Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas raamatupidamise teenust osutaval firmal on õigus kinni hoida kliendi dokumente, kuna klient ei ole tasunud teenuse eest?23.09.2021

Tere, kas raamatupidamise teenust osutaval firmal on õigus kinni hoida kliendi dokumente, kuna klient ei ole tasunud teenuse eest? Omavahelist lepingut ei ole.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui teenuse ostja jätab kokkulepitud kuupäevaks kokkulepitud tasu maksmata, siis on teenuse osutajal õigus seda nõuda. Kui lepingus on kokku lepitud, et teenuse ostja poolseks kohustuseks on tasu maksmine, siis selle tingimuse rikkumise korral võib teenuse osutaja keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest senikaua, kuni teenuse ostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 111). Kui teenuse ostja soovib aga samal ajal oma dokumente kätte saada, siis isegi teenuse eest tasumata jätmisel tuleb dokumendid nende omanikule tagastada.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast?22.09.2021

Tere

Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?

2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja mida saab ette võtta korteriühistu kui üks elanikest suitsetab oma korteris ja see tekitab teistele naabritele muret?20.09.2021

Tere. Kas ja mida saab ette võtta korteriühistu kui üks elanikest suitsetab oma korteris ja see tekitab teistele naabritele muret? Hooletu suitsetamine on olnud Päästeameti statistika kohaselt 2020. aastal kõige suurem tulekahjude põhjustaja kortermajades. Samuti on Päästeamet oma kortermajade tuleohutuse juhistes selgelt väljendanud, et siseruumides ei tohi suitsetada. Samuti liigub suitsuving trepikotta ning naaberkorteritesse läbi hoone konstruktsioonide ja ventilatsioonitorustiku. Naabriteks on väikelapsed, kelle tervis on sigaretisuitsu tõttu eriti kergesti kahjustatav.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kui suitsuhais levib korterelamu konstruktsioonide kaudu teistesse korterelamus asuvatesse korteritesse, on korteris suitsetamise näol tegu KrtS § 31 lg 1 p 1 mõistes õigusvastase tegevusega, sõltumata sellest, kas korteriomanike üldkoosolekul on selles küsimuses otsuse teinud või mitte.
Korteris suitsetamisega kaasnevast probleemist tuleb korteriomanikku teavitada ning paluda tal korteris suitsetamine lõpetada. Juhul, kui korteriomanik jätkab korteris suitsetamist (ning suitsuhais levib teistesse korteritesse), siis lubab KrtS § 32 algatada tema suhtes korteri võõrandamisprotsessi.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes vastutab kui naabri kliimaseadme voolikud läbi meie korteri pandi ilma meie käest luba küsimata?16.09.2021

Tere!
Elame uues korterelamus. Alumine naaber paigaldas kliimaseadme. Minu teada on ehitusteatis ja projekt tehtud koos ühistu juhatuse liikme nõusolekuga. Aga kui seade paigaldati, siis tuli välja, et voolikud, mis katusele lähevad, paigaldati läbima meie korteri rõdu panipaika kuid meid sellest ei informeeritud. Kahjuks ei viibinud me ise kodus sel hetkel kui töömehed käisid, kuid külas viibiv vend lasi töömehed sisse, arvates, et oleme lihtsalt unustanud talle midagi rääkida. Seega on paigaldus tehtud.
Meie eesmärk ei ole kindlasti naabrit kliimaseadme kasutamise võimalusest ilma jätta, kuid tahaks selgeks teha, mis see õiguslikult tähendab. Kas tõesti tohib nii teha ilma selge korteriomaniku nõusolekuta? Kas see, et ühistu juhatuse liige ei olnud projektiga tuttav enne nõusoleku andmist (küsisime üle) või et minu vend lasi töömehed sisse tähendab, et nüüd vastutamegi naabri seadme tervise eest selles osas mis asub meie korteri pinnal?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!
Kui te ei ole kindel, et kliimaseade paigaldamine on toiminud ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel, siis esmalt tuleks alustada selle kontrollimisest. Kui kliimaseade on paigaldatud ilma ehitusteatiseta, on tegemist ebaseadusliku ehitamisega, mis allub kohaliku omavalitsuse poolt teostatavale järelevalvele. Korteriühistu juhatuse liikmed peavad tegema kõik selleks, et ehitustegevus oleks kooskõlas seadustega. Reeglina kohalikud omavalitsused küsivad ehitusteatise menetlemisel ühistu arvamust, seega on raske uskuda, et ühistu juhatus ei olnud projektiga tuttav.
Reeglina on rõdu alati kaasomandiosa (kui ei ole notariaalselt kokkulepitud teisiti) ning seda isegi siis kui keegi teine seda rõdu peale teie kasutada ei saa. Kaasomandi puhul vastutavad kõik korteriomandite omanikud ühiselt selle korrashoiu eest (v.a delikti puhul ehk tahtliku kahjustamise eest) ning sellisel juhul rõdu kaudu kliimaseadme paigaldamiseks katusele piisab korteriomanike häälteenamusest. Kirjutate, et rõdu kuulub teie korteriomandi pinna koosseisu, kui see on nii, siis on teil kohustus hoiduda selle rikkumisest ja kohustus hoida rõdu korras ning kindlasti oleks vajalik eelnevalt olnud ka teie kooskõlastus.
 

Küsimus: Milline on vanaisa osa ühisvarast praegu ja pärast vanaema pärimismenetluse alustamist, kas see muutub?15.09.2021

Vanaema suri 2021 jaanuar ja testamenti ei ole tehtud, samuti pole veel algatatud pärimiseks menetlust. Vanaemal ja vanaisal on 3 elus olevat last ja olid abielus ning oli ühisvara. Praegusel hetkel on vanaisa otsustanud enda osa kinkelepinguga minule kinkida. Milline on vanaisa osa praegu ja kui algatatakse pärimismenetlus, siis milline osa jääb pärijatele? Kas kinkelepingusse peaks panema punkt-punktilt kirja, millist osa võin kasutada, praegu ei ole vanaisal testamenti tehtud. Kas vanaema osa pärijatel on õigus teha ettekirjutusi sellele osale, mille mina kinkelepinguga saaksin. Sest hiljem oleksime ju kaasomanikud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Vastavalt perekonnaseadusele varaühisus abikaasade vahel lõpeb, kui üks abikaasadest sureb. Testamendi puudumise korral toimub pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ning sugulased. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Ühisvara lõppemise puhul surmaga kohaldatakse varale kaasomandi sätteid ning kaasomanikul on õigus oma mõttelist osa vabalt kasutada ja käsutada, st ta võib selle ka edasi kinkida. Seega võib vanaisa teile oma osa kinkida. Vanaema osa ühisvarast läheb jagamisele pärijate vahel, kelleks Teie küsimusest nähtuvalt on vanaisa ning kolm last, igaüks ¼ ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas Eesti kohus tunnistab Saksamaal tehtud testamenti ja kas kehtivusel on vahet, kus ma suremise hetkel püsivalt elan?15.09.2021

Tere! Ma elan Saksamaal ja teen siin notariaalse testamendi vastavalt EL pärimisregulatsioonile ja saksa seadusele oma lapse kasuks, kellel on Eesti pass ja kodakondsus, kuid püsiv elukoht Saksamaal. Vara on mul nii Eestis kui ka Saksamaal. Kas Eesti kohus tunnistab Saksamaal tehtud testamenti (saksakeelne)? Kas selle testamendi kehtivusel on vahet, kus ma suremise hetkel püsivalt elan? Nt kui mu püsiv elukoht on sel ajahetkel Eestis ja mitte Saksamaal.
Suur tänu selgituse eest!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Vastavalt EL pärimisasjade määruse üldreeglile on pärimisasjade lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Ka kohalduvaks õiguseks on üldiselt selle riigi õigus, kus asus surnu alaline elukoht surma hetkel. Pärandajal on aga õigus valida pärimisasja lahendamiseks selle riigi õigus, mille kodanik ta on.

Notariaalselt tõestatud testamendil on õiguslik toime ka teises liikmesriigis, välja arvatud juhul kui see on vastuolus avaliku korraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas venna surma järel pärib nüüd vennanaine venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada?15.09.2021

Tere. Meie isa surma järgi on meie maja pärijaid 3, minu ema, minu vend ja mina. Vend suri. Tal on abikaasa, kellega laps ja eelmisest abielust 2 last. Kas vennanaine pärib nüüd venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada? Mis saab siis kui meie ema sureb? Ema on kogu aeg rääkinud, et tal on 2 võrdset last ja peale tema lahkumist oleksime jaganud 50% ja 50% meie lapsepõlvekodust. Huvitab kuidas venna surm mõjub jagamisele ja kui suur vastutus minule langeb. Kas see 50 ja 50 kehtib ka peale ema surma? Emal ei ole testamenti. Kuna meie lapsepõlvekodu ei ole täielikult meie halduses vaid meie ema õele kuulub 1/3 millest osa tema kasutuses olevast pindalast kuulub meie perele. Asja lahendamiseks pidi minu vend pöörduma kohtu poole aga praeguse olukorra tõttu asi seisab. Sellest tulenebki küsimus, et kui suur vastutus minule langeb? Ema on juba vana ja tema enam asju ei aja.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk ema surma korral pärivad tema lapsed. Seadusjärgse pärimise korral ei päri vennanaine, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane. Kuivõrd Teie vend on surnud, siis pärivad venna asemel tema lapsed.

Teie küsimusest ei nähtu, kas enne isa surma kuulus 2/3 majast isale või nimetatud osa vanemate ühisomandis. Eeltoodust sõltub see, milline osa kuulub Teie emale ja tema surma korral pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes on minu venna lahkumise järel tema osa pärijad meie lapsepõlvekodust?15.09.2021

Meil on isa pärand 4/20 minul, 4/20 vennal ja 5/20 meie emal. Kes pärib venna ja kuidas pärandus jaguneb peale ema lahku. Meile on isa pärandina jäänud meie lapsepõlvekodust ülalpool mainitud osa. 7/20 majast kuulub meie tädile, ema õele. Ema on meile vennaga kogu aeg toonitanud, et siis kui teda enam ei ole, läheb tema osa jagamisele 50% ja 50% minu ja venna vahel. Mingit lepingut ega testamenti ei ole. Nüüd on aga olukord läinud nii kurvalt, et minu venda ei ole enam. Kas tema osa meie endisest kodust pärib nüüd ainult tema naine ja poeg või on ka tema poegadel eelmisest abielust oma osa saada pärandusena? Milliseks muutub olukord siis, kui meie ema enam ei ole (88 aastane)? Mina olen ilmselt tema otsene pärija. Kas ka minu lastel on õigus pärimisele ja kas ka vennanaine on meie ema pärija?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui testamenti ei ole toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Küsimusest ei selgu, kas Teie vend oli abielus või ei. Kui oli abielus, siis tema pärandvara pärijateks on tema abikaasa ning esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk tema alanejad sugulased ehk käesoleval juhul tema lapsed. Kui Teie vend abielus ei olnud, on tema seadusjärgseteks pärijateks ainult tema lapsed. Kusjuures abikaasa pärimise puhul tuleb arvestada sellega, et abikaasa pärib võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Ka pojad eelmisest abielust on Teie venna seadusjärgsed pärijad.

Kui Teie ema tee testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased ehk lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus tema alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased tema kaudu ehk Teie lapsed ei päri. Teie ema pärijateks on aga venna lapsed, kuna vend on surnud enne ema. Venna naine ei ole Teie ema pärijaks, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas minu ema uue mehe laps on ka minu ema pärija?15.09.2021

Tervist. Minu ema abiellus mehega ja sellel mehel oli ka alaealine laps. Nüüd laps on suureks kasvanud ja elab oma elu. Nendel on ühine perekonnanimi nüüd ehk minu emal, tema mehel ja mehe lapsel. Kuna emal on endal ka 2 last siis küsimus selline - emal on maja, kus hetkel emal pärandajad ei ole. Maja oli pärandatud emale veel vanaema kaudu aga nüüd kui emad enam poleks kas siis pärandajaks jääks ikka oma lastele või sinna kuulub ka selle mehe laps ka nüüd sisse? Kas siis kasulaps ka pärib minu ema vara ja maja? Kas oleks parem siis, et ema teeks testamendi sest ema ise ei soovi sellele kasulapsele midagi jätta.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Pärimisseaduse järgi on lapsed esimese järjekorra pärijad. Nende kõrval on pärijaks ka üleelanud abikaasa. Abikaasa pärib pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Kui ema sai maja omanikuks pärimise teel, siis nimetatud maja ühisvara hulka ei kuulu ehk ema surma korral läheb maja täies ulatuses pärandvara hulka.

Teie ema abikaasa laps ei ole seadusjärgse pärimise korral Teie ema pärija, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui laps loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele?15.09.2021

Tere.
Nagu ma olen aru saanud, siis pärija pärib ka võlad.
Kui laps, kui pärija, loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele (alaealine)?

Tänan abi eest.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on oma olemuselt pärandajaga lahutamatult seotud. Pärija pärib seega ka võlad. Kui pärija loobub pärandist, siis on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Antud juhul kui pärija loobub pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed, kellel on ka omakorda õigus pärandist loobuda. Kui pärija on alaealine, siis on kohustuslik pärandvara inventuur. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal