Äriõigus


Küsimus: Kuidas saavad vähemusosanikud algatada erikontrolli ja kes selle kulud maksab osaühing või kontrolli algatajad?19.02.2013

Osaühingul on 3 osanikku - 52%, 28% ja 20%. 52% osanik ka juhatuse liige, teised mitte. Enamusosanik ja juhatuse liige keeldub väljastamast objektiivset infot ettevõtte olukorra kohta ja soovib tegevust lõpetada. Kas vähemusosanikel on õigus nõuda erikontrolli läbiviimist? Kas erikontrolli läbiviimist saab nõuda osanike koosolekul (otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 50 % häältest, kuid endaga seotud otsuste poolt ei saa ju enamusosanik hääletada, kas sel juhul saab otsuse vastu võtta või peab erikontrolli läbi viimist taotlema läbi kohtu)? Kes kannab erikontrolli läbiviimisega seotud kulud, kas algatajad või ettevõte? Kui ettevõte on juhatuse poolt varadest nö tühjaks tehtud, kas siis on õigus erikontrolliga seotud kulud hiljem välja nõuda juhatuse liikmelt?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Jüri Sirel
loe lisaks
Äriseadustiku järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühtlasi sätestab äriseadustik ka seda, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Käesoleval juhul tuleb aga asuda seisukohale, et erikontrolli läbiviimise otsustamine ei ole küsimus, mis tooks kaasa hääletamiskeelu osadele osanikele. Kui erikontrolli otsustamisel oleks võimalik mõnel väikeosanikul teised hääletamisest kõrvaldada, siis sisuliselt oleks võimalik sellise teguviisiga ja pidevate erikontrollidega kogu ettevõtte tegevus halvata. Seetõttu peavad kõik osanikud saama erikontrolli otsustamisel hääletada ning juhul, kui osad osanikud vastuvõetud otsustega erikontrolli osas ei nõustu, on neil võimalik pöörduda erikontrolli määramiseks kohtusse. Kuna ka kohus otsustab erikontrolli vaid mõjuval põhjusel, siis tooks äriseadustiku tõlgendamine vastupidisel viisil kaasa mõeldamatu olukorra, kus sisuliselt läheks erikontrolli otsustamise küsimus alati läbi ning kohtupoolse kontrolli järgi kaoks vajadus täielikult ära. Erikontrolli kulude kandja tuleks otsustada koos erikontrolli määramisega ning kõige õiglasem oleks erikontrolli kulude kandja panna sõltuvusse erikontrolli tulemustest.