Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?06.04.2020

Tere,
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas täisealise lapse puue seab talle takistusi sissetuleku teenimiseks. Kui mitte ja laps saab enda ülalpidamisega ise hakkama, ei ole vanematelt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Kui aga laps ei ole oma puude tõttu võimeline ise sissetulekut teenima (või saab seda teha ebapiisaval määral), on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema peaks ka last toetama, kui laps käib ülikoolis, elab eraldi korteris ja emaga koos peaaegu üldsegi mitte?06.04.2020

Tere! Täiskasvanud laps käib ülikoolis, käib osalise ajaga tööl, üürib korterit koos poiss sõbraga ja lapse isalt on välja nõutud elatisraha ja ta maksab seda lapsele igakuiselt kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps enam kodus ei ela, käib ainult kord kuus umbes mõnel nädalavahetusel, siis kas lapse emal ei ole enam lapse ees ühtegi kohustust ja tema ei pea toetama last võrdselt isaga? Kohustus last toetada on ainult isal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse (ka täisealise) ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades, kui ei ole just väga suured erinevused sissetulekutes. Kui laps elab alaliselt ühe vanema juures, siis täidab see vanem reeglina ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, kandes lapse eest eluasemekulusid, toidukulusid jms. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks mõlemal vanemal täita lapse ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele elatist makstes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud?06.04.2020

Tere! Elan lapse isast lahus ja tal on oma uue elukaaslasega ka üks alaealine laps, seega kokku on tal kaks alaealist last. Minu mure on selles, et tervise tõttu tuleb mul olla pikalt töölt eemal, kuna ravi on selline, siis kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud? Kahjuks puudub mul teave lapse isa sissetulekutest, aga hetkel maksab ta elatist 160 eurot, aga mina sooviksin elatist 200 eurot. Kas mul oleks õigus seda temalt küsida? Või kuidas sellega on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie varanduslik olukord on muutunud, võib olla alus elatise suurendamiseks. Arvestades lapse isa poolt makstava elatisraha suurust, mis on oluliselt alla elatise kehtiva miinimummäära (292 eurot kuus), on elatise suurendamine 200 euroni tõenäeoliselt põhjendatud. Kui lapse isa ei ole nõus elatist suurendama vabatahtlikult, tuleb selleks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab politsei tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h, mitte juba 90 km/h alas?03.04.2020

Tere,
Politsei mõõtis kiirust 90alas, 60ala lõppes 250m tagasi. Ja sai minu kiiruseks 101km/h. Kui ta juba nii pikalt 60alast väljas on, siis kuidas ta saab väita et see 101km/h oli 60alas voi 90alas. Kiiruse ületamise kohaks on Jõhvi-Tartu-Valga mnt 200km kus on terves ulatuses kiirusepiiranguks 90km/h. Kas nii tohib mõõta üldse kiirust ja kuidas ta saab tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.
 

Küsimus: Kuidas tõestada, kas isa on maksnud elatist või ei, üks poegadest ei ole nõus seetõttu hooldekoduarvet maksma?02.04.2020

Tere!
Üks poolvend keeldub maksmast osa isa hooldekodu arvest, kuna väidab, et isa pole teda kasvatanud (isa lahkus nende juurest kui vend oli 3-aastane) ja väidetavalt ei osalenud ka nendega elades venna ülalpidamises.
Väidetavalt ei maksnud ka isa alimente, kuigi isa väidab, et maksis, ja venna ema on surnud. Tõestamine pidi jääma nüüd isa õlule (hooldekodu leping on minu nimel, seega siis minu õlule?)
Kuidas tõestada, kas isa on maksnud midagi või ei?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa (või tema eestkostja) esitab kohtule elatise väljamõistmise nõude, siis tuleb tema pojal kohtule tõendada, et isa ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud - kui poeg seda tõendab, võib kohus poja ülalpidamiskohustust isa suhtes kas piirata või sellest üldse vabastada.

Kui poeg peab tõendama, et temalt ei ole alust elatist nõuda, siis on tal võimalik esitada tõendid selle kohta, et isalt on kunagi kohtu kaudu elatist nõutud ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kui elatist kohtu kaudu nõutud ei ole, on tõendamine keerulisem, abiks võivad olla asjakohaste tunnistajate kirjalikud ja suulised tunnistused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?31.03.2020

Tere

Seoses Koroona viirusega vähendas ettevõte, kus töötan, palkasid poole võrra. Mul on eelmisest suhtest 2 last ja olen senini regulaarselt ja korrektselt lasterahasid maksnud (hetkel 584 EUR) igakuiselt. Tekkinud olukord ja palgavähendus paneb mind keerulisse olukorda, et ots-otsaga kokku tulla. Kas mul on võimalus protsentuaalselt palga vähenemisega, maksta lasterahasid vähem?
Millised tagasilöögid mind sellise toimimise puhul ees ootaksid ja mida mul oleks antud olukorras üldse võimalik ette võtta?
Ma ei soovi kindlasti loobuda lasterahade maksmisest, kuid kogu summat ei ole võimalik enam maksta.
Laste emaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada ja adekvaatset lahendust loota.

Head soovides

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine. Kui laste emaga ei ole võimalik omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt ei võeta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratleb seadus tööta lapsevanema elatisraha maksmise täiskasvanud lastele?31.03.2020

Kui lapsevanem jääb tööta koondamise tõttu, kuidas peaks elatisraha tasumise täiskasvanud (20a) laste osas käituma, kes käivad kõrgkoolis? Samal aja on lapsevanemal alaealine laps, kellele maksab elatist.
Lisaks uurin, kas täiskasvanud lastele tuleb maksta elatist ka siis kui nad kõrgkooli pole veel astunud (gümnaasiumi lõpetamise ja kõrgooli astumise vahepealne aeg)?
Millised on praktikad selliste kaasuste puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 98 lõige 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samuti sätestab PkS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (seejuures alaealise lapse ülalpidamisest vanem ei vabane).

Eelöeldu tähendab seda, et piiratud rahaliste vahendite korral tuleb ülalpidamise andmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele ja viimase elatis sõltubki suuresti vanemate varanduslikust olukorrast. Võib tekkida ka olukord, kus täisealise lapse ülalpidamiskohustus langeb suuremas osas parema majandusliku olukorraga vanemale (enam-vähem võrdsete rahaliste vahenditega vanemate puhul jaotub ülalpidamiskohustus võrdsetes osades).

Kui täisealine laps on kantud ülikooli nimekirja, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud ja kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?31.03.2020

Tere,
küsimus on osutusmärgi 559 "Automaatkontroll" kohta:
kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?
Kui jah, siis kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud? Näiteks kui nad on 3 km vahega, kus esimene on statsionaarne ja tähistatud, ajutiselt paigaldatud automaatkontrolliseade aga mitte.
Automaatkontrolli all pean silmas kiiruskaamerat.
Võimalusel palun viiteid mis aitas selle otsuseni jõuda.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.
 

Küsimus: Kui ostame maja minu abielueelse kinnisvara müügirahast, kas siis lahutades jääb maja mulle?30.03.2020

Tere
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame lahutada Eesti kohtus, kui oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis, elame Kanadas?30.03.2020

Tere,
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand