Äriõigus


Küsimus: Kuidas oma endise osaühingu juhatusest tagasi astuda, kui omanikku kellele taotlus esitada, ei eksisteeri?26.10.2015

Masuajal sai välja kuulutatud ühe minule kuuluva osaühingu pankrot. Sellele osaühingule kuulus ka üks teine osaühing, mis tollel hetkel aktiivselt ei tegelenud. Kuna see OÜ oli tollel hetkel käibemaksukohuslane, võõrandas pankrotihaldur selle huvitatud kolmandale isikule. Notaris sai vormistatud nii osa üleandmine kui ka põhikirja muudatus ja juhatuse liikmete vahetus.
Kuna aga Maksuamet üsna kohe peale seda kustutas ettevõtte KMKR-registrist, kadus ostjal huvi firma vastu ja nad ei registreerinud Äriregistris ka juhatuse muudatust, vaatamata minu korduvatele palvetele. Olen seda nüüd ligi 5 aastat meelde tuletanud nii neile kui asja ajanud pankrotihaldurile, aga tulemusteta.
Tänaseks on OÜ omandanud osaühing Äriregistrist kustutatud aastaaruannete esitamata jätmise tõttu.
Kuidas nüüd edasi käituda? Enam pole mul juhatuse liikmena ka kellelegi tagasiastumispalvet esitada, kuna omanikku ei eksisteeri.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Saan asjaolude kirjeldusest aru nii, et notari juures vormistati dokument, mille kohaselt Te pole enam juhatuse liige. Kui see oli nii, siis Teie volitused juhatuse liikmena on lõppenud ja soovitan Teil esitada äriregistri pidajale ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena on notari juures sõlmitud dokumenti märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka notari juures koostatud dokument) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee