Asjaõigus

Kui Teil ei õnnestu kaasomanikuga kaasomandi jagamises kokkuleppele jõuda, siis on tõesti ainsaks võimaluseks kohtusse pöördumine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodud paragrahvist tulenevalt peab hageja hagiavalduses ka taotletava kaasomandi lõpetamise viisi osas seisukoha võtma, st kas taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt.

Kaasomandi lõpetamise hagi näol on tegemist mittevaralise nõudega, mille hind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt on 3500 eurot, millelt hagejal tuleb riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele tasuda 300 eurot, korteri turuväärtust kaasomandi lõpetamise nõude puhul arvesse ei võeta.

AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutamist. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega ei tohi kaasomanik takistada teisel kaasomanikul asja kasutamist.

Kulutuste osas sätestab AÕS § 75, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on iseenesest põhjendatud Teie õe nõue kommunaalkulude pooles ulatuses tasumiseks. Kuid arvestades, et tema sai antud korterit kasutada, siis võiks Teil olla tema vastu nõue AÕS § 71 lg 2 alusel, st antud sätte alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja välja andmist või kasutuseelise hüvitamist. Antud juhul oleks tegemist siis kasutuseelisega, mille määramisel tuleks lähtuda ruumide kasutamisest saadavast üüritasust.

AÕS § 72 lõikest 4 tulenevalt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega saaks Teie õde kui kaasomanik, nõuda Teilt asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Kõikide Teie õe poolt esitatud nõuete puhul on Teil kohtuväliselt võimalus keelduda kulutuste hüvitamisest. Kohtusse pöördumise korral peab Teie õde kulutuste kandmist tõendama, remonttööde osas ka seda, et tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega. Kui tegemist ei ole asja säilitamiseks vajaliku kulutusega, on vajalik selleks kaasomanike kokkulepe.

Hüpoteegi osas oleneb, kas hüpoteek on seatud ainult tema kaasomandi osale või mõlema osale. Kui hüpoteek on seatud mõlema kaasomaniku osale, siis mõjutab hüpoteek kaasomandi lõpetamisel mõlema kaasomandi väärtust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee