Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris on kaks?08.06.2017

Tere
Elan 2-korruselises kortermajas, mis tegutseb KOS-i järgides ja mis ostab valitsemisteenust. Majas on 16 korterit. Viimasel üldkoosolekul osales 8 inimest. Osalenud omanikest ühele kuulub 2 korterit, mis on registris eraldiseisvate korteritena. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et otsused võeti vastu 9 häälega. Juhtisin valitseja tähelepanu KOS §19, mille kohaselt on igal omanikul üks hääl, sõltumata talle kuuluvatest korterite arvust. Ütlesin, et selle kohaselt on üldkoosolek tühine ja tuleb uuesti läbi viia. Kui algul pandigi üles uus kutse, siis paar päeva hiljem tuli teade, millele oli andnud hinnangu jurist. Jurist andis teada, et kuna ühele omanikule kuulub 2 korterit, siis on kortermajas 16 asemel 15 korterit ja üldkoosolekul osalenud 8 inimest moodustasid seega nõutud enamuse nii häältega kui ka korterite üldpindalalt. Seega on varasem üldkoosolek juristi arvates kehtiv.
Nimetatud omanik, kellele kuulub 2 korterit, on need korterid omavahel küll füüsiliselt ühendanud, aga registris on need ikkagi 2 erinevat korterit. Ka oma otsuses viitab jurist KOS § 19-le. Ometi kaob üks korter majaomandist tema tõlgenduses ära. Kas selline seaduse tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris pole muudatusi tehtud. Samuti ei räägi KOS midagi üldkoosoleku otsuste kinnitamisel üldpindade enamuse tahtest. Üks hääl on igal korteriomanikul sõltuvast sellest, kas tal on ühetoaline või kolmetoaline korter. Minu hinnangul pole see korrektne. Kas teie hinnangul on juristi otsus pädev ja nimetatud üldkoosolek tõepoolest kehtiv.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse § 19 lg 1 kohaselt ei oma korteriomanike üldkoosoleku kvoorumi määramisel tähtsust korterite arv, vaid korteriomanike arv ja korterite suurus. Eeltoodust tulenevalt on olukorrale hinnangu andnud juristi seadusetõlgendus korrektne. Ka ükski korter ei kao selle süsteemi järgi arvestusest ära, kuna korterite suuruse arvestuses lähevad arvesse kõik ühele isikule kuuluvad korterid.

Isiklikult pean eelkirjeldatud lahendust korteriomanike huvide kaitsmise seisukohast heaks lahenduseks, kuna sellega on (erinevalt korterite arvu järgi kvoorumi arvestamisest) välistatud, et mõni korteriomanik, kellel on mitu korterit, saavutab korterelamus valitseva mõju.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ