Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on eelisõigus osta pooleli olev objekt, mis on pankrotis?14.01.2022

Tere.
Soovin osta uusarendust. Sõlmisin arendajaga VÕL kus on kirjas tähtaeg, mis on neli kuud üle VÕL märgitust. Arendaja väidab, et edasi ehitamiseks raha puudub. Ehitis on 75 - 80 % valmis. Nüüd detsembris lubas edasi ehitada aga tunduvalt odavamate materjalidega, kui lepingus. Ähvardab, kui ei meeldi laseb firma pankroti. Kas olen oma sissemaksust ilma, kui firma pankrotis? Kas on eelisõigus osta pooleli olev objekt, mis on pankrotis?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Pankrotivara müüakse kas avalikul enampakkumisel või võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutusel või pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil, kuid mingit pankrotivõlgniku ühe konkreetse võlausaldaja eelisõigust pankrotiseadus selles osas ette ei näe. Kas jääte oma sissemaksust ilma või millises ulatuses sõltub sellest, kas võlgnikul on vara, mida müüa, kas olete oma nõude õigeagselt pankrotipessa esitanud ja kui palju on võlgnikul teisi võlausaldajaid, sest raha makstakse võlausaldajatele välja jaotise alusel.
 

Küsimus: Kas mul on õigus tähtajalist kindlustuslepingust taganeda enne tähtaja lõppu?14.01.2022

Mul on sõlmitud tähtajaline kodu kindlustusleping mis on pikem kui 1 aasta. Kas mul on õigus sellest taganeda enne tähtaja saabumist? Kas sellisel juhul on kindlustusandjal õigus määrata leppe trahvi või muud tasud?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Lepingut nägemata pole võimalik Teie küsimusele detailselt vastata.

Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks võib kindlustusvõtja lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal nimetatud taganemisõiguse kasutamist, nt. kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Kindlustuslepingust taganemine on lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Lepingut on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel ja võimalike lepingus sätestatud leppetrahvide nõudmine on üksnes võlausaldaja õigus, mitte kohustus.
 

Küsimus: Mida teha kui ehitaja ei vasta garantiiremondi nõudele?13.12.2021

2018. aastal valmis kahe ühistu ühishankes parklate asfaltkatendid. On ka projekt. Meie ühistu tasus töö eest vastavalt lepingule, naaberühistu 50%, sest ei olnud töö kvaliteediga rahul ning nad ei võtnud tööd vastu. Ehitaja esitas naaberühistule hagi kohtusse tasumata töö eest, mis kestab tänaseni. Naaberühistu tahab, et meie esitaks ehitajale hagi kohtusse selle eest, et suure saju korral uputab sadevesi nende parklat. Vesi jookseb ebaõige kalde tõttu nende alale - mitte meie elamu sademekaevudesse. Ka mitte nende sademekaevudesse. Lõpuks ikkagi sademekaevudesse ka mingi määral. Seadus näeb ette, et ühelt krundilt teisele ei ole lubatud sademevett juhtida. Oleme teinud ehitusalal järelmõõtmised ja vigu on tunnistanud ka pädev teedeinsener. Ehitajale on esitatud 2 kirjalikku ja põhjendatud taotlust garantii korras ehitusvead parandada, kuid ehitaja ei vasta lihtsalt. Tööde garantii on 4 aastat ja lõpeb 2022. aasta oktoobris. Mida teha.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

Kui töövõtja ei täida lepingut, siis iseenesest võib nõuda kohustuse täitmist (ka kohtus), kuid Teie kirjeldatud olukorras oleks selline nõue majanduslikult ebaotstarbekas, sest kedagi ei saa mingiks tegevuseks sundida. Jah, kohtutäitur võib täitemenetluse raames teha otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse, kuid teie olukorda see ei parandaks. Minu hinnangul oleks käesoleval juhul otstarbekas lasta tööd parandada teisel töövõtjal (juhul kui tööd on kiireloomulised), puudustega tööde osas aga alandada hinda (VÕS § 112) ja esitada nõue enammakstud summa tagastamiseks vastavalt VÕS §§ 112 lg 3, 189 lg 1 ja § 191 lg 1 sätestatule.
 

Küsimus: Kas pikendamata lepingu hilisem suusõnaline luba korteris elamiseks läheb tähtajatu lepingu alla?01.12.2021

Tere.
Elan üürikorteris alates 06.01.2019 ja varsti saab 3 aastat täis. Üürileandja polnud ametliku üürilepingu tegemisest huvitatud. Esimese aasta sees lasi üürileandja enda kindlustunde mõttes paberile kirjutada minu andmed sisuga, et elan seal teatud kuupäevani, milleks oli 6 kuud. Hiljem pikendasime seda veel 3 kuud. Mõlemal korral oli paberit vaid üks eksemplar, mis jäi üürileandjale. Peale seda me uut tähtaega ei määranud ja üürileandja ütles, et võin elada seal edasi. Põhjuseks minu kui korraliku üürniku usaldamine. Nüüd nädal tagasi 12.11.2021 andis üürileandja teada, et see korter läheb müüki ja andis mulle 1 kuu välja kolimiseks. Nädal aega hiljem täna 21.11.2021 käis üürileandja maakleriga pilte tegemas ja korterit hindamas. Üürileandja ütles täna, et kuna ta andis teada korteri müügist 12.11.2021 siis sellest ajast hakkas kehtima ka minu 1 kuu pikkune väljakolimise tähtaeg. Kas pikendamata lepingu säärane paber ja hilisem suusõnaline luba korteris elamiseks läheb tähtajatu lepingu alla? Ja kas mul on tõesti praeguseks vaid 3 nädalat jäänud välja kolimiseks või on mul õigus selles korteris elada veel 3 kuud? Nagu ma aru sain, siis peab ka maakler kirja panema, et mis ajaks on korter vabastatud. Juhul kui mul on õigus 3 kuule, siis kuidas vältida seda, et maakler paneb korteri tühjenemise kuupäevaks praeguse üürileandja kehtestatud tähtaja 1 kuu? Sooviks teada oma õigusi, et siis korteri omanikule edasi öelda. Tänan!

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere.

VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Seega muutus üürileping tähtajatuks pärast Teie mainitud kolmekuulise tähtaja möödumist. VÕS § 312 lg 1 kohaselt eluruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest (VÕS § 311 lg 2). Kui ülesütlemisest teatati teile 12.11.2021, siis teil on õigus eluruumi kasutada kuni 12.02.2022. See, mida kavatseb teha maakler ei saa omada õiguslikku tähendust. Korteri Teie nõusolekuta "tühjendamine" on käsitatav eluruumist väljatõstmisena ja tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga. Nimelt KarS § 314 lg 1 kohaselt karistatakse ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest rahalise karistusega.
 

Küsimus: Kas on õigus kompensatsioonile, kui kütte paigaldaja ei teinud tähtaegselt valmis ja tekitas mulle lisakulu?07.10.2021

Maksime hinnapakkumise alusel maakütte paigaldajale. Kõigepealt tuli kohale ja lõhkus vana küttesüsteemi välja ja ette teatamata kadus nädalaks ajaks. Samal ajal langes ilma kütteta majas temperatuur 10 kraadini, kus igapäevaselt inimesed sees elama pidid. Nädal hiljem paigaldas seadme aga mingi jupp oli puudu seega sai seadme tööle ainult elektrikütte pealt, mis on väga ebaefektiivne. Kulus veel nädal, siis soovis paigaldaja saada lisatasu viidates suurenenud kulutustele, kuigi mingeid lisatöid juurde ei tulnud, samal ajal kulutas pump üle 1000kw elektrienergiat. Sõlmitud lepingus muidugi sellist stsenaariumi kirjeldatud ei ole. Kas mul on võimalik küsida kompensatsiooni otseste ja kaudsete kulude kohta, mis selline planeerimatus on tekitanud? Vabatahtlikust kompenseerimisest see firma keeldus. Ma mõtlen, et kuidas on võimalik ilma tagajärgedeta nädalaks muuta kellegi kodu elamiskõlbmatuks?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Küsimusele, kas on õigus kompensatsioonile, kui kütteseadme paigaldaja ei teinud tähtaegselt tööd valmis ja tekitas lisakulusid, on vastus jaatav. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel (VÕS § 115 lg 1). See puudutab ka töövõtulepingut. Kui töövõtulepingus on pooled kokku leppinud töö eelarves, siis töövõtjale on see mittesiduv üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. Seega ei saa töövõtja nõuda lisatasu tuginedes üksnes sellele, et tema kulutused on suurenenud.

Lepingut nägemata pole võimalik küsimustele detailsemalt vastata.
 

Küsimus: Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?15.09.2021

Kas on võimalik teha korteri kinkeleping pangalaenuga ostetud korterile kui laen pole veel täielikult kustutatud?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere

TsÜS § 76 lg 1 sätestab, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, sama prg lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.

Seega korterit on võimalik käsutada (kinkida) isegi olukorras, kui laen on tagastamata ja laenulepingus on võõrandamise õigus välistatud, kõne alla võib tulla üksnes lepinguliste sanktsioonide rakendamine (nt leppetrahv). Praktikas selliseid piiranguid vähemalt panga ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes vähemalt üldjuhul siiski ei ole ja panditud vara võõrandamine lepingulisi sanktsioone kaasa ei too.
 

Küsimus: Kuidas edasi käituda, kui mulle tuli pakk kaubaga ja arve ka lisatud, aga ma ei ole midagi tellinud?14.06.2021

Tere,

Mõned päevad tagasi tuli minule Hollandist postisaadetis, millel sees sokid ja arve, kus tänati mind tellimuse eest ning paluti arve tasuda Kontaktikeskus OÜ arveldusarvele SEB pangas. Mingit tellimust ma teinud polnud ja saatsin arvel olnud meiliaadressile ka sellekohase meili, millele vastust senini pole saanud.
Kuidas tuleks edasi toimida?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tegemist on agressiivse kauplemisvõttega tarbijakaitseseaduse § 18 lg 4 p 6 tähenduses, mille kohaselt kauplemisvõtet peetakse alati agressiivseks ja selle kasutamine on keelatud, kui sellega kaasneb kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine. Võite teatada sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Lepingut Teil kauplejaga sõlmitud ei ole, seega ei ole Teil ka mingeid tasumisega seotud kohustusi. Kaupa ei saa kaupleja Teilt tagasi nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest kõnealuste sätete kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees. Kui üleandja ehk kaupleja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust konkreetse tarbija ees, siis ei saa ta kaupa alusetu rikastumise sätete alusel ka tagasi nõuda. Seega mida Te sokkidega teete (kas kasutate või hävitate) on Teie otsustada, mingeid kohustusi Teile sellest saadetisest ei teki.
 

Küsimus: Kuidas on võimalik tähtajalist töövõtulepingut töövõtjana ennetähtaegselt lõpetada, kuna tingimusi muudetakse pidevalt?07.06.2021

Sõlmisin tähtajalise töövõtulepingu töövõtjana. Lepingus on töö sisuks märgitud festivali korraldamisega seotud projektijuhtimine kuni lepingu lõppemiseni ning tasumine igakuiselt lepingu kehtimise jooksul. Konkreetses tulemis (sündmuse toimumine) me lepingus kokku ei leppinud. Töö võtsin vastu, teades, et mul on võimalik iseseisvalt protsesse juhtida ja teha tööd mulle sobival ajal ja kohas, leppides töö tellijaga kokku konsultatsiooni ajad. Töö käigus on selgunud, et töö sisu ja kulg muutub pidevalt vastavalt tellija soovidele. Näide 1: tellija lubas, et sündmus ei toimu algselt kokkulepitud viisil sel juhul, kui projekt ei saa teatud fondist rahastust. Koostasin vajalikud taotlused, kuid fondi eitava vastuse järel ei teinud tellija plaanides muudatusi, vaid andis korralduse koostada uued taotlused teistesse fondidesse. Näide 2: tellija plaani kohaselt pidin tegema ettevalmistusi 5 koolituse korraldamiseks, kuid mõne aja pärast sain korralduse teha ettevalmistusi 19 koolituse korraldamiseks. Selliste pidevate muudatuste tõttu ei ole mul võimalik oma tööaega enam planeerida. Tellija on väljendanud, et ootab minult kuus teatud arvu tunde tööd, kuigi see ei ole lepingus kirjas ja lepingu sõlmimisel rääkisime vaid umbkaudselt võrreldavast töömahust (0,5 koormus), tellija soovib pidevalt kõike kooskõlastada ja ise protsessi juhtimisega tegeleda. Lepingu lõpetamise tingimusi lepingus ei ole.
Kas ja kuidas on võimalik sellist tähtajalist töövõtulepingut töövõtjana ennetähtaegselt lõpetada?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Teie kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on üldse küsitav, kas tegemist on töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Ehk siis töövõtulepingu esemeks on teatud (konkreetse) tulemuse saavutamine, mitte konkreetse töömahu (töötundide) täitmine. Teie lepingu puhul võib tegemist olla hoopis käsunduslepinguga, millega käsundisaaja kohustub osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Oluline on lepingu sisu, mitte selle pealkiri. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Kui tegemist on siiski töövõtulepinguga (lepingut nägemata pole võimalik sellele küsimusele jaatavalt vastata) ja kui tellija lepingut rikub, siis ka töövõtulepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata (erakorraliselt) üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kõnealune säte on kohaldatav ka käsundilepingu puhul.

VÕS § 652 sätestab ka tellija viivituse tagajärjed, töövõtulepingu ülesütlemisel võib tugineda ka VÕS § 652 lg-tele 2 ja 3. Nimetatud sätete järgi, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui lepingu teine pool ei ole tähtajaks servituute kustutanud?02.06.2021

Ostsime eelmisel aastal uusarendusse maja, kus peal olid erinevad servituudid. VÕL ajal sai kokkulepitud ehitajaga (notariaalselt) et antud servituudid kustutatakse AÕL ajaks, kahjuks selleks ajaks polnud endiselt suudetud neid maha võtta, kuid teise poole jurist lubas notaris, et kohe kohe on asjad valmis, seetõttu allkirjastasime ikka lepingu, kuid lepingusse sai punkt, et servituudid peavad olema korras 1.jaanuar 2021, või hakkab teisel osapoolel tiksuma viivis.

Tänase seisuga (1.juuni 2021) pole suudetud kõiki servituute veel endiselt kustutada. Kas meil on õigus saata välja viivise nõue? Omalt poolt oleme ärgitanud vastaspoolt kogu aeg asjaga tegelema (meilid olemas), tegime ka avaldused, et neil õigus tegeleda meie maa servituutidega.

Ehk mis oleks õiglased järgmised sammud? Sest teoorias kui me sooviks enda maja maha müüa, siis pank ei anna laenu servituutidega maale.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Võlausaldaja võib võlgnikult nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Teie kirjeldatud lepinguline sanktsioon on käsitletav minu hinnangul pigem leppetrahvina. Tuleb silmas pidada, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega tuleb Teil vastav nõue juba praegu esitada.

Servituutide temaatikat, teadmata nende sisu, ei ole võimalik kommenteerida. Iseenesest võite Te müüjalt küll nõuda vastava kohustuse täitmist, kuid üksnes siis kui kohustuse täitmine on müüja jaoks võimalik. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Siin võibki tekkida küsimus, kas müüja jaoks on vastava kohustuse (servituutide lõpetamine) täitmine üldse võimalik.
 

Küsimus: Kas see kehtib ka varjatud vigade puhul, kui lepingusse sai et hilisemaid pretensioone ei rahuldata?27.05.2021

Tere,
Soetasime elukaaslasega veebruaris maja. Nüüdseks ilmnes, et katusekonstruktsioonid ei ole terved. Tegu on lamekatusega ja ostu hetkel, kuna oli väljas korralik lumi, polnud ka katusel miskit näha. Hetkeseisuga tundub, et katus kunagi lekkinud, mis tagajärjel konstruktsioon mädanenud/pehkinud. Uus tõrvapapp vanale peale pandud ja sellega niiöelda nagu viga parandatud. Veel lõhkes küttes keskkütte toru seina sees talvel. Lasin kindlustusel töömehe kutsuda kes lekke likvideeris. Nüüdseks kui seina lahti võtsin ilmnes et sein täiesti mäda alt, et vesi lekkinud seal süsteemis juba pikemat aega vaid lihtsalt kuna me korralikult kütma hakkasime, lõi agu lihtsalt suuremaks, mille peale me ka siis lekke avastasime. Aga kuna ei tundunud algul vee kahjustusi ja seda ei märganud ka kohe hetkel santehnik, kes vea eemaldamiseks lihtsalt torud läbi lõikas ja lihtsalt ühe radika süsteemist välja lõikas. Samuti ka kütmise käigus hakkas lekkima duširuumi lae peal olev keskkütte paisupaak, mistõttu vesi tilkus läbi lae duširuumi. Ehk teisisõnu oli küttesüsteem vigane juba ostu hetkel, aga kuna torud ja paisupaaks siis seina taga ja lae all, polnud viga võimalik kohe märgata. Üleandmis-akti sai ka märgitud punkt, et hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Kas see kehtib ka siis varjatud vigade puhul? Ostetud sai eraisiku käest maja.

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). Müüja vastutab VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud ega pidanudki teadma (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-d 18 ja 19; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 35). Riigikohus on leidnud oma praktikas sedagi, et müüja vastutust ei mõjuta isegi see, kui ostja võtab endaga kaasa asja ülevaatusele inimese, kes on ehitusalase kogemusega, varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Viidatud sätted lubavad väita, et Teie kirjeldatud varjatud puuduse eest müüja vastutab ja seda vaatamata sellele, et üleandmise ja vastuvõtmise aktis on märgitud "hilisemaid pretensioone ei rahuldata".