Õigus

Kui teenuse ostja jätab kokkulepitud kuupäevaks kokkulepitud tasu maksmata, siis on teenuse osutajal õigus seda nõuda. Kui lepingus on kokku lepitud, et teenuse ostja poolseks kohustuseks on tasu maksmine, siis selle tingimuse rikkumise korral võib teenuse osutaja keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest senikaua, kuni teenuse ostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 111). Kui teenuse ostja soovib aga samal ajal oma dokumente kätte saada, siis isegi teenuse eest tasumata jätmisel tuleb dokumendid nende omanikule tagastada.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kui suitsuhais levib korterelamu konstruktsioonide kaudu teistesse korterelamus asuvatesse korteritesse, on korteris suitsetamise näol tegu KrtS § 31 lg 1 p 1 mõistes õigusvastase tegevusega, sõltumata sellest, kas korteriomanike üldkoosolekul on selles küsimuses otsuse teinud või mitte.
Korteris suitsetamisega kaasnevast probleemist tuleb korteriomanikku teavitada ning paluda tal korteris suitsetamine lõpetada. Juhul, kui korteriomanik jätkab korteris suitsetamist (ning suitsuhais levib teistesse korteritesse), siis lubab KrtS § 32 algatada tema suhtes korteri võõrandamisprotsessi.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!
Kui te ei ole kindel, et kliimaseade paigaldamine on toiminud ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel, siis esmalt tuleks alustada selle kontrollimisest. Kui kliimaseade on paigaldatud ilma ehitusteatiseta, on tegemist ebaseadusliku ehitamisega, mis allub kohaliku omavalitsuse poolt teostatavale järelevalvele. Korteriühistu juhatuse liikmed peavad tegema kõik selleks, et ehitustegevus oleks kooskõlas seadustega. Reeglina kohalikud omavalitsused küsivad ehitusteatise menetlemisel ühistu arvamust, seega on raske uskuda, et ühistu juhatus ei olnud projektiga tuttav.
Reeglina on rõdu alati kaasomandiosa (kui ei ole notariaalselt kokkulepitud teisiti) ning seda isegi siis kui keegi teine seda rõdu peale teie kasutada ei saa. Kaasomandi puhul vastutavad kõik korteriomandite omanikud ühiselt selle korrashoiu eest (v.a delikti puhul ehk tahtliku kahjustamise eest) ning sellisel juhul rõdu kaudu kliimaseadme paigaldamiseks katusele piisab korteriomanike häälteenamusest. Kirjutate, et rõdu kuulub teie korteriomandi pinna koosseisu, kui see on nii, siis on teil kohustus hoiduda selle rikkumisest ja kohustus hoida rõdu korras ning kindlasti oleks vajalik eelnevalt olnud ka teie kooskõlastus.

Vastavalt perekonnaseadusele varaühisus abikaasade vahel lõpeb, kui üks abikaasadest sureb. Testamendi puudumise korral toimub pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ning sugulased. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Ühisvara lõppemise puhul surmaga kohaldatakse varale kaasomandi sätteid ning kaasomanikul on õigus oma mõttelist osa vabalt kasutada ja käsutada, st ta võib selle ka edasi kinkida. Seega võib vanaisa teile oma osa kinkida. Vanaema osa ühisvarast läheb jagamisele pärijate vahel, kelleks Teie küsimusest nähtuvalt on vanaisa ning kolm last, igaüks ¼ ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Vastavalt EL pärimisasjade määruse üldreeglile on pärimisasjade lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Ka kohalduvaks õiguseks on üldiselt selle riigi õigus, kus asus surnu alaline elukoht surma hetkel. Pärandajal on aga õigus valida pärimisasja lahendamiseks selle riigi õigus, mille kodanik ta on.

Notariaalselt tõestatud testamendil on õiguslik toime ka teises liikmesriigis, välja arvatud juhul kui see on vastuolus avaliku korraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk ema surma korral pärivad tema lapsed. Seadusjärgse pärimise korral ei päri vennanaine, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane. Kuivõrd Teie vend on surnud, siis pärivad venna asemel tema lapsed.

Teie küsimusest ei nähtu, kas enne isa surma kuulus 2/3 majast isale või nimetatud osa vanemate ühisomandis. Eeltoodust sõltub see, milline osa kuulub Teie emale ja tema surma korral pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui testamenti ei ole toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Küsimusest ei selgu, kas Teie vend oli abielus või ei. Kui oli abielus, siis tema pärandvara pärijateks on tema abikaasa ning esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk tema alanejad sugulased ehk käesoleval juhul tema lapsed. Kui Teie vend abielus ei olnud, on tema seadusjärgseteks pärijateks ainult tema lapsed. Kusjuures abikaasa pärimise puhul tuleb arvestada sellega, et abikaasa pärib võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Ka pojad eelmisest abielust on Teie venna seadusjärgsed pärijad.

Kui Teie ema tee testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased ehk lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus tema alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased tema kaudu ehk Teie lapsed ei päri. Teie ema pärijateks on aga venna lapsed, kuna vend on surnud enne ema. Venna naine ei ole Teie ema pärijaks, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Pärimisseaduse järgi on lapsed esimese järjekorra pärijad. Nende kõrval on pärijaks ka üleelanud abikaasa. Abikaasa pärib pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Kui ema sai maja omanikuks pärimise teel, siis nimetatud maja ühisvara hulka ei kuulu ehk ema surma korral läheb maja täies ulatuses pärandvara hulka.

Teie ema abikaasa laps ei ole seadusjärgse pärimise korral Teie ema pärija, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on oma olemuselt pärandajaga lahutamatult seotud. Pärija pärib seega ka võlad. Kui pärija loobub pärandist, siis on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Antud juhul kui pärija loobub pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed, kellel on ka omakorda õigus pärandist loobuda. Kui pärija on alaealine, siis on kohustuslik pärandvara inventuur. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal