Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lastevanematel on õigus tungida minu klassiruumi ilma kokkuleppeta, tunnen, et mind kiusatakse nende poolt?12.03.2018

Olen sellest sügisest esimest aastat koolis õpetaja ja hetkeks on välja kujunenud olukord, kus vanemad on mind rünnanud. Teinud erinevaid meilivestluseid, koosolekuid ja ma ei teagi täpselt mida kõike veel, süüdistanud mind absurdsetes ja valede süüdistustena. Ahistavad mind kirjadele mitte vastamisega ja oma laste muredega minu poole ei pöördu, hiljem räägivad, et ma ei tee neist välja ja ei tegele probleemiga.
Klassis on üks lapsevanem, kes ässitab teisi, keelas neil tulla arenguvestlusele ja minuga suhelda. (Kahjuks on ta suutnud pöörata minu vastu pooled klassivanemad). Tunnen, et olen nurka surutud, mulle meeldib mu töö ja ma ei tahaks sealt ära tulla aga hetkel ei oska ma midagi teha. Koosolek mida vanemad nõudsid on ka varsti.
Juhtkonna poolt toetust ei tunne ja olen oma murega üksi.
Hetkel on mul tekkinud täielik unetus ja olen väga mures enda tervise pärast käed värisevad, pea valutab. Kas vanematel on õigus nõuda koosolekut ilma kindlate tõestust omavate tõenditeta? Süüdistada asjades, mida teinud ei ole? Tungida minu klassiruumi ilma kokkuleppeta, lihtsalt tulla suvalisel ajal tundi vaatama? Korduvate kutsete peale, koos lapsega probleeme lahendama ei tule (kui need olemas on).

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,

Uurisin antud teemat ja lahendusena saaksin välja pakkuda järgmist:
Kui Teil on tekkinud vastuseis osade lastevanematega ja ei saa ka kooli juhtkonnalt abi, siis tasuks kaasata kolmas osapool ehk Haridusamet.

Haridusametis on koolidele määratud kuraatorid ning saate oma kooli kuraatorile helistada või kirjutada ning nõu küsida.

http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolide-kuraatorid-2

Võimalik on ka saata üldine kiri murega:
http://www.tallinn.ee/haridus/tagasiside?id=7

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud kinni maksma tööõnnetuse haiguselehe hüvitise ja võimaliku palga vahe?02.03.2018

Tere
Peale tööõnnetust olin kuu aega haiguslehel. Kuigi haigekassa maksab 100% teisest päevast, siis siiski kaotasin rahaliselt palju võrreldes palgaga, mis oleksin saanud tööl käies. Kas tööandja on kohustatud selle vahe kinni maksma, kuna tööandja ei suutnud tagada töötajale ohutuse tööl?
Tänan

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Ravikindlustuse seaduse § 54 alusel maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaiguse või tööõnnetuse korral. Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvestatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Küsimusest ei selgu, kas küsija oli töövõimetuslehel käesoleval või eelmisel kalendriaastal. Kui töövõimetus oli eelmisel kalendriaastal, siis võetakse kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks 2016 kalendriaasta sotsiaalmaksuga arvestatud tulu. Seega võib olla väga tõenäoline, et haigekassa poolt makstav 100 protsendine töövõimetuse hüvitis ei ole võrreldav töötasuga, mida vahetult saadi enne tööõnnetust.
Küsimusest ei selgu, kas tööõnnetuse uurimisel ning selle asjaolude ja põhjuste väljaselgitamise järel vormistatud tööõnnetuse raportis on välja toodud ka tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on üheks tööandja põhikohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Koos kohustusega kaasneb tööandja vastutus, muuhulgas vastutus seoses töötaja tervisekahjude hüvitamisega. Tervisekahjudest tingituna tekkis küsijal tulude kaotus, mida tööandja peaks oma süü korral tööõnnetuses ka kannatanule korvama.
Tööandja on kohustatud andma ühe eksemplari tööõnnetuse raportist ka kannatanule, seega soovitan küsijal selle põhjal jõuda selgusele tööandjapoolsetes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumises. Kui rikkumised on tööõnnetuse raportis fikseeritud, võib küsija pöörduda avaldusega tööandja poole töövõimetuslehel oldud ajal tulude vähenemisest tekkinud kahju korvamiseks.
Tööandja eitava vastuse korral võib küsija ehk kannatanu pöörduda kohtu poole, kus kahju hüvitamise nõude esitamisel saab üldjuhul tugineda võlaõigusseadusele, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk siis tööandja selle hüvitama.
Tervisekahjude hüvitamiseks kohtusse pöördunud töötaja saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Küsija poolt esitatud kirjelduse põhjal on varalise kahju võimalikuks nõudeks töövõimetuslehel oldud ajal sissetuleku langusega tekkinud tulude langus. Mittevaralise kahju tekkimist on keerulisem tõendada, kuid see võib olla põhjendatud näiteks töövõimetusperioodil kaasnenud valude, hingelise valu ja kannatustega. Mittevaralise kahju hüvitamise rahasumma määramisel langetab kohus otsuse, kaaludes kõiki asjaolusid ning määrab seaduse järgi hüvitiseks mõistliku summa.
Eelkõige soovitan pöörduda avaldusega tööandja poole ja leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Pöördumise eelduseks on aga tööõnnetuse uurimismaterjalides väljatoodud tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised.

Vastuse koostas: Priit Siitan
 

Küsimus: Kas see on tööõnnetus, kui juhtub kliendiga kokkusaamisele sõites liiklusõnnetus?28.02.2018

Tere,
Kui juhtub kliendiga kokkusaamisele sõites liiklusõnnetus (töötaja sõitis tagant sisse ja jäi süüdi), siis kas see käib ka tööõnnetuse alla?
Kui tihti peaks läbi viima tööohutuse koolitust? Mis hetkest alates on vajalik tööohutuse spetsialisti asutusse? Olen väikeettevõtja ja sooviks teada, mis hetkest alates peaksin keskenduma tööohutuse protsessidesse?

Vastus: Margus Veide, tööohutusspetsialist, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee

Tere
Kui töötaja täitis tööülesannet ning selle teostamise käigus tekkis liiklusõnnetus, siis tegemist on tööõnnetusega. Lisan juurde ka TTOS-t täpse sõnastuse :
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööandjana peate välja selgitama põhjuse, miks õnnetus juhtus. Võimalusi on natuke rohkem kui ainult liiklusseadusest tulenevalt: kas töötaja eiras ohutu pikivahe hoidmist, sõitis lubatust kiiremini, oli väsinud või ei olnud auto tehniliselt korras jne. Õnnetuse põhjustest peab tööandja tegema järeldused ning ennetustegevused, et sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Kui nüüd natuke üldisemalt tööohutusest ja töökeskkonnast kirjutada, siis riigi tasandil on kõik töötajad sama väärtusega sõltumata ettevõtte suurusest. See tähendab, et kui ettevõttes on vähemalt 1 töötaja, siis tuleb hakata tegelema tööohutusega ning tuleb täita TTOS toodud kohustuslikke nõudeid.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema ettevõttes määratud või ostetud vastav teenus sisse alates 1 töötajast.
Seega kuna tööõnnetus juhtus teil töötajaga, siis olete juba kohustatud tegelema tööohutusalaste tegevustega.

Ohutut töökeskkonda soovides
Margus Veide, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee
 

Küsimus: Kas tööle minnes tööandja territooriumil libedaga kukkudes saadud trauma on tööõnnetus?14.02.2018

Tere,
Käin tööl autoga. Hommikul tööle minnes parkisin auto tööandja territooriumil asuvasse parklasse. Teekonnal autost majani, kõnniteel, kukkusin ja murdsin jalaluu. Lahtise lume all oli jää. Hoonet haldab ja libedustõrje teostamise eest vastutab tööandja.
Tööandja sõnul suhtles ta tööinspektoriga, kelle väitel tegemata libedustõrje ei mängi rolli. Kuna ma ei olnud veel tööülesandeid täitma asunud, ei ole tööõnnetus.
Leidsin siit portaalist varasema samateemalise küsimuse millele Teie vastasite, et sellistel tingimustel on tegemist tööõnnetusega. Ka pereõde ja seaduseid paremini tundvad kolleegid, tuttavad väidavad et on.
Palun selgust kas minu juhtum on või ei ole tööõnnetus?

Parimate soovidega,

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööandja antud tööülesannet
• tegi muud tööd tööandja loal
• tegutses tööandja huvides
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetus on näiteks autoavarii, kui töötaja tööülesandeks oli autoga sõitmine. Kui töötajaga juhtub õnnetus tööteel (teel kodunt tööle või töölt koju) ei ole tegemist tööõnnetusega sest õnnetus ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

See, mis hetkel töötee algab ja lõppeb, ei ole määratletud. Töötee võiks lugeda lõppenuks siis kui töötaja on jõudnud näiteks oma töökoha hoone trepile. Kui töötaja liigub nö avalikul kõnniteel, siis seda võiks veel lugeda tööteeks. Kuid otsuse, kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja peale seda kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.

Tartu Ringkonnakohus on oma 09. märtsi 2012 aasta otsuses (otsuse number on 3-10-1138) selgitanud, et kui kukkumine toimub parklas, mis on ettevõtte maa-ala, ei ole see siiski käsitatav tööõnnetusena, vaid tööteel juhtunud õnnetusena. Isegi siis, kui parkla kuulunuks tööandjale, ei olnud parkla töökohaks, kus töötaja oma tööülesandeid täidab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et olemuslikult ei ole vahet, kas isik kukub jäise ja liivatamata pinnase tõttu tööandjale kuuluvas parklas või ükskõik millisele isikule kuuluvas parklas. Kui isik leiab, et talle on sellega tekitatud kahju, võib ta esitada parkla omaniku vastu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Seega on isikul õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus olemas mõlemal juhtumil ning puudub alus nende eristamiseks ja töötaja soodsamaks kohtlemiseks juhul, kui ta saab parkida oma autot tööandjale kuuluvas parklas.

Vastuse koostas Piret Kaljula.
 

Küsimus: Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik?22.01.2018

Tere!
Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik?
Aitäh!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei ütle 100% et ei või olla sama isik. Samas on Tööinspekstiooni lähtekoht olnud, et nad ei saa olla samad isikud, kuna tekib huvide konflikt ning töökeskkond ei ole sel juhul täisväärtuslikult juhitid. Vaadeldes ka seadust, siis neil kahel on erinevad rollid töökeskkonna käsitlemisel.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja võib maksuvabalt kompenseerida töötajale prille, millises ulatuses ja mille alusel?14.11.2017

Tere
Töötajaid ei ole varemalt saadetud töötervishoiu arsti juurde, vaatamata selle, et nad on juba aastaid asutuses töötanud. Töökorraldus eeskirjades ei ole viidatud prillide kompensatsiooni olemasolule. Kas tööandja võib maksuvabalt kompenseerida töötajale prille, millises ulatuses ja mille alusel?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Kuvariga töötavate töötajate puhul on tööandja kohustatud seadusest tulenevalt korraldama nende silmade ja tervise kontrolli ning see on maksuvaba. Riskianalüüsis tuleb hinnata töökoht ja vajadusel rakendada meetmeid töötingimuste (valgustuse, müra, reguleeritava istme, randmetoega hiirealuse vms) parandamiseks. Samuti on maksuvaba töötajatele nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimine või tööks ettenähtud prillide hüvitamine. Viimase puhul on sageli ettevõttes või asutuses määratud kindel kompensatsioonisumma (see lepitakse siseselt kokku). Maksurisk on kuvariga töötamisel juhtudel, kui tegemist on kontaktläätsedega soetamisega, mis ei ole spetsiaalselt kuvariga töötamiseks. Samuti ei loeta silmaoperatsiooni nägemistegevust korrigeerivaks abivahendiks, vaid see on kirurgiline vahelesegamine, mis tööandja jaoks tähendab maksustamist erisoodustusmaksuga. Lisaks jälgitakse seda, et kuvariprille kasutataks töökohal, mitte kodus. Kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt, vastavalt TuMS-i § 32 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele vastavalt TuMS-i § 48 lõikele 4. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ
 

Küsimus: Kuidas saab kannatanu tõendada tööõnnetust ja töökoha ohtlikkust või ohutust?27.09.2017

Tere. Uue valmiva hoone siseviimistleja vigastas end kokkupõrkes klaasist vaheseinaga, millel ei olnud mingeid turvakleebiseid vmt. Millised need kleebised peaksid olema ja kas peavad üldse olema? Ehitusjuht soovis järgmisel päeval, et kannatanu tõendaks, et kas kokkupõrge toimus selle klaasiga või hoopis mujal. Antud töökohas ei olnud kahjuks tunnistajaid ega videovalvet. Tehti vaid foto ohtlikust klaasist. Kas kiirabi võib olla tunnistaja, kes soovitas telefoni teel pöörduda traumapunkti, kuna vigastus ei olnud vist raske. Kas trauma asjaolu peabki alati tõendama kannataja ise ja kuidas, kui peab? Või piisab väitest, et suure tõenäolisusega toimuks sarnane õnnetus selles kohas niikuinii, lähtudes riskianalüüsist ja elukogemusest? Aitäh.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

1) Klaasist vahesein - antud temaatikat lahendab määrus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). Määrus ütleb nii: (2) Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.
2) Kiirabi võib kindlasti olla tunnistaja. Temalt tuleks siis seletus võtta.
3) Tööõnnetusi käsitleb määrus Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. See ütleb, et tööandja peab uurima kõiki õnnetusi.
Ütlemine, et see õnnetus oleks juhtunud niikuinii ei pea suure tõenäosusega paika, kuna riskianalüüs peaks kindlasti välja tooma läbipaista seina ohtilikkusse ning lähtudes töökoha määrusest peab see sein saama märgistatud nii, et see oleks visuaalselt nähtav ning välistaks kokkupõrget.

Parimat,
Kristi Jõeorg
www.riskianaluus.ee
 

Küsimus: Kas pean tööandjal paluma, et minu töökohal ei käidaks suitsetamas?27.09.2017

Kas pean tööandjal paluma koos platsi peal lüpsta mittesuitsetajaga, kuna ise ei suitseta ja on astma piip juba kopsuarstilt välja ostetud ja suitsetaja käib tihti seal samas suitsetamas.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Jah, loomulikult on Teil selline õigus.
Esmalt on tegu keemiliste ohuteguritega, millega tööandja peab töökohal arvestama. Tulenevalt töötervsihoiu ja tööohutuse seadusest on tööandja kohustus teha töötajatega koostööd ohutu töökeskkonna loomisel. Lisaks peab tööandja vältima terviskahjustuste teket tulenevalt töökeskkonna ohuteguritest. Kui Teil on asta, siis suitsetamise koha ja aja reguleerimine on kindlasti tööandja võimuses ja pädevauses korraldada selliselt, et Teie mittesuitsetajana ei peaks oma tervist ohtu seadma.

Tutvuge ka väljavõttega töötaja õigustest:
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561
vt: 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED.
 

Küsimus: Kuidas saab töökeskonnaspetsialisti lisakohustusest loobuda, kuna see pole mu põhitöö ja töötajaid on oluliselt lisandunud?02.05.2017

Tere, olen ettevõttes lisaks tehnikajuhi ametile olnud ka töökeskkonnaspetsialist. Kuna ettevõte on kõvasti kasvanud ja töötajaid on üle kahe korra rohkem (hetkel 123 inimest) kui tööle tulin, siis reaalselt oma põhitöö kõrvalt ei jõua töökeskonnaspetsialisti kohustusi täita. Kuidas saab sellest lisakohustusest loobuda? Minu ametijuhendis ega töölepingus töökeskonnaspetsialisti kohustust kirjas ei ole.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kuna antud töö ei ole Teil töölepingus ega ka ametijuhendis ning antud ülesanne on antud Teile jooksvalt, siis loobumiseks tuleks lihtsalt tööandjat teavitada koos selgitusega ja antud temaatika teemaga läbi rääkida.

Praimat soovides,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ
www.riskianaluus.ee
 

Küsimus: Kas mul tööohutuse spetsialistina on õigust lisatasuks või koondamisel eritingimusi?13.04.2017

Tere, mind saadeti töö juurest läbima töötervishoiu ja tööohutusalast väljaõpet. Tegin selle 24.h koolituse ära ja olen siis tööohutus spetsialist? Sooviks teada, et kas sellega käivad mul kaasas ka mingid õigused, näiteks lisatasu vms ja kas koondamise puhul ka mingeid eritingimusi on? Küsin sellepärast, et läbisin selle koolituse juba ligi 3 aastat tagasi ja selle aja jooksul pole küll midagi tasustatud ega mingeid muid võimalusi pakutud ja nüüd tuli ka koondamiseteade, et kas mul on selles suhtes mingeid õigusi ka või mitte? Aitäh

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kahjuks töökeskkonnaspetsialisti positsiooniga ei kaasne lisatasu või hüvitisi.
Olles töökeskkonnavolinik ehk töötajate esindaja, on Teil õigus teostada antud tööd min 2 tundi nädalas, tööaja sees, keskmise töötasu eest.
Täpsemlat saate lugeda: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039,Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, § 16. Töökeskkonnaspetsialist ja § 17. Töökeskkonnavolinik.

Tervitades,
Kristi