Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis karistus ootab alaealist, kellel on esmased juhiload, aga kes läheb ilma lubadega kõrvalistujata sõitma?22.03.2019

Mis karistuse võib saada juht, kui ta on alaealine ning omab esmaseid juhilubasid, kuid jääb vahele ilma kõrvalistujata kelle vähemalt kaks aastat load olnud. Ehk siis läheb üksi sõitma, omades esmaseid juhilubasid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kooskõlas Riigikohtu 28. veebruari 2013. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole tegu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises piiratud juhtimisõigust omava isiku poolt, kui juhi kõrval ei viibi ettenähtud tingimustele vastavat isikut, karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13.
 

Küsimus: Kuidas peaks ühistu korraldama järelvalvet, kui juhatuse liige juhib kortermaja renoveerimist ja ehitab samaaegselt omale maja?22.03.2019

Tere!
Kas on seaduspärane olukord, kus juhatuse liige(majavanem) korraldab samaaegselt kortermaja renoveerimist (võtab hinnapakkumisi, valib töövõtjaid jne.) ja ehitab samaaegselt isiklikku eramut?
Kuidas vältida huvide konflikti? Kuidas peaks korteriühistu korraldama järelvalvet antud olukorras?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kirjeldatud olukord on seaduspärane. Korteriühistus teostab juhatuse tegevuse üle järlelevalvet korteriomanike üldkoosolek, kes võib endale abiks revidendi valida või vandeaudiitori palgata.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab lubada ainult ühe teleteenuse pakkuja teenust, välistades teised teenusepakkujad?22.03.2019

Tere,
Lasnamäel majas osutab tele- ja internetiteenust ettevõte X. Pool aastat tagasi sinna kolides soovisin võtta kaasa teise teenusepakkuja "lepingu" kuid mulle teatati, et sellesse majja pole lubatud ühtegi teist pakkujat peale X. Et korteriühistu on nii otsustanud. KÜ esimehe käest küsides, et miks pole lubatud, vastas ta mulle, et teine teenusepakkuja ei taha maksta mingeid rendi tasusid meie majas oleva jaotuskapi eest ja üleüldse kavatseb ta kohtusse minna.
Selle kohta täpsemalt järele pärides aga sain teenusepakkujalt vastuseks, et on pakutud igasuguseid erinevaid lahendusi, lausa mitmeid kordi paljude aastate jooksul, kuid ühistu esinaine ajab sõrad vastu. Kuidas toimida edasi ja millised on õigused, et saada teise teenusepakkuja teleteenust sellesse majja?
Tänud ette

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere,
selleks, et teleteenusepakkuja saaks teenust kortermajas pakkuda, tuleb tal korteriühistuga vastav leping sõlmida. Kuna tegu on tavalise eraõigusliku lepinguga, siis saab korteriühistu esitada siin ka ka omapoolsed eeltingimused.
Seda, millistel tingimustel oleks korteriühistu nõus lepingut sõlmima, tuleks antud juhul arutada korteriomanike üldkoosolekul, mille otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on õige, et meil keelatakse töökohal vett juua?22.03.2019

Tere!
Meil tootmisega tegelevas ettevõttes on töötajatel keelatud tarbida joogivett töökohal (peame käima vett joomas wc-s). Sooviks vastust, kas töödejuhatajatel on õigus tarbida joogivett kui neil on oma kabinet?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja võib keelata vee joomise ruumides, kus on töökeskkonna ohutegurid, mis võivad puhast vett ohustada. Näiteks kui tootmisruumides on lendlev tolm puidutolm/puru, kemikaalid jms, siis ei ole vee joomine taolises ruumis ohutu. Tööandja määrab sellisel juhul koha, kus töötajatel on võimalik vett juua.

Eelduslikult ei ole kabinetis lendlevat puidutolmu ja kemikaale, mille tõttu ei saaks vett juua, mistõttu on kabinetis vee joomine lubatud.

Eelkõige soovitame pöörduda tööandja poole ja palju selgitusi, mis põhjustel ja alusel ei ole vee joomine teatud ruumides lubatud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurk, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine?22.03.2019

Tere!

Töötan poes teenindajana. Mu päev algab 9:30 ja lõpeb 21.00. Ette nähtud on kaks pooletunnist pausi. Pausi ajal olen sunnitud einestama laos, kuhu vaevu mahub kaks inimest sisse. Lauaks kasutan kapiriiulit.
Mikrolaineahi on enda muretsetud. Külmkapp puudub. Korralik sööginurk kui selline puudub. Tööandja keeldus/keeldub ise varustama külmkapi või mikrolaineahjuga. Sööginurgast rääkimata. Küsimus seisneb selles, kas tööandjal on kohustus pakkuda töötajale sööginurk, kus oleks korralik tool ja laud ning ka toidu hoiustamine? Kas tööandja peaks seadusega töötajale pakkuma olmeruumi? Millised on kriteeriumid olmeruumideks kaubanduskeskustes?
Lugupidamisega

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab tööandja tagama 6 tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutlise tööpäevasisese vaheaja ehk lõunapausi. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

See tähendab seda, et kui töötajal on võimalik pausi oma äranägemise järgi sisustada, nt käia pausi ajal kõrvalasuvas kohvikus, siis ei pea tööandja pausi töötaja tööaja hulka arvestama ning muuhulgas ei pea tagama einestamiseks vajalikke tingimusi. Kui töötaja pausi oma soovi järgi sisustada ei saa, siis arvab tööandja pausi tööaja hulka ning loob töötajale võimaluse einestada tööajal. Võimaluste loomine einestamiseks tähendab vähemalt külmkapi olemasolu, sest muul moel ei ole võimalik toitu säilitada.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lg 4 kohaselt peab olenevalt töö laadist töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Seega kui töötaja töö laad on seotud pideva püsti seismisega, siis peab olema tagatud olmeruum, kus töötaja saab puhata ja kus on võimalik seljatoega istmel selga puhata.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha, kui endine tööandja nõuab 100 euro tagasimaksmist, kuna nad olevat valesti arvestanud minu töötamist?22.03.2019

Tere. Eelmisel töökohal, kus sunniti mind omal soovil lahkuma liigsete (2 korda kuus) haigushoogude tõttu, lõpetasime lepingu 25. veebruar. Maksti välja lõpparve, palgalehte pole ma kunagi saanud. Nüüd 14. märts helistati mulle endiselt töökohalt ja nõuti, et ma maksaksin neile tagasi 100 € valearvestuse eest. Nende raamatupidamise järgi olen töötanud 2 päeva, kui olin veel haiguslehel. Neil ongi komme töötajaid haiguslehelt tagasi kutsuda tööjõu puudude tõttu. Kuna L,P on ka seal tööpäevad, siis sain haiguslehe lõpetada alles esmaspäeval. Tööandja selgitas, et selle raha maksab mulle tagasi haigekassa, teatavasti aga nemad mingeid tagasiarvestusi ei tee ning L,P eest ei maksnud. Kuidas toimida, kui ma ei tea mingit raamatupidamise ega puhkuse kompensatsiooni arvestust. Ei saa ju maksta raha telefonikõne alusel, pealegi oli see väike summa juba mul kulutatud uue töökoha koolitustasuks.

Parimat soovides,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja on Teile maksnud enam töötasu, kui Te olete välja teeninud, siis töölepingu seaduse § 39 kohaselt on tööandjal õigus enam makstud tasu tagasi nõuda 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

Kui Te töötasite ajal, mil viibisite tegelikkuses haiguslehel, siis tuleb tööandjal Teile töötasu välja maksta, kuid annab Haigekassale teada, et töötaja on samaaegselt olnud nii haiguslehel kui töötanud ning Haigekassal ei ole kohustus haigushüvitist Teile maksta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millele tugineb põhikoolides pikapäevarühma kasvataja/õpetaja ametinimetuse kasutamine, töö sama, palk erinev?22.03.2019

Tere!
Küsimus seoses põhikoolides oleva ametiga - pikapäevarühma kasvataja/õpetaja. Millest tulenevalt on osades koolides pikapäevarühmas töötav inimene pikapäevarühma õpetaja ning mõnes -kasvataja (tööülesanded on samad)? Ametinime erinevusest tekib ka palga erinevus. Need, kes on pikapäevarühma õpetajad, saavad riiklikku õpetaja palka, kasvatajate palk on aga tunduvalt väiksem, ometi töö on sama. Kas see on iga kooli juhtkonna enda otsustada või on ka seaduses midagi kirjas mis seda reguleerib?
Lasteaedades on näiteks kaotatud ära amet "kasvataja", nüüd on kõik õpetajad.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimus kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. Palume antud küsimusega pöörduda Haridus- ja teadusministeeriumi poole.
 

Küsimus: Kas töötaja kellel on rahalisi nõudeid tööandja vastu, saab nõuda neid pankrotihaldurilt?22.03.2019

Tööandja maksis ühel kuul vähem palka, lubades ülejäänud järgmisel kuul tasuda, järgmisel kuul palka ei maksnudki ja kolmandal kuu keskel hoopis koondas töötaja. Sama kuu lõpus alustas tööandja pankrotimenetluse. Kas töötaja kellel on rahalisi nõudeid tööandja vastu, saab nõuda neid pankrotihaldurilt? Kas koondamisteatega ja töölepinguga peaks minema Töötukassasse? Saamata on kahe ja poole kuu palk ja puhkuserahad.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja on alustanud pankrotimenetlust, siis on töötajal soovitav ühendust võtta pankrotihalduriga ja esitada oma nõuded pankrotihaldurile. Pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur esitab Töötukassale hüvitise taotlemiseks avalduse. Rohkem infot leiate siit: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas pean lapsehoolduspuhkuse ajal informeerima tööandjat, kui tahan teises kohas töötada, tööleping nagu kohustaks?22.03.2019

Tere
Mul oleks küsimus ühe punkti kohta oma töölepingust.
Olen hetkel põhitöökohast lapsehoolduspuhkusel, aga soovin osalise ajaga minna tööle teise tööandja juurde. Põhitöö tööandjaks on avaliku sektori organisatsioon, kus töötasin raamatupidamisosakonnas spetsialistina (töölepingu alusel). Teine tööandja on eraettevõte, kes tegeleb filmide tootmisega ja soovin minna sinna osa ajaga tööle raamatupidajaks (samuti töölepingu alusel). Töö sisu ajutises töökohas oleks hoopis teine kui põhitöökohal oli, samuti ei konkureeri need organisatsioonid omavahel.
Mina põhitöökoha töölepingus on üks punkt, mis tekitas küsimusi, kas see tähendab TLS järgi konkurentsipiirangut? Kui ei, kas see punkt tuleneb mõnest muust punktist TLS-is? Üritan aru saada, kas selle punkti aluseks on mõni seadus või õigusakt või on see asutusesisemine dokument (aga ilma õigusaktita)?
"Töötaja on kohustatud kirjalikult informeerima vahetu juhi kaudu tööandjat, kui töötaja soovib osaleda äriühingu juhtimises, töötada teise tööandja juures, osutada teenuseid teisele juriidilisele isikule või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana."

Tänan!

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui Te töötate avalikus sektoris, siis on võimalik, et Teile kohaldub korruptsioonivastane seadus, mille § 14 lg 7 p 1 kohaselt tuleb tööandjale esitada info kõrvaltegevuse kohta, kui see on seotud tulu saamisega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas klient võib poes müüjat pildistada ja liiatigi veel tööandjale saata?21.03.2019

Tere. Töötan ehitusmaterjalide kaupluses. Isikliku telefoni kasutamine pole keelatud. Rääkisin ükspäev telefonis ja läksin müügisaalist välja aga samas ei väljunud poest. Istusin näidisripptooli peale ja rääkisin. Täna kutsus juhataja mind oma jutule sest üks klient oli teinud minust pildi ja kaevanud mitte minu vaid kõigi töötajate peale, et pidevalt istutakse telefonis. Aga küsimus on, kas niimoodi tohib salaja üldse müüjaid pildistada ja siis neid pilte veel ka edasi saata? Täpsustuseks, et poe uksel on silt, et pildistamine keelatud. Juhataja palus ka kirjutada seletuskirja, aga hetkel seda ei kavatse teha, kuna mul tunne, et tegemist on ehk eraviisilise jälitustegevusega või ma eksin?
ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Isiklikuks otstarbeks inimeste pildistamine ja filmimine on lubatud. Kuigi inimene võib fotode/video isiklikul otstarbel kasutamiseks pildistada/filmida põhimõtteliselt mida iganes, tuleks asutuse territooriumil pildistamisel lähtuda asutuse kehtestatud sisekorra eeskirjadest, kui need on olemas. Kui eeskirju ei ole, tuleks asutuselt pildistamiseks või filmimiseks luba küsida. Lisaks on oluline tähele panna, et võõra inimese pildistamisel on eetiline pildistatava käest nõusolekut küsida.

Kui inimeste pildistamise ja filmimise eesmärgiks on hilisem andmete avalikustamine, võib seda teha vaid siis, kui salvestisele jäänud inimesed annavad selleks eelneva nõusoleku. Tehtud fotosid ei tohi isiku nõusolekuta kuskil avalikustada, näiteks videot Youtube’i üles panna või fotosid Facebook’i üles laadida. Ka fotode edastamine tööandjale on isikuandmete töötlemine, mis tähendab, et selleks peab olema õiguslik alus ehk antud juhul töötaja nõusolek.

Lisainfot isikuandmete töötlemisest fotode tegemise näol saate lugeda siit: https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Juhised/Juhis-kantavad%20seadmed%20ja%20privaatsus.pdf

Lisaküsimustega isikuandmete töötlemise kohta soovitame esitada Andmekaitse Inspektsioonile. Kontaktid leiate siit: https://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).