Õigus
Küsimus: Millised maksud kaasnevad sellega Eestis, kui välismaal (mitte EL), teenust pakkuv eraisik teeb programmeerimistööd?21.02.2020
Eesti käibemaksukohustuslasest firma ostab sisse teenust Euroopa Liidu välisest riigist pärit eraisikult. Täpsemalt on teenuse sisuks programmeerimine ja graafiline disain arvutis. Reaalselt osutatakse teenust välisriigis, suhtlus interneti vahendusel. Kas ja millised maksud kaasnevad sellega Eestis (tööjõumaksud, käibemaks)?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas käsitöö müügil interneti teel, peab ka makse hakkama maksma?20.02.2020
Tere! Hakkasin tegelema käsitööga ning mõned tuttavad on juba ostnud paar asja, ning tekkis soov avada ka fb lk, kus saaksid inimesed osta: seoses sellega tekkis küsimus, kas ma pean mingit maksu ka selle eest maksma? Üsna segaduses praegu.
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Seega teenuse osutamisest saadud tulu on ettevõtluse tulu, millelt füüsiline isik peab maksma tulumaksu (20%), sotsiaalmaksu (33%) ja kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensionimakse (2%). Tuludeklaratsioonil tuleb see tulu deklareerida ettevõtlustuluna vormil E.
Juhul, kui eraisik osutab teenust juriidilisele isikule, on juriidilisel isikul kohustus tehtud väljamakselt kõik tööjõumaksud tasuda ja andmed Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Sel juhul kajastuvad teenuse eest saadud tasu ja maksud tuludeklaratsiooni vormil A.
Kui isik osutab teenuseid edasi (vahel harva, tuttavatele), siis ta peab valima, kas ta registreerib end FIE-na või avab LHV pangas ettevõtluskonto. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse ettevõtlustulu maksuga 20%.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, saab teha avalduse, et tema hooldamise korraldavad tema teise lapsed, keda ta kasvatas?20.02.2020
Bioloogiline isa, kes sünnihetkest alates on jätnud mind orvuks, pole osalenud minu elus, kasvatamises jne. soovib täna, kus teda on ootamas hooldekodu, loobuda vabatahtlikult minu kohustusest tema edaspidise saatuse osas. Olen kasvanud ilma ema ja isata, mind kasvatas emapoolne vanaema, kuna mõlemad vanemad loobusid minu kasvatamisõigustest.
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?
Lugupidamisega,
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Lapse võib oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada kohus, kuid kindlasti aitab soovitud kohtulahendi saavutamisele kaasa Teie isa kirjalik selgitus, kus ta kinnitab, et ta ei ole Teie kasvatuses ega ülalpidamises osalenud.
Seni, kuni Teie käest ei ole nõutud isa suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist, ei ole Teil vajadust kohtusse ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks pöörduda, kuid kindlasti võiks isa juba praegu koostada eelnimetatud kirjaliku selgituse (koos allkirjaga).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas juht on süüdi, kui sõitis aeglustusrajalt otse edasi kiirendusrajale ja otsa kiirendusrajale välja sõitnud autole?19.02.2020
Tere! Sõpruse pst Mustamäe suunas liikuv auto reastus enne Räägu tn ristmikku paremale aeglustusrajale, võttis hoogu maha ja näitas suunatuld paremale. Räägu tänavast paremale (Mustamäe poole) välja keerata sooviv auto nägi, et aeglustusrajalt tuleb auto, kes soovib pöörata Räägu tn, arvestas, et see tema pööret ei sega ning alustas liikumist kiirendusrajale, mille kaudu reastuda hiljem Sõpruse pst-le. Aeglustusrajal liikunud auto ei keeranud Räägu tänavasse, vaid sõitis otse edasi, autod põrkasid nurkapidi kokku. Kohale tulnud politsei selgitas, et aeglustusrajal liikunud auto andis valemärguande, tal ei olnud õigust sõita aeglustusrajalt otse edasi kiirendusrajale, vaid tal oli kohustus teha parempööre Räägu tänavasse, ning on seetõttu süüdi õnnetuse põhjustamises. Kas selline järeldus on asjakohane ning õnnetuse põhjustas aeglustusrajal sõitnud auto? Tänan.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Aeglustusrajal liikuv juht peab lähtuma üldistest ohutusreeglitest, sh arvestama LS § 14 lg-st 2 ja § 16 lg-st 1 tulenevate üldiste ohutusnõuetega, sh kohustusega käituda liikluses tähelepanelikult ja ettevaatlikult viisil, et vältida ohtu ja teistele liiklejatele kahju tekitamist.
Kui tõendeid hinnates saab lugeda tõendatuks, et aeglustusrajal liikunud sõiduk aeglustas ja näitas ka parempöördele asumiseks suunatuld, kuid jätkas sellele vaatamata liikumist otse, võis Räägu tn-l liikunud juht pidada õigustatult ohutuks sõidu alustamist kiirendusrajale. Kõiki asjaolusid arvestava otsuse saab teha siiski üksnes peale kõikide tõendite vahetut uurimist ja oluliste asjaolude analüüsi.
Küsimus: Kas rahaline pool vaja võrdselt katta, kuna lapsed käivad mõlema pool, vaatamata sellele, et mina ei saa hetkel tööl käia?13.02.2020
Tere.
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?
Oleme elukaaslasega lahku läinud ja meil on kolm ühist last (11, 8 ja 1,8 a.). Vanemad lapsed käivad ühe nädala isa juures ja teise nädala minu juures. Noorem laps käib isa juures siis kui ta soovib ja aega saab. Ise kolisin lastega meie ühisest kodust välja ja üürin korterit. Tööl veel käia ei saa, kuna lasteaia koha sain nüüd alles ja harjutame. Laste isa leiab, et kuna lapsed on võrdsel jagatud, siis rahaline pool peab ka võrdne olema. Muidugi saan aru, et nii peabki olema, aga kui ma tööl hetkel käia ei saa ja palga vahe on meil ka märgatavalt suur, siis kas mul oleks õigust elatist nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui vanemate majanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, peaks ka laste ülalpidamise kohustus jagunema vastavalt vanemate varanduslikele võimalustele. Üks variant võiks olla ka see, et laste isa võtab enda kanda rohkem kulutusi, näiteks tasub ainuisikuliselt kooliga ja huvialadega seotud kulude eest, samuti ostab lastele rõivad-jalanõud. Selline jaotus vähendaks oluliselt Teie kulutusi laste ülalpidamisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, kui mu uus elukaaslane lapsendaks minu lapse, kuna pärisisa ei ole huvi tundnud?13.02.2020
Tere. Mure järgmine, olen lapse isast lahus juba kolm aastat ning elan koos oma praeguse elukaaslasega, kes on minu kõrval olnud kaks aastat. Ja laps kutsub teda, kui oma isa, kuna pärisisa pole tema vastu siiani huvi tundnud, kuid on maksnud alimente, kuna tal kohtu kaudu need välja nõutud. Mis võimalused meil oleks? Lapsel on minu perekonnanimi. Millega alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Lapsendamiseks on vajalik teise bioloogilise vanema nõusolek (välja arvatud juhul, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud). Kuivõrd eeltoodud aluseid Teie kirjelduse kohaselt ei esine, kuid lapse isa ei ole lapse elus osalemisest huvitatud, peaksite pöörduma esimeses järjekorras lapse isa poole ja temalt küsima, kas ta on nõus vastava nõusoleku andma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, mis riigi seaduste järgi tuleb elatist maksta?13.02.2020
Tere
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!
Kui ema elab 2 lapsega välisriigis ja isa Eestis, kas siis elatisraha lastele peab isa tasuma summas, mis kehtib välisriigis või Eestis?
Juhul, kui laste asukoha riigi seaduste järgi, kas siis tuleb isal esitada välisriigi vastavale ametile dokumendid sissetulekute kohta Eestis?
Suur tänu!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Üldreegli kohaselt toimub elatisvaidluse korral kohtumenetlus selles riigis, kus on lapse alaline elukoht. Kui kohtumenetlus toimub välisriigis, siis tuleb elatise maksmiseks kohustatud vanemal esitada kõik tõendid, mida kohus temalt otsuse langetamiseks vajab - seadusandlus riigiti erineb, seega ma ei saa täpselt nimetada, milliseid tõendeid kohus küsida võib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis?12.02.2020
Tere!
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee
Kui 18-aastane laps õpib ülikoolis, on tal PkS § 97 p 2 kohaselt õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui laps elab koos emaga, täidab ema lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja lapsest lahus elav isa peaks seda tegema elatise maksmise teel.
Täisealise lapse ülalpidamise suurusele ei ole määratud miinimummäära (alaealise lapse puhul on see pool miinimumpalka) ja elatise suurus oleneb täisealise lapse tõendatud vajaduste suurusest - pool sellest oma ema kanda, teine pool lahus elava vanema kanda, kes teeb seda elatise maksmise näol.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas taastusravis käimine läheb tööaja sisse?12.02.2020
Tere.
Käin taastusravis teises linnas tööajast umbes 3-4 tundi päevas. Meil on 4 kuu tööaja arvestus ja minul kindel kuutasu. Tulevad ka ületunnid, mis kajastuvad ka töögraafikus. Kuidas märkida töögraafikusse tööl oldud aeg ja näiteks 4 tundi arstil käimiseks kulunud aeg? Kas arstil käimise aeg minu puhul maksustatakse keskmise töötasuga või täis kuutasuga? Käin tööl E-R 8-16.30.
Käin taastusravis teises linnas tööajast umbes 3-4 tundi päevas. Meil on 4 kuu tööaja arvestus ja minul kindel kuutasu. Tulevad ka ületunnid, mis kajastuvad ka töögraafikus. Kuidas märkida töögraafikusse tööl oldud aeg ja näiteks 4 tundi arstil käimiseks kulunud aeg? Kas arstil käimise aeg minu puhul maksustatakse keskmise töötasuga või täis kuutasuga? Käin tööl E-R 8-16.30.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastamisel lähtun töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §§ 38 ja 42. TLS § 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega. Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötajate huvidega. Mõistlikkuse põhimõte on kirjas võlaõigusseaduse §-s 7, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
TLS ei sätesta mitu korda võib töötaja tööajast käia arsti juures ning kas seda võib teha mitme tunni või terve päeva ulatuses. Kuna seaduses ei ole sätestatud kindlat perioodi pikkust ning lõplikku loetelu, millistel juhtudel võib TLS § 38 ja § 42 kasutada, siis tuleb kasutada mõistlikkuse põhimõtet. Sotsiaalministeeriumi poolt kommenteeritud töölepingu seadus toob välja mõned näitlikud olukorrad, kus vaba aja andmist ning keskmise töötasu maksmist peetakse mõistlikuks (kättesaadav siin: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf lk 82-84).
TLS § 38 kohaselt peab tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. See tähendab töötasu säilitamise kohustust mõistliku aja jooksul. Kui töötegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitte andmine ja töötasu mittemaksmine.
Olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. See tähendab seda, et kui töötaja peab nt külastama arsti, kas tal on võimalik seda teha väljaspool tööaega. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis oleks mõistlik antud tegevus planeerida väljaspool tööaega. Situatsiooni ajutisus tähendab seda, et tegemist on piiratud ajavahemikuga, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Lisaks saab töötaja vaba aega ja keskmist töötasu nõuda töötaja isikust mittetuleneval ning ootamatul (mitte planeeritud) põhjusel, nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi, töötaja kodus on veeavarii, töötaja peab minema lähedase matusele, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus vms.
Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht. Kui töötaja peab pikema perioodi vältel käima pidevalt tööajast meditsiinilistel protseduuridel, siis ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus TLS § 38 alusel.
Eelkõige tuleks tööandjal sellistele olukordadele mõelda varakult ja sätestada ettevõttesisesed reeglid. Töötajatega tasuks läbi rääkida, millised olukorrad, millises ulatuses on mõistlikud, millised mitte. Üldjuhul ei ole probleemiks kui selline olukord on ühekordne. Küsimused ja arusaamatused töötaja ja tööandja vahel tekivad pigem siis kui tarvis tööajast eemal viibida mitmeid kordi. Seetõttu tuleb ühiselt jõuda kokkuleppele, millises ulatuses ärakäimisi peetakse mõistlikuks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas vastavalt seadustele on täiskoormus lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?12.02.2020
Tere, kas vastavalt seadustele on koormus 1 lubatud kanda töölepingusse ka väiksema kui 40 tunnise töönädala korral?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingusse märgitakse töökoormus, milles on tegelikult kokku lepitud. Kui kokkulepe on täistööajas, siis nii märgitakse, siis kui kokkulepe on osalises tööajas, siis märgitakse ka töölepingusse osaline tööaeg. Ehk teisisõnu tegelik olukord ja tegelikud kokkulepped peavad kajastuma ka töölepingus.
Kui Teie töötate osalise tööajaga, aga töölepingus on kirjas täistööaeg, siis vaidluse korral võib olla keeruline tõendada, millised on tegelikud kokkulepped.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).