Õigus
Küsimus: Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt juhilubade tegemise piirang?13.11.2019
Tere,
Mõned küsimused:
1) Kui isik on jäänud ilma lubadeta vahele ja saanud kriminaalkaristuse, ja soovib teha load ära, millal on võimalik minna autokooli?
2) Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt lubade tegemise piirang? Või peab selle otsustama kohus (näiteks lisakaristuseks) ja kas see on ka välja toodud sel juhul kohtuotsuses?
3) Kust saab inimene vaadata, kas tal on mingeid piiranguid lubade tegemiseks ja kui pikk on see aeg?
4) Ja kui on peal piirang, kas siis on mingit võimalust, et see piirang tühistada? Näiteks kui inimesel on lube vaja tööl käimiseks.
Päris absurdne on tegelikult see, kui inimene on teinud lolluse ja saab karistuse trahvi või vangistuse ja veel lisaks pole tal võimalust lube teha ja hakata korralikuks liiklejaks, sest pannakse peale ulme aastaid piiranguid. Ja tihti nad sõidavad ikka ilma ja riskivad, sest tööl on vaja käia ja ei anta võimalust lube teha. Olen kuulnud, et mõned on saanud pikkadeks aastateks keelu lube teha.
Aitäh vastuse eest
Mõned küsimused:
1) Kui isik on jäänud ilma lubadeta vahele ja saanud kriminaalkaristuse, ja soovib teha load ära, millal on võimalik minna autokooli?
2) Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt lubade tegemise piirang? Või peab selle otsustama kohus (näiteks lisakaristuseks) ja kas see on ka välja toodud sel juhul kohtuotsuses?
3) Kust saab inimene vaadata, kas tal on mingeid piiranguid lubade tegemiseks ja kui pikk on see aeg?
4) Ja kui on peal piirang, kas siis on mingit võimalust, et see piirang tühistada? Näiteks kui inimesel on lube vaja tööl käimiseks.
Päris absurdne on tegelikult see, kui inimene on teinud lolluse ja saab karistuse trahvi või vangistuse ja veel lisaks pole tal võimalust lube teha ja hakata korralikuks liiklejaks, sest pannakse peale ulme aastaid piiranguid. Ja tihti nad sõidavad ikka ilma ja riskivad, sest tööl on vaja käia ja ei anta võimalust lube teha. Olen kuulnud, et mõned on saanud pikkadeks aastateks keelu lube teha.
Aitäh vastuse eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Olen käesoleval ajal kaalumas ka võimalust küsimus kohtusse viia, et saada selles osas ka kohtute seisukoht. Hetkel on ettevalmistavad tööd käsil.
Vastates küsimustele:
1) Autokooli minekuks piiranguid ei ole. Piirang kehtib juhtimisõiguse omistamisele ja esmase juhiloa väljastamisele. Ehk siis vaatamata autokooli ja väljaõppe läbimisele ei anta juhtimisõigust varem, kui on täidetud LS § 106 lg-s 1 sätetsatud tingimused.
2) Kriminaalkaristusega, mis kaasneb LS § 106 lg-s 1 sätestatud liikluskuriteoga, kaasneb juhtimisõiguse saamise piirang automaatselt e. seadusst tulenevalt. See ei ole karistuse osa.
3) Karistusadmeid saab isik vaadata karistusregistrist (e-toimiku vahendusel). Järelduse, kas tegemist on karistusega, mis takistab juhtimisõiguse saamist, saab teha LS § 106 lg-s 1 sätestatu alusel. Lisaks saab Maanteeametile (Liiklusregistrile) esitada teabenõude.
4) Täna kehtiv regulatsioon ei võimalda piirangut tühistada. Piirangu tühistamiseks tuleb vaidlustada seadusesäte. Seda saab teha konkreetse juhtumi raames, paludes kohtul tunnistada LS § 106 vastav lõige ja punkt vastuolus olevaks põhiseadusega.
Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019
Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.
Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal B on õigus/alust nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?13.11.2019
Tere!
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui elukaaslased soetavad ühiselt eluaseme, teevad nad seda eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikena. Kui elukaaslased seejärel abielluvad, jäävad nad soetatud eluaseme suhtes jätkuvalt kaasomanikeks - kuivõrd eluase oli soetatud enne abielu, on see abikaasade lahusvara, mitte ei muutu abiellumisel automaatselt ühisvaraks (viimast saaks teha vaid abieluvaralepinguga). Seega abielu lõppedes ei saa enne abielu kaasomandisse soetatud eluaset üleüldse ühisvarana jagada. Kui ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvat kohustust on täidetud abielu ajal abikaasade ühisvara arvelt, võib see anda aluse teisele abikaasale õiglase hüvitise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean lahkuma lahutatud abikaasa kingitusena saadud majast ja minema meie ühiselt soetatud maamajja?13.11.2019
Lahutasin oma mehest, kes sai kinkelepinguga oma vanaemalt maja, kus praegu elame. Abielu aja jooksul võtsime koos pangalaenu (mina olen kaaslaenaja), mille eest tegime majas remondi ja ka väikese juurdeehituse. Lisaks on meil maja maal, mille soetasime abielu aja jooksul. Ühiseid lapsi meil ei ole. Minu endine abikaasa maksab pangalaenu, millest veel on tasuda 25 %. Kas on õigust mind sundida praegusest elukohast lahkuma majja, mille soetasime koos? Kas praegusest majast lahkumisel on mul õigus nõuda praeguse elukoha eest kompensatsiooni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui Teie elukohaks olev maja on omandatud abielu ajal kinkelepingu teel, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, kuid kui olete seda abielu jooksul ühisvara arvelt remontinud, on Teil õigus nõuda selle eest hüvitist. Kui maamaja on omandatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja see tuleb jagada võrdsetes osades.
Praeguses olukorras tuleks kindlasti ette võtta ühisvara jagamine, et lahendada praegused elukorralduslikud ja varalised küsimused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin veel teha kui isa ei maksa elatist ja täitur ei saa ka raha kätte?13.11.2019
Tere. Kui kohus olnud ja elatis isalt välja mõistetud miinimum summas kahele lapsele ja asi antud edasi ka kohtutäiturile, kes aitaks, kuid isa elatist siiski ei maksa. Mida saaksin veel teha või millised võimalused veel oleks, mida täiturilt paluda ja kuidas saaks täitur survestada. Hetkel ei oska enam ja asi veninud pikalt aastast 2016. Olen palunud täiturilt ka juhilubade peatamist, kuid sain vastuseks, et seda teha ei saa, sest saan elatisabi, kui isa ei maksa.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Saan aru, et olete kasutanud erinevaid võimalusi täitemenetluses, kuid elatisraha siiski kätte pole õnnestunud saada. Loen, et laste isa elab oma majas - kui laste isa on maja omanik, võiks sissenõude seada ka laste isa kinnisvarale, kas olete seda võimalust kasutanud?
Iseenesest võiks kaaluda ka menetluse alustamist karistusseadustiku § 169 järgi, mis käsitleb vanema teadlikku kõrvalehoidumist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest - see ei too küll elatisraha, kuid võib siiski vanemat distsiplineerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?11.11.2019
Tere
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui täisealine laps omandab kõrgharidust, on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Uus elatise maksmise kord (elatise kalkulaator) on alles väljatöötamisel, hetkel ei oska ma seda täpsemalt kommenteerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema olukorras, kus lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutab?11.11.2019
Tere!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Eelkõige peaksid vanemad läbi ühise arutelu lapse hooldusõiguse teostamises omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võiksite pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Äkki õnnestub kolmanda isiku vahendusel jõuda ühisele seisukohale kasvatuslikes küsimustes. Samuti võib lastekaitsetöötaja soovitada teile ja/või lapse isale mõne kursuse-koolituse läbimist, mis toetab vanemat lapse kasvatusega seotud küsimustes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan minna perekonnaseisuametisse ja "ühishoolduse" maha kriipsutada, mis õigused mul selleks on?11.11.2019
Kui isal on võlad, ta ise nõus loobuma isadusest, et laps saaks kasvõi riigilt raha täisealiseni saamiseks ja ema registreerida vallasemaks. Ütelge, miks siis riik paneb käe ette? Perekonnaõiguse seaduses tuleks vanemaks loobumine sisse kirjutada, sest muudmoodi enam ei saa neid tuhandeid peresid aidata, seadused kärbivad valest otsast, piirates võlgniku õigusi. Raha lapsele sellest ikka ei tule ju! Võlgnik teeb mida iganes kohustusest pääsemiseks.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohus, perekonnaseisuametis vanemate kokkuleppel seda võimalust paraku ei ole (hooldusõiguse osas saab teha valiku vaid lapse sünni registreerimisel). Kui olete kohtule esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isa on avalduse rahuldamisega nõus, ei näe ma põhjust, miks kohus peaks ühise hooldusõiguse lõpetamata jätma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maksunõudjal on õigus avaldada mu maksegraafik kolmandale osapoolele?11.11.2019
Tere
Firma on saatnud infot (s.h maksegraafikud, võla suurus jms) ja suhelnud kolmanda osapoolega ilma minult eelnevalt selleks luba saamata ning ka kolmandalt isikult dokumenti küsimata. Kas see on lubatud?
Firma on saatnud infot (s.h maksegraafikud, võla suurus jms) ja suhelnud kolmanda osapoolega ilma minult eelnevalt selleks luba saamata ning ka kolmandalt isikult dokumenti küsimata. Kas see on lubatud?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas palgata puhkuse ajaks peab töölepingu ajutiselt peatama?10.11.2019
Kas palgata puhkuse ajaks peab töölepingu ajutiselt peatama?
Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et tasustamata puhkuse ajaks tööleping peatub. Maksukorralduse seaduse § 25(1) lg 3 p 5 kohaselt märgitakse töölepingu peatumine (tööd tegeva isiku viibimine lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel) ka töötamise registrisse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).