Korteriomandiõigus

Tere,
korteri võõrandamise kohustamise alused sätestab korteriomandiseaduse paragrahv 14.

Korteriomanikud saavad korteri võõrandamise nõude esitada, kui kohustust rikkunud korteriomanik:
- ei hoia korteriomandi reaalosa (korter) korras;
- ei hoidu kaasomandi eset (trepikojad, kelder, fassaad, aknad, uksed jne.) kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab korteri tavakasutusest tekkivad mõjud ja/või ta ei talu ise teiste korterite tavakasutuse mõjusid;
- ei võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme (näit. kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem) korrashoiuks;
- on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
- häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Võõrandamisprotsess ise näeb välja nii, et juhul, kui seaduses sätestatud võõrandamisnõude esitamise eeltingimused on täidetud (eeltoodud loetelu ei ole ammendav), siis kutsutakse korteriomanike koosolek kokku KÜ põhikirjas sätestatud tingimustel. KÜ üldkoosolekul peab korteri võõrandamist kohustava otsuse poolt olema üle poole kõikidest korteriomanikest. Peale otsuse vastuvõtmist peab korteriomanik oma korteri ise võõrandama, juhul, kui ta seda vabatahtlikult ei tee, siis otsustab võõrandamise kohus ühe korteriomaniku või KÜ hagi alusel. Hagimenetluse kestvus maakohtutes ei ületa reeglina ühte aastat. Valdava osa, nagu ka Teie puhul, on võõrandamisnõuete aluseks korteril lasuv suur võlgnevus, mille puhul ei ole kohtul suurt kaalutlusruumi - kui võla suurus ületab kuue kuu majanduskulusid ning nende tasumisega on viivitatud üle kolme kuu, siis on kohus sunnitud võõrandamist kohustava kohtuotsuse ka langetama.

Parimate soovidega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Õigusteaduse magister