Õigus
Küsimus: Kas nö vana osa majast kuulub ainult mehele ja koos juurde ehitatud osa siis on lahutusega jagamisele minev?25.02.2021
Tere!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Maja, mille abikaasa omandas enne abielu, on tema lahusvara, kuid arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on Teil abikaasa suhtes hüvitisnõue. Hüvitise nõude aluseks on asjaolu, et olete teinud tööd ja kulutusi tema lahusvara huvides. Hüvitise suuruse kindlaks määramine on keerulisem protsess, selleks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti poole.
Kõigepealt soovitan ühisvara jagamise osas loomulikult omavahel kokkuleppe jõuda, kuid kui see ei õnnestu, saab ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui Te otsustate enne ühisvara jagamist majast välja kolida, soovitan Teil fikseerida (nt nimekiri, pildid) abielu ajal soetatud vara, vältimaks hilisemaid vaidlusi vara koosseisu osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tohime oma rõdul suitsetada, kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud?24.02.2021
Tere!
Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?
Tänan!
Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks?22.02.2021
Tere!
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Suhtlemiskord oleneb suuresti vanemate kokkuleppest - seadus reguleerib suhtlemise korraldust minimaalselt, sätestades vaid vanema õiguse oma lapsega suhelda. Seadus ei sätesta, kui tihti peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma ega ka seda, kuidas peaksid vanemad lahendama lapse transportimise.
Suhtluskord peab vastama lapse huvidele ja kui vanemad omavahel suhtlemiskorra tingimustes kokkuleppele ei jõua, kehtestab suhtlemisekorra emma-kumma vanema avalduse alusel kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021
Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.
Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui hävinud auto eest pakutakse vähem hüvitist ja lisaks on meil kõigil tervisekahjustused?17.02.2021
9.01.2021 sattusime autoga, väljalaske aasta 2015 läbisõit 51 000 km liiklusõnnetusse, süüdlane tagant sissetulija rekka, olime autos kolmekesi, meie auto mahakandmisele, kindlustusselts pakkus hüvitist 10 500 selle raha eest ei saa samas seisukorras ja aastaarvuga uut auto, turul ligilähedane 13 000 euroga. Lisadena oli meiel tehase toonklaas, pärlmuttervärv, kas need peab kindlustus korvama eraldi, mis kahjusid veel peab süüdlane korvama. Olen ise 2 nädalat haiguslehel, kõva põrutus, selg kael põlved teevad valu, kuna töötan Soomes asbestilammutajana ei saa ka tööle tagasi. Lapsel ja naisel ka selja- ja peavalud. Kuna elame maal ja naine töötab linnas ja ise käin pidevalt linnas füsioteraapias, kas ja kuidas need sõidud... kui palju maksab spetsialisti (Teie) palkamine meid esindama.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Tervise ravimisega seotud mõistlikud kulud, sh vähenenud või saamata jäänud sissetulek, samuti sõidukulud raviasutusse, peab hüvitama kindlustus. Sõidukulud hüvitab kindlustus kuludokumentide alusel. Kulude hüvitamiseks tuleb kindlustusele esitada nõue. Kulu peab olema kantud seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega või selle näidustatud raviga ning kulu tekkimist ja selle suurust peab tõendama isik, kes kulude hüvitamist nõuab. Ka nende kulude hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttest.
Õigusteenuse hindade ja tingimuste teadasaamiseks tuleks pöörduda otse büroosse või minu e-postile. E-post on nähtav kodulehel www.sirk.ee
Küsimus: Kelle ettepanekul ja kas üldse saab muuta detailplaneeringuga ette nähtud asfaltkatet freesbetoonkattega teeks?16.02.2021
Tere,
Detailplaneering on vastu võetud 2002. aastal. Seletuskirjas on kirjas, et tee peaks olema asfaltbetoonkattega. Kas seda tingimust saab muuta, näiteks freesasfaldi katte peale, kuna pole mõtted, kus pole olulist koormust teha asfaldikatet. Kelle ettepanekul sellist muudatust saab teha?
Detailplaneering on vastu võetud 2002. aastal. Seletuskirjas on kirjas, et tee peaks olema asfaltbetoonkattega. Kas seda tingimust saab muuta, näiteks freesasfaldi katte peale, kuna pole mõtted, kus pole olulist koormust teha asfaldikatet. Kelle ettepanekul sellist muudatust saab teha?
Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Üldine reegel on, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Kui kehtiv detailplaneering näeb ette, et tee peab olema asfaltbetoonkattega, siis tuleb ka ehitada sellekohane tee.
Kui soov on ehitada kehtivast detailplaneeringust erineva kattega tee, siis tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et arutada läbi millised on võimalused selle tingimuse muutmiseks. Ehitamine kindlal kinnistul toimub siiski kinnistu omaniku loal, seega ettepaneku sellise muudatuse tegemiseks saab teha teemaa kinnistu omanik.
Küsimus: Kuidas täpsemalt määratleda, mis alusel tööleping lõppes?16.02.2021
Tere.
Välisriigi ajutise töölepingu pikkuseks oli 9 kuud mis pidi lõppema tähtaja saabumisel, kuid töötasin rohkem kokku aasta ja paar kuud. Lepingus oli kirjas maksimaalne tähtaja pikkus 9 kuud. Oman ka staaži 12k Eesti töötukindlustus hüvitise jaoks.
Ajutine leping st. kirjas lõppkuupäev või ajaline pikkus. Kui pärast lepingu perioodi jätkab töötaja ja tööandja nõustub on selline jätkamine "omal äranägemisel" mis üldiselt tähendab, et kumbki pool võib lõpetada viivitamata ja ilma sellest etteteatamata.
Eesti Töötukindlustus seaduses on kirjas: teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui teie tähtajaline tööleping lõppes, teie võlaõiguslik leping lõppes nt töövõtuleping.
Töösuhe lõpetati enda algatusel kuigi tööandja ütles, et leping on läbi.
Tekib vastuolu: kas lähtutakse tähtajalisest töölepingust ehk lepingust mis on kõige alus või töösuhte lõpetamisest &"enda algatusel" kuigi ajaline määr 9 kuud oli möödas.
Välisriigi ajutise töölepingu pikkuseks oli 9 kuud mis pidi lõppema tähtaja saabumisel, kuid töötasin rohkem kokku aasta ja paar kuud. Lepingus oli kirjas maksimaalne tähtaja pikkus 9 kuud. Oman ka staaži 12k Eesti töötukindlustus hüvitise jaoks.
Ajutine leping st. kirjas lõppkuupäev või ajaline pikkus. Kui pärast lepingu perioodi jätkab töötaja ja tööandja nõustub on selline jätkamine "omal äranägemisel" mis üldiselt tähendab, et kumbki pool võib lõpetada viivitamata ja ilma sellest etteteatamata.
Eesti Töötukindlustus seaduses on kirjas: teil on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui teie tähtajaline tööleping lõppes, teie võlaõiguslik leping lõppes nt töövõtuleping.
Töösuhe lõpetati enda algatusel kuigi tööandja ütles, et leping on läbi.
Tekib vastuolu: kas lähtutakse tähtajalisest töölepingust ehk lepingust mis on kõige alus või töösuhte lõpetamisest &"enda algatusel" kuigi ajaline määr 9 kuud oli möödas.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõike 2 kohaselt teavitada töötajat tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest ning töölepingu kestusest ehk sellest, mis ajani tööleping kehtib. Kui töötaja pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist edasi töötab ning tööandja viie tööpäeva jooksul ei ole töötajale öelnud, et tähtaeg on saabunud ja töötaja tööleping sellega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks (TLS § 80 lõige 3).
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.
Teie küsimusest nähtub, et pärast tähtajalise töölepingu tähtaja saabumist töötasite veel edasi. Seega, kui tööandja pärast tähtaja saabumist ei andnud Teile viie tööpäeva jooksul teada, et tööleping on tähtaja saabumisega lõppenud, on tööleping muutunud tähtajatuks ning leping tähtaja saabumisega ei lõppenud. Kui Te lõpetasite töölepingu korraliselt TLS § 85 lõike 1 alusel ehk omal soovil, siis ei ole Teil õigus saada Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitise kohta saate täpsemalt lugeda Töötukassa veebilehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri?15.02.2021
Tere!
Naaber (kortermajas) juhib sigaretisuitsu oma õhupuhasti/tõmbekapi kaudu tema korteri kasutuses olevasse ventilatsiooni- (õhu)lõõri, sealt imbub suitsuhais minu korterisse, arvatavalt lae-, seinapaneelide vahelt, samuti amortiseerunud õhulõõride kaudu. Akna, tubade õhuklapi lahti hoidmine ei too minu korterisse värsket õhku - ilmselt minu korterisse ehitatud ripplagede tõttu. Suitsuhais saab köögis ripplae alla, imbub tubade ripplae alla ja seda ei saa välja ventileerida. Tulemuseks on nn "raske õhk" minu korteris. Minu korteri õhulõõri sein haiseb suitsuhaisu järgi, seega selle kaudu ilmselt ei saa tulla korterisse värsket õhku.
Korteriühistu põhikirjast ja juhatusest abi ei ole.
Paluksin teada:
1. Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri, kuna Tubakaseaduses par 29 loetelus ei ole suitsetamise (sigaretisuitsu juhtimise) keelukohana nimetatud kortermajade õhu- (ventilatsiooni) lõõre?
2. Millised peamised tõendusmaterjalid on vaja lisada naabri vastu hagi esitamisel kohtusse- minu korteris läbiviidud õhuanalüüs? Kui õhuanalüüs ei tuvasta suitsuhaisu, kas tõendusena saaks esitada (naabri õhulõõri kõrval asuva minu korteri) õhulõõri seinal suitsuhaisu tuvastamine?
Naaber (kortermajas) juhib sigaretisuitsu oma õhupuhasti/tõmbekapi kaudu tema korteri kasutuses olevasse ventilatsiooni- (õhu)lõõri, sealt imbub suitsuhais minu korterisse, arvatavalt lae-, seinapaneelide vahelt, samuti amortiseerunud õhulõõride kaudu. Akna, tubade õhuklapi lahti hoidmine ei too minu korterisse värsket õhku - ilmselt minu korterisse ehitatud ripplagede tõttu. Suitsuhais saab köögis ripplae alla, imbub tubade ripplae alla ja seda ei saa välja ventileerida. Tulemuseks on nn "raske õhk" minu korteris. Minu korteri õhulõõri sein haiseb suitsuhaisu järgi, seega selle kaudu ilmselt ei saa tulla korterisse värsket õhku.
Korteriühistu põhikirjast ja juhatusest abi ei ole.
Paluksin teada:
1. Kas naaber võib seaduslikult oma sigaretisuitsu juhtida tema korteri kasutuses olevasse kortermaja õhulõõri, kuna Tubakaseaduses par 29 loetelus ei ole suitsetamise (sigaretisuitsu juhtimise) keelukohana nimetatud kortermajade õhu- (ventilatsiooni) lõõre?
2. Millised peamised tõendusmaterjalid on vaja lisada naabri vastu hagi esitamisel kohtusse- minu korteris läbiviidud õhuanalüüs? Kui õhuanalüüs ei tuvasta suitsuhaisu, kas tõendusena saaks esitada (naabri õhulõõri kõrval asuva minu korteri) õhulõõri seinal suitsuhaisu tuvastamine?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Eeltoodust tulenevalt on juhul, kui suitsuhais levib naaberkorterisse, tegemist õigusvastase käitumisega, kuna see kahjustab oluliselt teise korteri kasutamist.
Naaber korteriomaniku vastu nõude esitamiseks tuleb korteris tuvastada suitsuhais ning korter, kust see lähtub.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021
Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.
Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt?11.02.2021
Tere!
Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?
Tänan Teid vastuse eest!
Lugupidamisega
Järgmine olukord: plaanis avada ettevõtte (OÜ), osanikuks on "puhas" inimene võlgadeta, aga eeldataval juhatuse liikmel on kohtutäituri poolt arestitud hetkel konto. Juhatuse liige ei plaani olla ka osanikuks, ehk tegemist kahe erineva inimesega, kes on pereliikmeliselt seotud. Kas on mingid riskid, et kohtutäitur võib juhatuse liikme võlgade katmist nõuda firma arvelt? Või juhatuse liige võib tegutseda kartmata, et tekitab firmale kahju oma isiklike võlgade pärast?
Tänan Teid vastuse eest!
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal