Õigus

Tere, kaasomandit valitsevad korteriomanikud ühiselt. Selle muutmine toimub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 ja § 10 sätestatud tingimustel. Sealjuures on korteriomanike enamuse otsustada see, kui suurt on vastav hüvitis.
Notaris sõlmitava korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks piisab KrtS § 7 sätestatud tingimustele vastavast hoonejaotusplaanist. Reaalseid muutuseid ei pea ole selleks ajaks ellu viidud.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi on lapse suhtes võimalik teha vaid läbi kohtu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Saan aru, et alaealine laps elab mõlemast vanemast eraldi - sellisel juhul võite lapse isa poolt makstavast elatisrahast kanda vahetult lapsega seotud kulutusi (nt lapse eluasemekulusid, kooliga seotud kulusid jms) või ka anda elatisraha otse lapsele, kes ise enda vajaduste eest hoolitseb. Kui laps saab täisealiseks, on lapsel õigus nõuda elatisraha kandmist enda isiklikule kontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Seega, kui Teie asusite tööle 2017. aastal, siis 2018 aasta puhkuste ajakavas peaks olema märgitud 2017. aasta ja 2018. aasta eest teenitav põhipuhkus ehk Teie toodud näites 7 + 28 kalendripäeva. Puhkuseid antakse vastavalt ajakavale ning ajakavas märgitud puhkuseid on TLS § 69 lg 4 kohaselt õigus muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku ajakavas märgitud puhkuste aja muutmiseks, kuid teine pool ei ole kohustatud nõustuma.

Kui kõik puhkused ei ole märgitu puhkuste ajakavasse, siis TLS § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja nõusolekut tarvis pole. Küll aga võib tööandja puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja soovitav põhipuhkus on lühem kui 7 kalendripäeva (TLS § 68 lg 5).

Mis puudutab tasustamata puhkust, siis seda saab kasutada üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku tasustamata puhkuse kasutamiseks, kuid teisele poolel on õigus keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Esmalt tuleb välja selgitada, mida Te mõtlete vallandamise all. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on katseaja eesmärk kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Kui tööandja leiab, et töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis võib ta töösuhte töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel öelda. Oluline on lisada, et TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Kui tööandja soovib töösuhte TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, siis peab ta tegema kirjaliku ülesütlemisavalduse ja esitama selle töötajale. Suuline ülesütlemine on TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine. Kirjalikul avaldusel tööandja põhjendab, miks töötaja tööle ei sobinud. Kui töötaja leiab, tegemist on seaduse vastase ülesütlemisega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, nõuda ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvist tühise ülesütlemise eest.

Teie pöördumisest ei selgu, kas tööandja tegi Teile kirjaliku avalduse. Kui ta pöördus Teie poole suuliselt, siis võib lihtsalt olla tegemist n.ö eelhoiatamisega. Tuleb märkida, et kui tööandja poolt kirjalikku ülesütlemisavaldust ei tulegi, siis ei ole töösuhe üles öeldud. Töötaja võib omal soovil töölt lahkuda, kuid teda ei saa selleks kohustada, see peab olema töötaja vaba tahe.

Kui töötajaga öeldakse töösuhe üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis töösuhte lõppemise aluseks märgitakse töötamise registris TLS § 86 lg 1. Samas ükski uus tööandja ei pääse töötamise registris ligi töötaja varasematele töösuhetele, s.t ta ei näe, kas ja kus on töötaja varasemalt töötanud ja mis alusel on töösuhe lõpetatud. Sellise info edastamise õigus on üksnes töötajal endal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriomanditeks jagatud kortermaja koosneb hoone osadest, mida kasutab korteriomanik eraldi (eriomand) ja mõttelisest osast maatükile ning hoone osadele ja seadmetele, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis (kaasomandi ese).
Eriomandi piirid on nähtavad kinnistusregistris olevast hoonejaotusplaanist. Juhul, kui hoonejaotusplaani järgi kuuluvad keldriruumid kaasomandi eseme koosseisu, siis on kõigil korteriomanikel ja võrdne õigus neid kasutada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.

Tere!

Vanem võib ülalpidamiskohustust täita nii vahetult kulutusi tehes kui ka elatist makstes. Kui hetkel täidate oma kohustust vahetult kulutusi tehes, on seda ju võimalik pangakonto väljavõttega tõendada.

Elatist võib maksta ka kolmandale isikule kuuluva konto alt, tuleb lihtsalt jälgida, et oleks võimalik tuvastada, et tegemist on Teie poolt lapsele makstava elatisrahaga. Selleks tuleb selgitusse märkida kelle poolt elatist makstakse, samuti lapse nimi, kellele elatist makstakse, sõna „elatis“ ja periood, mille eest elatist makstakse.

Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest (kui ei ole veel elatist kohtu poolt välja mõistetud). Kui elatis on juba kohtulahendiga välja mõistetud, on võimalik elatise suuruse muutmist taotleda alates uue hagi esitamisest, tagasiulatuvalt elatise suurust ei ole võimalik muuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

See, et Teie suhtes on algatatud täitemenetlus, ei mõjuta Teie õigust pöörduda kohtusse lapse elatisraha suurendamise nõudega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand