Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ võib nõuda projekteerijalt sisse summa, mis kulub omanikujärelvalvele, et ta õpetab projekteerijat projekteerima?28.11.2018

Tere
Plaanime korterelamu soojustamist ja KOV ehitusnõunik soovitas projekteerijat. Projekteerija käis korra kortermaja vaatamas, sõlmisime tööettevõtulepingu, mille alusel pidi projekteerija koostama ehitusprojekti elamu rekonstrueerimistööde teostamiseks (elamu soojustamine).
Mõne päeva pärast oligi projekt valmis, kuid projekt oli väga puudulik, suurem osa projektist oli copy paste, sisaldas vastuolulist juttu ning joonised ei olnud üldse meie majast, projektis olid viited vananenud juhenditele, puudusid või olid mittetoimivad sõlmlahendused. Peame tasuma nüüd veel eraldi projekti ülevaatamise eest omanikujärelvalvele, mis samuti on korteriühistule suur kulu. Nüüd asus projekteerija vastavalt omanikujärelvalve juhistele projekti parandama.
Kui seotud on korteriühistu lepinguga, mis sai sõlmitud projekteerijaga, mille alusel tuleb tasuda 1500+km? Kas kü võib nõuda projekteerijalt sisse summa, mis kulub omanikujärelvalvele, et ta õpetab projekteerijat projekteerima? (Projekteerija on MTRi registreeringuga).

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Võlaõigusseaduse § 641 lõige 1 kohaselt tellijale (antud juhul KÜ) üleantav töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid (antud juhul projekt) peab vastama lepingutingimustele. Lõige 2 punkti 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks punkti 6 järgi töö ei vasta lepingutingimustele kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi. Käesoleval juhul projekteerija kohta oli MTR-is kanne ja teda soovitas ka KOV ehitusnõunik. See tähendab, et Teie KÜ-l oli õiguslik alus eeldada, et projekteerija on antud küsimuses pädev ja et ehitusprojekt ei ole puudulik. Seega töö ei vasta lepingutingimustele § 641 mõttes ja Võlaõigusseaduse § 646 lg 1 järgi KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt töö parandamist võiuue töö tegemist. Lõige 4 järgi töövõtja ehk projekteerija kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Omanikujärelvalve tegija kaasamine asjasse on käsitletav töö puuduse kõrvaldamisena ja KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt projekti parandamisega kaasnevad kulud.
 

Küsimus: Kas üürileandjaga pärast üürilepingu lõppemist 1,5 kuuks veel korterisse jäämine kehtib, isegi raha maksin ette?28.11.2018

Tere!
Üürileping sai läbi oktoober 2018. Kuna leping oli sõlmitud sellise ajaga, mida ma arvasin, et mul töö kestab (hooaja töö). Selgus aga, et töö kestab detsembri keskpaigani ja korteri omanikuga sai sotsiaalmeedias ja ka suusõnaliselt kokku lepitud, et võin elada korteris nii kaua kuni mul töö läbi saab ja peale seda vabastan korteri. Novembri alguses maksin omaniku palvel ka poole detsembri kuu üürist ette, et kindel olla selles, et saaksin seal nii kaua edasi elada kui vaja. Lepingut me selleks 1,5 kuuks pikendama ei hakanud, kuna tundus mõistlik asi inimlikult lahendada. Nüüd aga soovib korteri omanik, et ma 25. novembril juba välja koliks, põhjuseks sõber kes tuleb välismaalt ja soovib tema korteris 3 kuud elada. Kuidas ma saaksin end kaitsta, kui lepingu järgi on mu üürileping juba läbi ja üür on ette makstud panga ülekandega. Inimlikust vaatenurgast ma ei saa tööandjale öelda, et mind visatakse sisuliselt tänavale ja ma tööle tulla ei saa. See seaks mind ülemuste silmis halba valgusesse ja kes sellist töölist enam soovib.
Kas mul on mingeid variante korteri omanikku siiski mõjutada või on mul mingid õigused? Vestlused, kus ta lubab mul korteris olla detsembri keskpaigani ja palub poole detsembri üüri ette on mul kõik olemas.

Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kui üürilepingut pikendatud ei ole, siis seaduse alusel paraku ei jää Teil muud võimalust kui ettemakstud raha tagasi nõuda ja korterist välja kolida.
 

Küsimus: Kas ettevõte võib ette hoiatades 6 kuu möödudes remonditud seadme endale jätta, kui klient sellele järgi pole tulnud?28.11.2018

Tere.
Kirjutan Teile ettevõttest. Klient (eraisik) toob meile seadme remonti ja saab endale paberi mille alusel pärast remonti saab seadme kätte. Paberi peal on ka järgmine kiri "Kui remondi järel klient ei tule kauba järele, 6 kuu möödumisel pärast kauba toomise kuupäeva on firmal õigus kaupa mitte alles hoida."

Kas see kiri ei ole seadusele vastav?
Aitäh!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Jah, see on seaduslik. Erasuhetes ettevõtjal on võimalus kehtestada oma tingimusi. Kui klient hakkab Teie teenuseid kasutama ja on tingimusest teadlik (antud juhul on), siis see on käsitletav tingimustega nõustumisena ja klient ei saa pärast esitada vastuväiteid.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda koondamist, kuna kontor kaob, samas on töölepingus ka kodukontoris töötamise säte?28.11.2018

Tere!
Töötan müügiesindajana. Kontor suletakse, minul on alaline tööleping. Eelmisel aastal kirjutasin alla töölepingule, kus oli ka lisa, et olen nõus töötama kodukontoris, kuid seda ei saanud rakendada, kuna olen esinduses ainuke töötaja. Nüüd, kus kontor suletakse, soovin koondamist, kuid tööandja keeldub viidates minu võimalusele töötada kodukontoris. Kuid minu töötingimused muutuvad, ma ei saa kasutada teistega võrdsetel alustel üldtelefoni ja kliendid ei jõua minuni. Ka olen tööandjat informeerinud, et ei saa kasutada kodukontorit, kuna mul puuduvad selleks tingimused.
Kas mul on õigus nõuda koondamist?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kui kontor suletakse, siis kindlasti on tegemist koondamisega. Töölepinguseaduse § 89 lõige 3 ütleb, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a juhtudel, kui tegemist on tööandja tegevuse lõppemisega ja tööandja pankroti väljakuulutamisega. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega antud juhul tööandja peaks kas tegema võimalikuks Teie töötamist kodukontoris ehk pakkuma teist tööd või siis koondada Teid makstes Teile välja koondamishüvitist.
 

Küsimus: Kas rendileandja saab esitada ilma kokkuleppeta arve koristuse eest lihtsalt kaamerapildi alusel, et koristaja sisenes meie ruumidesse?28.11.2018

Tere. Oleme rentnikud ühes firmas ja eelmine kuu esitas rendileandja meile koristusarve ja neilt küsides mille alusel, saime vastuseks, et ta kaamerast vaatas, et nende koristaja käis meie ruumides paar korda kuus. Nende koristaja koristab koridore ja fuajeed ning need mõned korrad tõesti käinud meie ruumides kui meil koristaja tööl, nad lihtsalt sõbrad. Kas niiviisi kaamerast vaadates võib esitada arve nagu oleks tööd tehtud. Mingit sellist kokkulepet ega lepingut pole, et neile lisaks rendile veel koristust maksta, meil omal inimene tööl.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Rendileandja ei saa esitada arvet koristuse eest ainult Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel. Selleks, et tal oleks vähemalt mingi võimalus raha nõudmiseks, koristaja peaks tegelikult koristama Teie ruume.
 

Küsimus: Kuidas vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest, kusjuures laenujääk on juba oluliselt väiksem maja väärtusest?28.11.2018

Tervist
Kuidas peaksin toimima, et vabaneda poja maja ostu laenu käendamisest?
Osamakseid on tasutud regulaarselt juba kümme aastat ja see moodustab juba üle poole lepingusummast. Maja on viidud sellisesse seisu, et tema väärtus ületab juba tunduvalt veel tasutavat summat.
Kas selles küsimuses saab laenuandja poole pöörduda ainult laenuandja või võib seda ka käendaja?
Millised toimingud selleks on vaja teha ja kas on vajalik uus leping koos kulutustega sellele?

Tänud!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Käendusleping on võimalik ennetähtaegselt lõpetada. Selleks tuleb Teil ühendust võtta oma laenuhalduriga. Seejärel juba pank otsustab, kas ta on nõus antud tagatisest loobuma või mitte. Reeglina käendusest loobumine on võimalik vaid siis kui leitakse uus käendaja. Sellisel juhul sõlmitakse lihtsalt vastav kokkulepe, millega käendusleping ennetähtaegselt lõpetatakse. Kui ei, siis käendus kehtib, nagu kokku lepitud.
 

Küsimus: Kas saan keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes?28.11.2018

Tere
Meie praeguse ettevõtte suurosaluse omandanud ettevõtte omanik tahab, et töötaksin ka tema ettevõtte alluvuses. Kas minust on ülekohtune keelduda töötamast uue omaniku teise etevõtte alluvuses ilma töölepingut sõlmimata ja lisatasu nõudes? Mõlemad ettevõtted tegutsevad turul eraldi juriidiliste kehadena.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Töölepinguseaduse § 112 lg 1 järgi töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping.
 

Küsimus: Kellele kuulub lapse poolt lõhutud instrument, kui maksime selle lepingu järgselt kinni?28.11.2018

Mu laps lõhkus muusikakoolis oma instrumendi, mis oli kasutuslepinguga talle mängimiseks antud. Lepingu järgne summa sai tasutud muusikakoolile koheselt. Lepingus pole kirjas, kellele peaks instrument jääma, kui olen selle tänu lõhkumisele täies ulatuses hüvitanud. Muusikakool keeldub lõhutud instrumenti mulle andmast. Kas mul on õigus nõuda lõhutud instrumenti endale? Kui jah, siis milliste seadusepunktide alusel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Teie ja muusikakooli vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele Võlaõigusseaduse § 271 mõttes. § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Reeglina üüritud asja hävimisega üürileping lõpeb. Üürilepingu sõlmimisega Teil ei tekki omandit üüritud asja suhtes, seega Teil on kohustus asja pärast lepingu lõppemist muusikakoolile tagastada.
 

Küsimus: Kui teatasime üürikorterist väljakolimisest ette vähem kui 30 päeva, kas siis jääme tagatisrahast ilma?23.10.2018

Tere!
Üürisime korterit aasta ja siis pikendasime üürilepingut. Augustis teatas üürileandja, et tõstab üürihinda 270le (varem oli 250), põhjuseks tõi välja, et varem elasin üksinda ja nüüd elan koos noormehega. 26.sept 2018 teatasime üürileandjale, et peame välja kolima isiklikel põhjustel. 28.septembril teatasime, et korter on puhas ja soovime välja kolida. 1.okt kohtusime maakleri ja üürileandjaga. Maakler hakkas sõimama, et miks me ei teatanud 30 päeva ette. Me teadsime, et tuleb ette teada, aga kahjuks nii juhtus, et pidime kiiresti ümber kolima. Maakleri sõnul maksime vähe üürihinda, kuigi üürileandjaga leppisime kokku 270 eurot kuu + kommunaalkulud. Maakler teatas, et augustikuus pakkus üürileandja meid välja kolida ja lasta uued üürnikuid 300 euro eest kuus +kommunaalid. Üürileandja keeldus, sest olime korralikud üürnikud ja tasusime õigeaegselt raha. Nüüd kui hakkasime välja kolima, teatas maakler, et tagatisraha ei pea tagasi maksma, sest me ei teatanud 30 päeva ette. Üürileandja samuti keeldus ja ütles, et tal pole sellist raha. Kuigi oleme lugenud, et erakorralises situatsioonis on meil õigus välja kolida ja saada tagatisraha tagasi. Korterimajas esines alati naabrite kisa ja peksmised, mis segasid meil rahulikult elada ja õppida. Muidugi me teatasime üürileandjat ja sellega kulus kaua aega ja alles kui me hakkasime välja kolima, rahunes kõik maha. Kuidas meil olla? Kas tõesti pole vähimatki võimalust nõuda tagatisraha? Ette tänades.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Üldjuhul üürilepingu ülesütlemisest peab teavitama 3 kuud ette. Erakorralise lepingu ülesütlemise korral te ei pea üldse ette teavitama. Võlaõigusseaduse § 314 lg 1 järgi erakorraline ülesütlemine on õigustatud kui üürnik ei saa asja üürileandjalt tuleneval põhjusel kasutada. Antud juhul korteri kasutamine ei olnud takistatud ja rahutused naabrite vahel ei olnud üürileandjalt tulenev asjaolu. Seega erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole põhjust.
Võlaõigusseaduse § 308 lg-s 2 on märgitud, et üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Käesoleval juhul ei ole järgitud etteteatamise tähtaeg ja üürileandja tõepoolest võib nõuda ühe kuu üürisummat. Ülejäänud kahe kuu üüri peab üüriandja Teile tagastama kui korteril ei esine puudust, mille peale võiks tagatisraha kasutada puudusega tekkida võivate nõuete tagamiseks.
 

Küsimus: Kas on nii, et kui ma ostan korteri mida müüb kohtutäitur, ei tule minule üle korteri eelmise omaniku võlad?23.10.2018

Mul tekkis küsimus sellise asja kohta:

Vastavalt 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lõikele 2 korteriomandi võõrandamisel täitemenetluses ei vastuta selle omandaja korteriühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.
Kas see tähendab seda et kui ma ostan korteri mida müüb kohtutäitur ei tule minule üle korteri eelmise omaniku võlad?
Kui ma ostan korteri siis kas ma ei pea kinni maksma eelmise omaniku võlgasid?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Jah. Korteriomandi võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses omandaja ei vastuta kortetiühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.