Korteriomandiõigus


Küsimus: Kuidas reguleerida olukorda, kus naabrid teevad pidevalt lärmakaid remonttöid, kas peaks olema ka see teistele ette teada?08.12.2017

Kas, kui pikalt ja kui põhjalikult peaks olema teada naabrite tegevus, mis kindlasti ületab korterite normkasutust ja naabrite piire? Pean silmas olukorda, kus viimastel aastatel on üks ja teine naaber hakanud suuremahulisi ning valju lärmi tekitavat remonti tegema. Ise töötan paraku sellises valdkonnas, kus on vaja äärmist keskendumist ning sellega seoses need valjud remondid segavad. Mõjudes nii tööviljakusele kui ka näiteks suhtluses klientidega, sest põhjalikult korterit remontiv naaber võib ju enda kinnisvara väärtust nende remontidega tõsta. Samas kui ma ise oma korteris üürnik oleksin, siis kahtlemata ütleksin üürilepingu üles.
Kui kunagi oli ühistus teemaks, et osad naabrid või nende üürnikud kuulavad valjusti muusikat keset päeva, mis osasid naabreid kangesti häirima pidi, siis sellise remonditerrori vastu räägib ühistu esimees ainult, et saage kokkuleppele ning tema käed on seotud. Samas muidugi nende korterite omanikega, keda häirisid üürnike keset päeva pidutsemised, saaks muidugi vabalt nende lärmakate remontijate vastu niiöelda "üleskeerata". Samas ise nagu leian, et poleks tarvis ühes kortermaja trepikojas ka niiöelda vaenupooli tekitada. Kuigi ise leian, et selliste lärmakate remontide tegemiseks võiks küll majaelanikel teada olla, millal seda tehakse, sest probleem on selles, et nagu iialgi pole teada, millal on vaikne ja millal lärmakas remont käsil.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kahjuks pean korteriühistu esimehega nõustuma, et üksiku korteriomaniku tegevuse vastu, kelle tegevus ületab korteriomandi tavakasutuse piire, ei ole korteriühistul (korteriomanike enamusel) praktikas suurt midagi ette võtta.
Teoorias on küll nii (sh alates 01.01.2018 jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses), et keelatud kõik tegevused, mis ületavad korteriomandi tavapärast kasutamist.
Eelviidatud õigust on aga kohtus keeruline kaitsta, kuna kohtupraktika ei hinda olukorra õiguspärasust mitte tegevusest (müra tekitamise keelu rikkumine, kaasomandi ümberehitamise keelu rikkumine, jne) vaid tulemusest ja selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest lähtudes.
Negatiivse tagajärje ulatuse hindamisel arvestatab kohus oma korda seda, kas negatiivne mõju on kohtumenetluse hetkel ülemäärane või mitteülemäärane. Näiteks aknast korterile välisukse tegemine ei pruugi valitseva kohtupraktika kohaselt olla ülemäärane. Hiljuti leidis kohus, et korteri võib ümber ehitada lasteaia tarbeks, ega välistanud teiste korteriomanike vastuseisust hoolimata elamusse restorani rajamist. Eeltoodut arvestades on naaberkorterist kostuv müra Teie kõige väiksem mure, sest meie tänane kohtupraktika soosib üksikut korteriomanikku, kui viimane soovib oma korterit elik terve korterelamu ümberehitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ