Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see tõepoolest pole kaskojuhtum kui ise kogemata kriimustasin auto esiklaasi?02.02.2023

Tere! Kriimustasin kogemata ise tugevalt auto esiklaasi.
Kasutasin selleks katkise lumeharja otsa. Eeldasin, et see ots on plastmassist, kuid õhtupimeduses ei märganud, et see oli alumiiniumist.
Autol on kehtiv kaskokindlustus. Ometi tuli minu kahjuteatele selline vastus:
"Anname teada, et kindlustusjuhtumiks on klaasi ootamatu ja äkiline hävimine või kahjustumine, mille tõttu tuleb klaas vahetada või parandada.
Kuna antud kahjustused ei ole tekkinud ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning If Kindlustus klaasivahetuse eest ei hüvita."
Kas kindlustusfirmal on tõesti õigus, et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumina? Minu jaoks olid kriimud klaasil küll ootamatud, ning nad tekkisid loetud sekunditega. Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelised õigused ja kohustused, samuti kahjujuhtumite määratlemine on kokku lepitud kindlustustingimustega. Kindlustusandja otsuse analüüs eeldab konkreetsete tingimuste tõlgendamist, mis omakorda väljub vastused.ee portaali vastuste formaadist.

Samas julgen öelda, et klaasi kahjustumine auto kasutaja enda tegevuse tõttu võib siiski olla käsitletav kindlustusjuhtumina ja kindlustusandja vastupidine otsus on vaieldav. Mitmed kahjujuhtumid võivad olla tingitud sõiduki kasutaja enda hooletuse tõttu (liiklusõnnetus näiteks). Hindamist vajab, kas hooletus oli raske või mitte, kuna paljudel kindlustusseltsidel välistab kindlustusvõtja raske hooletus kahju hüvitamise või annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka antud juhtumis võib tähtsust omada klaasi kahjustamise asjaolud e. kas klaasi kahjustumine oli mõistlikult ette nähtav või mitte. Esimesel juhul võib esineda Teie tegevuses rakse hooletuse element, mis võib mõjutada kindlustusandja täitmise kohustust või selle ulatust, teisel juhul võib aga tegemist olla kokku lepitud kindlustusjuhtumiga, mille aset leidmisel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.
 

Küsimus: Mis saab ettevõttest kui ainuomanik on surnud, kellelegi ei ole volitusi jäetud, ettevõtte tegevus peatus?31.01.2023

Tere, mis saab ettevõttest, kui ainuomanik on surnud, kellelegi ei ole volitusi jäetud, ettevõtte tegevus peatus peale omaniku surma, töötajaid ei ole ja pärijad on loobunud pärandist?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaniku surma korral läheb osa üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 153 lg 1). Üldjuhul on mõistlik võimalikult kiiresti alustada pärimismenetlust, et selguksid pärijad ehk uued osanikud, kes saavad ettevõttega edasi tegeleda. Kohtult on võimalik pärimismenetluse ajaks taotleda pärandvara hoiumeetmete rakendamist, mille käigus määrab kohus juhatuse asendusliikme. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist (pärimisseadus (edaspidi PärS) § 124 lg 1. Kui ühtegi pärijat ei ole või kõik pärijad on pärandist loobunud, on pärijaks kohalik omavalitsusüksus (PärS § 18 lg 1, § 125 lg 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas mõjutab elatise summat, kui maksan meie kahe lapse eest aga nüüd naisel kolmas laps ja ta saab suurpere toetust?31.01.2023

Mul on kaks ühist last eelneva elukaaslasega. Alates aasta algusest kuni tänaseni on ta aluseks võtnud elatiskalkulaatori, mille põhjal on tasutud 417 eurot iga kuu (eelnevalt oli tasutavaks summaks ca 600 eurot). Nüüd aga on olukord muutunud. Laste ema sai mai keskel kolmanda lapse ja kuna ühised kaks last on tema nimel, siis makstakse talle ka nüüd suurperetoetust. Kas lisandunud suurperetoetus mõjutab kuidagi ka laste isa poolt makstavat elatist? Kui jah, siis kuidas? Lisaks sündis minul uue elukaaslasega augustis beebi ehk ka minul on nüüd kolm alaealist last.
Olen seni võtnud aluseks elatiskalkulaatori.
Täiendavaks infoks veel nii palju, et viimastel aastatel ei ole ma erinvatel põhjustel lastega suhelnud, kuid pöördusin detsembris laste ema poole sooviga suhtlus lastega taastada.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alates 01.01.2022 arvestatakse perekonnaseaduse (PkS) § 101 lõike 5 alusel elatise suuruse kindlaksmääramisel nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega, st vanem ei pea andma ülalpidamist osas, millega lapse/laste ülalpidamiskulud on kaetud eelnimetatud toetustega. Nimetatud sätte alusel arvutati elatise summast maha pool toetuste summast, arvestatuna eraldi iga lapse kohta.

Alates 01.02.2023, kui eelnimetatud peretoetused kasvavad, loetakse lapse ülalpidamiskulud täidetuks lapsetoetuse arvelt täies ulatuses ja lasterikka pere toetuse osas pooles ulatuses - teisisõnu igakuist elatist vähendatakse poole lapsetoetuse summas ja pooles poole lasterikka peretoetuse summas. Õiglase elatisraha suuruse leidmiseks tuleb arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, seega elatise konkreetset suurust ma hetkel kahjuks Teile nimetada ei saa - selleks peab teostama täpsed arvutused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust tellida spetsialist kes aitaks hinnata keldrist minu korterisse kostuvat müra ja tõendada seda ühistule?30.01.2023

Tere.
Kogu kütteperioodi jooksul kostub minu korterisse keldrist müra (elan esimesel korrusel). See algas aastaid tagasi, kui vahetati küttesüsteem.
Olen korduvalt pöördunud KÜ juhatuse poole, kuid asjata.
Viimane vastus oli, et juhatus käis keldris kuulamas ja nii hirmus see müra ka ei ole. Mina ise pean selle probleemiga tegelema, see ei olevat ühistu mure.
Sattusin Teile aastaid tagasi lugeja poolt esitatud samasuguse küsimuse peale, kus Te ka mainite, et Teie praktikas on selline probleem esinenud.
Kas oskate öelda kust ma võiksin tellida selle ala spetsialisti?
Kas mul on õigus arve hiljem KÜ-le esitada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, väljastpoolt eluruumi kostva müra helirõhu lubatavuse sätestab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" § 4 lg 6. Selle kohaselt väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
Konkreetset spetsialisti ma Teile pakkuda ei oska, kuna palju sõltub probleemi olemusest ja korteri asukohast. Seetõttu soovitan kontrollida (ja tõendada) helitugevust iseseisvalt, ostes ehitustarvete kauplusest vastava seadme (hind 60-100 eur), teostada mõõtmine vastavalt seadme kasutusjuhendile ja fikseerida mõõtmistulemus soovitavalt koos tunnistajaga. Seaduse mõistes on see probleemi tõendamiseks piisav.
Mis puutub kulude korteriühistult välja nõudmisesse, siis selline õigus tekib Teil juhul, kui mõõtmistulemus kinnitab korteriühistu poolset süüd.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Kui korteriühistu Kulud kannab süüdlane.
 

Küsimus: Kas linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks on vaja korteriomanike kokkulepet?30.01.2023

Kas Tartu linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks Korteriühistu kortermajas vajab korteriomanike kokkulepet kuna Ca vähendamine joogivees on seotud terviseriskiga?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, joogivee pehnendamise projekti tellimine allub KrtS § 35 lg 2 sätestatud tavapäevasele kaasomandi eseme valitsemisele, mille otsustamine toimub korteriomanike üldkoosolekul osalevate korteriomanike häälteenamusega.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kes peab kandma kulud kui eelmine omanik ehitas torud kinni ja nüüd ma pidin püstaku torude vahetuseks kõik lahti lõhkuma?30.01.2023

Eelnev omanik ehitas ühistuga kooskõlastamata wc pesuruumiga üheks, kaotades vaheseina. Mööda seina äärt jooksid torud soe ja külm. Eelmine omanik vedas uued torud seina ja põranda seest, mitte nähtavalt. Korteriühistu hakkas vanasid torusid välja vahetama, lõhkusin põranda lahti vahetati vana vaheliitmik välja [külm trass]. Lubati sooja trassiga sama teha see jookseb seina seest [kästi sein lahti lõhkuda, tegin seda] kui aeg oli käes, et sooja trassi vahemuhv ära vahetada. teavitas santehnik, et tema garantiid ei anna ja vastutust ei võta. Ja pean muidugi omast taskust kinni maksma soojatrassi muhvi vahetuse. Kõige jaburam on see, et ma pean lõhkuma uue augu, väidetavalt pole võimalik temal teostada tööd. Pakkus välja et otsigu ma mees, kes teeks, otsisin firma, kõik teostatav ei pea lõhkuma. Isegi tööle pakutakse garantiid. Kuhu ma peaks pöörduma, see pole ok kui kästakse lõhkuda aga siis selgub et sorry me ei anna garantiid ja samas kui tahad vana juppi vahetada siis maksad. Tõesti ma ei tulnud selle peale et kooskõlastamata eelmise omaniku poolt.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui korteriomanik ehitab kaasomandis olevaid torustikke ise ümber, siis võtab korteriomanik ka enda ehitatud torustiku eest vastutuse. Eelnimetatud vastutus läheb korteriomaniku õigusjärglastele üle korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lg 1 alusel, mille kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.
Vastutusest vabanemiseks tuleks korterelamu projektijärgne olukord taastada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle?27.01.2023

Tere,

Soovin elukaaslasest lahku minna suhteprobleemide tõttu (kasutab minu peal vaimset vägivalda). Meil on ka 1a laps, kellega elukaaslane ei tegele, on sageli kodust ära (lisaks ei tee minuga koostööd reeglite kehtestamise/kinnipidamisel, devalveerib minu sõnu, jätab last üksi hooleta, toidab last rämpstoiduga jne).
Kas mul on õigus niisama lapsega kodust ära kolida omaette elama (laps hetkel veel rinnalaps)?
Kas isal on õigus nõuda, et laps jääks tema juurde elama?
Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle/saaks osaleda lapse kasvatamisel, kuigi mina seda ei soovi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on veel rinnapiimatoidul, ei ole mõeldav, et laps jääb lahkumineku korral alaliselt isa juurde elama. Kui kooselu ei ole võimalik (vägivalla tõttu) enam jätkata, siis on lahkumine nii Teie kui ka lapse huvides.

Lapse isa nõue jätta laps koju, ei ole põhjendatud, kuid lapse isale peab samas jääma võimalus lapsega suhelda. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga saada kokkuleppele, milline oleks peale lahkuminekut lapsega suhtlemise kord, pöörduge abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti (ja perelepitaja) kaasabil ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik pöörduda hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab meid korterist välja tõsta, kui jah siis kuidas ja palju ette teatades?27.01.2023

Tere!
Vanemad on lahutatud. Nüüd soovib teine pereliige, s.o isa, et vabastaksime korteri. Korteris elab alaliselt täisealine poeg koos emaga. Millised on võimalused elukoha säilitamiseks? Kas ilma jõustunud kohtuotsuseta (välja tõstmine) on isal õigus oma pereliikmed välja tõsta? Kas isa peab teada andma korterist vabastamise osas teate kirjalikult või on aktsepteeritav ka see, et purjus peaga helistades seda mainib? Kui pikk peab olema etteteavitamise aeg ning kui isa pole korteris elanud ca 20 aastat, sel ajal on ema maksnud remondifondi, sh oleme teostanud korteri väärtuse säilitamiseks parandustöid iseseisvalt. Kas korterisse panustatud kulusid on võimalik korteri omanikul, s.o isalt välja nõuda hagi korras? Üürilepingut sõlmitud pole, suuline kokkulepe oli algusest peale, et saame korteris elada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees on korteri ainuomanik, on tal paraku õigus ka otsustada, kes talle kuuluvas korteris viibivad (ehk elukohana kasutavad). Valduse vabastamise nõudest tuleks teist poolt/pooli kirjalikult ette teavitada, andes väljakolimiseks mõistliku tähtaja ja kui antud tähtajaks eluruumi ei vabastata, siis on omanikul võimalus nõuda valduse vabastamist ka kohtu kaudu.

Kui korterit kasutanud isikud on teinud korteris remonti ja tõstnud sellega korteriomandi väärtust, võib neil olla korteriomaniku vastu nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kas ja missuguses ulatuses, tuleb põhjalikumalt analüüsida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada kiiruskaamera trahv, kui see tehtud Bolt rendiautole aga minu konto on seal blokeeritud ja samal ajal olin välismaal?26.01.2023

Tere !
Rikkumine on toime pandud Eestis Bolt rendiautoga ja väidetavalt oli auto rikkumise ajal renditud minu konto alt. Bolt on minu konto blokeerinud ja ka täpsustavatele küsimustele ei ole vastanud.
Kas ma saan trahviteate tulemuslikult vaidlustada, kui mina tõendatult auto roolis ei viibinud ja rikkumist toime ei ole pannud. Samal ajal ei viibinud ma üldse Eestis ja tõendina saan esitada lennukipiletid ja vajadusel ka muid tõendeid, mis kinnitavad minu mitteviibimist Eestis. Ka politsei poolt esitatud kiiruskaamera fotol ei ole aru saada, kes roolis istub.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase sammu trahviteate vaidlustamisel peab astuma BOLT. Nimelt tuleb Bolt'il vaidlustada trahviteade väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §s 54'5 sätestatud korras, edastades kaebuses ka Teie, kui Bolt'i andmete järgi sõidukit kasutanud isiku andmed. Seejärel adresseeritakse trahviteade Teile, misjärel on Teil õigus vaidlustada trahviteade, millele järgneb väärteomenetluse uuendamine ja edasine menetlemine üld- või kiirmenetluse korras. Neis menetlusliikides saate esitada enda tõendid ja tõendada, et ei ole isikuks, kes sõidukit juhtis ja väärteo toime pani. Millised on selle õigusvaidluse väljavaated, ei oska ma tõendeid ja asjaolusid sisuliselt analüüsimata öelda, kuid kui eeldada info tõele vastavust, siis võib menetlust lõpetava lahendi saamine olla võimalik.
 

Küsimus: Kuidas jagada osaühingu lõpetamisel vara kui ettevõtte nimel olevat korterit müüa ei soovi?26.01.2023

Soovime vabatahtlikult lõpetada osaühingu tegevuse. Omanikuks abielupaar. Võlgnevusi ei ole. Firmal on jaotamata kasum ja kinnisvarana arvel korter. Kasum ei kata korteri hinda. Rahalisi vahendeid märkimisväärselt ei ole. Kuidas jagada lõpetamisel vara kui korterit müüa ei soovi? Kas nn. pereettevõtte lõpetamisel on likvideerimisprotsess lihtsam?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaühingu saab lõpetada osanike otsusel (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 201 p 1). Selleks tuleb osanike poolt vastu võtta lõpetamisotsus (ÄS § 202 lg 1) ning esitada avaldus äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 204 lg 1). Avaldusele tuleb lisada hääletamisprotokoll (ÄS § 204 lg 1 teine lause). Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (ÄS § 205). Osaühingu lõpetamisel määratakse likvideerijad, kelleks üldjuhul on juhatuse liikmed (ÄS § 207 lg 1). Likvideerimise eesmärgiks on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 216 lg 1). Likvideerijad ei pea vara maha müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku (ÄS § 216 lg 5).

Seega olukorras, kus Teie osaühingul puuduvad võlgnevused või piisab võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jaotamata kasumist või muust osaühingu varast, ei pea korterit osanike nõusolekul maha müüma ning see on võimalik jaotada osanike vahel ära. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). ) Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve (ÄS § 216 lg 3). Olukorras, kus osaühingul oleksid võlgnevused ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisaks muust varast, tuleb korter likvideerimismenetluse käigus maha müüa. Alternatiivselt oleks sellisel juhul võimalik korter ka turuhinnaga osaühingult ära osta ning pärast likvideerimismenetluse läbiviimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud raha jaotusplaani kohaselt tagasi saada eelnevalt viidatud ÄS §-s 216 sätestatud viisil. Arvestama peab, et nii allesjäänud raha kui ka muu vara (sh korter), mis pärast osaühingu likvideerimist osanike vahel jaotatakse, kuulub tulumaksustamisele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal