Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peab maksma hindamise tasu, kui kaasomanikud tahavad tehingu teha?28.04.2017

Kui teine kaasomanik tahab minult osa välja osta ja esitab oma arve, siis kes peaks meist laskma vara hinnata, et selgitada õiglane hind? Kui ma ei ole pakutava hinnaga nõus, kas pakkuda oma hind ja kui teine pole nõus, siis pöörduda kohtusse või peaks seda tegema see, kes tahab osa osta?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul tuleb saavutada kokkuleppet. Seda ka hindamise osas, kui pool või pooled peavad hindamise läbiviimist vajalikuks.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (§ 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (§ 77 lg 2).
 

Küsimus: Kas abikaasad saavad oma korteri pärandada nii, et ühe abikaasa surma korral läheks korteriomand kohe lapsele?27.04.2017

Tere
Kui korter on abikaasade ühisvara, siis kas abikaasad saavad selle kuidagi pärandada oma lapsele nii, et kui üks abikaasa sureb, siis läheks korteri omand kohe lapsele üle?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõlemal abikaasal on võimalik teha testament, millega jäetakse teine abikaasa pärijate ringist välja ning pärandatakse kogu oma vara lastele. Siinkohal on vaid üks erand – kui abikaasa on pärandist ilmajätnud teise abikaasa, kelle suhtes oli surnud abikaasal perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?27.04.2017

Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pankrotiseaduse § 176 lõige 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe muuhulgas lapsele elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin enda autole maja ees kindla parkimiskoha ilma, et seadust rikuks, kas tohin sildi panna?26.04.2017

Tere, küsimus konkreetne: kas tohin ise paigaldada oma autole parkimiskoha juurde tahvli/sildi/äärekivile märke oma korteri nr-ga, et iga kell oleks oma autole koht olemas? Või kuidas käib ametlikult autole koha ostmine? Korter on minu oma, seega mingi osa peaks ju kuuluma parklast mulle? Kas seda peab kusagil ametlikult kajastama?
Jutt korteriühistust. Hetkel pargivad kõik suvalt, kes ees see mees meetodil. Sooviksin väga nõuannet, kuidas ma saaksin enda autole kindla koha ilma, et seadust rikuks?
Mures elanik

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Korteriühistute puhul kuulub korteritest väljapoole jääv ruum korteriomanike kaasomandisse. Nii ka majaalune maa. Kaasomanikud kasutavad kaasomandit kokkuleppe alusel. Seega selleks, et saaksite endale nimelise (numbrilise) parkimiskoha, peab selleks olema teiste korteriomanike nõusolek. Ilma selleta ei ole numbriga tähistatud kohal Teie jaoks väärtust e. ka teine kaasomanik võib oma sõiduki samuti sellele kohale parkida. Seega, kui maja ümber on parkimiseprobleem, siis tuleb need küsimused lahendada korteriomanike kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab ühisosa kasutamise kohus huvitatud omaniku nõude alusel.
 

Küsimus: Kuidas peaksin tavainimesena teadma, kus on korteriühistu ja vallamaa piir, et õigesti parkida?26.04.2017

Tere! Kas mina peaksin teadma kus lõpeb ühistumaa ja kus algab valla maa? Nimelt sain vallalt haljasalal parkimise eest trahvi, mingit märgistust seal ei ole aga nemad väidavad, et ma pean teadma milline on ühistumaa, mitte et ma õigustaks haljasalal parkimist aga leian, et kuna piirid jooksevad kokku, siis peaks see olema kuidagi tähistatud ja kui on olemas fotod, kas nende fotode peal peab olema kuupäev ja kellaaeg, et kindel olla, et tegu on ikka sama ajaga mitte aasta või kaks tagasi. Kuna ma tean, et järelevalveametnik kohal ei käinud vaid pildid tegi kohalik elanik ja saatis talle meili peale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 21 lg 2 p 12 kohaselt ei tohi haljasalal sõidukit peatada ilma maaomaniku loata. Seega on haljasalal peatumiseks vaja omaniku luba ja see eeldab ka omaniku loa alla kuuluva maa piiride tuvastamist. Kui külgnevad erinevate omanike maad, siis peab loa taotleja ise hea seisma selle eest, et välja selgitada maaomanik, kellelt luba küsida.
 

Küsimus: Kas kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan?26.04.2017

Tere!
Probleem nimelt selles et jäin lubadeta sõidu eest vahele ja sain kohtuotsuse 24. juuni.2013 kus pidin aresti ära kandma 31.august.2013. Kuid siiani pole seda teinud ja samuti pole rakendatud sundtoomist ja peale seda olen ka järgnevalt aresti istunud ja pole juurde liidetud midagi. Kuna nüüd tahtsin lubasid tegema minna ja öeldi, et mul on karistusregistris üleval need kandmata arestipäevad, siis nimelt ongi küsimus, kas need kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan? Kuna leidsin politsei lehelt, et väärtegu aegub nelja aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid sooviks siiski kinnitust saada kas see on ka nii kui karistus on kandmata.
Suured tänud vastamast

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõuatumisest on möödunud 1 aasta. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Arestiotsuse puhul tuleb lähtuda esimesena nimetatud variandist e. otsust aresti kohaldamise kohta ei asuta täitma, kui otsuise jõustumisest on möödas 1 aasta. Silmas tuleb pidada ka aegumise peatumise toimet e. karistuse täitmine ei aegu, kui isik on karistuse kandmisest kõrvale hoidnud. See, kas isik on või ei ole karistuse täitmisest kõrvale hoidnud, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus.
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse ema otsustab ilma isaga kooskõlastamata kolida teise linna, mis raskendab ühise hooldusõiguse teostamist?26.04.2017

Kuidas peaks isa käituma kui lapse ema on omavoliliselt (lapse isa sai sellest teada viimasel minutil) võtnud vastu otsuse kolida teise Eesti linna, mis asub 300 km kaugusel, mis raskendab oluliselt ühise hooldusõiguse teostamist? Tuues ettekäändeks, et tema perekond on seal ja tal on seal lihtsam ja kergem. Isa keeldus ka sissekirjutuseks loa andmisest, kuid Eesti riigis need seadused ei kehti ja väiksed linnad tervitada oma uusi kodanikke igal juhul.
Lisaks on lapse ema arvamusel, et lapse "solgutamine" kahe linna vahel ei ole mõeldav ja üritab leida takistusi isal lapse nägemiseks. Lapse isa on väga huvitatud lapsega koos olemisest ja oleks valmis teda ka ise kasvatama. Laps on 2,5 aastane.
Kas oleks kuidagi võimalik tühistada see omavoliline sissekirjutuse muutmine? Või on ainuke variant taotleda otsustusõigust? Ka lastekaitse töötajad tunduvad selle koha pealt üsna nõutud olema. Sest 6h last ühest linnast teise transportida päeva jooksul pole ka eriti mõeldav suhtluskorra paika panemisel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ema ei saa takistada elukohta vahetamast, kuid antud juhul on lapse isal võimalik taotleda kohtult lapse hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab õiguse määratleda lapse elukohta. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, milline on isa ja lapse suhe ning millised on lapse elamistingimused nii ema kui ka isa juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada kohustusi, kui vara jagamata ja laenumaksed vajavad maksmist?26.04.2017

Tere.
2008 a. võetud kodulaen ja tänaseks päevaks lahutatu. Maja müüa 3 aastat pole õnnestunud. Eksmees elab kodulaenuga saadud majas ja juba 7 kuud ei maksa laenu, kuna koondati 2 a tagasi ja pole leidnud sobivat kohta, lisaks alkoholiprobleemid. Oleme lahutatud ja vara jagamata. Ise elan üüripinnal, kogu palk läheb laenu ja oma üüri tasumiseks. Igapäevaseks eluks elatisraha puudub. Kas minul on õigust nõuda, et oleks võimalik normaalse eluga edasi minna või peangi veel 22 aastat eksabikaas peavarju ja kohustuste eest vastutama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarvõlgnikena. Kui abielu lahutatakse, kuid vara jääb jagamata, tuleb ühiseid kohustusi täita võrdsetes osades. Kui kohustusi täidab peale abielu lahutamist vaid üks abikaasa, on tal õigus teiselt abikaasalt nõuda enammakstud kulutuste hüvitamist.

Lisaks ühisvara müügile ja peale kohustuste kandmist allesjäänud müügitulu jagamisele on võimalik ühisvara jagada ka selliselt, et ühisvaraks olev kinnisvara jääb ühe poole ainuomandisse ja selle eest maksab omandiõiguse saanud abikaasa teisele abikaasale hüvitist poole (positiiivse) ühisvara väärtuse ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust mõõdetakse taga üle olevat veost, kas kinnisest uksest, pärani olevast uksest, astmelauast või hoopis kärukonksust?26.04.2017

Tihtilugu on vaja vedada kaubikuga pikemaid asju kui kongi mahub. Tean seda, et kui välja ulatub rohkem kui meeter, tuleb see lõpp vastava märgiga tähistada, kuid on tekkinud mõned küsimused:
A) Kui palju tohib veos üle olla maksimaalselt?
B) Kust kohast mõõdetakse välja ulatuvat veost? Kas kinnisest uksest, pärani olevast uksest, astmelauast või hoopis auto enda kõige kaugemast punktist ehk kärukonksust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esitan väljavõtte MKM 13.06.2011.a määrusest nr 42 Lisa 1:

Kood 1121. Veose lubatud suurimad mõõtmed
Nõuded: 1) veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius eitohi ületada 3,00 m , veose kõrgus ei tohi ületada 4,00 m ning veos ei tohi ulatuda sõidukist või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 j a 3 toodud juhul. Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis 1102 kehtestatud nõudeid.

Seega veose maksimaalne väljaulatuv osa võib ulatuda üle sõiduki esi-või tagaosa 2 m. Kuivõrd sõiduki pikkust määdetakse kõige väljaulatuvamatest punktidest, siis minu hinnangul tuleb nendest lähtuda ka veose pikkuse üleulatuse määramisel. Seega näiteks kärukonks tuleb võtta arvesse.
 

Küsimus: Kas alaealise (17-aastane) tööle võtmine ilma vanema või seadusliku esindaja nõusoleku küsimiseta on ebaseaduslik?26.04.2017

Kas alaealise (17-aastane) tööle võtmine ilma vanema või seadusliku esindaja nõusoleku küsimiseta on ebaseaduslik? Kui jah, siis kuidas ja kuhu vanem võiks sellise rikkumise puhul pöörduda?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja nõusolek. Nõusoleku vormi seadus ette ei näe (võib olla ka suuline). Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist.

Kui lapse seaduslik esindaja nõusolekut ei anna, on tegemist rikkumisega ning see muudab sõlmitud lepingu tühiseks. Rikkumisest võib teavitada Tööinspektsiooni e-posti aadressil vihje@ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).