Õigus

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas täisealise lapse puue seab talle takistusi sissetuleku teenimiseks. Kui mitte ja laps saab enda ülalpidamisega ise hakkama, ei ole vanematelt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Kui aga laps ei ole oma puude tõttu võimeline ise sissetulekut teenima (või saab seda teha ebapiisaval määral), on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse (ka täisealise) ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades, kui ei ole just väga suured erinevused sissetulekutes. Kui laps elab alaliselt ühe vanema juures, siis täidab see vanem reeglina ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, kandes lapse eest eluasemekulusid, toidukulusid jms. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks mõlemal vanemal täita lapse ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele elatist makstes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie varanduslik olukord on muutunud, võib olla alus elatise suurendamiseks. Arvestades lapse isa poolt makstava elatisraha suurust, mis on oluliselt alla elatise kehtiva miinimummäära (292 eurot kuus), on elatise suurendamine 200 euroni tõenäeoliselt põhjendatud. Kui lapse isa ei ole nõus elatist suurendama vabatahtlikult, tuleb selleks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.

Tere!

Kui isa (või tema eestkostja) esitab kohtule elatise väljamõistmise nõude, siis tuleb tema pojal kohtule tõendada, et isa ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud - kui poeg seda tõendab, võib kohus poja ülalpidamiskohustust isa suhtes kas piirata või sellest üldse vabastada.

Kui poeg peab tõendama, et temalt ei ole alust elatist nõuda, siis on tal võimalik esitada tõendid selle kohta, et isalt on kunagi kohtu kaudu elatist nõutud ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kui elatist kohtu kaudu nõutud ei ole, on tõendamine keerulisem, abiks võivad olla asjakohaste tunnistajate kirjalikud ja suulised tunnistused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine. Kui laste emaga ei ole võimalik omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt ei võeta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse § 98 lõige 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samuti sätestab PkS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (seejuures alaealise lapse ülalpidamisest vanem ei vabane).

Eelöeldu tähendab seda, et piiratud rahaliste vahendite korral tuleb ülalpidamise andmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele ja viimase elatis sõltubki suuresti vanemate varanduslikust olukorrast. Võib tekkida ka olukord, kus täisealise lapse ülalpidamiskohustus langeb suuremas osas parema majandusliku olukorraga vanemale (enam-vähem võrdsete rahaliste vahenditega vanemate puhul jaotub ülalpidamiskohustus võrdsetes osades).

Kui täisealine laps on kantud ülikooli nimekirja, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand