Ehitusõigus


Küsimus: Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?30.10.2020

Tere!
Elan eramus, mille kinnistut läbiv enne 1995-ndat aastat ehitatud veetrass toob majja vee ja edasi viib vee ka naabrile. Ka asub minu kinnistul kanalisatsioonikaev kuhu tulevad naabri ja minu kanalisatsiooni veed ning teise trassina läbivad minu kinnistut (trass samuti ehitatud enne 1995-ndat aastat).
Nüüd aga veefirma kavatseb ehitada uue vee- ja kanalisatsioonitrassi, mis toob vee naabri kinnistult minu kinnistule ja viib kanalisatsiooniveed naabri kinnistule ehitatavasse kanalisatsiooni kaevu. Samuti kavatseb veefirma ehitada naabri kinnistule veemõõtjate kaevu, kuhu paigaldab ka minu veemõõtja.
Kuigi vanade trasside (2 trassi) kasutamisel ei oleks vaja servituute sõlmida, leiab veefirma, et neid trasse kasutades tuleb uute trasside rajamine talle kallim ja rajab kolmandast kohast trassi minu kinnistule. Uus trass on pikem kuna teeb nurga naabri juurde. Vana ühendus naabrile jääb ka alles.
Kui varem sai naaber minu kinnistu kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nüüd muudab veefirma olukorra vastupidiseks ja ma pean naabriga servituudi sõlmima. Kuigi veefirma lubas servituudi lepingu sõlmimisel vahendajaks olla, on nüüd küsimus, kas veefirmal on õigus vesi teistpidi jooksma panna ja minult servituuti nõuda. Mis võib juhtuda, kui ma servituudi lepingule alla ei kirjuta. Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?
Minu viimane küsimus on: kas vee- ja kanalisatsioonitrassi viimine naabri kontrolli alla, vähendab minu kinnistu turuväärtust?

Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
Seejuures peab ÜVK alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
Seega – vee-ettevõtjal on õigus trasse arendada ning näha ette uued liitumispunktid, kuid seda tuleb selliselt, et teenus oleks tagatud. Kui torustik ja veemõõdukaev nähakse ette naaberkinnistule, siis peab vee-ettevõtja tagama, et selline lahendus toimiks. Teisisõnu peab olema seatud naaberkinnistule servituut torustiku ehitamiseks ning kaevus oleva veemõõtja vaatlemiseks.
Igal KOVil on enda territooriumi osas ÜVK eeskiri, milles on toodud muuhulgas nõuded veemõõdusõlmele ja poolte kohustused veearvesti toimimise tagamiseks. Esitatud asjaoludest ei selgu, mis KOViga on tegemist, aga nt Tallinna ÜVK eeskirja kohaselt peab veemõõdusõlm reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.

Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
Kui antud juhul paigaldatakse veemõõtja naaberkinnistule rajatavasse kaevu, ei ole Teil võimalik eeltoodud kohustusi täita. Lisaks tekib küsimus veenäitude esitamise osas. Kuivõrd sellise olukorra tekitab vee-ettevõtja ise, on ka tema ülesanne lahendada, kuidas sellisel juhul veenäite esitatakse (servituudilepingus nähakse ette vastavad õigused ja kohustused vms).
Kõige loogilisem sellises olukorras oleks, et vee-ettevõtja ehitab välja kaks uut liitumispunkti ning liitumine tuleb kummalegi (Teile ja naabrile) eraldi. Torud pannakse maha paralleelselt ja Teie toru paiknemiseks tuleb naabriga sõlmida servituudileping. Veemõõtja tuleks pigem paigaldada majja, kui see ei ole võimalik, siis enda krundile veemõõdukaevu.
Mis puudutab kinnistu väärtust, siis üldjuhul uus torustik ja seeläbi ka parem veesurve tõstab kinnistu väärtust. Aga täpsema hinnangu oskab anda kutseline hindaja.