Korteriomandiõigus


Küsimus: Kes peab kandma kulud veetorude remondi eest, kas KÜ või korteriomanik, kui põhjus on loata ümberehitatud torustikus?01.02.2021

Saun ehitati 2005 aastal vannitoa asemele. Selleks on lõhutud vannitoa ja wc betoonist boks, nihutatud seina 20cm tehtud muudatusi veetorude püstakutes. Maja haldaja oli siis linna ettevõte. Korteri omanik väidab, et
ümberehitamiseks andis siis suulise loa haldusettevõtte juht ja torutöid teostas haldusettevõte. Nüüd aastaid hiljem tekkinud probleemid
1.kanalisatsjooni toru ummistus mis ujutas üle sauna. Korter on tal kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus ühistult kahjude hüvitamist.
2. Kadus ära soe vesi püstakus milles oli tehtud ümberehitus (katlakivi ja rooste ummistus ümberehitatud kohas.) KÜ esitas arve mida ta keeldub maksmast.
Ümberehitusel ei ole ühtegi kirjalikku kooskõlastust. Kas selline ümberehitus on seaduslik? Kas kindlustuse nõue on põhjendatud. Kes peab kandma kulud veetorude püstaku remondi eest Kü või korteriomanik?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, õiguslikult saavad korteriomanike/korteriühistu jaoks olla siduvad vaid sellised korteri siseseinte asukohta, ruumide sihtaotstarvet ja tehnosüsteemide muutmist puudutavad kokkulepped, mis on sõlmitud asjasse puutuvate korteriomanike vahel ning registreeritud asjakohasel juhul ehitusregistris.
Antud juhul ei ole täidetud kumbki eeldus, mistõttu vastutab omanik ise korteri ümberehitusest tulenevate tagajärgede eest, ning juhul, kui ümberehitus tekitab teistele korteriomanikele probleeme, siis saavad nad nõuda korteriomanikult esialgse olukorra taastamist ja kahju hüvitamist.
Peatuksin ka kindlustuse tagasinõudel. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt saab kindlustusandja esitada nõude kindlustusvõtja või kindlustatud isiku suhtes kolmanda isiku vastu. Alates 2018 aastast jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei ole korteriühistu korteriomanikest eraldiseisev isik, vaid viimaste ühisnimetaja kõikides korterelamu majandamisega seotud tegevustes (vt KrtS § 12 lg 1, KrtS § 34 lg 2). Seega ei ole korteriühistu korteriomaniku suhtes kolmandaks isikuks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ