Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ajal, mil laps on turvakoolis, peab isa emale ikka elatist maksma?21.09.2020

Tere,

Laps (14 a) osaleb sotsiaalprogrammis ja ajutiselt (11 kuud, kooliajal) elab turvakoolis.
Kool annab lapsele elukoha, haridust (9. klass) ka sööki. Kõik ülejäänud kulud maksab ema (riided, kooliasjad, kosmeetikat, hügieenitarvikud ja jne). Alates oktoobrist laps võib nädalavahetusel kodus olla (kui tema käitumine ja koolihinded on head).
Kas sellel juhul ja sellel ajal, mil laps on turvakoolis, isa peab elatist maksma emale?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ülalpidamiskulud on vaatamata lapse uuele elukohale jätkuvalt lapse ema kanda, tuleb lapse isal emale kulude katteks elatist maksta. Kui aga ülalpidamiskulude suurus on muutunud (osad kulud on kaetud riigi poolt), tuleks üle vaadata ka elatise suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eestis saan juhilube teha, kui soomes jäin ilma lubadeta ja raskes joobes 0.60 mg/l vahele?18.09.2020

Tere

Küsimus selline, et eestis elav inimene on soomes ilma lubadeta ja raskes joobes ehk 0.60 mg/l juhtinud sõiduautot, asi läheb kohtusse aga ise kohale ei pea minema, otsustakse süüdimõistja eest. Soome politsei ütles, et ei saa lube teha enam. Aga kas eestis saab B-kategooria autojuhilube teha? Kas siis soome poolne karistus ei mõjuta eestis lubade tegemist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Soomes mõistetud karistus kantakse Eesti karistusregistrisse, siis hakkab see karistus ka Eestis juhiloa saamist takistama vastavalt LS § 106 lg-s 1 sätestatule. Kui kiirelt karistusinfot vahetatakse, ma öelda ei oska. Senikaua, kui karistusinfo ei ole Eesti karistusregistrisse jõudnud, ei tohiks takistusi juhiloa saamisel esineda.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas lapse isa on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?15.09.2020

Tere!
Läksin elukaaslasest lahku aasta alguses. Kolisin välja 01.01.2020- üürikorterisse ja koos lapsega. Ma ei pannud välja kolides peale alimente, sest ei tahtnus tekitada sellist viha või vaenulikku suhtumist ja kuna lapse isa ei pakkunud kunagi ka abi siis ei tahtnud torkida. Laps on siiani olnud nädala sees minuga ja nädalavahetuseti isagi ...mõnikord on olnud lapse isa vanemate juures nädala sees või siis lapse isaga samuti on mõned nädalavahetused olnud ka minuga.
Lapse uus kodu asub lasteaiast 8 km kaugusel kuhu eranditult viin mina lapse lasteaeda ja toon lasteaiast päevas 4x8km sõita.
Praeguse seisuga kui olen teinud juttu alimentidest siis mulle öeldakse, et oled saanud küll ja tema ei hakka uut elu üleval pidama, et mina pean minema ja uurima oma õiguste ja kohustuste kohta. Jaanuarist kuni praeguseni on ta maksnud kahe kuu lasteaia maksu ja ühe korra 350 nö laenuna kandnud raha. Mitte lapsele toetamiseks vaid üüri maksmiseks.
Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas tema on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja lapse ülalpidamisega seotud kulud on peamiselt Teie kanda, tuleb lapse isal täita lapse suhtes ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvestada lapse igakuised püsikulud ja jagada summa pooleks - pool kuludest jääb vahetult Teie kanda, pool maksab elatisena lapse isa. Kui ka lapse isa teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, peaks seda asjaolu elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline juhiluba on vajalik: elektrijalgratas kaal 30-40kg, mootori võimsus 1500w ja tippkiirus üle 50Km/h?10.09.2020

Tere! Millised on detailsed liiklusreeglid elektrijalgrattale mille kaal on 30-40kg, mootori võimsus 1500w ja tippkiirus üle 50Km/h. Milline juhiluba on vajalik, ja kas rattale on vaja numbrimärki? Kas tavaline jalgrattakiiver on piisav, ja kas millistel teedel tohib/ei tohi sõita?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jalgrattana kvalifitseerub vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil ja mis võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti.

1,5 kW võimuse elektrimootoriga sõiduk jalgrattana enam ei kvalifitseeru. Jättes kõrvale kiiruse, siis võiks küsimuses kirjeldatud sõiduki mahutada mopeedide klassi, kuid mopeedi valmistajakiirus ei tohi ületada 45 km/h. Seega kehtivate aktide põhiselt võiks küsimuses kirjedlatud sõiduki liigitada mootorsõidukiks e. mootorrattaks.

Samas määratlevad kehtivad õigusaktid mootorratast sisepõlemismootoriga sõidukina.

Maanteeameti kodulehel tuuakse välja L1e kategooria sõiduki (mopeed) alamkategooria L1e-A, kuhu kuuluvad mootoriga jalgrattad. Kehtiv MKM määrus sellist alamkategooriat ei sisalda. Seega pean tunnistama, et ei oskagi küsimuses kirjeldatud sõidukit üheselt klassifitseerida. Selge on üksnes see, et jalgrattana sõiduk ei klassifitseeru ning pigem liigub see mopeedi kategooriasse, kui kiirust piirata.

Soovitan teemaga pöörduda Maanteeameti spetsialistide poole.
 

Küsimus: Kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud? 10.09.2020

Olen eestkostja. Lapsevanematelt on hooldusõigus ära võetud. Kohtuotsusega on kindlaksmääratud elatisraha summa. Kumbki vanem ei tööta. Pean pöörduma kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks. Selge, et vanemad ei hakka maksma elatist ja koguneb võlg. Küsimus: kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud? Ja kes maksab kinni kohtutäituri kulud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisvõlgnevus, mille suhtes on algatatud täitemenetlus, on samuti osa pärandvarast - pärandvarasse kuuluvad nii õigused kui ka kohustused. Pärandi vastuvõtmisel läheb pärand üle tervikuna ehk pärandi vastuvõtjale lähevad üle nii õigused kui ka kohustused.

Elatise sissenõudmisega seotud täitekulud kannab võlgnik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see isa eraisiku pankrotimenetlusega?10.09.2020

Tere,
Kasvatan 18-a. keskmise puudega last ja isalt mõisteti 2016 välja elatis, mida ta ei maksnud ja nüüdseks on elatisvõlg kasvanud üle 10000 euro. Kuna lapse isa kuulutas maksmisest pääsemiseks välja eraisiku pankroti, siis ei ole me rahast sentigi saanud v.a elatisabi. Nüüdseks on pankrotimenetlus lõpetatud. Kas minu 18-a. lapsel on õigus endiselt elatisele kui ta käib kutsekoolis? Kas pean selleks alustama uut täitemenetlust, sest eelmine lõpetati seoses pankrotimenetlusega? Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see pankrotimenetlusega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele või elatise maksmise kohustused, seega lapse isa ei vabane elatisvõlgnevusest ega elatise maksmise kohustusest.

Kui laps saab täisealiseks, peab laps ise pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Hetkel kehtiva elatislahendi alusel on elatis (tõenäoliselt) välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega tuleb täisealiseks saanud õppivad lapsel elatise saamiseks uuesti kohtusse pöörduda (kui isa just vabatahtlikult teda ei toeta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus taodelda juhilube ja kust seda kontrollida, kui rahaline trahv on maksmata aga 2.a tingimis kantud?09.09.2020

2012a. sain kriminaalkaristuse juhtimisõiguseta joobes autojuhtimise eest. Tänaseks on sellest möödas 8a. karistus oli rahaline trahv ja 2.a tingimisi.
Rahaline trahv on siiani maksmata aga 2.a tingimis kantud.
Kas mul on õigus taodelda juhilube? Kust ja kuidas ma seda kontrollida saan?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isiku karistatust saab kontrollida karistusregistrist (e-toimik.ee). Oma karistusandmete vaatamiseks tuleb e-toimiku süsteemi sisselogida id-kaardi või mobiil-ID abil.

Küsimusest jääb siiski arusaamatuks täpne karistus. Loata sõit ja joobes sõit, kui need on toime pandud üheaegselt, loetakse üheks teoks ja ühe teo eest mõistetakse üks karistus. Kui tingimisi määrati rahatrahvi (õigemini siis rahalise karistus) tasumine, siis lõppes selle karistusekandmise kohus katseaja möödumisega, kui kaitseaja tingimusi ei rikutud.

Kui peate "2.a tingimisi" all silmas olukorda kus Teile mõisteti 2 aastane vangistus,mida ei pööratud tingimisi täitmisele, siis rahalise karistuse lisaks mõistmine ei ole võimalik. Ehk peate rahalise karistuse all silmas sundraha tasumise kohustust?

Kui peate "2.a tingimisi" all silmas olukorda kus Teile mõistetud karistuse katseaja pikkuseks oli 2 aastat, siis kustub kriminaalkaristus 2.astme kuriteo eest 3 aasta möödumisel katseaja lõppemisest.
 

Küsimus: Kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust ja kas saan oma osa ühisvarast teha kohe lastele?07.09.2020

Tere
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?

Suured tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul jagatakse ühisvara peale abielu lahutamist, kui aga abikaasad sõlmivad abielu ajal abieluvaralepingu, millega lõpetavad varaühisuse, on võimalik ühisvara jagada ka peale lepingu sõlmimist abielu ajal.

Ühisvaraga saab tehinguid teha mõlema abikaasa nõusolekul, seega peab oma kinkimiseks olema abikaasa nõusolek.

Kui varasuhteks on varaühisus ja kinnisvara on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga, olenemata sellest, kuhu on registreeritud abikaasade elukohad.

Liisingus olev auto ei kuulu ühisvara hulka, sest omandiõigus ei ole üle läinud (erinevalt nt laenuga ostetud kodust, mille omandiõigus läheb üle peale tehingu sõlmimist). Kui autoliising lõppeb abielu ajal ja auto ostetakse välja, on tegemist ühisvarasse kuuluva esemega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega, siis kas saab seda hääletusele panna?04.09.2020

KÜ esitas aastaaruande mis pandud hääletusele ja mis algab tekstiga:
"NB! Tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega."
Kui tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega, siis kas saab seda hääletusele panna?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Sõltub mida selle "koostamisel oleva aruande" all on silmas peetud. Kas seda, et see on Äriregistrile esitamata (ehk esitamisel) või seda, et seda sisuliselt alles koostatakse. Kui koostatakse, siis ei saa seda hääletada. Koosolekul toimub ikkagi lõpliku aruande kinnitamine või mitte kinnitamine.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas garaaži üürilepingu võib teha ka vene keeles, kui üürilevõtja ei oska eesti keelt?04.09.2020

Tere,

Garaaži tahaks üürile anda, olemas ka üürida soovija. Aga see inimene ei oska Eesti keelega midagi teha. Kas võiks koostada siis kirjaliku lepingu vene keeles?
Või on veel variante? Näiteks inimesel, kes ei oska ega saa aru keelest milles kirjalik leping on koostatud
ja millele ta alla kirjutab, kuid tal on olemas oma inimene, kes oskab seda keelt ja keda ta usaldab ja see teine inimene loeb lepingu läbi ja tõlgib allakirjutajale teksti ja sisu ning dokumendi keelt mitte oskav inimene annab siis Eesti keeles koostatud lepingule oma allkirja?
Ja kas vene keeles koostatud lepingul on äkki hiljem mingisuguseid eripärasusi.
Näiteks, kui peaks juhtuma, et peab kuidagi kohtusse asjaga minema?
Tänan teid vastuse eest.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Lepingu sõlmimisel tuleb arvestada vormivabaduse põhimõttega, mille kohaselt leping võib olla sõlmitud mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas tuleb lepingu sõlmimisel ja lepingu vormi valimisel alati mõelda hilisemale tõendamise vajadusele.

Lepingut võib koostada nii eesti kui vene keeles. Samas tuleb märkida, et kui tekib kohtusse pöördumise vajadus, tuleb leping tõlkida kindlasti eesti keelde, kuna menetluskeel on eesti keel. Ehk oleks mõistlik leping koostada kohe kaks-keelsena?

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee