Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja poolne TL ülesütlemine on seaduslik kui muudatused taheti rakendada tagantjärgi ja ma ei nõustunud?22.01.2021

Tööandja esitas kirjalikult TL tingimuste muutmise ilma eelnevaid läbirääkimisi algatamata 3 nädalat hiljem peale töö- ja palgatingimuste muutmist tagasiulatuva jõuga, millega ma töövõtjana ei nõustunud. Sellest lähtuvalt esitas tööandja avalduse TL erakorralise ülesütlemise kohta maj. põhjustel TLS 89 lg1 alusel . Allasutuse raamatupidamise andmetel on palgafondi piisavalt ning asutuse palgakorralduse muutmise kohta infot pole esitatud.
Ka antud ametikoht asutuses samade tööülesannetega on säilinud.

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu tingimuste muutmine käib töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt kokkuleppel. See tähendab, et tööandja soovib tööülesandeid ja töötasu suurust muuta, peab ta esmalt tegema töötajale ettepaneku ning töötaja otsustab, kas ta on uute pakutavate tingimustega nõus või mitte. Seega on töötajal õigus töölepingu tingimuste muutmisest keelduda.

Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Töölepingu seaduse TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamisega tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus, otsustatakse edaspidi teenust sisse osta vms), vähenema töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht ja tööülesanded. Kui eelpool nimetatud tingimused ei ole täidetud, siis koondamise olukord ei ole.

Kui Te leiate, et tööandjal ei olnud alust Teid koondada, on Teil võimalus töölepingu ülesütlemisavaldus töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon) vaidlustada ehk nõuda selle tühiseks tunnistamist (TLS § 104 lg 1). Avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtusse tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamise hetkest.

Kui töövaidlusorgan tuvastab, et tööandja ülesütlemisavaldus on tühine, on töötajal võimalik nõuda, et töövaidlusorgan ise lõpetaks lepingu (TLS § 107 lg-d 1 ja 2). Lisaks on õigus nõuda hüvitist kuni töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1). Töövaidlusorgan võib nimetatud hüvitise suurust muuta vastavalt vaidluse asjaoludele. Kui töövaidluskomisjon ülesütlemisavalduse tühisust ei tuvasta, jääb ülesütlemisavaldus kehtima.

Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse, juhised selle täitmiseks ning töövaidluskomisjonide kontaktandmeid leiate Tööinspektsiooni veebilehelt: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida suvel teisi puhkuste ajal asendama kui see ei ole päris minu töö ja lepingus ka pole?22.01.2021

Tere!
Töötan lasteaias maja logopeedina. Minu töö peamiseks sisuks on kõneravialase töö koordineerimine, kõneravitegeluse ettevalmistamine ja läbiviimine. Suvel sunnib lasteaia direktor mind töötama rühma õpetajana teiste õpetajate asendamiseks, kui nad on puhkusel. Õpetaja ja logopeedi töö sisu on sarnane, kuid minu töölepingus sellest punkti ei ole. Direktori poolt see on käsk, mitte palve. Kas sellist olukorda võib pidada lepingu muudatuseks? Kas mul on õigus sellest tööst loobuda?

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt tuleb pooltel kokku leppida tööülesannetes. TLS § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma tööiseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Tööandja kohustus seevastu on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (TLS § 28 lg 2 p 1).

TLS § 17 lg 1 järgi peab tööandja korraldus olema seotud töölepingu ettenähtud tööülesandega. Seega saab tööandja nõuda töötajalt üksnes sellise töö tegemist, milles töölepingus on kokku lepitud. Töötajal seevastu on TLS § 17 lg 3 kohaselt õigus keelduda tööandja korraldusest, kui see ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

Seega on Teil kohustus täita üksnes neid tööülesandeid, milles Te olete tööandjaga kokku leppinud. Kui töölepingust ei tulene, et Te peate teisi rühmaõpetajaid asendama või Teie töö ei ühti rühmaõpetaja tööga, samuti ei tulene see töötaja töö iseloomust, ei ole Teil kohustust nimetatud tööülesannet täita. Sellisel juhul saab tööandja teha Teile üksnes ettepaneku täita teisi tööülesandeid ning Teie saate otsustada, kas Te võtate pakkumise vastu või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa ei vii ära oma isiklikke esemeid, ma ei taha neid ka ära visata, sest võib probleeme tekitada?21.01.2021

Tere,

Lahutasime abikaasaga abielu 4 kuud tagasi, ühisvara sai jagatud, kuid probleem tekkis seoses lahusvaraga, täpsemalt isiklike tarbeesemetega. Mina jäin elama majja, milles me eelnevalt koos elasime.
Probleem on selles, et eksabikaasa keeldub minule kuuluvast majast ära viimast tema isiklikke tarbeesemeid, muuhulgas riided, ehted, tema praeguse ja varasema tööga seotud dokumendid, koolitusmaterjalid jms. Ekskaasa väidab, et tema majast midagi ei soovi, temale siin midagi ei kuulu, kõik majas olev on peale lahutust minu oma ja ma võin kõik tema asjad ära visata või ära kinkida. Ometi ta kasutas oma seisukohta juba meie ühiste lastega manipuleerimiseks - väitis neile mind halvustavalt, et mina viskan tema asjad ära.
Lisaks on tema isiklikke asju ka minu isale kuuluvas majas - ka nende osas on eksabikaasal sama seisukoht - tema neid ära ei vii, kõik on minu oma.
Kuna pelgan, et ekskaasa kasutab ka edaspidi antud olukorda enda kasuks või minu vastu ära, siis mina ise tema asju ei soovi ei ära visata ega kinkida. Ometi tema asjad minu majas häirivad mind ja ma ei soovi neid siin enam pikalt taluda ei moraalselt ega ka ruumi võtmise mõttes.
Kuidas te kommenteerite minu ekskaasa sisukohti ja mida te soovitate minul antud olukorras ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul võiks asuda seisukohale, et tegemist on asja hoidmisega ilma tasu maksmata. Võlaõigusseaduse § 885 kohaselt tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.

Teavitage abikaasat (kirjalikult), et ta viiks ära talle kuuluvad esemed ning hoiatage, et edasine tema vara hoiustamine võib kaasa tuua kulutused. Kui ta ikkagi oma vara ära ei vii, siis teavitage teda, et annate selle hoiule ja hoidmisega kaasnevad kulud. Igaks juhuks tuleks koostada ka vara nimekiri. Teise isiku vara hävitamine ei ole lubatud. Peaksite leidma mingi laopinna või muu hoiukoha, kuhu vara toimetada - selliselt toimides väldite võimalikku kahjunõuet. Kuna Teil võivad kaasneda hoiustamisega seoses kulutused, siis olete õigustatud nõudma kulude hüvitamist vara omanikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võlgnikest inimeste ja firmade nimede avaldamine kodulehel on lubatud?21.01.2021

Oman väikest seadmete rentimisega tegelevat ettevõtet. Viimasel ajal on suurenenud inimeste hulk, kes rendivad seadme, kuid ei too seda kunagi tagasi. Politsei ei aita lepingulistes küsimustes. Milline oleks minu jaoks kõige kiirem ja kulutõhusam viis antud inimestelt kas oma seadmed tagasi saada või kahjutasu välja nõuda? Kas antud isikute nimede avaldamine firma kodulehel on lubatud? Et see oleks hoiatuseks teistele ettevõtetele ja eraisikutele petturi eest.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esmalt tasuks kliendi poole pöörduda kohtuvälise nõudekirjaga, milles nõuate seadme tagastamist või kahju hüvitamist. Kui klient ei tagasta ka pärast nõudekirjas nimetatud tähtaega seadet või ei hüvita kahju, siis on võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Kuni 6400 euro suuruse nõude puhul on võimalik esitada ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Lisaks soovitame alati esitada kuriteokaebuse ka prokuratuurile. Kui renditud seadet ei tagastata, on üldjuhul tegemist ikkagi seadme omastamisega ja politsei peaks seda menetlema.

Eraisikust võlgniku nime avaldamine ei ole kodulehel lubatud, kui selleks puudub võlgniku nõusolek. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks äriühingu juhatuse liikme nime avaldamist koos infoga ettevõtte võla kohta võlgniku survestamise eesmärgil, kuid seda eeldusel, et võlgnik on tegelikult võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja võlausaldajal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust juhatuse liikme võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui võlausaldaja on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist. Maine kahjustamise eesmärgil andmete avaldamine ei ole lubatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas anda asi kohtusse, kui isa on lapse konto tühjaks teinud, ehk siis otsesõnu raha ära varastanud?20.01.2021

Tere,
Lapse nimel olevalt kontolt on isa võtnud kõik raha ja kandnud enda arvele. Konto avas lapsele ema ja pank andis hiljem lapse isale õigused lapse kontole ja paroolid sisse logimiseks, ilma lapse ema ega last teavitamata. Sellest tulenevalt ei osanud laps ega ema ohtu karta, et keegi võib kontolt raha varastada.
Isa ei ole lapsega koos elanud lapse sünnist saadik ja pole sinna kontole raha pannud. Lapse kontole on kogunud raha lapsega koos elav ema. Lapse isa pole sinna kandnud elatist, elatis on makstud ema kontole. Nüüd tahan selle asja kohtusse anda, et raha lapsele tagasi saada. Raha varguse ajal oli laps 15-aastane. Praegu 16a. Selline küsimus, kas ma panen, et mina ise olen kannatanu või lapse esindaja ja laps on kannatanud-hageja?
Kuidas oleks õigem? Ema - lapse esindaja? Ema - hageja? Laps - hageja? Isa - kostja?
Kas näete siin pangal ka süüd? Mida soovitate teha?
Teid vastuse eest ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorra lahendamise muudab keeruliseks asjaolu, et jagate lapse suhtes ühist hooldusõigust (Teie poolt kirjeldatud asjaolud lubavad arvata, et hooldusõiguse kuuluvuses vaatamata lahuselule muudatusi tehtud ei ole).

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, sealhulgas varahooldusõigus, ongi mõlemal lapsevanemal õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja teha sealsete rahaliste vahenditega tehinguid (mis muidugi peaksid vastama lapse huvidele).

Praeguses olukorras soovitan Teil esimesel võimalusel pöörduda kohtusse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd kirjeldatud asjaolude alusel on lapse isa lapse varahooldusõigust kuritarvitanud ja talle ei peaks kuuluma õigus otsustada lapse varahooldusõigusega seonduvaid küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus?20.01.2021

Tere
Olen oma pojale maksnud elatisraha seadusega ettenähtud määras. Nüüd on poeg täisealine kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis st. pean elatisraha maksmist jätkama. Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus? Elatisraha maksan kokkuleppel, see ei ole kohtu poolt välja mõistetud.
Kas saan makstavat elatise summat ise vähendada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise lapse puhul puudub elatise alammäär - elatise suurus oleneb lapse vajadustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised vajadused ja jagada summa pooleks - pool jääb lapsega koos elava vanema kanda ja pool jääb lapsest lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma olen kohustatud maksma arve eest, teadmata kes seda koostab ja mida ma saan majanduskulu ja halduskulu eest?19.01.2021

Kü viimane kinnitatud majanduskava koosnes sihtfondist/remont ja üldelekter/vesi, prügi kindlustus ja maj.kulu/muruniitja bensiin jne/Raamatup oli tasuta.
Viimane juhatus astus tagasi ja asemele tuli uus alles ühistusse tulnud liige/nimetame teda "aktivist"/
Kes hakkas arveid koostama kallimalt kui veevärk ühistule vett müüs jne. Tellis enda kaitsmiseks õigusbüroo teenuseid ja lõpuks ka raamatupidamisteenuse.
Kuna majanduskuludes polnud ette nähtud õigusteenuseid ega raamatupidamisteenust ja kellegagi polnud seda eelnevalt kokku lepitud. Seega raha maksti fondi arvelt. Paludes teha enda arvetel tagasiarvestus õigusabi kuludelt kuna mina sellega ei nõustunud. Seda siiani tehtud pole. Majandusaasta aruannet ei anta. Ühistul seega ka juhatus puudub. Vahepeal on 8-st korteriomanikust saanud juba 11 omanikku./st.et 3 omanikku on müünud oma garaažiboksid ära mis on samal kinnistul. Üle-eelmine aasta üritati teha koosolekut, et valida juhatus. Siis oli 10 omandit. Seega pandi kõik juhatusse. Koosoleku päevakord, protokoll ja videosalvestis on kõik erinevad. Seega ei tea mida õigeks pidada. Koosolekul esines nn raamatup./aktivisti tuttav/kes protokollis ei kajastu, et oleks kohal olnud. Samuti ei kajastu protokollis ka tehnilisi küsimusi ja vastuseid. Küsimustele vastata ei osanud. Ainult raha numbrid mis ta soovis pandi paberile. Tänaseks on teada, et raamatup.lepingut pole ja seega ka tema tööülesandeid ei tea. Arvetel pole all ühtegi teadet, kes neid koostab. Kord on nn.arvetel majanduskulu, siis halduskulu, üldelekter, remondifond, kindlustus, vesi ja prügi. Seega inimesed peavad ise muru niitma ja lund lükkama ja ainult maksma. Kummalisel kombel tehakse nn.arveid ainult 8-le korteriomandile. Seega garaažiomanikel pole nagu vajalik midagi maksta. Kas puudelõikus, muruniitmine, lume lükkamine ja vastustuskindlustus/ ei kuulu ka nendele omanditele? Samuti raamatup.teenus ja tulevikus ka näiteks juhatuse palkamise tasud.
Kas ma olen kohustatud maksma nn.arve eest, teadmata kes seda koostab ja mida ma saan majanduskulu ja halduskulu eest?
Kui raamatup.dokumente ei esitata ja aastaaruannet ei näidata ja selgitata. Puudub majanduskava.
Kummaline veel see, et majaelanikud /mitte liikmed/ tellivad majja teenuseid ja pärast hakatakse korjama allkirju, et nõus arve maksmisega?
Tänaseni maksan tarbitud vee, prügi ja kindlustuse eest. Ülejäänud töid teen ise.
Ühistu e-maililt küsimustele vastuseid ei saa.
Tänud ette.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud korteriühistu majanduskulusid kinnitatud majanduskava alusel. Juhul, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, siis kehtib KrtS § 41 lg 5 kohaselt viimati kinnitatud majanduskava, millest tulebki korteriomanikel lähtuda.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas MTÜ saab tee ehituse eest raha küsida ka nendelt, kes ei ole liikmed, aga teed vajavad?19.01.2021

Tere,
On loodud MTÜ. Eesmärk on ehitada piirkonnas tee vastavalt DP tingimustele. MTÜ on transpordimaa omanik. DP järgi on 22 elamukrunti, nendest MTÜ liikmeid on 17 krunti, 4 krunti pole ehitust alustanud ja 1 krunt, kes elab seal, aga pole nõus liituma. Kas MTÜ üldkoosolekul on õigus kehtestada teemaks nendele, kes pole liitund (4 krundi+1krunt) ja selle teemaksu sisse arvutada tee ehituse osalus? Juhul, kui need 5 krundiomanikku pole kohtus vaidlustanud teemaksu suurust ja pole maksnud, kas siis saab kohtu kaudu välja nõuda maksmata MTÜ poolt määratud teemaksu?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!

Antud küsimus ei ole seotud ehitusõigusega, vaid pigem asjaõigusega ja MTÜS regulatsiooniga. Võib-olla on teile abiks kui tutvute Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 2-09-607 (kättesaadav riigiteataja.ee), kus on selgitatud, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus ei saa luua ühingu liikmeks mitteolevate isikute suhtes kohustusi. Teiseks on nimetatud kohtuotsuses selgitatud, et kui kinnisasja müügilepingu eesmärk hõlmas ka juurdepääsutee kasutamise õigust, siis ei ole õigust AÕS § 156 lg 1 alusel tasu nõuda.
 

Küsimus: Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda?15.01.2021

Kas kergliiklusteel 3,5m lai võib kauba laadimiseks ajutiselt peatuda? Kergliiklustee ise ehitatud sõidutee tugevusega raskeveosega liikumiseks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus ei tunne mõistet "kergliiklustee". On kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõiduki peatamine laadimiseks on lubatud üksnes kõnniteel tingimusel, et see ei toimu lähemal, kui 15 meetrit ühissõiduki peatusele ja kui jalakäijale jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba (LS § 20 lg 6).
 

Küsimus: Kuidas toimub elatisvõla tühistamine?12.01.2021

Tere. Maksan regulaarselt elatist lapsele. Oli aeg kui olin töötu või liiga madala palgaga, mistõttu tekkis elatise võlg. Lapsel hetkel on 16 aastat. Lisaks on minul veel 2 last ülalpidamiseks. Olin töötu 2008 aastal ning 2015 aastal. Kas seda võlga on võimalik vähendad, sest on aegunud? Millal ning kuidas seda tehakse? Kas seadus elatise aegumise kohta ongi põhjus võlga tühistamiseks või menetlusel vaadatakse läbi ka põhjusi miks tekkis see võlg?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline aga teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega antud olukorras elatisvõlgnevuse aegumisele tugineda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand