Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes tasub projektide muudatuse kulud, kui üks korteriomanik taganeb oma varasemast otsusest?20.05.2024

Tere
Meie korterelamus tegelesime uue hoone projektiga, et renoveerida maja fassaadi, lisada katuseaknad jne ning otsustasime ühtlasi ka kaasomandis oleva pööningu eraldada kõikide omanike vahel. Pööningule on omanikud laiendanud enda korterit. Üks omanikest otsustas juba kohe alguses, et tema ei soovi pööningule ehitada ning on nõus kompensatsiooni eest loovutama selle enda naabrile. Vastavalt kokkuleppetele ja kooskõlastustele oli käesoleval aastal kinnitatud koos ehitisteatisega hoone projekt ning notarile esitamiseks hoonejaotusplaan. Tegime koosoleku, et kooskõlastada kokkulepped notarile esitamiseks, et vormistada ka eriomandite kasutusõigused jms. Pidime kõik vajalikud andmed ja hoonejaotusplaani saatma notarile, kui see omanik kes loobus enda pööningu osast, nüüd loobus enda kokkuleppest ning soovib pööningu osa endale. Selle tõttu on vaja muuta hoone projekti ja hoonejaotusplaani. Ehk siis kokkuleppest taganenud omanik ja tema naaber soovivad nüüd teha projekti muudatused. Kes tasub projektide muudatused? Kas need kaks omanikku hüvitavad ja millistes proportsioonides ning seaduse alus.
Kuidas sel juhul käituda, kui omanik loobub üldse kaasomandis pööningu eraldamisega ega tule notari juurde. Kas sel juhul jääb vormistata ja pööning on edasi kaasomandis?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, üldreegel on, et kaasomandiga seotud kulutused jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Antud juhul on aga tegu eriolukorraga, kus kaasomandis oleva pööningu välja ehitamisest mitte huvitatud omanik võib projekteerimiskulude tasumisest keelduda (vt KrtS § 40 lg 3). Seega kannavad pööningu projekteerimiskulud need korteriomanikud, kes on sellega nõus. Sealjuures ei teki neil õigust nõuda teistelt korteriomanikelt kantud kulude tasumist.
Küsimusele, kuidas on õige käituda juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole plaanitud muudatustega nõus, leiate vastuse KrtS §-st 9.

Parimate soovidega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas invakaardiga võib parkida eramaal „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas kui ala ei ole tasuliseks märgitud?17.05.2024

Tere, kas invakaardiga võib parkida eramaal (tegemist Europarki opereeritava Rimile kuuluva alaga) „Parkimiskeeld“ märgi mõjupiirkonnas juhul kui ala ei ole nö. „tasuliseks“ märgitud? St. alal parkimise eest maksta ei saa. Nimelt sain sellel alal invakaardiga trahvi.
Ala kuidagi kinnine ei ole. Tegemist 3 parkimiskohaga mis piirnevad „linna“ ehk avalike kohtadega ja „jätkuvad“ siis eramaa 3 kohaga kus siis parkimine on keelatud. Ehk peatuda võib aga parkida ei. „Europargi“ silt märkide all olemas.
Nimelt teadaolevalt Liiklusseaduse § 68. (3) 2) alusel justkui invakaardiga nii parkida tohib.
Ehk mu argument oleks selle nüansiga, et teadaolevalt igal pool mujal läbi käinud § 68. (2) räägib avalikus tasulises alas parkimise kohta. Ehk justkui loast "tasuta" parkida avalikul alal.
Kuid § 68. (3) 2) on eraldi punkt, mis räägib eritingimusest parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonna kohta ja sõnastuses pole toodud „avaliku ala“ märget.
Ja kuniks seda märget ei ole siis kas mitte ei peaks lähtuma praegusest sõnastusest kus liiklusseadus ja märgistus peaks kehtima võrdselt kõigile nii era kui avalikul alal?
Kuidas saab olla, et eramaal kehtib kuidagi teistsugune liiklusseadus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul olete asjast õigesti aru saanud ja LS § 68 lg 3 p 2 kuulub kohaldamisele LM 362 mõjupiirkonnas ega sõltu maa-ala omandivormist. Kui eratee omanik soovib erateel liikumist keelata, siis tuleks teeomanikul kasutada pigem liiklusmärke, mis keelustavad tema maa-alale sisenemise või lubavad seda teatud tingimustel. parkimiskeelu märk liiklemist/liikumist ei keela ning parkimise erand nn invakaardiga sõidukile tuleneb LS § 68 lg 3 p-st 2.
 

Küsimus: Kas keldrisse sauna ehitamiseks loa menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituseks?14.05.2024

Soovin keldriruumi, mis on minu korteriomandi osa, kuid millele on seatud tehnorajatise kasutamise ja juurdepääsu servituut (kuna ruumis asub naabritega ühine gaasikatel) ehitada sauna. Servituut nagu ma aru saan kohustab mind vaid selleks, et tagada naabritele vajadusel ligipääs tehnosüsteemidele, muud õigust neil selle ruumi osas ei ole.

Sauna ehituse jaoks pean esitama linnale ehitusteatise ümberehitamiseks, sest seal on tuleohutusküsimused ja päästeamet tahab selle läbi vaadata. Kas menetlemise käigus on õigus linnal küsida KÜ/naabrite luba ehituse jaoks, st. kas naabritel on õigus tõmmata vesi peale projektile?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, õigus küsida korteriomandi ümberehitamisel naabri arvamust on kohalikul omavalitsusel olemas. Seda, kas omavalitsus seda ka teeb, sõltub juba tema enda praktikast.
Lisaks on oluline, et ehitusteatise kooskõlastuse eesmärgiks on anda selle esitajale kindlus, et ehitamine on ohutu ja see ei riku teiste isikute õiguseid. Seega on naabri kaasamine kõigi osapoolte huvides.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas leppetrahv parkimiskella puudumise eest parkimisel sissesõidu keelumärgi mõjualal on õiguspärane?13.05.2024

Tere. Parkla sissesõidul on parklamärk 575a (mis ei ole ala märk 387), millele on lisatud parkimistsooni info, parkimiskella nõue ja sõiduki sundteisaldamise märk 579. Parklamärgi taga eemal on sissesõidu keelumärk 331 (lisatahvliga ''väljaarvatud teenindav personaal''), millega on märgistatud tupikusse viiv tee, kuhu tavaparkija sõita ja parkida ei tohiks. Juhul, kui tavaparkija pargib ikkagi seal (nt kui kõrval asuvas tavaparklas pole vabu kohti) ning jätab parkimiskella paigaldamata, kas selle eest on leppetrahv õigustatud, kui trahvitakse ''maksmata jätmise'' eest? Kas saaksite palun viidata konkreetsele kohtulahendile seoses sarnase küsimise ja vastusega 29.03.2012: vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/3373/kas-voib-parkimistasu-tagasi.html?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardan, et ei suuda esitatud küsimusele ammendavat vastust anda, kuna selles "võrrandis" on ka mõned muutujad, millele antav vastus või lahenduskäiku ja -tulemust mõjutada. LM 575a tähistab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonda. Kuidas seda parkimispiirkonda piiritleda, seadus iseenesest ei ütle ja ilmselt tuleb lähtuda konkreetsetest tehioludest, sh tee-ehituslikest ja korralduslikest aspektidest. Iseenesest ei saa välistada, et parkimispiirkond võib laieneda ka keelumärgi 331 taga asuvale teele, kuid seda teed võib liiklemiseks, sh parkimiseks kasutada üksnes teenindav personal. Teisalt võib LM-lt 575a eeldada, et see tähistab eelkõige avalikku parklat, milline tõlgendusviis võiks parkimispiirkonnast arvata välja selle teeosa, millele on piiratud ligipääs. Kui LM-ga 575a on koos ka parkimistsooni info, siis on võimalik, et parkimispiirkonna piirid võivad olla lahti selgitatud ka selles infos. Samuti võib parkimistsooni infost (parkimistingimustest) tuleneda, et leppetrahvi võidaks kohaldada ka muude alal kehtivate reeglite rikkumise eest (näiteks LM 331 nõude rikkumise eest). Samas viimane variant antud juhul ilmselt teemaks ei ole, kuivõrd nagu küsimusest aru saada võib, on leppetrahv määratud parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega lõppkokkuvõttes taandub küsimus ikkagi sellele, millised on parkla piirid. Siin on olemas teatud erineva tõlgendamise võimalus, mistõttu ühest vastust on keeruline anda. Nagu õigusvaidluste puhul ikka, lahendab vaidluse juhul, kui pooled ise seda teha ei suuda, kohus. Enne kohtusse pöördumist võiks siiski proovida vaidlusküsimust lahendada kohtuvälisel teel, näiteks pretensiooni või vastuväite esitamisega, milles esitada oma argumendid ja vaadata, millised vastuväited neile esitab parkimise korraldaja. Sõltuvalt esitatud vastuväidetest saab siis edasi kujundada ka oma tegevust ja seisukohti.
 

Küsimus: Kas parkla ehitamise otsus peaks tulema üldkoosoleku poolt või on vajalik kõikide omanike nõusolek?02.05.2024

Tere. Kas KÜ juhatusel on õigus ehitada parkla elumaja esimese korruse akende alla? Maja on 5-korruseline ja parkla planeeritakse maja ette. Kas selline otsus peaks tulema üldkoosoleku poolt või on vajalik kõikide omanike nõusolek? Majas on palju autosid mitteomavaid pensionäre.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, parkla ehitamise otsus tuleb teha korteriomanike üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega. Otsuse poolt peab olema üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Vastav regulatsioon tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvist 39.

Kui korteriomanik leiab, et parkla ehitamise otsus rikub tema õiguseid, siis tuleb tal korteriomanike üldkoosoleku otsus vastuvõtmisest 60 päeva jooksul kohtus vaidlustada. Kui korteriomanik osales koosolekul, siis saab ta kohtusse pöörduda vaid juhul, kui ta hääletas otsuse vastu ja esitas ka oma vastuväite sellele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas saab korteriühistu lahendada olukorda, kui me ei saa normaalselt magada, kuna naabri põrandad talumatult kriuksuvad?02.05.2024

Elame 4. korrusel. Ülemiste naabrite põrandad kriuksuvad nii hullusti, et normaalse unegraafikuga magamine on välistatud. Naabritega olen nii mina kui ka juhatuse esinaine rääkinud. Korterisse sisse ei lasta. Naabritel pole huvi, tahtmist ega raha, et oma põrandaid korda teha. Ukse vahelt oli näha, et põrandal ilmselt veel maja originaal vana laudispõrand. Kuna meil puudub võimalus seda probleemi lahendada, siis kas ja milline oleks korteriühistu õigus/kohustus probleem lahendad.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu saab lahendada probleemi, tehes ise probleemse põranda korda. Ühelt poolt saab asuda seisukohale, et põrandad kuuluvad korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu (vt KrtS § 4 lg 3 ja 4), mille eest korteriühistu peabki vastutama (vt KrtS § 34 lg 2). Teiselt poolt kaitseb korteriomanikku Asjaõigusseaduse § 143 lg 1, mis ütleb, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas tähtajalise üürilepingu automaatsel pikenemisel muutub see tähtajatuks või pikeneb tähtajaline sama perioodi võrra?22.04.2024

Kui tähtajalises üürilepingus on kirjas:

"Kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole teatanud soovist lepingut lõpetada, loetakse see automaatselt pikenenud veel 6 kuuks."

Kas see tähendab, et üürileping jääbki iga 6 kuu tagant pikenema (kui osapooled lõpetamise soovi ei avalda) ehk on alati tegemist tähtajalise üürilepinguga, või muutub see ühel hetkel tähtajatuks?

Ehk kui näiteks kehtivas lepingus algne lõppkuupäev on 01.01.2023, siis kas hetkel (aprill 2024) on tegemist tähtajalise lepinguga, mille lõppkuupäev on 01.06.2024, või on tegemist tähtajatu üürilepinguga?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, võlaõigusseadus lubab üürilepinguga kokku leppida, et leping pikeneb tähtaja saabudes igakordselt uueks tähtajaks. Seega sellisel juhul ei muutu üürileping tähtajatuks, vaid lepingu lõppemise tähtaeg pikeneb. Samas sätestab VÕS § 14 pimm lõige 1 punkt 6 juhul, kui üürnikuks on füüsiline isik, et kestvuslepingu puhul peab üürileandja üürnikku informeerima automaatselt pikeneva lepingu puhul lepingu lõpetamise tingimustest. Kui üürileandja seda teinud ei ole, siis on üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe osa tühine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas parkimiskeeld kehtib tervele tankla alale kuni ala lõpu märgini või on tähistatud parkimiskohtadel lubatud parkida?18.04.2024

Tere
Tankla sissesõitude ees on paigaldatud mõjuala märgid "parkimise keeld". Samas on varasemalt maha joonistatud teekattemärgistena ca 7 parkimiskohta. Parkimiskeelu ala kehtib tervele alale kuni ala lõpu märgini aga kas tähistatud parkimiskohtadel sellel alal on ka keelatud parkimine või käib see erandi alla?

Tänud ette

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. Konkreetset liiklussituatsiooni ja liikluskorraldust nägemata ei julge lõplikku ja ühest vastust anda. Tavaliselt kehtestatakse erand keelumärgist sama keelumärgi alla paigaldatud lisatahvliga. Kui sellist erandit (näiteks lisatahvel "välja arvatud" või lisatahvliga kehtestatud subjektide ring või parkimise ajalimiit) kehtestatud ei ole, siis tuleb pigem tõdeda, et tegemist on teemärgise ja liiklusmärgi vastuoluga. Liiklusseaduse § 14 lg 5 kohaselt tuleb teemärgise ja liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega sellisel juhul ei anna teekattele märgitud parkimiskohad õigust parkimiseks.
 

Küsimus: Kuidas saan kirjutada lapse teise elukohta, kui teine vanem ei anna selleks nõusolekut?15.04.2024

Olukord on selline, et hetkel elan kaasomandis olevas korteris, kus on sisse kirjutatud mina, minu laps ja kaasomanik ehk kolmas isik. Plaanin oma osa teisele omanikule müüa ja kolida linna ema majja, kus kõik töö, kool ja sotsiaalsed teenused on kättesaadavamad. Ema on minu ja lapse sissekirjutusega nõus, kuid probleem on selles, et lapse isa ei ole nõus kinnitama lapse sissekirjutuse üleviimist linna.

Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.

Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?11.04.2024

Minul on täiskasvanud poeg, kes on sündinud ja elab minu omandis olevas korteris, kuhu ta on ka sisse kirjutatud. Korter privatiseeriti minu nimele, kui poeg oli alaealine, ajal, mil oli võimalik korterit kollaste kaartidega enda omandiks vormistada või pangast raha välja võtta nn perestroika perioodil. Mina vormistasin korteri enda nimele ja see on siiani minu nimel. Nüüd soovin korterit müüa.
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.

Parimates soovidega,
Hanna Kivirand