Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?15.09.2021

Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere

TsÜS § 76 lg 1 sätestab, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, sama prg lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.

Seega korterit on võimalik käsutada (kinkida) isegi olukorras, kui laen on tagastamata ja laenulepingus on võõrandamise õigus välistatud, kõne alla võib tulla üksnes lepinguliste sanktsioonide rakendamine (nt leppetrahv). Praktikas selliseid piiranguid vähemalt panga ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes vähemalt üldjuhul siiski ei ole ja panditud vara võõrandamine lepingulisi sanktsioone kaasa ei too.
 

Küsimus: Kuidas edasi käituda, kui mulle tuli pakk kaubaga ja arve ka lisatud, aga ma ei ole midagi tellinud?14.06.2021

Tere,

Mõned päevad tagasi tuli minule Hollandist postisaadetis, millel sees sokid ja arve, kus tänati mind tellimuse eest ning paluti arve tasuda Kontaktikeskus OÜ arveldusarvele SEB pangas. Mingit tellimust ma teinud polnud ja saatsin arvel olnud meiliaadressile ka sellekohase meili, millele vastust senini pole saanud.
Kuidas tuleks edasi toimida?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tegemist on agressiivse kauplemisvõttega tarbijakaitseseaduse § 18 lg 4 p 6 tähenduses, mille kohaselt kauplemisvõtet peetakse alati agressiivseks ja selle kasutamine on keelatud, kui sellega kaasneb kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine. Võite teatada sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Lepingut Teil kauplejaga sõlmitud ei ole, seega ei ole Teil ka mingeid tasumisega seotud kohustusi. Kaupa ei saa kaupleja Teilt tagasi nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest kõnealuste sätete kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees. Kui üleandja ehk kaupleja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust konkreetse tarbija ees, siis ei saa ta kaupa alusetu rikastumise sätete alusel ka tagasi nõuda. Seega mida Te sokkidega teete (kas kasutate või hävitate) on Teie otsustada, mingeid kohustusi Teile sellest saadetisest ei teki.
 

Küsimus: Kuidas on võimalik tähtajalist töövõtulepingut töövõtjana ennetähtaegselt lõpetada, kuna tingimusi muudetakse pidevalt?07.06.2021

Sõlmisin tähtajalise töövõtulepingu töövõtjana. Lepingus on töö sisuks märgitud festivali korraldamisega seotud projektijuhtimine kuni lepingu lõppemiseni ning tasumine igakuiselt lepingu kehtimise jooksul. Konkreetses tulemis (sündmuse toimumine) me lepingus kokku ei leppinud. Töö võtsin vastu, teades, et mul on võimalik iseseisvalt protsesse juhtida ja teha tööd mulle sobival ajal ja kohas, leppides töö tellijaga kokku konsultatsiooni ajad. Töö käigus on selgunud, et töö sisu ja kulg muutub pidevalt vastavalt tellija soovidele. Näide 1: tellija lubas, et sündmus ei toimu algselt kokkulepitud viisil sel juhul, kui projekt ei saa teatud fondist rahastust. Koostasin vajalikud taotlused, kuid fondi eitava vastuse järel ei teinud tellija plaanides muudatusi, vaid andis korralduse koostada uued taotlused teistesse fondidesse. Näide 2: tellija plaani kohaselt pidin tegema ettevalmistusi 5 koolituse korraldamiseks, kuid mõne aja pärast sain korralduse teha ettevalmistusi 19 koolituse korraldamiseks. Selliste pidevate muudatuste tõttu ei ole mul võimalik oma tööaega enam planeerida. Tellija on väljendanud, et ootab minult kuus teatud arvu tunde tööd, kuigi see ei ole lepingus kirjas ja lepingu sõlmimisel rääkisime vaid umbkaudselt võrreldavast töömahust (0,5 koormus), tellija soovib pidevalt kõike kooskõlastada ja ise protsessi juhtimisega tegeleda. Lepingu lõpetamise tingimusi lepingus ei ole.
Kas ja kuidas on võimalik sellist tähtajalist töövõtulepingut töövõtjana ennetähtaegselt lõpetada?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Teie kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on üldse küsitav, kas tegemist on töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Ehk siis töövõtulepingu esemeks on teatud (konkreetse) tulemuse saavutamine, mitte konkreetse töömahu (töötundide) täitmine. Teie lepingu puhul võib tegemist olla hoopis käsunduslepinguga, millega käsundisaaja kohustub osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Oluline on lepingu sisu, mitte selle pealkiri. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Kui tegemist on siiski töövõtulepinguga (lepingut nägemata pole võimalik sellele küsimusele jaatavalt vastata) ja kui tellija lepingut rikub, siis ka töövõtulepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata (erakorraliselt) üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kõnealune säte on kohaldatav ka käsundilepingu puhul.

VÕS § 652 sätestab ka tellija viivituse tagajärjed, töövõtulepingu ülesütlemisel võib tugineda ka VÕS § 652 lg-tele 2 ja 3. Nimetatud sätete järgi, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui lepingu teine pool ei ole tähtajaks servituute kustutanud?02.06.2021

Ostsime eelmisel aastal uusarendusse maja, kus peal olid erinevad servituudid. VÕL ajal sai kokkulepitud ehitajaga (notariaalselt) et antud servituudid kustutatakse AÕL ajaks, kahjuks selleks ajaks polnud endiselt suudetud neid maha võtta, kuid teise poole jurist lubas notaris, et kohe kohe on asjad valmis, seetõttu allkirjastasime ikka lepingu, kuid lepingusse sai punkt, et servituudid peavad olema korras 1.jaanuar 2021, või hakkab teisel osapoolel tiksuma viivis.

Tänase seisuga (1.juuni 2021) pole suudetud kõiki servituute veel endiselt kustutada. Kas meil on õigus saata välja viivise nõue? Omalt poolt oleme ärgitanud vastaspoolt kogu aeg asjaga tegelema (meilid olemas), tegime ka avaldused, et neil õigus tegeleda meie maa servituutidega.

Ehk mis oleks õiglased järgmised sammud? Sest teoorias kui me sooviks enda maja maha müüa, siis pank ei anna laenu servituutidega maale.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Võlausaldaja võib võlgnikult nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Teie kirjeldatud lepinguline sanktsioon on käsitletav minu hinnangul pigem leppetrahvina. Tuleb silmas pidada, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega tuleb Teil vastav nõue juba praegu esitada.

Servituutide temaatikat, teadmata nende sisu, ei ole võimalik kommenteerida. Iseenesest võite Te müüjalt küll nõuda vastava kohustuse täitmist, kuid üksnes siis kui kohustuse täitmine on müüja jaoks võimalik. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Siin võibki tekkida küsimus, kas müüja jaoks on vastava kohustuse (servituutide lõpetamine) täitmine üldse võimalik.
 

Küsimus: Kas see kehtib ka varjatud vigade puhul, kui lepingusse sai et hilisemaid pretensioone ei rahuldata?27.05.2021

Tere,
Soetasime elukaaslasega veebruaris maja. Nüüdseks ilmnes, et katusekonstruktsioonid ei ole terved. Tegu on lamekatusega ja ostu hetkel, kuna oli väljas korralik lumi, polnud ka katusel miskit näha. Hetkeseisuga tundub, et katus kunagi lekkinud, mis tagajärjel konstruktsioon mädanenud/pehkinud. Uus tõrvapapp vanale peale pandud ja sellega niiöelda nagu viga parandatud. Veel lõhkes küttes keskkütte toru seina sees talvel. Lasin kindlustusel töömehe kutsuda kes lekke likvideeris. Nüüdseks kui seina lahti võtsin ilmnes et sein täiesti mäda alt, et vesi lekkinud seal süsteemis juba pikemat aega vaid lihtsalt kuna me korralikult kütma hakkasime, lõi agu lihtsalt suuremaks, mille peale me ka siis lekke avastasime. Aga kuna ei tundunud algul vee kahjustusi ja seda ei märganud ka kohe hetkel santehnik, kes vea eemaldamiseks lihtsalt torud läbi lõikas ja lihtsalt ühe radika süsteemist välja lõikas. Samuti ka kütmise käigus hakkas lekkima duširuumi lae peal olev keskkütte paisupaak, mistõttu vesi tilkus läbi lae duširuumi. Ehk teisisõnu oli küttesüsteem vigane juba ostu hetkel, aga kuna torud ja paisupaaks siis seina taga ja lae all, polnud viga võimalik kohe märgata. Üleandmis-akti sai ka märgitud punkt, et hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Kas see kehtib ka siis varjatud vigade puhul? Ostetud sai eraisiku käest maja.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). Müüja vastutab VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud ega pidanudki teadma (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-d 18 ja 19; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 35). Riigikohus on leidnud oma praktikas sedagi, et müüja vastutust ei mõjuta isegi see, kui ostja võtab endaga kaasa asja ülevaatusele inimese, kes on ehitusalase kogemusega, varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Viidatud sätted lubavad väita, et Teie kirjeldatud varjatud puuduse eest müüja vastutab ja seda vaatamata sellele, et üleandmise ja vastuvõtmise aktis on märgitud "hilisemaid pretensioone ei rahuldata".
 

Küsimus: Kas võin auto müüjale tagastada, kui sain teate tehase praagist ja et ma olen tegelikult pool aastat sõites ohus olnud?21.05.2021

Ostsin uue auto - 6 kuud vana ja nüüd sain teate võimalikust piduripedaali nõrgast keevitusest vabriku poolt. Seega erakorraline kutse remonti - keevituse kontroll ja vajadusel piduripedaali vahetus. Lisatud oli veel võimalik ohu teke pidurdamisel. Selle 6 kuu jooksul on olnud reaalne oht liikluses minu elule ja tervisele.
Kas mul on õigus auto üldse firmale tagastada? Leian, et mind on autot valmistanud firma poolt ohtu seatud.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Teie kirjeldatud asjaoludel ei ole minu hinnangul võimalik auto tagastamisest ehk müügilepingust taganemisest rääkida. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumise kriteeriumid sätestavad sama paragrahvi lõike 2 punktid 1-5. Teie kaasusest selliseid kriteeriume ei nähtu. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (lg 2). Ka selliseid asjaolusid Teie kaasusest ei nähtu. See, et puudus on teoreetiliselt ohtlik, kuid see on kõrvaldatav ja müüja on puuduse ka kõrvaldanud, ei anna alust müügilepingust taganeda.

Lepingust taganemisel, kui sellise võimaluse olemasolu saaks käesoleval juhul teoreetiliselt jaatada, peate arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi ja Te peate seda müüjale hüvitama. Seega ei pruugi auto tagastamine ehk lepingust taganemine olla kaugeltki efektiivne õiguskaitsevahend.
 

Küsimus: Kas laenuandja saab laenuvõtja surma korral nõuda raha pärijalt?04.05.2021

Firma andis isikule võlgu maa ostmiseks ja kolmeks aastaks, leping olemas aga kahjuks see sama isik suri ja tuli välja, et pärandas selle tükki oma mehele. Meest ei usaldata, mees ei käi tööl, ta räägib, et tal on aega kolm aastat. Küsimus kas saab firma midagi teha, et vähendada lepingut või küsida tagasi maatükk võla katteks?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere,

Küsimuses esitatud faktikogum ei võimalda küsimusele ammendavalt vastata.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kui laen on antud kolmeks aastaks, siis muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks kolme aasta möödudes ka pärija suhtes.

Konkreetset laenulepingut ja selles sisalduvaid tingimusi nägemata ei ole võimalik vastata küsimusele, kas lepingut on võimalik "vähendada" või näiteks üles öelda ka enne kolmeaastase tähtaja saabumist. Standardsete tingimustega laenulepingu puhul selline võimalus pigem puudub.

Kui maa on ühtlasi ka tagatiseks (st. koormatud hüpoteegiga), siis laenu tagastamise kohustuse rikkumisel on võimalik hüpoteegilepinguga pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale. Kui kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud, siis seda ei saa lihtsalt võla katteks nö "tagasi küsida", tuleb pöörduda kohtusse vastava nõudega (laenu tagastamine + intress, kui selles on kokku lepitud + viivis) ja kui kohus nõude rahuldab, siis on võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale.
 

Küsimus: Kas mul on õigus pool aastat vana auto tagastada, kuna pidavalt on mingeid vigu ja firma sunnib mind vigade logi pidama?04.04.2021

Tere
Ostsin uue auto sept.2020.
Koheselt ilmnes värvidefekt tagaluugil, millele tehti värviparandus. Peale rehvide vahetust samas firmas hakkas pidevalt tööle rehvirõhu andur. Olen käinud sellega kolmel korral ka firmas uuesti rehvirõhke kontrollimas ja üle salvestamas, kuid siiani tulemuseta.
Soovin auto tagastada, kuna on tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Hetkel on lisandunud ka veateade, et front assit on blokeeritud.
Firma ei ole nõus seda tegema, nõuavad, et peaksin logiraamatut, millal veateated sütivad ja mis teeolud on. Ei ole sellega nõus, kuna ostsin uue auto ja mitte testimiseks. Öeldakse, et kruusateel ja aukudes sõitmine, kuigi elan ja sõidan asfalttee ääres. Ja auto on mõeldudki teedel sõitmiseks.
Kas firma saab nõuda, et uue auto ostu korral pean pidama päevikut ja kes maksab kinni kulud, kui nemad ise teevad proovisõite?
Kas mul on õigus lepingust taganeda ja auto tagastada?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

Kui sõidukil on vigu, mida ei suudeta parandada (nt rehvirõhu anduri probleem) ja sõiduk ei vasta lepingutingimustele, siis Teil on õigus lepingust taganeda VÕS §§ 116 lg 2 p 5 ja 223 lg 1 alusel. Tarbijalemüügi puhul annab VÕS § 223 lg 2 täiendava võimaluse lugeda müügilepingu rikkumise oluliseks, kui asja parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi.

Teie esile toodud asjaolud annavad minu hinnangul aluse väita, et müüja on lepingut oluliselt rikkunud ja Teil on õigus lepingust taganeda ja nõuda müügihinna tagastamist.

Lepingust taganemisel peate siiski arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.
 

Küsimus: Kas pank saab uue laenu lepingu sõlmimiseks seada tingimuseks eelmise laenulepingu muutmise (et kui euribor negatiivne, siis intress 0)?31.03.2021

Tere,
Minul on vana pangalaen 2005a, kus pole määratud tingimus, kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Nüüd soovin pangast vormistada uut laenu ja pank seab tingimuse, et peame muutma vana laenu, et kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Kas saab sellist nõuet esitada? Kuidas on seotud kaks laenu, need on kaks eraldi lepingut?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere,

Lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Mitmetel juhtudel eelkõige monopoolses seisundis olevale või olulist vahendit omavale ettevõtjale on seaduses sätestatud kohustus sõlmida mittediskrimineerivatel tingimustel leping tarbijaga, kes seda teenust vajab, ning lisaks on Riigikohus tunnustanud üldist tarbija õigust nõuda sellise lepingu sõlmimist deliktiõiguse sätete alusel (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30–34). Neil juhtudel on võimalik tarbijal hageda ettevõtja tahteavalduse asendamist lepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel. Kuid pangalaen sellise teenuse alla ei kvalifitseeru ja pangal on õigus valida, millistel tingimustel ta Teiega (uue) laenulepingu sõlmib. Kaks laenulepingut ei ole reeglina omavahel seotud, kuid panga seatud tingimusel ei ole käesoleval juhul midagi ebaseaduslikku.
 

Küsimus: Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?07.04.2020

Tere,
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Peab kaaluma, kas ehk ei esine mõjuvat põhjust üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 tähenduses. Kui negatiivne mõju üürniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks üürnik senise kohtupraktika valguses lepingu lõpetada, sest Riigikohus on lubanud lepingu lõpetamist isegi olukorras, kus mõjuv põhjus on tingitud üürnikust endast (viimasel juhul on küll üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tingitud kahju). Samas ei ole lõpetamisõiguse osas üheselt selge, millised negatiivsed mõjud peab üürnik ära kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.