Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteri võib anda tasuta üürile või peab vormistama tasuta kasutamise lepingu?19.05.2017

Tere. Kui on soov korter anda tasuta üürile/kasutada, siis kas üürileping üüriga 0 eurot on seadusega kooskõlas või tuleb siis sõlmida tasuta kasutamise leping? Mis on nende lepingute erinevus?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.
Üürileping eeldab tasu maksmist. Võib ka üürilepinguks nimetada, kuid leping hinnatakse selle sisu, mitte nime, järgi.
 

Küsimus: Kas 10 a. vanusest kinkelepingust saab taganeda, kui kingisaaja viskab kinkija majast välja mis on selge tänamatus?05.05.2017

Minu vend kinkis oma talu naisele ja lepingus on kirjas, et vennal on seeselamise õigus kuni surmani. Nüüd on naine teda 2 korda välja visanud ja toonud majja uue mehe. Kas vennal on veel õigus kinkelepingust taganeda? Kui on, siis kuidas neid asju ajada. Kas 1 aasta on esimesest väljaviskamisest või viimasest? Lepingu sõlmimisest on möödas 10 aastat.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega ei arvestata tähtaega alates kinkelepingu sõlmimisest.
Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest. Soovitatav on aga saata vastava avalduse nii (nt tähitud kirjaga või allkirja vastu, tunnistajatega), et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti (avalduse kättesaamise) ning selle õigeaegsust ja kehtivust lihtsam tõendada.
 

Küsimus: Kes peab maksma hindamise tasu, kui kaasomanikud tahavad tehingu teha?28.04.2017

Kui teine kaasomanik tahab minult osa välja osta ja esitab oma arve, siis kes peaks meist laskma vara hinnata, et selgitada õiglane hind? Kui ma ei ole pakutava hinnaga nõus, kas pakkuda oma hind ja kui teine pole nõus, siis pöörduda kohtusse või peaks seda tegema see, kes tahab osa osta?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul tuleb saavutada kokkuleppet. Seda ka hindamise osas, kui pool või pooled peavad hindamise läbiviimist vajalikuks.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (§ 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (§ 77 lg 2).
 

Küsimus: Mida tähendab kinkelepingus olev lause "korteriomand koos selle oluliste osadega ja päraldisega"?20.04.2017

Tahaks teada mida tähendab täpselt kinkelepingus olev lause "korteriomand koos selle oluliste osadega ja päraldisega"? Kui mina sain emalt kinkelepinguga korteri peale ta surma, kas vennal on õigus korterist ema asju nõuda.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vastus on antud lepinguga tutvumata ja üksnes Teie poolt antud info põhjal.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lõike 1 järgi asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Korteri oluliseks osaks on näiteks selle uksed, aknad, torustikud, ahjud, elektrijuhtmed jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga iseenesest mõistetavalt ülevõtjale üle ja lepingusse ei pea nende üleminekut eraldi kirja panema.
TsÜS § 57 lõike 1 järgi päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Korteri päraldiseks on näiteks sisseehitatud köögimööbel, kraanikauss, wc-pott, vann jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga ülevõtjale üle, kui lepinguga ei lepita kokku teisiti. Tihedalt tekib vaidlusi, kas on tegemist päraldisega köögimööbli näol. Seetõttu on mõistlik lepingus korteriga koos üle antavad vallasasjad eraldi kirja panna. Need asjad, mis väljuvad eelnimatatud asja esemete liigide ringist võivad kindlasti kuuluda jagamisele pärijate vahel (ehted, masinad).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 262 järgi kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui Teile ei ole määratud kogu kinkija vara, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata Teid oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Vastasel juhul tegemist on testamendiga. Olenevalt sellest saate kas kõik või üksnes osa hüvedest. Kui hüve on Teile määratud, siis ilmselge, et üksnes Teil on õigus asjale.
 

Küsimus: Milline leping sõlmida, kui sooviks anda korteri üürile, aga tasu ei soovi saada?13.04.2017

Tere. Soovin korterit anda tähtajatule üürile/kasutusele. Üüri ega muid tasusid selle eest ei soovi saada ja üürnik/kasutaja tasuks ise ka kõik korteriga seotud kommunaalmaksed. Samuti oleks üürnikul/kasutajal õigus anda korter edasi allüürile. Millist lepingut te sellisel juhul soovitate, kas tavalist üürilepingut või on võimalik sõlmida näiteks mingi korteri kasutamise leping (mitte notariaalne)?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.
 

Küsimus: Milline leping sõlmida majaomanikuga, et mul oleks õiguslik alus selles majas elada?11.04.2017

Tere.
Olime elukaaslasega 22 aastat vabaabielus. Ehitasime maja, mille kirjutasime elukaaslase tütre nimele, kuna oli plaan maja talle pärandada. Nüüd elukaaslane suri. Küsimus selline: kas on võimalik sõlmida endise elukaaslase tütrega selline leping, kus ma saaks kindel olla, et tütar majaga mingeid tehinguid ei teeks (ei müüks ega rendiks välja ilma minu nõusolekuta) ja ise saaksin kuni oma surmani seal sees elada, hoolitseda maja eest ja esialgu kanda kõik majaga seonduvad kommunaalkulud. Endise elukaaslase tütar oleks päri sellist lepingut minuga sõlmima.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Sel juhul oleks tarvis sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise leping notari juures.
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui olen maksnud käendajana võlga, kuid võlanõudja ei näita käenduslepingu koopiat?05.04.2017

Tere
Olin käendajaks auto ostul, nüüd nõutakse raha minult sisse. Olen maksnud ja nüüd küsisin käenduslepingu koopiat, aga võlanõudja ei vasta, mida peaksin tegema?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui olite käendajaks auto ostul ehk sõlmisite käenduslepingu, siis peab Teil leping või selle koopia olemas olema.
Siiski juhul, kui lepingut Teil käes ei ole, peate hilistama võlausaldajale ja nõudma lepingut. Võlausaldaja peab esitama tema nõude aluseks oleva lepingu võlgnikule, antud juhul käendajale ehk Teile.
Kui olete võlga maksnud, siis tekib Teil põhivõlgniku vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
 

Küsimus: Kas on võimalik kinkelepingust taganeda, kuna vanaema ei soovi, et tema surnud poja osa läheb poja lastele?30.03.2017

Vanaema omal ajal vormistas maja kohta kinkelepingu kahele lapsele (pojale ja tütrele), hiljuti üks laps (poeg) suri ära. Saan aru, et nüüd see osa kuulub surnud poja lastele. Küsimus, kas on võimalik teha kinkelepingust taganemine, kuna vanaema ei soovi, et tema surnud poja osa läheb poja lastele?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kahjuks, sellist taganemist teha ei ole Teil võimalik. Selleks, et see vara läheks edasi poja lastele, tuleb enne läbi teha ka pärimismenetlus.
 

Küsimus: Kuidas vabaneda käendusest, kui kunagi sai elukaaslasega maja soetatud ja mina olin ainult käendajaks?27.03.2017

Kuidas vabaneda käendusest, kui kunagi sai elukaaslasega maja soetatud ja mina olin ainult käendajaks? Kuidas peaksin toimima ja tegutsema kuna elukaaslane ei taha sellest midagi kuulda ja aru saada.

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Kui elukaaslane ei maksa, siis tuleb pank ja küsib raha teie käest. Hiljem tekib teil oma ekselukaaslase vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
Lahenduseks käendusest vabanemiseks võiks olla uus käendaja (kes oleks nõus teie asemel lepingulistesse suhetesse astuma) või elukaaslase majandusseisundi paranemine/suure osa võlgnevusest ära maksmine, mille tulemusel pank oleks nõus käendusest loobuma.
Üldjuhul sellest niisaama vabaneda teil ei ole võimalik.
 

Küsimus: Kas üürile andjal on õigus rahalisele kompensatsioonile kui üürnik lõpetab tähtajalise lepingu enne tähtaega?23.02.2017

Kui on sõlmitud nt aasta pikkune tähtajaline üürileping ning üürnik soovib lahkuda nt 8. kuul, teatades ette ainult 1 kuu, siis mis on omaniku õigused antud olukorras? Etteteatamise aeg teatavasti ju 3 kuud. Kas üürile andjal on õigus rahalisele kompensatsioonile ja mis ulatuses, kui üürilepingus sanktsioone ei ole kirjeldatud?

Vastus: Valentin Feklistov, Jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud (VÕS § 309 lg 1 esimene lause). Kolmekuuline etteteatamistähtaeg kohaldub tähtajatu üürilepingule (VÕS § 312 lg 1).

Nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut saab mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, kui esinevad erakorralise ülesütlemise alused (VÕS § 313), mille näidisloetelu on toodud VÕS-i § des 314 319. Nende aluste esinemisel ei pea seaduses sätestatud või poolte poolt kokku lepitud ülesütlemistähtaegu järgima, välja arvatud kui pooled on kokku leppinud etteteatamistähtajad ka lepingu erakorralise ülesütlemise puhuks. Pooled võivad üürilepingus ette näha lisaks VÕS-i § des 314 319 sätestatule ka muid põhjusi, mis annavad õiguse nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda.

Tähtajalise lepingu sõlmimisel peab eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni, seega võib üürileandjal tekkida rahaline kompensatsiooninõue üürniku vastu. Riigikohtu arvates antud juhul üürileandja kahjuks võib olla üüritulu, mida ta oleks tõenäoliselt saanud, kui üürinik ei oleks üürilepingut ennetähtaegselt üles öelnud (VÕS § 127 lg 4), st Teie antud juhul üür 4 kuu eest. Kahjunõude arvutamisel tuleb aga arvestada kõiki asjaolusid. Nii VÕS § 127 lg 5 kui ka § 128 lg 4 järgi tuleb hüvitise määramisel arvestada üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida. Seega tuleb üürnikult üürileandja kasuks nõudvast saamata jäävast üürist maha arvata nt uuelt üürnikult saadud ja/või saadav üür. Probleem seisneb aga selles, et ei ole tavaliselt teada lepingu ülesütlemise hetkel, kas on tulemas uus üürnik.