Äriõigus


Küsimus: Kui juhatuse liige pole koosoleku kutset kätte saanud kas peab saatma korduskutse või tegema koosoleku 2/3 osanikega?21.04.2021

Tere.
Kui osanikule on saadetud tähitud kirjaga osanike koosoleku kokku kutsumise teade 9.03.2021 ja koosoleku aeg on 19.03.2021 aga kirja ei ole ta siiani kätte saanud, siis kas pean saatma eraldi meili veel koosoleku kokkukutsumisest või on seaduslik, kui koosolekul osaleb 2/3 osanikest ainult.
Päevakorras on punkt Juhatuse liikme tagasikutsumine.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Äriseadustiku § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Riigikohus on lahendi nr 2-16-17508 p-s 10 selgitanud, et ÄS § 172 lg 1 teine lause annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja või elektronposti aadressil. Kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks ÄS § 172 lg 1 teises lauses ette nähtud korda. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik.

Viidatud lahendi p-s 13 on kohus muuhulgas selgitanud, et teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab. Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga.

Koosoleku kokkukutsumise teate e-kirja teel kättetoimetamist on Riigikohus selgitanud lahendi nr 3-2-1-10-17 p-s 15. Juhul kui osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga, loetakse osanike koosoleku teade õigeaegselt saadetuks, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti.

Eelpool toodust tulenevalt puudub seadusjärgne kohustus koosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks paralleelselt posti ja e-kirja teel. Kui koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanike nimekirja kantud aadressil või muul teadaoleval aadressil on koosoleku kokkukutsumise teade edastatud nõuetekohaselt. Koosoleku teate kättetoimetamisel on oluline jälgida ka ÄS § 172 neljandas lauses toodud tähtaega, st teade peab jõudma adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Esitatud kuupäevadest lähtuvalt ei jõuaks täiendav, e-kirja teel saadetav koosoleku kokkukutsumise teade, enam õigeaegselt adressaadini.

Osanike otsus on osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee