Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?22.09.2022

Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?
Jah, tegu on maksmata trahvidega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parklaomaniku või -haldaja ning sõiduki parklasse parkinud isiku (sõiduki omaniku) vahel sõlmitakse nö parkimisleping, mille tingimused peavad olema kajastatud parklasse sissesõidul. Üldjuhul need tänasel päeval ka niimoodi kajastatud on. Ühelt poolt tulenevad parklaoperaatori õigused seega pooltevahelisest lepingust. Teiselt poolt võib parklaoperaatori õigus sõiduki kasutamise tõkestamiseks tuleneda ka omaabi instituudist. Riigikohus on sarnases vaidluses märkinud järgmist: Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on üürileandjal omaabi korras põhimõtteliselt õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega, aga ka auto teisaldamisega (Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 42.3).

Seega vastus küsimusele on, et jah, Europargil on põhimõtteliselt õigus parkimistasu mitte maksnud sõiduki kasutamist tõkestada.
 

Küsimus: Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne?22.09.2022

Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete kantud lapse isana sünnitunnistusele, on Teil kohustus lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita. Samamoodi on Teil õigus lapsega suhelda ja lapse ema selleks takistusi teha ei tohi.

Kui Teid lapse sünnitunnsitusele isana märgitud ei ole, siis ei ole lapse emal ka õiguslikku alust elatist nõuda, samuti ei saa Teie nõuda lapsega kohtumist. Kui lapse ema ei ole nõus Teie kandmisega lapse sünnitunnistusele, on Teil võimalik kohtu kaudu nõuda isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud?21.09.2022

Kuidas peaks toimuma asjaajamine, et registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud? Jutt on 12 korteriga puuküttega majast, kus on kütmiseks pliidid ja ahjud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, muudatuste tegemiseks ehitusregistris tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, mis annab konkreetsed juhised, ja teeb nende täitmisel ehitusregistris soovitud muudatused.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?12.09.2022

Tere
Mida teha kui võlgnik keeldub maksegraafikule, mis ajataks ta võla, allkirjastamisest? Kas sellest piisab kui maksegraafik (leping) edastatakse e-mailiga või tuleb leping edastada mingil muul moel?
Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, võlgnevuse maksegraafiku näol on tegu kokkuleppega, mille suhtes seadus vorminõuet ei sätesta. Seetõttu võib kokkuleppe sõlmida kõikidel võimalikel viisidel, kas kirjalikus-, kirjalikku taasesitamist võimaldavas-, elektroonilises vormis või notariaalselt.

Kokkuleppe sõlmimiseks ei piisa, kui üks pooltest edastab maksegraafiku teise poole e-postile. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad pooled ka vastavasisulisi (kokkuleppega nõustuvaid) tahteavaldusi vahetama.

Seadus ei sätesta korteriühistu juhatuse piiranguid võlgnevustega tegelemisel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on alust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale?09.09.2022

Tere,

Kas mul on põhjust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui eksamineerija luges eksami mittesooritatuks sellise vea tõttu - tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale. Sõiduk ise oli otse, rattad joonte vahel. Ühtegi muud viga eksami jooksul ei teinud, sõitsime 35 minutit. Kas on olemas selline reegel, et peegel ei tohi jääda joonele?
Kui vaidlustada, kas see protsess on pikk ja keeruline?

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise
kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3 punkti 2.9. kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

Nagu ülalpool refereeritud sättest näha, võib sõidueksami lugeda mittesooritatuks, kui sõiduk väljub harjutusala piiridest. Kuidas tõlgendada peegli "joonele jäämist", sõltub juba tehioludest. Kui eksamikatset salvestati, siis saab neid asjaolusid kontrollida salvestuselt.

Eksamitulemusega mittenõustumisel on eksamineeritaval õigus esitada Transpordiametile vaie 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest. Transpordiamet peab vaide lahendama 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide mitterahuldamisel saab kaebuse esitada halduskohtule (samuti 30 päeva jooksul). Halduskohtumenetlus on aga juba pikk menetlus ja selle kestus võib ulatuda aastani.
 

Küsimus: Kas lepingu võivad osapooled allkirjastada erineval viisil - üks pool omakäeliselt ja teine pool skänneeritud dokumendi digitaalselt?17.06.2022

Kas lepingu võivad osapooled allkirjastada üksteisest erineval viisil - üks pool allkirjastab omakäeliselt ja seejärel teine pool allkirjastab selle skänneeritud dokumendi digitaalselt?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

 

Küsimus: Kas nii ongi lõputult, et kui tekib elatise võlg siis võib minu makstavat elatist järjepanu suurendada, suletud ring?15.06.2022

Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.

TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada lapsed oma nimele, kui isa ei taha ega soovi nende kasvatamisega tegeleda?15.06.2022

Lapsed (2.5a) isa nimel kas ja kuidas saaks lapsed ema nimele? Isa ei taha ega saa laste kasvatamisel ja elus osaleda. Alimente ka ei soovi saada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).

Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui naaber on ladustanud oma puud nii, et ma ei pääse korralikult oma puukuuri?15.06.2022

Tere, Elan 4 korteriga kortermajas ning naaber takistab normaalset ligipääsu mul enda puukuuriboksini. Naaber on ladustanud enda puud, mis kuuri ei mahu, kahele poole teed mis viib minu kuuri ukseni. Sõiduautoga mahub vaevu autot kriimustamata läbi, kuid kui puid kütmisperioodiks tellin, kas siis peangi neid eemalt tassima kuuri kuna siis ligipääs pole võimalik. Olen naabriga juba paar aastat vaielnud kuid puid ta liigutanud pole. Kas on mingi seadud mis kohustaks teda neid eemaldama või nii ongi normaalne?
Lisaks on meie korter palgist ja laudiskattega ning puuriit paikneb majale lähemal kui 4m (kas mõõtmisel arvestan ka majast väljaulatuvat keldrit, kuna puuriit on sellega kohakuti).

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomanike vahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas peale emapuhkust on mingit õigust nõuda rohkem tööpäevi, kuna eelnevalt olin regulaarselt iga kuu min 14 tööpäeva tööl?14.06.2022

Olin enne emapuhkusele minemist antud ametikohal ainuke tööline, ehk et tegin kuus u 14 või 15+ tööpäeva.
Tööleping on mul tähtajatu graafikualune, seal kindlaid töötunde pole.
Kui emapuhkusele läksin, võeti antud ametikohale mitu uut töölist, saan aru et osadel neist on käsundusleping...
Nüüd kui tahaks tagasi tööle asuda, öeldakse, et saame pakkuda 1 kuni 2 päeva kuus, kuna töölisi nüüd rohkem kellele neid päevi jagada.
Minu küsimus siis, et kas mul on mingit õigust nõuda rohkem päevi, kuna eelnevalt olin regulaarselt iga kuu min 14 tööpäeva tööl?

Vastus: Vladimir Logatsev, juhtiv nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Emapuhkuse (endine rasedus- ja sünnituspuhkus) järel on töötajal valida, kas ta jääb vanemapuhkusele (endine lapsehoolduspuhkus) või jätkab töötamist.

Nii emapuhkuse kui vanemapuhkuse ajaks on töösuhe peatatud. Emapuhkuse lõppemise ja vanemapuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega, kui emapuhkus lõppes või töötaja esitas tööandjale avalduse vanemapuhkuselt tööle naasmise kohta, on tal õigus nõuda avalduses märgitud tööle asumise päevast alates tööd vastavalt töölepingus kokkulepitule (samad tööülesanded, töötasu, tööaeg jms).

Tööandja töölepingut ühepoolselt muuta ei saa (https://tooelu.ee/et/14/toolepingu-muutmine). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega tööandjal puudub õigus öelda, et puhkuselt naastes on tööaeg muutunud ning et töötaja peaks töötama mingi muu koormusega kui see, mis oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tööandja peab andma tööd samadel tingimustel, mis olid enne puhkusele jäämist.

Juhime tähelepanu, et töölepingus lepitakse kokku konkreetses tööajas (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg).

Täistööajaga inimene töötab arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kokku võib leppida ka osalises tööajas, näiteks poole kohaga töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.

Töötaja igakuine normikohane tööaeg arvutatakse selliselt, et konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arv korrutatakse töötaja töökoormusega.

Näiteks täiskoormusega töötava töötaja käesoleva aasta juunikuu tööaeg on 20 (kalendaarsed tööpäevad) x 8 (töötunnid) = 160 tundi kuus.

Tööaeg võib tööajakava (graafiku) alusel töötaval töötajal päevade ja nädalate võrdluses olla erinev. Nii võib mõnel päeval töövahetus kesta 12 tundi, teisel päeval 6 tundi, mõnes nädalas võib tööd olla 48 tundi, järgmisel aga 32 jne. Oluline on, et töötaja teeb kuu jooksul tööd kuu normtundide ulatuses.

Kui tööandja annab vähem tööd, näiteks juunis on täistööajaga töötaja tööaeg 160 tundi, aga tööandja annab tööd vaid annab 120 tundi, siis on tegemist alatundidega ning nende vähem tööd antud 40 tundi eest maksab tööandja töötajale tema keskmist töötasu. Kui aga töötaja teeb rohkem kui 160 tundi tööd, siis enam tehtud tunnid hüvitab tööandja kas samas ulatuses antava tasustatud vaba ajaga või maksab 1,5 töötasu iga ületunni eest.

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tööaja summeerimises pikemaks kui üheks kuuks (maksimaalselt neljaks kuuks), siis ala- või ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus (https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg).

Kokkuvõttes, pärast ema- või vanemapuhkust tööle minnes, kehtivad Teil need töölepingu tingimused, millised olid siis, kui Te puhkusele jäite. Muuta saab neid vaid poolte kokkuleppel.

Kui tööandjal ei ole võimalik Teile senistel tingimustel tööd anda ja Te ei ole nõus kokkuleppel töölepingus muudatusi tegema, siis võib tööandjal tekkida vajadus Teid koondada (https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel--ehk-koondamine).

Kuna tööandja peab tööle jäämisel eelistama isikuid, kellel on alla kolmeaastane laps, siis peab tööandja ennekõike koondama mõne teise sama tööd tegeva isiku ja võimaldama Teile, kui Teie laps ei ole veel kolme aastane, säilitada töökoht ja teha tööd ema- või vanemapuhkusele jäämisel kehtinud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).