Õigus
Küsimus: Kas ema truudusetus ja lapse ebaturvalistesse olukordadesse jätmine annab aluse lapse isa juurde määramiseks?18.06.2013
Laps on allakooliealine ja viimasel ajal on suhted lapse emaga muutunud halvemuse poole. Kui palju tuleks kohtus arvesse asjaolud, et naine abielu ajal on olnud truudusetu ja on olnud ka olukordi, kus ta oma seiklushimus on lapse turvalisuse ohtu seadnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui kohus peab otsustama, kummale vanemale anda otsustusõigus lapse viibimiskoha osas, lähtutakse peaasjalikult sellest, kumma vanema juures on lapse huvid rohkem tagatud.
Lapse huvide kaitstusele räägib kindlasti kaasa see, et lapsel on vanema juures turvaline olla – seega lapse ohtlikkesse olukordadesse asetamine seda teinud vanema kasuks ei räägi. Iseasi, kas teine vanem on võimeline seda kohtule tõendama.
Vanema truudusetus kohtu jaoks lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmise ostsutamisel suure tõenäosusega rolli ei mängi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur oleks õiglane elatisraha suurus, kui isal on korralik töökoht ja sissetulek?18.06.2013
Olen kahte alaealist last kasvatav ema. Laste isaga, kellega olime vabaabielus, oleme 2 aastat lahus elanud. Siiani ei ole ma temalt elatisraha nõudnud, kuna elan lastega tema korteris, mille laenu ta maksab. Kui suur oleks õiglane elatisraha suurus, kui tal on korralik töökoht ja sissetulek. Või kas mul üldse on õigus nõuda elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui lapsed elavad alaliselt Teiega, on Teil õigus laste isalt elatist nõuda. Seejuures peab märkima, et laste isa ei ole kohustatud tagama Teile ja lastele elamispinda – tegemist on laste isa vabatahtliku (ja heasoovliku) teoga, millest ta võib igal ajal nö loobuda (ilmselt mõjutab laste isa käitumist ka asjaolu, et siiani Te lastele elatist nõudnud ei ole).
Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb eeskätt lähtuda laste vajadustest, isa sissetulek on kindlasti teisejärguline. Laste vajaduste suuruse kujundavad laste ülalpidamiseks tehtavad kulutused – sinna alla lähevad kulutused eluasemele, söögile-joogile, riietele-jalanõudele ja olenevalt lapse vanusest muule vajalikule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab ühisvaralepingu seoses eluaseme soetamisega muuta lahusvaralepinguks?17.06.2013
Tere!
Abielludes sõlmisid noored ühisvaralepingu. Nüüd, 4 kuud hiljem, otsustab mees seoses eluaseme soetamisega muuta lepingu lahusvaralepinguks.
1. Kas seoses lepingu muutmisega kaotaks kuuendat kuud last ootav abikaasa õiguse abieluaastate jooksul soetatud igasugusele ühisele varale, kaasa arvatud ka abielu ajal soetatud eluasemele?
2. Millised on nii tema kui ka sündiva lapse õigused, juhul kui abielupaar peaks tulevikus lahutama?
3. Kas oleks võimalik ja millised tingimused tuleks lisada lahusvaralepingusse, et tagada turvalisus varasuhtes nii lapsele kui ka emale (arvestades olukorda, et ema lapsega kodus oldud aja jooksul ei oma sissetulekuid)?
Vastust ootama jäädes, lugupidamisega
Abielludes sõlmisid noored ühisvaralepingu. Nüüd, 4 kuud hiljem, otsustab mees seoses eluaseme soetamisega muuta lepingu lahusvaralepinguks.
1. Kas seoses lepingu muutmisega kaotaks kuuendat kuud last ootav abikaasa õiguse abieluaastate jooksul soetatud igasugusele ühisele varale, kaasa arvatud ka abielu ajal soetatud eluasemele?
2. Millised on nii tema kui ka sündiva lapse õigused, juhul kui abielupaar peaks tulevikus lahutama?
3. Kas oleks võimalik ja millised tingimused tuleks lisada lahusvaralepingusse, et tagada turvalisus varasuhtes nii lapsele kui ka emale (arvestades olukorda, et ema lapsega kodus oldud aja jooksul ei oma sissetulekuid)?
Vastust ootama jäädes, lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui abieluvararežiimiks on varaühisus, saab seda abieluvaralepinguga varalahususeks muuta vaid abikaasade kokkuleppel, st kinnisvara omandanud abikaasa ei saa ainuisikuliselt otsustada, et soetatud eluase on nüüd tema lahusvara ja edaspidi on vararežiimiks varalahusus.
Kui abikaasad siiski otsustavad abieluvaralepingu sõlmida ja teha muudatusi hetkel kehtivas vararežiimis, võib abieluvaralepinguga varaühisuse tervikuna varalahususeks ümber määrata, kuid võib ühe abikaasa lahusvaraks määrata ka vaid konkreetse eseme, nt soetatud eluaseme. Esimesena nimetatud juhul abikaasadel ühisvara enam ei teki ja abielu lahutades midagi jagada ei ole, kuid teisena nimetatud juhul saab (võimalikku) ühisvara abielu lahutamisel jagada, välja arvatud neid konkreetseid esemeid, mis määrati abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvaraks.
Ilmselt oleks kõige enam naisterahva huvides olukord, mil abikaasade vahel jätkuks varaühisuse varasuhe – sellisel juhul ei ole vahet, kumb abikaasa mingi eseme soetab, tegemist oleks ikkagi abikaasade ühisvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline võimalu on kurtidele võtta invapuhkust?17.06.2013
Soovin teada, et kas minul, kui kurdil inimesel, on õigus saada invapuhkust vaatamata sellele, et ma pole veel võtnud põhipuhkust või ei ole mul seda õigust?
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töövõimetuspensionäri põhipuhkus on seaduse järgi seitsme päeva võrra pikem ning puhkusetasu maksmine teisest allikast. Omavahel ei ole need kaks puhkust seotud, küll aga võib neid järjestikku rakendada. Seega ei pea selleks tingimata kasutama põhipuhkust, et oma seitset lisapäeva kätte saada.
Töövõimetuspensionäri puhkusest saate lugeda samast portaalist vastatud küsimusest allolevalt lingilt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/5263/kas-peale-lisapuhkuse-veel.html
Muretut puhkuse kasutamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mind saab, minult nõusolekut küsimata, panna puhkuse ajaks teist asendama?16.06.2013
Tere!
Tööl tekkimas selline olukord, kus mind, poole kohaga töötajat (max 90 h kuus), tahetakse panna asendama täistöökohaga töötaja puhkust. Puhkus kestab 2 nädalat ja algab 1. juulil. Mulle ülemused midagi teavitanud veel ei ole, ainult jutu käigus sain teada teise töötaja käest tema puhkusest. Sooviksin teada, kas tööandjal on õigus mult nõuda selle puhkuse asendamist ja muud kasulikku infot. Tööleping on lihtsalt koostatud, mõningates asjadest on lähemalt räägitud ning muidu on kirjas, et tööõiguslikes suhetes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigi töölepingu seadustest.
Aitäh Teie aja ja vastuse eest.
Tööl tekkimas selline olukord, kus mind, poole kohaga töötajat (max 90 h kuus), tahetakse panna asendama täistöökohaga töötaja puhkust. Puhkus kestab 2 nädalat ja algab 1. juulil. Mulle ülemused midagi teavitanud veel ei ole, ainult jutu käigus sain teada teise töötaja käest tema puhkusest. Sooviksin teada, kas tööandjal on õigus mult nõuda selle puhkuse asendamist ja muud kasulikku infot. Tööleping on lihtsalt koostatud, mõningates asjadest on lähemalt räägitud ning muidu on kirjas, et tööõiguslikes suhetes juhinduvad osapooled Eesti Vabariigi töölepingu seadustest.
Aitäh Teie aja ja vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööaja muutmine tähendab ühtlasi töölepingu tingimuste muutmist, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Selleks tuleks sõlmida töölepingu lisa, kus on kirjas töökoormuse muutmise kestvus ja töötasu sellel perioodil.
Kas Te sellega nõustute või mitte, on juba Teie enda otsustada.
Ilusat suve jätku soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ma kaks päeva ei käinud tööl ja ei saanud ka teavitada, kas nüüd peangi siis selle 1450 eurot kinni maksma?16.06.2013
Tervist!
Sooviks teada, mis võimalused mul on. Ma ei teavitanud tööandjat kaks päeva järjest (ei saanud helistada), et ei tule tööle, saadeti mulle kahjunõue meili peale summaga 1450 eurot. Tahaksin teada, kustkohast selline summa välja võlutakse. Käisin siis tööandjaga vestlemas, sunniti mind kirjutama alla ülesütlemise paberile, kus siis oli kirjas see summa. Esiteks oli sinna vale kuupäev pandud, sealt lugedes oli, et ma pole kuu aega teavitanud, ütlesin tööandjale, et küsin juristilt nõu enne ei kirjuta alla kuskile, nii kui mainisin juristi, siis pakkus mulle variandi, et kirjutan valge paberi peale, luban, et töötan 30 kalendripäeva ning siis saan töölt lahkuda ning pääsen sellest 1450 eurost. Kui mu tervis ei luba seda kuu aega seal töötada, mida ma siis tegema peaksin? Selles suhtes, et kui ma kaks päeva ei teavitanud neid, et ma ei tule tööle, kas tõesti saab nii suure summa nõuda ning kui kirjutasin valge paberi peale, et töötan kuu aega, kas peangi oma haige tervisega seal tõesti olema see kuu aega? Mida peaksin tegema?
Sooviks teada, mis võimalused mul on. Ma ei teavitanud tööandjat kaks päeva järjest (ei saanud helistada), et ei tule tööle, saadeti mulle kahjunõue meili peale summaga 1450 eurot. Tahaksin teada, kustkohast selline summa välja võlutakse. Käisin siis tööandjaga vestlemas, sunniti mind kirjutama alla ülesütlemise paberile, kus siis oli kirjas see summa. Esiteks oli sinna vale kuupäev pandud, sealt lugedes oli, et ma pole kuu aega teavitanud, ütlesin tööandjale, et küsin juristilt nõu enne ei kirjuta alla kuskile, nii kui mainisin juristi, siis pakkus mulle variandi, et kirjutan valge paberi peale, luban, et töötan 30 kalendripäeva ning siis saan töölt lahkuda ning pääsen sellest 1450 eurost. Kui mu tervis ei luba seda kuu aega seal töötada, mida ma siis tegema peaksin? Selles suhtes, et kui ma kaks päeva ei teavitanud neid, et ma ei tule tööle, kas tõesti saab nii suure summa nõuda ning kui kirjutasin valge paberi peale, et töötan kuu aega, kas peangi oma haige tervisega seal tõesti olema see kuu aega? Mida peaksin tegema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 15 lg 2 p 10 teatab töötaja tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
TLS § 74: Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
Võimalik, et tööandja soovib oma nõudmistes tugineda nendele sätetele. Juhul, kui Teie töölt puudumine oleks põhjendamata, siis võiks ehk tööandja nõudmistele tekkida alus. Sealjuures kahjusumma, mis ületab Teie kuupalka, tuleks tööandjal kindlasti ära põhjendada. Teie küsimusest saan aru, et töölt eemaloleku põhjuseks olid terviseprobleemid, mis on kahtlemata oluline põhjus, mida lihtne tõendada ja seetõttu ei peaks Te mingile väljapressimisele alluma.
Kui tervis ei võimalda tööd teha, siis tuleks võtta töövõimetusleht või arsti ettekirjutus teatud tööde vastunäidustuse kohta ja keegi ei saa sundida Teid haigest peast tööl käima.
Juhin tähelepanu asjaolule, et lahkudes töölt omal soovil (töölepingu korraline ülesütlemine) või poolte kokkuleppel, jääte ilma Töötukassa poolt makstavast töötuskindlustushüvitisest.
Probleemide lahenemist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas KÜ-l on õigus nõuda nelja väljaehitamata pööningukorteri omanikult maja üldkulude tasumist tagantjärele?15.06.2013
Tere,
Majas, kus tegutseb korteriühistu, on välja ehitatud 7 korterit ja pööningul asuvad 4 välja ehitamata korteriomandit, mis ei ole eluruumid ega mingil moel ka piiritletud (tavaline pööning, kuhu vaid välja veetud vee- ja küttetrassid). Need neli korteriomandit kuuluvad ühele juriidilisele isikule.
Sooviksin teada kolme asja -
1. Mitu häält omab nende korteriomandite omanik ühistu üldkoosolekul? Kas 4 häält nagu näeb ette KÜS § 11 lg 1 (ka ühistu põhikirjas selline punkt sees) või 1 hääl nagu on kirjas KOS § 19 lg 1?
2. Pööningul asuvate korteriomandite omanik pole tasunud kordagi ühistu remondifondi kokkulepitud summat ega ka muid tasusid (nt üldvesi ja -elekter). Olemasolevad korterid ehitati 7 aastat tagasi ja sellest ajast pole pööningul olevates korteriomandites mingeid töid teostatud ja ehitust jätkatud. Kas on võimalik nõuda ühistul nende maksete tasumist tagantjärele ja kas on võimalik üldse lõpetada korteriomandit?
2. Kas praegusel hetkel ehituse jätkamise sooviga peab pööningu omanik saama nõusoleku ka ülejäänud seitsmelt korteriomanikult ning kui peab nõusoleku saama, siis missuguses seaduses see kehtestatud on?
Ette tänades!
Majas, kus tegutseb korteriühistu, on välja ehitatud 7 korterit ja pööningul asuvad 4 välja ehitamata korteriomandit, mis ei ole eluruumid ega mingil moel ka piiritletud (tavaline pööning, kuhu vaid välja veetud vee- ja küttetrassid). Need neli korteriomandit kuuluvad ühele juriidilisele isikule.
Sooviksin teada kolme asja -
1. Mitu häält omab nende korteriomandite omanik ühistu üldkoosolekul? Kas 4 häält nagu näeb ette KÜS § 11 lg 1 (ka ühistu põhikirjas selline punkt sees) või 1 hääl nagu on kirjas KOS § 19 lg 1?
2. Pööningul asuvate korteriomandite omanik pole tasunud kordagi ühistu remondifondi kokkulepitud summat ega ka muid tasusid (nt üldvesi ja -elekter). Olemasolevad korterid ehitati 7 aastat tagasi ja sellest ajast pole pööningul olevates korteriomandites mingeid töid teostatud ja ehitust jätkatud. Kas on võimalik nõuda ühistul nende maksete tasumist tagantjärele ja kas on võimalik üldse lõpetada korteriomandit?
2. Kas praegusel hetkel ehituse jätkamise sooviga peab pööningu omanik saama nõusoleku ka ülejäänud seitsmelt korteriomanikult ning kui peab nõusoleku saama, siis missuguses seaduses see kehtestatud on?
Ette tänades!
Vastus: Andry Krass, jurist, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, www.kvatro.ee
1. Lähtuda tuleb korteriühistu põhikirjas sätestatust ehk siis iga korteriomand annab korteriühistu üldkoosolekul ühe hääle.
2. Korteriühistu saab nõuda majanduskulude tasumist tagasiulatuvalt viimase kolme möödunud + jooksva aasta eest.
3. Korteriomandid lõpetatakse korteriomandiseaduse paragrahv 6 lõige 2 kohaselt kolmel juhul: 1) kõigi korteriomanike notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel; 2) enamiku korteriomanike notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel, kui hoone on täielikult kasutuskõlbmatuks muutunud; 3) isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui ta on omandanud kõik korteriomandid.
4. Ehitamisega seonduvad üldnormid on sätestatud ehitusseaduses. Kuna ehitamine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut, siis kuuluvad siin kohaldamisele ka korteriomandiseaduse sätted. Viimatinimetatud seaduse üldreegel on, et ehitustegevuseks annavad nõusoleku kõik korteriomanikud (vt KOS par 16 lg 1), millise kokkuleppe olemasolu võib ehitusloa olemasolu korral ka eeldada.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes vastutab maja remonttööde eest, mille tagajärjel on tekkinud minu korteris liigniiskus?15.06.2013
Tere
Korter asub sokli- ehk keldrikorrusel. Ühistu otsustas maja renoveerida, mis on nüüdseks lõpetatud. Nüüd aga on korteri seinad märjad ja niiskuskahjustus on rikkunud nii mööblit kui laminaati. Ühistult aru pärides selgus, renoveerimise juurde ei kuulunud täielik drenaaži paigaldus, mis oleks vältinud niiskuse korterisse pääsu, ehitaja ei anna garantiid sellise lahenduse puhul. Küsimine siis, kes on vastutav tehtud-tellitud tööde suhtes, mis kahjustavad minu korterit? Kas ühistu oleks pidanud selliste murede tekkimise suhtes arvestama töid tellides? On minul õigust nõuda probleemi lahendust ja tekkinud kahjude korvamist?
Korter asub sokli- ehk keldrikorrusel. Ühistu otsustas maja renoveerida, mis on nüüdseks lõpetatud. Nüüd aga on korteri seinad märjad ja niiskuskahjustus on rikkunud nii mööblit kui laminaati. Ühistult aru pärides selgus, renoveerimise juurde ei kuulunud täielik drenaaži paigaldus, mis oleks vältinud niiskuse korterisse pääsu, ehitaja ei anna garantiid sellise lahenduse puhul. Küsimine siis, kes on vastutav tehtud-tellitud tööde suhtes, mis kahjustavad minu korterit? Kas ühistu oleks pidanud selliste murede tekkimise suhtes arvestama töid tellides? On minul õigust nõuda probleemi lahendust ja tekkinud kahjude korvamist?
Vastus: Andry Krass, jurist, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, www.kvatro.ee
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus panna korteriomanike nimed infotahvlile?15.06.2013
Tere
Kas korteriühistul on õigus panna korteriomanike nimed infotahvlile või seda ei tohiks teha seoses andmekaitseseadusega?
Kas korteriühistul on õigus panna korteriomanike nimed infotahvlile või seda ei tohiks teha seoses andmekaitseseadusega?
Vastus: Andry Krass, jurist, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, www.kvatro.ee
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on mingi võimalus ka täiskasvanud isikut lapsendada?14.06.2013
Tere,
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Täisealist isikut ei ole tõesti võimalik lapsendada.
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, millisel eesmärgil soovitakse täisealist isikut lapsendada, seega ei oska ma kahjuks rohkem nõu anda. Kui küsimus on seotud nt pärimisega, on võimalik teha testament soovitud isiku kasuks – selles osas oskab nõu anda notar.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand