Äriõigus

Äriseadustiku §-i 135 lg 2 järgi ei vastuta osaühingu osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest ning sama §-i lg 3 kohaselt vastutab osaühing ise oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

Pankrotiseaduse (§ 108 lg 1, 2) kohaselt muutub pankroti korral võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Antud juhul muutub pankrotivaraks osaühingu vara, mis oli osaühingul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Seega rahuldatakse võlausaldajate nõuded osaühingu varast ja osanike isikliku vara arvelt nõudeid ei rahuldata.

Sellegi poolest on olemas ka reaalne võimalus, kus pankrotis äriühingul tekib endise omaniku või juhatuse liikme vastu nõue, kui nimetatud isiku tegevusega on äriühingule tekitatud süülist kahju (äriseadustiku § 187 ja § 188).

Reeglina aga omanik või juhatuse liige ettevõtte kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta ning piiratud vastutusega äriühingute kaudu tegutsemise peamiseks eeliseks ja eesmärgiks ongi just omaniku vastutuse piiramine.