Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ma tõesti pean ise, oma rahaga autot laskma värvida, et taastada endine olukord?02.05.2022

Tere! Minu autole tagurdas eest sisse kaubik ajal kui olin tööl. Õnneks jättis süüdlane oma andmed. Täna ütleb kindlustus, et on nõus maksma küll stange millel on tugevad kahjustused nähtavalt, kuid ei ole nõus katma kulusid auto tiiva taastamiseks. Stange tuli klambritest lahti avarii ajal ning lõi survega ära auto tiival, klambri kohalt auto värvi. Kindlustus ütleb, et värvikahjustuse alt paistab rooste ning piltidelt on näha, et seal oli mingi täke juba enne avariid. Fakt on see, et enne oli rooste peal värv ning isegi kui oli täke siis täna on olukord kordades hullem. Mulle ei tundu loogiline, et pean maksma sadasid eurosid selle pärast, et taastada auto endine olukord kui visuaalselt oli enne korras. Ma peaks olema kannataja selles olukorras, mitte süüdlane kes maksab oma auto taastamises eest. Kas ma tõesti pean ise, oma rahaga autot laskma värvida, et taastada endine olukord? Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud. Seega kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja peab maksma hüvitise, mille eest saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu.

Eelnevalt kahjustunud detaili puhul tuleb hinnata, kas kahju on tekkinud. Näited erinevatest olukordadest leiate siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kuidas-h%C3%BCvitatakse-varasemate-kahjustustega-s%C3%B5iduki-osa.

Ilma kõiki asjaolusid teadmata ei ole võimalik vastata konkreetsel juhul küsimusele, millised on vajalikud remondikulud õnnetuse eelse olukorra taastamiseks.
 

Küsimus: Kas kohustuslikku liikluskindlustust saab käsitleda liikluskindlustuslepinguna või on see haldusakt ja sellega on välistatud liikluskindlustuslepingu teke?01.03.2022

Tere!
Kas kohustusliku liikluskindlustust saab käsitleda liikluskindlustuslepinguna või on see haldusakt ja sellega on välistatud liikluskindlustuslepingu teke?
Tänan!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustus on tavaliselt kohustuslik kindlustus, teatud juhtudel sundkindlustus. Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse. Kui kindlustusvõtja ja kindlustusandja sõlmivad liikluskindlustuse kindlustuslepingu, siis on see kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusleping ja ei ole haldusakt.

Kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus jääb täitmata, siis tekib liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Automaatse sundkindlustuse kindlustuslepingut ei sõlmita, kindlustus tekib seaduse alusel. Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumiseks väljastatakse makseteatis ja see makseteatis on haldusakt.

Automaatne liikluskindlustus ei (ega makseteatis) ei välista kindlustuslepingu sõlmimist. Vastupidi, automaatsest sundkindlustusest pääsemiseks tulebki liikluskindlustuse leping sõlmida.

Kui sõidukit ei kasutata ja hoitakse viisil, et sellega ei saa kahju põhjustada, siis võib liiklusregistris registreeritud sõiduk olla lepingu lõppemisele järgenva 12 kuu jooksul lepinguta. Kuivõrd automaatse sundkindlustuse lepingut ei sõlmita, siis ei teki eelnimetatud kindlustuskohustusest vabastuse perioodi peale automaatse liikluskindlustuse makseteatise väljastamist.
 

Küsimus: Kas kuuajalise vahega õnnetuste korral saab teise õnnetuse puhul lähtuda esimese õnnetuse väljamakstavast hüvitisest ja pidada seda turuväärtuseks?22.12.2021

Kas kuuajalise vahega toimunud õnnetuste korral saab teise õnnetuse puhul lähtuda esimese õnnetuse väljamakstavast hüvitisest ja pidada seda turuväärtuseks? Kas järgmise õnnetuse hüvitise suurust saab kordades vähendada ning tuua põhjenduseks eelneva avarii olemasolu ja nendepoolse partneri mittekaasamise?

Kuuajalise vahega kaks kindlustusjuhtumit, mõlemas õnnetuses olen mina kannataja, oman vanemat sõidukit ja kaskot pole, õnnetustest on möödas rohkem kui aasta. Kindel soov on auto taastada.
Õnnetus nr 1 (augustis) - avarii järgselt auto liigub, tehniliselt liiklusohtlik pole ja sai ka liikluses osaleda.
Õnnetus nr 2 (septembris) – täpselt kuu aega hiljem parklas öösel rammiti, avastasin päeval, kutsusin politsei, süüdlane teada, auto liigub ise kuid erinevad vigastused seavad sellele ikkagi ka mõned piirangud.
Kindlustustele edastasin mõlemal korral avariikohtadel tehtud pildid nii asenditest, kui ka konkreetse õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste lähivõtted. Seltsides või nende poolt tunnustatud töökodades ma füüsiliselt ette näitamas ei käinud. Arvasin, et ka õnnetuskohal tehtud fotod liigituvad ettenäitamise alla ja neid aktsepteeritakse koroonakriisi ajal. Mõlema õnnetuse menetlused hakkasid venima, auto toimetasin enda valitud töökotta seisma. Lähim seltsi koostööpartneri remondiettevõte asub teises linnas.
Oktoober – kuu alguses esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 1 taastamiskulude kohta. Kuu lõpus lõppes mu autol ülevaatus.
November - tuli vastus, et on majanduslikult hävinenud. Algas vaidlus turuväärtuse üle, kuid kuna Eestis ei olnud sel hetkel ega ka praegu mitte ühtegi samaväärse auto müügikuulutust, siis palusin nendepoolse turuväärtuse hindamise aluseks olevaid väljatrükke.
Detsember – leidsin suure otsimise peale Saksa ja Leedu turgudelt samaväärsete sõidukite müügikuulutused ent neid ei aksepteeritud.
Jaanuar- kaalusin kohtusse pöördumist, kuna minu jätkuvatele palvetele vaatamata, ei esitatud hindamise aluseks olevaid andmeid. Olgu mainitud, et ootan siiani! Kohtusse ei läinud.
Veebruar - toimus eelviimane kirjavahetus Õnnetuse nr 1 seltsiga ja nad jäid oma seisukoha juurde, et sõiduki taastamine pole majanduslikult põhjendatud ning turuväärtust ümber ei hinnatud.
Aprill - lõppes liikluskindlustus, uut ei sõlminud, auto oli jätkuvalt töökojas remondiootel.
August - esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 2 taastamiskulude kohta. Algas vaidlus minu poolt valitud remondiettevõtte üle, sest see ei olnud Õnnetuse nr 2 seltsi partner.
Oktoober - vaidlus jätkub, saabus otsus – taastamine ei ole majanduslikult mõistlik.
November - algas vaidlus turuväärtuse üle, portaali Auto24 andmebaasist tellitud turuhinna päring andis kaks vastet ja selts lähtus sellest turuhinnast. Kustutasin ajutiselt oma auto registrist. Palusin politseil saata mulle ende poolt sündmuskohal tehtud fotod.
Detsember – saatsin Õnnetuse nr 1 seltsile oma rekvisiidid, sain kätte Õnnetuse nr 1 eest need hüvitisekopikad. Õnnetuse nr 2 selts ärkas ja pahandas, et miks ma varjasin(!!!) Õnnetust nr 1. Lisaks väideti et mina keeldun(!) oma sõidukit neile ette näitamast ning uue teabe valguses muutis oma eelnevas otsuses tehtud hüvitise nüüd poole väiksemaks. Saatsin politseilt saadud täiendavad pildid Õnnetuse nr 2 seltsile, sest minu algselt saadetud piltidelt polevat võimalik võimalikku roostet tuvastada. Auto on jätkuvalt remondiootel.
Nüüd ootan nendepoolset reageeringut ja vastust.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Neis juhtumites on väga palju üksikasju ja need võivad mõjutada vastust. Seetõttu on Teil kõige õigem pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Küsimusele, millal on sõiduk hävinud ja millal kahjustunud, saab vastuse siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/s%C3%B5idukikahju-h%C3%BCvitamine-rahas.

Kui sõiduk on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, siis tuleb maksta hüvitis, mis vastab kannatanu jaoks uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui sõiduki väärtus oli hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega kui liiklusõnnetusse satub varasemate parandamata avariikahjustustega sõiduk, võib olla küll nii, et sõiduki väärtus oli hävimise hetkel oluliselt vähenenud võrreldes kahjustusteta sõidukiga.
 

Küsimus: Kas see on seaduslik, kui kohapeal tuvastasime et kummalgi autol pole kahjustusi, aga pool aastat hiljem saan kindlustuselt teise auto remondiarve?17.12.2021

Suvel juhtus kahe sõiduki kokkupõrge (Mazda ja Subaru).
Mazda autojuht ei jõudnud reageerida ning sõitis sisse Subaru sõidukisse. Mõlemad juhid tulid autost välja ning kohapeal nõustusid, et kahjud puuduvad. Mitte mingeid dokumente ei ole koostatud kohapeal. Subaru autojuht tegi Mazda numbrist ja autojuhi lubadest pilti.

Mõne päeva pärast meile (Mazda sõidukile) tuleb kindlustuselt kiri, kus palutakse kirjeldada liiklusõnnetuse juhtumit. Meie enda poolt kirjutasime, et kohapeal kahjud puudusid ning kui kindlustus omab rohkem infot, siis esimesel võimalusel teavitada meid sellest. Vastust ei tulnud.

Pool aastat möödas kindlustus saadab meile Subaru sõiduki remondi arve. Ei olnud ülevaatuse akti, LÕ, pilte kahjujuhtumist. Saadeti ainult arve.
Palusin saata dokumente, kus on kirjeldatud ning ka tõestatud meie süü. Kindlustus aga saatis Subaru sõidukist pilte, mis oli juba remondi käigus ning auto omaniku seletuskirja.
Subaru seletuskirjas on samuti fikseeritud, et kohapeal kahjud puudusid kuid järgmine päev ikka midagi nägi.
Mazda sõiduki ülevaatust kindlustus ei teinud.
Kas seletuskiri saab olla tõendav dokument, et Subaru ei ole eelnevalt või hiljemalt teinud endale kahjustusi? Ning kui seaduslik on kindlustuse käitumine antud hetkel?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kaks autot omavahel kokku põrkavad, siis tavaliselt mingid kahjustused ikka tekivad. Kui ei ole vaidlust selles, et kokkupõrge toimus, siis võib arvata, et kahju tekkis.

Küsimusest mõistan, et Mazda juht sõitis Subarule otsa. Sel juhul ei ole ju vaidlust, et Mazda juht õnnetuse põhjustas. Kui Subaru remondiarve hüvitanud kindlustus nõuab Mazda juhilt või omanikult raha tagasi, siis selleks peab olema mingi alus – puuduv kindlustus vmt.

Kokkuvõtvalt – vaid küsimuses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas kindlustusandjal on alust Teile tagasinõue esitada või mitte. Kui õnnetuses kahju tekkis (vaatamata sellele, et alul tundus, et kahju pole tekkinud) ja esineb liikluskindlustuse seaduses olev tagasinõude alus, siis on kindlustusandjal õigus. See on tõendite hindamise küsimus.
 

Küsimus: Kuidas mõista kindlustusele pandud kohustust hüvitis "viivitamatult" peale toimingute tegemist tasuda?29.11.2021

Tere. Olime liiklusõnnetuses kannataja pool, masin läks mahakandmisele, määrati rahaline hüvitis. Auto viidi otse õnnetuspaigalt kindlustusseltsi remondipartneri juurde ja asub seal siiani. Kõik vajalik (dokumendid, võtmed) sinna toimetatud. Allkirjastasime dokumendid digitaalselt. Ühe punktina oli üleandmis-vastuvõtmis aktis sees, et kindlustus on hüvitise maksnud. Hüvitist meile üle kantud ei ole, kindlustus väidab, et see suunatakse maksmisele peale seda, kui autol remonditöökojas järgi käidud. Küsimus järgmine - kuidas mõista kindlustusele pandud kohustust hüvitis "viivitamatult" peale toimingute tegemist tasuda? Mis toiminguid silmas peetakse ja millal muutub hüvitis meie jaoks väljanõutavaks?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustushüvitis tuleb maksta kohe, kui kindlustusandja on teinud kindlaks kahju suuruse ja oma hüvitamiskohustuse. Samast ajast muutub kannatanu nõue ka sissenõutavaks.

Võiks ju arvata, et „viivitamata“ tähendab pangaülekannet otsuse tegemise päeval või sellele järgneval tööpäeval.

Teie küsimuses on asjaolusid, mis võivad eeltoodut muuta. Te viitate mingile kokkuleppele, mille kindlustusega sõlmisite. Selles võib olla kokku lepitud, et hüvitis kantakse üle, kui olete mahakantud sõiduki remondiettevõttest ära toonud.

Kui sõlmisite kokkuleppe, et sõiduk jääb Teile ja selts lubab raha üle kanda peale sõiduki äratoomist remondiettevõttest, siis tooge palun sõiduk remondiettevõttest ära.
 

Küsimus: Kas kindlustus saabki lasta reaalsest hinnast tunduvalt kallima töö teha ja selle siis minult välja nõuda?14.05.2021

Lõhkusin õnnetuse käigus aia ja kuna õnnetus toimus kell kuus hommikul, siis lahkusin sündmuskohalt ja võtsin kannatajaga ühendust alles järgmisel päeval ning seetõttu esitas liikluskindlustus mulle tagasinõude.
Mulle esitatud tagasinõudes on tööl ja materjalil ulmeliselt kõrged hinnad.
Paigaldati 4 uut aiaposti ja 10m võrku kuigi kannatada said tegelikult ainult kolm posti(pildid olemas) ja tagasinõudes esitatud arvel on välja toodud hoopis viie vana posti eemaldus, viie uue posti valamine ja nelja uue posti hind, mis on 96eur tk(tavaline 9cm läbimõõduga metallpost, mis on arvel välja toodud kui erimõõduline tsingitud post kuigi vanal aial on postid kolmes eri mõõdus ja tsinkimata). Kokku on arve selle töö eest 2300 eurot.
Kas kindlustus saabki lasta teha reaalsest hinnast tunduvalt kallima töö ja selle siis minult välja nõuda või peaksid nad võtma erinevad hinnapakkumised ja valima odavaima?
Kas mul on mõtet selle probleemiga kuhugi pöörduda või peangi sellise summa lihtsalt ära maksma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses toodu näite puhul piirneb kindlustusandja tagasinõudeõigus mõistlike kulutustega aia taastamiseks. Kahju suuruse kindlaks tegemisel ei pea kindlustusandja võtma mitut pakkumist. Seega kogu küsimus on – kas need kulutused aia taastamiseks olid antud juhul mõistlikud või mitte. Selles osas oskab hinnangu anda aia ehitamise spetsialist.

Kui arvate, et kindlustusandja esitatud tagasinõude summa on liiga suur, siis pöörduge kindlustusandja poole ja selgitage, miks te nii arvate. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Eeldatavalt on mõistlik, kui küsite nõu ka mõnelt aia ehitamise spetalistilt.
 

Küsimus: Kas see on kindlustuse jaoks aktsepteeritud, et iga kasutaja vastutab oma boksi eest, kuigi need on ju kaasomandis?23.03.2021

Keldriboksid kuuluvad kaasomandisse. Notariaalselt neid kinnitatud ei ole. Üks liige/eelmine omanik/ on rikkunud ära maja tehnovõrgud /keldri lasknud ehitada küttekeha korteri kütmiseks ühistuliikmetega kooskõlastamata, kuid KOVi poolt kinnitatud ja ehitusregistrisse kantud, päästeameti poolt kinnitatud kuigi 2 korda põlenud/-soovib järgmine omanik saada nüüd liikmetelt kirjalikku nõusolekuid, et iga ühistuliige vastutab oma keldriboksi eest ise.
Kas selline kokkulepe on seaduslik ka kindlustusjuhtumite puhul? Kui juhtub ükskõik millises keldriboksis kas või kõige hullem... kes on selleks nõusoleku andnud - kes siis vastutaks ja mis kasu oleks sellisel juhul kindlustusest?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustatava hoone osa on korduvalt põlenud, siis tuleb kindlustuslepingut sõlmides sellest kindlasti kindlustusandjat teavitada. Seda ka juhul, kui kindlustusandja eraldi varasemate juhtumite kohta ei küsi.

Kuivõrd küsimus sisaldab hulga üksikasjalikke asjaolusid, siis võib arvata, et üldine vastus ei pruugi olla piisav. Soovitan kindlustuslepingut sõlmides kindlustusandjale olukorda kirjeldada ning esitada konkreetsele kindlustusandjale küsimused, mis olukorras kindlustus hüvitab ja mis olukorras mitte.
 

Küsimus: Kas saab kindlustusseltsist liikluskahju avaldust tagasi võtta ja et menetlus lõpetataks nii, et registrisse märget ei jääks?10.03.2021

Kui situatsioon on selline, kus toimub väike avarii ja koos süüdlasega vormistatakse kindlustusjuhtum. Vajalikud dokumendid edastatakse kindlustusseltsile menetlemiseks. Vahepeal avastab aga avariid mittepõhjustanud isik, et avariis tekkinud kahjustused olid väga väikesed ning ta soovib lahendada juhtumi ilma kindlustusseltsi kaasamata. Kas siis on võimalik avaldust tagasi võttes menetlus lõpetada ja sellega kaasnevalt kustutatakse juhtum ka liikluskahjude registrist ära? Ehk siis, kui hetkel on lehel https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll olevas otsingumootoris märkus "Summa on täpsustamisel või sõidukikahju ei hüvitata", siis pärast otsustamist juhtum ise lahendada seda märkust enam ei ole?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustusselts on liikluskindlustuse nõuet käsitlenud, siis jääb märk sellest liikluskindlustuseregistrisse igal juhul alles. Avalikus päringus (https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll) ei näidata juhtunut siis, kui kindlustusandja on otsustanud, et tegu ei ole liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ning selle otsuse liikluskindlustuse registrisse pannud.

Kui kannatanu võtab nõude seltsilt tagasi, selts ei ole enne seda kahju hüvitamise otsust teinud (sh näiteks garantiikirja väljastanud) ja selts otsustab, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga, sest kannatanu võttis nõude tagasi, siis seda juhtumit avalikus päringus ei näidata.
 

Küsimus: Kes korvab kahjud, kui kaskokindlustuseta auto sai kannatada parklas kõrval süttinud auto tõttu?05.01.2021

Tere,

Sõidukikindlustust omav veoauto süttis parklas, tulekahju sai kustutatud, kahju registreeritud. Kahjustusi seoses selle auto tulekahjuga sai ka lähedal seisnud kallurhaagis, ka see juhtum kohapeal fikseeriti. Kui kallurhaagisel pole kaskokindlustust, on ainult liikluskindlustus, siis kes korvab kahjustused?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukikindlustuseta haagis sai tulekahjus kannatada, siis tuleb kahjuhüvitist nõuda sellelt, kes vastutab selle tulekahju tekkimise eest.

Kindlasti ei saa kõrval seisnud haagise eest hüvitist nõuda süttinud veoki sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. Ka süttinud veoki liikluskindlustuse kindlustusandjalt ei saa selles olukorras hüvitist nõuda. See võiks kõne alla tulla näiteks siis, kui liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk süttib ja see tulekahju tekitab kahjustusi kõrval seisvale sõidukile.
 

Küsimus: Kes on süüdi ja korvab kahjud, kui otsasõitja nägi minu manöövrit aga libeduse tõttu ei saanud pidama?18.12.2020

Tere, tagurdasin õuealas maja ees piiratud nähtavusega autode vahelt vaikselt välja, kui nurga tagant ilmus mulle märkamatult auto taha teine sõiduk, kes küll väidab, et nägi minu manöövrit, aga ei saanud pidama libedusega, mille tulemusena mõlkisin ta auto esitiiba. Kes sellisel juhul on kannataja ja kes korvab kahjud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üksnes küsimuses toodud info põhjal ei ole võimalik otsustada, kuidas jaguneb vastutus kahe autojuhi vahel. Pöörduge kahjunõudega teise osapoole liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja menetleb nõuet, sh teeb kindlaks teise osapoole vastutuse ulatuse ning hüvitab kahju.

Kui olete juba nõude esitanud ning saanud kindlustusandjalt teile mittesobiva vastuse, siis hinnake juhtunut lähtudes siin leheküljel 2 toodud arutluskäigust https://www.lkf.ee/sites/default/files/Liikluskindlustus_juhtumitelahendi_naited%2820%29.pdf?325 ning püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja jätkuvalt leiate, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.