Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?21.02.2017

Tere. Mu pensionieas ja kuulmispuudega ema (72), kes küll liigub, kuid vaevaliselt, üüris viis aastat tagasi korteri, millest mina sain teada alles hiljem. Tema pension oli siis 300 eurot, üür 150 ja kommunaalmaksud u. 50 eurot, kätte jäi u. 100 eurot. Haigustest põeb suhkruhaigust, südamepuudulikkust ja kõrgvererõhutõbe, mistõttu enamus sellest rahast läks ravimitele. Nüüd tal tervis halvenes oluliselt, mille tõttu pidin ta viima hooldekodusse elama. Üürileping oli emal küll sõlmitud, kuid omapoolse koopia oli ta ära kaotanud, seetõttu ei saanud mina sellega ka tutvuda. Teatasin korteriomanikule, et üürnik kolib välja ja koristasin korteri. Võlgasid ei olnud. Üürilepinguga tutvusin alles korteriomanikupoolse koopiaga, tegemist oli standardse lepinguga. Nüüd nõuab üürileandja, tuginedes võlaõigusseadusele, kolme kuu üüri. Ema sõlmis juba hooldekoduga lepingu, mille järgi tema pension läheb igal kuul täies ulatuses hoolduseks, lisaks pean mina paarsada eurot igal kuul juurde maksma. No tõesti ei ole enam võtta raha veel üürileandjale maksmiseks. Samas korteriomanikuga seoses alla kirjutanud ei ole mina ega ema veel kuskile, kuid korteri andsin omanikule juba üle.
1) Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?
2) Kas ema tervise ootamatut halvenemist, mille tõttu pidi korterist ilma kolmekuulise etteteatamiseta välja kolima, saab käsitleda vääramatu jõuna?
3) Kui emal lihtsalt pole maksta üürileandja nõutud summat, mis võib juhtuda?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama (VÕS § 313 lg 3). VÕS § 313 lõike 2 kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks eelkõige VÕS §‑des 314–319 nimetatud asjaolusid. Nimetatud paragrahvide sisustamise praktika ei anna ühest vastust küsimusele, kas üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõistes saaks oluliseks põhjuseks pidada seda, et majandussituatsiooni muutuse tõttu on kokkulepitud lepingutingimuste täitmine muutunud võimatuks või raskeks.

Mõjuva põhjuse mõiste kohta on Riigikohus märkinud aga, et „võlaõigusseaduse § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral“. Seega on lepingu erakorralise ülesütlemise alus olemas juhul, kui esineb asjaolu, mille tõttu ülesütlemist sooviva poole huvid lepingu lõpetamiseks kaaluvad üles teise lepingupoole huvid lepingu jätkumise vastu. Ilmselgelt ei piisa üürilepingu ülesütlemiseks sellest, kui ainult ülesütlemist sooviv lepingupool peab põhjust mõjuvaks. Lepingu erakorralise ülesütlemise põhjus peab olema mõjuv objektiivses mõttes. Vaidluse tekkimisel annab põhjuse mõjuvusele lõpliku hinnangu kohus. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et lepingu ülesütlemise aluse olemasolu tõendamise kohustus lasub lepingu üles öelnud poolel. Tervise oluline halvenemine paljude juristide seisukohalt võib pidada mõjuvaks põhjuseks objektiivses mõttes üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Soovitan ka lugeda Justiitsministeeriumi artiklit üürilepingu kohta: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks
 

Küsimus: Kas olen kohustatud allkirjastama töölepingu digitaalselt, kas tavaallkirja ei saaks anda?21.02.2017

Tere!
Küsin nõu seoses töölepingu allkirjastamisega digitaalselt. Olen olukorras, kus mul ID-kaarti pole, kuid tööandja soovib lepingud allkirjastada digitaalselt. Kas allkiri ja sellega seotud dokument on kehtiv juhul, kui kirjutan allkirja füüsilisele paberile, skanneerin selle ning lisan digitaalselt töölepingu PDF dokumenti, allkirja sektsiooni?

Tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Tööleping peab seega olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 lõige 1). Kirjaliku vorminõudega on võrdstatud näiteks tehingu elektrooniline vorm (ei tohi segi ajada digitaalsega). Elektrooniline vorm peab võimaldama lepingu taasesitamist, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lõiked 1 ja 2). Seega võib töölepingu sõlmida ka kasutades digitaalallkirja, kuid see ei tähenda, et see on ainuvõimalik elektrooniline viis. Lisaks peab rõhutama, et täälepingu vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lõige 4), seega ka kehtetust. Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud tööülesandeid täitma, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud või see ei ole kehtiv. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Sama põhimõtet on kinnitanud Riigikohus, leides et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.
 

Küsimus: Kas tohin keelduda puudujäägi aktile alla kirjutamast, kuna raha on reaalselt majas olemas, ilmselt hooletusest teises kassas?20.02.2017

Tere
Kui ma keeldun maksmast kassapuudujääki ja kirjutan selle kohta põhjenduse, miks ma keeldun seda tegemast, kas siis on õigus tööandjal nõuda mult maksmist? Isegi siis kui tema jaoks ei ole see põhjendus aktsepteeritav.

Nimelt, on minu kassast raha puudu ja kaastöötaja kassas sarnane summa üle (näiteks 49,20 on minult puudu ja 50 on temal üle), ma arvan, et arvatavasti on tegemist meiepoolse hooletusega ja ka majakorra rikkumisega, sest raha on reaalselt ju olemas, kuid neil ei ole õigust nõuda olematu kahju hüvitamist?

Mil viisil saab tööandja meid karistada, kui me oleme hooletud (seoses kassa puudu- ja ülejääkidega) või ei täida ettekirjutatud tööreegleid?
Hetkel ei räägi me kuritahtlikkusest ja raha vargusest kassast, vaid just hooletusest.

Kui mind survestatakse alla kirjutama sellele puudujäägi aktile, kas mul on õigus pöörduda selle tühistamiseks ka hiljem töövaidluskomisjoni?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse §-des 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest.

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu (nt reaalset kahju pole tekkinudki) ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda.

Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni), kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.

Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (nt paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või.

Kindlasti ei ole mõistlik alla kirjutada millelegi, millega Te nõus pole. Hiljem on keeruline hakata tõendama, et Teil ei olnud soovi allkirja anda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kõik kolm last peavad toetama invaliidistunud isa, kui ta ei olnud laste emaga abielus, kuid elatisraha maksis kõigile lastele?20.02.2017

Tere, kas mu sõber, kes on invaliidistunud raske töö tagajärjel, saab lastelt nõuda rahalist toetust, kuigi ei ole laste emaga abielus ja üks tütar pole bioloogiline laps, aga on maksnud kõigile elatist? Ja sünnitunnistusel on kõik registreeritud tema lastena, kas kõik kolm laste peavad toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole oluline, kas mees oli laste emaga abielus või mitte. Kui mehel on kolm last, kelle suhtes ta on ülalpidamiskohustust täitnud, on täiskasvanud lastel kohustus teda abivajaduse korral ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui laps elab nüüd minu juures, aga vanast ajast on mul elatise maksmise kohustus, nüüd see ju pole enam õigustatud?20.02.2017

Tere
kuidas toimub elatise muutmine, kui nüüd elab laps minu juures? Minult oli varem talle kohtu kaudu välja mõistetud miinimumelatis ema arvele. Soov on mitte maksta enam emale, kuna laps elab ju minu juures ja katan kõik kulud. Ma saan aru, et tuleb esitada uuesti hagi kohtusse. Kes on sel juhul hageja, kostja ja lapse esindaja? Kas hageja olen mina ja kostja laps ning lapse seaduslik esindaja ema või antud juhul ei puutu ema enam asjasse ja hagisse saab panna lapse esindajaks ka enda? Mis tõendeid tuleb esitada ja kuidas hagi nõue formuleerida? Vähendada elatist 0.- kuus?
Lapse emalt ma elatist nõuda ei soovi. Soovin muuta elatise maksmist, kuna kui ma omavoliliselt ei maksa enam talle, siis võib ema pöörduda kohtutäituri poole kättemaksuks, mis on väga tõenäoline. Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil tuleb esitada kohtule elatise muutmise hagi, millega taotlete kehtiva kohtuotsuse tühistamist. Antud vaidluses on hagejaks laps, Teie kui last kasvatav vanem olete lapse seaduslik esindaja ja kostjaks on lapse ema.

Kohtule tuleb tõendada, et laps elab Teie juures ja täidate sellest tulenevalt oma ülalpidamiskohustust vahetult ning puudub kohustus elatise maksmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui läksime lahku aga lapsega enam kohtuda ei lasta?20.02.2017

Läksin elukaaslasest lahku. Lapse võttis ta kaasa. Ma pole lapsest loobunud ega midagi. Aga nüüd mure, et ei näe last, kuna lapse ema vanemad ei luba minu juurde last. Mida ma tegema peaks jne. Pikemat aega pole tahtnud lapse ema mingit raha, kui lapsel midagi vaja on läinud, siis alati aitan. On ähvardatud politseiga, et tullakse ja võetakse laps minu juurest ära. Alles oli olukord, kus lapse ema teadis, et toon lapse lasteajast ära, et hiljem toon ta koju. Siis hakkas pihta jama, et anna laps siia, kuna ei saa tuppa minna ilma temata. Lapse ema emal on selline olukord, kus ta pidevalt alkoholi tarbib ja siis valab oma viha seal olijate peale. Laps ise ka öelnud, et tahab minuga olla ja minu juurde jääda. Mida ma tegema peaksin?
Kas peaks pöörduma kohtusse, et saada laps endale? Muidugi ma kaotaks selle, kuna kohus ei hakka last emalt ära võtma. Loodan, et saan mingit infot mida tegema peaksin.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt pöörduge oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, võibolla õnnestub Teil tema vahendusel lapse emaga kokkuleppele saada. Kui mitte, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida pean tegema, kui olen lapsehoolduspuhkusel aga töökoha ettevõttes käib pankrotiprotsess?20.02.2017

Tere!
Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel, kuid ettevõtel, milles töötasin, käib pankrotimenetlus. Määratud on ajutine pankrotihaldur, kellega olen ka juba ühendust võtnud. Pean esitama nüüd nõudeavalduse, pädevat raamatupidajat ettevõttel ei ole enam (ei tea üldse, kes sellega tegeleb), seega pean vist ise selle pusima. Sellest kõigest tekkiski küsimus, milliseid hüvesid mul õigus nõuda on?
Siiani olen aru saanud, et saamata jäänud puhkuse tasu dekreedis oldud aja eest, mis peaks olema 11 päeva ja ühe kuu töötasu.
Tööstaaži on mul antud ettevõttes koos lapsehoolduspuhkusel oldud ajaga 6 aastat ja pankrotist/koondamisest mind ette ei teavitatud, sain sellest ise juhuslikult läbi interneti teada.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Pankrotimenetluse korral on tööandjal kohustus töötajad koondada, sh need, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel.

Koondamise korral on töötajal õigus koondamishüvitisele töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 alusel. Koondamishüvitis on ühe kuu keskmine töötasu. Keskmist töötasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) järgi. Ühe kuu keskmist töötasu arvestatakse määruse § 3 lg 6 alusel.

Kui töötajaga öeldakse töösuhe päevapealt üles, tuleb tööandjal maksta hüvitist ka vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel. Antud juhul oleks pidanud 6-aastase tööstaaži puhul tööandja ette teatama 60 kalendripäeva. Kui seda ei tehtud, on hüvitist õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Hüvitise arvestamiseks tuleb leida keskmine tööpäevatasu määruse § 4 alusel.

Lisaks on töötajal, kes on töötanud enam, kui 5 aastat, õigus saada Töötukassalt koondamishüvitist ühe kuu ulatuses. Hüvitist arvestatakse järgmiselt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/huvitise-suurus.

Kui Teil on töösuhte lõppemise seisuga aegumata, kuid kasutamata põhipuhkust, siis tuleb ka see hüvitada. Puhkusehüvitist arvestatakse määruse § 4 lg 1, 2, 3 ja/või 4 alusel.

Määrus, mille järgi hüvitisi arvestatakse, on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015004.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas summeeritud tööajaga ja osalise koormusega (50%) töötajal on ette nähtud teatud soovipäevad mida arvestada töögraafikus?20.02.2017

Kas summeeritud tööajaga ning osalise koormusega (50%) on töötajal nähtud ette teatud soovipäevad, mida tööandja peab arvestama graafiku koostamisel? Näiteks täiskoormusega töötajal on 3 soovipäeva ette nähtud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Seadus n-ö soovipäevi ette ei näe.

Tööandja koostab tööajakava lähtudes töö korraldamise vajadusest, arvestades töö tegemise aja piiranguid. Samuti peab tööandja lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest.

Töötajana võite teha tööandjale ettepaneku teatud päevade osas, mida soovite vabaks saada, aga otsest seadusest tulenevat kohustust tööandjal selle arvesse võtmiseks ei ole. Seega peate n-ö soovipäevade osas tööandjaga kokkuleppele jõudma.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja peab selgitama kaamerate kasutamise vajadust tootmisruumides?20.02.2017

Tere.
Ettevõttesse sisenemisel on välisuksel teade "Videovalve". Tootmisruumidesse on paigaldatud pidevalt kaameraid juurde. Aga töölistele ei ole selgitatud nende paigaldanise vajadust ega ka põhjust.
Kas sellest piisab kui välisuksel on silt?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks sätestab isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 lõige 3, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei või kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh ka töötajate, õigustatud huve.

IKS § 6 kohaselt peab jälgimisseadmestiku kasutamisel järgima eesmärgipärasuse, informeerituse ja minimaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleb töötajaid IKS § 15 kohaselt andmete kogumisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest ka teavitada. Antud juhul on sildiga "videovalve" teavituskohustus täidetud.

Lisame, et kaamerate paigalduse eesmärgiks tööruumides ei saa olla töötegemise jälgimine.

Põhjalikumalt saate isikuandmete kasutamisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest töösuhetes lugeda Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

Täiendava informatsiooni saamiseks võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon.
 

Küsimus: Kas töökoormuse muutmise muudatust võib tööandja vormistada tagantjärgi?20.02.2017

Töötan 0.7 kohaga. Alates veebruarist lubati tõsta töökoormust 0,8 kohani. Paber esitati allkirjastamiseks 15.02. Kuupäevaks oli märgitud 01.02.2017. Lõppkuupäev puudus. Kas selline lepingu taganjärgi sõlmimine ilma lõppkuupäevata on seaduspärane?
Meil ongi kõik lepingud, mis puudutavad töökoormuse muutmist, kombeks sõlmida taganjärele.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töölepingu seadus ei reguleeri töölepingu muutmise vormistamist. Oluline on, et kokkulepitud tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel.

Vaidluste vältimiseks tuleks kokkulepe sõlmida kirjalikult ning enne muudatuse jõustumist, kuid keelatud ei ole ka kokkuleppe tagantjärele vormistamine. Oluline on, et pooled on saanud muudatuste osas kokkuleppele ning poolte soov on tõendatav (nt allkiri).

Lisan, et tööaeg (n-ö töökoormus) on tingimus, mida saab muuta poolte kokkuleppel, st et töötaja peab olema muudatusega nõus.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).