Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalik elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud, ka ametlikult elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?27.01.2020

Tere!
Kuidas on võimalik lahendada olukord, kus 2 last on üks nädal ühe vanema juures ja teine nädal teise juures, kuid kulutused mida mina (ema) teen lastele ehk riided jms isa kokkulepitud kuupäeval ära ei maksa. On kokkulepe, et kulutused lastele lähevad pooleks, kuid mina emana pean pidevalt meeldetuletusi tegema. Kas on võimalik sellise elukorralduse juures, kus lapsed on jagatud ka ametlikult nö elatist nõuda, kuna suusõnaline kokkulepe ei toimi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Laste vahelduv elukoht ei tähenda tingimata seda, et kummalgi vanemal pole elatise maksmise kohustust. Kui ühe vanema kanda on sellise elukorralduse juures ikkagi teisest vanemast suurem osa laste ülalpidamiskuludest, on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud. Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muuta 2009. aastal määratud elatise summat?27.01.2020

Tere.

Kui on määratud 2009. aastal elatise summa, mis ei olnud miinimum. Kas selle suurendamiseks peab pöörduma kohtu poole?Ja kas isa võib edasi maksta seda summat ilma, et midagi valesti teeb.

Vastust ootama jäädes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, tuleb elatise suurendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, kuni uue lahendini võib lapse isa maksta elatist kehtiva lahendi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse oma nimele kirjutan, kas laps saab abiellumisel saadud nime või saan panna ka neiupõlvenime?27.01.2020

Tere
Kui ma olen abielus aga meil abikaasaga sünnib laps ja soov oleks laps enda nimele ainult kirjutada (abikaasa nõusolekul), kas laps saab selle nime, mis mulle on abikaasalt tulnud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nimeseaduse § 8 lõike 1 kohaselt antakse lapsele:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Seega, kui Te kannate abikaasaga sama perekonnanime, siis antakse igal juhul ka lapsele sama perekonnanimi ja seda nii juhul, kui lapse sünnitunnistusele kantakse isana Teie abikaasa kui ka juhul, kui lapse isadust ei tuvastata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas alimentide summa muutub kui on sündimas veel üks laps uuest suhtest?24.01.2020

Tere,
Elan mehega, kellel on eelmisest suhest laps. Ta maksab iga kuu alimente, kokkuleppel aga mitte alla poole miinimumpalgast, ehk praegu 292€. Meil sündimas teine laps.
Kas alimentide summa muutub kui on veel üks laps uues suhtes?

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühe ülalpeetava lisandumine ei anna automaatselt alust elatise vähendamiseks. Kui mehe varanduslik olukord võimaldab anda kõikidele oma lastele ülalpidamist kehtiva elatismiinimumi ulatuses, ühetaoliselt, puudub alus elatise vähendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millised õigused on alimentide suurendamiseks kehtiva notariaalse kokkuleppe korral?24.01.2020

Tegime laste isaga 2016. a notariaalse kokkuleppe laste alimentide maksmiseks (pangapoolne nõue kodulaenu ülevõtmiseks). Kokkulepe oli, et laste isa maksab 150€ kuus lapse kohta, kokku 300€ kuus.
Soovisin selle aasta algusest summat suurendada 350€-ni kuus põhjendades seda elukalliduse tõusuga, lapsi kasvatan üksi. Laste isa keeldub summat suurendamast. Kas ainuke võimalus on kohtusse pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, on tõepoolest ainukene viis elatise suurendamiseks kohtusse pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavalduse elatise väljamõistmiseks, riigilõivu sellelt hagilt tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et saaksin oma laste elus ja kasvatamises osaled, ka siis kui lahku läheme?24.01.2020

Tere.
Oleme elukaaslasega koos elanud neli aastat. Meil on kaks ühist last ja elukaaslasel kooliealine laps eelnevast kooselust. Nüüd nõuab naine, et astuksin nende elust välja ja hakkaksin elatist maksma.
Tunnen muret oma tütarde kasvukeskkonna pärast, sest naine plaanib luua uue suhte. Kardan, et mul muutub keeruliseks 
edaspidi osaleda tütarde elus ja kasvatamises.
Olen seni laste eest igapäevaselt hoolitsenud ja tahan seda ka jätkata ja ma soovin lapsi ise kasvatada kuidas mul see võimalik oleks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Eelkõige peaksid vanemad peale lahkuminekut laste tulevases elukorralduses omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võib oma murega pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu laste elukoha ja lastega suhtlemise korra osas kokkulepet sõlmida, tuleb laste ühise hooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks ja/või suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks vastava avaldusega kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täpselt peab olema parkimisaeg fikseeritud, kas minuti täpsusega või on mingi piir lubatud?24.01.2020

Tere. Kas Eestis on kuskil määratletud automaatse digitaalse kellaga parkimine? Tähendab, mul on digitaalne kell, mis salvestab parkimisaja 15 min. ja 30 min. ajaga. 30 min. setingul parkides ehk kui pargin näiteks sõiduki 10:46 valib kell parkimisajaks täistunni ehk 11:00. Nüüd ongi küsimus, et kas Eesti parkimisseadusega on see kooskõlas? Või Pean ikkagi märkima täpse kellaaja, et mitte trahvi saada. Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eraldi regulatsiooni selle kohta, milliseid tehnilisi vahendeid tuleb parkimiaja alustamise märkimiseks kasutada, Eestis ei ole. LS § 187 lg 4 kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Seega sätestab seadus, et teada tuleb anda parkimise alustamise aeg. Milliseid tehnilisi lahendusi keegi selleks valib, on minu arusaamist mööda igaühe enda otsustada. Oluline on, et parkimise alustamise aeg oleks kontrollijale tuvastatav. Kui kasutatav tehniline lahendus parkimisaja alguse aja fikseerimist ei võimalda, siis tuleb kaaluda teiste vahendite või lahenduste kasutamist.
 

Küsimus: Kui kohtuotsuses on fikseeritud elatisraha suurus, kas seda siis ei saagi suurendada?23.01.2020

Tere! Kaks aastat tagasi käisin eksmehega kohtus, kus kohus määras elatiseks fikseeritud summaks 250€+ tagasiulatuv summa osamaksetena laste täisealiseks saamiseni. Otsuses on kirjas, et sellega ei või uuesti kohtusse pöörduda. Kas ma tõesti ei või enam kohtusse pöörduda elatise summa tõstmiseks vastavalt hetkel kehtivale summale 292€? Ja kas siis elatise maksmine ei toimu kuni lapse koolis käimiseni? Kui otsuses on kirjas, et kuni täisealiseni, kas see siis tähendab, kui laps saab 18 ja käib endiselt koolis, siis ei pea enam talle isa elatist maksma? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtulahendi aluseks olevad asjaolud muutuvad, on ikka õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kui lapse vajadused on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud, on alus elatise suurendamiseks olemas.

Elatis mõistetakse välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps saab täisealiseks, kuid käib koolis edasi ning lapse isa ei ole nõus talle enam vabatahtlikult elatist maksma, tuleb täisealisel lapsel elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu peaks pöörduma ja kas praegu last kasvatav minu elukaaslane saaks ka mingisuguseid õiguseid lapse kohta?23.01.2020

Tere.
Me jagame endise elukaaslasega lapse hooldusõigust. Me läksime lahku enne kui laps sündis aga hooldusõigus on mõlemal. Last on kasvatanud koos minuga minu praegune elukaaslane. Ta on lapse sünnist saadik teda kasvatanud ja hoidnud. Lapse bioloogiline isa ei tunne lapse vastu mingit huvi aga elatist maksab. Ta ei oleks ealeski nõus loobuma oma hooldusõigusest. Küsimus ongi selline, et kas praegu last kasvatav mees saaks ka mingisuguseid õiguseid lapse kohta? Kuhu peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie elukaaslasel saavad lapse suhtes õigused (ja kohustused) tekkida vaid siis, kui ta lapse lapsendab, kuid mõistan, et lapse bioloogiline isa ei ole valmis andma oma nõusolekut lapsendamiseks. Kui lapse bioloogiliselt isalt just PkS § 135 alusel hooldusõigust täielikult ära ei võeta, ei saa Teie elukaaslane last paraku lapsendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tunnistada kehtetuks abieluvaraleping, kuna teine pool andis pärast lepingu sõlmimist kohe lahutuse sisse?23.01.2020

Kuidas oleks võimalik tunnistada abieluvara leping kehtetuks, kui selgus, et teine pool kasutas pettuse teel ära minu tolle hetke emotsionaalset seisundit ja soovis mind seetõttu varaliselt laostada. Nimelt esitas teine pool koheselt pärast lepingu sõlmimist lahutuse avalduse.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kohtusse pöördudes tuleb lepingu tühisusele tugineval poolel kohtule selgelt tõendada, et leping oli sõlmitud eelpool nimetatud asjaolude mõjul.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand