Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda haiguslehe tõttu tekkinud miinustundide järele tegemist summeeritud tööaja arvestuses?11.02.2025
Tere! Töötan summeeritud tööajaga (nelja kuu summeeritud tööaeg). Kui olen haiguslehel viimase neljanda summeeritava kuu ajal ja kui tekivad miinustunnid, siis kas tööandjal on õigust sellel samal kuul nõuda töötundide järele tegemist või siis järgmisel kuul, kui algab juba uus nelja kuu summeeritav periood? Või on mul õigus keelduda nende tundide järgi tegemisest?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Vastuseks pöördumisele selgitame, et kui töötaja töötab summeeritud tööajaga ja talle kohaldub neljakuuline tööaja arvestuse periood, siis temaga kokkulepitud tööaega tulebki vaadata iga konkreetse neljakuulise arvestusperioodi lõikes.
Seega summeeritud tööaja puhul võib tööandja planeerida töötajale tööajakavaga mõnes kuus normtundidest enam tööd ja mõnes kuus vähem tööd, kuid tööaja summeerimise perioodi lõpuks (näiteks, kui periood on 4 kuud, siis neljanda kuu lõpus) peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu kogu summeerimisperioodi eest. Summeerimisperioodi jooksul tekkinud üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus ning nende eest makstakse tasu samuti perioodi lõpus. Alatunde ei saa üle kanda järgmisesse summeerimisperioodi ja nõuda töötajalt nende järgi tegemist uuel arvestusperioodil.
Kui töötaja viibib tööst eemal (nt puhkusel või haiguslehel), siis reeglina tema tööajanorm väheneb.
Summeeritud tööaja arvestusega töötaval töötajal võib tööajanorm väheneda kahel allpool toodud viisil, olenevalt sellest, kas tööst eemal viibimise hetkeks töögraafik oli juba koostatud või mitte.
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt jääb kalendrikuu sees haigeks või esitab puhkuse kasutamise avalduse)
Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 p-is13 märkinud, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma.
Näide: töötaja tööpäevad on E 10 tundi ja T 10 tundi K-N vaba, R 8 tundi, L 8 tundi, P 8 tundi. Töötaja oli esmaspäevast pühapäevani puhkusel/haiguslehel, siis väheneb tema kuu tööajanorm 44 tundi.
2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt töötaja jäi haigeks enne järgmise kalendrikuu graafiku koostamist või siis töötaja puhkuse kasutamise periood oli teada juba eelnevalt, nt see oli planeeritud puhkuste ajakavaga).
Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Seega kui töötaja töötab täistöökoormusega arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, siis tema tööajanorm väheneb 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks viibib töötaja juba eelnevalt (st enne vastava graafiku koostamist) planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab täiskoormusega, siis väheneb tema tööajanorm 80 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.
Seejuures on oluline lisada, et normtundide vähenemisel ei tule töötajal tagasi töötada neid tunde, mille võrra tööajanorm on vähenenud ehk näiteks haiguslehe perioodi langevaid planeeritud töötunde (kui tööajakava oli juba koostatud) või haiguselehe perioodi tunde lähtuvalt kalendaarsest tööajanormist (kui tööajakava oli koostamata).
Kui arvestusperioodi lõpuks siiski selgub, et töötajal tekivad alatunnid, siis peab tööandja need töötajale selle arvestusperioodi lõpus hüvitama vastavalt töölepingu seaduse §-le 35, makstes nende tundide eest keskmist töötasu.
Lisaks selgitame, et tööandja ei saa ühepoolselt teha muudatusi juba kinnitatud ajakavas. Kui tööandja soovib teha kinnitatud ajakavas kuu keskel muudatusi (nt töötajal tekkinud alatundidega seonduvalt), siis vastavad muudatused peavad olema töötajaga enne läbi räägitud ja kokku lepitud.
Kuidas arvutada töötaja tööaega töölt eemal viibimise korral saate täiendavalt lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#kuidas-arvutada-tootaja-tooaega-toolt-eemal-viibimise-korral
Summeeritud tööajast ja tööajakavast saate täiendavalt lugeda aadressil: https://www.tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas üheks kuuks ära võetud juhtimisõiguse tagasisaamiseks peab sooritama teooriaeksami?02.02.2025
Tere!
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada, kuna ma tagurdasin sisse paremalt poolt ja mulle oleks pidanud teed andma?29.01.2025
Toimus avarii võrdse ristmiku peal, kus mõlemad autod tagurdasid ja põrkasid kokku. Ma tagurdasin teisele sõidukile sisse paremalt poolt. Kindlustus tahab kahju hüvitada võrdselt (50%-50%), viidates liiklusseaduse §17 lg 5 p 6-le, mis ütleb, et tagurdaja peab alati teed andma teistele liiklejatele. Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuna selles olukorras on ainus vaieldamatu norm LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt tagurdamisel tuleb teed anda kõigile liiklejatele (ja teiste liiklejate nimekirja kuuluvad põhimõtteliselt ka teised tagurdajad, kuna nende suhtes pole kehtestatud erandit), siis tuleks vastastikkusel tagurdamisel mõlemal juhul jääda seisma ning edasi liikumise küsimus lahendada vastastikkusel kokkuleppel tuginedes LS § 16 lg-s 1 sätestatud üldreeglile, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada ja kahjustada inimesi või teiste vara. Kokkuvõtvalt võib kindlustuse hinnangut vastastikkusel tagurdamisel vastutuse jagunemist suhtes 50-50 pidada laias plaanis põhjendatuks.
Selline otsus võib aga siiski olla ebaõige juhul, kui üks tagurdavatest juhtidest küll peatus tee andmiseks teisele tagurdajale, kuid viimane jätkas liikumist ja sõitis peatunud sõidukile otsa ja põhjustas kahju. Sellisel juhul võib vastutus jaguneda muus suhtes.
Küsimus: Kui töötasu on vähendatud kolmeks kuuks enne pankroti välja kuulutamist, millise töötasu nõude võib töötaja esitada pankrotihaldurile?22.01.2025
Kui töötasu on vähendatud kolmeks kuuks enne ettevõtte pankroti välja kuulutamist, millise töötasu nõude võib töötaja esitada pankrotihaldurile?
Sellest tulenevad ka puhkuse kompensatsioonid ja ülesütlemisehüvitis, samuti etteteatamise hüvitis, kui antud ettevõttes on tööstaaži 25 aastat.
Sellest tulenevad ka puhkuse kompensatsioonid ja ülesütlemisehüvitis, samuti etteteatamise hüvitis, kui antud ettevõttes on tööstaaži 25 aastat.
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Töötajal on õigus nõuda ajavahemiku eest, kui töötasu vähendati, vähendatud töötasu. Kui töötasu vähendamise periood, nt kolm kuud lõppes, siis edasi on õigus nõuda kokkulepitud töötasu. Seega, pankrotihaldurile saab esitada vähendatud töötasu nõude.
Kui töösuhe öeldi üles koondamise tõttu, siis lisaks teenitud töötasule (kui töötasu vähendati, siis vähendatud töötasu), on töötajal õigus nõuda väljateenitud, kuid kasutama põhipuhkuse eest hüvitist, koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kui töölepingu ülesütlemisel ei järgitud etteteatamise tähtaega, siis ka tasu vähem etteteatatud aja eest.
Kui ettevõttele on määratud pankrotihaldur, siis kõik rahalised nõuded tuleb esitada pankrotihaldurile, kes tööandja maksejõuetuse puhul esitab Töötukassale pankrotihüvitise taotluse, et hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid. Juhul, kui Töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal õigus nõuda ülejäänud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.
Töötukassa poolt makstava pankrotihüvitise kohta leiate Töötukassa koduleheküljelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas ma võin olla õe pärija, kuigi ta abikaasa on elus?16.01.2025
Tere,
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teie õel testamenti ei olnud, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. See tähendab seda, et sugulased pärivad kolmes järgekorras järgmisel põhimõttel: kui on kas või üks esimese järjekorra pärija, siis järgmise järjekorra pärijad ei päri. Kui pole ühtegi esimese järjekorra pärijat, pärivad teise järjekorra pärijad. Alles siis, kui pole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, pärivad kolmanda järjekorra pärijad. Abikaasa pärib koos esimese ja teise järjekorra sugulastega. Abikaasa on ainupärijaks siis, kui pole esimese või teise järjekorra sugulasi.
Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed - neid antud juhul ei ole. Seega liigub pärand teise järjekorra pärijate juurde, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandaja mõlemad vanemad on elus, siis pärivad nemad kogu pärandi võrdsetes osades – ½ ja ½. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud või pärandist loobunud ja vanemal on peale pärandaja veel lapsi, siis pärivad surnud või loobunud vanema osa tema teised lapsed (surnu õed-vennad). See tähendab seda, et kui Teie ja Teie õe vanemad on surnud (või loobuvad oma osast), siis olete ka Teie oma õe abikaasa kõrval pärijaks.
Täpsema info saamiseks peaks pöörduma pärimismenetlust läbiviiva notari poole. Kui notar ei ole teada, on võimalik infot saada ka Pärimisregistrist (võib olla ka nii, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud, siis tuleks seda teha).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab tegema teooriaeksami kui juhtimisõigus on ära võetud 6 kuuks?13.01.2025
Liiklusseadus ütleb, et teooria eksam tuleb sooritada, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem kui 6 kuuks. Jääb arusaamatuks, et kui juhtimisõigus on aga ära võetud täpselt 6 kuuks, kas siis eksamit tegema ei pea?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.
Küsimus: Mida teha kui politsei väidab, et kriimustasin parklas teist autot, aga ise ma seda ei tundunud ja esitatud tõendid ei veena?12.01.2025
Tere
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Analoogsete vaidluste parktikas, kui süüdistataval ei ole kindlat alibit, et tema ei ole kahju põhjustanud, siis küllalt sageli loetakse tunnistaja ütlus või eksperdiarvamus kokkupõrge võimalikkuse kohta kokkupõrget tõendavaks. Mõningatel juhtudel on aga tõendid sedavõrd hüpoteetilised et nende pinnalt tõsikindlate järelduste tegemine siiski võimalik ei ole. Lõppkokkuvõttes taandubki lõppotsus tõenditele ja nendele antavale hinnangule. Lõpliku hinnangu andjaks on siis kohus. St juhul, kui te ei nõustu politsei poolt tõenditele antud hinnangule ja karistusega, siis on teil võimalik politsei otsus kohtus vaidlustada ja anda asjaolude hindamine kohtule.
Millised oleksid kaebuse väljavaated ja millised võiks olla näiteks minu hinnang politsei poolt kogutud tõenditele, on konkreetsete tõenditega tutvumata raske hinnata. Kui on soov, võime kokku leppida konsultatsiooni ja väärteotoimiku materjalid üle vaadata ja prognoosida, milline võiks olla parim kaitsetaktika.
Küsimus: Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda?10.01.2025
Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese (ei ole olnud abielu ega ametlikku kooselu) peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda? Näiteks restoranis arve tasumised, toidu koju tellimised, taksoarved, poes kaupade eest tasumine. Lisaks ülekanded pangakontole kui pole olnud juttu, et tegemist on laenuga, vaid tegi seda enda sõnul lihtsalt aitamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie poolt kirjeldatud juhul võiks olla tegemist viisakussuhtega - seda tuleb selgelt eristada võlasuhtest. Viisakussuhted ongi eelkõige kokkulepped, mille sisuks on tavapärane suhtlus ja poolte vahel mingisugust võlasuhet ei teki. Seega ei ole alust ka kulutusi teinud poolel tehtut tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on mingeid võimalusi kahju korvamisele, kui andsin segaduses allkirja dokumendile, kus mind oli süüdlaseks märgitud?09.01.2025
Tere,
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lepitusmenetlus iseenesest on järeleandmiste menetlus, kus 100%-list hüvitist üldjuhul ei saavutata. Seega peaksite ka ise olema valmis oma nõudest mõnevõrra vähemalt järele andma.
Et liiklusõnnetuses vastutava juhi osas midagi täpsemalt hinnata, tuleb tutvuda olemasoleva tõendusteabega. Selline tõendite ja asjaolude sisuline analüüs väljub aga vastused.ee vastuste kontseptsioonist, mistõttu täpsema õigusnõu saamiseks tuleks pigem tulla konsultatsioonile.
Küsimus: Kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada lapse elatise nõudmisel hariduskuluks?06.01.2025
Tere
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Haridusega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamisest, kuid erakooli kulu peaks olema vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud ja seejuures vastama vanemate varanduslikele võimalustele.
Kuivõrd koolivalik on lapse jaoks oluline otsus, peaksid hooldusõiguslikud vanemad selle ühiselt otsustama - kui see niimoodi otsustatud on, ei näe ma põhjust, miks ei peaks vanemad ka rahaliselt selle eest ühiselt vastutama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand