Korteriomandiõigus

Tere. KÜ korteriomanike kokkuleppel tehti üldkasutatavates ruumides muudatused kohaliku omavalitsuse ehitusloata 7-10 aastat tagasi, muutes ruumide kasutamist elanikele ebamugavaks. Hiljem selgus, et sellega rikuti viiekorruselise 45m-pikkuse koridoridega I / II kasutusviisi endise hosteli ohutusnorme ehk EHITISE JA SELLE OSALE ESITAVAID TULEOHUTUSNÕUDEID: §2, lg.2; §20 lg.4; §23 lg.3(1); §26 lg.5; §27 lg.1 (1), lg.2 ja lg.4 jt. Evakuatsioonitee trepikoja poole avanevad uksed kitsendavad liikumisvoolu teed; evakuatsiooniteel asuvad uksed ja tuletõkkeuksed on õigusvastaselt lukustatud tabalukuga; trepikoja välisukse laius on kitsam kui trepikäik; üle 300 elanikuga hoones on evakuatsioonipääsuks vaid üks trepikäik ja kitsas metalluks; evakuatsiooniks nõutav välistrepp hoone otsaseinal puudub. Korteriühistu juhatus ei soovi midagi muuta või taastada endist olukorda, viidates üldkoosoleku kunagisele enamuse otsusele, mis õigustab ohutusnõuete rikkumist. Kortermajas on suurem tulekahjude oht, sest paljudes korterites on 50 aastat vana elektrijuhtmestik ja elavad liikumispuudega vanurid, kes ei suuda juhtmete vahetust kinni maksta ega kiiresti evakueeruda ohu korral. Kuidas peavad korteriomanikud tegutsema, et lahendada olulist probleemi kohtu abil nüüd, kui üldkoosoleku või juhatuse otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kolmekuine tähtaeg on ammu möödas ning uued üldkoosolekud ei saa enam vajalikku kvoorumit kokku. Kas korteriomanikud peaksid oma kulul korraldama ekspertiisi, kutsudes kohale päästeasutuse enne kohtuvaidlust? Või kelle kulul võib kohus ekspertiisi ise korraldada pärast kohtuvaidluse algust, kui hagejad esitavad selleks taotluse? Või kohtusse saab pöörduda alles siis, kui päästeasutuse kontroll tuvastab kunagi rikkumisi, teeb ettekirjutusi KÜ-le, kuid millele juhatus jätkuvalt ei reageeri, tasudes näiteks trahvi remondifondi rahast? Tänud.