Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ehitusfirma, kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?14.11.2017

Tere. Kas ehitusfirma (Müüja), kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib Ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Garantii ulatub asja lepingutingimustele mittevastavusele garantiiperioodi jooksul. Kas müra mõõtmine on kuidagi seotud asja lepingutingimustele mittevastavusega?
Kahjuks ilma asjaoludega tutvumata on raske midagi veel öelda.
 

Küsimus: Kuidas sundida endist elukaaslast laenu ümber vormistamast, kui tema nimel on korter ja ma ei taha liisingut maksta?08.11.2017

Tere
Ei tea kas oskan lugu lahti kirjutada. Kunagi ammu sai elukaaslasega koos korter soetatud, nüüdseks on omand üle läinud 100% teisele osapoolele, kuid pangas jäi laen ümbervormistamata tema puuduliku sissetuleku tõttu. Tänaseks on tema sissetulek märkimisväärselt tõusud ja sellega ei tohiks probleeme olla. Nüüd keeldub ümber kirjutamast liisingu ehk panga poolset lepingut ja hoiab mind nagu kiusu pärast kinni. Kas saab kuidagi suunata teda seda tegema?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Ainult kokkuleppel. Kõik ka sõltub sellest, kas korter oli kaasomandis või ühe isiku omandis ning kuidas olete omavahel raha jaganud peale korteri müüki teisele osapoolele.
Vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Isegi kui seda tehakse koos ühise kodu soetamise eesmärgil ning mõlemad parterid on rahaliselt kinnisasja soetamisse panustanud (on võtnud laenu ja teinud sissemakse).
Partneril, kes rahaliselt panustas teise partneri nimele ostetud kinnisasja ostmisesse on õigus nõuda alusetust rikastumisest tulenevalt oma panustatud osa tagasi.
 

Küsimus: Mitu päeva on mõistlik asja välja vahetamiseks aega anda (tegemist madratsiga, mis võtab ka palju ruumi?07.11.2017

Tere! Tellisin madratsi. Madrats tuli kohale, kirjutasin alla kulleri teatisele. Lähemal vaatlemisel tuli välja, et madrats on liiga suur. E-poega on ühendust võetud ning nad vahetavad madratsi õige vastu. Mitu päeva on mõistlik asja välja vahetamiseks aega anda? Mis on minu õigused ja kohustused madratsi ladustamisel? Asi on suur ja jääb ette.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Hiljemalt 14 päeva jooksul, et teil säiliks ka taganemisõigus.
Kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Tal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused.
 

Küsimus: Kas kaubanduslikus loteriis osaleval tarbijal on õigus e-poest ostetud toode 14 päeva jooksul tagastada?07.11.2017

Tere
Kui e-pood korraldab kaubandusliku loterii, milles osalemiseks tuleb soetada loterii korraldaja e-poest ese, kas siis ostjal säilib 14 päevane kauba tagastamise õigus? Kui loosimine on toimunud ja selgub, et ostja ei võitnud loositud auhinda ja kauba kätte saamisest on möödas vähem kui 14 päeva, on ostjal võimalus kaup selgitusi jagamata tagastada. See omakorda tähendab, et tekitatakse kaupmehel sihilikult kahju, lootes ise selle arvelt kasu teenida.
Samas võlaõigusseaduse § 53 lõige 2 punkt 3 ütleb, et hasartmängus osalemisel (kaubanduslikku loteriid käsitletakse seaduse kohaselt hasartmänguna) ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud lepingu tingimusi (sh 14 päevane tagastamisõigus). Teisest küljest võib tarbija öelda, et tema kavatsus ei olnud loosis osaleda ja soovis ainult toodet. Kas selle vastu võiks aidata sama toote kaks erinevat müügiviisi? Üks viis on osta lihtsalt toode ja teine viis on osta toode ja osaleda loteriis. Selline probleem esineb siis, kui kaupmees soovib näiteks iga nädal loosi korraldada.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kõik sõltub sellest, kuidas tarbija ja ettevõtja vaheline leping on sõlmitud (lepingu sõlmimise asjaolud).
Kui te kirjutate sellest, et 14 päevane taganemisõigus ei kohaldu, siis teil on õigus, vaid seda ikkagi tingimusel, et leping oli sõlmitud (toode ostetud) just hasartmängus osalemiseks. Kuidas seda välja selgitada on juba teine lugu/tehniline küsimus.
Kui me eeldame, et tarbija tuli e-poodi läbi loterii lingi mingist sotsiaalmeediast või otsingumootorist, või tarbija veebilehe külastamisel esmalt vajutas loterii bänneri/nuppu, ja alles siis läks tooteid ostma ja neid tooteid, mis on loteriis osalemise tingimuseks, siis võib oletada, et tarbija tuli e-poodi/ostis toodet eesmärgiga osaleda hasartmängus. Kui aga tarbija tuli e-poodi, ostis midagi ja alles siis sai teada sellest, et tema osaleb nüüd loteriis, siis ei ole võimalik tugineda sellele sättele ja 14 päevane taganemisõigus peaks kindlasti kohalduma.
 

Küsimus: Mil viisil sõlmida laenuleping, et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida?07.11.2017

Tere.
Poja pere soovib saada laenu. Et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida kuidas sõlmida laenuleping:
1. Kas notariaalselt kinnitatud ja hüpoteegiga tagatud?
2. Lihtlaenuleping - mis peab kindlasti olema lepingus, et hilisemate vaidluste korral oleks see kehtiv ka kohtus?
3. Hetkel on korteril hüpoteek laenuandjale. Kui mina tasun selle hüpoteegiga tagatud laenumakse, kas siis saab koheselt notari juures teha uue laenulepingu juba minu kasuks hüpoteegi tagatisel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Soovitan teile lugeda alljärgnevat artiklit:
https://www.minuraha.ee/enne_laenu/
Mis tüüpi lepingut valida sõltub täiesti olemasolevast olukorrast.
Ei ole selge, kas te soovite anda enda pojale laenu ja saada võlausaldajaks tema suhtes panga asemel või tegemist hoopis teise olukorraga. Küll aga soovitatav alati kasutada laenu tagamiseks mingusugust tagatist, on see hüpoteek või muu kättesaadav tagatis. Kui tegemst on laenu andmisega pangakohustuse täitmiseks, siis võiks kasutada hüpoteegi loovutamist ühelt võlausaldajalt teisele (ehk teile).
 

Küsimus: Kas üürileandja peab üürnikule tagastama kahe nädala üüriraha, kui koliti enne tähtaega välja?07.11.2017

Tere
Sõlmitud on tähtajaline leping aastaks. Vastavalt sõlmitud lepingule ütles üürileandja lepingu üles, teatades sellest ette kaks kuud. Lepingu lõpp 8.11. Üürnik kolis välja 15.10, andis ka võtmed. Üürnikul oli tehtud ettemaks oktoobrikuu üürile täies mahus. Kas üürileandja peab tagastama kahe nädala üüriraha üürnikule, kui koliti enne tähtaega välja?
Aitäh.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Asjaolu, et üks pool ei kasutanud tema lepingujärgset õigust asja kasutada lepingu tähtaja lõppemiseni ei vabasta teda üüri maksmisest lepingu tähtaja lõppemiseni.
 

Küsimus: Kuidas lõpetada maa rendileping, kui rendi summat lepingus pole ja teine pool on lihtsalt toetust kasutanud?07.11.2017

Minu äiaga on sõlminud kohalik meesterahvas maa rendilepingu 3,7 hektarile 2015 aastal. Tänaseks on rentnik võtnud välja PRIA toetuse kolmel aastal. Äi ei teadnud lepingust ega selle olemusest temalt küsides midagi. Lugedes lepingut, puudub sealt täielikult rendi suuruse ja maksmise osa ehk rendist pole sõnagi. Tunne on nagu oleks tegemist vara tasuta kasutusse andmise lepinguga aga pealkiri on rendileping ja ka jutt käib kogu aeg rendilepingust. Tundes lepingu teist poolt, on ta tõenäolislet lihtsalt sõlminud vanainimesega, kes asjade olemusest aru ei saa, rendilepingu, mille järgselt midagi rendile andjale maksma ei tahtnud ja pole ka maksnud.
Minu küsimus on, et kas sellise lepingu võib lugeda õigustühiseks või ei või? Ja kuidas tuleks see lõpetada, kui see pole õigustühine? Kas piisab etteteatamisest, et loen lepingu lõppenuks alates 1.01.2018 näiteks? Ja kas siis peaksin ka põhjendama, miks? Ja kas põhjus võib olla see, et leping on õigustühine või tuleks lepingu lõpetamisel lähtuda hoopis siis vara tasuta kasutada andmise lepingu erakorralisest ülesütlemise korrast ja ikkagi põhjendada, miks tahan lepingut lõpetada?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Olukord on kirjeldatud päris segaselt. Ei ole selge, kas on see tähtajaline või tähtajatu rendileping; millise eesmärgiga oli leping sõlmitud jne. Kui tegemist on põllumajandusliku rendilepinguga, siis see ei pea ilmtingimata olema tasuline. Rentnik peab rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult.
Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks (VÕS § 352).
Lepingupooled võivad tähtajatu rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kuus kuud (VÕS § 353 lg 1).
 

Küsimus: Kes ikkagi peab maksma ekspluatatsioonimakseid, kas omanik või üürnik?07.11.2017

Lepingus (otse omanikult) on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsioonimaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Toetudes antud lingile võib järeldada, et seda ei pea maksma isegi siis kui lepingus on see mainitud? Link: https://kodustiil.postimees.ee/4006285/lugeja-kusib-kas-korteriuhistu-remondifondi-peab-tasuma-uurnik-voi-uurileandja

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Remondifondi kulude maksmise kohustuse osas on palju vastakaid seisukohti, kes seda tegelikult tasuma peaks. Üürileandjad on enamasti seisukohal, et seda peab tasuma üürnik ja tuginevad sellele, et see on korteri kasutamisega seotud. Üürnikud vastupidi on veendunud, et seda peab maksma üürileandja. Notari seisukoht on viimati kinnitust leidnud ka kohtus, seega üürnikel on õigus ning remondifondi peab siiski maksma üürileandja, kuna remondifond on otseselt seotud omandi säilitamise kuludega. Kohtus on leitud, et nt laenu jäägi tagasimaksed, kindlustuse maksed ja maksed remondifondi eest ei ole eluruumi kasutamisega seotud teenused. Sellepärast, tuginedes VÕS §-le 275, on kokkulepe, et üürnik peab maksma kogu arve, sh remondifondi kulud, tühine.
 

Küsimus: Kas üürnik on seaduse alusel kohustatud maksma ekspluatatsiooni ja kommunaalmakseid?19.10.2017

Lepingus on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Samas, kas üürnik on seda seaduse alusel kohustatud maksma?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Mis puudutab remondifondi kulusid, siis need kulud on otseselt seotud korteri kasutamisega. Üürileandja ei saa neid nõuda, kui selles ei ole lepingus otseselt kokku lepitud, vastasel juhul saab.
 

Küsimus: Kas on võimalik lõpetada korteri järelmaksuleping, kuna teine pool ei maksa makseid?12.10.2017

Tere.
Sõlmisin minu korteris üürilepingu alusel elava neiuga kirjaliku järelmaksulepingu (ei ole notariaalselt kinnitatud). Neiu ise poleks pangast laenu saanud ja mul endal on omal ajal võetud eluasemelaen pangast, ning korterile seatud hüpoteek panga kasuks. Neiu pidi igakuiselt tasuma osamakseid, aga paraku on ta teinud seda kaootiliselt ja 3 kuud on üldse maksmata. Lisaks oli ta ise sealt vahepeal välja kolinud ja võtnud sinna nö üürilise, ilma et oleks mind teavitanud. Ka kommunaalkulude arved olid võlas ja see nö üürnik on seda võlga tasapisi likvideerinud, mina pole aga neiult kunagi üüri küsinud. Millega peaksin arvestama kui lepingu lõpetan, kui selleks üldse on võimalus?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Peaks tõdema, et olukorra kirjeldus on toodud ka kaootiliselt ja segaselt.
Vastuse andmiseks peab mul olema korralik ülevaade sellest, mis lepingud, mille sisu/eesmärgiga, kes ja kellega on sõlminud. Kahjuks, teie toodud kirjeldusest seda infot korraliku täpsusega ei nähtu, seega ka lahenduse pakkumine on raskendatud.