Äriõigus

Osaühingu omanikuks olemine ei eelda automaatselt aktiivset osalemist osaühingu igapäevases töös, kui osanike vahel ei ole selgelt kokku lepitud teisiti. Seega võib osanik üldjuhul ise valida, kas ta soovib osaühingu igapäevases töös osaleda või mitte. Kui osanik on otsustanud jääda passiivseks osanikuks, siis ei võta see temalt ära õigust dividendide saamisele.

Osaühingu igapäevase juhtimise eest kannab vastutust juhatus. Kui juhatuse liige ei osale osaühingu juhtimises ning osanikel on juhatuse liikmele seetõttu etteheiteid, siis on osanike enamusel alati võimalik vastav juhatuse liige tagasi kutsuda. Kui osaühingu osanike enamus eeldab, et iga osanik peaks olema aktiivne ja osalema osaühingu igapäevases töös, siis saab sellise kohustuse kokku leppida näiteks osanike lepinguga.

Üldjuhul on soovitatav äriühingu juhtimise tasustamine ja kasumi jaotamine üksteisest eraldada, st kõik äriühingu juhtimises osalejad peaksid saama selle eest eraldi tasu (nt juhatuse liikme tasu või töötasu) ning kasumi tekkimisel jaotatakse kasum omanike vahel vastavalt nende osaluste suurusele olenemata sellest, kas nad osalesid ka äriühingu juhtimises või mitte.

Passiivsest osanikust ei ole võimalik ilma tema nõusolekuta vabaneda. Võimalik on näiteks passiivse osaniku osalus välja osta temaga selles kokku leppides või püüda kokku leppida, et passiivne osanik peab samuti omaltpoolt panustama osaühingu jooksvasse tegevusse. Seda ei ole aga võimalik passiivsele osanikule peale suruda. Samuti ei ole võimalik legaalselt suurendada osakapitali selliselt, et samaaegselt ei suureneks ka passiivse osaniku osaluse suurus samas proportsioonis.

Vastavalt igale täpsele olukorrale on võimalik välja töötada tegevuskava, mis võib viia passivse osaniku osaluse mõistliku väljaostmise võimaluseni, kuid üldiselt sellist võimalust Äriseadustikuga enamusosanikele ette nähtud ei ole.