Asjaõigus


Küsimus: Kas kaasomandi lõpetamisel arvestatakse kohtus ainult turuhinda või ka seda, palju keegi investeeris?29.04.2015

Tere,
ehitasime koos elukaaslasega maja, mina finantseerisin ehitust omavahenditest, elukaaslane aga pangalaenuga. Minul puudus ehitusperioodil ülevaade tema tehtud kuludest, ta ei jaganud minuga infot ja ehituse kulgu. Täna oleme juba kaks aastat lahus, mina olen meie ühise pojaga majast välja kolinud, kuid tema ei ole huvitatud minu osa endale mõistliku summa eest välja ostma. Pakub naeruväärset summat, mis on vaid 20% kinnistu turuväärtusest. Väites, et tema kulutas ehitusse rohkem. Halb on ka see, et ma ei ole temaga kaaslaenaja, kuna minul oli raha ehitamiseks, laenu võttis ta üksi kuid hüpoteek on ka minu osal (olen 1/2 kinnistu omanik). Niiet igati kahjulik on mulle olla edasi kaasomaniku staatuses. Kuidas praktika on, kas kohtu poole pöördudes oleks mul kaasomandi lõpetamisel lootust saada pool tänasest turuhinnast? Või arvestabki kohus, et kumb rohkem rahaliselt ehitusse panustas. Mul puudus samas kontroll tema tehtud kulutuste osas, ta ei kooskõlastanud minuga ühtegi oma otsust ja maja esialgne eelarve sai kõvasti ületatud. Ehituse ajal ja ka peale maja valmimist toimisime kui perekond kuid abielus ei olnud.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77, mille lõike 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamise asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).

Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks (AÕS § 77 lg 3).

Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel (AÕS § 77 lg 4).

Problemaatiline võib olla osade suuruse ja kulutuste tegemise kindlaksmääramine kui puuduvad dokumendid tehtud kulutuste osas.

Oleneb kohtunikust, kuid kohus eeldatavasti arvestab nii turuhinda kui ka poolte panuseid.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee