Korteriomandiõigus
Küsimus: Kuidas peaks jagama kulusid korteriühistu korterite vahel?02.11.2011
Tere
Mul on Tallinna külje all väike korter, 30m2 on köetav pind. Meie korteriühistus on enamus kortereid suured, vähemalt kahe ja kolmetoalised. Ühetoalisi on vaid 15 tk 35-st. Häälteenamusega on otsustatud, et kõik kommunaalkulud, peale kütte ja prügiveo, jagatakse võrdselt kõikide korteriomandite vahel suurust arvestamata. Nii maksan kolmetoalistega võrdselt reservfondi, maja kindlustust, hooldus- ja halduskulusid. Kulud on suured, kuid vaatamata sellele ei saa rahul olla haldusfirma tööga. Korteriühistu juhatus on kõik ülesanded delegeerinud haldusfirmale, kontroll on nõrk. Näiteks on koridorid mustad, kuigi väidetavalt koristatakse neid 3 korda nädalas.
Kas peale kuluka kohtutee on mul muid võimalusi sellise ebaõiglase olukorraga muutmiseks? Praeguste arvestuste järgi kuluks mul kohtus vaidlemisele vähemalt 2000 eurot.
Mul on Tallinna külje all väike korter, 30m2 on köetav pind. Meie korteriühistus on enamus kortereid suured, vähemalt kahe ja kolmetoalised. Ühetoalisi on vaid 15 tk 35-st. Häälteenamusega on otsustatud, et kõik kommunaalkulud, peale kütte ja prügiveo, jagatakse võrdselt kõikide korteriomandite vahel suurust arvestamata. Nii maksan kolmetoalistega võrdselt reservfondi, maja kindlustust, hooldus- ja halduskulusid. Kulud on suured, kuid vaatamata sellele ei saa rahul olla haldusfirma tööga. Korteriühistu juhatus on kõik ülesanded delegeerinud haldusfirmale, kontroll on nõrk. Näiteks on koridorid mustad, kuigi väidetavalt koristatakse neid 3 korda nädalas.
Kas peale kuluka kohtutee on mul muid võimalusi sellise ebaõiglase olukorraga muutmiseks? Praeguste arvestuste järgi kuluks mul kohtus vaidlemisele vähemalt 2000 eurot.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu otsuse, koguda reservfondi, kindlustus, hooldus- ja halduskulusid lähtudes korterite arvust, õiguspärasus on kindlasti küsitav. Samas oleks kindla vastuse andmiseks vajalik tutvuda korteriühistu otsuse dokumentidega: korteriühistu põhikirjaga, üldkoosoleku kutse, -päevakorra, -protokolli ja -osalejate nimekirjaga.
Antud juhtumi puhul on põhjust arvata, et korteriühistu on rikkunud Teie suhtes tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 32 sätestatut, mis näeb pooltele ette kohustuse järgida omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Eelnimetatud seadusesätet rikkudes vastuvõetud korteriühistu otsused on tühised, mis lahtiseletatult tähendab, et korteriomanikele ei ole need kohustuslikud ehk siis Teil puudub otsene vajadus kohtusse pöörduda. Piisab, kui te arvestate välja oma proportsionaalse, kaasomandi eseme suurusele vastava osa eelnimetaud kuludest ning tasute korteriühistule selle arvestuse järgi. Soovitan siiski enne korteriühistu juhtkonnaga veelkord läbi rääkida. Lisaks eeltoodule võiks Teil läbirääkimistel abi olla Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt 25.mai 2011 vastu võetud lahendist 3-2-1-28-11 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-28-11), milles analüüsitakse Teie olukorraga samalaadset situatsiooni.
Loodan, et Teie probleem saab lahenduse ja soovin edu.
Lugupidamisega,
Andry Krass, MAL
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus