Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal üldse on võimalik nõuda endale hooldeõigust või on emal suurem võimalus saada laps endale?17.01.2018

Plaan minna elukaaslasega lahku. Olen 25a isa oma 2-aastasele tütrele. Nimelt mul küsinus, et mis tingimused on mul võita lapse hooldusõigus endale? Olen rahaliselt kindlustatud, hea töökoht hea sissetulek. Elamispinda hakkan alles otsima, sest otsustasime alles lahku minna, kuid ma väga tahaksin last saada enda juurde elama, kui üürikorterisse asun elama. Kas mul üldse on võimalik nõuda endale hooldeõigust või on emal suurem võimalus saada laps endale. Me pole abielus. Millest sõltub minu võimalused last endale võita?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus peab otsustama, kummale vanemale anda üle hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, mängib eelkõige rolli asjaolu, kummal vanemal on lapsega lähedasem side ja kes on seni lapse eest peamiselt hoolt kandnud. Vanema majanduslikud võimalused on teisejärgulised. Kindlasti ei saa öelda, et lapse emal oleksid automaatselt paremad võimalused lapse hooldusõiguse saamiseks, kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas meil on õigus ühtset tunni tasu saada, kui me teeme sama tööd?17.01.2018

Tere! Oleme ühes suures kaubandusketis tööl klenditeenindajad kassas, teeme kõik ühtemoodi tööd aga tunni tasu on kõigil erinev 3,40; 3,50; 3,60; 3,70; 3,75; 3,80 ja me ei tohi oma palgast rääkida omavahel, et see on salastatud, väidab juhataja, et see on eeskirjades kirjas. Kas see ei lähe diskrimineerimise alla? Kas meil on õigus ühtset tunnitasu nõuda? Tänud?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) § 3 rõhutab viitenormina võrdse kohtlemise olulisust töösuhtes. Paragrahv kohustab tööandjat arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses (VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SoVS) nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta.

VõrdKS eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (VõrdKS § 1 lõige 1). Töösuhtes ei ole võrdse kohtlemise nõuded välistatud ka perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Isikute diskrimineerimine on keelatud töölepingu sõlmimisel, töötingimuste kokku leppimisel, töökorralduste andmisel, töötasustamisel, töötaja edutamisel, töölepingu ülesütlemisel jne (VõrdKS § 2). Kuna VõrdKS kohustab tööandjat edendama võrdse kohtlemise põhimõtet, siis peab tööandja rakendama vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest.

SoVS eesmärk on tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust (SoVS § 1 lõige 1). Diskrimineerivateks loetakse tööelus näiteks juhtumeid, kui tööandja võtab tööle, edutab, valib ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku. Selline kõrvalejätmine on õigustatud vaid objektiivsete ning kaalukate asjaolude esinemisel.

Esmalt tuleb tuvastada ebavõrdne kohtlemine, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus).

Kui erinevat töötasu makstakse töötajatele objektiivsetel põhjustel, ei pruugi tegemist olla ebavõrdse kohtlemisega, kuna töösuhtes kui tsiviilõiguslikus suhtes kehtib lepinguvabaduse põhimõte ehk pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses.

Töölepingu seaduse tähenduses on oluline üksnes see, et töötasu on tasu, mida makstakse töösoorituste eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Tunnitasu alammääraks on 2,97 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot.

Seega kui töötajatele on alammäär tagatud ning erinev töötasu ei tulene eelpool nimetatud põhjustest (nahavärv, sugu jne), siis pole tegemist diskrimineerimisega ning töötasu muutmiseks tasub tööandjaga läbirääkimisi pidada.

Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui töötaja viibib reservkogunemistel, kas selle aja eest "koguneb" tal põhipuhkus?17.01.2018

Tere,
Küsimus järgmine - kui töötaja viibib reservkogunemistel, kas selle aja eest "koguneb" tal põhipuhkus? Kuna vastavalt TLS § 19 p. 5 on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Samas põhipuhkust antakse töötatud aja eest (TLS § 68. p.1 )
Kuid § 68. p 2 sätestab, et lisaks töötatud ajale annab õiguse põhipuhkusele ka aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
Kas see reservõppustel oldud aeg, käib "muu aja" alla, milles tuleb tööandjaga kokku leppida?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Just nii. Sisuliselt olete ise oma küsimusele vastanud.

Töölepingu seaduse (TLS) § 19 lg 5 kohaselt on töötaja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.

TLS § 68 lg 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

See tähendab seda, et tööandjal pole kohustust ajateenistuse ega ka õppekogunemise ajal põhipuhkust arvestada, küll aga võivad pooled selles kokku leppida.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus iga meie liigutust 8 tundi päevas reaalajas jälgida?16.01.2018

Tere. Töötan 8 inimesega soomlase juhitud väikefirmas mööbli õmblejana, kuid firmas töötab ka mehi, kes panevad mööblit kokku. Meil on miinimumpalk, kuid tükitöö hinded on jäänud ajale jalgu. Nüüd mitu aastat on miinimum tõusnud, kuid tükitöö hinne rahas on jäänud peaaegu samaks. Nende hinnetega ei suuda me 8 tunniga välja teenida isegi miinimumpalka ja tööandja peab meile juurde maksma. Nüüd otsustas tööandja, kes elab Soomes, panna igasse ruumi, ka puhketuppa kaamerad, et jälgida meid Soomes reaalajas. Millal tuleme, millal läheme ja kas teeme ikka tööd või istume niisama. Tema endas viga ei näe, ainult meis. Kas tööandjal on õigus iga meie liigutust 8 tundi päevas reaalajas jälgida?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõiguseid. Kuna kaamerate paigaldamise ja töö tegemise filmimise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega, siis tuleb vaadelda isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS) sätestatut.

IKS § 14 lg 3 kohaselt võib isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine.

See tähendab seda, et kui kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks, siis on see lubatud. Teavitamiseks sobivad kaameratest teavitavad sildid, millel on andmete töötleja nimi ja kontaktandmed.

Kaamerate paigaldamiseks on seadusest tulenevalt alus IKS § 14 lg 3, kuid selle paragrahviga reguleeritakse olukordi, kus kaamerad paigaldatakse isikute ja vara kaitseks (nt kui toimub vargus, siis tuvastatakse, kes oli varas, kui lõhutakse kellegi vara, siis tuvastatakse, kes oli lõhkujaks jms olukorrad). Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et tööruumidesse võib kaameraid isikute ja vara kaitseks küll paigaldada, kuid töötajate töö tegemist nende abil jälgida ei saa. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et eesmärgid nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite kogumine, ei ole piisavad eesmärgid, et õigustada jälgimisseadmestiku kasutamist töökohal.

Kui kaamerad paigaldatakse, siis tuleb määratleda konkreetne eesmärk. Euroopa Andmekaitseinspektori hinnangul ei ole ebamäärane, mitmeti mõistetav või lihtsalt liiga üldine kirjeldus jälgimisseadmestiku paigaldamiseks piisav. Kui eesmärk on nt turvaprobleemi lahendamine, siis peab eesmärk olema sõnastatud selgelt. Tööandja peaks selgelt sõnastama iga võimaliku turvariski, mille tarbeks jälgimisseadmestik paigaldatud on. Lisaks tuleks täpsustada, kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine.

Seega töösuhetes võib isikute ja vara kaitseks jälgimisseadmestiku paigaldamine kõne alla tulla, kuid üksnes siis kui seda tehakse eesmärgipäraselt. Eesmärgipäraseks kasutamiseks nt tootmises saab olla vara kaitsmine. Lisaks tuleb arvestada IKS §-st 6 tulenevat minimaalsuse põhimõtet. Nt kui kaamerad on paigaldatud varguste toimepanija leidmiseks, siis tasuks kaaluda ehk oleks mõistlik kaamerad tööle panna üksnes öösel kui tööd ei toimu. Vastasel juhul võidakse rikkumine minimaalsuse põhimõtet.

Tervet tööpäeva vältel töötajate töö tegemise jälgimist ei saa kindlasti pidada õigustatud eesmärgiks. See rikub töötaja privaatsust ning seadusest tulenev alus selleks puudub (s.t see ei lähe kokku isikute ja vara kaitseks paigaldavate kaamerate eesmärgiga ehk ei ole eesmärgipärane).

Rohkem infot saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf

Lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise kohta soovitame pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
 

Küsimus: Kas katkematu tööprotsessi korral peab einestamise korraldama tööandja või töötaja ise toidu kaasa võtma?16.01.2018

Kui on tegu katkematu tööprotsessiga ning töötajale võimaldatakse einestada ja puhata töö ajal, kas siis peab toitlustamise organiseerima tööandja või peab töötaja toidu kodust kaasa võtma? Kes maksab lõunasöögi eest?
Tänan

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda siis tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sellisel juhul peab olema ettevõttes puhkeruum, kus töötaja saab puhata. Võimalus einestamiseks tähendab seda, et tööandja on loonud puhkeruumis koha, kus töötaja saab hoida oma kaasa toodud toitu (külmkapp) ja seda valmistada/soojendada (mikrolaineahi, pliit). Kohustust töötajatele toitlustus tagada, tööandjal pole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tasub pöörduda kohtusse, kui makstav elatis ei jõua ema võlgnevuse tõttu kohtutäiturilt lapsele?15.01.2018

Tere !
Hetkel on tekkinud selline olukord, kus lapsele on välja mõistetud kohtu kaudu elatis, aga kuna lapse ise ei maksnud elatist korralikult ega ka õigeaegselt, siis lapse ema andis asja kohtutäiturile, kohtutäituril õnnestus lapse isalt välja mõista elatisvõlgnevus ja lapse isa tasus selle ära kohtutäituri arvele. Aga tekib vaidlus sellega, et lapse emal on endal võlgnevus abieluajal soetatud laenust, ja see kohtutäitur ei lase kanda teisel kohtutäituril lapse arvele seda lapsele kuuluvat elatisvõlga. Kohtupaberites on kirjas välja mõista elatisvõlg: lapse nimi. Oleme kogu aeg suhelnud kohtutäituritega ja saatnud vajalikud paberid mida nemad küsivad, aga ikka on mingi jooksutamine ja ei ole seda ning pole teist. Oleme otsustanud ema aidata pöördudes kohtu poole, kas meil on üldse lootust või ei, siis oleksime targemad ja teaksime edasi vajadusel paluda advokaadi abi.



Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse seadustiku alusel võib kohtutäitur arestida osaliselt ka seadusel põhineva elatise, nimetatud asjaolu kuidagi muuta ei saa. Kui sissenõudja nõuab, et sissenõue pööratakse ka lapse elatisele, ei saa kohus seda tühistada. Võibolla tasuks rääkida sissenõudjaga (antud juhul pank, nagu mõistan), kas ta on nõus sellest loobuma. Samuti tasub pidevas suhtluses olla kohtutäituritega ja üritada üheskoos olukorrale lahendust leida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kasuisana tohin küsida koolist infot lapse õppeedukuse kohta?15.01.2018

Olen 10-aastasele poisile kasuisa, tema emaga elanud koos 7 aastat ja meil on omavahel 3-aastane laps (tüdruk). Poisi õppeedukus paistis minevat alla, kas mul on õigus poisi õppeedukuse kohta koolist teavet küsida? Ema varjas seda minu eest ja kuidagi peab teada saama, kas poiss ikka klassi lõpetas. Liiatigi tekitas see pingeid kodus, kus kannatajaks minu ja poisi ema isiklik väike laps.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Info saamise õigus on lapse seaduslikel esindajatel, kelleks on lapse vanemad või lapse eestkostja. Teil on võimalus infot saada vaid läbi kasupoja ema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohalik omavalitsus teeomanikuna, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima?15.01.2018

Tere, kas kohalik omavalitsus, kui tee omanik, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima? Juhul kui kehtivad liikluskorralduslikud meetmed registreeritakse, siis kas linnaelanikul on võimalik nende meetmete osas kuskilt infot vaadata/pärida?
Kas kohaliku omavalitsuse poolt registreerimata liikluskorralduslikku meedet (teekattemärgis "peatumise keeld") võiks käsitleda kui kehtetut ja seda eirata?
Küsimused on tingitud olukorrast, kus linnatänava äärse mitme korteriga elamu korteriühistu üks liikmetest on omal algatusel teele pideva kollase joone markeerinud ja ähvardab nüüd seal parkijaid munitsipaalpolitsei ja trahvidega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluse õige korraldamise, sh liikluskorraldusvahendite õige paigutuse tagab tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Linna maal oleva liikluskorralduse kohta saate esitada teabenõude või infopäringu linnavalitsusele. Kui soovite ise kaasa rääkida liikluskorralduse kehtestamisel, tuleb esitada vastavasisuline taotlus, koos liikluskorraldusskeemidega linnavalitsusele ja see käivitab haldusmenetluse liikluskorraldusvahendi paigaldamise otsustamiseks.
 

Küsimus: Kas kindlustus saab kasutada foori kaamera salvestust?15.01.2018

Tere.
Naisel juhtus avarii, sooritas vasakpööret valgusfooriga reguleeritud ristmikul. Olles ristile välja sõitnud, alustas pööret hetkel kui kollane oli juba vahetumas punaseks, tema nägemust mööda oli vastasuuna auto alles kaugel ja kuna punane oli juba tulemas otsustas manöövri lõpetada. Kokkupõrge toimus tema auto vasaku esinurga ja meie autol sai pihta parempoolne tagatiib.
Politsei käis kohal, naeris ja nentis, et siin ju selge, et minu naine süüdi. Ei vaidlegi, et politseil oleks õigus, kuid suure tõenäosusega otseliikleja kiirendas, et veel punasega üle sõita, kuna pauk oli ikkagi tagatiivas. Kohapeal võttis naine süü omaks. Siit siis ka küsimused.
Kas mul on üldse mingit alust asja vaidlustada kindlustuses?
Fooril peaks olema ka kaamerad, kas kindlustus saab seda materjali kasutada?
Ei tahagi rusikaga vastu rinda taguda ja väita, et meie oleme need õiged aga naine nii muserdatud sellest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui õnnestub tõendada, et otse liikunud sõiduk sõitis peatumiseks ettenähtud kohast edasi foori keelava tule põlemise ajal (ja puuduvad LS § 7 lg p-s 3 nimetatud erandid), siis on küll alust rääkida otse liikunud sõidukijuhi vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kas tegemist on ainuvastutusega või jagatud vastutusega, sõltub tuvastatavatest asjaoludest, mida ma siinkohal info vähesuse tõttu hinnata ei saa.
 

Küsimus: Kas tohin sõita, kui saan nädalavahetusel 18-aastaseks, aga load on registris ootamas?15.01.2018

Saan nädala aja pärast 18-aastaseks. Teooria- ja sõidueksam on registris sooritatud ja juhiload ootavad. Kuna sünnipäev on nädalavahetusel ja register on sellel ajal suletud, siis kas tohin rooli istuda sünnipäeva päeval või päev hiljem nagu on ka alkoholi või tubakatoodete ostmisega? Või kas juhiload kehtivad alates kaardi kättesaamisest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni esmase juhiloa kättesaamiseni tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, kuid seadus kehtestab selliseks õiguseks 10 tööpäevase tähtaja, arvates eksami sooritamisest. Kui eksamid on sooritatud varem ja 10 päeva on möödunud, kuid juhiluba vormistatud ei ole, siis seaduse sõnastuse pinnalt justkui sõidukit ilma kehtiva juhiloata juhtida ei või.

Eelöeldu ei kehti olukorras, kus Teile on esmane juhuiluba juba vormistatud, kuid selle kätteandmine ei ole õnnestunud (näiteks puhkepäevade tõttu). Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kehtiv juhiluba on küll olemas, kuid ei ole veel jõudnud omaniku valdusse. Kuna liiklusseadus ei nõua Eestis juhiloa kaasaskandmist, vaid piisab, kui kaasas on isikut tõendav dokument, mille alusel on võimalik kontrollida juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete pinnalt.