Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab korteri müüja end kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?10.05.2019

Tere,

Sooviksin teada, kas vana, kuid renoveeritud korteri ostmisel on ostjal õigus esitada peale ostu-müügi lepingu sõlmimist pretensioone korteri seisu osas? Kas ja mis olukorras võib ostja nõuda müüjalt vigade likvideerimist? Milliseid vigu loetakse varjatud/peidetud vigadeks? Näiteks, kui põrand hakkab kriuksuma loomulikust kulumisest või kui vannitoa vuugivahed määrduvad, lae äärtesse tekivad mõrad jne, kas müüja on kohustatud tegelema kõikide korteris ilmnevate vigadega, mis tekivad teatud perioodi jooksul?
Kuidas saab korteri müüja end seadustega kaitsta, et ostjal ei oleks alust nõuda kompensatsioone peale lepingu sõlmimist?

Tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis on lepingutingimustele vastavus seaduse mõttes. Selleks, et korter oleks vastav lepingutingimusele, sellel peavad eelkõige olema Võlaõigusseaduse § 217 lg 2 järgi: 1) kokkulepitud omadused; 2) kokkuleppe puudumisel see peab sobima otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Varjatud puudus on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Näiteks juhul kui puudusele viitab spetsialist võib järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega. Varjatud puudus ilmneb reeglina pärast lepingu sõlmimist, kui vastne omanik hakkab asja kasutama. Varjatud puuduste ilmnemisel saab kinnisvara ostja kasutada õiguskaitsevahendeid müüja vastu, näiteks nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist. Ostjal on aga alati asja ülevaatamise kohustus.
Seega ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada.
 

Küsimus: Milline on alusetu rikastumise nõude aegumise tähtaeg, kas kolm aastat tagasi tehtud laenuosa ja intressimakset ma enam tagasi ei saa?09.05.2019

Võtsime koos elukaaslasega ühise eluaseme (korteri) soetamiseks ühise eluasemelaenu ja olen aidanud kaaslaenutaotlejana tasuda laenu põhiosa ja intresse üle kümne aasta. Nüüd on elukaaslane avaldanud soovi kooselu lõpetada ja mina pean õigeks, et mulle hüvitatakse ühise eluaseme soetamisse tehtud panus kuna mul ei ole võimalik seda enam eluasemena kasutada. Kinnistusraamatus on korteri omanikuks sisse kantud üksnes elukaaslane. Saan aru, et kuna minu õigus korteriomandile ei ole kokku lepitud notariaalselt, siis saaksin oma tehtud panust tagasi nõuda üksnes VÕS alusetu rikastumise sätetest lähtuvalt. Milline aga võiks olla käesoleval juhul kirjeldatud nõude aegumise tähtaeg? Kas on võimalik väita, et üle kolme aasta tagasi tehtud laenu põhiosa ja intressimakseid ma aegumise tõttu enam tagasi nõuda ei saa?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga ning vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie elukaaslane. See asjaolu, et Te ka panustasite korteri laenumakse tegemisele ei oma tähendust.
Ainus võimalus oma sissemaksete tagasi saamiseks on alusetu rikastumine. Täpsemalt võlaõigusseaduse § 1041 ütleb, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
Mis puudutab aegumist, siis üldjuhul nõue aegub kolme aasta möödumisel. Tähtaeg hakkab kulgema alusetu rikastumisest teadasaamise hetkest. Seega te paraku ei saa tagasi nõuda üle kolme aasta tagasi tehtud makseid.
 

Küsimus: Kas selline järjestus on seaduslik: esmalt sissenõudmise kulud, siis viivis, intress ning lõpuks alles põhiosa? 09.05.2019

Lepingus selline punkt:
juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul loetakse
laenuandjale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.

Kas selline järjestus on seadusega kooskõlas, et põhiosa läheb viimasena arvestuses maha.
Olen makse sooritanud 4 päevase hilinemisega, tegin lepingus tuleneva osamakse suuruses ning nüüd öeldakse, et olen võlgu jäänud põhiosamakses. Kas see on võimalik? Loogiline oleks, et olen viivise summa võlgu, sest viivist saab ju arvestada peale põhiosa laekumist.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingus on võimalik kokku leppida ükskõik millistes tingimustes. Lepingu sõlmimisel oli teil võimalus vaielda arvestuskäigu vastu. Kui lepingu sõlmimisel etappil te vastu ei vaielnud, ei ole teil nüüd võimalust arvestuskäikuga mitte nõustuda. Võlaõgusseaduse § 88 lg 8 ütleb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega selline säte lepingus on seaduslik. Tarbijakrediidilepingu puhul on järjekord siiski erinev: 1) võla sissenõudmiseks tehtud kulud; 2) võlgnetav põhisumma; 3) intress; 4) muud kohustused (§ 415 lg 2). Nimetatud järjekorda ei saa pooled tarbija kahjuks muuta.
 

Küsimus: Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud?06.05.2019

Kas Eestist ja mujalt Euroopast ostetud kasutatud DVD filmide müük nn järelturul on lubatud? Kuidas suhtuda DVD karpidele kirjutatud hoiatustesse, mis keelavad filmi või plaadi edasimüümise ja levitamise? Kas antud juhul rakendub Autoriõiguse seaduse § 62(4), millega levitamisõigus pärast esmamüüki lõpeb?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Filmide kohta on Autoriõiguse seaduses eraldi säte, millest tuleb lähtuda. § 731 ütleb, et filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
 

Küsimus: Kuidas peaksin tõestama tekkinud kahju, kui rentnik taastas puudulikult välja monteeritud köögimööbli?06.05.2019

Tere,
Tähtajalise rendilepinguga rentnik lammutas omavoliliselt minu köögimööbli ja asendas selle enda omaga. Minu detailid viskas õue ja need riknesid. Esitasin talle nõude köögimööbel taastada ja midagi ta tegi, aga see ei ole samaväärne.
Milliste dokumentidega ma peaksin nüüd tõestama tekkinud kahju? Kui kaua on mul aega nõude esitamiseks peale ruumide üle andmist?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Teil on võimalus esitada kahju hüvitamise nõuet. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai.
 

Küsimus: Kas osaühingu osa kinkelepingu tingimus on õiguslik, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda?03.04.2019

Tere. Osaühingu osa kinkelepingu notariaalaktis on kirjas tingimus, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda kinkelepingust taganemiseks võlaõigusseaduses ette nähtud alustel.
Kas see tingimus on õiguslik ja kehtiv?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Sellist taganemise võimalust välistada ei saa. Ülejäänute lepingust taganemise aluste välistamine kinkelepingus on küll võimalik.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui ehitaja ei tule ahju korda tegema, isegi viga möönis aga ei anna näole, leping ka olema?03.04.2019

Tere. Erafirma ehitas ahju, kuid ignoreerib ahjul tekkinud puuduste kõrvaldamisest. Olemas ka leping, mis teda selleks kohustab, lepingus ka märgitud 5 a garantii. Alguses käis korra ka kohapeal, tegi fotod lahtistest kividest koldes, möönis, et vale segu kasutatud, kivid tuleb uuesti kinnitada, lubas tulla, kuid 2 kuud tuleb. Pole minu e-kirjadele, telefoni kõnele ja sms vastanud. Millised võimalused on minul lepingu poolelt nõuda lepingu täitmist. Kas ongi ainult tsiviilkohtusse pöördumise võimalus

Lugupidamisega,

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul töö ilmselgelt ei vasta lepingutingimustele ja Teil on õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Kuna töövõtja ei vasta Teile, uue töö tegemine või parandamine on loomulikult võimatu. Seega lahendus oleks paranduste või uue töö tegemine omal kulul ja siis juba Teie poolt sellele kulutatud raha nõudmine võlgnikult. See on võimalik kas maksekäsu kiirmenetluses või tavapärases hagimenetluses.
 

Küsimus: Kui kingin alaealisele korteri, kas siis see võib minna tema vanemate võlgade katteks?28.03.2019

Soovin alaealisele (korteri) kinkelepingu teha. Alaealise lapsevanemal on aga kohtutäituri poolt nõuded peal. Kas need laienevad ka alaealisele lapsele, ehk siis kohtutäitur saab selle pöörata lapsevanema sissenõudeks?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Korter hakkab kuuluma lapse omandisse, mitte tema vanemate omandisse. Lisaks senikaua kuni korteriomanik on alaealine, selle korteriga seotud tehinguid saavad (vanemad kui seaduslikud esindajad) teha vaid kohtu eelneval nõusolekul. Seega kohtutäituri nõue korterile ei laiene.
 

Küsimus: Mis aja jooksul pean esitama pretensiooni müüjale, kui peaks avalduma ostetud korteri varjatud puudused?28.03.2019

Tere
Ostis korter (10 aastat vana maja). Kui tekib varjatud puudusi, siis mis on tähtaeg, mille jooksul maksimaalselt saan pretensioone nende kohta esitada, kui on selge, et müüja pidi olema varjatud puudusega nö kursis? Kas 2 või 3 aastat? Paluks viidet paragrahvile.

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Müügilepingust tulenevad nõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 227 esimese lause järgi kolme aasta jooksul korteri üleandmisest.
 

Küsimus: Kas endine töötaja tohib kasutada tööl tehtud objekti fotosid kui "enda tehtud tööd"?05.03.2019

Tere.

Avastasime, et endine ehitaja kasutab ehitusobjektil tehtud pilte kui "Tehtud tööd" reklaamina. Kas tal on õigus kasutada enda tehtud pilte, võõrast varast, ilma omaniku loata?

Ette tänades,

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Teose loomisel tekivad autoril isiklikud ja varalised õigused. Isiklikud õigused on näiteks õigus esineda teose autorina, teha teoses muudatusi ja otsustada teose avalikustamise üle. Varalised õigused on näiteks õigus teha teosest koopiaid, neid levitada ja esitada – sisuliselt käituda viisil, mis võimaldab teosest tulu teenida. Tööandjale lähevad üle ainult varalised õigused teosele, mis on loodud tööülesannete piires. Antud juhul on tegemist isiklike õigustega (töötaja avalikustab oma tööd nagu enda tehtud töö) ehk esineb teose (töö) autorina. Isiklikud õigused ei lähe tööandjale üle ja seega töötajal on õigus pilte avalikustada.