Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui vigastan parklas autost väljudes jalga, mis juhtumiga on tegu?22.01.2018

Parkisin kaubanduskeskuse keldriparklas. Juhtus nii, et kui läksin pakiruumist kotti võtma ja luugi sulgedes asusin minekule, kukkusin vasaku küljega vastu seina ja siis põrandale. Sain tugevalt kannatada. Siis selgus, et olin astunud lahtisesse renni seina ääres. Renn oli vett täis ja minu jalg libises sinna sisse. Lähen arsti juurde, vajan ravi. Küsimus, millega on tegu, kas liiklusõnnetusega, mina kui juht sain vigastada parkimise ajal või on süüdi parkla omanik?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui astute autost väljudes, auto juurest lahkudes või näiteks auto juurde liikudes auku ja kukute, siis ei ole tegemist liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sel juhul ei ole tegemist ka liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga.

Küsimuses kirjeldatud juhtum võiks olla kindlustusjuhtum, kui Teil on olemas enda õnnetusjuhtumikindlustus.

Selles, kas ja mis ulatuses saate parkla omanikult nõuda kahju hüvitamist, sõltub juhtunu üksikasjadest.
 

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus nõuab mult tasumist, aga olen auto maha müünud juba, ilmselt uus omanik tegi kindlustuse?12.01.2018

Tere,
mure selline, et ostsin mõned kuud tagasi töökaaslaselt auto mille vahetasin edasi kohe teise auto vastu. Nüüd aga mure selles, et kolmas isik on teinud liikluskindlustuse, mille on tasumata jätnud ja nüüd kindlustus pommitab mind kirjadega, et tasuksin ära tasumata kindlustuslepingu mida ma ise pole teinud.
Summa küll pole suur peaaegu 30 eurot, aga ei tahaks nagu teise inimese eest tasuda seda. Võib-olla kui ära tasun, siis kuu aja pärast jälle sama asi. Ehk on mingi lahendus ikka.

ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustusvõtjal ehk sellel isikul, kes sõlmis kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Kui kindlustusandja nõuab Teilt kindlustusmakse tasumist, siis küsige kindlustusandjalt kindlustuslepingut. Kui Teie olete seal kindlustusvõtjaks märgitud, kuid Teie ei ole seda lepingut sõlminud, siis juhtige sellele kindlustusandja tähelepanu.

Kokkuvõtvalt – kui olete kindlustusvõtjana lepingu sõlminud, siis peate makse tasuma. Kui Teie lepingut sõlminud ei ole, siis Te kindlustusmakset tasuma ei pea.
 

Küsimus: Kas õnnetuse põhjustanud juhi liikluskindlustus peab hüvitama turvavarustuse jääkväärtuse või soetama uued samaväärsed?12.01.2018

Liiklusõnnetuse, mille tagajärjel läks auto mahakandmisele, järgselt ei tohi enam kasutada laste turvatooli ja turvahälli. Kas õnnetuse põhjustanud juhi liikluskindlustus peab hüvitama turvavarustuse jääkväärtuse või peaks hüvitis võimaldama soetada uued samaväärsed asjad?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui asi on hävinud, siis peab kindlustusandja hüvitama kannatanu jaoks uue samaväärse asja soetamise kulu. Kui näiteks lapse turvatool on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, siis peab kindlustusandja maksma hüvitise, mille eest saab soetada hävinuga samaväärse (enamvähem sama vana, samasuguse kulumisega, sama tootja jne) turvatooli.

Mõistet uus samaväärne tuleb mõista, kui kannatanu jaoks uut. See ei tähenda, et uus samaväärne peab olema kasutamata. Turvatoolidel ja turvahällidel on arvestatav järelturg, seega võib arvata, et järelturult leiab kasutatud, kuid hävinuga samaväärse turvatooli ja turvahälli.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib kindlustusmakse pooleks teha, kuna põles maha pool maja?09.01.2018

Tere!
Kortermaja on kindlustatud 500 000 euroga. Maja põles täpselt poolenisti maha ja nüüd väidab kindlustus, et poole maja taastamiseks saame ka ainult 250 000, aga väiksem ehituse hinnapakkumine on 300 000 eurot. Kas neil on õigus nii toimida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui maja kindlustussumma oli 500 000 eurot, kuid täpselt poole maja taastamine maksab 300 000 eurot, siis on tegemist alakindlustusega, st olukorraga, kus kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Teisisõnu kindlustuslepingu sõlmimisel kokku lepitud kindlustussumma oli liiga väike.

Alakindlustuse korral vastutab kindlustusandja tavaliselt kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Antud näite puhul on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusse 500 000 / 600 000 = 0,83333. Kahju on 300 000 eurot, seega kindlustusandja hüvitamiskohustus on 300 000 x 0,83333 = 250 000 eurot, millest lahutatakse maha omavastutus.

Seega, kui kindlustuslepingus ei ole teisiti kokku lepitud ja tulele pandi piir täpselt siis, kui hävinud oli pool majast, mis oli kindlustatud 500 000 eurole ning täpselt poole taastamine maksab 300 000 eurot, siis on kindlustusandjal õigus, kui hüvitab kahju summas 250 000 eurot.
 

Küsimus: Kas tegemist on liikluskindlustusjuhtumiga või mida ette võtta, kui kanalisatsioonikaevu kaas oli katki ja lõhkusin rehvi?21.12.2017

Sõitsin autoga läbi lahtise kommunikatsioonikaevu (märgistamata) ja lõhkusin ära kaks rehvi ja tagavedrustuse. Lähemal uurimisel selgus, et kaevukaas oli katki ja tükid vedelesid kaevus ja tee peal. Kas tegemist on liikluskindlustusjuhtumiga või kes sellise kahju peaks mulle hüvitama? Kindlustusfirma sõnul ei ole tegemist liikluskindlustuse juhtumiga kuna kahju on tingitud tähistamata teeaugust.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki juhi vastutus kolmandale isikule kahju tekitamise eest. Teisisõnu on kindlustatud Teie vastutus, kui Te kellelegi kahju tekitate. Seega on õige, et kui kahjustate oma autot kanalisatsioonikaevust üle sõites, siis see ei ole liikluskindlustuse juhtum.

Kui Teil oli vabatahtlik sõidukikindlustus, siis saate kahju hüvitamist nõuda sellelt kindlustusandjalt.

Kui Teil ei olnud sõidukikindlustust, siis saate kahju hüvitist nõuda tee omanikult. Vastava kahju hüvitise nõudmisest vt üksikasjalikult siit http://www.lkf.ee/et/teeaugu-l%C3%A4bi-tekkinud-kahju-h%C3%BCvitamine.
 

Küsimus: Kas koera tegevuse tagajärjel rikutud põrand on kindlustusjuhtum?20.12.2017

Tere
Märkasime, et elutoa põrand on rikutud, parkett pundunud keset põrandat üles. Nö süüdi on selles toakoer (kutsikas), kes tavaliselt ilusti teeb oma hädad õue, aga paar ööd on teinud hädad keset põrandat, tõenäoliselt ilutulestikest tekkinud hirmu tagajärjel (ilutulestikku lastakse hilisõhtul - info olen selle kohta saanud foorumitest). Oleme pannud põrandale ka kilega katted, kuid vedelik on voolanud katete alla. Kes see on kindlustusjuhtum ja kindlustus peaks hüvitama kahjustatud põranda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kas vastav kahju hüvitatakse või mitte sõltub Teie kindlustuslepingust – vaadake sealt täpselt järgi.

Kodukindlustuse hea tava (http://www.eksl.ee/et/kindlustamise-tavad/kodukindlustuse-hea-tava) kohaselt hüvitatakse koguriskikindlustuse puhul äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tõttu tekkinud kahju, mille hüvitamine ei ole kindlustuslepingus välistatud. Võib arvata, et küsimuses kirjeldatud viisil koera poolt tekitatud kahju ei ole ettenägematu. Seega arvan, et on tavaline, et koera tekitatud kahju kodukindlustuse lepingu alusel ei hüvitata.
 

Küsimus: Kas avariikahju pean korva mina kui juht või tööandja, kelle autol puudus kindlustus?13.12.2017

Töötan transpordifirmas. Oma tööauto oli siis remondis ja sain firmalt kojusõiduks firma asendusauto. Teel koju juhtus avarii - eesõitev auto tegi äkkpidurduse ja kihutasin talle tagant sisse. Teavitasin siis koheselt firma ülemust ja küsisin, et kas kasko ja liikluskindlustus on ikka peal, öeldi, et kõik on korras. Koju jõudes kontrollisin arvutis kindlustuse kehtivust ja selgus, et liikluskindlustus puudub. Helistasin ülemusele ja teavitasin teda, ülemus vastas, et kontrollib ise järgi.
Järgmiseks päevaks oli kindlustus tehtud. Ma saan nüüd aru, et kannatanu remondi kahju peame meie korva, kuna avarii ajal puudus kindlustus. Kas kahju pean korva mina, kes teadis, et auto on korras ja võib liikluses osaleda või siiski firma, kes andis mulle auto?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi sõidukiga, mis oli liiklusregistris registreeritud ja viimase kindlustuslepingu lõpust oli möödas alla aasta, siis hüvitab viimase lepingu kindlustusandja kahju ja esitab tagasinõude kindlustuskohustusega isikule (liikluskindlustuse seadus § 55).

Kindlustuskohustusega isik on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, kui liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki vastutavat kasutajat. Kui liiklusregistris on ka vastutav kasutaja, siis on tema kindlustuskohustusega isik.

Seega küsimuses toodud juhul esitab kindlustusandja tagasinõude sellele, kes oli liiklusregistri andmetel selle sõiduki vastutav kasutaja, kui vastutavat kasutajat ei olnud, siis sõiduki omanikule liiklusregistri andmetel.

Kui sõiduk oli liiklusregistrist õnnetuse ajaks kustutatud või oli sõidukil automaatne liikluskindlustus, siis võib tagasinõude saada nii auto juht, kui ka omanik või vastutav kasutaja.
 

Küsimus: Kuidas peaksin toimima, kui kindlustus pakub asenduseks kehvemat autot?12.12.2017

Tere! 24.11.2017 juhtus liiklusõnnetus, kus süüdi oli teise auto juht. Tema kindlustusfirma otsustas, et minu auto ei kuulu taastamisele ja pakkusid 3500 eurot. Probleem on selles, et antud hetkel ei ole müügil sama auto (sama varustusega ja komplektsusega kui minu oma) sellise hinnaga. Kõik samad autod on kallimad. Kindlustusfirma vastab minule, et olen oma auto ostnud 01.2017 3300 euro eest (see oli soodushind) ja sarnased autod on saadaval hinnaga 3500 eurot. Aga need autod on vanemad ja käigukast on neil automaat, mootori võimsus vähem jne.
Oleksin väga tänulik, kui saate minule nõu anda. Kuidas pean edasi toimetama?
Lugupidamisega,

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui auto on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kannatanule uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Uus soetatav sõiduk ei pea olema täpselt samasugune, vaid samaväärne. Summa, mille eest kannatanu sõiduki soetas, kahju hüvitamisel tähendust ei oma.

See, kas sõidukid, millele kindlustusandja on hinnangus tugineb on samaväärsed hävinud sõidukiga, on hinnangu küsimus. Ühemõttelisi ja väga täpseid hindamiskriteeriume siin ei ole.

Esmalt rääkige kindlustusandjaga läbi. Mõelge läbi, mis on argumendid, millele vaidluses tuginete. Selgitage oma seisukohta kindlustusandjale, tooge välja olulised erinevused sõidukite vahel. Püüdke jõuda kindlustusandjaga kokkuleppele.

Kui läbirääkimised kindlustusandjaga ei too tulemust ja olete jätkuvalt veendunud, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda liikluskindlustuse lepitusorganisse, vt üksikasjad siit www.lkf.ee/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas on normaalne, et kindlustus ei suuda kitsele otsa sõitnud auto remonti ära korraldada 2 kuuga?24.11.2017

Tervitus. Kas mul on õigust nõuda kindlustusfirmalt kompensatsiooni kui minu sõiduk on pärast kaskojuhtumit ebanormaalselt kaua kindlustusfirma koostööpartneri juures remondis? Mu sõiduauto pukseeriti 20.09 pärast kitsele otsasõitu kindlustusfirma poolt nende koostööpartneri parklasse. Õnnetust käisin kohapeal vormistamas 22.09. Möödus kolm nädalat ja töökoda ei olnud kindlustusettevõttele hinnakalkulatsiooni ikka veel koostanud. Helistasin kindlustuse teisele koostööpartnerile, kust mulle vastati, et hinnapakkumine saadetakse tavaliselt paari päeva jooksul. Kirjutasin kindlustusettevõttele ja pärisin aru, et miks mu sõiduk nii kaua nende koostööpartneri juures seisab. Mulle vastati (kirjalikult), et tõepoolest on sõiduki remondi hinnakalkulatsiooni tehtud ebanormaalselt kaua - lubati asja uurida. Ühtlasi teavitasin kindlustusettevõtet, et olen kasutanud kogu selle perioodi rendiautot, ega ole nõus rendiauto arvet ise maksma, kuna kogu protsess on veninud liiga pikaks.
Auto viibis remondis kokku kaheksa nädalat, perioodil 22.09 - 09.11. Lisan siia märkusena, et tegemist ei ole mingi erijuhtumiga. Tegemist on laialt levinud 2007 Mazda 6-ega ja remonti vajas esiosa - tiibade vahetus, kapott, stange, iluvõre, radikas ja veel võib-olla nipet-näpet. Saatsin kindlustusele ka autorendi arve edasi aga nad lihtsalt ei reageeri - ei mingit diskussiooni.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimusele - Kas on normaalne, et kindlustus ei suuda kitsele otsa sõitnud auto remonti ära korraldada 2 kuuga? – ei saa anda ühest vastust. Mõnes olukorras võib see olla normaalne, mõnes mitte.

Kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse (võlaõigusseaduse § 489). Kui kindlustusandja on seda kohustust rikkunud, siis peab kindlustusandja maksma viivist. Kui kindlustusandja ei saanud kahju suurust kindlaks teha oma esindaja tõttu, siis vastutab selle eest kindlustusandja.

Te ei saa nõuda kindlustusandjalt asendusauto rendi kulu. Kui kindlustusandja on viivitanud nõude käsitlemisel, siis saate nõuda viivist.
 

Küsimus: Kas veeavarii järgse kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja seljataga on kindlustuses tavaline praktika?24.11.2017

Minule kuuluvas korteris toimus veeavarii, mille tagajärjel voolas vesi alumisele korrusele. Minu korteril ei ole kindlustuslepingut sõlmitud, naabri korteril on. Vahetult pärast juhtumit kindlustusfirma poolt laekunud teatele kinnitasin kohe ja kirjalikult, et olen teadlik ja võtan süü omaks. Juhtum leidis aset juulikuus. Sestsaadik olen korduvalt kirjalikult palunud kindlustusfirmat teavitada mind asjade käigust, eriti kahju suuruse kohta. Minu pärimisele ei ole ühtegi vastust tulnud. Käes on novembri lõpp, aga mina olen siiani teadmatuses. Telefonitsi suheldes, sain vastuseks, et võib juhtuda, et kahjunõue jõuab minu kätte alles kahe-kolme aasta pärast, kuna järjekord olevat pikk.
Kas kahju suuruse hindamine kahju põhjustaja selja taga on tavaline praktika? Mis aja jooksul peab kindlustusfirma teavitama mind kahju suurusest ja millal esitama kahjunõue? Kui palju peab kindlustusfirma informeerima mind kahjukäsitlusest? Millised õigusaktid reguleerivad kindlustusfirma ja kahju põhjustaja vahelisi suhteid? Kelle poole võib pöörduda kaebusega?
Palun Teie abi. Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja on oma kliendiga kindlustuslepingus kokku leppinud, kuidas käib kahju hüvitamine. Kindlustusandja peab oma lubadust oma kliendile täitma sõltumata kolmandast osapoolest, sh sõltumata kahju tekitajast. Seega kahju hüvitamisel kindlustuslepingu järgi ei pea kindlustusandja kahju põhjustajat kaasama.

Eeltoodud ei õigusta siiski küsimuses kirjeldatud kindlustusandja käitumist. Kui kahju tekitaja soovib teada, mis summas ja millal talle tagasinõue on tulemas, siis on mõistlik, et kindlustusandja sellele vastab. Samuti ei saa mõistlikuks pidada, et kindlustusandja esitab tagasinõude kahju põhjustajale mitu aastat peale kahju hüvitamist. Teisalt peab kindlustusandja tagasinõude esitamisel Teile tõendama, et lähtus kahju hüvitamisel põhimõttest – hüvitada tuleb vähimad mõistlikud kulud juhtumi eelsele võimalikult lähedase olukorra taastamiseks. Kui juhtunust on palju aega möödas, võib selle tõendamine kindlustusandjal keeruline olla.

Kindlustusandjale läheb peale kahju hüvitamist üle kannatanu nõue kahju tekitaja vastu, see tuleb võlaõigusseaduse § 492. Muus osas reguleerivad kindlustusandja ja kahju tekitaja vahelisi suhteid eelkõige võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (võlaõigusseaduse 7. peatükk) sätted.

Kindlustusandja ei pea kahju tekitajat teavitama kahjukäsitluse käigust. Kui kindlustusandja esitab tagasinõude, siis peab kindlustusandja tõendama nõude õigsust.

Pöörduge esmalt uuesti kindlustusandja poole, selgitage, kuidas soovite olukorra lahendada ning leidke kindlustusandjaga kokkulepe.