Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?07.04.2020

Tere,
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Peab kaaluma, kas ehk ei esine mõjuvat põhjust üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 tähenduses. Kui negatiivne mõju üürniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks üürnik senise kohtupraktika valguses lepingu lõpetada, sest Riigikohus on lubanud lepingu lõpetamist isegi olukorras, kus mõjuv põhjus on tingitud üürnikust endast (viimasel juhul on küll üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tingitud kahju). Samas ei ole lõpetamisõiguse osas üheselt selge, millised negatiivsed mõjud peab üürnik ära kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.
 

Küsimus: Kas pubi omanikul on õigus lauljale esinemistasu maksmisest keelduda, kuna see laulis eelmisel päeval samas linnas teises pubis?10.12.2019

Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku asuvates kõrtsides, kuna sellisel juhul ei tuleks rahvas enam teisel õhtul seda esinejat kuulama ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust.
Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kirjeldatud olukorras tegemist võib olla käsundulepinguga. Käsunduslepinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) 35. peatükk.
Tavale tuginemine ei ole alus tasu mittemaksmiseks. Selleks, et B-l oleks õigus tasu mite maksta, A peab lepingut rikkuma. VÕS §-st 624 tulenevalt käsundisaaja (antud juhul A) peab teatama käsundiandjale (antud juhul B) kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Vaidlusalune küsimus on kuivõrd oli oluline see asjaolu, et A esines eelmisel õhtul ka teises kohas ja kas A pidi sellest B-d informeerima. Kirjeldatud olukorras ei saa täpselt öelda, kas tegemist oli lepingu rikkumisega A poolt või mitte.

Vastas Ksenia Korolkova
 

Küsimus: Kas vanainimene saab kinkelepingu tühistada või sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma?10.12.2019

Tere. Vanainimene tegi kinkelepingu tuttavale inimesele (sugulasi tal ei ole), kes selleks ise ettepaneku tegi, lubas vanainimest igati abistada. See kokkulepe on ka lepingus kirjas. Nüüd on sellest 2 aastat, maal elav vanainimene ei saa enam ise hästi hakkama, kuid lubatud abi kingisaajalt ta kordagi saanud ei ole, teda ei saa kuidagi kätte ka. Vanainimene läheks hooldekodusse, kuid pensionist selleks ei jätku. Kingitud sai maja, maa, sh metsamaa. Kas ta saab kinkelepingu tühistada või kas saab sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma? Kinnisasja müügist saaks ta piisavalt, et elada puudust tundmata hooldekodus või pansionaadis. Kas saab seda vanainimest kuidagi aidata, kuhu ta peaks pöörduma. Aitäh

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Käesoleval juhul on võimalik kinkelepingust taganeda VÕS § 267 alusel.
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
Kingisaaja käitumist on võimalik kvalifitseerida kõige kolme punkti alla, seega kinkija saab kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest, st taganemiseks ei pea minema notari juurde (RK 3-2-1-8-11). Küll soovitan vastava avalduse saata tähitud kirjaga, et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti ning selle tähtajalisust lihtsam tõendada. Oluline on meeles pidada, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
 

Küsimus: Kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, et asuda tööle täistööajaga töökohal?10.12.2019

Tere.
Kas ja kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, kui inimesel on võimalus asuda tööle täistööajaga töökohal, millega kaasnevad ka kõik sotsiaalgarantiid?
Praegusel juhul makstakse tasu tehtud töötundide alusel, aga palk ja sotsmaks on niivõrd väikesed, et ravikindlustust ei teki. Ka puudub õigus puhkusele.
Aitäh vastuse eest.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Mõistlikum oleks lepingu ennetähtaegse lõpetamise osas kokkuleppele jõudmine. Kui see ei ole võimalik, siis käsundisaaja peab esitama käsundiandjale avalduse käsunduslepingu lõpetamiseks. VÕS §-st 631 tulenevalt tähtajalise käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik ainult siis, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Erakorraline ülesütlemine on lubatud, kui on olemas mingi oluline põhjus, mis välistab käsundi täitmise. Erakorraline ülesütlemine on lubatud näiteks siis, kui käsundi täitmine osutub võimatuks käsundisaaja raske haiguse tõttu, mis ei võimalda enam käsundi täita. Kui põhjust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ei esine ja kui kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, siis käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine ei ole võimalik.
 

Küsimus: Kas võin tõsta üüri hetkel kui meil on kehtiv kuuendat korda pikendatud tähtajaline leping?06.12.2019

Tere!
Üürin korterit samadele inimestele juba kuus aastat. Esialgne leping oli sõlmitud tähtajaliselt 1 aastaks ning iga aasta oleme lepingut pikendanud 1 aasta võrra (tähtajaliselt). Üüri kuue aasta jooksul tõstnud ei ole. Selle aja jooksul on üüri hinnad tegelikult palju tõusnud, olen vahetanud korteris aknad, vahepeal oli naabrite süü tõttu kindlustusjuhtum, "tänu" millele sai korteris vahetatud seinakatted, põrandad, siseuksed jms. Soovin tõsta üüri, kuid kas mul on selleks õigus hetkel kui meil on kehtiv kuuendat korda pikendatud tähtajaline leping? Või saan seda teha alles siis kui tuleb uus lepingu pikendamise tähtaeg? Ja kas siis peaks koos üürisumma tõstmisega tegema edaspidiseks tähtajatu lepingu?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere!

Tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul üüri tõsta ei saa. Juhul, kui Teil oleks sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga leping, siis oleks võimalik kokku leppida eluruumi üüri perioodilises suurenemises. Sellise kokkuleppe saab sõlmida üksnes siis, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga, üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Antud juhul tegemist on üheaastase tähtajalise lepinguga, olgugi et see oli pikendatud kuus korda. Järelikult üüri perioodilises suurenemises kokku leppida ei ole võimalik.

Vastas: Ksenia Korolkova
 

Küsimus: Kas kinnisvara broneeringu tühistamise järel peame loobuma kogu broneeringusummast?10.10.2019

Tere
Käisime abikaasaga vaatamas ühte kinnisvara, mis pakkus huvi. Peale maakleriga kohtumist lubasime abikaasaga antud teemal asja arutada. Võtsime maakleriga uuesti ühendust, et teavitada teda oma otsusest. Olime antud kinnisvarast huvitatud ja maakler soovitas meil ilmtingimata objekt broneerida ja tasuda broneeringutasu (4000 eurot), kuna on veel huvilisi ja muidu jääme antud pakkumisest ilma. Seda me ka tegime, kartes, et keegi muidu jõuab ette meist ning allkirjastasime lepingu. Asja lähemat kaaludes tundsime, et antud objekt käib meile üle jõu, kuigi pank meile laenu annaks. Peale 2 nädalat kaalutlemist teavitasime maaklerit, et soovime broneeringut tühistada, mille peale saime vastuse, et lepingu järgi tagastatakse broneeringutasu ainult juhul kui maakler rikub lepingus tingimusi. Soovikski teada kas meil on mingi õigus talt nõuda antud summat tagasi (kasvõi mingis ulatuses) või on õigus maakleril kogu summa endale hoida.

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata, mis lepinguga on tegemist ja milliseid õiguslikke tagajärgi ta endaga toob.
Samas, kui broneeringuleping on sõlmitud tavalises kirjalikus vormis, kuigi ta peab olema notariaalseltl tõestatud (ehk põhilepinguga samas vormis), siis ta on tühine, s.t kehtetu algusest peale ning teil on õigus nõuda antud summat tagasi alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.
Täpse vastuse saamiseks (lepingule õigusliku hinnangu andmiseks) soovitan pöörduda meie büroo poole ja esitada vastav broneeringuleping. Kontakt: valentin@larssen.ee

Edu soovides.
 

Küsimus: Kuidas saab korteri müüja end kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?10.05.2019

Tere,

Sooviksin teada, kas vana, kuid renoveeritud korteri ostmisel on ostjal õigus esitada peale ostu-müügi lepingu sõlmimist pretensioone korteri seisu osas? Kas ja mis olukorras võib ostja nõuda müüjalt vigade likvideerimist? Milliseid vigu loetakse varjatud/peidetud vigadeks? Näiteks, kui põrand hakkab kriuksuma loomulikust kulumisest või kui vannitoa vuugivahed määrduvad, lae äärtesse tekivad mõrad jne, kas müüja on kohustatud tegelema kõikide korteris ilmnevate vigadega, mis tekivad teatud perioodi jooksul?
Kuidas saab korteri müüja end seadustega kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?

Tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis on lepingutingimustele vastavus seaduse mõttes. Selleks, et korter oleks vastav lepingutingimusele, sellel peavad eelkõige olema Võlaõigusseaduse § 217 lg 2 järgi: 1) kokkulepitud omadused; 2) kokkuleppe puudumisel see peab sobima otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Varjatud puudus on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Näiteks juhul kui puudusele viitab spetsialist võib järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega. Varjatud puudus ilmneb reeglina pärast lepingu sõlmimist, kui vastne omanik hakkab asja kasutama. Varjatud puuduste ilmnemisel saab kinnisvara ostja kasutada õiguskaitsevahendeid müüja vastu, näiteks nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist. Ostjal on aga alati asja ülevaatamise kohustus.
Seega ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada.
 

Küsimus: Milline on alusetu rikastumise nõude aegumise tähtaeg, kas kolm aastat tagasi tehtud laenuosa ja intressimakset ma enam tagasi ei saa?09.05.2019

Võtsime koos elukaaslasega ühise eluaseme (korteri) soetamiseks ühise eluasemelaenu ja olen aidanud kaaslaenutaotlejana tasuda laenu põhiosa ja intresse üle kümne aasta. Nüüd on elukaaslane avaldanud soovi kooselu lõpetada ja mina pean õigeks, et mulle hüvitatakse ühise eluaseme soetamisse tehtud panus kuna mul ei ole võimalik seda enam eluasemena kasutada. Kinnistusraamatus on korteri omanikuks sisse kantud üksnes elukaaslane. Saan aru, et kuna minu õigus korteriomandile ei ole kokku lepitud notariaalselt, siis saaksin oma tehtud panust tagasi nõuda üksnes VÕS alusetu rikastumise sätetest lähtuvalt. Milline aga võiks olla käesoleval juhul kirjeldatud nõude aegumise tähtaeg? Kas on võimalik väita, et üle kolme aasta tagasi tehtud laenu põhiosa ja intressimakseid ma aegumise tõttu enam tagasi nõuda ei saa?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga ning vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie elukaaslane. See asjaolu, et Te ka panustasite korteri laenumakse tegemisele ei oma tähendust.
Ainus võimalus oma sissemaksete tagasi saamiseks on alusetu rikastumine. Täpsemalt võlaõigusseaduse § 1041 ütleb, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
Mis puudutab aegumist, siis üldjuhul nõue aegub kolme aasta möödumisel. Tähtaeg hakkab kulgema alusetu rikastumisest teadasaamise hetkest. Seega te paraku ei saa tagasi nõuda üle kolme aasta tagasi tehtud makseid.
 

Küsimus: Kas selline järjestus on seaduslik: esmalt sissenõudmise kulud, siis viivis, intress ning lõpuks alles põhiosa? 09.05.2019

Lepingus selline punkt:
juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul loetakse
laenuandjale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.

Kas selline järjestus on seadusega kooskõlas, et põhiosa läheb viimasena arvestuses maha.
Olen makse sooritanud 4 päevase hilinemisega, tegin lepingus tuleneva osamakse suuruses ning nüüd öeldakse, et olen võlgu jäänud põhiosamakses. Kas see on võimalik? Loogiline oleks, et olen viivise summa võlgu, sest viivist saab ju arvestada peale põhiosa laekumist.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingus on võimalik kokku leppida ükskõik millistes tingimustes. Lepingu sõlmimisel oli teil võimalus vaielda arvestuskäigu vastu. Kui lepingu sõlmimisel etappil te vastu ei vaielnud, ei ole teil nüüd võimalust arvestuskäikuga mitte nõustuda. Võlaõgusseaduse § 88 lg 8 ütleb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega selline säte lepingus on seaduslik. Tarbijakrediidilepingu puhul on järjekord siiski erinev: 1) võla sissenõudmiseks tehtud kulud; 2) võlgnetav põhisumma; 3) intress; 4) muud kohustused (§ 415 lg 2). Nimetatud järjekorda ei saa pooled tarbija kahjuks muuta.
 

Küsimus: Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud?06.05.2019

Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud? Kuidas suhtuda DVD karpidele kirjutatud hoiatustesse, mis keelavad filmi või plaadi edasimüümise ja levitamise? Kas antud juhul rakendub Autoriõiguse seaduse § 62(4), millega levitamisõigus pärast esmamüüki lõpeb?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Filmide kohta on Autoriõiguse seaduses eraldi säte, millest tuleb lähtuda. § 731 ütleb, et filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.