Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja võib maksuvabalt kompenseerida töötajale prille, millises ulatuses ja mille alusel?14.11.2017

Tere
Töötajaid ei ole varemalt saadetud töötervishoiu arsti juurde, vaatamata selle, et nad on juba aastaid asutuses töötanud. Töökorraldus eeskirjades ei ole viidatud prillide kompensatsiooni olemasolule. Kas tööandja võib maksuvabalt kompenseerida töötajale prille, millises ulatuses ja mille alusel?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Kuvariga töötavate töötajate puhul on tööandja kohustatud seadusest tulenevalt korraldama nende silmade ja tervise kontrolli ning see on maksuvaba. Riskianalüüsis tuleb hinnata töökoht ja vajadusel rakendada meetmeid töötingimuste (valgustuse, müra, reguleeritava istme, randmetoega hiirealuse vms) parandamiseks. Samuti on maksuvaba töötajatele nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimine või tööks ettenähtud prillide hüvitamine. Viimase puhul on sageli ettevõttes või asutuses määratud kindel kompensatsioonisumma (see lepitakse siseselt kokku). Maksurisk on kuvariga töötamisel juhtudel, kui tegemist on kontaktläätsedega soetamisega, mis ei ole spetsiaalselt kuvariga töötamiseks. Samuti ei loeta silmaoperatsiooni nägemistegevust korrigeerivaks abivahendiks, vaid see on kirurgiline vahelesegamine, mis tööandja jaoks tähendab maksustamist erisoodustusmaksuga. Lisaks jälgitakse seda, et kuvariprille kasutataks töökohal, mitte kodus. Kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt, vastavalt TuMS-i § 32 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele vastavalt TuMS-i § 48 lõikele 4. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ
 

Küsimus: Kuidas saab kannatanu tõendada tööõnnetust ja töökoha ohtlikkust või ohutust?27.09.2017

Tere. Uue valmiva hoone siseviimistleja vigastas end kokkupõrkes klaasist vaheseinaga, millel ei olnud mingeid turvakleebiseid vmt. Millised need kleebised peaksid olema ja kas peavad üldse olema? Ehitusjuht soovis järgmisel päeval, et kannatanu tõendaks, et kas kokkupõrge toimus selle klaasiga või hoopis mujal. Antud töökohas ei olnud kahjuks tunnistajaid ega videovalvet. Tehti vaid foto ohtlikust klaasist. Kas kiirabi võib olla tunnistaja, kes soovitas telefoni teel pöörduda traumapunkti, kuna vigastus ei olnud vist raske. Kas trauma asjaolu peabki alati tõendama kannataja ise ja kuidas, kui peab? Või piisab väitest, et suure tõenäolisusega toimuks sarnane õnnetus selles kohas niikuinii, lähtudes riskianalüüsist ja elukogemusest? Aitäh.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

1) Klaasist vahesein - antud temaatikat lahendab määrus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). Määrus ütleb nii: (2) Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.
2) Kiirabi võib kindlasti olla tunnistaja. Temalt tuleks siis seletus võtta.
3) Tööõnnetusi käsitleb määrus Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. See ütleb, et tööandja peab uurima kõiki õnnetusi.
Ütlemine, et see õnnetus oleks juhtunud niikuinii ei pea suure tõenäosusega paika, kuna riskianalüüs peaks kindlasti välja tooma läbipaista seina ohtilikkusse ning lähtudes töökoha määrusest peab see sein saama märgistatud nii, et see oleks visuaalselt nähtav ning välistaks kokkupõrget.

Parimat,
Kristi Jõeorg
www.riskianaluus.ee
 

Küsimus: Kas pean tööandjal paluma, et minu töökohal ei käidaks suitsetamas?27.09.2017

Kas pean tööandjal paluma koos platsi peal lüpsta mittesuitsetajaga, kuna ise ei suitseta ja on astma piip juba kopsuarstilt välja ostetud ja suitsetaja käib tihti seal samas suitsetamas.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Jah, loomulikult on Teil selline õigus.
Esmalt on tegu keemiliste ohuteguritega, millega tööandja peab töökohal arvestama. Tulenevalt töötervsihoiu ja tööohutuse seadusest on tööandja kohustus teha töötajatega koostööd ohutu töökeskkonna loomisel. Lisaks peab tööandja vältima terviskahjustuste teket tulenevalt töökeskkonna ohuteguritest. Kui Teil on asta, siis suitsetamise koha ja aja reguleerimine on kindlasti tööandja võimuses ja pädevauses korraldada selliselt, et Teie mittesuitsetajana ei peaks oma tervist ohtu seadma.

Tutvuge ka väljavõttega töötaja õigustest:
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561
vt: 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED.
 

Küsimus: Kuidas saab töökeskonnaspetsialisti lisakohustusest loobuda, kuna see pole mu põhitöö ja töötajaid on oluliselt lisandunud?02.05.2017

Tere, olen ettevõttes lisaks tehnikajuhi ametile olnud ka töökeskkonnaspetsialist. Kuna ettevõte on kõvasti kasvanud ja töötajaid on üle kahe korra rohkem (hetkel 123 inimest) kui tööle tulin, siis reaalselt oma põhitöö kõrvalt ei jõua töökeskonnaspetsialisti kohustusi täita. Kuidas saab sellest lisakohustusest loobuda? Minu ametijuhendis ega töölepingus töökeskonnaspetsialisti kohustust kirjas ei ole.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kuna antud töö ei ole Teil töölepingus ega ka ametijuhendis ning antud ülesanne on antud Teile jooksvalt, siis loobumiseks tuleks lihtsalt tööandjat teavitada koos selgitusega ja antud temaatika teemaga läbi rääkida.

Praimat soovides,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ
www.riskianaluus.ee
 

Küsimus: Kas mul tööohutuse spetsialistina on õigust lisatasuks või koondamisel eritingimusi?13.04.2017

Tere, mind saadeti töö juurest läbima töötervishoiu ja tööohutusalast väljaõpet. Tegin selle 24.h koolituse ära ja olen siis tööohutus spetsialist? Sooviks teada, et kas sellega käivad mul kaasas ka mingid õigused, näiteks lisatasu vms ja kas koondamise puhul ka mingeid eritingimusi on? Küsin sellepärast, et läbisin selle koolituse juba ligi 3 aastat tagasi ja selle aja jooksul pole küll midagi tasustatud ega mingeid muid võimalusi pakutud ja nüüd tuli ka koondamiseteade, et kas mul on selles suhtes mingeid õigusi ka või mitte? Aitäh

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kahjuks töökeskkonnaspetsialisti positsiooniga ei kaasne lisatasu või hüvitisi.
Olles töökeskkonnavolinik ehk töötajate esindaja, on Teil õigus teostada antud tööd min 2 tundi nädalas, tööaja sees, keskmise töötasu eest.
Täpsemlat saate lugeda: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039,Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 16. Töökeskkonnaspetsialist ja § 17. Töökeskkonnavolinik.

Tervitades,
Kristi
 

Küsimus: Mille alusel arvestatakse tööõnnetuse hüvitist, kui eelmisel aastal töötasin 5 kuud?13.04.2017

Olen haiguslehel alates 04.04.2017 tööõnnetuse tagajärjel, küsimus tekkis selles, et palju peaksin saama päeva eest hüvitist, kui maksmisel võetakse aluseks eelmise aasta tulu (3869.24eur). Olen töötanud antud firmas alates 2016a augustist. Kas sellisel juhul jagatakse ka 5 kuu tulu 365ga? Tänud vastamast!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt „Ravikindlustusseaduse“ § 54 lg. 1 maksab Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100% tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse korral. Hüvitise arvutamisel võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Päeva tulu arvestamisel lähtutakse tööõnnetuse hüvitise määraks 100%.
Kui eelmisel aastal oli isiku tulu väiksem kui alampalk (2016.a. 430 eurot kuus), siis leitakse päevatulu kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatisena.
Teie eelmise, 2016.a. tulu oli väiksem kui 2016.a. alampalk, siis Teie jaoks on päevatulu arvutamise aluseks on 430 jagatud 30-ga ehk 14,33 eurot.

Vastuse koostas Priit Siitan.
 

Küsimus: Mida tuleks parandada töökeskkonnas, et ei tekiks liigset silmade kuivust (väsimust)?20.03.2017

Käisin mõni aeg tagasi silmaarsti visiidil, et leida lahendus pikalt kestnud kuivade silmade (ja „krimasse tekitava“ pilgutamise) probleemile. Sh olen kasutanud regulaarselt erinevaid silmatilkasid ja -salve. Arst teavitas, et mul on „välja-arenenud“ „krooniline kuiv silm“, mis on tänapäeva töökeskkondade puhul üsna tavaline nähtus (töö arvutiga, 100% ventileeritud siseõhk kontoris jm tegurid). Arst soovitas jätkata silmatilkade kasutamist ning viitas, et selle probleemi lahendamiseks aitab reaalselt töö või töökeskkonna vahetus. Sama järeldus (krooniline kuiv silm) kirjutati ka tööandjapoolse tervisekontrolli otsusele. Kas teie praktika põhjal oskate soovitada, mida saaksin ise ära teha probleemi leevendamiseks ning mida annab teha töökeskkonna parandadamiseks? Kas ja mida on tööandja kohustatud tegema, sedalaadi probleemi korral?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Jah, arsti viited ei ole valed - tööruumide vahetus võiks olla lahendus (töötada ruumides, kus on õhuniiskus soovituslikul tasemel).
Soovitaksin tellida sisekliima mõõtmised (nt www.tku.ee) ja vaadata, millised on tulemused. Vastavalt tulemustele hakata edasi tegutsema (nt vahetult Teie töökohale paigutada õhuniisuti vms). Lisaks on väga olulised ka puhkepausid. Teie puhul soovitaks teha iga 20 minuti tagant ca 20 sekundit väikest pausikest silmadele (vaadata kaugusesse, panna silmad kinni, liikuda teistes tööruumides jms). Lisaks võib kodus loomulikult silmakompresse teha.

Tööandja vastutus on toodud Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039).
§ 12. Üldsätted
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühisvahendeid (nt tagada soovituslik sisekliima);
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja tohib eirata tööliste palveid töökeskonda parandada, sest ventilatsioon on ebapiisav?20.03.2017

Tervist,

Ma töötan käsikeevitajana metallitehases ning ruum, milles viibib terve kollektiiv, on keevituse ja plasma lõikuri tõttu sinist suitsu täis. On olemas nn ventilatsioon, kuid see on vaid kapp, mis undab nurgas, kuid suitsu ruumist ei eemalda. Kas tööandjal on õigus eirata tööliste palveid töökeskonda parandada?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandjal ei ole õigust palveid eirata, seda ütleb ka Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039).
§ 12. Üldsätted
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.

§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kes tööõnnetuse korral otsustab, kas tegemist on raske vigastusega?14.03.2017

Tere,
Vigastasin redelilt kukkudes rannet. Kes otsustab, kas tegemist on lihtsa või raske vigastusega? Milline vastutus on tööandjal?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööõnnetuse raskusastme määrab arst (juhul, kui olete pöödunud arsti juurde ja öelnud, et antud vigastus tekkis töökohal ja tööajal).
Tööandjal on kohustus vastavalt määrusele "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" uurida kõiki tööõnnetusi ja rakendada meetmeid samalaadsete õnnetuste edasiseks ärahoidmiseks.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kui kaua on tööandjal õigus menetleda kutsehaiguse raportit?14.03.2017

Detsembris diagnoositi mul kutsehaigus. Kõik dokumendid sellega seoses on edastatud tööandjale. Kui kaua on õigus tööandjal menetleda raportit?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kutsehaigus uurimisega seondub määrus "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014). Määrus ütleb vaid järgmist:
§ 8. Kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine tööandja poolt
(2) Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb määruse lisas 5 toodud vormi kohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg