Asjaõigus
Küsimus: Kuidas kohustada naaberkorteriühistut ära vedama piiriks oleva aia äärest prahti?02.11.2015
Kinnistu naaber ridaelamu boksi omanik on aastate jooksul kinnistupiirile vastu võrkaeda paigutanud ehitusprahti (betoonikamakad ja krohvitükid), mille tulemusel on võrkaed välja veninud ja võrkaia alt valgunud ehituspraht minu kinnistule. Samas komposteerib ka sama isik niidetud muru ja aiaprahti võrkaia äärde. Olen teinud korteriühistu juhatusele avaldusi prahi eemaldamiseks ja uue võrkaia paigaldamiseks. Nende jaoks ei ole see mingi probleem, kuna praht asub nende kinnistu piirides.
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna eelpoolmainitud võrkaed on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlema kinnisasja omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes katkise võrkaia parandas, nõuda teiselt poolelt kulude hüvitamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul valgub ehituspraht võrkaia vahelt ka küsija kinnisasjale, seega tekitab see reaalset kahju küsija kinnisasjale ning ei lase seda soovitud otstarbel kasutada.
Küsija on selgitanud, et kõrvalkinnistu korteriühistu ei ole jäätmete äravedamise osas samuti nõus olnud, seega tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse heakorra-/keskkonna-/järelevalveametniku poole ning teda kujunenud olukorrast teavitada. Nimetatud rikkumist võib menetleda ka Keskkonnainspektsioon.
Ehitusprahi osas on küsijal tõepoolest õigus- ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus. Jäätmeseaduse § 15 lg 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Antud juhul sellega tegemist ei ole.
Kuigi küsija ei ole maininud, millisest linnast jutt käib, siis igal kohalikul omavalitsusel on nende territooriumil kehtiv heakorra eeskiri, mis sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistut ning koristama seal oleva prügi. Kui seda kohustust on rikutud, on valla- või linna heakorra-/keskkonna-/järelevalveametnikul õigus rikkujat trahvida KOKS § 662 alusel.
Ehitusprahi osas tuleb kohaldamisele ka kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiv jäätmehoolduseeskiri ning jäätmeseadus. Näiteks Tallinna linnas kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 38 lg 6 kohaselt tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 39 lg 1 täpsustab, et ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Sama jäätmehoolduseeskirja § 40 lg 3 kohaselt tuleb jäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Kuna praegusel juhul ei ole naaber jäätmeid isegi selleks mõeldud mahutitesse (antud juhul 2 mahutit: 1 krohvile ja teine betoonile) ladustanud, vaid seda teinud otse võrkaia juurde ja selle najale, siis tuleks ehitusjäätmed esimesel võimalusel viia või sealsamas üle anda sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
Kui nimetatud ettekirjutust ei täideta, siis JäätS § 1207 lg 1 kohaselt karistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. JäätS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kokkuvõtlikult on küsijal võimalik kas kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni poole ehitusjäätmete ladustamise osas pöörduda. Kuna kohalik omavalitsus on leidnud, et rikkumist pole toimunud, siis oleks mõttekas haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul (kui see veel võimalik on) uuesti vallaametnike poole pöörduda vaidemenetluse korras ning ühtlasi nõu küsida ka Keskkonnainspektsioonilt.
Õhksoojuspumba osas ei ole tõesti küsija kui naaberkinnisasja nõusolekut vaja. Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast nt tuleohu allikat, kuna see asub Teie kinnistule liiga lähedal. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda nimetatud korteriomanikuga läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt ning paigaldamiseks maja muule küljele, kui see on võimalik.
AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata mh müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Seega, kui küsija suudab ära tõestada, et nimetatud müra on liiga vali ning kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist, siis on võimalik ka õhksoojuspumba kõrvaldamist nõuda.
Kui õhksoojuspumpa ei ole võimalik ei kõrvaldada ega teisaldada, siis on küsijal võimalik nõuda kahju hüvitamist AÕS § 147 alusel („Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine“).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Asjaõigus