Äriõigus
Küsimus: Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja?02.03.2016
Tere!
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Kas aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus (millega otsustati väga suure tehingu teostamine) on pädev kui protokollile ei kirjuta alla koosoleku juhataja. Põhjuseks koosoleku juhataja isikut puudutavad koosolekul esitatud ja protokollitud küsimused, mis on seotud 2,5 aastat tagasi temale võõrandamiseks antud äriühingu vara (väärtus üle 3000 euro) olemasolu ja võõrandamise käigu kohta. Ta nõuab nimetatud teema protokollist eemaldamist, mida protokollija ei nõustu tegema. Protokoll oli kättesaadav aktsionäridele vastavalt seaduses toodud tähtajal kuigi ilma koosoleku juhataja allkirjata. Oma eriarvamust ta ka siiani (1.5 kuud hiljem) ei ole lisanud. Koosolekul vastuvõetud otsuse alusel juba tegutsetakse. Samuti ei ole koosoleku juhataja (nõukogu esimees) siiani vastanud koosolekul esitatud järelpärimisele selle suure tehingu (millega reaalselt seatakse ohtu äriühingu edasine tegutsemine) teostamiseks esitatud analüüside olemasolu kohta (nõue protokollitud). Nõukogu esimees selgitas üldkooslekul aktsionäridele võimalust vara (üle 2/3 aksiakapitalist) müüa ja saadud raha jagada dividendideks.
Kuidas kutsuda tagasi nõukogu kui nõukogu 2-l liikmel on üle 50 % aktsiaid ja seega üldkoosolekul ka hääli.
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
ÄS § 301.1 kohaselt on aktsionäride üldkooosoleku otsus tühine, kui:
1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
Sama pragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Kuigi ÄS § 304 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla protokollija ja koosoleku juhataja, siis ei näe seadus ette, et antud rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Nt võiks otsuse tühisuse kaasa tuua kui üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalne ning seda nõuet ei järgita või kui protokoll on üldse jäetud koostamata. Koosoleku protokoll üksnes kajastab otsuste vastuvõtmist, mitte ei ole ise otsuseks. Lisaks koostatakse protokoll pärast koosoleku toimumist ning kui näiteks koosoleku juhataja enne allkirjastamist sureb, ei muutu sellega tühiseks kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused.
Kui otsus on kehtiv, oleks võimalik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt ÄS §-le 302. Otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda vaid see otsuse tegemisel osalenud isik, kes otsuse tegemise käigus lasknud oma vastuväite protokollida. Otsuse vaidlustamine on võimalik kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Juhul kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ei ole üldkoosoleku otsus enam vaidlustatav.
Vastuseks Teie küsimusele seoses nõukogu tagasikutsumisega. Reeglina saab nõukogu liikme tagasi kutsuda üldkoosolek, ent nõukogu liikme tagasikutumine on võimalik ka kohtu kaudu. Äriseadustiku § 319 lg 5 kohaselt on aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuid kellel puudub nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (s.o reeglina 2/3) või kellel puudub üldse võimalus konkreetse nõukogu liikme tagasikutsumisel hääletada põhjusel, et nõukogu liiget ei määra põhikirja kohaselt üldkoosolek, on õigus mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Seega peab aktsionär esitama kohtule hagiavalduse ning hagejaks saab olla aktsionär või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ning kostjaks aktsiaselts. Nõude peamine ja kõige olulisem eeldus on mõjuva põhjuse olemasolu. Eelkõige võib mõjuvaks põhjuseks olla nõukogu liikme kohustuste oluline rikkumine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Äriõigus