Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas kaupluse asemel võib teha külaliskorterid ja kas teiste korterite omanikel on ikka ka mingi sõnaõigus?04.02.2017
Kauplus-elamus on viis korterit 250.6 m2 ja üks mitteeluruum 248.7 m2. Mitteeluruumi kasutusotstarve on kood 12319 kaubandushoone või kauplus. Külaliskorterid kattuvad eluruumi otstarbega Muu kolme või enama korteriga elamu 11222.
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ruumide kasutamise sihtotstarve muutmine, ning olemasolevate tehnosüsteemide ümberehitamine ja uute rajamine, on reguleeritud ka korteriomandiseadusega (KOS), mille § 16 lg 1 eeldab kirjeldatud ümberkorralduste teostamiseks kõigi korteriomanike nõusoleku olemasolu.
Kui ümberkorraldusi teostada sooviv korteriomanik väidab, et korteri ümberehitamisega teostele korteriomanikele kahjulikke mõjusid ei kaasne, ning seetõttu puudub vajadus KOS § 16 lg 1 alusel korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, siis tuleb seda väidet hinnata tema korteri- ja korterelamu tehnosüsteemide ümberehitusprojekti põhjal. Vastava projekti peab tellima korteriomanik, kes oma korterit ümber ehitada soovib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus