Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mina võin naabriga läbirääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks?22.05.2019

Meil on naabriga kehtestatud hoovile kasutuskord (kahe korteriga maja). Kas mina võin naabriga läbirääkimata teha oma osale värava autoga sissesõiduks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui kasutuskord ei näe eraldi sissepääsu rajamis õigust ette, siis ei ole selle rajamine ilma kaasomanike kokkuleppeta lubatud. Kaasomandis oleva kinnisasja omanike vahelisi suhteid reguleerivad asjaõigusseaduse paragrahvid 71-79.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milles seisneb raseda ülalpidamine?21.05.2019

Milles seisneb raseda ülalpidamine? Mis suuruses on see ülalpidamine ning mis juhul seda makstakse isa poolt. Kes seda määrab ning kuhu poole vajalik pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõige 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Ülalpidamiseks on lapse isa kohustatud olukorras, kus lapseootel naine ei ole ise võimeline ennast ülal pidama (st tal puuduvad endal rahalised vahendid ja võimekus sissetuleku teenimiseks). Ülalpidamise suurus oleneb lapseootel naise põhjendatud vajaduste suurusest ja ka ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikust olukorrast.

Ülalpidamise andmise osas peaksid pooled omavahel kokkuleppele jõudma - kui see ei õnnestu, määrab ülalpidamiskohustuse suuruse naise hagi alusel kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks tavainimene aru saama kus on tasulise parkimise ala ja kus linna ala, kus teised parkimisreeglid?21.05.2019

Tere.
Parkisin Tõnismäe hambapolikliiniku vastas üle tee asuvas parklas, kus suured sildid väljas igal pool, et europark või citypark vms, igal juhul parkla tsoon oli CP13.
Tegin mobiilse parkimise ära.
Tagasi tulles leidsin ikka trahvi oma kojameeste vahelt ühisteenuste poolt. Esitasin kohe vaide, aga see jäeti rahuldamata põhjendades, et olin parkinud kesklinna alasse ja nõutakse ikka mult 31 eurot sisse.
Kuskohast mina nagu tean, kus seal hoovis algab eraparkla ala ja kus kesklinna ala, autosid oli igale poole pargitud. Minu meelest on see trahv küll ülekohtuselt tehtud ja rahuldamata jäetud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.
 

Küsimus: Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel?21.05.2019

Tere.

Ma oman kart-autot, millega hobikorras ringradadel harjutamas saan käia. Vahel aga enda garaaži all karti remontides tekib soov seda testida ja selleks kuhugi ringrajale sõita tundub tülikas. Kuidas reguleerib liiklusseadus või muu seadus kardiga sõitmist avalikel teedel? Arvele seda võtta ei saa, seega ei tohiks seda mulle ka ette heita, kuid mis rikkumine mind ees ootaks ja milline karistus, kui ma sellega ikkagi tänaval sõidaksin?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.
 

Küsimus: Kas osaühingu ühinemiseks füüsilise isiku varaga piisab lõpetamise otsusest või on vajalik ka notariaalne ühinemisleping?20.05.2019

Tere, ühe omanikuga osaühing (mikroettevõte) soovib tegevuse lõpetamiseks ühineda füüsilise isiku varaga (likvideerimismenetluseta). Kas ühinemiseks piisab lõpetamise otsuse vastuvõtmisest või on lisaks vajalik ka notariaalne ühinemisleping? Osaühingul puuduvad kohustised (sh võlad).

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Ühinemisleping tuleb sõlmida notariaalselt (ÄS prg 32 prim lg 3 p 1). Ühendavale eraisikule kohaldatakse ÄS-is sätestatud ühendava osaühingu sätteid.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas erastatud maa jagamise järel ühe kinnistu müümisel pean maksma tulumaksu?20.05.2019

Erastasin 1998. aastal ostueesõigusega talumaja juurde kuuluva maa 36ha. Nüüd soovin jagada selle 3 erinevaks kinnistuks. Kas pean tasuma tulumaksu, kui otsustan ühe kinnistu neist edaspidi ära müüa?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kahjuks on küsimusele vastamine keerukam, kui portaali tasuta nõustamine seda võimaldab.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas maksustatakse auto müük, kui auto saadi korteriga vahetuse teel?20.05.2019

Tere

Kui saadakse korter kinkelepinguga ning vahetatakse see korter auto vastu ning hiljem müüakse auto maha, kas siis maksustataks selle auto müügist saadud tulu. Sealjuures ei ole see kinnisvara tehing esimene, mis on müüdud kahe aasta jooksul.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kahjuks on küsimusele vastamine keerukam, kui portaali tasuta nõustamine seda võimaldab.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?20.05.2019

Kas pärandina või kingitusena saadud aktsiad maksustatakse?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 1 alusel ei maksustata vastuvõetud pärandvara. Küll aga võib maksukohustus tekkida vara edasisel võõrandamisel. Sama on kingitustega.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas ühistu raamatupidamist kontrollida, kui raamatupidaja ei soovi seda?20.05.2019

Tere!
Üle 15 aasta on meie ühistu raamatupidaja juhatuses ja ei ole saladuseks, et ta tegeleb ka ühistu juhtimisega. Vastavalt tema nägemisele on ta siis üks, teine või kolmas. Ühistu revisjon täidab formaalselt oma nõudeid, allkirjastab dokumendid. Seda tööd teostavad ühistu liikmed, kellel pahatihti puudub vajalik kompetents. Kui sai tõstatatud koosolekul see küsimus, siis ähvardas raamatupidaja ära minna, ennast juhatusest taandada. Meie ei taha, et ta ära läheks, tahame ainult kas või korra professionaalse revidendi kontrolli. Mida meie, liikmed, saaksime selleks teha? Nagu nõiaring.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Ei ole keelatud, et raamatupidamist teostab juhatuse liige.

Järelevalvet organite tegevuse üle teostab aga üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seega saate koosolekuga võtta vastu otsuse, et tellite sõltumatu revisjoni.

Ühtlasi saab koosolek valida uue juhatuse liikme ja/või raamatupidaja. Tänapäeval on väga palju erinevaid teenusepakkujaid, kes teostavad teenust ka veebipõhiselt, st kogu raamatupidamine on avalik ning KÜ liikmetele kättesaadav.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus ja kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?18.05.2019

Tere
- kas üldkoosolekul on kehtiv suuline volitus? Kellel on kohustus volituse olemasolu kontrollida?
- kas üldkoosoleku päevakorda tohib lisada eelnevalt väljakuulutamata päevakorrapunkte ja nende alusel otsuseid vastu võtta?
- kas põhikirja on võimalik vastu võtta "osaliselt", so keelduda hiljem neid punkte arutamast põhjusel, et neid on juba arutatud (väljavõte protokollist: "Uut põhikirja täielikult vastu ei võetud, kuid saime ühiselt otsustatud tähtsamad punktid.")?
- reaalselt enne põhikirja muutmist uus põhikiri ju ei kehti, seega saa olemasoleva põhikirjaga vastuolus otsused olla ka täidetavad, juhul kui üldkooselu otsused vaidlustada. Mis saab siis kui otsuseid õigeaegselt ei vaidlustata?

Tänu ette!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lg 5 kohaselt tuleb esindusõiguse olemasolu tõendada kirjaliku volikirjaga. Volikirja olemasolu kontrollib koosoleku juhataja.

Mittetulundusühingute seaduse § 20 primm lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Põhikirjapunkte võib üksikult läbi hääletada. Juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuseid õigeaegtselt kohtus ei vaidlustata, siis kaotab korteriomanik õiguse tugineda võimalikes tulevastes vaidluses asjaolule, et otsuse, millele KÜ tugineb, vastuvõtmine toimus õigusvastaselt. Erandiks on korteriomanike üldkoosoleku otsused, kus otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub KÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ