Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda uuele asutatud korteriühistule? 11.01.2021
On tekkinud selline olukord.
Ligi 15 aastat haldas ühte kortermaja valla haldusfirma. Haldamise käigus tekkis ühel korteriomanikul võlgnevus. Haldusfirma võlgnikuga ei tegelenud ja võlg muudkui kasvas. 2018 aastal loodi majale kohustuslikus korras korteriühistu. Seesama valla haldusfirma hakkas maja haldama ja ühistu juhatuse liikmeks sai valla haldusfirma esindaja. Ehk samal inimesel oli esindusõigus valla haldusfirmas ja korteriühistus. Sama isik esitas valla haldusfirmast korteriühistule ligi 11 000 eurose arve, millest suurema osa (95%) moodustaski seesama ühe korteri võlgnevus. Arve võttis vastu seesama isik, kes arve väljastas. Ka arve tasus korteriühistu pangakontolt seesama isik, sest temal oli ainukesena korteriühistu pangakontole ligipääs. Ühesõnaga kõik arvega seotud toimingud teostas üks ja seesama isik - väljastas haldusfirma poolt arve, võttis korteriühistu poolt vastu ja maksis arve korteriühistu pangakontolt. Korteriomanikud ja ühistu liikmed ei teadnud asjast mitte midagi. Kellelgi teisel pangakontole ligipääsu ei olnud ja KÜ dokumente korteriomanikele ei näidatud (seesama juhatuse liige ja valla firma esindaja ei näidanud).
Küsimused:
1. Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda korteriühistule?
2. Kui kortermaja haldas seesama haldusfirma (ja nende tegevusetusest tekkis korterile ca 11 000 € võlg), kes hiljem korteriühistule võlgnevuse eest arve esitas, siis kas see arve esitamine on üldse õigustatud? Haldusfirma selgitas, et nemad on võlaga tegelenud ja tegid kõik, mis nende võimuses, et võlg kätte saada.
3. Kui haldusfirmal oligi õigus võlgnevuse osas arve esitada, siis rahalised nõuded aeguvad 3 aastaga. Juhatuse liikmena oleksin mina nõudele/arvele kindlasti vastu vaielnud, aga kuna sel olukorras oli tegemist täieliku huvide konfliktiga, siis ilmselgelt see juhatuse liige ei vaielnud arvele vastu, vaid maksis ühistu kontolt kogu summa enda teise hallatavasse asutusse ära. Kas siin oleks saanud rakendada seda kolme aasta aegumise pügalat? Sel juhul oleks võlasumma olnud maksimaalselt 4000 eurot, mitte 11 000?
4. Kas Teie meelest on kogu asjas huvide konflikt, sest üks ja seesama isik on nii valla haldusfirma esindaja, kui ka korteriühistu juhatuse liige, kes tegeles korteriühistu dokumentide ja pangakontoga?
Hästi suured tänud vastuse eest.
Ligi 15 aastat haldas ühte kortermaja valla haldusfirma. Haldamise käigus tekkis ühel korteriomanikul võlgnevus. Haldusfirma võlgnikuga ei tegelenud ja võlg muudkui kasvas. 2018 aastal loodi majale kohustuslikus korras korteriühistu. Seesama valla haldusfirma hakkas maja haldama ja ühistu juhatuse liikmeks sai valla haldusfirma esindaja. Ehk samal inimesel oli esindusõigus valla haldusfirmas ja korteriühistus. Sama isik esitas valla haldusfirmast korteriühistule ligi 11 000 eurose arve, millest suurema osa (95%) moodustaski seesama ühe korteri võlgnevus. Arve võttis vastu seesama isik, kes arve väljastas. Ka arve tasus korteriühistu pangakontolt seesama isik, sest temal oli ainukesena korteriühistu pangakontole ligipääs. Ühesõnaga kõik arvega seotud toimingud teostas üks ja seesama isik - väljastas haldusfirma poolt arve, võttis korteriühistu poolt vastu ja maksis arve korteriühistu pangakontolt. Korteriomanikud ja ühistu liikmed ei teadnud asjast mitte midagi. Kellelgi teisel pangakontole ligipääsu ei olnud ja KÜ dokumente korteriomanikele ei näidatud (seesama juhatuse liige ja valla firma esindaja ei näidanud).
Küsimused:
1. Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda korteriühistule?
2. Kui kortermaja haldas seesama haldusfirma (ja nende tegevusetusest tekkis korterile ca 11 000 € võlg), kes hiljem korteriühistule võlgnevuse eest arve esitas, siis kas see arve esitamine on üldse õigustatud? Haldusfirma selgitas, et nemad on võlaga tegelenud ja tegid kõik, mis nende võimuses, et võlg kätte saada.
3. Kui haldusfirmal oligi õigus võlgnevuse osas arve esitada, siis rahalised nõuded aeguvad 3 aastaga. Juhatuse liikmena oleksin mina nõudele/arvele kindlasti vastu vaielnud, aga kuna sel olukorras oli tegemist täieliku huvide konfliktiga, siis ilmselgelt see juhatuse liige ei vaielnud arvele vastu, vaid maksis ühistu kontolt kogu summa enda teise hallatavasse asutusse ära. Kas siin oleks saanud rakendada seda kolme aasta aegumise pügalat? Sel juhul oleks võlasumma olnud maksimaalselt 4000 eurot, mitte 11 000?
4. Kas Teie meelest on kogu asjas huvide konflikt, sest üks ja seesama isik on nii valla haldusfirma esindaja, kui ka korteriühistu juhatuse liige, kes tegeles korteriühistu dokumentide ja pangakontoga?
Hästi suured tänud vastuse eest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriomanike ühisuse võlgnevuse üleminek korteriühistule on sätestatud korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 66 lg-s 2. Eeltoodud säte kohaldub ka aegunud võlgnevusele.
Ainus küsimus on, kas haldusfirma (valitseja) on korteriomanikult võlgnevuse kättesaamiseks teinud kõik endast oleneva? Juhul, kui valitseja ei ole oma hoolsuskohustust korrektselt täitnud, siis saab korteriühistu nõuda valitsejalt kahju hüvitamist.
Huvide konfliktiks ma seda olukorda nimetada samuti ei julge, kuna nende toimingute näol, mida valitseja tegi, on tegu korteriühistu tavapäraste majandustoimingutega. Hinnangu nendele saavad anda korteriomanikud ise läbi korteriomanike üldkoosoleku otsuste.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus