Asjaõigus


Küsimus: Kas rajatud kommunikatsioonid ei tõstagi kinnisasja väärtust?17.05.2012

Tere!

Olen pangaga sattunud olukorda, kus lõpetati leping ja asi antakse kohtutäiturile. Ostsin kinnistu 5 ha 2005.a, kus peal on maja ja kolm ha metsa on tagatiseks.
Olen pangast laenu võttes 2007.a teinud hindamisakti, hind oli 1 250 000. Sellel hetkel oli kinnistul maja karp, puudusid elekter, vesi ja sissesõidu tee kinnistule. Pangast olen võtnud laenu 520 000 kr.
Tänaseks päevaks on kinnistule toodud elekter koos uue alajaamaga ja olemas liitumisleping, vesi puurkaevust, Maanteeameti projektiga mahasõit, Elioni kaabel veetud projektiga mitmesaja meetri kauguselt. Valmis on ehitatud maja, kus saab sees elada, kõik on valmis ehitatud järgides ehitusnõudeid.
Lisaks veel on tehtud metsamajandus kava mis kehtib 2017.a ja kus on hinnanguliselt kasvava metsa tagavara 1000 tm (tm puidu miinimum hind 20-25 eurot.)
Tänasel päeval ütleb pank, et nende hinnangul on kinnistu väärtus 42 000 eurot. Kuna nemad ei pea aastatega kinnistu turuväärtuse tõstmiseks seda, et on rajatud tee, elekter ja vesi, nemad hindavad vaid maja. Metsamajandus kavast ei taha nad isegi kuulda midagi.
Küsimus oleks, et kas metsamajandus kava (metsa pole lõigatud) ja ka kõik muud väärtused mis on rajatud kinnistule tõstab kinnistu turuväärtust? Loomulikult saan aru et kinnisvara hind on kukkunud, aga et niipalju, et kui enne pangast laenu võtmist olin ostnud kinnistu 330 000 krooniga, sinna investeerinud oma raha pea 800 000 ja pangast võetud 520 000 krooni. Pangale olen maksnud ka tagasi juba 200 000 krooni. Ja praegu hindab pank 42 000 eurole, mis on krooni väärtuses 600 000 kr. Ühesõnaga pank saab kõik tagasi ja mulle ei midagi.
Mida peaks tegema antud olukorras ja kuidas on võimalik panga hinda vaidlustada kui seda üldse on?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kahtlemata mõjutavad nii metsamajanduskavas toodud raiemaht kui ka kõik parendused, mis kinnisasjale on püsivalt kinnitatud, kinnistu hinda tervikuna. Maatükil asetsev maja on maatüki oluline osa, mistõttu ei tuleks hinnata mitte maja, vaid just maatükki koos kõigi ehitiste, rajatiste jm väärtust andvate teguritega.
Küsimusest järeldan, et asi ei ole veel kohtutäiturile antud. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas pank on nõus mingitel tingimustel kokku leppima või miks kinnistu väärtuse küsimus pangaga üldse kõne alla on tulnud. Asi selles, et pangal puudub hüpoteegipidajana võimalus seda kinnistut teilt lihtsalt niisama, tema enda poolt nimetatud hinnaga, ära osta, seda kellelegi maha müüa või võla katteks endale võtta. Hüpoteegi realiseerimine toimub täitemenetluse seaduses sätestatud korras kohtutäituri poolt, mille käigus kinnistu müüakse kas siis enampakkumisel, kohtutäituri kontrolli all vms ning võlg jm kulud kaetakse sealt saadud raha arvelt. Mis üle jääb, saate endale. Enampakkumisel müümise korral määrab kinnistu hinna kohtutäitur. Seetõttu jääb küsimuses ka selgusetuks, millistel põhjendustel pank üldse hakkas kinnistut hindama, kuivõrd pank ise selle realiseerimisega niikuinii ei tegele.

Selleks, et teha kindlaks kinnistu praegune väärtus, peaksite esmalt tellima pädevalt kinnisvarahindajalt hinnangu, kus kõigi parenduste jm olulisega, sh. praeguse majandusliku olukorraga, oleks arvestatud. Selle pinnalt saaks pangaga omavaheliste kokkulepetega edasi minna, kas siis refinantseerimise, pikendamise vms, tingimusel, et pank sellega nõustub. Kuid mitte kinnistu müügiga, sest kordan veelkord: pank ise ei realiseeri hüpoteeki ja hüpoteegi realiseerimine ei tähenda seda, et pank võtab hüpoteegiga koormatud kinnistu võla katteks endale.