Õigus
Küsimus: Kas mul ei ole üldse õigust töö ajast käia ära arstil või lastevanemate koosolekul?01.12.2023
Olen seal klienditeenindaja-telemarketingi konsultant ehk siis mul on 2 töökohta. Olen esinduses koha peal, aga kuna elan väikeses kohas siis on päevi, kus ei käi esinduses ühtegi inimest. Seega teen enamuse ajast ikkagi helistamise tööd ja juhul kui keegi satub mulle esindusse, siis see klient ja klienditeeninduse töö on prioriteet. Helistamise töös on aga meil ette nähtud eesmärgid. On ka ette nähtud, et üle 10 min helistamise pause ei tohi teha (samas on näiteks palju probleemseid kliente ja erijuhte mille lahendamisega lihtsalt läheb aega)! Samuti näiteks kohvi tegemine, wc käimine jne jne. Tahes tahtmata ikkagi tuleb olukordi, kus on helistamise paus kauem kui 10 min. Ja siis peab kogu aeg aru andma, et a'la käisin pissil, tegin seda teist kolmandat. Seda isegi juhul kui töö on tehtud ja eesmärk täidetud. Päevad ei ole vennad, sõltub palju ka sellest kuidas inimesed vastavad ja räägivad jne jne. Ja samas käib mul ka siiski kliente ja teen ka oma teist tööd, mingitel päevadel loen raha ja kassa aruannet jne. Vahel lihtsalt mõni inimene tuleb ja uurib meil koha peal olevaid raamatuid jne. Ehk siis see kõneaja number ja see kas ma olen teinud üle 10 min pausi, ei näita tegelikult seda, kas ja kui palju ma tööd teen. Lühikirjeldus üldisest olukorrast.
Aga nüüd alles põhiprobleemi juurde. Ütlen kohe ka ära, et mulle meeldib mu töö ja ma ei taha lahkuda! Probleem seisneb siis selles, et ma töötan E kuni R kell 9-17 ja mind ei lubata kusagile minna. Pean silmas näiteks lapsega arstile, lasteaia koosolekule, ise arstile jne. Täpsustan - lubatakse, aga sellest on alati selline probleem, et tuleb hirm, et kohe lastakse lahti kasutades minu vastu seda, et a'la ma ei täida päeva eesmärki või teen mingeid pikki lubamatuid pause. Isegi kui pean nt 10 min enne lõunat ära minema arstile ja õigel ajal peale lõunat tagasi, see on probleem. Mul on aga 3 last ja mees palju tööl. Lapsi on vaja viia nt eelkooli ja trennidesse (mul võtaks see ca 10 min). Ma tunnen 100%, et kui ma näiteks palun et ma võiksin need kiired sutsakad ära käia lapsi viimas, siis vastus on eitav. Ja mainin ka seda, et see 10 min kui last trenni viin, see ei mõjuta mu eesmärgi täis saamist kuidagi. Ma suudan oma kõneaja täis teha igal juhul kuu lõikes. Päevad on jah erinevad. Mõni päev 60 min ja järgmine päev nt 100 min.
Tegin täna ettepaneku, et äkki saab edaspidi nii, et ETN oleme avatud 9-17 ja KR kell 9-13! Sest sedasi on mu asjaajamised aetud tööväliselt ja kliente käib nagunii nii harva. Täna tuli ka info, et otsitakse ainult kodukontoris helistajat (E kuni R kell 9-15) siis pakkusin välja, et ma lähen ise kodukontorisse. Ja et minu asemele siis leiavad kellegi muu, kes on 2in1.
Vastus - klienditeeninduse avatud olemist mitte mingil juhul ei muudeta ja seda telefonitööd mulle ei pakuta. Et mina olen ikkagi võetud klienditeenindajaks, kes kõnesid teeb. Ja mida ma endast üldse mõtlen.
Ma olen nõus loomulikult töötama ka E kuni R kell 9-17, aga mul peab ju olema (seaduslikult ka) õigus oma last nt arstile ja trenni viia! See ei saa ju olla normaalne, et ma pean valima oma töökoha vahel ja lapse lasteaia koosolekule minemise vahel? Ma juba korra tegin probleemi ja mainisin töökiusu.
Kuidas ma saan kaitsta end lahti laskmise eest/juhul ning mis seaduse punktile saan tugineda seoses nt arstile minekuga?
Aga nüüd alles põhiprobleemi juurde. Ütlen kohe ka ära, et mulle meeldib mu töö ja ma ei taha lahkuda! Probleem seisneb siis selles, et ma töötan E kuni R kell 9-17 ja mind ei lubata kusagile minna. Pean silmas näiteks lapsega arstile, lasteaia koosolekule, ise arstile jne. Täpsustan - lubatakse, aga sellest on alati selline probleem, et tuleb hirm, et kohe lastakse lahti kasutades minu vastu seda, et a'la ma ei täida päeva eesmärki või teen mingeid pikki lubamatuid pause. Isegi kui pean nt 10 min enne lõunat ära minema arstile ja õigel ajal peale lõunat tagasi, see on probleem. Mul on aga 3 last ja mees palju tööl. Lapsi on vaja viia nt eelkooli ja trennidesse (mul võtaks see ca 10 min). Ma tunnen 100%, et kui ma näiteks palun et ma võiksin need kiired sutsakad ära käia lapsi viimas, siis vastus on eitav. Ja mainin ka seda, et see 10 min kui last trenni viin, see ei mõjuta mu eesmärgi täis saamist kuidagi. Ma suudan oma kõneaja täis teha igal juhul kuu lõikes. Päevad on jah erinevad. Mõni päev 60 min ja järgmine päev nt 100 min.
Tegin täna ettepaneku, et äkki saab edaspidi nii, et ETN oleme avatud 9-17 ja KR kell 9-13! Sest sedasi on mu asjaajamised aetud tööväliselt ja kliente käib nagunii nii harva. Täna tuli ka info, et otsitakse ainult kodukontoris helistajat (E kuni R kell 9-15) siis pakkusin välja, et ma lähen ise kodukontorisse. Ja et minu asemele siis leiavad kellegi muu, kes on 2in1.
Vastus - klienditeeninduse avatud olemist mitte mingil juhul ei muudeta ja seda telefonitööd mulle ei pakuta. Et mina olen ikkagi võetud klienditeenindajaks, kes kõnesid teeb. Ja mida ma endast üldse mõtlen.
Ma olen nõus loomulikult töötama ka E kuni R kell 9-17, aga mul peab ju olema (seaduslikult ka) õigus oma last nt arstile ja trenni viia! See ei saa ju olla normaalne, et ma pean valima oma töökoha vahel ja lapse lasteaia koosolekule minemise vahel? Ma juba korra tegin probleemi ja mainisin töökiusu.
Kuidas ma saan kaitsta end lahti laskmise eest/juhul ning mis seaduse punktile saan tugineda seoses nt arstile minekuga?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele, kas Teil on õigust töö ajast käia ära arstil või lastevanemate koosolekul selgitame, et töötajal on õigus saada mõistlikus ulatuses vaba aega sellisteks toiminguteks, mida ei ole võimalik ette planeerida ega teha väljaspool tööaega, kuid on tingimata vaja teha.
VABA AJA ANDMIST reguleerivad töölepingu seaduse (TLS) §-de 38 ja 42 sätted, milliste kohaselt on töötajal õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega keskmise töötasu säilitamisega juhul, kui tegemist on tema isikust tuleneva, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Sellisteks õigustatud juhtudeks on näiteks arsti või notari vastuvõtul käimine või lähedase matusel viibimine, mida ei ole võimalik muul ajal teha. Nende olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis on mõistlik antud tegevus planeerida väljaspoole tööaega.
Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada nii tööandja kui ka töötaja huve. Vaba aja andmisel on oluline töölt eemal viibimise mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane käitumine, arvestades töösuhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ja muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ning töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.
Tööandja võib vaba aja andmise korralduse kehtestada näiteks reeglites töökorraldusele, st. tööandja määratleb töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ning kellele ja kuidas töötaja peaks oma soovist teada andma.
Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, sh arsti juurde mineku ja vastuvõtul viibimise aeg.
Ulatuslikuma terviserikke korral tuleb võtta töövõimetusleht või kui on vaja arstil käia tihedamalt, nt taastusravis, või kui arst asub teises linnas ja visiidiks kulub terve päev, siis tuleb tööandjaga kokku leppida kuidas tööd ümber korraldada nii, et saada nendeks toiminguteks vaba aega. Näiteks on võimalik kasutada selleks päeva puhkuse arvelt või võtta lapsepuhkuse päev, milliste kasutamise soovist tuleb tööandjale kirjalikult ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva, või kokku leppida tasustamata puhkuse päevas).
Sama käib lapsevanemate koosolekute kohta. Tavaliselt on koosolekute aeg ette teada ning töötaja saab varakult vajadusest osaleda koosolekul tööandjat teavitada ning nii saab koostada tööajakava selliselt, et koosolekul osalemise päev on töötaja vaba päev. Tavaliselt toimuvad lapsevanemate koosolekud pärast tavapärast tööaega, et lapsevanematel oleks võimalik neist osa võtta. Kui see nii ei ole, siis saavad lapsevanemad ja õpetaja koosolekuteks kokku leppida selleks sobiva aja väljapool tavapärast tööaega.
Kui aga näiteks juhtub koolis midagi erakorralist ja lapsevanemal on ootamatult ja kiirelt vaja kooli minna, siis annab tööandja selleks mõistlikus määras tasustatud vaba aega.
Kokkuvõtvalt. Paljudes organisatsioonides on töötajatele pakutavate soodustuste seas ka võimalus võtta vaba aega olulistel perekondlikel sündmusetel osalemiseks (nt esimene koolipäev, kooli lõpuaktus, lapse jõulupidu vms). Sellistel juhtudel kirjeldab tööandja, kuidas seda vaba aega küsida.
Kui organisatsioonis täiendava vaba aja kasutamine võimaldatud ei ole, siis tuleb lähtuda sellest, et lasteaedade ja koolide üritused on üldjuhul pikalt ette teada ja nii saab töötaja tööandjat varakult vaba aja soovist teavitada. Nii saab tööandja võimaluse korral arvestada töötaja vaba aja vajadusega. Samas tööandja ei ole kohustatud vaba aega andma ning sellisel juhul võib kasutada ka lapsepuhkuse või tasustamata lapsepuhkuse päeva.
Lapsevanemal tuleb tihti oma lapsi kooli, huviringidesse, erinevatele üritustele ja trennidesse viia. Siinkohal tuleb siiski arvestada, et ei saa eeldada tööandja vastutulekut selleks vaba aja andmisega. Töötaja kohutus on teha tööd kokkulepitud mahus ja ajal ning perekondlikud toimetused tuleb korraldada selliselt, et need ei häiriks töö tegemist. Erandina saab töötaja tasustatud vaba aega erakorralisteks ja hädavajalikeks lühiajalisteks ärakäimisteks.
Viitate oma küsimuses töökiusule. TÖÖKIUS on väga tõsine etteheide. Lahkarvamused, arusaamatused, kokkulepete mitte saavutamine ei pruugi olla töökius. Töökius on olukord, kus vaenulik ja ebaeetiline käitumine on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis.
Töökiusamist iseloomustavad:
• korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul;
• kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis;
• ohver ei saa ennast kaitsta;
• laienev protsess;
• sihilik tegevus.
Töökiusamine võib ilmneda järgmises:
1) suhtlemise piiramises ehk konkreetse töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku info varjamises;
2) isiku maine kahjustamises, näiteks laimu levitamise, naeruvääristamise, avaliku alandamise või solvamise teel;
3) ametipositsiooni kahjustamises mõttetute või teostamatute tööülesannete andmise, võimatute tähtaega määramise, liigse kontrolli või pideva põhjendamatu kritiseerimise kaudu;
4) otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol.
Kui esineb töökiusu, siis seda ei pea taluma, sellele tuleb juhtida hoiatusega tööandja tähelepanu ning nõuda kiusamise lõpetamist.
Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama kirjeldust, milles seisneb rikkumine, millist käitumist oodatakse edaspidi ja mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti peab hoiatusest selguma õiguslik tagajärg, mis kaasneb, kui rikkumist ei lõpetata. Tagajärjeks võib olla, et näiteks see, et töötaja on sunnitud töölepingu erakorraliselt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) üles ütlema. Kokkuvõtlikult on hoiatuse ülesehitus järgmine:
• rikkumise kirjeldus;
• oodatav tulemus;
• mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks;
• õiguslik tagajärg, mis kaasneb, kui rikkumist ei lõpetata.
Tööalase kiusamise ja käitumisjuhiste kohta saate lisaks lugeda tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine
Oma küsimuses kirjeldate ka intensiivset tööd, kus töökorraldus tekitab stressi ning ei ole tagatud tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2) või tööiseloomust tulenevad tööaja hulka arvatavad vaheajad (töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 9(1) lg 2).
Töötaja peab saama tööpäeva sees PUHKEPAUSI einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30-minutilise vaheaja ka varem. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, mida üldjuhul ei arvestata tööaja hulka. Seda pausi saab töötaja kasutada oma äranägemise järgi ja vajadusel töökohalt lahkuda.
Tööandja peab tööd korraldades hindama ka töö tegemisega kaasnevaid riske, sealhulgas töötaja vaimset või füüsilist tervist mõjutavaid psühhosotsiaalseid, tööstressi põhjustavaid, ohutegureid. Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.
Seega, kui tunnete, et töö on liiga intensiivne ning töökorraldust võiks üle vaadata, tuleks sellest kõneleda tööandjaga. Koostöös tööandjaga vaatate üle ka oma töö riskianalüüsi, sh psühhosotsiaalsed riskid, ning püüate leida lahendusi riskide maandamiseks. Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning võimaldama tööpäevasisest vaheaega ning tööiseloomust tulenevaid puhkepause.
Puhkeaja kohta saate lisaks lugeda siit https://tooelu.ee/et/25/puhkeaeg
Psühhosotsiaalsetest ohuteguristest ja riskianalüüsist siit https://tooelu.ee/et/79/riskianaluus#psuhhosotsiaalsete-ohutegurite-riskianaluus
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas saaksin rajada korterisse kohviku, kui see on registreeritud mitteeluruumina aga omab eraldi sissepääsu?20.11.2023
Kas ma saaksin rajada korterelamusse kohviku, kui antud korter/ruum on registreeritud mitteeluruumina ja omab eraldi sissepääsu ülejäänud majast, aga maja enda sihtotstarbeks on määratud 100% elamumaa? Ja millised oleksid korteriühistu seadusest tulevad õigused takistamaks mul antud pinnale kohviku loomist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KrtS § 30 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga.
KrtS § 31 lg 1 p1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.Sama paragrahvi lõige 3 täpsutsab, et kohustuste täitmisel kohaldatakse mh ka asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Viimane sätestab omakorda, et gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste suunamine teistesse korteritesse on keelatud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas meil on õigus näha KÜ rahalisis tehinguid?20.11.2023
Tere.
Oleme 24 korteriga ühistu. Meid haldab haldusfirma ja ühistul on oma juhatus. Kas juhatusel on anda kontrollimiseks korto.pro.ee lehel õigus, et iga kuu pangaväljavõtteid, võlgnevusi? Teeme iga kuu koos juhatusega koostööd ja nüüd järsku enam ei tohi. Haldusfirma väidab, et tulusid ja kulusid näete aga isegi juhatus ei näe saldosid ega võlgnevusi, selgituseks, et andmekaitseseadus ei luba.
Oleme 24 korteriga ühistu. Meid haldab haldusfirma ja ühistul on oma juhatus. Kas juhatusel on anda kontrollimiseks korto.pro.ee lehel õigus, et iga kuu pangaväljavõtteid, võlgnevusi? Teeme iga kuu koos juhatusega koostööd ja nüüd järsku enam ei tohi. Haldusfirma väidab, et tulusid ja kulusid näete aga isegi juhatus ei näe saldosid ega võlgnevusi, selgituseks, et andmekaitseseadus ei luba.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Andmekaitseseaduse kohaselt saab üks korteriomanik teise korteriomaniku andmeid näha üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, põhjendatud huvi korral. Erandiks on korteriühistu juhatuse liikmed, kellel on seadusega tagatud juurdepääs kõigile juhatuse vastutusalas olevatele andmetele.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas maja on ühisvara kui sain selle kingituseks abielu ajal aga maa on erastatud ka abielu ajal?15.11.2023
Abiellusin 1990. Aastal 1996 sain emalt kinkelepinguga pool maja. Aastal 2000 toimus erastamine, ostu-müügileping Eesti vabariigiga, mulle 1/2 ja emale 1/2. Minu pool loeti tasutuks seoses poja sünniga ja ma ei pidanud midagi maksma, ema tasus enda poole eest EVP-dega. Aastal 2005 kinkis ema teise poole majast ka mulle. Tänaseks olen lahutatud. Kas kingituseks saadud maja saab lugeda ühisvaraks ja kui siis mis millisel määral või saab ühisvaraks lugeda poolt kinnistut mis erastati kuna hooned kõik on kingitud? PkS § 27 lõike 2 p2 järgi tasuta ja kinke teel saadud asjad ühisvara alla ei lähe, kas see tasuta ostu-müügileping maa osas ikkagi läheb ühisvara alla või ei?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega oli 1996. aastal kinke teel omandatud majaosa algselt Teie lahusvara, kuid erastamisega muutus ühisvaraks.
2005. aastal ema poolt kingitud majaosa on aga Teie lahusvara - seega on 1/2 majast ühisvara ja 1/2 majast lahusvara.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mia teha kui korteri üürnik ehitab omavoliliselt ühistu maale garaaži?13.11.2023
Tere, aastal 2017 ehitas 8 korteriga kortermaja üürnik praeguse korterühistu (2017 veel korterühistu puudus) maadele 70m2 garaaži ilma, et oleks eelnevalt saanud loa kõigilt korteriomanikelt ja ka kõrval oleva krundi omanikult (garaaž asub vastu teise krundi piiri). Üürnik väitis siis kui garaaži ehitas, et tal oli korteriomaniku volitus olemas, et omavalitsuses paberimajandusega seoses kandeid teha aga ehitisregistrit vaadates on teatise esitajaks märgitud seesama üürnik. Korteriomanikuga ühendust ei ole võimalik saada, et kontrollida, kas on antud üürnik ka reaalselt olnud korteriomandiga seoses volitatud asju tegema.
Lisaks hakkas antud üürnik ehitama see aasta sellele garaažile lisa, millele ei ole korterühistu luba andnud. Probleemist rääkima minnes ainult mölisetakse vastu ja öeldakse, ta teeb mida ta tahab. Mis sellises olukorras võimalik ette võtta?
Lisaks hakkas antud üürnik ehitama see aasta sellele garaažile lisa, millele ei ole korterühistu luba andnud. Probleemist rääkima minnes ainult mölisetakse vastu ja öeldakse, ta teeb mida ta tahab. Mis sellises olukorras võimalik ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Seega, kui üürnik vabatahtlikult valdust ei vabasta, siis tuleb Teil(või korteriühistul) oma vara kaitsmiseks kohtusse pöörduda, täpsustades, millist otsust te kohtult ootate. Õiguslikult reguleerivad omandi kaitsega seotud õigussuhteid asjaõigusseaduse paragrahvid 80-91.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas KÜ juhataja volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on ebaseaduslikud?13.11.2023
Tere,
KÜ juhataja ametiaeg lõppes. Üldkoosolekut uue juhataja või volituste pikendamiseks ei teinud. Ütles ühistu liikmetele et volitused võetud ukselt uksele kui küsiti mis toimub. Äriregistris püüdis ilma protokollita volitusi pikendada. Tehti erakorraline üldkoosolek ja pandi hääletusele juhataja volituste peatamine kuna polnud 100% kindel kas juhatajal on volitused või mitte. Koosolekul selgus, et mingit volitust juhatajana jätkata ei antud kellegi poolt. Alates ametiaja lõpust on juhataja võtnud ühistu kontolt sularaha ilma arveid esitamata ja esitanud oma firma nimel fiktiivseid arveid.
Kas on mingit alust väita, et juhataja volituste lõpetamise hääletus annab tagasiulatuvalt volituse ametiaja lõppemise ja erakorralise üldkoosoleku vahelise aja kohta isegi kui hääletati volituste lõpetamise poolt kui volitusi tegelikult ei olnud mida lõpetada?
Kas tagasiulatuvalt volituste andmiseks peab konkreetselt sellekohase hääletuspunkti päevakorda panema või ongi volituste peatamine vaikimisi juhataja eelneva tegevuse heakskiitmine?
Kas volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on sellega ebaseaduslikud?
KÜ juhataja ametiaeg lõppes. Üldkoosolekut uue juhataja või volituste pikendamiseks ei teinud. Ütles ühistu liikmetele et volitused võetud ukselt uksele kui küsiti mis toimub. Äriregistris püüdis ilma protokollita volitusi pikendada. Tehti erakorraline üldkoosolek ja pandi hääletusele juhataja volituste peatamine kuna polnud 100% kindel kas juhatajal on volitused või mitte. Koosolekul selgus, et mingit volitust juhatajana jätkata ei antud kellegi poolt. Alates ametiaja lõpust on juhataja võtnud ühistu kontolt sularaha ilma arveid esitamata ja esitanud oma firma nimel fiktiivseid arveid.
Kas on mingit alust väita, et juhataja volituste lõpetamise hääletus annab tagasiulatuvalt volituse ametiaja lõppemise ja erakorralise üldkoosoleku vahelise aja kohta isegi kui hääletati volituste lõpetamise poolt kui volitusi tegelikult ei olnud mida lõpetada?
Kas tagasiulatuvalt volituste andmiseks peab konkreetselt sellekohase hääletuspunkti päevakorda panema või ongi volituste peatamine vaikimisi juhataja eelneva tegevuse heakskiitmine?
Kas volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on sellega ebaseaduslikud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui juhatuse liige, kelle volitused on lõppenud, jätkab ühistu nimel otsuste ja kohustuste võtmist, siis on need kehtivad isikute suhtes, kellel puudus võimalus omada teavet juhatuse liikme volituste lõppemisest ning kes lähtusid KÜ B-kaardil olevast infost. Sõlmitud tehingute tulemusel tekkinud kahju saab endiselt juhatuse liikmelt sisse nõuda.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui ehitasime abikaasaga koos maja tema kingitusena saadud maatükile, kas mul on siis ka majale mingit õigust?09.11.2023
Tere!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasale kingitud maatükk võis küll olla tema lahusvara, kuid asjaolu, et abielu ajal on sellele ehitatud maja, on ilmselgelt maatüki väärtust märkimisväärselt tõstnud. Selle väärtuse kasv võiks olla käsitletav ühisvarana, andes Teile õiguse õiglase hüvitise saamiseks. Laen on samuti käsitletav ühise kohustusena, kuivõrd seda kasutati perekonna ühistes huvides - kodu ehitamiseks.
Konkreetse lahenduskäigu ja hüvitise suuruse arvutamiseks peaks asjaolusid täpsemalt uurima, seda hetkel esitatud kirjelduse pinnalt kahjuks teha ei ole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis nõusolekuid on kortermajas vaja, et sisseehitatud saunast nüüd konstruktsioone muutmata kodukontor teha?09.11.2023
Tere
Kas mul on vaja saada kelleltki nõusolek kortermajas kui tahan oma korteris muuta algselt sinna sisseehitatud sauna kodukontoriks. Ei lõhu kandvaid seinu, ei muuda kommunikatsioone. Vaja oleks korteri vahekoridori kergsiseseina uus ukseava lõigata, kuna vannitoa poolt senise ukseava sulgeme kapiga. Veel vaja sauna ja vastasoleva toa kergsein eemaldada ja laduda see klaasplokiga, siis valgus kumaks läbi toa akna.
Sauna seest eemaldaks lava ja ahju viiks välja.
Meil kaks vannituba duššidega ja ka vann. Me ei kasuta sauna kunagi.
Ja mis see toiming muudaks kui soovime kunagi korterit müüa?
Tänan
Kas mul on vaja saada kelleltki nõusolek kortermajas kui tahan oma korteris muuta algselt sinna sisseehitatud sauna kodukontoriks. Ei lõhu kandvaid seinu, ei muuda kommunikatsioone. Vaja oleks korteri vahekoridori kergsiseseina uus ukseava lõigata, kuna vannitoa poolt senise ukseava sulgeme kapiga. Veel vaja sauna ja vastasoleva toa kergsein eemaldada ja laduda see klaasplokiga, siis valgus kumaks läbi toa akna.
Sauna seest eemaldaks lava ja ahju viiks välja.
Meil kaks vannituba duššidega ja ka vann. Me ei kasuta sauna kunagi.
Ja mis see toiming muudaks kui soovime kunagi korterit müüa?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteri müümisel tuleb ostjat sauna ümberehitusest informeerida.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas saaksin ametlikult asendada korteris gaasipliidi elektripliidiga?06.11.2023
Tere! Soovin vanemas kortermajas vahetada gaasipliidi elektripliidi vastu, kas mul peab olema korteriühistu nõusolek ja kui ja, siis milline seadusepunkt seda sätestab? Mis saab siis, kui korteriühistu nõusolekut ei anna, millised on võimalused siis elektripliit panna?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lisaks on korteris gaasipliidi elektripiidi vastu vahetamise näol tegu ehitamisega ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-de 3 ja 4 mõistes. Seetõttu tuleb pliidi vahetuseks saada luba ka kohalikult omavalitsuselt.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas võin ise teha sanitaarremonti korteriühistu trepikojas, kui ühistul remondifond ja vabad finantsid puuduvad?06.11.2023
Tere.
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KrtS § 30 lõige 1 punkt kohaselt on Teil õigus kasutada trepikoda vastavalt selle otstarbele.
KrtS § 37 lõige 1 kohaselt on Teil õigus teha trepikoja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt ei tohi korteriomanik korteriühistu loata trepikojas remonttöid teostada. Küll aga annab KrtS § 12 lg 2 talle õiguse nõuda remondi tegemist korteriühistult, kui remondi mittetegemine kahjustab korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit