Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milliseid dokumente on vaja, et korteriomanik võib korteris mittekandva seina maha võtta?28.11.2020

Milliseid dokumente on vaja et korteriomanik võib korteris mittekandva seina maha võtta. Juhatusele on avaldus esitatud ja sellest teadlik. Kas on vaja omavalitsusest lammutusluba ?

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!
Mittekandva seina puhul ei ole vaja omavalitsusele ehitusteatist esitada, kuid ehitamine peaks siiski toimuma ehitusprojekti alusel ning ehitaja vastustab nimetatud ehitustegevuse nõuetekohasuse eest.
Kuna küsimusest ei selgu millal ja mis materjalist on kortermaja ehitatud ja mis korrusel asub korter, kus sein soovitakse maha võtta, siis tuleb silmas pidada, et ehitusseadustiku ( EhS) § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. EhS § 4 lg 3 on toodud ka loetelu, mida hoone ümberehitamisena eelkõige silmas peetakse ning selle paragrahvi punkt 2 ütleb, et ehitise ümberehitamine on see kui muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.
Eeltoodust tulenevalt tuleb silmas pidada, et näiteks vanade puitmajade puhul võivad ka alumise korruse mittekandvad seinad olla muutunud hoone jäigastavaks konstruktsiooniks.
 

Küsimus: Kas on mingigi võimalus et nii kaua kui kohtuasi käib saaksime käia oma endisel aadressijärgsel juurdepääsuteel?25.11.2020

Tere. Ostsime korteriosaku nelja korteriga majas. Maa on kasutusel ühismaana. Ostes oli ka plaanil olemas juurdepääsutee aadressijärgsele tänavale. Nüüd väidavad naabrid, et see on nende maa ja panid juurdepääsutee kinni. Väites, et meie juurdepääs on hoopis tagavärav mille ise korda tegime sest momendil on seal vaba krunt ja kuhu on saanud tuua tellitud ahjupuud. See tee seal kuulub pooles osas linnale ja on pooles selle krundi juurdepääsutee. Vihmade korral on see tee porimülgas ja külmaga jääst libe põhimõtteliselt läbipääsmatu. Seal ei ole korralikku tänavakatet, isegi mitte kruusa ja see teeosa on valgustamata. Linn ei ole selle tee korda tegemisest huvitatud. Naabrid ehitasid salaja, kui nägid, et läksime kodust ära, ette raudaia. Meie suhtes nii et me ei pääse pesema oma kahe toa aknaid ega plastikseina. Vihmaveerennide puhastamine on samuti võimatu. Kohal käis maamõõtja kes tegi oma töö geodeetilises mõttes. Pani kirja kõik mis maa all ja maa peal. Ka selle aia mille naabrid omavoliliselt ehitasid. Nüüd naabrid väidavad et see aed on plaanil olemas ja see maaosa kuulub kõik neile. Kas tõesti ühismaa kasutamisel on õigus tugevamal? Me kaks vanainimest(60+) ja nemad noored. Piirkonnavolinik käis mitu korda kohal ja ütleb et nemad ei saa midagi teha, andke asi kohtusse. Asi läks kohtusse, kuid nüüd venitavad naabrid kohtuniku kohaletulekut oma haigestumisega. Piirkonnavoliniku väitel ei tohiks me aeda ise maha võtta kuna see oleks siis vandalism. Kas tõesti on ühismaakasutuskorra puhul nii et meil ei olegi võimalus oma aadressijärgsele teele saada? Olen läbi teinud mõlema põlve liigesevahetuse, kus ühte jalga ei saanud korda. Mul on olnud seljaoperatsioon kus viis selgroolüli toestati metalliga. Liikumine seal tagateel on väga ohtlik. Libedaga kukkumisel võin jääda täiesti liikumatuks. Kas on mingigi võimalus et nii kaua kui see kohtuasi käib saaksime käia oma endisel aadressijärgsel juurdepääsuteel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, saan küsimusest aru nii, et juurdepääsu aadressijärgsele teele takistavad Teie krundi kaasomanikud. Juhul, kui see on nii, siis on Teil õigus kaasomanike poolt omavoliliselt (so ilma Teie nõusolekuta, mida näeb ette asjaõigusseaduse § 72 lg 1) paigaldatud raudaed eemaldada. Raudaia koheseks eemaldamiseks annab Teile õiguse asjaõigusseaduse § 41.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu võib nõuda radiaatorite paigaldamist keldriruumi?25.11.2020

1958. a. ehitatud elamus on 12 korterit ja keldris asuv äriruum. Esialgselt oli kõnealune köetav keldriruum kasutusel majaelanike pesuköögina, hiljem hõivas tolleaegne majavalitsus selle linnakoristustööliste abi- ja inventariruumiks. Erastamisreformi käigus sai ruumi omanikuks tolleaegse majavalitsuse kliendid ülevõtnud haldusfirma. Ruum kohandati poepidamiseks ja anti rendile. Mingil ajal ei leidunud pikema perioodi jooksul rendilesoovijaid ja kokkuhoiu eesmärgil laskis omanik seal olevad radiaatorid sulgeda. Kohal käis kaugkütteteenust osutanud firma esindaja, ruumis asunud kolm radiaatorit lülitati elamu küttesüsteemist välja ja plommiti. Toiming akteeriti 12.10.2011 ja uueks küttekulu arvestamise aluseks määrati 7% kaasomandi osa suurusest. Millalgi demonteeriti radiaatorid üldse. Elanikke sellest ei teavitatud, kuid mingeid negatiivseid muutusi see samuti ei põhjustanud. Tol ajal ei olnud ka veel asutatud korteriühistut, vaid tegutseti ühisusena sellesama keldriruumi omaniku halduse all.
29.06.2012 võõrandas haldusfirma ruumi eraisikule, kes kasutas seda hoiukohana. Samuti kaks järgnevalt vahetunud omanikku. Võõrandamine toimus sellest ajast juba teadmisega, et tegemist on EHR-is muu kaubandushoonena määratletud kütmata ruumiga.
2020.a. suvel toimus kogu elamu küttesüsteemi rekonstrueerimine. Projekt selleks koostati 1956. aastast pärineva esialgese projekti alusel, mis nägi ette radiaatoreid ka kõnealuses keldriruumis. Omaniku avalduse alusel töid teostavale firmale sinna radiaatoreid siiski ei paigaldatud. Märkimist väärib, et see ei olnud ainuke töö käigus tehtud muudatus võrreldes projektiga. Sellisena võeti uus küttesüsteem vastu omanikujärelevalve ja ühistu esindaja poolt allkirjastatud aktiga. Samaaegselt tellitud keldrikorruse tehnilises auditis märgitakse vaid, et radiaatorite paigaldamata jätmine keldriruumi mõjutab selle kohal asuva korteri põranda soojusbalanssi. Korteriomanikul endal mingeid pretensioone selles suhtes ei ole, kuna olukord on ühesugune kõigil esimese korruse korteritel.
Nüüd nõuab ühistu juhatus projektijärgsete radiaatorite paigaldamist tagantjärele. Omanik seda ei soovi, kuna ostis ruumi teadmisega, et see on talle sobiv kütteta hoiuruum.
Kas ja millisel alusel on omanikul võimalik kaitsta oma huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks küttepaigaldise osas?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, esmalt on oluline silmas pidada, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 40 lg 1 koheselt ei ole kaugkütteradiaatorite olemasolu korteris seotud korter küttekulude suurusega. Eeltoodust tulenevalt on nende küsimuste lahendus samuti erinev.
Seadusjärgsetest küttekuludest väiksemat arve esitamist saab korteriomanik korteriühistult nõuda juhul, kui vastav põhimõte on sätestatud korteriühistu põhikirjas (vt KrtS § 40 lg 2). Radiaatorite mittepaigaldamist oma korterisse saab korteriomanik nõuda aga korteriomanike kokkuleppe alusel (vt KrtS § 38 lg 1-2).
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas saavutada rõdude kinni ehitamine, kui üks korteriomanik on sellise lahenduse vastu?25.11.2020

Tere.
On otsustatud 30 korteriga kortermaja täielik renoveerimine KredEx 50% rahastuse kaasabil. Üldkoosolekul tehti otsus ka vihma käes olevate kõigi lahtiste rõdude kinni ehitamine liigutatavate klaasidega, et vältida ka rõdu põrandate konstruktsioonide jätkuv lagunemine vihmavee tõttu.
Nüüd on ilmsiks tulnud üks korteriomanik, kes on rõdude klaasimise vastu ja eelistab varianti, et rõdud jäävad lahtiseks ja ilmastiku suhtes halba olukorda. Kuidas saavutada maja suhtes lahendus, mis on ehituslikult vajalik ja rõdude kaitsmise osas parim variant?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kuna korteriomanike üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud ka nendele omanikele, kes koosolekul ei osalenud või, kes hääletasid otsuse vastu, siis tuleb soovitud olukorra saavutamiseks võtta rõdude klaasimine korteriomanike üldkoosoleku päevakorda. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 38 kohaselt on vajalik, et otsuse vastuvõtmise poolt hääletab rohkem, kui pool kõigist korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda et korteriomanik teeb soojuspumba paigaldamiseks kogu majale vastava projekti?23.11.2020

Korteriühistus (8 krt maja) soovib üks korter enda korteri jaoks paigaldada õhksoojuspumba. Ühistu saatis laiali nõusoleku lehe, selle järgi on 4 poolt ja 4 vastu. Ühistu ütles, et nemad annavad oma lisahääle juhul kui korteriomanik, kes pumpa soovib paigaldada, ajab kõik dokumendid joonde. Sealhulgas koostab projekti, mis laieneb kunagi hiljem kõikidele teistele samas majas õhksoojuspumba paigaldajatele. Juhul kui keegi veel soovib. st. üks omanik teostab tervele majale projekti oma kulu ja kirjadega, sest ühistu nõue on lisaks, et kõigil peab olema täpselt ühesugune pump. Fassaadile paigaldamisest ei lastud üldse rääkidagi, seda ei lubata raudselt, aga see korter soovib õhksoojuspumba paigaldada aluse peal oma akende alla, kuna ta elabki just alumisel korrusel. Samuti ütles ühistu et pumpa ei tohi paigaldada tänavapoolsele küljele ... huvitav kes küll koostaks sellise projekti, kui 4 korterit on tänavapoolsed ja 4 õuepoolsed. Kas ühistul on õigus nõuda selliseid asju? arusaamatuks jääb, miks peab üks korteriomanik tegema tervele majale oma kulu eest projekti, et juhul kui äkki vaja läheb.

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist!
Esimese asjana oleks vaja täpsustada, et ühistul ei ole häält otsustamaks kaasomandi valitsemisega seotud asju. Hääleõigus on ainult korteriomanikel. Eeldan, et mõtlesite ühistu all korteriomaniku, kes ilmselt kuulub ühistu juhatusse ja ei ole oma nõusolekut andnud.
Teiseks tuleb täpsustada, et soojuspumba paigaldus kortermajasse eeldab kohaliku omavalitsuse nõusolekut (vajalik on koostada ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis). Seetõttu ei ole ühistu pädevuses ka nõuda, et kõik peavad paigaldama täpselt ühesugused pumbad ja fassaadile või tänavapoolsele poolele neid paigaldada ei saa. Kuigi sellised seisukohad võivad lõpuks võib-olla osutuda põhjendatuks, siis selliste otsuste ja nõuete esitamine kuulub lõppastmes ainult kohaliku omavalitsuse pädevusse, kes peab neid nõudeid ka põhjendama.
On loomulik, et isik kes soovib oma korteri tarbeks paigaldada õhksoojuspumba, peab eelnevalt selleks ka kõik vajalikud dokumendid korda ajama. Mõistlikuks ei saa aga kindlasti pidada nõuet, et selleks tuleb tal teha projekt tervele majale ja kõigile majas olevatele korteritele. Kui korteriomanikud soovivad tellida projekti, millest on neile kõigile kasu, siis tuleb ka projektiga kaasnevad kulud ühiselt kanda. Kui üks korteriomanik seob oma kooskõlastuse pelgalt sellise nõudega, siis selline käitumine ei ole kooskõlas KrtS § 12 lg 2, mis sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega vastus on, et ühistul ja ka teisel korteriomanikul puudub õiguslik alus nõuda, et üks korteriomanik teeb soojuspumba paigaldamiseks kogu majale vastava projekti?
 

Küsimus: Kas töölepingu lõpetamisel kokkuleppel, on tööandjal õigus jätta viimase kuu pool palka maksmata?20.11.2020

Tere! Töötaja esitab tööandjale ettepaneku tööleping lõpetada kokkuleppel ja päevapealt ja tööandja sellega nõustub. Aga tööandja väidab, et on mingi paragrahv, et tal on õigus jätta maksmata töötajale viimase poole kuu töötasu (töötaja täitis tööülesandeid 12 päeva käesoleval kuul). Aga samas tööandja nõustus maksma selle aasta väljateenitud puhkusetasu, pluss eelmise aasta 22 saamata puhkusepäeva. Kas tööandjal on selline õigus töötasu maksmata jätta? Võimalusel paluks ka vastavat seaduse paragrahvi.
Tänud.

Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (TLS) § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. See tähendab, et töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma töötajale välja n-ö lõpparve, mis koosneb eelkõige töötaja välja teenitud töötasust ja kasutamata ning aegumata põhipuhkuse päevade hüvitisest.

Töötasu teenib töötaja tööülesannete täitmise eest. Kuivõrd antud juhul lõpeb tööleping poole kuu pealt, siis töötaja täidab oma tööülesandeid pool kuud, mis tähendab, et töötasu arvestatakse samuti poole kuu eest. Näiteks kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et tööleping lõpeb 13. novembril, siis kuni 13. novembrini teenib töötaja töötasu. Alates 14. novembrist töötaja töötasu ei teeni, mistõttu tööandjal ei ole alust ja kohustust arvestada töötasu kuu lõpuni, st 30 novembrini. Kuna töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, siis antud näite puhul peab tööandja lõpparve (sh poole kuu töötasu) arvestama ja välja maksma 13. novembri seisuga.

Põhipuhkus 28 kalendripäeva (või kokkuleppel pikem põhipuhkus) on ette nähtud kalendriaasta kohta (TLS § 55, TLS § 68 lg-d 1 ja 3). See tähendab, et kui töötaja tööleping lõpeb enne kalendriaasta lõppemist, ei ole töötaja teeninud välja 28 kalendripäeva põhipuhkust. Seega tuleb töölepingu lõppemise seisuga arvestada proportsionaalselt, mitu põhipuhkuse päeva on töötaja töötatud ajaga teeninud ning kasutamata päevad tuleb töölepingu lõppedes hüvitada.

Kuivõrd põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6), siis tööandja peab arvestama ka eelmisel aastal kasutamata jäänud põhipuhkuse päevi. See tähendab, et kui tööleping lõpeb 2020. aasta novembris, siis tööandja peab hüvitama 2019. ja 2020. aastal välja teenitud, kuid kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad.
 

Küsimus: Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones?19.11.2020

Tere!
Ühes korteris oli gaasiboileril kehv tõmme. Ühistu korraldas püstakus lõõride uuringud. Uuringu tulemusel selgus, et antud korterile ligipääsetavatesse lõõridesse on ühendatud teiste korterite seadmeid (ventilatsioon, kubu) ja korteri gaasiseadme jaoks vaba lõõri ei ole.
Uuringu kokkuvõttes pakkus korstnapühkija lahenduseks paigaldada korterisse turbokatel (juhitakse suitsugaasid läbi välisseina välja, mitte kasutades lõõri).
Kas korteriühistu peaks tasuma turbokatla ja selle paigalduse eest? KÜ peab tagama tehnosüsteemi kasutamise võimaluse. Samas turbokatel on erilahendus, mitte lõõri osa.
Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones? Selle asemel, et soovitada näiteks elektriboileri paigaldamist.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterelamu majandamisel on aluseks hoone plaan või ehitusprojekt, mis peab olema korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 7 lg 1 p 1 kohaselt lisatud korteriomandi kinnistusavaldusele. Eelpool viidatud projekt reguleerib ka seda, millised on korteriomaniku õigused ühe või teise hoone osa kasutamisel. Antud juhul, kus ühte hoone osa (püstikut) kasutab mitu korterit, peaks korteriühistu andma õiguse sellele korteriomanikule, kelle korteri teenindamiseks on see projektis ette nähtud.
See, kas korteritel on gaasiveesoojendi kasutamise õigus või mitte, sõltub samuti korterelamu projektist. Kui projekt seda ette ei näe, siis saab gaasiveesoojendi paigaldada korteriomanike kokkuleppe ja kohaliku omavalitsuse ehistusloa alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millist elatist saan nõuda võttes arvesse kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu jm?19.11.2020

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise summa oleneb lapse igakuistest vajadustest, seega ma ei saa Teile nimetada konkreetset elatise suurust, mida lapse isa peaks tasuma. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kokku lapse igakuised ülalpidamiskulud (eelkoõige eluasemekulud, toit, lasteaiaga seotud kulud, riided-jalanõud, meelelahutus, tervishoid jms) ja jagatakse need pooleks - pool jäävad last kasvatava vanema kanda ja pool peaks tasuma lapsest lahus elav vanem elatisena. Seejuures peaks elatise summa arvutamisel arvestama ka seda, kui suured on lapsele makstavad riiklikud toetused ja kui palju veedab laps aega teise vanamaga (kes teeb sellel ajal lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi).

Seega tuleks elatise summa kindlaksmääramisel koostada lapse igakuiste vajaduste alusel võimalikult täpne kulukalkulatsioon ja saadud tulemus pooleks jagada, arvestades ka eelpool nimetatut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalne kokkulepe lapse ema ja spermadoonori vahel on võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?19.11.2020

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Siin tuleb eristada naise kunstlikku viljastamist konkreetse mehe seemnerakkudega (kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 21) ja naise kunstlikku viljastamist doonori seemnerakkudega (sama seaduse § 22). Kui tegemist on konkreetse mehega, siis tõepoolest loetakse laps põlvnevaks mehest, kes on andnud oma nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Sellisel juhul tekivad mehel lapse sünniga lapse suhtes ka vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus ei anna võimalust välistada lapse ülalpidamisnõuet - vanemad võivad küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid see on õigustühine.

Perekonnaseaduse § 84 lõige 2 kaitseb anonüümse spermadoonori õigusi, konkreetse mehe seemnerakkudega kunstliku viljastumise puhul antud säte ei kehti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?17.11.2020

Olen Eesti riigi kodanik, abielus Saksamaal ning elan vaheldumisi siin ja seal. Elukoht on kantud mõlema riigi rahvastikuregistrisse. Olen oma Eestis saadud juhiload vahetanud pärast kehtivusaja lõppu Saksa lubade vastu. Väärteomenetluse korras karistati mind trahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. Karistus lõppes septembris. ARKis keelduti minu taotlust juhtimisõiguse kohta menetlema, käskides kolida Saksamaale ning teha oma elukoht korda. Saksamaalt olen saanud vastuseks, et mul on õigus taastada juhtimisõigus ka Eestis. Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.