Äriõigus


Küsimus: Kas ilma volituseta edasi tegutsenud juhatuse liikmelt saab kahjutasu nõuda, kuna samal ajal juhtis ka oma sama ala firmat?17.03.2015

8 aastat tagasi võttis osaühing A töölepinguga tööle töötaja B. Samal aastal määrati ta osanike otsusega osaühing A juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks olemise tähtaeg möödus, uut osanike otsust ei tehtud, kuid töötaja B jätkas reaalselt juhatuse liikme töökohustuste täitmist: juhtis firma tööd, sõlmis lepinguid, allkirjastas juhatuse liikmena osaühingu nimel mitmesuguseid dokumente, sh majandusaasta aruandeid jne. Paar kuud tagasi selgus, et töötaja B oli juba rohkem kui aasta tagasi asutanud firma C, mis tegutses samal alal osaühinguga A ja oli ka firma C juhatuse liige. Tasutud käibemaksust saab järeldada, et firma C on tegutsev ettevõte. Töötaja B töölepingus firmaga A oli punkt, mis keelas töötajal B osanike nõusolekuta töötada samal alal teises firmas.
Asjaolude väljatulemisel töötaja B lahkus firmast A omal soovil. Kahjuks võttis ta endaga kaasa ka suure osa firma A klientidest. Kas antud juhtumil on võimalik rakendada Äriseadustiku § 185-t? Kas osaühing A osanikel on mingi võimalus esitada töötajale B kahjunõue? Kuidas käib sellise kahjunõude esitamine ja milliseid kahjusid on võimalik sisse nõuda?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Täpse vastuse andmine eeldaks faktiliste asjaoludega (sh poolte vahel sõlmitud lepingutega) põhjalikku tutvumist. Üldpõhimõte on aga selline, et juhatuse liikme volitused on seotud otsusega, millega juhatuse liige ametisse määrati. Seega kui volitused on lõppenud, siis pole enam tegemist juhatuse liikmega. Samas võib poolte käitumisest nähtuda, et osanikud olid nõus juhatuse liikme volituste pikendamisega. Kokkuvõttes on ilmselt võimalik panna B vastutama ka ÄS § 158 alusel, kuid võimalik, et enne tuleks vormistada täiendav osanike otsus B volituste kohta vaidlusalusel perioodil.

Kui B täitis osa oma ülesannetest töötajana, kohalduvad talle ka konkurentsipiirangu kokkulepe (kui vastav kokkulepe sisaldub töölepingus) ja saladuse hoidmise kohustus (mis tuleneb seadusest). Kuna B tegutses ka konkureerivas ettevõttes, on suure tõenäosusega vähemalt saladuse hoidmise kohustust rikutud.

Kokkuvõttes on suur tõenäosus, et B vastu on võimalik esitada nõue tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Siiski on vajalik eelnevalt kõiki asjaolusid põhjalikumalt analüüsida.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee