Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas ja mille alusel on võimalus korteriomanikult võlgasid sisse nõudma hakata?15.12.2020

2018. aastast hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kadusid korteriomanike ühisused.
Eraldi reeglid kehtivad kuni kümne korteriga majadele, kus ühistu juhtimine on võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata (kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmed).
Kuna pole olnud vajadust kehtestada ei põhikirja ega kodukorda, siis toimus/toimub arvete tasumine koosoleku protokollides kehtestatud tariifide alusel (üldelekter, üldvesi, majaraha (nn hooldustasud erinevatest tegevusteks)). Nüüd on üks korteriomanik jätnud tasumata üle poole aasta arveid. Eirab kõnesid, e-kirju jne. Tundub, et mängibki selle peale välja, et justkui alust pole võlga sisse nõuda. Ise viibib teises maakonnas. Kas ja mille alusel on võimalus võlgasid sisse nõudma hakata? Kas lihtsalt protokollidel on mingi õiguslik alus kohtusse pöördumisel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriomanike üldkoosoleku protokoll on korteri majanduskulu võlgnevuse sissenõudmisel piisavaks aluseks, kui kehtestatud majanduskulude suurus on otsuses selgelt välja toodud.
Majanduskulude kehtestamise kord on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 41.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ