Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas parkimiskoha (eraparkla) tähistamine ainult sümboliga maapinnal (976a), ilma püstise liiklusmärgita, on seaduslikult siduv?22.05.2025

Tere
Kas parkimiskoha (eraparkla) tähistamine ainult sümboliga maapinnal (976a), ilma püstise liiklusmärgita, on seaduslikult siduv?
Kas püstine liiklusmärk on kohustuslik, kui soovitakse, et parkimiskohale kehtiks õiguslik piirang?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadusest ei tulene, et teemärgis kehtib üksnes koos liiklusmärgiga. Vastupidi - LS § 16 lg 2 kohaselt tuleb liiklejal täita liikluskorraldusvahendi nõuet ning teemärgis on liikluskorraldusvahend LS § 2 p 29 tähenduses.

Liiklusmärk 976a tähistab invasõiduki parkimiskohta. See märk ei ole mõeldud tähistama eraparklat.
 

Küsimus: Kas joogivees tuvastatud ohtlik ammooniumisisaldus võib olla mõjuv alus põllumaa rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks?19.05.2025

Ostsime talu põllumaaga, millel oli ostmise hetkel tähtajaline rendileping (kuni 2027).
Soovime järgmisest aastast osa põllumaad endale kasutamiseks tagasi saada. Juhul kui rendilevõtja niisama ei ole nõus rendilepingut ennetähtaegselt lõpetama, siis kas asjaolu, et talu joogivees leidus ammooniumi 2x rohkem ülemisest piirmäärast võiks olla legaalses mõistes piisavalt mõjuv põhjus leping ühepoolselt lõpetada (enne ostu tehti joogiveele veeanalüüs nii et tõendid on olemas)? Teadupoolest võib kõrget ammooniumitaset põhjustada just industriaalne väetamine. Veeanalüüs tehti aprillis, osteti mais.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tähtajalist rendilepingut saab üles öelda üksnes erakorraliselt mõjuval põhjusel, kõige levinum alus selleks on lepingu rikkumine. Lepingu võib siiski üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kas industriaalse (normide kohase) väetamise näol on tegemist põllumajandusliku kinnisasja rendilepingu olulise rikkumisega – selles võib kahelda, kuid samas rendilepingus peaksid olema sätestatud vastavad rentniku kohustused. Lisaks peate arvestama ka tõendamiskoormisega, ehk siis peate olema suuteline tõendama, et ammooniumi sisalduse suurenemine on põhjuslikus seoses just rentniku tegevusega. See ei ole lihtne, sest vaidluses võidavad eelkõige tõendid ja pelgalt loogilised konstruktsioonid ja järeldused ei pruugi olla edukad.
 

Küsimus: Kas tööandja peab maksma ka kuu teise poole normtundide eest, kui kuu esimesel poolel on juba teenitud miinimumpalk välja?06.05.2025

Tööandja vähendab töötasu seoses töö mitte andmisega §37 alusel pooleks kuuks. Kuu esimesel poolel on teenitud miinimumpalk välja. Kas kuu teisel poolel tuleb välja maksta miinimumtasu kuu teise poole normtundide eest.

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötasu vähendamine töölepingu seaduse § 37 lõike 1 olukorras on lubatud vaid teatud tingimustel ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt:
1) Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
2) Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

Kui tööandja vähendab töötasu pooleks kuuks, siis selle aja eest, mil toimus töötasu vähendamine, maksab tööandja tasu vähemalt töötasu alammääras. Töötajal on omakorda õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Kui töö toimub tunnitöö alusel, siis tunnitasu suurust ei muudeta, vähendatakse tööaega.

Kui kuu teisel poolel töötasu vähendamist ei olnud, siis peab tööandja sellel perioodil kindlustama töötajale temaga töölepingus kokkulepitud mahus kokkulepitud töö ning maksma vastavalt töölepingus kokkulepitud tasu.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
 

Küsimus: Kas maakler võis küsida minult üürilepingu sõlmimisest loobumise eest hüvitist kuna mina kui potentsiaalne üürnik otsustasin ümber?06.05.2025

30.04.25 käisin vaatamas ühte üürikorterit. Suhtlesin maakleriga, ta näitas mulle korterit ja 02.05.25 pidin tulema lepingut sõlmima. Maakler võttis minult ainult isikukoodi. 01.05.25 nägin kinnisvaraportaalis uut korterit, mis mulle paremini sobis, ja otsustasin valida selle.

Esimese maakleriga ma lepingut ei sõlminud, kuid ta esitas mulle 61-eurose arve tehingu ärajäämise eest. Ma maksin selle summa ära. Nüüd soovin teada, kas maakleri tegevus oli õiguspärane — kas tal on õigus nõuda hüvitist selle eest, et potentsiaalne üürnik otsustas ümber?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Leping on täitmiseks kohustuslik ainult lepingupooltele (VÕS § 8 lg 2). Kaasuse asjaolude pinnalt teen järelduse, et maakler esindas üürileandjat, st. Teie pole konkreetse maakleriga mingeid maaklerilepinguid sõlminud (nt üürikorteri leidmiseks). Seega olete maaklerile tasunud 61 eurot täiesti alusetult.

Lugupidamisega

Ilja Sipari
Vandeadvokaat
 

Küsimus: Kas asutuse juhil on õigus põhitööst vabal ajal töötada treenerina samas klubis millele ta ise on ruumid välja rentinud?05.05.2025

Tere!
Asutuse juht on lepingu alusel üürinud ruume MTÜ-le (klubile) laste treeningute läbiviimiseks. Kas juhil on õigus põhitööst vabal ajal töötada treenerina samas klubis (samas majas)?

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kehtiv seadus võimaldab töötajal töötada nii töölepingu kui ka mõne võlaõigusliku lepingu (nt töövõtu- või käsunduslepingu alusel). Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.

Samuti ei keela kehtiv seadus töötada põhitööst vabal ajal ka teiste tööandjate juures, kui seda ei välista kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe, mille kohaselt ei tohi töötaja töötada tööandja konkurentide juures ega tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

Samuti ei tulene töölepingu seadusest ka piiranguid töötamise osas samades ruumides, mille töötaja ise on eelnevalt välja rentinud ning ka juhatuse liikmega võib sõlmida töölepingu, kui tehtaval tööl on töölepingu tunnused (nt töötamine kindlatel kellaaegadel kindlaksmääratud kohas, allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötasu maksmine vähemalt korras kuus vms).

Töö tegemiseks sõlmitavate lepingute võrdluse leiate Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
 

Küsimus: Kui palju olen ma seadusest tulenevalt kohustatud lapse isale oma uue partneri kohta infot jagama või kas üldse pean?23.04.2025

Lapse isale meeldib omada kontrolli. Minul on tekkinud uus partner, keda laps aeg-ajalt näinud on (kuni mõned tunnid nädalas), koos me ei ela. Lapse isa on sellest teadlik, kuid nõuab nüüd uue partneri andmeid (nimi, töökoht, vanus, kas on lastega kokkupuuteid jne). Kui palju olen ma seadusest tulenevalt kohustatud uue partneri kohta infot jagama või kas üldse pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus ei kohusta Teid esitama lapse isale andmeid oma uue kaaslase kohta. Loomulikult võite teda teavitada, et Teie elus on uus inimene jms, kuid kohustust kui sellist ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui kontrolöri hinnangul parkisin äärekivist kaugemal kui 20 cm?21.04.2025

Tere. Mulle väljastati parkimistrahv 18 märts. Kuupäevaks oli pandud 2024 aasta. Parkisin mina tasuta parkimis alal. Trahv tehti mulle aga selle eest, et äärekivist kaugemal, kui 20 cm mille mõõtis kontrolör nö silmaga. Auto asus mul parkimist tähistavas kastis. Palusin esitada ka mõõtmis tulemusest pilti, kuid kahjuks on varsti kuu möödas ja seda pole saadetud. Vaidlustasin trahvi, kuid kohe on kuu aega möödas ja vastust pole, mis trahvist saab. Kas selliselt trahvi tegemine on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin ise toimetama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ammendavaks vastamiseks on oluline teada, mis laadi parkimistrahviga on tegu. Parkimisnõuete rikkumise eest määratakse viivistasu otsuseid, leppetrahve kui ka hoiatustrahve ning kõikide nende trahviviiside osas kehtivad ka erinevad menetlusreeglid. Suure tõenäosusega on tegemist hoiatustrahviga, mistõttu selgitan selle trahviliigiga seotud vaidlustamiskorda. Kui Te ei ole ise sõiduki omanikuks, siis on oluline teada, et esmalt saab hoiatustrahvi vaidlustada kas omanik või vastutav kasutaja ja tugineda üksnes vastuväitele, et sõidukit kasutas keegi füüsiline isik, näidates ära siis selle füüsilise isiku andmed. Seejärel saadetakse hoiatustrahv sellele füüsilisele isikule ning alles tema saab vaidlustada hoiatustrahvi argumendil, et ta ei ole parkimisnõudeid rikkunud ja väärteotunnustega tegu toime pannud. Seejärel uuendatakse väärteomenetlus kas üld- või kiirmenetluse korras. Oluline on teada, et kui hoiatustrahv ise ei ole karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse, siis üld- või kiirmenetluse korras määratud trahv on juba karistus ja see kantakse ka karistusena karistusregistrisse. Registrisse kantud karistus kustutatakse sealt, kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on möödunud 1 aasta.

On võimalik, et Te ei ole ülalkirjeldatud vaidlustamise korda järginud ja menetleja on jätnud kaebuse käiguta või läbi vaatamata. Sellekohane määrus tuleks edastada ka kaebuse esitajale ning kui Te ei ole vastavat määrust või muud menetlusse selgust toovat vastust menetleja käest saanud, siis tuleb selle küsimusega Teil põhjalikumalt tegeleda ning vajadusel minna ka menetleja juurde olukorda selgitama.

Iseenesest näeb liiklusseaduse § 20 lg 3 ette, et asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest. Sealt siis ka see 20 sentimeetrit. Menetleja juures asuvad tõenäoliselt ka väärteo toimepanemise kohta kogutud materjalid, millest peaks näha olema, mis andmetele tuginedes menetleja LS § 20 lg 3 nõude rikkumise tuvastas (näiteks fotod). Et neid materjale näha, tuleb menetlejale esitada vastav taotlus.
 

Küsimus: Kuidas end kaitsta kui eksabikaasa nõuab, et vormistaksin oma osa korterist tasuta tema nimele?07.04.2025

Tere
Eksabikaasa nõuab, et kirjutaksin enda osa ühiselt soetatud korterist talle ilma kompensatsioonita (varasuhe oli vara juurdekasvu arvestus, korter jagati kohe ostes pooleks notaris). Mina tasuta enda poolt pole nõus ära andma. Eksabikaasa käib mööda minu vanemaid ja vanavanemaid ning nõuab korteri osa tasuta. Millised on minu õigused ja võimalused end kaitsta? Huvi korterit üldse vormistada on eksabikaasal ning survestamine käib igapäevaselt. Millise lepingu alusel on üldse notaris võimalik talle tasuta korter vormistada? Kas saaksin ilma eksabikaasa nõusolekuta oma osa ka ühisele alaealisele lapsele kinkelepinguga vormistada?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeldan, et korter on kirjeldatud asjaolusid arvestades soetatud kaasomandisse, võrdsetes osades.

Kui Te ei soovi oma kaasomandi osa endisele abikaasale tasuta anda, siis Te ei pea seda loomulikult tegema. Endine abikaasa ei saa Teid ju jõuga notaribüroosse tehingut tegema viia. Mõistan, et endise abikaasa vestlemine Teie lähikondsetega on Teie jaoks ebamugav, kuid siin erilisi takistusi endisele abikaasale teha ei saa. Pigem tehke talle siis konkreetne ettepanek, mis tingimustel olete valmis oma osast loobuma. Kui selline kokkulepe sünnib, saate tehingu vormistada notari juures kaasomandi lõpetamise kokkuleppena.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin nõuda täit võlga, või võib lapse isa maha arvata enammakstud summa, mida ta vahepeal kuni kohtuotsuseni rohkem maksis?07.04.2025

Tere! Oli kohtuotsus, kus lapse isale määrati miinimum elatis, mida ta apellatsiooniga vaidlustas ning uue otsusega määrati talle 135 € alates 1.oktoober (otsus tehti 18.dets). Kuid ta oli jõudnud maksta 2 kuud miinimumi, kuni ootasime kohtuotsust. Siit ka küsimus, kuna tal on eelnevate perioodide osas elatisvõlgnevus, mida peab ta nüüd tasuma, siis kas tal on õigus maha arvata elatise võlgnevusest enammakstud summa, mida ta maksis nüüd viimastel kuudel rohkem või võin nõuda siiski seda võlga, mis mul kunagi saamata jäi? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldjoontes peaks elatisvõlgnevuse tasumisel arvestama kõiki summasid, mis on elatisena tasutud. Tasaarvestamisele ei kuulu summad, mis on kunagi makstud ja mille arvelt soovitakse edasiulatuvalt vähem maksta, kuid juba tekkinud võla mõttes peaks minu hinnangul makstud summad siiski võlga nö kustutama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub pärandi jagamine kui abikaasat ei ole ja meil ei olnud ühiseid lapsi, aga tal on kaks tütart?07.04.2025

Soovin müüa väikest metsakinnistut, mis on ostetud koos abikaasaga. Abikaasa on lahkunud siit ilmast. Abikaasal oli enne abiellumist minuga kaks täiskasvanud tütart. Ühiseid lapsi meil ei ole. Kuidas toimub pärandvara jaotus maa müügil?
Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie abikaasal ei olnud testamenti, kohaldub seadusjärgne pärimine ehk võrdsetes osades pärijateks olete Teie ja lahkunud abikaasa kaks tütart.

Kuivõrd kinnistu soetati abielu ajal, on eelduslikult tegemist ühisvaraga. Sellisel juhul kuulus kinnistu abikaasa eluajal Teile ja tänaseks lahkunud abikaasale võrdsetes osades ehk siis pool kinnistust on juba Teie oma ja pool sellest kuulub pärandvarana võrdselt Teile ning abikaasa kahele tütrele.

Kui kinnistu pärijate kokkuleppel müüakse, tuleks müügitulu jaotamine arvestada põhimõttel, et pool müügitulust on Teie oma Teie osa eest ühisvaras ja täiendavalt saate 1/3 abikaasalt päritud osast, mõlemad tütred saavad samuti päritud osast 1/3.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand