Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaks arvestama, kui soovin pööningu välja ehitada, kas on vaja kõikide omanike nõusolekut?19.04.2021

Tere.
Kortermajas on kokku 8 korterit (4 all ja 4 üleval) ja pööning välja ehitamata. Alumistel on kelder, aga ülemistel ei ole panipaika ega midagi. Mõte on jagada pööning neljaks ja vaid enda korteri pealmine välja ehitada. Hetkel on pööning ühisosa.
1. Mida peaks arvestama, kui soovin pööningu välja ehitada?
2. Kas on vaja kõikide omanike nõusolekut või sobib mingi %?
3. Kas on kohustus pööningu osa eest maksta või saab kokkuleppe teisiti sõlmida?
4. Kuidas seaduslikult see kõik vormistada? Mis on need sammud, mida teha tuleks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9 lg, mis ütleb, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi.
Iga korteriomanik võib teiselt korteriomanikult nõuda muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui:
1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega;
2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Viimati nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Pööningu ümberehitamisel ja eriomandi eseme koosseisu vormistamisel tuleb alustada korteriomanike kokkuleppe sõlmimisest, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul, kui kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik, siis tuleb pööningu ümberehitamisega seotud otsused korteriomanike üldkoosolekul piisava häälteenamusega vastu võtta, koostada ehitusprojekt, hankida ehitusluba ning pöörduda kohtusse, paludes nende korteriomanike nõusolek, kes pööningu välja ehitamisele vastanduvad, vastavasisulise kohtumäärusega asendada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas jalgratturil võib olla mingi süü otsasõidul kuigi seadus kohustab parklast väljuval autol anda igal juhul teed?14.04.2021

Tere,

Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.

Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?

Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

2019.a kehtinud LS § 31 lg 9 kohaselt sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Mina mõistan eeltoodut selliselt, et jalgratturil on küll sõidueesõigus (§ 31 lg-d 5 ja 6), kuid see ei vabasta neid kohustusest järgida LS § 31 lg-s 9 sätestatud kiirusenõudest. Kui menetleja tuvastab, et jalgratturi kiirus oli suurem, kui jalakäija tavakiirus ja kiirus on mõjutanud tervisekahjustuse või varakahju tekkimist, võib tegemist olla ka jagatud vastutusega.
 

Küsimus: Kas ma olen vanaisa vara testamendijärgne pärija kui selle päris vanaema, aga nüüd on tema surnud ja mina olin testamendis järgmine?14.04.2021

Tere,
Minu vanaisa tegi testamendi mille kohaselt ta märkis pärijate järjekorra. Et kõigepealt läheb kogu tema vara naisele, naise surma kohal ühele tütrele (hoolimata sellest, et tal on rohkem lapsi) ja seejärel minule. Peale vanaisa surma läks kogu vara vastavalt testamendile tema naisele. Hiljuti suri tema naine (minu vanaema).
Mida tuleks teha selleks, et see vara laheks nüüd edasi minu emale? Ma eeldan et tuleks minna notari juurde ja sama testament uuesti avada? Ja kas selleks tegevuseks on kindel tahtaeg (et näiteks tuleb seda teha 6 kuu jooksul vanaema surmast)?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari juurde. Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud alates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mida siis mina pärin kui naine jättis testamendiga kogus vara annakutena oma esimesest abielust sündinud poegadele?14.04.2021

Tere,
Minu abikaasa surma järel selgus, et meie ühisvarale on abikaasa teinud testamendi, kus on jätnud kogu vara annakutena oma kahele pojale mehe esimesest abielust. Ühele pojale korter, auto ja teisele suvila võrdsetes osades.
Mind kui abikaasat on testamendist välja jäetud. Mis tähendab kogu vara ja annakutena?
Millise osa siis mina saan? Kuidas siis see vara jaguneb meie kolme vahel? Kas minul kui abikaasal ei ole õigust nendest annakutest saada sundosa ehk 1/3 osa?

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandaja saab pärandada ainult talle kuuluva osa varast ehk kui korter ja suvila kuulusid ühisvara hulka, siis pärandvara hulka kuulub nendest ½ ning üksnes see osa saab minna pärijatele. Ülejäänud ½ osas kuulvad ühisvarasse kuuluvad esemed Teile.

Kui abikaasa on kogu oma vara kohta teinud testamendi ning Teid pärijaks või annakusaajaks ei nimetanud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ehk Teil ei ole õigust saada osa pärandist. Erandlikel juhtudel on abikaasal sundosa nõue pärijate vastu, kuid see eeldab, et abikaasal oli Teie suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärimisõigus läheb mulle üle, kui vanaema tegi pärandi testamendiga minu emale, aga nüüd suri minu ema?14.04.2021

Tere. Mu vanaema tegi testamendi mu ema nimele, kus pärandab oma maja ja maa emale. Vanaema on juba mitu aastat hooldekodus. Nüüd laupäeval 27.03.2021.suri mu ema.
Kas nüüd kaotab testament kehtivuse ning pärimisõigus ei lähe automaatselt üle mulle või ikka kehtib kui midagi ei muudeta?
Vastust oodates.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Seega testament kehtivust ei kaota ning eelduslikult Teie ema asemel pärivad ema lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abikaasa peab oma õigusi korterile tõendama, kui tema abikaasa, kelle nimel oli korter, on nüüd surnud?14.04.2021

Tere!
Tekkis küsimus korteri kohta, mis on vanemate poolt ühiselt erastatud nende abielu ajal, kuid e-kinnistusraamatus ainult ema nimel. Ema on eelmise aasta mais surnud ja meie arvates peaks korter olema automaatselt tema abikaasa (meie isa) oma. Kahjuks avastasime, et tütre sissekirjutuseks on tarvis isal tõestada enda omanikustaatust. Kuna selle kohta kanded puuduvad, siis peaks kande tegemiseks omama pärimistunnistust, mis oleks mitmete notariaalsete toimingute lõpptulemus. Kas ühe abikaasa surma järel tuleb teisel (84-aastasel) abikaasal tõesti see kõik läbi käia või on siin tegemist ametniku tegemata tööga? Mida peaksime teadma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ühe abikaasa omanikuna kinnistusraamatusse kandmine oli varem tavapärane.

Teil tuleks pöörduda notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse. Samuti on võimalik notaris taotleda omandiõiguse tunnistuse väljastamist, mis tõendab, et pool korterist kuulub Teie isale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas valida varasuhe, ja kas tasub kohe peale abiellumist teha vastastikune testament?14.04.2021

Tere, olen peagi abiellumas ja uurin varasuhte kohta. Hetkel mul on laps, elukaaslasel ei ole. Minul on korter ja elukaaslasel kui abielludes valime ühisvara siis saan õigesti aru et kõik mis soetatud peale abielu on ühine? Siit ka küsimus
1. Kui ma näiteks lahkun enne meest, mis saab minu praegusest korterist kui see pole ühisvara, saab selle minu laps?
2. Kui lahkub varem minu mees, mis saab tema korterist?
3. Kas meil oleks targem teha kohe peale abielu abikaasade vastastikune testament? Et kui lahkun mina saab mees ja vastupidi?
Aitäh

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui korter kuulu ühisvara hulka, siis pärib seadusjärgse pärimise korral lapse kõrval abikaasa. Abikaasa pärib võrdselt esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Kui korter kuuluks ühisvara hulka ehk kuuluks võrdsetes osades Teile ja abikaasale, siis pärimisel päriks nii laps kui ka abikaasa ¼ korterist, ehk abikaasale kuuluks ¾ ja lapsele 1/4.

Kui Teie abikaasal ei ole lapsi, siis olete tema surma korral pärijateks Teie ning abikaasa vanemad.

Abikaasade vastastikuse testamendiga on võimalik abikaasadel teineteist vastastikku pärijaks nimetada või teha surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Samuti on võimalik selles testamendis kindlaks määrata, et üleelanud abikaasa surma korral on ainupärijaks Teie laps.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas pärimisasju korraldada, kui üks pärijatest ei soovi pärida aga tal pole ega soovi põhimõtteliselt isikut tõendavat dokumenti?14.04.2021

Olukord on selline, et suri perekonnaliige. Hetkel tegeleme pärandi avamisega. Probleem on selles, et üks pärijatest ei oma mingeid isikut tõendavaid dokumente. Ta on väga usklik inimene ning ütleb, et usk ei lase tal omada dokumente. Tal olid kunagi isikut tõendavad dokumendid, aga ta hävitas need. Temaga sellest teemast rääkida on mõtetu, inimene elab nii nagu ta elab.
See pärija ei ole pärandi saamisest huvitatud, aga ta põhimõtteliselt dokumente endale ei taotle.
Kes võib meid antud olukorras aidata?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärija jäi tegevusetuks ehk ei loobunud pärandist, siis kolme kuu jooksul pärimisõigusest teadasaamisest loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Ilma dokumendita ei saa pärija teha toiminguid seoses pärimisega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärijateks on üksnes viimasena lahkunu kaasa sugulased kui tehtud oli vastastikune testament?14.04.2021

Kui on lastetu vanapaar, kes on teinud testamendi üksteise nimele. Üks neist on lahkunud ja teine pärib kogu vara. Kui aga lahkub teine ka, kas siis on pärijateks ainult viimasena lahkunu sugulased või on mingi õigus ka varem lahkunud abikaasa sugulastel pärida?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui nad on vastastikuses testamendis määranud isiku, kellele läheb pärand üle üleelanud abikaasa surma korral, siis on pärijaks see isik. Kui pärijat ei ole nimetatud, siis toimub üleelanud abikaasa surma korral pärimine seadusjärgselt ehk pärima on õigustatud üksnes üleelanud abikaasa sugulased.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kui inimene suri välismaal, tema kinnisvara asub aga Eestis?14.04.2021

Mis saab siis, kui Eesti inimene, kes on alaliselt elanud viimased 10 aastat välismaal, sureb ja tema kinnisvara asub Eestis?
Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kus ta elab?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie küsimusest ei nähtu, millises riigis oli pärandaja alaline elukoht enne surma.

Euroopa Liidu pärimisasjade määruse kohaselt on üldisest kohtualluvuse reeglist tulenevalt pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Kui pärandaja alaline elukoht ei olnud surma hetkel liikmesriigis, siis on pädevus pärimisasja tervikuna lahendamiseks siiski sellel liikmesriigi kohtutel, kus asuvad pärandvarasse kuuluvad esemed, juhul kui surnu oli surma hetkel selle liikmesriigi kodanik või selles liikmesriigis asus surnu eelmine alaline elukoht ning kohtusse pöördumise ajaks ei ole alalise elukoha muutmisest möödunud rohkem kui viis aastat.

Üldreegli kohaselt kohaldatakse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus pärandaja alaline elukoht tema surma hetkel. Tuleb aga vaadata, kas pärandaja alaliseks elukohaks olnud riigi õigus näeb ette mõne muu riigi õiguse kohaldamise, näiteks kinnisasja asukoha järgi. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus valida ka selle riigi õiguse kohaldamise, mille kodanik ta on, seega sõltuvalt testamendi sisust võib kohaldamisele tulla ka nimetatud riigi õigus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal