Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas korteriühistu liikmele rakendatav leppetrahv peab olema sätestatud põhikirjas?18.10.2012

Korteriühistus põhikirjas on punkt, kus võimaldatakse ühistu juhatusel rakendada liikmele leppetrahvi üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Vastavalt VÕS 158 lg 1 peab olema leppetrahvi suurus kindlaksmääratud rahasumma. Kas põhikirjas saab viidata üldkoosoleku otsusele või see peaks olema siiski sätestatud põhikirjas? Tegemist on ju sisuliselt lepinguga ühistu ja korteriomaniku vahel.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sean kahtluse alla mitte üksi selle, kas üldkoosolek saab leppetrahvi suurust otsustada, vaid ka selle, kas leppetrahvi õigusinstituut on korteriühistu põhikirjas õiguspärane.

Mittetulundusühingute seaduse paragrahv 7 lõige 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjas sätestada vaid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus.
Korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõige 1 kohaselt on korteriühistu ülesandeks korteriomanike ÜHISTE huvide esindamine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima HEA USU põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Leppetrahvi nõudmist korteriühistu teise liikme käest ei saa kindlasti pidada ühiseks korteriomanike huviks korteriühistuseaduse mõistes, samuti on korteriühistus enamuses olevate korteriomanike poolt vähemuses oleva(te) korteriomaniku trahvimine vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõistes.

Lisaks eeltoodule tuleb silmas pidada, et leppetrahv kuulub lepinguõiguse "arsenali", samas kui korteriomanikud on omavahel seotud asjaõiguslikut (ühise kaasomandi eseme kaudu).

Mis puutub võimalikku viivisenõudesse, siis seda on korteriühistul õigus nõuda.

Tervitades,
Andry Krass
Õiguteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ