Asjaõigus

Uue detailplaneeringu koostamisel peab teatavasti enne KOV-i vastuvõtmiseks suunamist ja avalikule väljapanekule panemist saama sellele planeeringule mitmete instantside ja ametite kooskõlastused. Kui tegemist on oluliselt olukorda muutva planeeringuga (näiteks tekib kaitsevöönd ja kehtestatakse võimalikud tegevuspiirangud), siis näiteks mitmete vastavate ametitega nagu maanteeamet, keskkonnaamet, Eesti Energia, jne.

1. Kas naaberkinnistu omanikuga peab samasugused kooskõlastused saavutama juba enne avalikule väljapanekule suunamist?

2. Või on naaberkinnistu omanikul ainus võimalus detailplaneeringut näha ja omapoolseid seisukohti esitada avalikul väljapanekul?

3. Kui on juba ette näha, et naaberkinnistu omanik ei ole nõus detailplaneeringuga, kuna see kitsendab kindlasti tema huve, siis kas on otstarbekas pöörduda kohe halduskohtusse või oodata siiski ära avalik väljapanek ja sellele järgneva võimaliku arutelu tulemused ning võimalik suunamine maavanemale seisukoha andmiseks?

4. Kas maavanema seisukoht on KOV-le kohustuslik või soovituslik? Kas vaidlustusmenetluse ajal tohib juba alustada detailplaneeringus kavandatavate ümberkorraldustega?

5. Oletame, et KOV ei arvesta maavanema seisukohta ja kehtestab siiski detailplaneeringu. Kas vastavalt sellele saab kohe alustada ehitustegevust? Kui naaberkinnistu annab detailplaneeringu kohtusse, siis kas ehitustegevusele pannakse kohtumenetluse ajaks keeld peale?