Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas katlamaja renoveerimises peavad osalema ka keskküttega mitteliitunud korterid?17.01.2015
Meil on majas lokaalne katlamaja, mida hakkame renoveerima. Kuidas jaotada aga pangalaenu ehk suurenevat remondifondi seaduspäraselt? Nimelt meil on 14 korterit, millest hetkel on keskküttega ühendatud 12. Üks korteritest ühendas end omavoliliselt lahti aastal 2002 (ühistut siis ei olnud, ühistu tekkis alles 2010) ja üks on kütteta veelgi varasemast perioodist.
Kuidas tuleb neil korteritel seadusest lähtudes remondifondi arvestada peale katlamaja renoveerimist (üleminek õliküttelt pelletiküttele)? Ning lisaks, kuidas peaks KÜ käituma, kui need kaks korterit ikkagi avaldavad soovi keskküttega taas liituda, kuid ei saa seda enam teha tehnilistel põhjustel kuna olemasolev küttesüsteem on nii vana ja selle vahetamine nõuaks juba üüratuid kulutusi, mida teistel korteritel vaja ei ole. Tõenäoliselt on tegu olukorraga, kus tervet süsteemi ei hakata renoveerima, vahetatakse vaid katel ja keskkütte taha saavad jääda need, kes sel hetkel on. Kas sel juhul on õigust nõuda maksmist ka nendel, kel tegelikult keskkütet pole? Kas tuleb ikkagi lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt ja jagada kulusid KÕIKIDE korterite vahel lähtudes kaasomandi (korteri üldpinna) eseme suurusest. Küsimus siinkohal veelkord teistpidi- ehk et kas renoveerimiskulud on majandamis ehk küttekulud, et neid selle paragrahvi järgi jaotada?
Küttekulusid maksvad need ühendamata korterid 10% ehkki see on lihtsalt jäänud ühisuse ajast ilma mingi ametliku otsuseta. Kuna see on juba niikaua muutumatuna püsinud siis eeldame, et ei saa ka seda nii lihtsalt vaidlustada.
Lugupidamisega
Kuidas tuleb neil korteritel seadusest lähtudes remondifondi arvestada peale katlamaja renoveerimist (üleminek õliküttelt pelletiküttele)? Ning lisaks, kuidas peaks KÜ käituma, kui need kaks korterit ikkagi avaldavad soovi keskküttega taas liituda, kuid ei saa seda enam teha tehnilistel põhjustel kuna olemasolev küttesüsteem on nii vana ja selle vahetamine nõuaks juba üüratuid kulutusi, mida teistel korteritel vaja ei ole. Tõenäoliselt on tegu olukorraga, kus tervet süsteemi ei hakata renoveerima, vahetatakse vaid katel ja keskkütte taha saavad jääda need, kes sel hetkel on. Kas sel juhul on õigust nõuda maksmist ka nendel, kel tegelikult keskkütet pole? Kas tuleb ikkagi lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt ja jagada kulusid KÕIKIDE korterite vahel lähtudes kaasomandi (korteri üldpinna) eseme suurusest. Küsimus siinkohal veelkord teistpidi- ehk et kas renoveerimiskulud on majandamis ehk küttekulud, et neid selle paragrahvi järgi jaotada?
Küttekulusid maksvad need ühendamata korterid 10% ehkki see on lihtsalt jäänud ühisuse ajast ilma mingi ametliku otsuseta. Kuna see on juba niikaua muutumatuna püsinud siis eeldame, et ei saa ka seda nii lihtsalt vaidlustada.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sama printsiip kehtib ka korteriühistu puhul - korteriühistu poolt võetud kohustused jagunevad kõikide korteriühistu liikmete vahel vastavalt korteri üldpinnale või kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud teisiti, siis vastavalt põhikirjale. Antud juhul peaksitegi vaatama, kas Teie korteriühistu põhikirjas on sätestatud katlamaja renoveerimiskulude jagamise kohta erikord.
Mis puutub küttesüsteemiga taasliitumisse, siis korteriühistu (ja ka korteriomanike enamus) seda takistada ei tohi, küll aga saab korteriühistu nõuda sellega seotud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus