Korteriomandiõigus


Küsimus: Millised otsused elamu ja kinnistu hooldamise ning renoveerimise kohta võib otsustada enamuse otsusega ja milliste puhul on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?27.02.2012

Tere.
Palun vastake millised otsused elamu ja selle juurde kuuluva kinnistu hooldamise ja renoveerimise kohta võib otsustada nö. enamuse otsusega ehk ühistu ja milliste puhul on vajalik iga korteriomaniku/ühistuliikme nõusolek?
Täpsemalt on mul küsimus, kas ühistul oli õigus panna maja ette uus asfalt ja rajada juurde parklakohti, eelnevalt osta selleks juurde maad, sundides mind, kui korteriomanikku maksma igasuvise paarituhande krooni suuruse kogumisraha asemel umbes kolm korda suuremat summat võimalikult kiiresti. Üldkoosolekul esimehe poolt "teatatud" otsuse järgselt tasumise kohta nõusolekut küsimas käinud inimesele keeldusin nõusolekut/allkirja andmast ja väljendasin selgelt, et ei pea asfalteerimist õigeks kui maja ise laguneb (järeldus otsaseina korterite põhjal) ja üldine majandusseis on kõigil inimestel raske, ning et tulen vaevu kommunaalmaksetega toime (täpsuse mõttes: valida anti kas anda allkiri kohe tasumisele või kiita heaks ühistu laenu võtmine, laenu siiski ühistu ei võtnud). Järgmise kuu arvel kirjutati mulle lihtsalt võlareale võlg ääremärkusega "kokku lepitud ja veel tasumata summa". Kuna selliselt nõutav summa on mul siiani tasumata, soovib ühistu seda kätte saada kohtu kaudu. Ühistu juhatus keeldub absoluutselt ühegi ühistu dokumendi näitamisest/koopia võimaldamisest - ühistu/juhatuse otsust, milles on fikseeritud minu korterile määratud sihtmakse kohustus ja suurus, kui suure kulutuse ühistu tegi ja kuidas see jagati korterite vahel, samuti andmast infot kuhu on kulutatud aastaid korteriomanikelt kogutud suhteliselt suured sihtkapitalid ja igakuised remondimaksed, millest on tingitud arvetele lisatavad suured sooja- ja veekaod, üldkulud, milliste summade eest mis töid majale tellitud on, samuti erapooletust revisjonist.
Tegemist on 85 korteriga endise kooperatiivelamuga suvepealinnas, vanemaealise juhatusega ja milles hetkel on palju üüritud kortereid. Üldkoosolekud kord aastas küll toimuvad aga jah... Küsiksin veel kas ühistu võib koguda nn. sihtkapitali ilma konkreetse eesmärgita ehk "igaks juhuks reservi" ja kas ühistu võib nõuda korteriomanikult viimasele ülejõu käivate nn. sihtkapitalide tasumist (kui otsustatakse teha suurem väljaminek aga laenu ei võeta)?
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu pädevus piirdub kinnistu (kortermaja+krunt) olemasolevate osade korrashoiuga. Eelnimetatud piirides tehtud korteriühistu üldkoosoleku otsused on korteriomanike jaoks siduvad.
Kõikide otsuste tegemiseks, mis väljuvad:
a) kinnistu piiridest
b) olemasolevate kinnistu osade korrashoiust (sh. parendamine), on vajalik korteriomanike kokkuleppe sõlmimine.

Juhul, kui korteriühistu on Teie vastu esitanud kohtusse hagi, siis tuleb tal oma nõude kaitsmiseks esitada dokumentaalsed tõendid selle kohta, kuidas koteriomanikelt kogutud summasid on kasutatud.

Reservkapitali kogumine on korteriühistu puhul lubatud remondi- ja korteriühistu põhikirjas toodud kohustuste katteks. Kuna remondi näol on tegu väga laia mõistega, siis saab reservi kogumise vajalikkust hinnata üksnes läbi mõistlikkuse mõõdupuu, mis on kahjuks küllaltki subjektiivne.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.