Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas toimida, kui isa elatist ei maksa, maksab ühist pangalaenu, aga ähvardab laenumaksed peatada?16.10.2019

Millised õigused jäävad laste emale, kui laste isa jättis pere maha, aga võetud pangalaen kahe peale ja ostetud korter. Isa elatist ei maksa, sest selle arvelt maksab ta ise pangalaenu edasi. Kuna lapsi ta võtab enda juurde väga harva, siis nüüd ema keelas lapsi isale anda käsu peale, sest emal lastega tehtud selleks ajaks plaanid. Sellepeale isa vihastas ja ütles, et enam pangalaenu ei maksa. Pidevalt ähvardab. Aga kuna laen on neil kahe peale, siis isa maksmata jätmisel, läheb automaatselt laen emale maksmiseks. Sellega probleemi pole, aga juba eksmees(isa) ütleb, et korteri müüme maha.
Ema remondib seda higi ja pisaratega, et sinna lastega elama minna ja nüüd isa teeb sellist terrorit. Kas on võimalik saada laen ainult ema nimele, et isa sellega seotud enam ei oleks? Või sellise asjaga tegeleb pank? Või ongi nii, et isa ei maksa laenu, ei maksa elatist, ema remondib, käib 2 väikese lapse kõrvalt tööl ja iga oma töövaba aja peab olema lastega ja kui lõpuks ema lastega sisse kolib sinna enda makstud korterisse, mille tagatis on ka ema enda oma, siis ikkagi jääb isal sõnaõigus selle korteri suhtes?
Teine küsimus on, et kus kohast leida blankett miinimum elatisabi nõudmiseks? E-toimik.ee lehelt sellist kohta ei leidnud.
Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lastest lahus elav vanem võib oma ülalpidamiskohustust täita ka muul viisil kui elatist makstes - kui lahus elav vanem katab laste eluasemekulusid, makstes laste elukohaks oleva korteri pangalaenu, on ka see vähemalt osaliselt käsitletav ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kui laste isa edaspidi laste eluasemekulusid ei kata või ei osale muul viisil vahetult laste ülalpidamises, tuleb tal igakuiselt elatist tasuda.

Mõistan, et korter on vanemate kaasomandis. Kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik nõuda igal ajal - kui laste ema soovib korterit enda ainuomandisse, siis tuleb tal ainuisikuliselt üle võtta pangalaen ja samuti maksta laste isale hüvitist omandi kaotamise eest. Sellega peab muidugi pank nõus olema, seega oleneb lahendus suuresti sellest, kas laste emal on finantsiline võimekus pangalaenu ülevõtmiseks ja hüvitise maksmiseks. Kui kaasomanikud omavahel kokkuleppele ei jõua, lahendab kaasomandi lõpetamise vaidluse kohus.

Hagiavalduse blanketi elatise väljamõistmiseks leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab minult nõuda tõendamist 100 EUR kasutamise kohta?15.10.2019

Tere!
Soovin selgust elatisrahas väljatoodud kuluartikli tõendamise kohta. Elatisraha hulka on arvutatud muuhulgas riided 50 EUR ja vaba aeg 50 EUR, mis kokku teeb 100 EUR. See summa on jagatud kahega ehk siis isale nõue 100/2 EUR. Kas isa saab minult nõuda tõendamist 100 EUR kasutamist tšekkidega või pean tõendama 50 EUR ehk pool summast?
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku arvestada kõik lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada summa pooleks - pool jääb last kasvatava vanema kanda ja pool elatisena lahus elava vanema kanda.

Elatisraha tuleb alati kasutada lapse huvides, kuid samas ei tulene perekonnaseadusest kohustust esitada elatise kasutamise kohta teisele vanemale tõendina kuludokumente. Arusaadavalt võib seda muidugi teha, et ka lahus elavale vanemale oleks selge elatisraha kasutamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas on laste miinimum elatis jagatud või kuidas see peaks olema?15.10.2019

Tervist, probleem siis selline, et lahutasime laste emaga kaks aastat tagasi ja meil on 3 ühist last. Leidsime siis kuskilt netist, et laste alimendid peaks olema pool miinimum palka ühe lapse pealt. Niisiis tegime suusõnalise kokkuleppe, et maksan igakuu 700 eurot. Kuna eestis pole mingil juhul sellist elatist maksta tulin soome tööle. Alguses suutsin seda ilusti maksta ja jäi ülegi. Nüüd kui mul endal siin elu ja ka elukaaslane tekkinud ja võetud ka üürikorter ei ole ma enam võimeline sellist summat maksma ja lisaks andis laste ema veel asja kohtusse kui palusin, et äkki saaks langetada selle summa 600 euro peale kuna ta saab ise veel lisaks eesti riigilt 500 eurot laste pealt siis see peaks olema rohkem kui piisav laste ülalpidamiseks. Tooks välja ka selle, et naisele ja lastele jätsin ka maja ja ise ta tööl ei käi. Küsimus siis selline, et kas see pool miinimum palka, mis on lapsele ettenähtud, kas mina pean seda täies ulatuses maksma või peaks see tegelikult olema pooleks, et mina panustan pool ja tema teise poole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldreeglina ei tohiks igakuine elatist olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta - eelöeldu eeldab seda, et lapse igakuised püsikulud on samas suurusjärgus kehtiva alampalgaga. Pool alampalga suurusest jääb last kasvatava vanema kanda, pool elatisena lahus elava vanema kanda.

Kui teil on kolm last ja laste ema saab lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), tuleks seda elatise suuruse määramisel kindlasti arvesse võtta, sest osalt on laste ülalpidamiskulud kaetud riiklike toetustega ja see vähendab arusaadavalt vanemate panust. Nimetatud asjaolu tuleb kohtumenetluses kindlasti välja tuua, et kohus saaks sellega lahendit tehes arvestada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on võimalik saada korrektne trahvi teade või pean tasuma valele sõidukile (ehk olematule) tehtud leppetrahvi?15.10.2019

Ühisteenuste poolt tehtud leppetrahvil on vale auto mark kuid pildid õigest sõidukist. Olen tunnistanud valesti parkimist ja pole seda kordagi vaidlustanud. Mis on põhjuseks, et Ühisteenused ei tunnista eksimust ja ei väljasta korrektset leppetrahvi. Esitades vaide nime all kirjalikud selgitused valesti täidetud dokumendi kohta ning lisades ka kompromiss lahendusena kahepoolse vea tekkimisel trahvi jagamist - saan vastuseks, et trahv kuulub tasumisele. Teises kirjas palusin neil tunnistada viga ja see parandada kuid vastus sama. Kas mul on võimalik saada korrektne trahvi teade või pean tasuma valele sõidukile (ehk olematule) tehtud leppetrahvi? Kahjuks ei ole reaalne seda dokumenti kasutada raamatupidamises algdokumendina kuna antud sõidukit pole olemas! Kas Ühisteenustele ei kehti korrektsuse kohustus dokumentide täitmisel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetahv on tsiviilõiguslik kategooria ja selle sisu ning vormi osas, samuti pooltevaheliste suhete ja trahvi vaidlustamise osas kehtivad ja rakendatakse tsiviilõiguslikke norme ning põhimõtteid. Kui leppetrahvi saanud isik leiab, et leppetrahv ei vasta tegelikkusele või on muul põhjusel võimatu trahvi tasuda, on võimalik asuda trahvi väljastanud isikuga (organisatsiooniga) läbirääkimistele trahvi sisu korrigeerimise või muutmise osas. Kui siis üks pool ei ole aga läbirääkimistest huvitatud või keeldub leppetrahvi muutmast (sh muutmast ebaõigeid kirjeid trahviotsusel), on edasi poolte endi valik, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad ja vajalikuks peavad. Üks võimalus on jätta ebaõige kandega trahv tasumata kuni kande parandamiseni. Samas ei saa sellise sammu korral välistada, et trahvi väljastaja annab trahvinõude võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtjale ja see suurendab trahviga kaasnevaid kulusid. Kokkuvõtvalt võib oma õiguse taga ajamine minna kulukamaks, kui trahvi tasumine nende andmetega, mis trahviotsusel on. Raamatupidamise jaoks saab alati juurde lisada kirjavahetuse trahvi väljastajaga. Alust nõuda leppetrahvi tühistamist või osalist tühistamist pelgalt vormivea tõttu trahviotsusel, üldiselt ei ole.
 

Küsimus: Kui kaua võib auto mootoril soojeneda euroopas, olen lugenud, et 2 minutit, aga selle ajaga ei jõua klaasid puhtaks saada?15.10.2019

Kui kaua võib auto mootoril soojeneda euroopas? Olen lugenud, et 2 minutit on maksimum. Aga sellise ajaga ei jõua klaasid puhtaks saada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Igal Euroopa riigil on oma siseriiklik liiklusnormistik ning kõikide liikmesriikide norme ma ei tunne. Seega ei saa ma ka vastata küsimusele kogu Euroopa normistiku kohta.

Eestis reguleerib küsimust LS § 13 lg 5 ja nimetatud normi kohaselt ei tohi õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Arvestades, et liikmesriikide liiklusalaseid õigusnorme on aja jooksul püütud Euroopa Liidu õigusruumis ühtlustada, siis võib üldiselt arvata, et sarnane regulatsioon kehtib ka mujal EL piires.
 

Küsimus: Kas KÜ peab esitama arved kinnistusregistri andmete ruutmeetrite järgi?14.10.2019

Korteri m2 arv kinnistusregistris on erinev, kui tegelikult projekti järgi. Samas olen näinud 3 erinevat projekti, kus kõikides on minu korteri m2 arv erinev. Milline neist on just see õige, ma hetkel ei teagi. Ostulepingus on mul sama m2 arv, mis on ka kinnistusregistris. Majal ei ole veel kasutusluba ja asja pidi korda saama peale kasutusloa tegemist. Kas sel juhul on õigus mulle esitada ühistu kommunaalide arved tagantjärgi suurema m2 eest? Täpsustuseks, et praegu on kinnistusregistris väiksem m2 arv, kui tegelikult peaks projekti järgi olema. Väidetavalt on tehtud viga kinnistusregistrisse kandmisel. Teadaolevalt on esitatud joonis korteri kohta ja eplikatsioon erinevad. Arveid on esitatud praegu kinnistusregistri järgi.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tänan pöördumise eest!
Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Antud juhul lähtub korteriühistu arvete esitamisel kinnistusraamatusse kantud üldpinnast. Tegemist on korrektse lähenemisega, kuna õiguslikku tähendust omavad eelkõige andmed, mis on kantud kinnistusraamatusse. Korteriomandi üldpinna muutuse kinnitamine ning sellest kantuna kinnistusraamatu andmete parandamine saab omada tähendust üksnes tulevikus esitamisele kuuluvate arvete seisukohast. Vastasel juhul tekiks vastuolu hea usu põhimõttega.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas tööandja peab maksma lõpparvega 14 päeva puhkuseraha kui 2019 a puhkust on kasutatud 14 päeva?14.10.2019

Tere,
Sooviks teada, kas tööandjal on kohustus maksta koos lõpparvega puhkuserahad 14 päeva eest kui 2019 aasta puhkust on võetud eelnevalt (juulis) 14 päeva ja selle eest on ära makstud puhkuserahad?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Töölepingu seaduse § 68 kohaselt antakse töötajale puhkust töötatud aja eest. Sama seaduse § 71 näeb ette tööandja kohustuse hüvitada töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kasutamata põhipuhkus makstakse välja lõpparvega.

Teie pöördumisest selgub, et 2019. aasta puhkusetasu on osaliselt välja makstud. Seega kuulub töölepingu lõpetamisel täiendavalt hüvitamisele puhkusetasu, mis võrdub tegelike puhkusepäevade arvuga (puhkusepäevad, millele töötajal on õigus töölepingu lõpetamise päeva seisuga) ning juba hüvitatud puhkusepäevade vahega.

Täpse hüvitamisele kuuluva puhkusepäevade arvu aitab välja selgitada puhkusetasu kalkulaator: https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist tema hooldekodu arvete puuduoleva osa katteks?14.10.2019

Ema tervis on sealmaal, et peab minema hooldekodusse. Ema saab nii pensioni ning omab ka vara (korter). Kahjuks on olukord selline, et ema keeldub korterit müümast hooldekodu arvete katteks, kuna soovib selle pärandada venna lapsele. Kahjuks ainult pensionist hooldekodu tasude jaoks ei jätku. Vend tööl ei käi, kuid mina saaksin ema abistada hooldekodu tasude maksmisel. Minu küsimus oleks, kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist või peaksin puuduoleva summa katma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekond peab abivajavat sugulast ülal pidama olukorras, kus abivajaval isikul endal puuduvad selleks igasugused vahendid. Kui isikule kuulub vara, mille müügist saadava tulu eest oleks võimalik katta tema vajadusi (antud juhul tasuda hoolduskoha eest), ei saa asuda seisukohale, et tal puuduvad rahalised vahendid toimetulekuks. Seega on käesoleval juhul ilmselt põhjendatud maja müümine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin lapse isa käest välja nõuda riigi poolt määratud summa?14.10.2019

Hetkel maksab lapse isa meile 195 eurot kuus. Laps põhimõtteliselt ei näegi teda eriti. Ma saan aru, et elatise alammäär on kasvanud. Laps on ka kasvanud ja samuti hinnad. Kuidas ma saaksin tema käest välja nõuda riigi poolt määratud summa? Isal sissetulekuga probleeme ei ole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus lapsele elatist maksma PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miiniumummääras, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis seadus reguleerib, kes lahutatud vanematest saab laste pealt pensioni lisaaastaid, kui kokku ei lepita?14.10.2019

Ei oska määrata, mis valdkonda küsimus täpselt kuulub, küsin siit. Seaduse järgi iga laps lisab pensionile 2 aastat. Vanemad peavad omavahel kokku leppima, kes neist need aastad saab. Küsimus selline: kui ema ja isa on lahutatud ja isal endal kasvab peres laps. Kas on olemas mingid seadused, mis reguleerivad seda asja, kui isa, näiteks keeldub endise pere emale need aastad loovutamas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 8 järgi olukorras, kus üks isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand