Korteriomandiõigus
Küsimus: Millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude?09.08.2017
Tere!
Meie kortermajas vahetasid osad korterid 90` lõpus 2000` algul keskkütteradiaatorid elektriradiaatorite vastu. Impulsi selleks andis Eesti Energia, õhutades kasutama elektrit suuremas mahus, kui odavaimat kütteliiki. Radiaatorite eemaldamisel järgiti seadust ja KOV-i sellekohaseid otsuseid. Nendest, kes läksid üle elektriküttele, oli 2 korterit, millest jooksid läbi ka keskküttetorud, teistel mitte, kuna nemad eemaldasid torud terve püstaku ulatuses. Sellest tõusis majas vaidlus, sest osad liikmed nõudsid kõigile elektrikütjatele 10-15% suurust tasu kogu küttearvest. Lisatasu nõudjad väitsid, et elektriga kütjad saavad kasu maja keskküttesoojusest - naabrite lagedest, põrandatest, seintest. Maja keskkütteradiaatorid olid eemaldatud varasemalt väliskoridoridest. Põhjendusi toodi teisigi. Elektriga kütjad teatasid vastu, et nende korterites on temperatuur kohati isegi kõrgem, kui keskküttega kütjate korterites ning nad ei saa mingil viisil lisakasu. Lõpuks kaevati asi kohtusse. Kohus kaalus kõiki argumente ja kuulas üle poolte kommentaarid. Kohus võttis vastu otsuse, et pole kuidagi tõendatud, justkui saaksid elektriga kütjad lisasoojust keskküttesoojusest ja seetõttu oleks nende korterite ülalpidamine odavam ja rikuks teiste korteriomanike õigusi. Kohus kinnitas samuti, et ka teised argumendid, millele kaebajad osutasid, ei ole kuidagi tõestatud ja ei vääri arutamist. Otsust edasi ei kaevatud ja see jõustus. Sellest on möödas 14 aastat. Samas on ikka see teema edasi susisenud. Sellel aastal arutati üldkoosolekul taaskord seda küsimust. Üks inimene väitis, et 10-15% lisatasu nõue on seadusega määratud ja see tuleb kehtestada. Toimus järjekordne vaidlus, mil viidati ka kohtuotsusele. Vahepealsel ajal pole majas midagi muutunud. Siit ka küsimus: millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude. Kui kohus on asunud seisukohale, et seadusi ei ole rikutud, siis kas tagantjärele saab hakata kehtestama makse ja lisatasusid, kui vahepeal on majas kõik samaks jäänud. Kellel on üldse õigust kehtestada lisakoormisi korteriomanikele. Milline seisukoht tuleb selles küsimuses võtta?
Meie kortermajas vahetasid osad korterid 90` lõpus 2000` algul keskkütteradiaatorid elektriradiaatorite vastu. Impulsi selleks andis Eesti Energia, õhutades kasutama elektrit suuremas mahus, kui odavaimat kütteliiki. Radiaatorite eemaldamisel järgiti seadust ja KOV-i sellekohaseid otsuseid. Nendest, kes läksid üle elektriküttele, oli 2 korterit, millest jooksid läbi ka keskküttetorud, teistel mitte, kuna nemad eemaldasid torud terve püstaku ulatuses. Sellest tõusis majas vaidlus, sest osad liikmed nõudsid kõigile elektrikütjatele 10-15% suurust tasu kogu küttearvest. Lisatasu nõudjad väitsid, et elektriga kütjad saavad kasu maja keskküttesoojusest - naabrite lagedest, põrandatest, seintest. Maja keskkütteradiaatorid olid eemaldatud varasemalt väliskoridoridest. Põhjendusi toodi teisigi. Elektriga kütjad teatasid vastu, et nende korterites on temperatuur kohati isegi kõrgem, kui keskküttega kütjate korterites ning nad ei saa mingil viisil lisakasu. Lõpuks kaevati asi kohtusse. Kohus kaalus kõiki argumente ja kuulas üle poolte kommentaarid. Kohus võttis vastu otsuse, et pole kuidagi tõendatud, justkui saaksid elektriga kütjad lisasoojust keskküttesoojusest ja seetõttu oleks nende korterite ülalpidamine odavam ja rikuks teiste korteriomanike õigusi. Kohus kinnitas samuti, et ka teised argumendid, millele kaebajad osutasid, ei ole kuidagi tõestatud ja ei vääri arutamist. Otsust edasi ei kaevatud ja see jõustus. Sellest on möödas 14 aastat. Samas on ikka see teema edasi susisenud. Sellel aastal arutati üldkoosolekul taaskord seda küsimust. Üks inimene väitis, et 10-15% lisatasu nõue on seadusega määratud ja see tuleb kehtestada. Toimus järjekordne vaidlus, mil viidati ka kohtuotsusele. Vahepealsel ajal pole majas midagi muutunud. Siit ka küsimus: millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude. Kui kohus on asunud seisukohale, et seadusi ei ole rikutud, siis kas tagantjärele saab hakata kehtestama makse ja lisatasusid, kui vahepeal on majas kõik samaks jäänud. Kellel on üldse õigust kehtestada lisakoormisi korteriomanikele. Milline seisukoht tuleb selles küsimuses võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu põhikiri küttekulude jagamist ei reguleeri, siis tuleks lähtuda korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikest 2, ning jagada küttekulud vastavalt korterite suurusele, sõltumata kütteliigist.
Juhul, kui kortermajas korteriühistut asutatud ei ole, siis tuleks küttekulude jagamisel lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikest 1 ehk siis jagama kulud (taas) vastavalt korterite suurusele, sõltumata sellest, kuidas neid köetakse.
Lahenduse tuumaks on asjaolu, et küttekulud on vajalikud kaasomandi säilitamiseks, millest tulenevalt tuleb neid korteriomanike vahel jagada solidaarselt, nagu ka näiteks katuse remondi eest peab maksma 1.korruse korteriomanik, krundi koristust tuleb maksta kogu maatüki (mitte ainult oma trepikoja esise) eest, jne.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus