Õigus
Küsimus: Kas tähtajalise üürilepingu automaatsel pikenemisel muutub see tähtajatuks või pikeneb tähtajaline sama perioodi võrra?22.04.2024
Kui tähtajalises üürilepingus on kirjas:
"Kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole teatanud soovist lepingut lõpetada, loetakse see automaatselt pikenenud veel 6 kuuks."
Kas see tähendab, et üürileping jääbki iga 6 kuu tagant pikenema (kui osapooled lõpetamise soovi ei avalda) ehk on alati tegemist tähtajalise üürilepinguga, või muutub see ühel hetkel tähtajatuks?
Ehk kui näiteks kehtivas lepingus algne lõppkuupäev on 01.01.2023, siis kas hetkel (aprill 2024) on tegemist tähtajalise lepinguga, mille lõppkuupäev on 01.06.2024, või on tegemist tähtajatu üürilepinguga?
"Kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole teatanud soovist lepingut lõpetada, loetakse see automaatselt pikenenud veel 6 kuuks."
Kas see tähendab, et üürileping jääbki iga 6 kuu tagant pikenema (kui osapooled lõpetamise soovi ei avalda) ehk on alati tegemist tähtajalise üürilepinguga, või muutub see ühel hetkel tähtajatuks?
Ehk kui näiteks kehtivas lepingus algne lõppkuupäev on 01.01.2023, siis kas hetkel (aprill 2024) on tegemist tähtajalise lepinguga, mille lõppkuupäev on 01.06.2024, või on tegemist tähtajatu üürilepinguga?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas parkimiskeeld kehtib tervele tankla alale kuni ala lõpu märgini või on tähistatud parkimiskohtadel lubatud parkida?18.04.2024
Tere
Tankla sissesõitude ees on paigaldatud mõjuala märgid "parkimise keeld". Samas on varasemalt maha joonistatud teekattemärgistena ca 7 parkimiskohta. Parkimiskeelu ala kehtib tervele alale kuni ala lõpu märgini aga kas tähistatud parkimiskohtadel sellel alal on ka keelatud parkimine või käib see erandi alla?
Tänud ette
Tankla sissesõitude ees on paigaldatud mõjuala märgid "parkimise keeld". Samas on varasemalt maha joonistatud teekattemärgistena ca 7 parkimiskohta. Parkimiskeelu ala kehtib tervele alale kuni ala lõpu märgini aga kas tähistatud parkimiskohtadel sellel alal on ka keelatud parkimine või käib see erandi alla?
Tänud ette
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas saan kirjutada lapse teise elukohta, kui teine vanem ei anna selleks nõusolekut?15.04.2024
Olukord on selline, et hetkel elan kaasomandis olevas korteris, kus on sisse kirjutatud mina, minu laps ja kaasomanik ehk kolmas isik. Plaanin oma osa teisele omanikule müüa ja kolida linna ema majja, kus kõik töö, kool ja sotsiaalsed teenused on kättesaadavamad. Ema on minu ja lapse sissekirjutusega nõus, kuid probleem on selles, et lapse isa ei ole nõus kinnitama lapse sissekirjutuse üleviimist linna.
Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.
Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.
Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.
Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?11.04.2024
Minul on täiskasvanud poeg, kes on sündinud ja elab minu omandis olevas korteris, kuhu ta on ka sisse kirjutatud. Korter privatiseeriti minu nimele, kui poeg oli alaealine, ajal, mil oli võimalik korterit kollaste kaartidega enda omandiks vormistada või pangast raha välja võtta nn perestroika perioodil. Mina vormistasin korteri enda nimele ja see on siiani minu nimel. Nüüd soovin korterit müüa.
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.
Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kelle vastutusalasse jääb korterite köögi- ja vannitubade segistite hooldus ja vahetus ning sellega seonduvad kulud?08.04.2024
Tere
Korteriomanik tellis oma korteri köögis asuva kraanikausi segisti puhastamise. Omanik soovib, et arve tasub ühistu, sest "tema korteris asuva köögikraani ummistus on otseselt seotud üldtorustiku seisundiga, siis sel juhul olukorra eest vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt ja tuleb lähtuda KrtS § 34 lg3, mille kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu." Antud juhul omanik väidab, et segisti ummistus tekkis üldtorustikust tulnud settest ja lubjakivist. See võibki nii olla, kuid siiani on segistite eest hoolitsenud korteriomanikud ise.
Kelle vastutusalasse jääb korterite köögi- ja vannitubade segistite hooldus ja vahetus ning sellega seonduvad kulud?
Korteriomanik tellis oma korteri köögis asuva kraanikausi segisti puhastamise. Omanik soovib, et arve tasub ühistu, sest "tema korteris asuva köögikraani ummistus on otseselt seotud üldtorustiku seisundiga, siis sel juhul olukorra eest vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt ja tuleb lähtuda KrtS § 34 lg3, mille kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu." Antud juhul omanik väidab, et segisti ummistus tekkis üldtorustikust tulnud settest ja lubjakivist. See võibki nii olla, kuid siiani on segistite eest hoolitsenud korteriomanikud ise.
Kelle vastutusalasse jääb korterite köögi- ja vannitubade segistite hooldus ja vahetus ning sellega seonduvad kulud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?08.04.2024
Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?
Juhul kui läheb kooli tagasi sügisel kas siis pean hakkama uuesti maksma elatist.
Juhul kui läheb kooli tagasi sügisel kas siis pean hakkama uuesti maksma elatist.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise, õppiva lapse õigus ülalpidamisele oleneb tema abivajadusest - see tähendab seda, et kui laps on suuteline enda teenitud vahenditest oma ülalpidamiskulud ise kandma, ei ole tal alust nõuda vanematelt ülalpidamist.
Kui täisealine, õppiv laps käib küll tööl, aga enda ülalpidamisega täies ulatuses ise hakkama ei saa, on tal õigus nõuda vanematelt ülalpidamist selles osas, mida ta ise katta ei suuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan lahutusel hüvitist kui remontiseime abielu ajal mehe enne abielu kinkelepinguga saadud maja?08.04.2024
Käsil on lahtus ja soovime ühisvara jagada. Abielu ajal elasime koos mehele kuuluvas majas (päris maja kinkelepinguga enne abiellumist). Maja oli väga kehvas seisus ja oleme 10a jooksul seal teinud ühiselt kapitaalremondi alates katuse vahetusest kuni teise korruse väljaehitamiseni. Küsimus on kuidas neid parendusi hüvitada teisele poolele? Kes otsustab kui palju maja väärtus on suurenenud? Enne abiellumist maksin kinni maja uute ahjude ehitamise kas see raha kuulub ka hüvitamisele. Ühisvara hulka kuuluvad meil autod ja mehe firma mis loodi abielu ajal. Kuidas jagatakse firma vara? Mees pakub teenuseid ja raha laekub firma arvele aga ta pole sealt raha ehk oma palka välja võtnud kuidas ja kas seda jagatakse? Kui ühist kinnisvara ei ole aga on autod ja firma kas need on vaja jagada ühisvara jagamise lepinguga notariaalselt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielu ajal abikaasale lahusvarana kuulunud maja ühiselt parendanud ja selle väärtus on selle tulemusel märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil sellest tulenevalt olla abikaasa vastu hüvitise nõue. Ühisvarana võiks olla käsitletav see rahaline väärtus, mille võrra on maja väärtus kasvanud teie ühise töö ja panuse tulemusel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades. Vastavate asjaolude tõendamine on keerukas, seega võimalusel üritage omavahel kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.
Nii hüvitise maksmise, autode kui ka ettevõtte jagamise osas saate sõlmida notari juures ühisvara jagamise lepingu. Ühisvara jagatakse omavahel kokkuleppel, siin ei ole otseseid reegleid - näiteks saab üks abikaasa nii ettevõtte kui ka autod endale ja maksab teisele abikaasale selle eest hüvitist või saab üks abikaasa ühe auto, teine abikaasa teise auto ja ettevõtte ning maksab viimase endale saamise eest hüvitist. Kokkuleppele jõudes ei pea jagama ühisvara võrdsetes osades. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik mõlemal abikaasal ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda (kohus jagab ühisvara abikaasade vahel juba võrdsetes osades).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas koondamine võiks tulla kõne alla, kui firma kolib teisele aadressile samas linnas, kuid uus asukoht mulle tööl käimiseks ei sobi?26.03.2024
Tere. Kas koondamine võiks tulla kõne alla, kui firma kolib teisele aadressile samas linnas, kuid uus asukoht mulle tööl käimiseks ei sobi? Muidu saaks seal küll jätkata sama tööd, probleeme tekibki tõenäoliselt ainult seoses asukohaga.
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid võib kokku leppida ka konkreetse aadressi, kus töötaja tööle asub.
TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töölepingus kokkulepitud töötamise asukoht muutub, on vaja mõlema poole nõusolekut.
TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Seega juhul, kui tööandjal ei ole enam kokkulepitud tingimustel (sh kokkulepitud asukohas) tööd enam anda, võib tekkida tööandjal õigus töötaja koondada.
Olukorda, kus tööandja asukoht on muutunud, on analüüsinud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-65-17. Lahendi punktis 14 on selgitatud, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. Punktis 15 on täpsustatud, et kokkulepitud asukoha tõlgendamiseks peab tegema kindlaks poolte ühise tahte töölepingu sõlmimisel või kui seda ei saa kindlaks teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii töölepingu olemust ja eesmärki kui ka töölepingu teisi tingimusi. Antud kaasuses muutus töö tegemise asukoht 300 meetrit ning uude kohta tööle asumine ei suurendanud märkimisväärselt töötaja tööle minekuks kuluvat aega ega tööl käimisega seotud kulusid.
Seega olukorras, kus muutub töölepingus kokkulepitud töötamise asukoht, on tööandjal õigus töötaja koondada juhul, kui asukoha muutumine halvendab mõistliku isiku arusaamise kohaselt märkimisväärselt töötaja tööl käimist (suureneb töötaja aja- ja/või rahaline kulu).
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas see on seaduslik, et kui tööd ei olnud, sain miinimumpalga, aga see arvestati järgmise kuu palgast maha?20.03.2024
Olen lepinguline tööline (tunnitasu, täistööaeg) Eesti firmas kuid töö reaalselt toimub Saksamaal. Firma tootmistsehh on Eestis. Jaanuari kuus firmal mulle tööd pakkuda ei olnud ja olin seetõttu terve jaanuari kodus. Mulle maksti jaanuari kuu eest küll miinimumpalka kuid see arvestati veebruari kuu palgast maha. Kas selline kinnipidamine on seaduslik?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastates Teie pöördumisele lähtume eeldusest, et olete tööandjaga kokku leppinud, et töösuhtele rakendub Eesti töölepingu seadus.
Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Teie töötasu arvestus on tunnitasu põhine, seega peab tööandja tagama Teile igas kuus Teie tööajanormi kohased töötunnid. Kuna töötate täistööajaga, siis iga kuu tööajanormi leiate kui korrutate kuu kalendaarsete tööpäevade arvu kaheksaga.
Jaanuaris 2024 oli 22 kalendaarset tööpäeva, seega 22 x 8 = 176 normtundi.
Kui tööandja Teile tööd ei andnud, siis peab ta maksma Teile Teie keskmist tunnitasu 176 tunni eest.
Keskmise tunnitasu väljaarvutamiseks leiate juhised siit: https://tooelu.ee/et/176/keskmise-tootasu-arvutamine#koolitus-tls-ss-28-too-mitte-andmine-tls-ss-35-mittetootamine-takistuse-korral-tls-ss-38
Tööandjal puudub õigus ilma töötaja nõusolekuta teha tasaarveldusi töötaja töötasust. Töölepingu seaduse § 78 lg 1 ütleb, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Seega, kui tööandja ei ole küsinud ja Teie ei ole andud nõusolekut töötasust tasaarveldust teha, siis peab tööandja Teile välja maksma kogu teenitud töötasu.
Eelnevast tulenevalt võib Teil olla tööandja vastu töötasu nõue. Nõudke töötasu esmalt tööandjalt. Kui tööandja tasu ei maksa, saate pöörduda töövaidlusorgani (töövaidluskomisjon või kohus) poole.
Töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks vajaliku info leiate siit https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidlusavalduse-taitmine
Nõude puhul on oluline, et arvutate välja nõutava summa https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded
Lisaks on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi brutosummalt vastavalt võlaõigusseaduse §-des 94 ja § 113 sätestatule. Viivise määraks on alates 1. jaanuarist 2024 12,5% aastas (s.o 0,0342% päevas). Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator, mille leiate aadressil:
https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kuidas siis ikkagi on, kas teises riigis saadud karistus võtab mult load või mitte?18.03.2024
Praegu jäävad paljud Euroopa Liidus mitteresidentidest liiklusrikkujad karistuseta, kuna neid kas ei suudetud tuvastada või nad ei täitnud neile määratud karistust. 2019. aastal jäi karistamata ligikaudu 40 protsenti rikkujatest.
Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.
Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.
Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.
Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.
Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.