Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas korteriomaniku poolt sama kuupäeva ajalehega koos tehtud foto veenäidust on piisav tõendus?08.10.2021

Tere.
Küsimus veemõõtjate kontrolli õiguse osas.
Korterelamu igas korteris on 2 veepüstakut, kokku 4 (nelja) veemõõtjaga.
Korteriomanikud esitavad ühistule elektroonsel teel veenäidud, piltide lisamine ei ole kohustuslik.
Ühistule said paar kuud tagasi igakuiselt esitatud 4 veemõõtja näidud, neist kaks näitu (ühe püstaku sooja ja külma vee näidu) fikseeris nädal aega peale näitude esitamist korteriühistu palgaline raamatupidaja kommunaalarvel valesti, kusjuures kahju oli ühistu suunaline, ehk siis minu esitatud numbrid olid näidatud väiksemad (Kokku oli vahe 6m3). Saatsin nii raamatupidajale, kui ühistule e-kirja, kus palusin näidud korrektseks teha, kahju saab eelkõige ühistu ise. Kirju edastasin korduvalt, kuid raamatupidaja väitis, et arvet ringi teha ei ole võimalik ning ühel hetkel liitus temaga ühistu, kes väitis, et ma olen esitanud väiksemad numbrid kui eelmisel kuul. Kontrollisin, selle konkreetse püstaku kahes näidu osas valesid näite esitanud varasemalt ma ei olnud. Ühistul puudub kummastaval põhjusel oskus lugeda e-kirjade tausta, päiseid (väljastatud aeg). Mis seal ikka, pakkusin juurde maksmise võimalust, kuid mind kuulda ei ole võetud.
Täiendav probleem kerkis üles nüüd teise püstaku (teised kaks veemõõtjat) näitude osas - olen viimased paar kuud edastanud neid muutumatuna, kuna varasemalt on tekkinud sisse viga ning makstud on pikalt ette (tegelikud näidud väiksemad). Selgitasin ühistuile, et tarbimist ei ole nii kaua, kui näidud jõuavad järele reaalse tarbimise tagajärjel nende näituteni, mis on ekslikult veel varasemalt ühistule edastatud ning et raamatupidaja ei peaks tegema tasaarveldust, jätan need numbrid muutmata niikaua, kui tegelik tarbimine järele jõuab, edastasin ka piltide näol väljavõtte sellest konkreetsest püstakust. Nii piltide pealt kui ka fotode metaandmete põhjal on võimalik tuvastada, et need pildid ei ole tehtud mingil muul ajahetkel, kui konkreetselt vaidluse tekkimise järgselt need tegelikkuses tehtud said. Piltidelt on võimalik tuvastada, et tegelikult on kahe veemõõtja näidud kokku ca 10m3 väiksemad, kui juba arvel olevad numbrid ning mida ma ei soovinud muuta eelpool toodud põhjusel, mida ka ühistule selgitasin.
Peale nädalast mõtlemist soovib ühistu siiski veemõõtjate näitudega isiklikult kohapeal tutvuda. Lisan juurde, et ühistu on nimetatud korteris ca paar kuud varem isiklikult viibinud veetoru vahetuse juures kogu protsessi käigus, on seega kursis korteri planeeringuga, mööbli paigutusega vms. ning ei ole alust väita, et puudub võimalus tuvastada pildistatud veemõõtjate tegelik asukoht.
Tekib kaks küsimust, esiteks, olen piltide saatmise tõestanud veemõõtjate kulu ning loen solvavaks, et minu saadetut ei usuta (kahe veemõõtja puhul, teise kahe puhul pildimaterjali ei lisanud, kuna seal oli minu poolne soov, et ühistu fikseeriks suuremad numbrid, kui nad ekslikult arvele olid väljatoonud hoolimata asjaolust, et olin õigeaegselt need näidud edastanud). Kas tegemist võib olla mõne põhiõiguse või hea tava riivega?
Teiseks, kas korteriomaniku poolt fotomaterjalina või videona (konkreetne korter tõestatav, nt sama päeva ajaleht kõrval) fikseeritud veenäitude edastamise saab lugeda piisavaks ning ei anna alust ühistule siseneda täiendavaks kontrolliks korteriomaniku korterisse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri veenäidu esitamise näol on tegu korterelamu tavapärase majandustegevusega, millega seotud küsimusi lahendavad korteriomanikud lihthäälteenamusega. Kui korteriomanikud, ei ole veenäiduga seotud küsimust eraldi otsusega (sh põhikirjaga) reguleerinud, siis vastutab veenäidu kogumise eest korteriühistu, sh annab seadus talle õiguse siseneda veenäidu kontrollimiseks korterisse. Selle õiguse annab korteriühistule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ