Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mulle jääb mingi vastutus, kui tüdruk lapse sünnitab?24.05.2018

Tere. Elame neiuga koos juba 3 aastat. Meil oli suuline kokkuleppe, et tema kasutab rasedusvastaseid receptiive. Sain alles teada, et ta on juba 2 nädalat rase. Selgus see siis, kui ta ütles, et läheb perest ära. Kas jääb minu peale mingisugune kohustus, kui tema kannab selle lapse välja teades milline tal on eluviis ja ei tea millisena see laps veel peaks sündima.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olenemata sellest, kas laps oli planeeritud või mitte, on Teil sündinud lapse suhtes vanemlikud õigused ja ka kohustused. Kui Te lapse emaga abielus ei ole, tuleb Teil lapse sündides tema isadus omaks võtta, sealjuures on võimalik lapse emaga kokku leppida, kas lapse hooldusõigus kuulub Teile ja lapse emale ühiselt või ainult lapse emale. Olenemata hooldusõiguse kuuluvusest tuleb lapse suhtes täita ülalpidamiskohustust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suure tõenäosusega oleks võimalik lõpetada ühine hooldusõigus, kui isa pole tundnud 7 aastat lapse vastu huvi?24.05.2018

tere. Kui lapse isa pole tundnud lapse vastu huvi 7 aastat ega toetanud teda ka asjadega ega ka rahaliselt nagu kokku leppisime, kui suure tõenäosusega oleks võimalik lõpetada ühine hooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa lapse vastu huvi ei tunne ja tema kasvatuses juba pikema perioodi jooksul üldse ei osale, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus jätta laps koju kuniks kohtuni nii, et ema näeb last nii tihti kui soovib?24.05.2018

Tere. Käime lapse emaga alles lepitaja juures ja pole kohtuni veel jõudnud. Laps käib hetkel nädal ema juures ja nädal minu juures (oma kodus). Mina tahan lapsele kindlat elukohta enda juures kuna saan talle rohkem võimaldada ja laps tahab ka siin olla. Lapse ema seevastu pooldab lapse solgutamist. Nüüd pages lapse ema lastekaitse hirmus kolmanda isiku juurde, kellel on alkoholiga probleeme ja on ka vägivaldne. Küsimus siis selline, et kas mul on õigus jätta laps koju kuniks kohtuni nii, et ema näeb last nii tihti kui soovib? Kuna ma ei saa olla kindel, et laps on turvalises keskkonnas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kindlasti tuleb Teil lapsevanemana tagada oma lapse turvalisus, kuid samas ei tohi Te teha takistusi lapse suhtlemisele teise vanemaga. Kohtud ega ka lastekaitseametnikud ei poolda reeglina varianti, et laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga ja seejärel teise vanemaga – tavalise praktika kohaselt peaks lapsel olema üks kindel elukoht ja võimalus teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Seejuures peaks üldreeglina olema vanemal võimalus lapsega suhelda isiklikult, st teise vanema juuresolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?23.05.2018

Tere. Talu omanik suri 2007a. Pärijaid on vald teavitanud 2 korral 2012 ja 2015 kuid keegi pole pärijatena üles astunud. Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Mulle jääb Teie küsimusest mulje, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse.

Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel. Ka juhul, kui pärijad tahavad pärandist loobuda, tuleb notarile ikkagi esmalt esitada menetluse algatamise avaldus, mis käivitab kogu menetluse protsessi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?23.05.2018

Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt. Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast.

Seega Te saate müüa oma poolt kogu pärandvarast. Kui soovite müüa oma poolt mõnest konkreetsest pärandvarasse kuuluvast esemest nagu näiteks kinnisasjast, siis selleks tuleb eelnevalt pärandavara pärijate vahel ära jagada.

Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kui pärandavara on jagatud, siis saate ka juba Teile kuuluvat osa konkreetsest esemest käsutada ehk muuhulgas ka müüa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüd tema juurde?23.05.2018

Tere!
Eelmise aasta lõpus sai kohtumäärusega kinnitatud meie vahel laste isaga kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (aastani 2020) elatist seaduses sätestatud alaealise lapse elatise miinimummääras.
Laps lõpetab juunis põhikooli ning soovib minna õppima kutsekooli ning elada koolis käies ühiselamus. Lapse isa töötab Soomes ning Eesti kodus viibib peaasjalikult üle nädala nädalavahetustel.
Nüüd pöördus lapse isa nõudmisega, et hakkaksin tasuma elatist tema kontole. Laps kolib oma asjad isa koju, kuigi isa viibib enamuse ajast mitte Eestis vaid Soomes.
Täna on olukord selline, et alates reedest kuni pühapäevaõhtuni 15-aastane neiu viibib isa elamises koos oma täisealise poiss-sõbraga (ka sel ajal, kui isa on ise Soomes ja selline elukorraldus on isa poolt aktsepteeritud).
Ise näen, et võiksin tasuda lapse kontole 250€ ja ta saaks sellega katta tekkinud kulutused. Või kuidas eelnimetatud olukorras on õige?
Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüd tema juurde ... kuigi kooli perioodil ta on ühiselamus teises linnas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui täisealisele lapsele võib vanem otse ülalpidamist anda, siis alaealise lapse puhul võib elatise lapse kontole kanda vaid vanemate eelneva kokkuleppe alusel. Alaealise lapse puhul peaks elatise kandma reeglina selle vanema pangakontole, kelle juures on lapse elukoht ja kes kannab lapsega seotud kulutusi. Praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend. Kui laps saab täisealiseks, kuid jätkab õpinguid, kaotab kohtumäärus kehtivuse, kuid vanemate ülalpidamiskohustus lapse ees jätkub ja tuleb kooskõlastada uus ülalpidamise korraldus. Kui laps elab mõlemast vanemast lahus ja katab ise enda vajadusi, tuleks mõlemal vanemal anda ülalpidamist otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas enne abielu olnud korteri abielu ajal müügist saadud tulu on ühisvara?23.05.2018

Tere!
Mul on ostetud pangalaenuga korter, laenu tasuda veel 20+ aastat. Plaanime abielluda. Saan aru, et hetkeseisuga on see korter ka ühisvara valimisel minu lahusvara, kuna see on soetatud enne abielu. Mis saab aga siis, kui soovin selle korteri abielu ajal müüa? Kas sellest saadud tulu on siis ühisvara (kui valime abielludes ühisvara), või loeb see, et see on minu lahusvarast saadud tulu ja jääb minu lahusvaraks? Aga kui soovin praeguse korteri abielu ajal müüa ja soetada uue, siis kas see on ühisvara? Kas on mingi võimalus, kuidas talitada nii, et meil oleks kogu abielu ajal soetatud vara ühisvara, v.a selle korteri müügist saadud tulud/selle baasilt ostetud uus korter?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvara hulka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist. Punkti 3 kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvara hulka ka esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Seega kui otsustate nüüd abielluda, jääb korter Teie lahusvaraks ja korteri müümisel saadud müügitulu samuti. Kui ostate müügitulu eest uue korteri, on tegemist endiselt Teie lahusvaraga, kuid asi läheb keeruliseks siis, kui uus korter on osaliselt soetatud Teie lahusvara eest ja osaliselt abikaasade ühisvara eest – sellisel juhul on korter osaliselt abikaasade ühisvara ja osaliselt Teie lahusvara. Teie lahusvara osa võib olla väga keeruline tõendada. Kui soovite valida abieluvararežiimiks varaühisuse, võite alati sõlmida teatud esemete osa abieluvaralepingu ja määrata need emma-kumma abikaasa lahusvara hulka.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 10 korteriga ühistus piisab otsuste tegemisel häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? 23.05.2018

10-korteriga ühistus ei ole juhatuse valimine kohustuslik. Kas otsuste tegemisel piisab häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, tavapärase majandamise piiridesse (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lõige 2) jäävates küsimustes langetavad korteriomanikud otsuseid koosolekul osalevate korteriomanike lihthäälteenamusega.

Kui tegemist on kaasomandi muutmisega, selle kaasajastamisega või korteriühistuke laenu- või sellega sarnase kohustuse võtmisega, siis peavad otsuse poolt olema rohkem, kui pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes maksab maksud, kui mõned kuud väidetavalt korteris ei elata?23.05.2018

Omanikul ei ole paigaldatud korterisse veemõõtjat (Isikule on juhatus teinud pidevalt märkusi, et on vaja paigaldada veemõõtja, ta ei ole nõus seda tegema) ning sellepärast jagatakse ülejäänud ühistu vee kogus tema korterile. Mõni kuu ei ole üldse tarbimist näidata, teine kord jälle on. Korteris aga elab korteriomaniku ema, kes teatas, et ei ela aastas seitse kuud üldse korteris ning keeldub selle aja jooksul ka tasuma vee, üldelektri ja prügi eest. See, kas ta on teatatud aja jooksul korteris või mitte, on kontrollimatu fakt.
Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud temale kuuluva mõttelise osa suurusega.
Kuidas on korteriühistul seaduslikult õige käituda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kuuluvad kõik korteriomandiga seotud kulud (sh vesi, elekter, küte, prügivedu) korteriomanike vahel jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, sõltumata sellest, kas ja kuidas korteriomanik korterit kasutab. Seda põhimõtet saab muuta vaid põhikirjaga.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte? 23.05.2018

Tere,
Hiljuti ehitatud / kasutusloa saanud maja asendiplaanil näitas arhitekt ära eeldatavad autode parkimiskohad kiviparketil. Maja kasutusse võtu käigus selgus, et on mugavam parkida sõidukeid nendest kohtadest teises kohas (aga siiski omal krundil). Ühele kiuslikule naabrile see asukoht ei meeldi ja esitas selle kohta kaebuse.
Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte?
Kas asendiplaanile joonistatud autode asukohad omavad mingisugust kohustuslikust?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui puudub kaasomanike kokkulepe (kasutuskord) või kaasomanike enamuse otsus, siis võib iga kaasomanik parkida kinnistu piires temale sobilikus kohas. Arhitekti poolt näidatud võimalikud parkimiskohad ei oma tähtsust.