiita. Mida teha, et saaksin lõppude lõpuks lastega kohtuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui laste emaga lastega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida tulema vabal päeval tööle?15.08.2017
Töötan graafikuga summeeritud tööajaga. Tööandjal on sageli vaja mind tööle abiks vabadel päevadel (puhkused, haiguslehed, äkitselt suurenenud töökoormus) ning kui tulen, on see tasustatud tavapärase töötasuga. Kuna on summeeritud tööaeg, siis hoolitsetakse, et ületunde ei tuleks. Nüüd aga küsimus. Kuna olen pereinimene ning enamasti planeerin vabad päevad ammu ära (pereüritused, väljasõidud, muud kohustused) ja on juhtunud mitmed korrad juba, et olen lausa teises linnas ja ei saa appi tulla. Tööandja on sellest häiritud ning lubanud "karmimad meetmed" kasutusele võtta. Selline suhtumine tekitab segadust. Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida tulema vabal päeval tööle? Kas ta võib mind lahti lasta, kui ma ei tule? Olen ju küll võimalusel abiks tulnud, aga tundub, nagu suhtutaks väga halvasti, et ma iga kord ei tule. Kui iga kord tuleksin, ei saaks ma üldse mitte ühtegi sündmust planeerida, vaid peaksin lihtsalt kodus valves istuma. Ja mõnikord läheks tööaeg ka üle mõistuse pikaks.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega teatavaks tehtud graafikut saab muuta poolte kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui laps sai 18-aastaseks, kas võin siis elatisraha ja taskuraha otse lapsele maksta?14.08.2017
Tere,
Peale lahkuminekut elukaaslasest (polnud abielus) sõlmisime notari juures lepingu lapsele elatisraha maksmiseks, olen korrektselt igakuiselt maksnud elukaaslase kontole elatisraha, samas olen ka lapsele veel täiendavalt kandnud taskuraha kontole, sellel kuul sai laps 18-aastaseks, laps käib veel keskkoolis, minu küsimused oleks järgmised :)
1: Kas ma pean veel maksma lapsele elatisraha
2: Kui jah, kas ma võin siis otse lapse kontole elatisraha kanda, või pean ka edaspidi endise elukaaslase kontole kandma
3: Kui edaspidi saan lapse kontole kanda, kas siis võin lapsega ise kokku leppida summa mis igakuiselt maksan, või peab jääma sama summa mida maksin elukaaslase kontole.
Peale lahkuminekut elukaaslasest (polnud abielus) sõlmisime notari juures lepingu lapsele elatisraha maksmiseks, olen korrektselt igakuiselt maksnud elukaaslase kontole elatisraha, samas olen ka lapsele veel täiendavalt kandnud taskuraha kontole, sellel kuul sai laps 18-aastaseks, laps käib veel keskkoolis, minu küsimused oleks järgmised :)
1: Kas ma pean veel maksma lapsele elatisraha
2: Kui jah, kas ma võin siis otse lapse kontole elatisraha kanda, või pean ka edaspidi endise elukaaslase kontole kandma
3: Kui edaspidi saan lapse kontole kanda, kas siis võin lapsega ise kokku leppida summa mis igakuiselt maksan, või peab jääma sama summa mida maksin elukaaslase kontole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui täisealiseks saanud laps jätkab keskhariduse omandamist, on tal õigus ülalpidamisele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kui kohustusite omavahelise lepinguga tasuma elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, on Teil nüüd, kui laps on saanud 18-aastaseks, õigus maksta elatisraha otse lapse pangakontole.
Elatise suurus oleneb seejuures lapse vajadustest (pool lapse ülalpidamiskuludest jääb Teie kanda ja teine pool lapse teise vanema kanda), täisealise lapse puhul enam seadusega kindlaksmääratud elatise alammäära pole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta?14.08.2017
Abiellusin mõned aastad tagasi ning lahutasin hiljuti mehest, kes pettis ning võttis enda kõrvale uue elukaaslase. Meil on ühised lapsed 13- ja 6-aastane. Endine mees terroriseerib pidevalt tekitades raskeid emotsionaalseid hetki nii minule, kui ka lastele, kes näevad seda kõike pealt. Elan Kesk-Eestis ja soovin ära kolida teise linna ja oma 6-aastase lapse sügisest kooli panna. Kui endine mees keeldub sellest, kuna ta naudib terroriseerimist laste ja minu suhtes. Lapsed on nõus kolima. Kas mul on õigus kolida lastega teise linna elama ja laps kooli panna, ilma laste isa nõusolekuta? Olen mures laste vaimse arengu pärast ja samuti enda tervise pärast. Mis on väljapääs. See mis praegu on ja toimub, ei taha ma nii elada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Lapsi puudutavates küsimustes tuleks ühist hooldusõigust omavatel vanematel leida üksmeel. Kui see ei õnnestu ja vanemad elavad alaliselt lahus, on põhjendatud nõuda kohtult ühise hooldusõiguse osalist/täielikku lõpetamist. Kui kohus lõpetab ühise hooldusõiguse ja annab Teile näiteks ainuhooldusõiguse laste elukoha määramise osas, on Teil õigus laste elukoha vahetamiseks ja registreerimiseks ainuisikuliselt otsus langetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand