Lepinguõigus
Küsimus: Millised ohud võivad olla lepingus, milles on vääringuna "kroonid", täpsustamata, mis kroonidega tegu on?13.06.2013
Tere.
Sõlmitakse lao rendileping, kus leppetrahvi või käsitlustasu kohta on kirjas tinglikult 5000 "krooni" (mitte Eesti krooni, EEKi või eurot). Samas puudub info rendihinna kohta. On võimalik, et leppetrahv ületab lepingusumma. Üks lepingupool soovib, et kõik summad oleksid kirjas kehtivas rahas ehk eurodes, kuid teine pool keeldub, selgitamata põhjusega eelistab "kroone" ning ei luba teha parandusi. Kas sellise lepingu allkirjastamine on ebakorrektne ja mõne varjatud ohuga? Või allkirjastamise hetkest on ta kehtetu või lepingust saab taganeda, kui teine pool ei esita mõistliku aja jooksul korrektseid muudatusi? Mida arvab vaidluse korral kohus sarnasest kahemõttelisest kirjapildist, tuginedes seadusele või hoopis lihtsale loogikale ja oletusele, et "kroonid" ei pea olema just (kohalikud) rahaühikud euro kehtivuse ajal? Lugupidamisega, rentnik.
Sõlmitakse lao rendileping, kus leppetrahvi või käsitlustasu kohta on kirjas tinglikult 5000 "krooni" (mitte Eesti krooni, EEKi või eurot). Samas puudub info rendihinna kohta. On võimalik, et leppetrahv ületab lepingusumma. Üks lepingupool soovib, et kõik summad oleksid kirjas kehtivas rahas ehk eurodes, kuid teine pool keeldub, selgitamata põhjusega eelistab "kroone" ning ei luba teha parandusi. Kas sellise lepingu allkirjastamine on ebakorrektne ja mõne varjatud ohuga? Või allkirjastamise hetkest on ta kehtetu või lepingust saab taganeda, kui teine pool ei esita mõistliku aja jooksul korrektseid muudatusi? Mida arvab vaidluse korral kohus sarnasest kahemõttelisest kirjapildist, tuginedes seadusele või hoopis lihtsale loogikale ja oletusele, et "kroonid" ei pea olema just (kohalikud) rahaühikud euro kehtivuse ajal? Lugupidamisega, rentnik.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Juhul, kui üürileandja ei nõustu ilmseid ebatäpsusi parandama ja muutma, siis on tal tõenäoliselt soov vaidluse korral tugineda sellele, et summas 5000 leppisite küll kokku ja see summa on tegelikult eurodes, kuid "ekslikult ja vanast harjumusest" on kroonid sisse jäänud. Seega, tegemist on otsese võimaliku vaidluse allikaga. Soovitan lepingu tingimused (sh. summad ja maksmise vääring ning üüritasu jne) sätestada selliselt, et need oleksid selged ja üheti mõistetavad, et vältida vaidlusi tulevikus ning kui Te tingimustega ei nõustu, siis kindlasti lepingut mitte allkirjastada.
Küsimus: Kust alustada, kui suulise kokkuleppe alusel tõin kauba, kuid nemad mulle seni veel maksnud ei ole?12.06.2013
Tere,
Kust ma peaksin abi otsima kui MTÜ planeeris osta minult kasutatud kaupa. Mina tõin kauba kohale ja nad pidid mulle kohe raha arvele kandma. Leppisime kokku suuliselt. Kuid ülekannet ma siiamaani ei saanud (juba 1,5 kuud on möödas). Nüüd nad ignoreerivad mind. Ütlevad, et kui nad kaubast lahti saavad, siis maksavad mulle välja. Aga mul usku ei ole enam.
Kust ma peaksin abi otsima kui MTÜ planeeris osta minult kasutatud kaupa. Mina tõin kauba kohale ja nad pidid mulle kohe raha arvele kandma. Leppisime kokku suuliselt. Kuid ülekannet ma siiamaani ei saanud (juba 1,5 kuud on möödas). Nüüd nad ignoreerivad mind. Ütlevad, et kui nad kaubast lahti saavad, siis maksavad mulle välja. Aga mul usku ei ole enam.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda maaklerilt üürilepingut, mille alusel peaks ma saama tagatisraha?11.06.2013
Tere!
Üürisin eelmisel aastal korteri, kuid kolisin sealt paari kuu pärast välja, kuid minust jäid sinna kaks neidu. Leping oli alguses minu nimel, kuid hiljem tehti ümber teise üürniku nimele ning sinna lepingusse pandi ka punkt, kus oli kirjas, et tagatisraha maksavad mulle tagasi need kaks üürnikku, mitte omanik. Kuna see punkt on siiani täitmata, siis tahaksin selle lepingu alusel minna kohtusse. Kas mul on õigus maakleri käest nõuda seda lepingut, kus on vastav nõue sees?
Üürisin eelmisel aastal korteri, kuid kolisin sealt paari kuu pärast välja, kuid minust jäid sinna kaks neidu. Leping oli alguses minu nimel, kuid hiljem tehti ümber teise üürniku nimele ning sinna lepingusse pandi ka punkt, kus oli kirjas, et tagatisraha maksavad mulle tagasi need kaks üürnikku, mitte omanik. Kuna see punkt on siiani täitmata, siis tahaksin selle lepingu alusel minna kohtusse. Kas mul on õigus maakleri käest nõuda seda lepingut, kus on vastav nõue sees?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas auto müüja vastu nõue esitada, kui vigu ei pidanud olema, kuid nüüd olen avastanud mootori õlilekke?11.06.2013
Tere,
Leidsin netist googeldades, et olete sellistel teemadel kirjutanud ja palun ehk oskate nõu anda.
Ostsin 06.06.2013 kasutatud auto eraisikult. Autot sai proovitud, hind oli sobiv ja müüja tegi ka allahindlust. Küsisin mitu korda, kas on ka varjatud vigu, mida peaksin teadma. Müüja ütles, et ei ole. Ja kerel olevad kriimud-kraamud mind ei heidutanud. Raha kandsin üle pangaülekandega ja ostu käisime koos ARK-s vormistamas. Eraldi ostu-müügi lepingut ei vormistanud.
Juba 07.06.2013 avastasin autol õlilekke. Tuttav remondimees vaatas 10.06.2013 auto üle ja arvas, et mootor on vigane - tõenäoliselt klapikambrikaane tihend või klapikaan katki. Lisaks leidis ta veel varjatud vigu (amordid õlised, vedru katki, amordi tugilaagrid vajavad vahetamist).
Müüjaga veel pole ühendust võtnud, kuna tahaksin täpsustada remondieelarve.
Minu küsimus: Kas mul on õigus müüjale auto tagastada või taotleda remondi tasumist? Millistele seadustele ning paragrahvidele üldse tugineda pretensiooni esitamisel? Ja millises vormis peaks esitama pretensiooni, et see ka seaduslikult arvesse võetakse (telefonikõne, email, kiri vms.), kui peaks minema tõsisemaks vaidluseks?
Või oskate soovitada, kuidas selle pretensiooni lahendamisega üldse edasi minna?
Ette tänades vastuse eest!
Leidsin netist googeldades, et olete sellistel teemadel kirjutanud ja palun ehk oskate nõu anda.
Ostsin 06.06.2013 kasutatud auto eraisikult. Autot sai proovitud, hind oli sobiv ja müüja tegi ka allahindlust. Küsisin mitu korda, kas on ka varjatud vigu, mida peaksin teadma. Müüja ütles, et ei ole. Ja kerel olevad kriimud-kraamud mind ei heidutanud. Raha kandsin üle pangaülekandega ja ostu käisime koos ARK-s vormistamas. Eraldi ostu-müügi lepingut ei vormistanud.
Juba 07.06.2013 avastasin autol õlilekke. Tuttav remondimees vaatas 10.06.2013 auto üle ja arvas, et mootor on vigane - tõenäoliselt klapikambrikaane tihend või klapikaan katki. Lisaks leidis ta veel varjatud vigu (amordid õlised, vedru katki, amordi tugilaagrid vajavad vahetamist).
Müüjaga veel pole ühendust võtnud, kuna tahaksin täpsustada remondieelarve.
Minu küsimus: Kas mul on õigus müüjale auto tagastada või taotleda remondi tasumist? Millistele seadustele ning paragrahvidele üldse tugineda pretensiooni esitamisel? Ja millises vormis peaks esitama pretensiooni, et see ka seaduslikult arvesse võetakse (telefonikõne, email, kiri vms.), kui peaks minema tõsisemaks vaidluseks?
Või oskate soovitada, kuidas selle pretensiooni lahendamisega üldse edasi minna?
Ette tänades vastuse eest!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Millisest kohustuste täitmise järjekorrast peab lähtuma pärast lepingu lõppemist tarbijakrediidilepingu puhul?06.06.2013
Tarbijakrediidilepingu kohustuste täitmisel lähtutakse VÕS § 415 - (1. põhiosa, 2. intress, 3. põhiosa). Kui leping öeldakse üles, kas võib lähtuda VÕS § 88 lg 8 ehk muuta kohustuste täitmise järjekorda (1. viivis, 2. intress, 3. põhiosa)? Kui ei, mille puhul võib VÕS § 88 lg 8 kohaldada?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Eeltoodust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). Kuna tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS § 415 lg 2 eriregulatsioon ja VÕS § 88 lg 8 on tarbijale kahjulikum, siis VÕS § 88 lg 8 tarbijakrediidilepingute puhul ei kohaldata. See ei sõltu lepingu ülesütlemisest. VÕS § 88 lg 8 kuulub kohaldamisele teiste võlasuhete puhul, mis ei ole tarbijakrediidilepingud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Küsimus: Milline on karistus allkirja võltsimise eest, kui eksnaine võttis minu nimel laenu?03.06.2013
Tere. Mu eksnaine võttis minu nimele laenu, mis tuli alles hiljuti välja, kuna hakkasid tulema võlanõuded. Tegin kindlaks, et ta oli kandnud selle laenu summa minu kontolt enda arvele ja allkiri oli võltsitud. Politseis olen ära käinud, aga ikka tulevad kirjad mulle. Kuidas ma sellest lahti peaksin saama ja mis karistused allkirja võltsijatele on?
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Rahvakeeles nn võltsimine tähendabki sisuliselt kellegi allkirja järeletegemist seotult mõne dokumendiga, millega soovitakse omandada õigusi ja/või vabaneda kohustustest. Juhul, kui mingitel dokumentidel (nt lepingud pangaga) on Teie allkirja võltsitud ja kriminaalmenetluses läbiviidav allkirjaekspertiis tuvastab, et dokumentide allkirjastajaks polnud teie, siis on teil õigus vaidlustada nimetatud dokumendi kehtivus. Samuti saate kriminaalmenetluses nõuda kahju välja vastava rikkumise toime pannud isikult.
Küsimus: Mida teha, et üürnikud lahkuks, sest leidsin majale ostjad ja suulise kokkuleppega lubasin neil seni seal elada?30.05.2013
Paluks abi, olen maja omanik, maja on aastaid müügis, kuid vahepeal võtsin üürnikuid sisse elama, et hoiaks maja korras ja kütaks. Probleem selles, et leidsin ostjad, kes soovivad maja ära osta, teatasin üürniketele, et on ostjad olemas ja kuna mul ei ole nendega mingit lepingut sõlmitud, tahaks, et nad koliks kohe välja, kuid nad ei hooli ja ei luba siseneda majja. Meil oli suuline kokkuleppe, et kui lastel kool saab läbi nii kaua elavad sees, ja kuni ma leian maja ostja. Küsimus - mida pean tegema ja kust otsast alustama. Pealegi tahan alustada katlamaja remonti, praegu saab seda suvel teha.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Suuremamahulise remondi tegemisest peate üürnikele vähemalt kaks kuud ette teatama. Kuna üürnikud on asunud pahatahtlikult käituma, siis peaksite kõik oma toimingud tegema nii, et neid oleks võimalik hiljem tõendada ehk siis saatma kirjad tähitult jne. Majja sisenemise lubatavuse üle võib asjaoludest olenevalt vaielda, mistõttu siin ei saa ühest seisukohta öelda.
Küsimus: Kas maja kinkelepingusse saab panna tähtajalise tingimuse maja renoveerimiseks?30.05.2013
Kas kinkelepingusse saab panna tingimuseks, et kingitud maja tuleb renoveerida 3 aasta jooksul st määratud on aeg kohustuse täitmiseks mingi kindla ajavahemiku jooksul? Ja kui seda tehtud ei ole, siis kinkelepingu tühistada?
Tänan
Tänan
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas ebakvaliteetse kauba müüjal on õigus otsustada, kui palju ta teise poole õigusabikuludest hüvitab?30.05.2013
Tootja müüs ebakvaliteetse kauba ning tunnistas seda alles pärast kaheaastast vaidlust, pärast seda, kui ostja oli palganud abiks advokaadi. Nüüd aga keeldub müüja tasumast juristi kulusid, öeldes, et tema on nõus tasuma maksimaalselt ühe tunni tasu. On tal seda mingi õigus teha?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida edasi teha, kui programmi installimisel ilmnes, et see ei ühildu nii, nagu me müüja jutu põhjal eeldasime?30.05.2013
Tegemist siis ühe arvutiprogrammiga mille ostsime raamatupidaja jaoks. Kõik oli ilus ja kena kuid kui programm oli juba meie serverisse installeeritud ja hakkasime seda kasutama, selgus, et see ei ühildu meie ootustele vastavalt meie serveri programmiga. Ostmise faasis ja ka konsultatsioonide ajal müüja ei teavitanud sellistest piirangutest meid kordagi ja ka lepingus ei ole sees, et programm töötab ainult teatud tarkvaraga koos.
Lepingus oli ainult klausel, et server peab olema Windowsi-põhine ja seda ta ka meil on.
Kuidas peaksime antud olukorras edasi käituma?
Lepingus oli ainult klausel, et server peab olema Windowsi-põhine ja seda ta ka meil on.
Kuidas peaksime antud olukorras edasi käituma?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/