Õigus

Tere päevast

Tekkinud on järgmine olukord:

Kortermaja ühe korteri renoveerimise käigus sai kahjustada sissepääs - esimesel korrusel olid seinad kriimustatud. Enne remonti oli sissepääs juba väga halvas seisukorras. KÜ andis omanikule veidi aega ise remontida ja öeldi, et sissepääsu remont lõpetatakse siis, kui korteris on remont tehtud (kuna selle käigus võivad tekkida uued kriimud jms). Seltsingu otsus oli mitte oodata lõpuni ja tellida enda poolelt remondimeeskond kogu esimese korruse remondiks, samuti otsustati eelpool mainitud korteriomanikule väljastada sissepääsu remondi arve täismahus.

Kommunaalmaksetele lisandus sissepääsu remondi arve ning üldkoosolekul otsustati kogu üsna suur arve (1500€) renoveeritava korteri külge “riputada”. Pakuti välja kompromiss - maksta pool arvest ja mitte lisada seda arvet kommunaalmaksetele, vaid esitada see eraldi -, millele järgnes ebaviisakas keeldumine.

Palun öelge, kas seltsingu tegevus on seaduslik? Kas sellist otsust on võimalik vaidlustada? Kuidas saab korteriomanik end sellisel juhul kaitsta

Täpsustus:

1. Remont kestis kokku 5 kuud.
2. Leping sõlmiti kirjalikult seltsinguga renoveerimise ajal. Sõnumis oli märgitud tööde orienteeruv valmimise kuupäev ja lubadus probleemid parandada, paraku oli viga - SMS sõnumite arutamise kanal, osa suhtlusest toimus telefoni teel mitme seltsingu liikmega. Avastamisel (või remondi esimesel kuul) leppis seltsing kokku, et omanik teeb remondi lõppedes parandused.
3. Korteriomanik ei olnud kohal, kui seltsing teatas remondifirma palkamise otsusest. Otsus tehti viimasel remondikuul, kaks nädalat enne lõppu. Seltsing teatas oma otsusest, siis meie poolt tuli palve saata remondifirma pakkumine ja kompromissi pakkumine - tasuda arve pooleks. Nad ei andnud aega ettepanekuga tutvumiseks, kompromiss lükati kohe tagasi. Paar päeva hiljem olid tööd lõpetatud ja saime kõigi remonditööde eest arve.

Elan 9-korruselises paneelmajas. Minu korteri kohal elava puudega isiku korteris teostatakse sotsiaalabi (tõenäoliselt siis puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse) korras vannitoa ja WC remonti. Minu korteri uksele kleebiti paberilipik, milles paluti teada anda millal olen kodus, et remontija saaks tulla püstiku kanalisatsioonitoru vahetama minu korteris. Kui palusin korteriühistult selgitust kuidas see naaberkorteri remont minu korterit peaks puudutama, sain korteriühistu asemel venekeelse vastuse mulle tundmatult e-maililt. Suudan sealt ainult tuvastada, mis haldusfirma on remonditööde tegemist korraldanud ja et kanalisatsiooni malmtoru on, seoses naaberkorteri WC poti paigaldamisega, vaja välja vahetada minu korteri poolt. Maja püstaku kanalisatsioonitoru on kaasomand ja korteriühistu ei ole korteriomanikke teavitanud, et selle seisukord oleks avariiline ja vajaks väljavahetamist. Kas puudega inimese eluruumi kohandamise toetus annab remondifirmale õiguse teha kortermajas, kus puudega inimene elab, remonti piiramatus ulatuses? Minu arusaamise järgi peaks seda tegema mõistlikult olemasolevate võimaluste piires puudega isiku eluruumides teiste korteriomanike õigusi riivamata. Kas korteriühistul on õigus antud olukorras sundida mind oma korteris kanalisatsioonitoru vahetama? Kuidas peaksin antud olukorras toimima, et oma õigusi ja vara (toru vahetus kahjustab minu korteri tualettruumi) kaitsta? Ette tänades vastuse eest

Kuidas jagatakse vara. Maja on ostetud enne abiellumist pangalaenuga ja on abikaasa oma. Pangalaen on nüüdseks läbi. Maja oli vana ja ehitatud nüüd korralikuks koduks. Kui nüüd lahutan, siis kas mul on õigus millelegi sealt? Olen kasvatanud kahte last ja maja korras hoidnud. Kas on mõtet kohtusse minna ja midagi nõuda? Või ei kuulu midagi mulle? Kas lastele peab abikaasa elatist maksma, kui elan eraldi, aga pole veel lahutatud?

Aitäh

Tere. Kas kortermaja lahtisele rõdule kassivõrgu panemiseks on vaja korteriühistu luba? Kui luba on vajalik, siis kas piisab korteriühistu juhatuse nõusolekust või peab selleks olema korteriühistu koosoleku otsus?

Tere
Meie korterelamus tegelesime uue hoone projektiga, et renoveerida maja fassaadi, lisada katuseaknad jne ning otsustasime ühtlasi ka kaasomandis oleva pööningu eraldada kõikide omanike vahel. Pööningule on omanikud laiendanud enda korterit. Üks omanikest otsustas juba kohe alguses, et tema ei soovi pööningule ehitada ning on nõus kompensatsiooni eest loovutama selle enda naabrile. Vastavalt kokkuleppetele ja kooskõlastustele oli käesoleval aastal kinnitatud koos ehitisteatisega hoone projekt ning notarile esitamiseks hoonejaotusplaan. Tegime koosoleku, et kooskõlastada kokkulepped notarile esitamiseks, et vormistada ka eriomandite kasutusõigused jms. Pidime kõik vajalikud andmed ja hoonejaotusplaani saatma notarile, kui see omanik kes loobus enda pööningu osast, nüüd loobus enda kokkuleppest ning soovib pööningu osa endale. Selle tõttu on vaja muuta hoone projekti ja hoonejaotusplaani. Ehk siis kokkuleppest taganenud omanik ja tema naaber soovivad nüüd teha projekti muudatused. Kes tasub projektide muudatused? Kas need kaks omanikku hüvitavad ja millistes proportsioonides ning seaduse alus.
Kuidas sel juhul käituda, kui omanik loobub üldse kaasomandis pööningu eraldamisega ega tule notari juurde. Kas sel juhul jääb vormistata ja pööning on edasi kaasomandis?

Tere, kas invakaardiga võib parkida eramaal (tegemist Europarki opereeritava Rimile kuuluva alaga) „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas juhul kui ala ei ole nö. „tasuliseks“ märgitud? St. alal parkimise eest maksta ei saa. Nimelt sain sellel alal invakaardiga trahvi.
Ala kuidagi kinnine ei ole. Tegemist 3 parkimiskohaga mis piirnevad „linna“ ehk avalike kohtadega ja „jätkuvad“ siis eramaa 3 kohaga kus siis parkimine on keelatud. Ehk peatuda võib aga parkida ei. „Europargi“ silt märkide all olemas.
Nimelt teadaolevalt Liiklusseaduse § 68. (3) 2) alusel justkui invakaardiga nii parkida tohib.
Ehk mu argument oleks selle nüansiga, et teadaolevalt igal pool mujal läbi käinud § 68. (2) räägib avalikus tasulises alas parkimise kohta. Ehk justkui loast "tasuta" parkida avalikul alal.
Kuid § 68. (3) 2) on eraldi punkt, mis räägib eritingimusest parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonna kohta ja sõnastuses pole toodud „avaliku ala“ märget.
Ja kuniks seda märget ei ole siis kas mitte ei peaks lähtuma praegusest sõnastusest kus liiklusseadus ja märgistus peaks kehtima võrdselt kõigile nii era kui avalikul alal?
Kuidas saab olla, et eramaal kehtib kuidagi teistsugune liiklusseadus?

Soovin keldriruumi, mis on minu korteriomandi osa, kuid millele on seatud tehnorajatise kasutamise ja juurdepääsu servituut (kuna ruumis asub naabritega ühine gaasikatel) ehitada sauna. Servituut nagu ma aru saan kohustab mind vaid selleks, et tagada naabritele vajadusel ligipääs tehnosüsteemidele, muud õigust neil selle ruumi osas ei ole.

Sauna ehituse jaoks pean esitama linnale ehitusteatise ümberehitamiseks, sest seal on tuleohutusküsimused ja päästeamet tahab selle läbi vaadata. Kas menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituse jaoks, st. kas naabritel on õigus tõmmata vesi peale projektile?

Tere. Parkla sissesõidul on parklamärk 575a (mis ei ole ala märk 387), millele on lisatud parkimistsooni info, parkimiskella nõue ja sõiduki sundteisaldamise märk 579. Parklamärgi taga eemal on sissesõidu keelumärk 331 (lisatahvliga ''väljaarvatud teenindav personaal''), millega on märgistatud tupikusse viiv tee, kuhu tavaparkija sõita ja parkida ei tohiks. Juhul, kui tavaparkija pargib ikkagi seal (nt kui kõrval asuvas tavaparklas pole vabu kohti) ning jätab parkimiskella paigaldamata, kas selle eest on leppetrahv õigustatud, kui trahvitakse ''maksmata jätmise'' eest? Kas saaksite palun viidata konkreetsele kohtulahendile seoses sarnase küsimise ja vastusega 29.03.2012: vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/3373/kas-voib-parkimistasu-tagasi.html?

Tere. Kas KÜ juhatusel on õigus ehitada parkla elumaja esimese korruse akende alla? Maja on 5-korruseline ja parkla planeeritakse maja ette. Kas selline otsus peaks tulema üldkoosoleku poolt või on vajalik kõikide omanike nõusolek? Majas on palju autosid mitteomavaid pensionäre.

Elame 4. korrusel. Ülemiste naabrite põrandad kriuksuvad nii hullusti, et normaalse unegraafikuga magamine on välistatud. Naabritega olen nii mina kui ka juhatuse esinaine rääkinud. Korterisse sisse ei lasta. Naabritel pole huvi, tahtmist ega raha, et oma põrandaid korda teha. Ukse vahelt oli näha, et põrandal ilmselt veel maja originaal vana laudispõrand. Kuna meil puudub võimalus seda probleemi lahendada, siis kas ja milline oleks korteriühistu õigus/kohustus probleem lahendad.